Valga Linnavolikogu — Valga linna eelarve koostamise, vastuvõtmise, muutmise ja täitmise korra kehtestamine — KO, 70, 1278

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322) paragrahvi 6 lõike 3 punkti 1 ning valla- ja linnaeelarve seaduse (RT I 1993, 42, 615; 1995, 17, 234; 1997, 40, 619; 2000, 7, 40) alusel Valga Linnavolikogu määrab: 1. Kehtestada Valga linna eelarve koostamise, vastuvõtmise, muutmise ja täitmise kord. 2. Määrus jõustub 10. septembril 2001. a. Volikogu esimees Uno HEINLA VALGA LINNA EELARVE KOOSTAMISE, VASTUVÕTMISE, MUUTMISE JA TÄITMISE KORD Käesolev kord sätestab Valga linna eelarve (edaspidi eelarve) ülesehituse, eelarve koostamise, vastuvõtmise, kasutamise, muutmise ja täitmise korra, juhindudes valla- ja linnaeelarve seadusest, valla- ja linnaeelarve ning riigieelarve vahekorra seadusest, kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest ning teistest eelarvet reguleerivatest õigusaktidest. 1. Üldsätted 1.1. Eelarve sisuks on eelarveaastal linnale laekuvate kõikide tulude ning nende arvel linna ülesannete täitmiseks ettenähtud kulude määratlemine vastavalt linna põhimäärusele, arengukavale ja teistele õigusaktidele. 1.2. Eelarve tulud ja kulud viiakse tasakaalu. 1.3. Eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. 1.4. Eelarve eelnõu, vastuvõetud eelarve, eelarve muudatused ja lisaeelarved ning eelarve täitmise aruanne avalikustatakse üldiseks teadmiseks linna põhimääruses sätestatud korras. 2. Eelarve tulud ja kulud 2.1. Eelarve tulud on: – laekumised maksudest, – laekumised linna varalt ja majandustegevusest, – rahalised toetused ja sihtotstarbelised laekumised, – laenud ja finantstulud, – muud tulud. 2.2. Eelarve kulud on assigneeringud: – seadustega pandud kohustuste täitmiseks; – lepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks; – muude vajaduste finantseerimiseks; – reservfondi moodustamiseks vähemalt 1% ulatuses eelarve mahust. 2.3. Eelarves nähakse ette kassatagavara, mille suuruse määrab volikogu eelarve vastuvõtmisel. 2.4. Tulude ja kulude liigendus koostatakse lähtudes klassifikaatorist, mille kehtestab rahandusminister. 3. Eelarve koostamine 3.1. Eelarve eelnõu koostamist korraldab rahandusamet, kes arvutab välja tulude-kulude baasi, valmistab ette eelarve eelnõu koostamiseks vajalikud alused. 3.2. Linnavalitsuse struktuuriüksused ja hallatavad asutused (edaspidi asutused) ning volikogu komisjonid esitavad rahandusametile omapoolsed ettepanekud kulude lülitamiseks eelarvesse (koos põhjendatud seletuskirjaga) hiljemalt eelneva aasta 1. oktoobriks. 3.3. Teised asutused, organisatsioonid ja üksikisikud esitavad linnapoolse toetuse saamiseks taotluse linnavalitsusele hiljemalt eelneva aasta 15. oktoobriks. 3.4. Laekunud taotlused vaadatakse linnavalitsuses läbi, hinnatakse nende otstarbekust ja vastavust kehtivatele seadustele ja normidele, vajadusel korrigeerides neid lähtudes linnaeelarve tulude prognoosist. Seejärel tehakse esialgne linna eelarve tulude ja kulude eelnõu ja esitatakse volikogu komisjonidele seisukohavõtmiseks. 3.5. Volikogu komisjonid vaatavad eelarve eelnõu 10 päeva jooksul läbi ja esitavad omapoolsed muudatusettepanekud eelarvekomisjonile, kes edastab need koos omapoolsete ettepanekutega linnavalitsusele. 3.6. Komisjonide seisukohti arvesse võttes koostab linnavalitsus tasakaalustatud eelarve eelnõu ning esitab selle linnavolikogule esimeseks lugemiseks hiljemalt 1. detsembriks. Eelarve eelnõule lisatakse seletuskiri eelmise eelarveaasta tegelike, käesolevaks aastaks kavandatud tulude-kulude ning andmetega ületulevate (enne eelarveaasta algust alustatud) ja üleminevate (pärast eelarveaasta lõppu lõpetatavate) ehitiste, ürituste ja võetud laenude kohta. 3.7. Pärast eelarve esimest lugemist vaatavad volikogu komisjonid, fraktsioonid ja volikogu liikmed eelarve eelnõu kümne päeva jooksul läbi ja esitavad eelarvekomisjonile omapoolsed seisukohad ja ettepanekud. Eelarvekomisjon vaatab ettepanekud läbi ja teeb omapoolsed ettepanekud linnavalitsusele. 3.8. Eelarve eelnõu muutmise ettepanekule, mis tingib nendes ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. Ettepaneku läbivaatamisel tuleb selle kohta ära kuulata linnavalitsuse arvamus. 3.9. Muudatusettepanekuid saab esitada eelarve teise lugemise lõpuni. Komisjoni poolt tagasilükatud muudatusettepanekud hääletatakse esitajate nõudmisel volikogu istungil eelarve teise lugemise käigus. 4. Eelarve vastuvõtmine ja jõustumine 4.1. Eelarve võtab vastu linnavolikogu seaduses sätestatud korras. 4.2. Linnavolikogu kinnitab linnaeelarve kogumahu vastavalt lisadele, mis lisatakse linnavolikogu määrusele eelarve kinnitamise kohta. 4.3. Eelarve jõustub eelarveaasta algusest. 4.4. Kui eelarve ei ole eelarveaasta alguseks vastu võetud, võib linnavalitsus kuni eelarve vastuvõtmiseni teha kulutusi 1/12 lõppenud eelarveaastaks ettenähtud kulutustest kuus. 5. Eelarve täitmine 5.1. Eelarve täitmist korraldab linnavalitsus rahandusameti vahendusel. 5.2. Alaeelarvete ja asutuste eelarvete kuluartiklid (välja arvatud volikogu poolt etteantud ja muutmisele mittekuuluvad artiklid) kinnitatakse alaeelarvetes asutuste juhtide poolt kuu aja jooksul pärast eelarve vastuvõtmist volikogus. 5.3. Eelarvet täidetakse vastavalt tulude ja kulude loendile. Eelarves määratud eelarvelisi vahendeid võib kasutada üksnes ettenähtud otstarbeks. 5.4. Reservfondi käsutab linnavalitsus ettenägemata kulude katmiseks linnavalitsuse korralduse alusel. 5.5. Kassatagavara käsutab linnavalitsus tulude laekumise viibimisel eelarve kulude katmiseks ja see tuleb taastada linnavolikogu poolt määratud suuruseni samal eelarveaastal. Linnavolikogu võib vähendada kassatagavara eelarve täitmisel tekkinud tulude puudujäägi katmiseks. 5.6. Eelarveaasta lõpuks kasutamata jäänud assigneeringute sulgemise otsustab volikogu 5.7. Eelarveaastal laekumata jäänud tulud loetakse selle eelarveaasta tuluks, millal nad laekuvad. 6. Eelarve muutmine, lisaeelarve 6.1. Eelarveaastal sihtotstarbeliselt laekunud summad (õppetasud, sponsorite annetused, sihtsummad ministeeriumidelt, fondidest, ürituste piletitulu jm) lülitatakse eelarvesse jooksvalt, kohustusega edastada volikogule informatsioon nendest üks kord kvartalis ning kinnitamisega eelarveaasta lõppedes. 6.2. Alaeelarvete artiklitevahelised (v.a volikogu poolt etteantud ja muutmisele mittekuuluvad artiklid) põhjendatud muudatused viiakse sisse asutuse juhtide käskkirja alusel. Ülekulu korral (võrreldes kinnitatud eelarvega) kannab vastava ameti ja/või asutuse juht otsest vastutust. 6.3. Asutuste vahelisi eelarve muudatusi võib teha ainult volikogu loal. 6.4. Täiendavate tulude ilmnemisel või kulude tegemiseks, milleks ei ole eelarves assigneeringuid määratud või mille tegemiseks määratud assigneeringutest ei jätku, võib linnavalitsus hiljemalt kaks kuud enne eelarveaasta lõppu esitada volikogule lisaeelarve eelnõu. 7. Eelarve täitmise arvestus ja aruandlus 7.1. Eelarve täitmise arvestust ja aruandlust peetakse vastavalt raamatupidamise seadusele ja kehtivatele raamatupidamisstandartitele. 7.2. Volikogu revisjonikomisjon kontrollib enne eelarve täitmise aruande kinnitamist tulude laekumist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust linna eelarvele. 7.3. Volikogule kinnitamiseks esitatavale eelarve täitmise aruandele peab olema lisatud volikogu poolt määratud audiitori arvamus aruande kohta. 7.4. Linnavalitsuse esitatud ning revisjonikomisjoni ja eelarvekomisjoni poolt läbi vaadatud eelarve täitmise aruande kinnitab volikogu.