Rannu Vallavolikogu — Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise, sellega liitumise ja vee-ettevõtja määramise kord — KO, 71, 1294

Võttes aluseks «Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse» (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322) paragrahvi 6 lõike 1 ja paragrahvi 22 lõike 1 punkti 37 ning «Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse» (RT I 1999, 25, 363; 2000, 39, 238; 102, 670) paragrahvi 5 lõike 21, paragrahvi 6 lõike 1, paragrahvi 7 lõike 2 ning paragrahvi 8 lõike 4, Rannu Vallavolikogu määrab: I. ÜLDSÄTTED § 1. Eeskirja ülesanne ja reguleerimisala (1) Eeskirja ülesanne on tagada veevarustuse ja kanalisatsiooni teenuse osutamine vastavalt õigusaktidele. (2) Eeskiri kehtestab korra ja tingimused ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni(ga): – liitumiseks; – kasutamiseks; – teenuse osutamiseks; – vee-ettevõtja määramiseks. § 2. Mõisted – abonementtasu – tasu, mida kliendid tasuvad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eest; – arvestusperiood – veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste osutamise periood, mille kohta kliendile esitatakse arve; – fekaalid – kuivkäimlatest väljaveetavad jäätmed; – heitvesi – kasutusel olnud ja loodusesse tagasi juhitav vesi, samuti kanalisatsiooni kaudu ärajuhitav sademe- ja drenaaživesi ning muu pinnase- ja pinnavesi; – kanaliseerimine – heitvee kogumine ja ärajuhtimine kanalisatsiooni kaudu; – klient – kinnistu omanik, kelle veevärk ja kanalisatsioon on ühendatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ning kes on sõlminud vee-ettevõtjaga lepingu veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse kasutamiseks; ka lepinguta veevärgi ja kanalisatsiooni kasutajal on kliendi kohustused antud korra tähenduses; – kinnistu – kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud kinnisasi, hoonestusõigus, korteriomand ja korterihoonestusõigus; – kinnistu kanalisatsioon – liitumispunktist kinnistupoolsed ehitised ja seadmed (sealhulgas ehitiste sisekanalisatsioon) kinnistult heitvee ärajuhtimiseks ühiskanalisatsiooni; – kinnistu omanik – kinnisasja omanik, hoonestusõiguse omanik, korteriomanik ja korterihoonestusõiguse omanik ning kuni nende kinnistamiseni ka krundi õiguspärane valdaja ning ehitise kui vallasasja juurde kuuluva maa omanik või valdaja, samuti erastatavate elamute puhul kuni korteriühistu moodustamiseni kohustatud subjekt; – kinnistu veevärk – liitumispunktist kinnistupoolsed ehitised ja seadmed (sealhulgas ehitiste siseveevärk) kinnistu veega varustamiseks ühisveevärgist; – liitumine – kinnistu veevärgi torustiku ühendamine ühisveevärgi torustikuga või kinnistu kanalisatsiooni ühendamine ühiskanalisatsiooni rajatistega veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste kasutamiseks; – liitumistasu – ühekordne tasu, mis tuleb kinnistu omanikul maksta kinnistu veevärgi ühendamiseks ühisveevärgiga ning kinnistu kanalisatsiooni ühendamiseks ühiskanalisatsiooniga; – peakraan – viimane sulgemisseade ühendustorul enne kinnistu veevärki; – peatoru – ühisveevärgi või -kanalisatsiooni torustik, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine või kinnistutelt heitvee kanaliseerimine; – purgimine – tekkekohast äraveetud heitvee ja fekaalide ühiskanalisatsiooni laskmine; – reovee kanalisatsioon – rajatised ja seadmed ainult reovee kanaliseerimiseks; – sisendustoru – kinnistu veetorustiku lõik liitumispunktist veearvestini; – vee-ettevõtja – ettevõtja (juriidiline isik, eraisik, kohaliku omavalitsuse asutus), kes osutab veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuseid ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni abil; – vee- või heitveemõõtesõlm – vee või heitvee mõõtmiseks ettenähtud vee- või heitveearvesti ja arvesti juurde kuuluvast armatuurist koosnev tehniline sõlm; – vee- või heitveemõõtekaev – kaev, kus asub vee- või heitveemõõtesõlm; – ühendustoru – kinnistu veevärki veega varustav või kinnistu kanalisatsioonist heitvett vastuvõttev toru peatorust liitumispunktini; – ühiskanalisatsioon – ehitiste ja seadmete kompleks mitme kinnistu heitvee kanaliseerimiseks; – ühisveevärk – ehitiste ja seadmete kompleks mitme kinnistu veega varustamiseks ning vee kasutamiseks kahjutule tõrjumisel, kui selleks ei ole ette nähtud muid veevõtukohti; – ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni avarii – ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste või seadmete ettenägematu purunemine või rikkiminek, mille tagajärjel oluliselt halveneb või katkeb klientide veega varustamine ja nende heitvee kanaliseerimine, või on ohustatud inimesed, ehitised või keskkond. II. ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONIGA LIITUMINE § 3. Liitumine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga (1) Liitumine olemasoleva süsteemiga toimub taotleja ja vee-ettevõtja vahelise lepingu alusel taotleja kulul. Taotleja peab esitama lepingu sõlmimiseks järgmised dokumendid: – andmed taotleja, kinnistu ja veevajaduse kohta; – andmed heitvee koguste ja koostise kohta. (2) Liitumistaotlus vaadatakse läbi ning esitatakse liitumistingimused 30 päeva jooksul taotluse esitamisest. (3) Liitumistaotluse võib tagasi lükata, kui: – taotlus ei sisalda otsustamiseks vajalikke andmeid; – taotletavad kogused kahjustavad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni toimimist. (4) Liitumistingimused sätestatakse vee-ettevõtja ja taotleja vahelises lepingus, mis peab sisaldama: – liitumispunktid; – liitumise tähtaja; – liitumistasu suuruse ja tasumise korra. (5) Ühendamine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga toimub pärast liitumislepingu tingimuste täitmist ning pärast vee-ettevõtja ja taotleja vahel teenuse ostu-müügilepingu sõlmimist. (6) Liitumistasu suurus on (suuruse määrab eeldatav veetarvituse suurus ja ühiskanalisatsiooni suunatav veekogus): – tarbimisel kuni 0,5 m3 päevas – 1000 krooni; – tarbimisel 0,5 kuni 2 m3 päevas – 2000 krooni; – tarbimisel 2 kuni 3,5 m3 päevas – 3000 krooni; – 3,5 m3 ja suuremal tarbimisel – 5000 krooni. Tarbimise suuruse määramisel võetakse arvesse analoogiliste tarbijate tarbitav kogus. Kui sellisel meetodil ei ole võimalik tarbimist määrata, siis tasub liituja minimaalse tarbimise alusel ning hiljem tehakse ümberarvestus vastavalt tegelikule tarbimisele. (7) Liitumistasu tasutakse vastavalt lepingule, kuid hiljemalt ühe aasta jooksul liitumislepingu sõlmimisest. III. ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI KASUTAMINE § 4. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ulatus (1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni vahelise piiri määrab liitumispunkt. (2) Liitumispunkt on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ühenduskoht kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooniga. Liitumispunkt asub kuni kaks meetrit kinnistu piirist väljaspool, kui ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik või valdaja ja kinnistu omanik või valdaja ei ole kokku leppinud teisiti. § 5. Teenuste osutamine (1) Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenust osutatakse kliendi ja vee-ettevõtja vahelise lepingu alusel, kui käesolev kord ei näe ette teisiti. (2) Vee-ettevõtja ei ole kohustatud sõlmima lepinguid isikutega, kelle veevärk ei puutu vahetult kokku ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. (3) Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenus moodustub: – abonementtasu; – tasu ühisveevärgist saadud vee eest; – tasu heitvee ärajuhtimise eest. (4) Lõikes 3 nimetatud teenuste hinnad kehtestab vallavalitsus Rannu Vallavolikogu 1. juuni 2000. a määrusega nr 12 kinnitatud korra alusel. § 6. Vee mõõtmine (1) Kinnistu veevärk peab olema varustatud veemõõtesõlmega. (2) Veemõõtesõlm peab asuma hoones selle peatorupoolsel küljel, kohe pärast sisendustoru suubumist hoonesse, või veemõõtekaevus kohe pärast sisendustoru suubumist kinnistule. (3) Klient peab tagama vee-ettevõtjale veearvesti paigutamise koha lõikes 2 märgitud kohas. (4) Veearvesti paigaldab vee-ettevõtja teenuslepingut omavatele klientidele, veearvesti hoolduse tagab vee-ettevõtja. Veearvesti paigaldamisel koostatakse akt. § 7. Kliendi kohustused vee mõõtmise tagamisel (1) Klient tagab: – veearvesti säilimise vigastamatuna ja kaitsmise külmumise ja ülekuumenemise eest; – veemõõtesõlme ruumi või veemõõtekaevu korrasoleku, puhtuse ja kuivuse, samuti ruumi valgustuse; – korra veemõõtesõlme lähimas ümbruses ning vaba juurdepääsu veearvesti kontrollimiseks ja teenindamiseks. (2) Rikutud veearvesti taastamise kulud tasub tehnilise rikke puhul vee-ettevõtja. Lõikes 1 toodud tingimuste mittetäitmisel või kolmandate isikute poolt arvesti rikkumisel kannab kulud klient. § 8. Müüdava vee koguste arvestus (1) Vee koguste määramiseks kasutatakse üldjuhul veearvestit. (2) Veearvesti puudumisel rakendatakse käesoleva eeskirja lisa «Vee kasutamise normid». (3) Veearvesti rikke korral arvestatakse kolme eelneva kuu keskmist tarbitavat kogust. (4) Arvestusperioodiks on kalendrikuu. Kokkuleppel kliendiga võib kasutada kvartaalset arvestust. (5) Kasutatud vee koguse mõõdetakse ja arvestatakse täpsusega üks kuupmeeter. (6) Tarbitud vee koguse teatab klient vastavalt lepingule, kuid mitte hiljem kui tarbimisele järgneva kuu 5. kuupäevaks. § 9. Heitvee mõõtmine ja arvestus (1) Klientidelt ühiskanalisatsiooni ärajuhitava heitvee kogus võrdsustatakse ühisveevärgist tarvitatud vee kogusega või mõõdetakse eraldi heitveearvestiga. Heitvee mõõtmist kasutatakse siis, kui üks lepingupooltest seda soovib või see toimub eeskirja kohaselt. Heitvee mõõtmise seadmed paigaldab klient oma kulul. (2) Kui klient saab kogu vee või osa sellest muudest veeallikatest kui ühisveevärk, määratakse ühiskanalisatsiooni ärajuhitud vee kogus heitveearvestiga või võrdsustatakse kõigist veeallikatest kokku tarvitatud veega, kui vee-ettevõtja loeb selle mõõtmist usaldusväärseks ja ei eelda muu vee ülemäärast sattumist kanalisatsiooni. Kõik heitvee mõõtesõlme või muudest veeallikatest tarvitatud vee mõõtesõlmede ehitamise ja hooldusega seotud kulud kannab klient, kui teenuslepingus ei ole kokku lepitud teisiti. § 10. Ühisveevärgist võetud vee ja ärajuhitud heitvee teenuse eest tasumine (1) Ühisveevärgist võetud vee ja ühiskanalisatsiooni juhitud heitvee eest tasub klient teenustasu arvesti(te) näitude ja kehtivate teenustasude hinnatariifide järgi. Teenustasude tariifid kinnitatakse vallavolikogu poolt kehtestatud «Rannu valla veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hinna reguleerimise kord» alusel. (2) Päästetöödel kasutatava ühisveevärgi vee eest päästeteenistuselt tasu ei võeta. (3) Teenustasude maksmise tähtajaks on üldjuhul arvestusperioodile järgneva kuu 25. kuupäev, kui teenuslepingus ei ole kokku lepitud teisiti. Teenustasud loetakse tasutuks raha vee-ettevõtja arvele laekumise päevast. (4) Maksetähtaegade ületamise korral on vee-ettevõtjal õigus nõuda kliendilt tähtaegselt tasumata maksetelt viivise tasumist. Viivise suurus määratakse teenuslepingus, kuid see ei või olla suurem kui 0,15% tasumata summalt päevas. Viivist ei pea tasuma, kui vee-ettevõtja tehtud arvestus osutub ebaõigeks. (5) Arvelduskord määratakse kindlaks lepingus. Klient peab pretensioonid teenuse kohta esitama kümne päeva jooksul arve saamisest. Hilisemaid pretensioone ei arvestata. Vee-ettevõtja on kohustatud vastama kirjalikele pretensioonidele kirjalikult hiljemalt kümne päeva jooksul pretensiooni saamisest. (6) Kliendi poolt tähtajaks maksete mittetasumisel on vee-ettevõtjal õigus sulgeda veevärk viis päeva pärast kliendi kirjalikku hoiatamist. IV. VEE-ETTEVÕTJA MÄÄRAMINE § 11. Vee-ettevõtja määramine (1) Vee-ettevõtja ja tema tegevuspiirkonna määrab vallavolikogu oma otsusega, lähtudes ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse §-st 7. (2) Kuni lõikes 1 määratud korras vee-ettevõtja määramiseni on seni ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenust osutavad isikud kohustatud teenust osutama kuni lepinguga määratud ajani. Lepingu puudumisel vastavalt kokkuleppele vallavalitsusega. V. RAKENDUSSÄTTED § 12. Rakendussätted (1) Enne käesoleva eeskirja jõustumist vastuvõetud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamist reguleerivad õigusaktid kehtivad niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse, käesoleva eeskirja ja muude õigusaktidega. (2) Enne käesoleva eeskirja jõustumist vee-ettevõtjate ja klientide vahel sõlmitud lepingud kehtivad niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse, käesoleva eeskirja ja muude õigusaktidega. Kirjalike lepingute puudumine ei vabasta vee-ettevõtjaid kohustustest. Vee-ettevõtjad peavad klientidele esitama ettepanekud lepingute sõlmimiseks enne 1. jaanuarist 2002. a. (3) Kliendid, kes tarbivad ainult vett, tasuvad vastavalt veemõõtjale või kehtestatud normidele. Kliendid, kes tarbivad ainult heitvee puhastamise teenust, tasuvad heitvee mõõtja puudumisel vastavalt kehtestatud normidele. (4) Vee-ettevõtja arvestab korterelamute puhul vee mõõtmist elamu sisendtorul oleva seadme alusel. Tarbitud teenuse hind jagatakse korterite vahel vastavalt korteriomanike kokkuleppele või vastavalt elanike arvule. Abonenttasu kehtib ühe korteri kohta. (5) Määrus jõustub 15. septembril 2001. a. Volikogu esimees Heino GOTTLOB Rannu Vallavolikogu 6. septembri 2001. a määruse nr 24 lisa 1 VEE KASUTAMISE NORMID 1. Käesolevate normide alusel arvutatakse teenuse hind tarbijatele, kelle objektil puudub veemõõtja. veekulu liik veekulu m3/inimese kohta kuus märkused veevarustus eluruumis, kanalisatsioonita 1,0 veevarustus eluruumis, kanalisatsiooniga, puudub vann ja dušš 2,6 veevarustus eluruumis (küttekeha asub eluruumis), vann või dušš 4,0 veevarustus eluruumis (küttekeha ei asu eluruumis), kanalisatsiooniga, vann või dušš 6,5 2. Klient või otsene vee ja kanalisatsiooni teenuse tarbija on kohustatud teatama vee-ettevõtjale eluruumi kasutajate arvu. Mitteteatamise korral on vee-ettevõtjal õigus ühepoolselt määrata tarbijate arv vallavalitsuse poolt esitatud andmete alusel. 3. Juhul kui tarbija viibib eluruumis alla 10 päeva kalendrikuust, võib kokkuleppel tarbija ja vee-ettevõtja vahel (tarbija põhjendatud taotluse alusel) korrutada tema veekulu koefitsiendiga 0,5.