Kehtna Vallavolikogu — Sotsiaaleluruumide eraldamise ja kasutamise korra kinnitamine — KO, 70, 1259

Võttes aluseks elamuseaduse (RT I 1992, 17, 254; 1998, 71, 1199; 2000, 88, 576) paragrahvi 8 punkti 2, eluruumide erastamise seaduse (RT I 1993, 23, 411; 2000, 99, 638) paragrahvi 3 lõike 6 punkti 8 ning sotsiaalhoolekande seaduse (RT I 1995, 21, 323; 1996, 49, 953; 1997, 35, 538; 77, 1309; 2000, 33, 198) paragrahvi 14 lõike 1, Kehtna Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada sotsiaaleluruumide eraldamise ja kasutamise kord (lisatud). 2. Määrus jõustub 1. juulil 2001. a. Volikogu esimees Tõnu TEDER Kinnitatud Kehtna Vallavolikogu 19. juuni 2001. a määrusega nr 32 SOTSIAALELURUUMIDE ERALDAMISE JA KASUTAMISE KORD 1. Üldsätted 1.1. Käesolev sotsiaaleluruumide eraldamise ja kasutamise kord (edaspidi kord) reguleerib Kehtna vallale kuuluvate sotsiaaleluruumide eraldamist ja kasutamist. 2. Mõisted 2.1. Korras mõistetakse sotsiaaleluruume järgmises tähenduses: 2.1.1. sotsiaalkorter – sotsiaalteenust vajava isiku kasutusse antav vallale kuuluv ehituslikult kohandatud eluruum, mille vallavolikogu on tunnistanud sotsiaalseks ja erastamisele mittekuuluvaks; 2.1.2. sotsiaalpind – vallale kuuluv, vallavolikogu poolt sotsiaalseks ja erastamisele mittekuuluvaks tunnistatud eluruum, mis koosneb ühest või mitmest toast mitme üürilepingu alusel kasutatavas korteris; 2.1.3. sotsiaalmaja – vallavolikogu poolt sotsiaalseks ja erastamisele mittekuuluvaks tunnistatud vallale kuuluv hoone või hoone osa, mis on kasutusele võetud sotsiaalmajana, kus asuvad sotsiaalkorterid või sotsiaalpinnad. 3. Sotsiaaleluruumi õigustatud subjektid 3.1. Sotsiaaleluruumi taotlejaks võivad olla järgmised isikud, kes alaliselt elavad Kehtna vallas ja on kantud vallaelanike registrisse: 3.1.1. üksielavad pensionärid ja invaliidid; 3.1.2. vähekindlustatud perekonnad; 3.1.3. sotsiaalhoolekandeasutusest lahkunud isikud; 3.1.4. kohtuotsuse alusel eluruumist väljatõstetud isikud; 3.1.5. teised isikud erijuhtudel, mille otsustab sotsiaaleluruume eraldav organ. 3.2. Sotsiaaleluruumi taotlejaks võivad olla isikud, kes vahetult enne kinnipidamiskohta paigutamist elasid Kehtna vallas. 4. Sotsiaaleluruumi taotlemine 4.1. Sotsiaaleluruumi taotleja esitab põhjendatud kirjaliku avalduse ning vajaduse korral lisadokumendid sotsiaalnõunikule. 4.2. Laekunud avaldused vaatab läbi sotsiaalkomisjon, kellel on õigus nõuda taotlejalt täiendavaid dokumente. 4.3. Sotsiaalkomisjon koostab sotsiaaleluruumi vajajate nimekirja. 4.4. Sotsiaaleluruum antakse järjekorra alusel. Taotleja kirjalikul keeldumisel pakutavast sotsiaaleluruumist enam kui kahel korral, arvatakse ta sotsiaaleluruumi vajavate isikute nimekirjast välja. 5. Sotsiaaleluruumi eraldamine 5.1. Sotsiaalnõunik esitab avalduse koos lisatud dokumentidega sotsiaalkomisjonile. 5.2. Komisjon vaatab avalduse läbi ja teeb vallavalitsusele ettepaneku sotsiaaleluruumi eraldamiseks või avalduse rahuldamata jätmiseks. Avalduse rahuldamata jätmisest teatatakse avaldajale kümne päeva jooksul koos põhjenduse äranäitamisega. 5.3. Sotsiaaleluruum antakse käesolevas korras nimetatud subjektile elamiseks sotsiaaleluruumi valdajaga sõlmitud lepingu alusel kuni viieks aastaks. 5.4. Sotsiaaleluruumi andmise otsuses näidatakse ära: 5.4.1. isiku ja tema perekonnaliikmete nimed, isikukoodid; 5.4.2. sotsiaaleluruumi asukoht; 5.4.3. sotsiaaleluruumi suurus; 5.4.4. sotsiaaleluruumi üürilepingu sõlmimise (pikendamise) tähtaeg. 5.5. Üürilepingu eraldatud sotsiaaleluruumile sõlmib vastava eluruumi haldaja. 5.6. Üürilepingu pikendamisel arvestatakse: 5.6.1. elaniku poolt maksetähtaegadest kinnipidamist; 5.6.2. senise sotsiaaleluruumi sobivust elanikule; 5.6.3. sotsiaaleluruumide kasutamist ja hooldamist elaniku poolt; 5.6.4. sotsiaaleluruumide vajadust vallas. 6. Sotsiaaleluruumi kasutamine 6.1. Sotsiaaleluruumi kasutatakse elamiseks vastavalt käesolevale korrale ning sotsiaaleluruumile ei laiene elamuseaduse § 32 (üürnike õigus uue üürilepingu sõlmimiseks), § 46 (eluruumi allüürimine) ja § 49 (üürnike õigus eluruumi kasutusõiguse vahetamisel). 6.2. Sotsiaaleluruumi üürnikul või temaga koos elavatel isikutel ei ole õigust võõrandada sotsiaaleluruumi kasutusõigust kolmandatele isikutele ega vahetada nende kasutuses oleva sotsiaaleluruumi kasutusõigust teise eluruumi kasutusõiguse vastu. 6.3. Sotsiaaleluruumi ei ole lubatud majutada ajutisi elanikke, välja arvatud kehtiva seadusandlusega ettenähtud juhud. 6.4. Sotsiaaleluruumi mittesihipärasel kasutamisel on õigus lõpetada üürileping ennetähtaegselt. 7. Sotsiaaleluruumi eluasemekulude tasumine 7.1. Kõik sotsiaaleluruumi kasutamisega seotud eluasemekulud tasub üürnik. 7.2. Vähekindlustatud üürniku eluasemekulud kaetakse osaliselt riiklike sotsiaaltoetuste arvelt õigusaktidega ettenähtud tingimustel ja korras. 7.3. Sotsiaaleluruumi remondikulud üürniku surma või üürilepingu lõpetamise korral nähakse ette valla eelarves. 7.4. Ajutiselt tühjalt seisvate sotsiaaleluruumide hoolduskulude katteks vajalikud vahendid nähakse ette valla eelarves. 7.5. Kulutused sotsiaaleluruumide remondile ja sisustusele võidakse teha vajaduse korral valla eelarve elamute erastamisfondist. 8. Lõppsätted 8.1. Eluruumile sotsiaaleluruumi staatuse omistamise otsustab vallavolikogu. 8.2. Sotsiaaleluruumide arvestust peab nende valdaja. 8.3. Sotsiaaleluruumi normiks on vähemalt 3 m elamispinda ühe inimese kohta. 8.4. Kontrolli sotsiaaleluruumide kasutamise ja üüritähtaegadest kinnipidamise üle teostab vallavalitsus.