Kullamaa Vallavolikogu — Kullamaa valla arengukava vastuvõtmine aastateks 2004-2009 — KO, 32, 275

Kullamaa Vallavolikogu 19. detsembri 2003. a määrus nr 1.1 Aluseks võttes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 7 ja § 37 lõike 1 ning Kullamaa valla põhimääruse § 4 punkti 4, § 25 punkti 5.3.4 ja § 61, Kullamaa Vallavolikogu määrab: 1. Võtta vastu Kullamaa valla arengukava aastateks 2004–2009 vastavalt lisale. 2. Avaldada määrus elektroonilises Riigi Teatajas ja valla veebilehel. Volikogu esimees Ago KIRSIPUU Kullamaa Vallavolikogu 19. detsembri 2003. a määruse nr 1.1 lisa KULLAMAA VALLA ARENGUKAVA 2004–2009 I. SISSEJUHATUS Kullamaa valla arengukava koostamist alustati kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) §-st 37 tulenevast nõudest. Sama seaduse § 9 järgi on arengukava «dokument, mis sisaldab omavalitsusüksuse majandusliku ja sotsiaalse olukorra ning keskonnaseisundi analüüsi, pikaajalise tegevuse kavandamist ning edasise arengu suundi ja eelistusi». Hästi koostatud arengukava järgi tegutsedes peaks seega suutma tagada omavalitsuse tasakaalustatud arengu pikemaks perioodiks. Seaduse järgi on kohustus koostada arengukava vähemalt kolmeks järgnevaks aastaks või sellest pikemaks perioodiks, kui vallal on varalisi kohustusi, mille kestus on pikem. Seetõttu on Kullamaa valla arengukava koostatud kuni aastani 2009, mil lõpeb võetud laenu tagasimaksmine. Arengukava täideviimisel tuleb arvestada muutuvate oludega, mistõttu tuleks see iga aasta uuesti üle vaadata ning vajadusel täiendada ja uuendada. Kuna arengukava on avalik dokument, mis ideaalis kajastab omavalitsuse kõikide huvigruppide soove, siis on vallavalitusel, kes selle järgi oma tööd korraldab, ja vallavolikogul, kes selle järgi otsuseid vastu võtab (k.a eelarve koostamine ja vastuvõtmine), kohustus igal aastal aru anda arengukava täitmise kohta ka vallaelanikele. Käesolev arengukava on püütud koostada strateegilise planeerimise põhimõtteid järgides. Strateegiline planeerimine on samm-sammuline protsess arengueesmärkide ja -prioriteetide, nende saavutamise teede ja tegevuskava sõnastamiseks. Protsess põhineb kohaliku omavalitsuse sisemiste tugevate ja nõrkade külgede analüüsil ning väliskeskkonna võimaluste ja ohtude tunnetamisel ja arvestamisel. Kõige olulisem on koondada ressursid prioriteetsetesse valdkondadesse. Siinse arengukava koostamisel on eri meetoditest kasutatud olukorra analüüsimiseks intervjuusid võtmeisikutega, samuti on arvestatud rahvakoosoleku ja avaliku arutelu tulemusi. Erinevate töövormide tulemusena on valminudki käesolev variant Kullamaa valla arengu planeerimiseks järgneval kuuel aastal. Head lugemist! II. STRATEEGILINE ARENGUKAVA 2.1. Visioon Kullamaa vald on aastal 2015: 1) iseseisev haldussuutlik omavalitsus, mida juhitakse säästva arengu printsiipide järgi elanike soove arvestavalt; 2) arenenud põllumajandusega piirkond; 3) heas korras oleva kaasaja standardile vastava infrastruktuuriga; 4) tugeval identiteeditundel põhineva kultuuriliselt aktiivse ning sportlikke eluviise väärtustava elanikkonnaga; 5) arenenud, kohalikke vajadusi rahuldavate sotsiaalsete infrastruktuuridega (haridus, kultuur, tervishoid, sotsiaalhoolekanne); 6) atraktiivne elamispiirkond igas vanuses inimestele; 7) taganud transpordiühenduse kogu valla elanikkonnale; 8) taganud elanikele võimaluse leida rakendust Kullamaa vallas; 9) ettevõtlus on arenenud üle Eesti keskmise taseme; 10) tööpuudus on alla Eesti keskmise taseme; 11) haldusreformi käigus on säilinud Kullamaa valla nimi; 12) Kullamaa vallaga on liidetud Martna ja Risti vald. 2.2. Valla probleemid ning arengueesmärgid 2.2.1. Organisatsioon ja juhtimine Üldine olukord Rahvas on juhtkonna tööga rahul. Ollakse kursis omavalitsuse tööga: valla lehes ilmuvad volikogu istungite kokkuvõtted ja tehtud otsused. Vald on abipalujaid aidanud. Külaelanike vähene aktiivsus kaasarääkimisel vallaelu korraldamiseks. Probleemid • vallavalitsusel puudub kodulehekülg; • puuduvad külavanemad; • suhteliselt väheste teotahteliste inimeste olemasolu (st paljud noored ja aktiivsed inimesed on vallast lahkunud). Eesmärgid, prioriteedid ja soovitud tulemused • vallale pidevalt uuendatava kodulehekülje loomine; • valla külaelu elavdamine: valitud on külavanemad, et tihendada külade ja valla vahelist koostööd; • järjepidevalt valla ajalehe väljaandmine, mille kaudu toimub vallaelu parem avalikustamine. 2.2.2. Kultuur-haridus-sport Üldine olukord Seltsielu on toimiv vallakeskuses ja Liivi külas (viimases tänu seal tegutsevale Liivi Naisseltsingule), mujal hääbunud või aktiviseerumas. Suuremates külades Üdrumal ja Koluveres puudub seltsielu arendamiseks koht. Koluvere küla elanikud elavad valla keskusest 3 km kaugusel ning neile ei ole probleemaatiline kasutada naaberküla Kullamaa võimalusi. Traditsioonideks on jaanipäeva tähistamine, pensionäride jõulupidu, iga viie aasta järel toimuv helilooja R. Tobiase laulupäev ja suve lõpus toimuv suur laat. Kultuurimaja on renoveeritud ja kaasaegne ning leiab mitmeti rakendust: tegutsevad huviringid, korraldatakse konverentse ja õppepäevi, toimuvad teatrite külalisetendused, korraldatakse pidusid ning viiakse läbi kooli pidulikke üritusi ja aktusi. Sageli on täiskasvanute osavõtt üritustest vähene. Raamatukogu (Kullamaal-Liivil) kasutatakse aktiivselt. Vaatamata ruumipuudusele on külastajaid ja laenutajaid palju. Kullamaa Keskkool suudab pakkuda heal tasemel haridust. Koolis õpib praegu 244 õpilast, neist 9 last Liivi koolimajas. Koolis on head õpetajad. Puudus on aineõpetajatest. Koolihooneid renoveeritakse järjepidevalt. Uuendamist vajab kooli inventar. Lahendust vajab kaugemalt käivatele õpilastele majutuse pakkumine. Praegu on tüdrukud majutatud korteritesse ning poisid internaadihoonesse. Lasteaias käib 28 last. Järgneval kahel õppeaastal läheb lasteaiast kooli vastavalt 9 ja 9 last. Kõigile soovijaile on võimaldatud koht lasteaias. Renoveeritud on lasteaia ruumid, ehitatud on territooriumi piirdeaed. Rajamisel on uus mänguväljak. Sportimisvõimalused on Kullamaa Keskkooli võimlas, jõusaalis ja staadionil. Võimla on väike. Talvel on võimalus uisutada rajatud liuväljal ja suusatada Kullamaa liivamägede suusarajal. Vastavalt ilmastikule võib joosta või jalgrattaga sõita. Traditsioonilised spordiüritused on jüriööjooks, maijooks, Kullamaa võrkpalliturniir. Tugevamad ollakse võrkpallis. Vaba aja sisustamiseks ja huvitegevuseks on loodud soodsad tingimused. Noortel puudub kooskäimise koht ja juhendaja. Laste mänguväljakud vajavad uuendamist ja korrastamist. Puhkamiseks ja vaba aja veetmiseks on võimalus kasutada Kullamaa tehisjärve, Kullamaa, Koluvere ja Liivi paisupealseid, Liivi ja Kasari jõge. Supluskohad ja telkimisplatsid on välja arendamata. Probleemid • täiskasvanute vähene aktiivsus; • noortel puudub kooskäimise koht ning tegevus väljaspool kooli; • korrastamata mängu- ja spordiväljakud; • raamatukogu (Kullamaa-Liivi) ruumipuudus; • lasteaia hoone turvasüsteemide puudumine; • noorte huvijuhi puudumine; • aineõpetajate puudus koolis; • kooli võimla on väike; • kool vajab renoveerimist; • kooli inventari uuendamine; • õpilaste majutusprobleemi lahendamine; • Üdrumal ja Koluveres puudub avaliku interneti kasutamise võimalus; • Üdrumal puudub koht seltsielu arendamiseks; • Liivi park vajab korrastamist; • Rohumäel puudub kaasaegne vabaõhuürituste korraldamise koht; • paisjärved, jõed ja paisud vajavad hooldust; • supluskohtade ja telkimisplatside puudumine. Eesmärgid, prioriteedid ja soovitud tulemus • tööle on võetud noorte huvijuht, kelle ülesanne on noorte nõustamine ja abistamine, noorsootööalaste projektide käivitamine, valla noorsootöö prioriteetide väljatöötamine, noortekeskuse väljakujundamine ja noorte vaba aja sisustamiseks võimaluste loomine, huvihariduse korraldamine; • noortele on rajatud oma keskus nii Kullamaale kui ka Liivi külla; • jätkusuutlik kultuurimaja on mitmekülgselt kasutusel; • lasteaed on renoveeritud; • mängu- ja spordiväljakud on rajatud ja uuendatud; • koolis on vajalik arv aineõpetajaid; • kooli võimla on renoveeritud; • Kullamaa-Liivi raamatukogul on lugemissaalid; • Üdrumal on seltsimaja, kus on olemas avaliku interneti kasutamise võimalus ja ruum avaliku teenuse osutamiseks ning koosviibimiste (seltsielu) korraldamiseks; • Koluveres on internetipunkt; • kool on renoveeritud, inventar uuendatud, õpilasmajutus lahendatud; • Liivi park on korrastatud; • Rohumäel on kaasaegne vabaõhuürituste korraldamise koht; • Kullamaal on kihelkonnamuuseum. 2.2.3. Valla sotsiaalhoolekanne – tervishoid Üldine olukord • Sotsiaalhoolekande ülesanne on isikule või perekonnale toimetulekuraskuste ennetamiseks, kergendamiseks või kõrvaldamiseks abi osutamine. Sotsiaalsete erivajadustega ühiskonnagruppide turvalisusele, arengule ja ühiskonnas kohanemisele kaasaaitamine. • Sotsiaalhoolekande praegused sihtgrupid on: lapsed ja noored pered, töötud, puuetega inimesed, eakad ja marginaalsed isikud (kinnipidamiskohast vabanenud, alkoholisõltlased). • Avahooldust vallas ei ole, kuna nõudlus sellele teenusele praegu puudub. Vajadusel hakatakse osutama avahooldusteenust. • Vallas on minimaalne vajadus vanurite paigutamiseks hooldeasutustesse. Vajadusel pakuvad teenust Risti ja Oru Hooldekodu ning Lihula Tervishoiu ja Sotsiaalhoolekande Keskus. • Sotsiaalhoolekande ülesannete täitmist korraldab Kullamaa Vallavalitsus, määrates ja makstes sotsiaaltoetusi, korraldades sotsiaalteenuste osutamist ja vältimatu sotsiaalabi andmist. Sotsiaaltoetuste määramise kord on vallas olemas. • Hoolekande põhirõhk on inimeste võimalikult iseseisva toimetuleku toetamine nõustamise ja sotsiaalteenuste abil. • Tervishoiuteenuse osutamisega tegelevad perearst, kes käib Martnast, ja hambaarst. • Vallas on üks apteek. Sotsiaalprobleemid • töötus – põhiline ohuallikas inimeste tervisele; • kvalifitseeritud tööjõu lahkumine vallast; • õpitud abitus, minnalaskmismeeleolu, asotsiaalsed pered; • elanikkonna vananemine, laste arvu vähenemine; • noortel puudub omaalgatus, ei mõisteta hariduse vajalikkust; • ebaefektiivne sotsiaaltoetuste süsteem (seadused) võimaldab elada sotsiaaltoetusest; • halb arstiabi kättesaadavus; • vallas oma perearsti puudumine. Planeerimisperioodil osutatavad sotsiaalteenused on: • sotsiaaltöövõrgustiku loomine; • sotsiaalteenuste arendamine ja nende kvaliteedi tagamine. Antud teenuse vajadus võib kasvada või kahaneda vastavalt vajadusele; • sotsiaalteenuste ostmine Koluvere Hooldekodult; • perekonnas hooldamine; • proteeside, ortopeediliste ja muude abivahendite soetamise toetamine; • sotsiaalnõustamine; • töötute aktiviseerimine, töökohtade leidmine; • avahoolduseteenuse osutamine, mis peaks olema kättesaadav kogu valla territooriumil. Eesmärgid, prioriteedid ja soovitud tulemus • leida valda investoreid töökohtade loomisel; • motiveerida tööandjaid tegelema töötutega, kuna pikaajalised töötud on enamasti unustanud tööharjumised; • arendada sotsiaalhoolekandes igakülgset vallasisest koostöövõrgustikku; • arendada välja noorte töökasvatuse eesmärgil suvine suunitletud töö- ja puhkelaagrite võrgustik; • ärgitada noorsootöö-ühingute teket ning nende tegevust; • noorte omaalgatuse toetamine ja õpilaste koolivälise tegevuse arendamine vallas; • arvestades elanikkonna vananemise protsessi arendada avahooldust kui odavaimat hoolekande võimalust; • aluse panemine toetuste ja stardikapitalide jagamise süsteemile: konkurentsivõimelised sünnitoetused, abielutoetused; • sotsiaaltoetuste määramise korra ajakohastamine; • info ja selgitustöö abil tekitada vallaelanikes tahtmist teha tööd ja olla kasulik ühiskondlikus elus ning sellega vähendada minnalaskmismeeleolu ja õpitud abitust; • välja ehitada ning sisustada sotsiaalkorter Liivi külas; • sotsiaalkorteri laiendamine turvatoa osas, et pakkuda abivajajale ajutist peavarju, abi ja kaitset; • perearsti nimistu loomine; • hea arstiabi kättesaadavus; • tervislike eluviiside propageerimine. Visioon valla sotsiaalhoolekandes • Kullamaa vald on turvalise elukeskkonnaga, kvaliteetsete sotsiaalteenustega, arenenud infrastruktuuriga vald, kuhu tahavad kodu rajada noored lastega pered. • Sotsiaalteenuste arendamine ja nende kvaliteedi tagamine. • Koluvere loss renoveerida eksklusiivseks eakate pansionaadiks, kus klient saaks kasutada kõiki kaasaegseid sotsiaalteenuseid. • Koluvere lossi ruumidesse kujundada mitmekülgne päevakeskus nii kohalikele eakatele inimestele kui ka väikelastega peredele. 2.2.4. Korrakaitse ja turvalisus Üldine olukord Turvalist keskkonda tänapäeva tingimustes iseloomustavad sellised tegurid nagu võimalus lihtsalt orienteeruda (selged liiklusskeemid, tänavanimed, viidad), mõistlikult valgustatud tänavad, teed ja liikumisrajad, autode parkimise võimalused, valgustatud ja hea nähtavusega kohtades asuvad bussiootepaviljonid ning pimedate ja nn kahtlaste kohtade puudumine. Kuritegevuse põhjused tulenevad sotsiaalsetest ja majanduslikest põhjustest, mida tuleb lahendada komplektselt. Arvestada tuleb asjaoludega nagu tööpuudus, vaesus, sotsiaalsed pinged ja elamute halb hooldamine või hüljatus. Turvalisuse eest igapäevaelus seisvad ametkonnad ja firmad peavad tegema koostööd nende probleemide lahendamisel eelkõige lähtuvalt ühiskondliku turvalisuse tervikliku tagamise põhimõtetest. Vallal on oma konstaabel, kelle tööpiirkond on peale Kullamaa valla veel Risti vald. Alates 1992. aastast tegutseb vallas aktiivselt Kaitseliidu Lääne Maleva Kullamaa rühm. Peamine ülesanne on riigikaitsealane tegevus. Otsest turvateenust Kaitseliit ei osuta. Vallas on mitu abipolitseinikku, kes teevad koostööd politseiga vastavalt vajadustele ja võimalustele. Vallavalitsuse, Kaitseliidu ja abipolitsei koostööd seni ei ole. Tulekustutus- ja päästetööde tegemisel kuulub Kullamaa vald Risti komando väljasõidupiirkonda. Probleemid – tänavapildis palju alkoholisõltlasi; – liiklust reguleerivaid märke on vähe; – vargused suvemajadest, kus puudub pidev järelevalve; – politsei, abipolitsei, Kaitseliidu ja valla vähene koostöö; – tänavavalgustus vajab täiendamist; – noorte tegevusetus. Eesmärgid, prioriteedid ja soovitud tulemused – abipolitsei ja Kaitseliidu tegevust toetatakse eelarvelistest vahenditest (kütuse kompenseerimine, elementaarse varustuse soetamine); – tegutseb naabrivalve; – tegutseb noortekeskus, noorte omaalgatust toetavad eri organisatsioonid; – kõigis asulates on nõuetele vastav tänavavalgustus; – piirkond on varustatud infoviitadega, tagamaks selge arusaamise liikumisteede süsteemist vallas. 2.2.5. Infrastruktuur ja ettevõtlus Üldine olukord Internetiühendus on puudulik. Telefoniühendus on hea Kullamaal ja Koluveres, kus on digitaaltelefonid, kuid Liivi külas on analoog- ja Üdruma külas raadiotelefonid. Võrreles teiste maakondadega on elektrihind kõrgem, kuna Lääne maakonnas müüb elektrit eraettevõte AS Fortum Elekter. Vallasisesed teed on enamuses kruuskattega (Liivi küla ühendab vallakeskusega 7 km pikkune kruuskattega tee). Vee- ja kanalisatsioonisüsteemid on vananenud ja vajavad uuendamist. Valla üldpindala on 22 452,7 ha, millest on haritavat maad 5103,6 ha; looduslikku rohumaad 2382,8 ha; metsamaad 7169,0 ha; muud maad 7616,4 ha, õuemaad 180,9 ha. Maaparanduse osas on kuivendustöid tehtud järgmiselt: kuivendatud maad on kokku 3900 ha, sh haritavat maad 3158 ha, drenaaž rajatud 3003 ha ja kraavitatud 897 ha. Vallas tegutseb Kullamaa-Liivi Maaparandusühistu. Metsamaad on Kullamaa vallas 7169 ha. Kullamaa Metskond haldab sellest 1170 ha, erametsad moodustavad 3279 ha, ülejäänud osas on maareform pooleli või on arvatud riigi reservmaaks. Metsade keskmine boniteet on 2,9. Valdavalt on tegemist lehtpuuenamusega segapuistutega, okaspuudest on enam mändi. Tegutseb Kullamaa-Loodna Metsaühistu. Vallas on peamisteks tegevusvaldkondadeks teenuste pakkumine, metsandus ja põllumajandus. Ettevõtluse arendamine ja uute loomine jääb tööjõu puuduse (teatud kontingent elanikkonnast ei ole võimelised järjepidevalt tööl käima), aga ka vähese ettevõtlikkuse ja infopuuduse taha. Koluvere Hooldekodu on suurim tööandja. Laiküla rabas toodetakse turvast. Tööandjaks on ka Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) Kullamaa Metskond. Kullamaa vallas on turism ja puhkemajandus praktiliselt välja arendamata. Terve valla peale on üks majutust pakkuv Saare turismitalu ja ürituste läbiviimiseks mõeldud puhkemaja: «Karukoobas». Leidub mitmeid vaatamisväärsusi- Koluvere loss, Kullamaa kirik ja kalmistu, Liivamäed, mitmed ohvrikivid ja mälestised. Kullamaa valla territooriumile jääb ka 1/5 Marimetsa looduskaitsealast. Kaitsealal pesitseb I kategooria kaitsealune liik – kaljukotkas. Mitmel pool Kastja ja Silla külas elutseb suur konnakotkas. Kastja kandis elutseb ka haruldane rohunepp. Vallas tegutseb aktiivselt Kullamaa Jahi- ja Kalameeste Selts. Probleemid • kõrgeim elektri hind, mis eriti mõjutab ettevõtjaid; • halb interneti- ja telefoniühendus; • pangaautomaadi puudumine; • külateede halb olukord; • tööjõu ja oskustööjõu puudus; • info ettevõtlusest on puudulik: kust ja kuidas alustada või juba olemasolevat ettevõtet arendada, kuidas abi taotleda; • inimeste initsiatiivi puudumine; • amortiseerinud vee- ja kanalisatsioonisüsteemid; • kinnikasvanud teeääred; • korrastamata bussipeatused; • tööjõu vajaduse hooajalisus; • tootmisettevõtete vähesus; • turismiettevõtjate koostöö puudumine; • puudub info kohalike vaatamisväärsuste kohta; • puuduvad telkimis- ja lõkkeplatsid; • siseveekogude halb seisukord. Eesmärgid, prioriteedid ja soovitud tulemused • põhilised vallasisesed teed on tolmuvabad või mustkattega; • teeääred hooldatud; • bussipeatused on korrastatud; • vee- ja kanalisatsioonisüsteemid on renoveeritud; • bussiliiklus on muudetud paremaks; • on hea telefoni- ja internetiühendus; • Kullamaale on paigaldatud pangaautomaat; • kaasaegse infrastruktuuri näol on olemas võimalused ettevõtluse arendamiseks; • vald levitab tööandjatele, ettevõtjatele vajalikku infot; • valda iseloomustab elujõuline polüfunktsionaalne väikeettevõtlus; • vallal on väljakujunenud ettevõttesõbralik maine; • vallas ei ole kehtestatud kohalikke makse ettevõtlusele; • Koluvere Hooldekodu on püsiv tööandja; • turbatootmine on laienenud; • vallas toimib aktiivne turismiinfo punkt, kus on kogu informatsioon Kullamaa vaatamisväärsuste ja teenuste kohta; • koostatud on erinevad turismipaketid-loodusmatkad, ajaloolised matkad, Koluvere lossi kultuurietendused; • turismiobjektideks on loodus ja kultuurilugu; • vald osaleb maakondlikus turismiarendustegevuses; • Kullamaa siseveekogud on heakorrastatud, telkimis- ning lõkkeplats rajatud; • Kullamaa kirikutorn on rekonstrueeritud vaateplatvormina kasutamiseks. 2.3. Tegevuskava Tegevused arengueelistuste ja eesmärkide saavutamiseks (TAES) Teostamise või valmimise aeg Maksumus kokku (tuhat krooni) Rahastaja Vastutav isik/ organisat- sioon 2004 2005 2006 2007 2008 2009 Nr Tegevused 1. Organisatsioon ja juhtimine Vallale kodulehekülje tegemine 10 10 10 15 15 15 75 100% vallavalitsus (VV) Külakogukonna aktiviseerimine, külavanemate valimine, külaseltsi tegevuse toetamine 80 50 50 50 50 50 330 VV ja eri fondid Kullamaa Valla Ajalehe pidev arendamine 20 20 20 25 25 25 135 100% VV 2. Kultuur-haridus-sport Kullamaa keskkool Kütte-, vee- ja kanalisatsiooni rekonstruktsioon 1420 1420 80% riiklik investeerin- gute programm (RIP), 20% VV Elektrisüsteemi rekonstrueerimine, turvasüsteemide paigaldamine 800 800 80% RIP, 20% VV Ventilatsioonisüsteemi ehitamine 800 800 80% RIP, 20% VV Klassiruumide rekonstruktsioon 450 800 1250 80% RIP, 20% VV Välisterasside remont 200 200 80% RIP, 20% VV Võimla juurdeehitus 3000 3000 80% RIP, 20% VV Kooli staadioni remont 800 800 80% RIP, 20% VV Õpilasmajutuse laiendamine 150 150 300 VV Kullamaa lasteaed – remont, turvasüsteemide paigaldamine 100 100 80% Hasartmängu- maksu Fond, 20% VV – mänguväljaku täiendamine 70 20 90 20% VV, 80% St. fond Kullamaa noortekeskus – I etapp (lugemissaal, mängudetuba, internet) 1100 1100 2200 20% VV, 80% St. fond – II etapp (ujula, saun, jõusaal) 100 1000 1000 2100 20% VV, 80% St. fond Noorte huvijuhi tööle- võtmine 100 110 120 130 140 150 750 100% VV Üdruma seltsimaja 50 2000 1000 500 3550 20% VV, 80% struktuurfond (St. fond) Liivi koolimaja renoveerimine kool-seltsimajaks – I etapp (2. korrus) 600 600 300 1500 20% VV, 80% St. fond – II etapp (1. korrus) 500 500 1000 20% VV, 80% St. fond Liivi pargi korrastamine – lava 200 200 80% St. fond, 20% VV – pingid 10 10 100% VV – valgustus 20 20 100% VV – teed 200 300 500 80% St. fond, 20% VV – haljastus 10 10 10 10 210 310 560 80% St. fond, 20% VV Rohumäe varustamine üritusteks sobivate tingimustega – lava 400 400 20% VV, 80% St. fond – pingid 100 100 20% VV, 80% St. fond – haljastus 10 10 10 50 10 10 100 100% VV Avalikud internetipunktid – Üdruma 50 50 20% VV, 80% St. fond – Koluvere 100 100 20% VV, 80% St. fond – Liivi 50 50 20% VV, 80% St. fond Kullamaa kultuurimaja – lava rekonstrueerimine 100 100 80% Hasartmängu- maksu Fond, 20% VV – mööbli soetamine 80 80 20% VV, 80% St. fond – videoprojektori ja ekraani soetamine 50 50 20% VV, 80% St. fond – välisuste vahetamine 100 100 100% VV Mänguväljakud, spordiplatsid – Üdruma 150 150 20% VV, 80% St. fond – Koluvere 50 50 20% VV, 80% St. fond – Liivi 100 100 20% VV, 80% St. fond – Kullamaa terviserada 150 150 300 20% VV, 80% St. fond Raamatukogu 80% Hasartmängu- maksu Fond, 20% VV – lugemissaal Liivile 100 100 80% Hasartmängu- maksu Fond, 20% VV – Kullamaa raamatukogu laiendamine 400 400 80% RIP, 20% VV 3 Sotsiaalhoolekanne, tervishoid Sotsiaalkorter – remont 100 100 80% Hasartmängu- maksu Fond, 20% VV – sisustamine 50 50 100 100% VV Perearst 50 50 50 50 50 50 300 100% VV 4 Korrakaitse ja turvalisus Abipolitsei ja Kaitseliidu koostöö toetamine 50 20 20 20 20 20 150 VV, erakapital 5. Infrastruktuur ja ettevõtlus Valla asulates liikluse korraldamine (liiklusmärgid, kiirusepiirang) 25 25 50 100% VV Üldine liikluse korraldamine (teeviidad) 50 50 50 150 20% VV, 80% St. fond Teedele mustkatte paigaldamine – Üdruma asulas Liivi tee 200 200 Riigieelarve – Kalju külas Leila–Koluvere tee 200 200 Riigieelarve – Jõgisoo külas Turpla–Jõgisoo tee 200 200 Riigieelarve – Kullamaa–Liivi tee 5000 5000 Riigieelarve – Liivi–Suure-Lähtru tee 5000 5000 Riigieelarve – Silla–Teenuse tee (Rapla mk piirini) 6000 6000 Riigieelarve Teede hooldus, teeäärte niitmine ja võsast puhastamine, tänavate korrastamine ja tolmuvabaks tegemine 500 550 600 650 700 700 3700 30% VV, 70% sihtotstarbeline toetus riigieelarvest Sularahaautomaadi paigaldamine 100 100 Hansapank, Ühispank, VV Telefon ja internet 135 100 100 100 100 100 635 Erakapital, Elion jt – Kullamaa ja Koluvere asulasse telefoniautomaatide paigaldamine 50 50 100 Elion Transpordi parandamine – koolibusside soetamine 100 300 300 200 200 200 1300 100% VV, liising – transpordikulu 220 250 280 300 300 300 1650 100% VV – külade- ja linnadevaheline bussiliiklus 200 300 300 300 300 300 1700 Riigieelarvest Kanalisatsiooni ja veevarustuse renoveerimine – Kullamaa joogivee allikate rekonstrueerimine 1250 1250 Keskkonna- investeeringute Keskus (KIK) Tõukefond, VV 10% – Kullamaa vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine 1370 3045 510 4925 KIK, Tõukefond, VV 10% – Kullamaa reoveepuhasti rekonstrueerimine 1875 1875 KIK, Tõukefond, VV 10% – Liivi vee- ja kanalisatsiooni- süsteemide rekonstrueerimine 1000 1250 2250 KIK, Tõukefond, VV 10% – Liivile uue puurkaevu rajamine 950 950 KIK, Tõukefond, VV 10% – Üdruma vee- ja kanalisatsiooni- süsteemide rekonstrueerimine 375 800 1175 KIK, Tõukefond, VV 10% – Üdrumale reoveepuhasti rajamine 725 725 KIK, Tõukefond, VV 10% – Koluvere vee- ja kanalisatsiooni- süsteemide rekonstrueerimine 2100 2100 KIK, Tõukefond, VV 10% – Koluvere puurkaevu ja veepuhastusjaama rekonstrueerimine 1100 1100 KIK,Tõukefond, VV 10% Bussipeatuste korrastamine – Kullamaa 30 30 VV – Üdruma 30 30 VV – Ollimäe 30 30 VV – Turpla 30 30 VV Kullamaa tehisjärv – tehisjärve puhastamine 3000 3000 KIK, Tõukefond, VV 10% – tehisjärve ümbruse korrastamine 200 200 KIK, Tõukefond, VV 10% – lõkke- ja telkimisplatsi rajamine 100 100 KIK, Tõukefond, VV 10% Liivi paisjärv – lastetiigi süvendamine 500 500 KIK, Tõukefond, VV 10% – paisu ümbruse heakorrastus 50 50 KIK, Tõukefond, VV 10% Matkaradade rajamine – Marimetsa rabas (Ristilt Liivile või Kullamaale) 300 300 KIK 90%, VV 10 % – Paliverest Kullamaale 100 100 KIK 90%, VV 10% Turism Valla turismikaart 70 70 VV Turismiobjektide väljaselgitamine ja korrastamine 10 10 10 10 10 10 60 VV Kullamaa kirikutorni rekonstrueerimine vaateplatvormina kasutamiseks 500 500 VV ja Str. fond Valla muuseumi rajamine, turismiinfo pakkumine 200 100 300 Tõukefond, VV erakapital LISAD LISA 1. KULLAMAA VALLA PROFIIL 1. Asend Kullamaa vald asub Lääne maakonnas. Valla üldpindala on 224,527 km2. Valla idapiir on maakonna piiriks. Kullamaa vald piirneb viie naabervallaga: põhja pool Risti vald, lääne pool Martna vald, lõuna pool Lihula ja Vigala vald ning ida pool Märjamaa vald. Kullamaa vallas elab 1465 inimest. Valla keskus asub Kullamaa külas, kus elanikke on 365. Teine suurem keskus on Koluvere küla 427 elanikuga, sellest 243 on Koluvere Hooldekodu elanikud. Kullamaa küla asub Tallinnast 83 km kaugusel, maakonnakeskusest Haapsalust 45 km kaugusel. Kullamaa valda läbib Risti–Virtsu maantee. Kaugus Lihulasse on 35 km ja Märjamaale 28 km. Kullamaa vald on pindala poolest Lääne maakonnas kuuendal kohal. Asustustihedus jääb alla Eesti keskmise (6,5 in/km2). Eesti keskmine asutustihedus on 30 in/km2.

2. Ajalugu Kuni 19. saj keskpaigani oli Eesti- ja Liivimaa kõige alam administratiivüksus mõisa kogukond ja kihelkonnad. 1866. aasta ja hilisemate reformide käigus loodi Kullamaa kihelkonda 5 valda: Jõgisu, Vaikna, Luiste, Koluvere ja Kalju. 1935. aastaks oli Kullamaa kihelkonda jäänud 3 valda: Jõgisoo, Vaikna ja Koluvere. 1939. aastaks olid needki kolm ühendatud ning kuni 1950. aastani oli üks suur Kullamaa vald. 1950. aastal, kui Eesti NSV-s likvideeriti maakonnad ja vallad, moodustati Kullamaa külanõukogu, mis kuulus Märjamaa rajooni alla. Külanõukogu keskus oli Üdruma külas. 1954. a liideti juurde Teenuse ja Liivi külanõukogu, ning keskus toodi taas Kullamaale. 1962. a likvideeriti Märjamaa rajoon ja Kullamaa külanõukogu arvati Haapsalu rajooni. Viiekümnendatel ja kuuekümnendatel aastatel eksisteeris külanõukogu territooriumil rohkesti väikseid kolhoose, mis 1976. a ühendati Kullamaa kolhoosiks. 1989. aastal eraldus sellest Liivi kolhoos. 1992–1993 omandireformi käigus lõpetasid kolhoosid tegevuse. Kullamaa kolhoosis kuulutati välja pankrot, Liivi kolhoos likvideeriti. Taastati mitmed talud. Kolhooside õigusjärglastena suuri põllumajandusühistuid Kullamaa vallas ei tekkinud. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega taastati Kullamaa valla omavalitsuslik staatus 17. juunil 1992. aastal. 1995. aastast on vallal oma sümboolika. 3. Rahvastik Valla 1465 elanikust (Kullamaa valla andmebaas, 05.06.2003. aasta seisuga) 50,38% (738) on mehed ja 49,62% (727) naised. Pensioniealisi mehi on 143 ja naisi 255. Tööealisi mehi on 442 ja naisi 325. Lapsi on 300, neist 153 poissi ja 147 tüdrukut. Tabel 3.1. Kullamaa valla rahvastik (Kullamaa Vallavalitsuse andmed) 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 Naised 911 884 874 856 854 850 820 806 784 751 727 Mehed 885 858 834 830 850 830 800 799 782 753 738 Kokku 1796 1742 1705 1686 1704 1680 1620 1605 1566 1504 1465 Nagu tabelist 3.1 näha võib, on Kullamaa valla elanike arv pidevalt langenud. Viimase 10 aasta rahvaarvu muutusi iseloomustab joonis 3.1.

Joonis 3.1. Kullamaa valla rahvaarvu muutus 1993–2003. aastani (Kullamaa Vallavalitsuse andmed).

Joonis 3.2. Kullamaa valla rahvastikupüramiid (arvutatud Eesti Statistikaameti andmete põhjal seisuga 26.05.2003). Jooniselt 3.2 selgub, et kõige rohkem on Kullamaa vallas 60–64-aastaseid naisi. Märgata on ka tendentsi, et rohkem on hakanud sündima tütar- kui poeglapsi. Kullamaa vallas oli 2000 a. 31. märtsi seisuga kokku 309 peret, neist lastega 220. Kõige enam on 1 ja 2 lapsega peresid.

Joonis 3.3. Kullamaa valla sünnid ja surmad (Kullamaa Vallavalitsuse andmed). Rahvastiku tihedus Kullamaa vallas on 6,5 inimest km2. Valla territoorium jaguneb 14 külaks. Suurim asula vallas on Koluvere küla 427 inimesega, kellest 243 on Koluvere Hooldekodu elanikud. Valla keskuses Kullamaal on 365, Liivil 191 ja Üdrumal 104 elanikku (2003. a. seisuga). Elanike arv külades on toodud tabelis 3.2, sünde ja surmasid näitab joonis 3.3. Tabel 3.2. Rahvaarv külade kaupa (Kullamaa Vallavalitsuse andmed). 1993 1994 1995* 1996 1997 1998 1999* 2000 2001 2002 2003 Jõgisoo 71 84 – 81 78 79 – 81 77 77 74 Kalju 57 56 – 52 50 53 – 47 49 47 43 Kastja 9 8 – 10 11 9 – 8 8 8 8 Koluvere 104 230 – 239 234 230 – 224 208 199 184 Koluvere HK 430 406 – 371 360 344 – 317 304 265 243 Kullamaa 424 403 – 384 396 399 – 378 371 369 365 Kullametsa 47 57 – 54 62 61 – 64 64 62 57 Leila 51 48 – 44 48 46 – 46 46 46 50 Lemmikküla 47 46 – 46 49 13 – 9 9 9 9 Liivi 228 210 – 199 208 204 – 195 192 188 191 Mõrdu 22 24 – 25 25 23 – 23 23 23 26 Päri – – – – – 38 – 34 36 35 37 Silla 26 25 – 28 34 36 – 34 37 37 36 Ubasalu 43 46 – 43 40 40 – 37 36 36 38 Üdruma 116 113 – 110 109 105 – 108 106 103 104 (*1995. ja 1999. aasta kohta andmed puuduvad.) Rahvuselt on valdav enamik eestlased, muulastest elab siin kõige enam venelasi. Eesti keel on emakeeleks 94,52% Kullamaa valla elanikest, vene keel 4,81% ja teisi keeli peetakse emakeeleks juba vähesel määral. 4. Looduskeskkond Kullamaa vald asub Läänemaa idaosa lainjal tasandikul, mis pikkamööda tõuseb kirde suunas. Väikevoored on madalad (4–5 m) ning lamedad, mandrijää poolt välja voolitud aluspõhjast, mida katab moreen keskmiselt 1,5 m paksuselt. Kohati paljandub paealuspõhi voortel ning tasandikel otse maapinnal. Madalamad alad on soostunud. Valda ilmestavad lavamaad, liivamäed ja turbaväljad. Liiva kaevandamise tulemusel on tekkinud Kullamaa lähistele Liivamägedesse tehisjärv. Valla territooriumile jääb 1/5 Marimetsa looduskaitsealast, kus pesitseb I kategooria kaitsealune liik kaljukotkas. Mitmel pool Kastja ja Silla külas elutseb suur konnakotkas. Kastja kandis elutseb ka haruldane rohunepp. II kategooria kaitstavatest liikidest on metsise alad Ubasalus ja Sillal. 4.1. Maavarad Kullamaa territooriumil leidub liiva (Liivi Marimetsa 2,1 ha, varu 22,5 tuhat m3), turvast (Laiküla 5156 ha, varu 6504 tuhat m3), vähesel määral savi (Kullamaal, Liivi lähistel) ja lubjakivi (Ense maardla). 4.2. Vesi Kullamaa valla jõed kuuluvad Kasari jõgikonda. Kullamaa valda jäävad Kasari ja Liivi jõgi. Kasari jõgi on paisutatud Laastres. Liivi jõgi on paisutatud Koluveres, Kullamaal ja Liivil. Kullamaal on tehisjärv. Saneerimist vajavate veekogude andmed: Kullamaa tehisjärv (Liivamägedes) • Paisu korrastamine (puitluukide vahetus). • Järve süvendamine, kallaste korrastamine. • Ujumiskoha, paadisilla, lõkkeplatsi ja telkimiskoha rajamine ja tähistamine. • Järve kalavarude mitmekesistamine. Liivi jõe Kullamaa vesiveski pais • Paisu remont. • Jõe setetest puhastamine. • Endise Kullamaa metskonna jäägrimaja (Karukoopa) tiik-paisu setetest puhastamine. • Kalavarude mitmekesistamine. Liivi jõe Liivi paisjärv • Paisu remont (tõstemehhanismi trosside vahetus, küljetihendite vahetus). • Ujumiskoha, lõkkeplatsi ja telkimiskoha rajamine ja tähistamine. • Lastetiigi ja paisjärve põhjasetetest puhastamine. • Kalavarude mitmekesistamine. Koluvere lossi tiigid • Tiikide setetest puhastamine. • Paisu korrastamine. • Kalavarude mitmekesistamine. Laastre pais (Kasari jõgi) • Paisu remont ja korrastamine. • Ujumiskoha rajamine ja tähistamine. Kalamajanduslik tähtsus on valla veekogudel väike, nende olulisus seisneb maastiku ilmestamises, puhkuse ja turismi võimaldamises. Valla ühisveevarustus baseerub 4 puurkaevul: Kullamaa, Koluvere, Liivi, Üdruma. 4.3. Sood ja rabad Kullamaa valla territooriumile jäävad osaliselt Marimetsa raba, Laiküla soo ja Kesküla raba. 4.4. Maakasutus ja mets Valla üldpindala on 22 452,7 ha, millest on haritavat maad 5103,6 ha; looduslikku rohumaad 2382,8 ha; metsamaad 7169,0 ha; muud maad 7616,4 ha, õuemaad 180,9 ha. Metsamaast haldab metskond 1170 ha, erametsi on 3279 ha, ülejäänud osas on maareform pooleli või on arvatud riigi reservmaaks. Metsade keskmine boniteet on 2,9. Valdavalt on tegemist lehtpuuenamusega segapuistutega, okaspuudest on enam mändi. Kullamaa vald kuulub oma näitajate poolest (mullaviljakus alla 80%, vähene sotsiaalmaksu laekumine põllumajandusest, rahvastiku asustustihedus alla 17 inimese/km2 jne) vähemsoodsate ehk LFA alade hulka. Erinevate Euroopa Liidu ja riiklike toetuste taotlemisel annab see õiguse lisatoetuseks. 4.5. Keskkonnakaitse ja kaitsealad Kullamaa valla territoorium kuulub Matsalu alamvesikonna Kasari jõe piirkonda. Vallas on Marimetsa sookaitseala, mille kogupindala on 5353 ha, sealhulgas Kullamaa vallas 1192 ha. Marimetsa sookaitseala on Lääne-Eesti üheks vanemaks tüüpiliseks lagerabaks, keskmine turbakihi paksus on 4,5 m, maksimaalne 8,25 m. Sookaitsealana on Marimetsa rabal oluline tähtsus soomaastiku geneesi uurimisel, vähemtähtis pole ka tema osa puhta vee reservuaarina. Kullamaa vallas on olulisel kohal keskkonnakaitse. Kullamaale, Koluverre ja Liivile on rajatud heitveepuhastusseadmed, Liivi biopuhasti juurde on rajatud tehismärgala-puhasti. Praegu puudub nõuetele vastav reoveepuhasti Üdruma külas. Kavas on kanalisatsiooni- ja veetorustike väljavahetamine ning pumplate renoveerimine. 5. Sotsiaalne keskkond 5.1. Tööhõive Kullamaa vallas oli 2000. aastal kokku 443 töötajat, neist mehi oli 191 ja naisi 174. Kullamaa valla tööalane ja sotsiaal-majanduslik staatus on ära toodud tabelis 5.1.1. Tabel 5.1.1. Kullamaa valla inimeste* tööalane ja sotsiaal-majanduslik staatus soo järgi (Statistikaamet, 2000) Tööalane ja sotsiaal-majanduslik staatus Mehed Naised Kokku Kokku 608 625 1233 Majanduslikult aktiivne 242 201 443 ....töötaja 191 174 365 ....püsiva lepinguga palgatöötaja 130 150 280 ....muu palgatöötaja 21 10 31 ....ettevõtja-tööandja, talupidaja palgalise tööjõuga 7 3 10 ....üksikettevõtja, vabakutseline, talupidaja ilma palgalise tööjõuta 16 4 20 ....palgata töötaja pereettevõttes, talus 3 5 8 ....tulundusühistu liige 0 0 0 ....ajateenija 6 0 6 ....tööalane staatus teadmata 8 2 10 ....töötu 51 27 78 Majanduslikult mitteaktiivne 364 424 788 ....(üli)õpilane 46 35 81 ....pensionär 264 316 580 ....kodune 30 62 92 ....muu mittetöötav 24 11 35 Majanduslik aktiivsus teadmata 2 0 2 *Inimesed – 15-aastased ja vanemad Statistikaameti andmetel oli 2000. a 31. märtsi seisuga vallas töötuid 78 (51 meest, 27 naist). Mitteaktiivseid (üliõpilased, pensionärid, kodused ja muudel põhjustel mittetöötavad inimesed) oli 788, neist 364 meest ja 424 naist. 01.12.2003 seisuga oli töötuid 30 (16 meest,14 naist). Kullamaa vallas reaalselt tegutsevad ettevõtted on ära toodud tabelis 5.1.2. Tabel 5.1.2. Kullamaa vallas tegutsevad ettevõtted ja suuremad tööandjad aastal 2003 (Kullamaa Vallavalitsuse andmed). Jrk nr Ettevõtte nimi Tegevusala Asukoht Juht Töötajate arv 1. Koluvere Hooldekodu Sotsiaalhoolekanne Koluvere Tiia Topper 152 2. Kullamaa Vallavalitsus Omavalitsus Kullamaa Einar Pärnpuu 13 3. Kullamaa Keskkool Haridus Kullamaa Meelis Välis 33 4. Kullamaa Raamatukogu Teenus Kullamaa Aili Ansel 2 5. Kullamaa Lasteaed Haridus Kullamaa Imbi Post 4 6. Kullamaa Kultuurimaja Kultuur Kullamaa Maria Mägar 1 7. Reinu-Einari OÜ Põllumajadus Üdruma Madis Jõgisalu 8 8. Valdek Lehe Selja talu Põllumajandus Liivi küla Valdek Leht 9 9. Serviti OÜ Metsamajandus Koluvere Tarvi Reesar 6 10. Kambekor Puit OÜ Metsamajandus Kullamaa Hannes Kuuser 1 11. Kauni OÜ Põllumajandus Üdruma Vaike Nõu 3 12. Kärneri-Jõe OÜ Põllumajandus Kullametsa Ago Kirsipuu 10 13. RMK Kullamaa Metskond Metsamajandus Koluvere Meelis Jõelaan 12 14. Lihula Tarbijate Ühistu Kaubandus Kullamaa, Liivi Kaja Nargla Mai Tammsalu 7 15. Kullamaa Kaup OÜ Kaubandus, toitlustus Kullamaa Ants Kriisa 10 16. Loode Jahimajanduse Talitus RMK Jahindus Rapla Ivar Kanter 3 17. Perearst FIE Hiie Tiisler Tervishoid Kullamaa Hiie Tiisler 7 18. Hambaarst FIE Meeri Hirjel Tervishoid Kullamaa Meeri Hirjel 2 19. Anne Tuuliku Saare turismitalu Majutus Kullamaa Anne Tuulik 1 20. Kassikakk Majutus Koluvere Urmas Tooming 1 21. Heidi Alekandi Kullamaa apteek Farmaatsia Kullamaa Heidi Alekand 1 22. Olavi Tolli Pagaripood Kaubandus Koluvere Olavi Tolli 2 23. Tammela Autod OÜ Autoremont Kullamaa Harri Tammela 1 24. Eesti Post Postiteenus Kullamaa Kristi Kiisk 4 25. Hannes Kuuser Metsatööstus Kullamaa Hannes Kuuser 3 26. Arvo Riisalu Põllumajandus Kullamaa Arvo Riisalu 27. Hannes Smitt Põllumajandus Koluvere Hannes Smitt 28. Jüri Riistopi Männiku talu Põllumajandus Kullamaa Jüri Riistop 29. Ketu-Reinu talu Põllumajandus Kullamaa Rein Strööm 30. Ain Aavekuke Kõrgemetsa talu Põllumajandus Kullamaa Ain Aavekukk 31. Arved Lind Põllumajandus Kastja küla Arved Lind 32. Tiiu Korpus Põllumajandus Kalju küla Tiiu Korpus 33. Udo Ojabsteini Mõisima-Jaagu talu Põllumajandus Liivi küla Udo Ojabstein Kõige enam levinud tegevusalad on toodud tabelis 5.1.3. Tabelist on näha, et kõige enam tegeletakse tervishoiu ja sotsiaalhoolekandega. Suurim tööandja on Koluvere Hooldekodu. 2003. a andmetel töötab seal 152 inimest. Tabel 5.1.3. Kullamaa valla peamised tegevusalad töötajate* arvuga (Statistikaamet, 2000). Tegevusala Töötajate arv Tegevusala kokku 365 Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus 77 Töötlev tööstus 18 Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite ja kodumasinate remont 28 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus 28 Haridus 37 Ehitus 16 Tervishoid ja sotsiaalhooldus 109 Veondus, laondus ja side 12 Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus 2 Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus 12 Hotellid ja restoranid 9 Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus 7 Kalandus 0 Finantsvahendus 2 Mäetööstus 3 Palgatöötajatega kodumajapidamised 0 Tegevusala teadmata 5 *töötav rahvastik – 15-aastased ja vanemad Tabel 5.1.4. Kullamaa valla ametialad meeste ja naiste lõikes (Statistikaamet, 2000). Kokku Mehed Naised Ametialadel kokku 365 191 174 1. Seadusandjad, kõrgemad ametnikud ja juhid 35 18 17 2. Tippspetsialistid 45 14 41 3. Keskastme spetsialistid ja tehnikud 43 8 35 4. Ametnikud 12 0 12 5. Teenindus- ja müügitöötajad 53 11 42 6. Põllumajanduse ja kalanduse oskustöölised 40 28 12 7. Oskus- ja käsitöölised 32 28 4 8. Seadme- ja masinaoperaatorid 43 42 1 9. Lihttöölised 49 29 20 10. Relvajõud 9 9 0 Kõige rohkem on Kullamaa vallas teenindus- ja müügitöötajaid, kokku 53 inimest, sellele järgnevad tippspetsialistid, keda on 45. Kõige vähem on inimesi relvajõududes, 9 inimest. Ametiala on teadmata 4 inimesel, kõik neist mehed. Tabel 5.1.5. Kullamaa valla toimetuleku- ja eluasemetoetused kokku (tuhat krooni) (Kullamaa Vallavalitsuse andmed) Toimetuleku- ja eluasemetoetus… 2000 2001 2002 2003 …eelarve 392 306 341 000 378 000 217 000 …maksti 391 235 340 314 340 047 195 657* * 9. kuuga 2003 Toimetulekutoetus: 2002. a eelarve oli 378 000 krooni maksti toetusi 340 047 krooni 5.2. Korrakaitse ja päästeteenistus Kullamaa valda teenindab Lääne Politseiprefektuuri konstaabel Kulno Rehkalt, kelle tööpiirkond on peale Kullamaa valla veel Risti vald. Läänemaad teenindab turvafirma Falck Läänemaa. Kuritegevus on viimastel aastatel vähenenud. Põhiliselt on tegemist sügisel ja kevadel sissemurdmistega suvilatesse ja keldritesse. Tulekustutus- ja päästetööde tegemisel kuulub Kullamaa vald Risti komando väljasõidupiirkonda. 6. Teed ja telekommunikatsioonid 6.1. Teed Kullamaa vallas on 64,2 km riigihoolduses olevaid maanteid, 90,9 km kohalikke teid ning era- ja muid maanteid 80,5 km. Viimaste aastate jooksul on oluliselt paranenud tänavavalgustus. 2002. aastal paigaldati kirikutorni valgustus. 2003. aastal said Koluvere ja Silla tänavavalgustuse. 6.2. Telekommunikatsioonid Kullamaa vallas asuvad Elion AS telefonikesakjaam, EMT, Radiolinja ja Tele 2 mobiiltelefoni tugijaamad. Kullamaale paigaldati 2003. a optiline magistraalkaabel, mis võimaldab digitaaljaamade kasutuselevõttu ja loob infrastruktuuri teistele telekommunikatsiooni ettevõtetele. 7. Haridus Kullamaa vallas on üks kool: Kullamaa Keskkool. Kullamaa Keskkoolis õpib 244 õpilast (neist 9 Liivi koolimajas). Teistest valdadest on õppijaid 61. Õpetajaid on 22 ja abipersonali 11. Koolieelset haridusteenust pakkuv asutus Kullamaa vallas on vallavalitsuse poolt hallatav Kullamaa Lasteaed 28 lapsega. Kullamaa valla inimeste haridustase on ära toodud tabelis 7.1. Tabel 7.1. Kullamaa valla tööealiste haridustase 2003. aastal (Kullamaa Vallavalituse andmed). Hariduseta Algharidus Põhiharidus Keskharidus Kesk-eri Kõrgharidus Kokku Mehed 2 31 139 126 58 24 380 Naised 2 18 95 91 98 39 343 Kokku 4 49 234 217 156 63 723 Kullamaa vallas oli tööealistest kõige enam põhiharidusega inimesi, keskharidusega inimesi oli 217, keskeriharidusega inimesi on 156. Hariduseta inimesi on vallas 4 ja ainult algharidusega 49. 8. Kultuur Kullamaa vallas on 1 raamatukogu, asukohaga Kullamaal ja harukoguga Liivil. Lugejate arv on Kullamaal 340 ja Liivil 150. Kultuuritegevus toimub Kullamaa Kultuurimajas, Kullamaa Keskkoolis, Liivi koolimajas ja Koluvere Hooldekodus. Huviringidest ja -seltsidest on Kullamaal täiskasvanute näitering, täiskasvanute estraadiring, noorte estraadiring, kaks kunstiringi (Kullamaal ja Liivil), neidude tantsutrupp, kodutütred ja noorkotkad, Kullamaa Jahi- ja Kalameeste Selts, Kullamaa–Loodna Metsaühistu, Kullamaa–Liivi Maaparandusühistu, Liivi Naisseltsing. Koluveres on teenistujate näitering ja hoolealuste laulu- ja taidlusring. Traditsioonilisteks üritusteks on helilooja R. Tobiase sünniaastapäeva tähistamine, jaaniõhtud Kullamaal ja Liivil, Kullamaa suur laat, kodukandipäevad, segakoori sõbrapäeva peod, näiteringide etendused, kevadised ja sügisesed tantsupeod, pensionäride aastalõpupeod, mudilaste jõulupeod, aastalõpupeod. Kullamaal on Kullamaa Püha Johannese kogudus, kus on hetkeseisuga 602 liiget, kiriku juures on kalmistu ja kabel. Koluvere loss on üks paremini säilinud vesilinnuseid Eestis. 9. Elamu- ja kommunaalmajandus 9.1. Elamumajandus Elamufond. Korterid on enamjaolt erastatud. Korterelamuid on Kullamaal 6, Liivil 4, Üdrumal 3 ja Koluveres 7. Kullamaal on moodustatud 4 korteriühistut. Munitsipaalkortereid on Kullamaal 3, Liivil 14, Üdrumal 7. Kokku oli Kullamaal 2000. aasta seisuga hooneid 667. Neist paljukorterilisi elamuid 225, pereelamuid 430, elukorteri(te)ga mitteelamuid 3, majutushooneid on 1, muid hooneid 1, hoone liik teadmata 7 juhul. Kõige rohkem on ehitatud 1919–1945 (kokku 212 hoonet), 1961–1970 (83 hoonet, 1981–1990 (114 hoonet). Leibkondi on Kullamaa vallas 487, neist üheliikmelisi 172 , kaheliikmelisi 129, kolmeliikmelisi 75, neljaliikmelisi 63, viieliikmelisi 37 ning kuue ja enama liikmelisi 11. Leibkonna keskmine suurus on 2,38 inimest. 9.2. Kommunaalmajandus Kullamaa valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni kasutamise eeskiri võeti vastu 2000. aastal. Valla vee- ja kanalisatsioonvõrku haldab ja rajatisi omab vallavalitsus. Muud teenused ostetakse sisse. 9.2.1. Ühisveevärk ja -kanalisatsioon Kullamaa küla 365 inimesest ligi 329 ehk 90% kasutavad ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniteenust. Üdrumal on elanike varustatus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga 80% ja Liivil 90%. Kullamaa külas on üks, Liivil kaks (üks neist ainult farmikompleksi tarvis) ja Üdrumal üks veevarustussüsteem. Veevõrk ja kanalisatsioon on kõigis kolmes külas amortiseerunud ning vajab uuendamist. Koluvere külas katab veevarustussüsteem 90% elanike vajadusi. Puurauk asub müüdava Koluvere lossi kinnistul ja seetõttu tuleks müügi korral rajada uus puurauk, pumpla, veetorustik. Koluverre on ehitatud uus ja toimiv biopuhasti, Kullamaa biopuhasti on konstruktsioonilt ja tehnoloogiliselt ebaõnnestunud, Üdrumal biopuhasti puudub. 9.2.2. Kaevud Vee tarbimine eri tarbijate poolt vallas toimub põhjaveevarudest. Tänaseks võib Kullamaa vesivarustuse olukorda pidada rahuldavaks. Kullamaa Vallavalitsuse halduses on kuus puurkaevu, neist neli igapäevases ühisveevärgi kasutuses. Igas talumajas ja eramus on oma šaht- või puurkaev. 10. Majandus 10.1. Kullamaa valla eelarve ja investeeringud Kullamaa valla eelarve mahuks on 2002. ja 2003. aastal vastavalt 11,0 ja 9,8 miljonit krooni, suurimad kohaliku eelarve tuluallikad on mõlemal aastal olnud riigieelarve eraldised kohalikule omavalitsusele, olles 2002. aastal 5,8 miljonit krooni (51% eelarve tuludest) ja 2003. aastal vastavalt 5,8 miljonit krooni ehk 59% kogu eelarve mahust. Tabel 10.1.1. Omavalitsuse tulud 2003. aastal (Kullamaa Vallavalitsuse andmed). Jrk nr Tulud Eelarve 1. Füüsilise isiku tulumaks 2 250 000 2. Maamaks 650 000 3. Kaupade ja teenuste müük 488 200 4. Materiaalsete ja immateriaalsete varade müük 145 000 5. Rendi- ja üüritulud mittetoodetud põhivaradelt 145 000 6. Toetused 6 175 000 7. Kokku 9 853 200 • eelarve tuludes ei kajastu finantseerimistehingud Tabel 10.1.2. Omavalitsuse kulud 2003. aastal (Kullamaa Vallavalitsuse andmed). Jrk nr Kulud tegevusalade järgi Eelarve 1. Üldised valitsussektori teenused 1 790 837 2. Majandus 406 652 3. Keskkonnakaitse 203 043 4. Elamu- ja kommunaalmajandus 737 399 5. Vaba aeg, kultuur ja religioon 1 016 436 6. Haridus 5 464 180 7. Sotsiaalne kaitse 729 907 8. Kokku 10 348 454 Kullamaa vallal on laenu 1 977 999,00 (1.01.2003 seisuga) Viimase kümnendi suuremad tööd: 1. Vallamaja-kultuurimaja 5,2 miljonit krooni 2. Kullamaa Keskkool 4,1 miljonit 3. Liivi raamatukogu 0,125 miljonit 4. Tänavavalgustus 0,2 miljonit 5. Teed 1,1 miljonit 6. Kullametsa küla sild 0,12 miljonit 7. Kalmistu (müür ja kabel) 0,455 miljonit Tabel 10.1.3. Kullamaa valla eelarve muutumine (Kullamaa Vallavalitsuse andmed). 1992 1994 1996 1998 2000 2002 Eelarve 473 980 2 038 561 6 163 598 9 646 126 9 864 481 11 041 300 LISA 2. RAHVAKOOSOLEKUTE PROTOKOLLID 1. Üdruma 11.06.2003 kell 19.00–21.00 toimus Üdruma vana poe ruumides rahvakoosolek, et selgitada välja Üdruma küla praegune olukord ja vajadused, eesmärgiga kasutada saadud andmeid Üdruma küla ning Kullamaa valla arengukava koostamisel. Rahvakoosolekul osales 15 inimest ja 3 vallavalitsuse töötajat. Märkmeid tegid Kullamaa valla arengukava koostajad Tartu Ülikooli geograafia eriala üliõpilased Gunnar Raun ja Karin Sikkal. 1.1. Mis välja tuli? • Suureks plussiks on Risti–Virtsu maantee • Kasutada kuidagi ära seda, et mööda Risti–Virtsu maanteed sõidab palju autosid • Suureks miinuseks on halb bussiliiklus • Taheti, et nädalas korra viiks buss Üdrumalt Kullamaale • Tegemist on traditsioonilise põllumajanduspiirkonnaga ja inimesed proovivad kuidagi hakkama saada • Üdruma külla sõidab buss-kauplus kord nädalas • Taheti, et küla pood avataks uuesti • Taheti küla seltsimaja ja internetipunkti • Prioriteetideks olid pood ja kanalisatsioon (avaldati soovi ka sauna järele) • Kastjale Kasari jõe äärde suvituspiirkonna rajamine • Lastele mänguväljaku tegemine • Probleemiks oli ka haljastus – korrast ära • Rahvastik väheneb ja noored lahkuvad – suur probleem • Teatud kontingent inimestest ei tahagi töötada • Elatutakse ka metsa müümisest 2. Liivi 12.06.2003 kell 19.00–21.00 toimus Liivi koolimaja ruumides rahvakoosolek, et selgitada välja Liivi küla praegune olukord ja vajadused, eesmärgiga kasutada saadud andmeid Liivi küla ning Kullamaa valla arengukava koostamisel. Rahvakoosolekul osales 9 inimest ja 4 vallavalitsuse töötajat. Märkmeid tegid Kullamaa valla arengukava koostajad Tartu Ülikooli geograafia eriala üliõpilased Gunnar Raun ja Karin Sikkal. 2.1. Mis välja tuli? • Päris hästi asustatud • Eksisterib koolimaja, mida tahetakse säilitada koolina • Kooli saal jääb ürituste korraldamiseks väikeseks • Liivil on 4 kortermaja (on tühje kortereid, mida võiks täita isegi Koluvere HK elanikega) • Säilitada külas kauplus ja raamatukogu • Avalik internetipunkt on Liivi raamatukogus olemas • Laiendada raamatukoguruume • Probleemiks on bussiliiklus • Bussipeatuse ehitamine • Taheti mänguplatsi ja kiike • Pargi niitmine ja uute puude istutamine • Parki puust tantsuplats ja valgustus (kõlakoda, sest rahvast on) • Liivi paisjärv on populaarne ujumiskoht (käiakse ka naabervallast Martnast). Sinna riietuskabiini ja välikäimla tegemine • Muusikatehnika Liivil puudub • Töökoda laguneb • Soovivad tolmuvaba teed Liivilt Kullamaale ja Liivilt Suure-Lähtru teeristini • Arsti juures käivad Kullamaal • Kultuurimajja muuseumi rajamine • Matkarada Marimetsa rabasse 3. Koluvere 16.06.2003 kell 19.00–21.00 toimus Koluvere Hooldekodu (HK) kontori ruumides rahvakoosolek, et selgitada välja Koluvere küla praegune olukord ja vajadused, eesmärgiga kasutada saadud andmeid Kullamaa valla arengukava koostamisel. Rahvakoosolekul osales 5 inimest ja 2 vallavalitsuse töötajat. Märkmeid tegid Kullamaa valla arengukava koostajad Tartu Ülikooli geograafia eriala üliõpilased Gunnar Raun ja Karin Sikkal. 3.1. Mis välja tuli? • Põhiline tööandja on Koluvere HK • HK peab säilima ja seda tuleks laiendada • Ühe asutuse asula, mille ära kadumisel tekib katastroof • HK ei saa enam lossi tagasi minna – ei vasta normidele. Ümber ehitada ei tohi (muinsuskaitse) • Eesmärk – leida lossile rikas omanik. Midagi peab ette võtma. Kivihunnikut ei taheta • Kauplus, vesi, küte ja side on olemas • Vallamaja ja arstiabi on lähedal • Noored ei tule tagasi ja nendele ei ole ka töökohti • Üle poole inimestest korterites on pensionärid • Suure tee ääres (Risti–Virtsu mnt) • Bussiga saab Kullamaale • Palliplats on olemas (suvel lapsi rohkem) • Pargis kiik olemas • Metskond ei osale Koluvere küla tegemistes • Koluveres on 10 erastatud korterit ja 2 kahetoalist korterit on vaba • HK elanike kunsti eksponeerimine • Lossi näidatakse turistidele, kui kokku leppida • Pärijad ei taha lossi tagasi • Loss konverentsikeskuseks (üks ideedest) • Lossipäevade korraldamine (üks ideedest) • Koluverre ratsaspordibaas (üks ideedest) • Noortel puudub kohapeal kooskäimise võimalus (aga kohapeal noori eriti ei olegi) 4. Kullamaa 17.06.2003 kell 19.00–21.00 toimus Kullamaa kultuurimaja ruumides rahvakoosolek, et selgitada välja Kullamaa küla praegune olukord ja vajadused, eesmärgiga kasutada saadud andmeid Kullamaa küla ning Kullamaa valla arengukava koostamisel. Rahvakoosolekul osales 4 inimest ja 1 vallavalituse töötaja. Märkmeid tegid Kullamaa valla arengukava koostajad Tartu Ülikooli geograafia eriala üliõpilased Gunnar Raun ja Karin Sikkal. 4.1. Mis välja tuli? Heakord ja haljastus – parandada olukorda (lapsed ei hoia oma kodu ümbrust) • Kullamaale sissetulnud inimesed ei oska seda millekski pidada • Rohumäe koristamisega ei läinud inimesed üldse kaasa • Vana katlamaja – seisab tühjana • Mänguväljak korda • Noortekeskus luua • Raamatukogul on viletsad tingimused • Politseinik võiks olla rohkem kohapeal