Leisi Vallavolikogu — Leisi valla avaliku korra eeskirja, heakorra- ja kaevetööde eeskirja ning koerte ja kasside pidamise eeskirja kinnitamine — KO, 29, 257

Juhindudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõikest 1, § 22 lõike 1 punktidest 361, 362 ja 363 , Leisi Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Leisi valla avaliku korra eeskiri (lisatud). 2. Kinnitada Leisi valla heakorra- ja kaevetööde eeskiri (lisatud). 3. Kinnitada koerte ja kasside pidamise eeskiri Leisi vallas (lisatud). 4. Tunnistada kehtetuks Leisi Vallavolikogu 14. aprilli 1998. a määrus nr 8 «Leisi valla korra eeskirja kinnitamine» ning Leisi Vallavolikogu 13. juuli 1999. a määrus nr 15 «Leisi valla korra eeskirja muutmine». 5. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2004. a. Volikogu esimees Marika PULK Kinnitatud Leisi Vallavolikogu 16. detsembri 2003. a määrusega nr 22 LEISI VALLA AVALIKU KORRA EESKIRI I. ÜLDSÄTTED 1.1. Avaliku korra eeskirja ülesanne on koos vastavate riigi õigusaktidega tagada Leisi valla haldusterritooriumil avalik kord ja inimeste turvalisus. 1.2. Eeskiri kehtib Leisi valla haldusterritooriumil ja on kohustuslik täitmiseks kõigile juriidilistele ja füüsilistele isikutele, kes viibivad valla haldusterritooriumil. 1.3. Avalik koht on iga territoorium, ehitis või ruum, mis on antud üldiseks kasutamiseks või mis tegelikult on üldkasutatav, samuti ühissõiduk. 1.4. Iga inimese kohus on hoida korda ja pidada puhtust, ära hoida iseenda ja tõkestada teiste tegevust, mis rikub käesolevas eeskirjas sätestatud või üldtunnustatud käitumisreegleid. 1.5. Lapsevanemate või eestkostjate kohuseks on teostada avalikes kohtades järelevalvet oma laste või eestkostetavate üle. II. AVALIKU KORRA NÕUDED 2.1. Kõigis avalikes kohtades on keelatud kaaskodanike pahatahtlik tülitamine, lärmamine, sõimamine ja muud kaaskodanike sündsustunnet ja ühiselu reegleid rikkuvad teod. 2.2. Öörahu vallas kehtib kella 23.00–6.00 ja öörahu rikkumine ükskõik millisel viisil on keelatud (sh muusikaline müra, sõidukite kasutamisega seotud müra jms tegevus). 2.3. Töid, millega kaasnev müra ületab sanitaareeskirjas kehtestatud päevase olmemüra normi, võib teha ajavahemikus kella 8.00–21.00. Erandina ei kehti see nõue avariide ja õnnetuste likvideerimisel. 2.4. Avalikes kohtades ürituste korraldamiseks on vajalik vallavalitsuse kooskõlastus. Ürituse korraldaja vastutab avaliku korra eest üritusel. 2.5. Kauplemine valla territooriumil on lubatud ainult kehtestatud korras väljastatud kauplemisloa alusel ja kauplemisloal ettenähtud lahtioleku aegadel ning tingimustel. 2.6. Kauplemisega tegelevate ettevõtete omanikud peavad täitma vallavalitsuse või politsei esildisi turvalisuse, avaliku- ja heakorra tagamiseks kehtestatud tähtaja jooksul. 2.7. Vallavalitsus võib avaliku korra tagamise huvides peatada kauplemisloa kehtivuse alkohoolse joogi jaemüügi õiguse suhtes ühes müügikohas, teatud müügikohtades või kogu valla territooriumil avaliku ürituse toimumise ajaks seadusest tulenevatel tingimustel ja korras. 2.8. Avaliku koosoleku seaduse kohaselt peab avaliku koosoleku korraldaja ning koosolekust osavõtja järgima seadusest tulenevaid piiranguid ning hoiduma keelatud tegudest. 2.9. Alaealistele mittesoovitatava ürituse korraldamisel peab nimetatud ürituse kuulutusel olema sellekohane märge, mille eest kannab hoolt ürituse korraldaja. 2.10. Ürituste korraldajad peavad jälgima, et alla 16-aastastele isikutele korraldatud üritus lõpeks vähemalt üks tund enne alaealiste liikumispiirangu algust. 2.11. Üritusel, mis on mõeldud alaealistele, on keelatud alkohoolsete jookide ja tubakatoodete müük ning tarvitamine. 2.12. Ilutulestiku korraldamiseks peab olema politseiprefektuuri ning päästeteenistuse luba ja vallavalitsusega kooskõlastus. 2.13. Keelatud on viibida avalikes kohtades joobeseisundis, kui see solvab inimväärikust ja ühiskondlikku moraalitunnet, samuti on keelatud alkohoolsete jookide ja muude joovastavate ainete pruukimine avalikes kohtades, kus puudub alkohoolsete jookide lahtise müügi luba. 2.14. Keelatud on eluruumidesse, ettevõtetesse või ametiasutustesse sisenemisega seotud kauplemine, teenuste ja kaupade pakkumine, tellimuste korjamine ning aateline ja usuline tegevus, kui sellega kaasneb kaasinimeste häirimine. 2.15. Keelatud on siseneda üldkasutatavatesse hoonetesse pärast nende üldises kasutuses oleku aega ilma haldaja, valdaja või kasutaja loata, samuti siseneda või viibida võõras valduses ilma omaniku loata. 2.16. Turvalisuse ja heakorra tagamiseks on kortermajade elanikel õigus lukustada üldkasutuses olevaid ruume, tagades kõigi üldkasutuses olevate ruumide kasutajate ja vajadusel operatiivtalituste juurdepääsu. 2.17. Üldkasutatavate hoonete sisekorraeeskirjad on kohustuslikud täitmiseks nii oma töötajatele kui ka teistele isikutele. 2.18. Keelatud on lõhkuda, rikkuda või muul viisil kahjustada teede, platside, lasteväljakute, surnuaedade jm avalike kohtade inventari, valgusteid, hoonete fassaade, bussipaviljone, aknaid, uksi, piirdeaedu, kanalisatsioonikaeve, soojatrasse jne. 2.19. Keelatud on rikkuda, omavoliliselt maha võtta või omavoliliselt ümber paigutada liiklusmärke, viitasid, kuulutuste tahvleid ja sinna paigutatud kuulutusi ja teateid, tuletõrjevahendeid jne. 2.20. Keelatud on suitsetamine tervishoiuasutuses ja selle piiritletud territooriumil, koolis ja lasteaias ning nende piiritletud territooriumil, riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuse ruumides, kultuurimajas, spordihoones ja -rajatises, korterelamu ühises kasutuses olevates koridorides ja trepikodades, eluruumi üürnike ühises kasutuses olevates ruumides omaniku nõudmisel, kaubandus-, tootmis- ja teenindusettevõttes, kui need ei ole toitlustus- ja majutusettevõtted ning reisijaid vedavas ühissõidukis, kui loetletud kohtade omanik, valdaja või tööandja ei ole eraldanud tähistatud spetsiaalset ruumi või ala, kus võib suitsetada. 2.21. Keelatud on alkohoolsete jookide müümine või edastamine joobnud olekus täisealistele isikutele. 2.22. Keelatud on telkimine, lõkke tegemine ja prügi maha loopimine selleks mitte ettenähtud kohtades ning puid või taimestikku kahjustav tegevus. 2.23. Puhkealadel ja supelrandades on keelatud koduloomade ujutamine ja nende kaasavõtmine puhkealale. III. AVALIKU KORRA NÕUDED ALAEALISTE SUHTES 3.1. Alaealised on kohustatud järgima avaliku korra nõudeid ja nende vanemad, hooldajad või neid asendavad isikud on kohustatud kasvatama ja õpetama oma lapsi, samuti tagama laste koolikohustuse täitmise ning nad vastutavad oma laste poolt korda saadetud tegude eest seadusega ettenähtud korras. 3.2. Alla 16-aastasel alaealisel on keelatud viibida ilma täiskasvanud saatjata avalikes kohtades kella 23.00–06.00 ja ajavahemikus 1. juunist kuni 31. augustini on alaealistel keelatud viibida ilma täiskasvanud saatjata avalikes kohtades kella 24.00–05.00. Antud piirang ei kehti jaaniööl ja uusaastaööl, kusjuures alaealise eest vastutab lapsevanem või eestkostja. 3.3. Keelatud on alkohoolsete jookide ja tubakatoodete müümine või edastamine alaealistele. 3.4. Alaealisel on keelatud tarvitada alkohoolseid jooke ja muid joovastavaid aineid, samuti on neil keelatud suitsetamine ning täisealised on kohustatud takistama alaealiste sellist tegevust. 3.5. Alaealistel on keelatud lõkete tegemine ilma täiskasvanu juuresolekuta. IV. VASTUTUS JA KONTROLL 4.1. Eeskirja rikkumise eest kannavad süüdlased vastutust karistusseadustiku § 262 järgi. 4.2. Eeskirja täitmist kontrollima ning õigusrikkumise asja kohtuväliselt menetlema ja karistust määrama on volitatud politseiametnikud ja Leisi Vallavalitsuse määratud ametiisikud. Volikogu esimees Marika PULK Kinnitatud Leisi Vallavolikogu 16. detsembri 2003. a määrusega nr 22 LEISI VALLA HEAKORRA- JA KAEVETÖÖDE EESKIRI I. ÜLDSÄTTED 1.1. Leisi valla heakorra- ja kaevetööde eeskirja ülesanne on tagada valla haldusterritooriumil puhtus, heakord ning kaevetööde korraldatus. 1.2. Eeskiri on kohustuslik täitmiseks kõigile füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kes viibivad või asuvad valla haldusterritooriumil. 1.3. Käesolevas eeskirjas on: 1.3.1. puhastusala – teega külgneva kinnistu ja sõidutee vahel olev ala; 1.3.2. heakorranõuete täitmisel omanikuga võrdsustatud tema poolt volitatud valdaja, haldaja või kasutaja. Seejuures jääb täitmise eest vastutama omanik; 1.3.3. kinnistu mõistega võrdsustatud maa-ala, krunt, maaüksus, katastriüksus ja maatüki olulised osad; 1.3.4. avalik koht on iga territoorium, rajatis või ruum, mis on antud üldiseks kasutamiseks või mis on tegelikult üldkasutatav; 1.3.5. kaevetöödeks pinnases tehtavad tööd: 1.3.5.1. sügavamal kui 30 cm maapinnast; 1.3.5.2. kui tööde käigus rikutakse tee- või pinnakatet (asfalt, sillutis muru jne); 1.3.5.3. kui planeerimise käigus muudetakse pinnase esialgset kõrgust; 1.3.6. kaevetöödeks käesolevas eeskirjas kasutatud mõistes ei loeta: 1.3.6.1. haudade kaevamist kalmistutel; 1.3.6.2. kaevetööde tegemist, kui neid teostatakse juriidilise või füüsilise isiku omandis või valduses oleval maa-alal, tingimusel, et seal ei asu kolmandatele isikutele kuuluvaid tehnilisi kommunikatsioone. Vastutus selliste kaevetööde ohutu teostamise eest lasub maaomanikul (maavaldajal). II. HEAKORRAEESKIRI 2.1. Leisi valla haldusterritooriumil on iga inimese hea tava ja kohus hoida korda ja pidada puhtust. 2.2. Leisi valla üldkasutataval territooriumil tohib jäätmeid ja prügi panna vaid selleks ettenähtud kohta. 2.3. Kinnistu või ehitise omanik on kohustatud korras hoidma kinnistu või ehitisega külgneva puhastusala, mis tänava ääres ulatub kinnistu või ehitise piirist selle laiuselt sõidutee perveni. 2.4. Avalikku kohta paigutatud lillevaaside, prügiurnide, pinkide, tõkkepiirete, reklaamstendide ja teiste teisaldatavate väikevormide korrashoiu ja hoolduse kohustus lasub nende omanikel. 2.5. Kallasradade, parkide ning haljasalade puhastamist ja korrastamist on kohustatud korraldama nende omanikud. 2.6. Vallavalitsus on kohustatud tagama: 2.6.1. valla teede, tänavate, parkide, haljasalade, väljakute korrashoiu; 2.6.2. tänavate nimesiltide paigaldamise ja korrashoiu; 2.6.3. avalikes kohtades asuvate tuletõrje veevõtukohtade ja veehoidlate korrasoleku ning juurdepääsu nendeni. 2.7. Kinnistu omanik on kohustatud: 2.7.1. korras hoidma oma kinnistu piirdeaia; 2.7.2. koristama kinnistuga külgneva puhastusala ning kõnnitee olemasolul tegema seal lume- ja libedustõrjet. Libedustõrjel tohib kasutada liiva, peent killustikku või töödeldud kruusa; 2.7.3. tee kaitsevööndi maa omanik on kohustatud kaitsevööndis hoidma korras teega külgneva maa-ala ja sellel paikneva ehitise ning kõrvaldama või lubama kõrvaldada liiklusele ohtliku rajatise, varisemisohtliku puu ning nähtavust piirava taimestiku; 2.7.4. lumetõrje tegemisel on keelatud lume loopimine sõiduteele; 2.7.5. tegema umbrohutõrjet; 2.7.6. puhastama sademeveekraavi ja truupi, maa-aluse tehnovõrgu luuki ja resti, tagades eelvoolu, kui eelnimetatud jäävad tema puhastusala piiresse; 2.7.7. hoidma korras kommunikatsioonide (torustikud, trassid, kaablid jne) ja tuletõrje veehoidlate juurdepääsuteed; 2.7.8. hoidma korras prügikonteinerite hoiukohad ja juurdepääsuteed nendele; 2.7.9. rakendama meetmeid talle kuuluva kinnistu reostamise ja risustamise vältimiseks. 2.8. Ehitise omanik on kohustatud: 2.8.1. korras hoidma ehitise fassaadi; 2.8.2. remontima või kehtestatud korras lammutama lagunenud ehitised; 2.8.3. hoolitsema selle eest, et küttekolded oleks kasutamiseks nõuetekohased ning korraldama suitsulõõride ja korstnate tahmast puhastamise vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui kaks korda aastas; 2.8.4. hoidma korras vihmaveerennid ja -torud, kõrvaldama nendesse kogunenud prügi, vajadusel kõrvaldama ehitistelt lume, jääpurikad, varisemisohtlikud kivid, plaadid jms ning tagama nende tööde ajal tänaval ohutu liikluse, hoidma pidevalt lumest ja jääst puhastatuna ehitise välistrepi; 2.8.5. tagama talvisel ajal üldkasutatava hoone juurdepääsutee ja välistrepi puhastamise jääst ja lumest ning vajadusel nende liivatamise; 2.8.6. varustama ehitised ja mitmekorterilises elamus ka korterid korrektsete numbrisiltidega ning tagama numbri ööpäevaringse nähtavuse; 2.8.7. kindlustama üldkasutatavate trepikodade korrasoleku ja pimedal ajal nende valgustamise võimaluse; 2.8.8. omama kinnistul prügi ja tahkete jäätmete paigutamiseks tervisekaitsenõuetele vastavat prügikonteinerit, kindlustama selle õigeaegse tühjendamise ja väljaveo selleks ettenähtud kohta ning pesema ja desinfitseerima seda; 2.8.9. tagama heitvee kogumiskaevu korrasoleku, veepidavuse, korrektse sulgumise, õigeaegse tühjendamise ja ümbruse hooldamise; 2.8.10. tagama kuivkäimla vastavuse tervisekaitse- ja keskkonnanõuetele; 2.8.11. tagama loomakasvatushoone vastavuse tervisekaitse- ja keskkonnanõuetele, hoidma ümbruse korras ja vältima selle saastumist virtsa ja sõnnikuga; 2.8.12. hoidma tootmistegevuses tekkivat müra lubatud piires; 2.8.13. tagama televisiooni- ja raadiovastuvõtu antennide korrektse asetuse ja ohutu kinnituse; 2.8.14. heiskama hoonetel riigilipud Vabariigi Valitsuse kehtestatud lipupäevadel. 2.9. Ehitus-, remondi- ja kaevetööde tegija on kohustatud: 2.9.1. vormistama dokumentatsiooni ja võtma vallavalitsusest vormikohase loa; 2.9.2. järgima ehitise välisilme muutmisel ning ümberehitamisel riigi ja valla õigusaktidega sätestatud korda; 2.9.3. hoidma korras ja puhastama objekti juurdepääsutee; 2.9.4. rajama ja korras hoidma piirdeaia või muu tõkke; 2.9.5. pärast töö lõpetamist ja enne objekti ekspluatatsiooni andmist heakorrastama selle ümbruse. 2.10. Tehnovõrgu omanik on kohustatud: 2.10.1. tähistama ja hoidma korras temale kuuluva tehnovõrgu; 2.10.2. hoidma tehnovõrgu nähtava osa ja muu konstruktsiooni seisundis, mis tagab liiklusohutuse ja inimeste turvalisuse. 2.11. Kinnistu reostamisel ja risustamisel on süüdlane kohustatud selle viivitamatult puhastama. Kui süüdlast ei ole võimalik kindlaks teha, peab selle ala korrastama omanik. 2.12. Üldkasutatava laste mänguväljaku omanik on kohustatud vahetama liivakasti liiva vähemalt üks kord aastas. 2.13. Avaliku ürituse korraldaja peab maa-ala, kus üritus peeti, puhastama hiljemalt 12 tunni jooksul pärast ürituse lõppemist. 2.14. Põllumajandustööde tegija peab tagama teedele sattunud pori, sõnniku, prahi jms koristamise veotööde lõppedes. 2.15. Heakorra tagamiseks on keelatud: 2.15.1. risustada ja reostada valla haldusterritooriumi, kritseldada ehitiste seinale, müürile, piirdeaiale, pingile jms või kahjustada neid muul viisil; 2.15.2. liiklusmärkide, viitade, ühistranspordi ootekohtades liiklusgraafiku, prügiurnide ja muu inventari omavoliline eemaldamine, teisaldamine, nihutamine, lõhkumine või muul viisil kahjustamine; 2.15.3. vigastada ja omavoliliselt maha võtta kõrghaljastust nii avalikes kohtades kui ka kinnistu territooriumil, rikkuda murukamarat, teekatet, kinnitada puude külge tarasid, traate, silte. Puude (välja arvatud viljapuud) mahavõtmine võib nii avalikes kohtades kui ka kinnistu territooriumil toimuda maatüki omaniku nõusolekul ning kooskõlastatult valla metsaspetsialistiga; 2.15.4. tuleohtlikul ajal (algab kevadel pärast lume sulamist ning lõpeb sügisel vihmaste ilmade saabumisel) rohket suitsu tekitava risu, põhu jms põletamine, välja arvatud juhul, kui sellest on valehäire vältimiseks eelnevalt informeeritud Päästeteenistust; 2.15.5. omavoliliselt püstitada ehitisi; 2.15.6. kallasraja kasutamisel kahjustada kinnistu omaniku vara; 2.15.7. vedada ja maha panna olmejäätmeid selleks mitte ettenähtud kohta; 2.15.8. kloppida riiet ja vaipa mitmekorterilise elamu rõdul, aknal ja uksel, kuivatada pesu rõdu või lodža piirdest kõrgemal; 2.15.9. eriloata tarastada mitmekorteriliste elamute juurde kuuluvat territooriumi ja kortermajade juures asuvaid aiamaid; 2.15.10. ehitada kinni rõdu või lodžat ilma kehtestatud korras kinnitatud projektita ja vastava loata; 2.15.11. paigaldada prüginõusid ja -konteinereid väljapoole kinnistu piire, kui see pole kooskõlastatud vallavalitsusega; 2.15.12. paigutada üldotstarbelisse prüginõusse või -konteinerisse vedelaid jäätmeid, kivi- või betoonijäätmeid, puisteliiva, hõõguvat sütt, tulist tuhka, radioaktiivseid või teisi ohtlikke jäätmeid, jätta lahti prüginõu või -konteineri kaant; 2.15.13. hoida küttepuid, ehitusmaterjali jms korralikult ladustamata õue tänavapoolses osas ja laduda neid vastu kasvavaid puid; lasta olme- ja heitvett sademeveekraavi või sademeveekanalisatsiooni, reostada või risustada neid muul viisil; 2.15.14. lasta veekogusse, kanalisatsiooni- ja sademeveevõrku pühkmeid, esemeid, mürgiseid, söövitavaid või kergestisüttivaid aineid, naftasaadusi ja nende jäätmeid, samuti teravat või lämmatavat lõhna levitavaid aineid; 2.15.15. valada naftasaadusi või nende jääke maapinnale, hoida mürgiseid aineid kohtades, kus ei ole välistatud nende imbumine maapinnasesse; 2.15.16. matta jäätmeid pinnasesse, välja arvatud kompostimine; 2.15.17. telkida selleks mitte ettenähtud kohas; 2.15.18. pesta mootorsõidukit veekogus ning lähemal kui 50 m veepiirist, kui kohapeal puudub teade teistsuguse korra kohta; 2.15.19. karjatada koduloomi avalikel haljasaladel; 2.15.20. kasutada mürkaineid, pestitsiide ja väetisi kehtestatud eeskirjade vastaselt; 2.15.21. tekitada ülenormatiivset müra, vibratsiooni või tolmu; 2.15.22. parkida mootorsõidukeid haljasaladele, laste mänguväljakutele, kalmistutele, üldkasutatavate suplemiskohtade territooriumile ja teistesse selleks mitte ettenähtud kohtadesse ning nendega seal sõita; 2.15.23. peatumise ja parkimisega takistada läbipääsu ja liiklemist teistele liiklusvahenditele; 2.15.24. sõita asfaltkattega teedel roomikmasinate ja teiste teekatet lõhkuvate mehhanismidega. 2.16. Küttekoldevälise tule tegemisel tuleb arvestada järgmist: 2.16.1. põlevmaterjali jäätmeid ja prahti põletada ning lõket või muud küttekoldevälist tuld võib teha väljaspool ehitist tuulevaikse ilmaga selleks kohandatud mittepõleval alusel või taimestikust puhastatud pinnasel tuletöö üle järelevalvet teostava isiku juuresolekul. Tuli peab paiknema vähemalt 15 m kaugusel mis tahes ehitisest või põlevmaterjali lahtisest hoiukohast ja vähemalt 30 m kaugusel metsast; 2.16.2. avaliku lõkke tegemisel peab selle korraldaja eelnevalt kooskõlastama Päästeteenistusega ja omama selleks vallavalitsuse luba. Avaliku lõkke tegemise koht peab paiknema mis tahes ehitisest, põlevmaterjali hoiukohast või metsast vähemalt 50 m kaugusel; 2.16.3. pärast jäätmete ja prahi põletamist ning lõkke või muu küttekoldevälise tule tegemist tuleb põlemisjäägid hoolikalt kustutada veega ülevalamise või mulla või liivaga katmise teel; 2.16.4. tahkekütusel töötav teisaldatav šašlõkiahi või muu samalaadne seadis ning kala- või lihatoodete suitsuahi peavad mis tahes ehitisest või põlevmaterjali hoiukohast asuma vähemalt 5 m kaugusel. Nimetatud ahjud peavad kasutamise ajal olema pideva järelevalve all. Pärast töö lõpetamist tuleb küttel lasta täielikult ära põleda või põlemisjäägid veega kustutada; 2.16.5. kulu põletamine on lubatud kevadel esimese kahe nädala jooksul pärast lume sulamist Päästeteenistuse teadmisel. Kulu võib põletada päeva ajal tuulevaikse ilmaga. Tee- või hooneäärse kulu põletamisel tuleb teemaa välisserv, hoonel selle ümbrus, eelnevalt märjaks kasta. Kulu põletajal peavad kaasas olema tulekustutusvahendid. Kulu ei tohi põletada puude ja põõsastega aladel. 2.17. Vallavalitsusel on lubatud metsade ajutine sulgemine tuleohutuse tagamiseks. 2.18. Üldkasutatavates supluskohtades on keelatud: 2.18.1. ujuda kaugemale selleks ettenähtud ja tähistatud piirkondadest. Kasutada ujumiseks palke või laudu; 2.18.2. supelda ebakaines olekus; 2.18.3. sõita paadiga kuni 15 aasta vanustel lastel ilma täisealise saatjata; 2.18.4. sõita veesõidukiga ujujate lähedal; 2.18.5. ronida tehnilistele hoiatusmärkidele (poid, lipud), neid rikkuda või ilma vastava loata teisaldada; 2.18.6. murda veekogudel vesiroose ja muid kaitsealuseid taimi. III. KAEVETÖÖDE EESKIRI 3.1. Kaevetööde teostajana mõistetakse käesolevas eeskirjas juriidilist või füüsilist isikut, kellele väljastatakse kaevetööde luba. 3.2. Kaevetöid ei tohi teha ilma vallavalitsusele projektdokumentatsiooni esitamata ja vastavaid lube vormistamata. 3.3. Kaevetööde teostaja on vastutav tööde halvast kvaliteedist tingitud defektide ilmnemise eest teekattes vähemalt 12 kuu jooksul pärast teekatte lõplikku taastamist (praod, murdumised, läbivajumised, kaevuluukide ebaõige kõrgus jm). Defektid peab likvideerima töötegija oma kulul. 3.4. Kaevetööde teostaja tagab tööde teostamise territooriumil heakorra vastavalt käesolevale eeskirjale. 3.5. Luba kaevetööde tegemiseks on vallavalitsuse poolt väljastatud vormikohane dokument – kaevetööde luba. 3.6. Kaevetööde loa saamiseks esitab kaevetööde teostaja vallavalitsusele taotluse, kus on toodud vallavalitsuse poolt nõutavad kooskõlastused. Vallavalitsusel on õigus nõuda liikluskorralduse skeemi koos kasutatavate liiklusmärkide, piirete ja valgustuse äranäitamisega. 3.7. Enne kaevetööde loa lõplikku vormistamist kontrollib vallavalitsus kaevetööde teostaja poolt tehtud töökoha ettevalmistusi (trassi mahamärkimine, kaevetööde tsooni tähistamine piirete ja liiklusmärkidega, jalakäijate ja veokite liiklemise tingimuste kindlustamine, vajalike materjalide ja mehhanismide olemasolu töökohal). Ebapiisava ettevalmistuse korral jäetakse kaevetööde luba välja andmata. 3.8. Kaevetööde luba väljastatakse koos kaevetööde taotluse koopiaga kaevetööde teostajale. Kaevetööde taotluse originaal koos kaevetööde loaga säilitatakse vallavalitsuses. 3.9. Tehniliste kommunikatsioonide rajamisel, rekonstrueerimisel või muul analoogsel juhul esitab kaevetööde teostaja vallavalitsusele asjasse puutuvate ametkondade ja maaomanikuga kooskõlastatud tehnilise dokumentatsiooni. 3.10. Kaevetööde loas toodud tingimusi ja korda, sh tähtaega võib muuta üksnes neid seadnud ametiisiku loal. 3.11. Vallavalitsus võib kaevetööde loa tühistada, kui töid ei ole alustatud ühe nädala jooksul arvates loas märgitud tööde algustähtajast. Vallavalitsusel on kaevetööde loa kehtivust õigus peatada, kui tööde käigus ei ole täidetud kaevetööde loas toodud tingimusi. 3.12. Kaevetööde ajal peavad kaevetööde luba ja kaevetööde loa avalduse koopia asuma objektil. Kui kaevetöid teostatakse kauem kui viis ööpäeva, on kaevetööde teostaja kohustatud objektile paigaldama tahvli, millel on toodud tööde teostaja nimi, telefoninumber, tööde tegemise tähtajad ja otseselt vastutava isiku nimi. Pimedal ajal peab liikluseks ettenähtud kaevetööde tsoon olema valgustatud ohutuledega. 3.13. Kaeviku täitmiseks kõlbmatud materjalid tuleb kohe ära vedada. Keelatud on kaevikuid täita tihendamata. 3.14. Kaevetöödega lõhutud pinnakate ja kahjustatud haljastus taastatakse kaevetööde teostaja kulul hiljemalt loal toodud tähtajaks. Teekatete taastamiseni tagab kaevetööde teostaja häireteta ja ohutu liikluse. 3.15. Jalakäijatele tuleb tagada ohutu ligipääs kohtadesse, kuhu varem oli juurdepääs olemas. 3.16. Vallavalitsusel on õigus nõuda kaevetööde teostajalt ümbersõidutee ehitamist, selle kaevetööde perioodil sõidukorras hoidmist ja pärast tööde lõpetamist ümbersõidutee all olnud maa-ala taastamist. 3.17. Ettenägematute asjaolude ilmnemisel (tundmatu tehniline kommunikatsioon, arheoloogiline leid jne) tuleb kaevetööd peatada ning sellest viivitamatult informeerida vallavalitsust ja asjaomaseid ametkondi. Kaevetööde jätkamiseks tuleb kaevetööde teostajal vajadusel hankida täiendavad kooskõlastused. 3.18. Kaevetööde loa tähtaja pikendamiseks peab tööde teostaja pöörduma vallavalitsuse poole vähemalt üks ööpäev enne kaevetööde tähtaja lõppu. 3.19. Pinnase kate taastatakse kohe pärast kaevetööde lõpetamist. Kaevetööde lõpetamisel esitab kaevetööde teostaja vallavalitsusele teostusdokumentatsiooni (kaetud tööde aktid, varjatud tööde aktid, teostusjoonised). 3.20. Avariilised on need kaevetööd, mille vajadus tekib ootamatult või on võimalikke ebasoovitavaid tagajärgi silmas pidades edasilükkamatud. 3.21. Avariiliste kaevetööde alustamine on erandkorras lubatud ilma eelnevalt luba vormistamata, sealjuures peab kaevetööde teostaja olema veendunud, et kaevetööde tegemine piirkonnas ei ohusta tehnilisi kommunikatsioone ja omaniku vara. Avariiliste kaevetööde alustamisest peab telefonitsi teatama vallavalitsusele. Kaevetööde ohutuse eest vastutab kaevetööde teostaja. 3.22. Taotlus avariiliste kaevetööde loa saamiseks tuleb esitada vallavalitsusele hiljemalt järgmisel tööpäeval pärast tööde alustamist. 3.23. Kaevetööde tegemise piirkonnas olevate tehniliste kommunikatsioonide valdajate esindajad kutsutakse kohale enne kaevetööde algust. 3.24. Olemasolevaid kommunikatsioone võib ümber paigutada üksnes projekti olemasolul ja nende valdaja ning kinnistu omaniku loal. Teostusjoonised kommunikatsioonide ümberpaigutamise kohta esitatakse ning neid säilitatakse vallavalitsuses. 3.25. Tehnilise kommunikatsiooni vigastamisel on süüdlane kohustatud teatama sellest viivitamatult selle valdajale. Vigastus parandatakse ja tekitatud kahju hüvitatakse süüdlase kulul. 3.26. Kaevetööde käigus on keelatud hävitada, vigastada või ümber paigutada geodeetilisi ja liiklusmärke. Hävitatud või vigastatud märgid taastatakse tööde teostaja kulul. 3.27. Kaevetööd loetakse lõppenuks, kui on täidetud järgmised tingimused: 3.27.1. on tehtud põhi- ja taastamistööd ning tööd, mis olid nimetatud loa taotlusel; 3.27.2. kaevetööde käigus kahjustatud territooriumid jne on taastatud ja üle antud vallavalitsusele või maa omanikule; 3.27.3. vallavalitsusele on üle antud teostusdokumentatsioon. IV. VASTUTUS JA KONTROLL 4.1. Heakorra- ja kaevetööde eeskirja rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. 4.2. Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik – karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 krooni. 4.3. Eeskirja täitmist kontrollima ning õigusrikkumise asja kohtuväliselt menetlema ja karistust määrama on volitatud politseiametnikud ja Leisi Vallavalitsuse määratud ametiisikud. Volikogu esimees Marika PULK Kinnitatud Leisi Vallavolikogu 16. detsembri 2003. a määrusega nr 22 KOERTE JA KASSIDE PIDAMISE EESKIRI LEISI VALLAS I. ÜLDSÄTTED 1.1. Käesolev eeskiri sätestab koerte ja kasside pidamise korra Leisi valla haldusterritooriumil. 1.2. Koerte ja kasside pidamisel lähtutakse loomakaitseseadusest, loomatauditõrje seadusest, veterinaarkorralduse seadusest, muudest loomapidamist reguleerivatest õigusaktidest ja käesolevast eeskirjast. II. KOERTE JA KASSIDE PIDAMISE NÕUDED 2.1. Koera ja kassi võib pidada omanikule kuuluvas või tema valduses olevas ehitises või territooriumil. 2.2. Koeraomanik peab oma hoolealuse varustama kaelarihmaga, millel on omaniku nimi ja kontaktandmed. 2.3. Koera või kassi pidamine ei tohi häirida avalikku korda ja teiste isikute rahu. 2.4. Kui koera peetakse lahtiselt, peab territoorium olema piiratud selliselt, et on välistatud koera väljapääsemine ning kaaskodanikele ja teistele loomadele kallaletungimise võimalus. 2.5. Omanik on kohustatud vajadusel tähistama sissepääsu tema omandis või valduses olevale territooriumile sildiga «Kuri koer» või muu sildiga koera olemasolu kohta. Omanik peab tagama ameti- või tööülesandeid täitvate isikute ohutuse. 2.6. Koera või kassi omanik kannab täit vastutust oma looma tekitatud varalise tervisekahjustuse korral, kui see tuleneb käesoleva eeskirja rikkumisest ega ole seotud olukorraga, kus looma kasutatakse kuritegeliku tegevuse takistamiseks. 2.7. Koera või kassi omanik on kohustatud oma looma vaktsineerima marutaudi vastu ning järgima loomataudist teatamise nõudeid. Koerte ja kasside pidamisel on keelatud nende vigastamine, piinamine ja abitusse seisundisse jätmine. 2.8. Kui koer on hammustanud inimest või teist looma, peab koeraomanik kohe teatama veterinaartalitusse või arstile ja järgima ettekirjutusi koera seisundi jälgimisel. III. KOERA VÕI KASSIGA AVALIKUS KOHAS VIIBIMINE 3.1. Koera või kassiga avalikus kohas viibimisel peab omanik tagama järelevalve oma koera või kassi üle vältimaks nende lahtipääsemist. 3.2. Koeraga avalikus kohas viibimisel peab koer olema rihma otsas. 3.3. Omanik peab tagama järelevalve oma kasvult või käitumise poolest ohtliku koera üle, kusjuures sellisel koeral peab olema avalikus kohas viibimisel suukorv peas. Samuti on suukorv kohustuslik ühistranspordis või kui koeraomanik jätab koera rihmaga kinnitatult avalikku kohta ilma järelevalveta. 3.4. Koera või kassi omanik on kohustatud jälgima, et tema koer või kass ei reostaks avalikke kohti. Omanik on kohustatud oma hoolealuse tekitatud reostuse kohe koristama. 3.5. Üldkasutatavates hoonetes või hoone osades, avalikus supelrannas, kalmistul, kaubandus- ja toitlustusettevõtte territooriumil, spordi- või mänguväljakul, noorsootööasutuse ning haridusasutuse territooriumil või avalikel kultuuriüritustel on koerte ja kassidega viibimine keelatud (välja arvatud selleks ettenähtud kohad ja üritused ning pimeda juhtkoer või teenistuskoer teenistusülesannete täitmisel). 3.6. Koera või kassi ujutamine avaliku supelranna ujumistsoonis on keelatud. 3.7. Nakkusohtlikult haige koera või kassiga avalikus kohas viibimine on keelatud. IV. JÄRELEVALVETA, HULKUVAD JA OMANIKUTA KOERAD NING NENDE SUHTES RAKENDATAVAD MEETMED 4.1. Järelevalveta koeraks loetakse koera, kelle kaelarihmal on omaniku andmed, kuid kelle omanik oma tegevusetuse või tegevusega rikub käesolevat eeskirja ja mille tagajärjel koer pääses hulkuma või ründas inimest või looma. 4.2. Hulkuvaks koeraks loetakse kaelarihmaga, kuid ilma omaniku andmeteta koera, kelle omanikku on võimalik kindlaks teha, samuti järelevalveta koera, kes pidevalt hulgub ja kelle omanik korduvalt on rikkunud käesolevat eeskirja. 4.3. Omanikuta koeraks loetakse koera, kellel puudub kaelarihm või kelle omanikku ei õnnestu kindlaks teha. 4.4. Järelevalveta koer, kes hulgub, püütakse võimalusel omaniku kulul kinni või informeeritakse omanikku, et ta võtaks oma koera kontrolli alla. 4.5. Hulkuv koer püütakse võimalusel omaniku kulul kinni ja omanikku karistatakse rahatrahviga halduskorras. 4.6. Järelevalveta või hulkuv koer, kes ründab inimesi või loomi ja keda ei ole võimalik kinni püüda, hukatakse. Samuti hukatakse järelevalveta või hulkuvad koerad, kelle omanikud pole mõjuva põhjuseta oma koerale kolme päeva jooksul järele tulnud. 4.7. Omanikuta koera, kes hulgub või ründab inimesi ja loomi, võib hukata kohe pärast seda, kui on selgunud, et tal puudub kaelarihm või tema omanikku pole võimalik välja selgitada ja koera pole võimalik kinni püüda. 4.8. Järelevalveta, hulkuva või esialgselt omanikuta koera hukkamine ei vabasta koera omanikku käesoleva eeskirja rikkumise puhul halduskaristusest. 4.9. Inimesi ründavat, omaniku kontrolli alt väljunud koera või marutaudi kahtlusega haiget koera või kassi võib hukata kohapeal, samuti võib hukata koera kohapeal, kui järelevalveta, hulkuv või omanikuta koer ründab koerapüüdjat. 4.10. Eespool nimetatud juhtudel on koerte hukkamise ja püüdmise õigus politseinikel ja jahimeestel. V. VASTUTUS JA KONTROLL 5.1. Koerte ja kasside pidamise eeskirjade rikkumise eest karistatakse kuni 100 trahviühiku suuruse trahviga. 5.2. Sama teo eest, kui see põhjustas varalise kahju või inimesele tervisekahjustuse, karistatakse kuni 200 trahviühiku suuruse rahatrahviga. 5.3. Eeskirja täitmist kontrollima, õigusrikkumise asja kohtuväliselt menetlema ja karistust määrama on volitatud politseiametnikud ja Leisi Vallavalitsuse määratud ametiisikud. Volikogu esimees Marika PULK