Jõhvi Linnavolikogu — Jõhvi linna gümnaasiumide pedagoogide töötasustamise alused — KO, 70, 1258

Võttes aluseks põhikooli ja gümnaasiumiseaduse (RT I 1993, 63, 892; 1999, 42, 497; 79, 730; 2000, 33, 195; 54, 349; 71, õiend; 95, 611; 2001, 50, 288) paragrahvi 45 lõike 2, linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada Jõhvi linna gümnaasiumide pedagoogide töötasustamise alused (lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Jõhvi Linnavolikogu 15. veebruari 2001. a määrusega nr 41 kinnitatud «Jõhvi linna põhikooli ja gümnaasiumide pedagoogide töötasustamise alused». 3. Määrus jõustub 21. augustil 2001. a. Volikogu esimees Avo KIIR Kinnitatud Jõhvi Linnavolikogu 16. augusti 2001. a määrusega nr 56 JÕHVI LINNA GÜMNAASIUMIDE PEDAGOOGIDE TÖÖTASUSTAMISE ALUSED 1. Reguleerimisala Määruses kehtestatakse Jõhvi linna gümnaasiumide (edaspidi kool) pedagoogide töötasustamise alused, palgaastmed, palgamäärad ning personalikulu koefitsient ühe õpilase kohta, võttes aluseks Eesti Vabariigi vastavad seadused ja Vabariigi Valitsuse vastavad määrused. 2. Direktorite palgaastmed ning vahetu õppe- ja kasvatustöö asetäitja palgaaste 2.1. Kooli direktori palgaaste on lähtudes õpilaste arvust koolis järgmine: 1. alla 70 õpilase 22 2. 70–120 õpilast 23 3. 121–300 õpilast 27 4. 301–600 õpilast 29 5. 610–800 õpilast 30 6. üle 800 õpilase 31 2.2. Direktori asetäitja õppe- ja kasvatusalal palgaaste on üks kuni kolm astet madalam direktori palgaastmest. 3. Pedagoogide palgaastmed 3.1. Koolide pedagoogide palgaastmed on järgmised: 3.1.1. nooremõpetaja 19 3.1.2. õpetaja 20 3.1.3. vanemõpetaja 22 3.1.4. õpetaja-metoodik 25 3.2. Riigikeeleõpetaja palgaaste on 30. 4. Palgaastme rakendamine 4.1. Punktis 3.1 nimetatud palgaastmeid kohaldatakse pedagoogidele, kellel on pedagoogide kvalifikatsiooninõuetele vastav kõrgharidus. 4.2. Pedagoogide kvalifikatsiooninõuetele vastava keskeriharidusega pedagoogi palgaaste on kaks astet madalam sama ametijärguga kõrgharidusega pedagoogi palgaastmest. 4.3. Õpeteajana töötava isiku, kelle kvalifikatsioon ei vasta pedagoogide kvalifikatsiooninõuetele, palgaaste on keskhariduse ja keskerihariduse puhul 14 ning kõrghariduse puhul 16. 5. Lisatasude määramine 5.1. Direktoril on õigus oma käskkirjaga määrata aastaeelarves töötasudeks ettenähtud summa piires: 5.1.1. lisatasusid täiendavate tööülesannete täitmise ja nõutavast tulemuslikuma töö eest, mis määratakse töö- või kollektiivlepingus; 5.1.2. ühekordseid erieesmärgilisi toetusi ja preemiaid, kusjuures kooli kõikidele töötajatele ühesuguse põhimõtte alusel makstavaid ühekordseid toetusi ja preemiaid makstakse samal alusel ka direktorile. 5.2. Punktis 5.1.1 nimetatud täiendavate tööülesannete täitmise ja nõutavast tulemuslikuma töö eest pedagoogile lisatasu maksmise määraks kuus on kuni 50 protsenti tema ametikoha palgaastmele vastavalt kuupalgamäärast. 6. Lisatasu klassijuhatamise eest 6.1. Klassijuhatajatele, kes ei vasta kvalifikatsiooninõuetele, makstakse klassijuhataja ülesannete täitmise eest lisatasu tema ametikoha palgaastmele kuupalgamäärast alljärgnevalt: 1) 15 protsenti põhikoolis ja gümnaasiumi põhikooliastme klassis; 2) 5–10 protsenti gümnaasiumiastme klassis. 6.2. Klassijuhataja ülesannete täitmise eest makstakse õpetajale tasu tema ametikoha palgamäärale vastavalt kuupalgamäärast vähemalt: 6.2.1. põhikoolis ja gümnaasiumis põhikooli astmeklassis nooremõpetajale 645 krooni, õpetajale 690 krooni, vanemõpetajale 785 krooni ja õpetaja-metoodikule 950 krooni; 6.2.2. gümnaasiumi astmeklassis nooremõpetajale 215 krooni, õpetajale 230 krooni, vanemõpetajale 260 krooni ja õpetaja-metoodikule 315 krooni. 7. Palgamäärade suurendamine 7.1. Koolis, kus õppekeel ei ole eesti keel, suurendatakse eesti keelt kõrgtasemel valdaval eesti keele õpetajal tema ametikoha palgaastmele vastavalt palgamäära sõltuvalt kvalifikatsioonist kuni 15 protsenti. Samas õpetajale, kes ei vasta kvalifikatsiooninõuetele, ei maksta lisatasu. 7.2. Koolis, kus õppekeel ei ole eesti keel, suurendatakse vastavalt kooli õppekavale õppeaineid eesti keeles õpetaval, pedagoogi kvalifikatsiooni omaval, eesti keelt kõrgtasemel valdaval õpetajal tema ametikoha palgaastmele vastavalt palgamäära kuni 20 protsenti. 7.3. Palgamäärade suurendamisele ei laiene punktis 5.2 nimetatud piirang. 7.4. Palgamäärade suurendamine toimub aastaeelarves töötasudeks määratud summa piires. 8. Tarifitseerimisnimekiri 8.1. Kool koostab õppeaasta alguses tarifitseerimisnimekirja, mille koostamise aluseks on riiklik õppekava ning kooli aastaeelarves töötasuks määratud summa. 8.2. Kool koostab tarifitseerimisnimekirja alusel koondtarifikatsiooni, mille esitab direktori ja hariduse raamatupidaja poolt allkirjastatult 15. septembriks Jõhvi Linnavalitsuse abilinnapeale, kes kureerib haridust. 9. Tunnipalga arvutamine 9.1. Tunnipalga arvutamisel lähtutakse kuu keskmisest töötundide arvust. 9.2. Kuu keskmise töötundide arv on sõltuvalt üldtööaja pikkusest järgmine: 9.2.1. 40-tunnise üldtööaja puhul 168,6 9.2.2. 35-tunnise üldtööaja puhul 147,7 9.2.3. 32-tunnise üldtööaja puhul 134,9 9.2.4. 30-tunnise üldtööaja puhul 126,5 10. Jõhvi linna gümnaasiumide pedagoogide palgamäärad 14 2654 15 2850 16 3060 17 3760 18 4010 19 4300 20 4600 21 4920 22 5230 23 5580 24 5940 25 6340 26 6705 27 7110 28 7520 29 8030 30 8540 31 9150 11. Personalikulu koefitsiendid koolile kinnitab linnavalitsus (alus: Jõhvi Linnavolikogu 15. veebruari 2001. a määruse nr 38 punkt 4).