Tartu Vallavolikogu — Tartu vallavara eeskirja kinnitamine — KO, 68, 1239

Lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; RT I 1995, 26, 355; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322) paragrahvist 6 ja paragrahvi 22 punktist 6 ning ära kuulanud Tartu Vallavalitsuse majandusspetsialisti Sigrid Vaheri ettekande, Tartu Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Tartu vallavara eeskiri vastavalt lisale. 2. Määrus jõustub vastuvõtmisel. Volikogu esimees Ain TAMMVERE Tartu Vallavolikogu 4. aprilli 1996. a määruse nr 11 lisa TARTU VALLAVARA EESKIRI I. ÜLDSÄTTED § 1. Eeskirja eesmärk (1) Käesolev eeskiri (edaspidi eeskiri) sätestab Tartu valla omandis oleva vara (edaspidi vallavara) valdamise, kasutamise ja käsutamise korra. (2) Eeskirja kohaldatakse koos seaduste ja muude õigusaktidega, millega reguleeritakse vara valdamist, kasutamist ja käsutamist. § 2. Vallavara mõiste (1) Vallavara on valla kui avalik-õigusliku juriidilise isiku vara. (2) Vallavaraks käesoleva eeskirja tähenduses on Tartu valla omandis olevad kinnisvara, vallasvara, sularaha, hoiused, väärtpaberid jne ning Tartu valla varalised õigused ja kohustused. (3) Vallavara käsutamisest ja kasutamisest saadud tulu, samuti tulu, mis saadakse Tartu valla teenistuses olevate isikute tegevuse läbi, kuulub Tartu vallale, kui seadusest, Tartu valla õigusaktidest või lepingutest ei tulene teisiti. § 3. Tervikvara mõiste (1) Tervikvarana käsitletakse asjade kogumit, millest mingi osa eraldamise korral muutub ülejäänud osa sihipärane kasutamine võimatuks või oluliselt raskendatuks, näiteks tehnoloogilist tervikut moodustav seadmete kogum, ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide bilansis olevad hooned, mitteeluruumid, kui nad moodustavad neis ruumides asuva rendile antava varaga tehnoloogilise terviku. (2) Keelatud on vallavara rentimine, kui selle tagajärjel võib muutuda võimatuks valla omanduses oleva ettevõtte, asutuse või organisatsiooni või tema struktuuri- või allüksuse muu vara tehnoloogiline ja sihipärane kasutamine. Selline tehing on kehtetu ning selle sõlmimisega seotud isikud võetakse vastutusele. Erandeid võib teha volikogu oma otsusega. II. VALLAVARA VALDAMINE § 4. Vallavara valdaja (1) Vallavara valdaja on: 1) vallavolikogu ja vallavalitsus; 2) kohaliku omavalitsuse asutus. (2) Vallavara valdajaks võib olla kolmas isik kehtestatud korras sõlmitud rendi-, üüri-, hoiu-, pandi- vms lepingu alusel. Kui vallavara antakse kolmandate isikute valdusse, on nad vallavara otsesed valdajad, vallavara kaudseks valdajaks jääb vallavalitsus või kohaliku omavalitsuse asutus. (3) Kolmandateks isikuteks on kõik isikud, keda ei ole nimetatud käesoleva paragrahvi 1. lõikes ning kellel ei ole keelatud olla vallavara valdaja. (4) Vallavara valdajad on kohustatud tagama vallavara säilimise, korrashoiu ja otstarbekohase kasutamise. § 5. Vallavara valduse jaotus ja üleandmine (1) Vallavara valduse jaotuse kinnitab vallavolikogu vallavalitsuse ettepanekul § 4 lg 1 nimetatud valdajate vahel vastavalt sellele, milline vara on vajalik neile oma ülesannete täitmiseks. (2) Vallavara üleandmise ühe kohaliku omavalitsuse asutuse valdusest teisele korraldavad kohaliku omavalitsuse asutuste juhid omavahelisel kokkuleppel vallavalitsuse loal või otsustab vallavara üleandmise vallavalitsus omal initsiatiivil. (3) Vallavara üleandmisel koostavad üleandja ja vastuvõtja akti, milles märgitakse andmed vara koosseisu, seisukorra ja kasutamisviisi kohta ning vara bilansiline maksumus. § 6. Vallavara arvestus ja vallavara register (1) Vallavalitsus korraldab vallavara arvestuse, et tagada ülevaade vallavara olukorrast. (2) Vallavara kohta peetakse vallavara registrit.Vallavara registri pidamise korra kinnitab vallavolikogu. Vallavalitsus asutab vallavara registri ja määrab registripidaja. (3) Vallavara arvestuse pidamise kohustus lasub kõigil vallavara valdajatel, kes peavad regulaarselt esitama nõutavad andmed nende valduses oleva vallavara kohta registripidajale. Registripidajal on õigus andmete õigsust kontrollida. § 7. Vallavara omandamine (1) Vallavara omandatakse valla elanike huvide tõhusamaks teenimiseks. (2) Asja ostmise, teenuse või ehitustöö (edaspidi vallavara omandamise) otsustab: 1. Vallavolikogu: a) kui omandatava vara hind on üle 200 000 krooni; b) kui sellega võetakse vallale rahalisi kohustusi, mida ei ole ette nähtud jooksva aasta eelarve kuludes; c) kui omandatakse kinnisvara. 2. Vallavalitsuse sruktuuriüksuse või kohaliku omavalitsuse asutuse juht tema käsutusse antud vahendite piires, kui vara hind ei ületa 50 000 krooni ja vallavara omandamine on vajalik nimetatud struktuuriüksuse või asutuse korrapärase tegevuse tagamiseks. 3. Muudel juhtudel vallavalitsus. (3) Kui omandatava vara hind ületab riigihangete seaduse § 4 lõikes 1 määratud maksumuse, siis toimub vallavara omandamine riigihangete seaduses ettenähtud korras pädeva organi otsuse alusel arvestades käesoleva paragrahvi teises lõikes sätestatut. Riigihankeid korraldab ja pakkumise edukaks tunnistamise otsustab vallavalitsus. Hankelepingu sõlmib vallavalitsus. Kui hankelepinguga võetakse vallale rahalisi kohustusi, mis ei ole tagatud jooksva aasta eelarvega, annab vallavalitsusele loa hankelepingu sõlmimiseks vallavolikogu. (4) Kui asjaga kaasnevad varalised õigused on ilmselt väiksemad kui sellega kaasnevad kohustused otsustab pärandvara või kingi vastuvõtmise vallavolikogu. Pärandvara ja kingi vastava hindamise viib läbi hindamiskomisjon. Pärandvara või kingi valdajaks jääb kohaliku omavalitsuse asutus, kes on testamendis või kinkelepingus näidatud pärijana või kingi saajana. Kui pärijaks või kingi saajaks on Tartu vald, määrab pärandi või kingi valdaja vallavalitsus. (5) Riigilt saadava vara taotlemine ja üleandmine vallale (munitsipaliseerimine) toimub vastavalt seaduses ettenähtud korrale. § 8. Varaliste kohustuste võtmine (1) Laenu ja muude varaliste kohustuste võtmise otsustab: 1. Volikogu: a) kui võetakse laenu; b) võetakse muid varalisi kohustusi üle 200 000 krooni; 2. Vallavalitsus a) kui varalisi kohustusi võetakse kuni 200 000 krooni ja see on tagatud jooksva aasta eelarvega. (2) Kui varalisi kohustusi võetakse üle riigihangete seaduse § 4 lõike 1 alusel Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud piirmäära, siis toimub varaliste kohustuste võtmine riigihangete seaduses ettenähtud korras pädeva organi otsuse alusel arvestades käesoleva paragrahvi esimeses lõikes sätestatut. § 9. Valla osalus ettevõtluses (1) Vald osaleb ettevõtluses, kui sellise osalemise vajadus tuleneb vallavara majandamise kavast (valla arengukavast). Valla osaluse vajaduse mingis äriühingus või muus ettevõtlusega tegelevas juriidilises isikus ning osaluse ulatuse otsustab vallavolikogu. (2) Valla esindaja(d) valla osalusega juriidilises isikus määrab vallavalitsuse ettepanekul volikogu. (3) Kohaliku omavalitsuse asutuste asutamine, munitsipaalettevõtete ja kohaliku omavalitsuse asutuste haldamine ja likvideerimine toimub vallavolikogu poolt kinnitatud korras. III. VALLAVARA KASUTAMINE § 10. Vallavara kasutamise otstarve Vallavara kasutatakse: 1) valla üldiseks otstarbeks; 2) valla valitsemise otstarbeks; 3) vallale tulu saamiseks. § 11. Üldiseks otstarbeks kasutatav vallavara (1) Üldiseks otstarbeks kasutatavaks vallavaraks on avalikud asjad, mis oma iseloomu tõttu on kättesaadavad kõigile, nagu avalikud tänavad, pargid, veekogud ja rannad. Üldiseks otstarbeks kasutatava vallavara kasutamise tingimused kinnitab vallavolikogu. (2) Üldiseks otstarbeks kasutatava vallavara kasutamise otstarbe muutmine ja selle kasutamiseks piirangute seadmine toimub vallavolikogu otsusel. (3) Vallavara hulka kuuluvat muud vara võib määrata üldiseks otstarbeks kasutamiseks vallavolikogu otsusel. (4) Vallavalitsus tagab teabe üldisel otstarbel kasutatava vallavara kohta ja selle kasutamise tingimuste ja piirangute avalikustatuse. § 12. Valitsemise otstarbeks kasutatav vallavara (1) Valitsemise otstarbeks kasutatakse vallavara, mis on vajalik vallavolikogule ja vallavalitsusele ettenähtud ülesannete täitmiseks. (2) Valitsemise otstarbel kasutatava vallavarana käsitletakse kohaliku omavalitsuse asutuste valduses olevat vallavara, mis on vajalik kohaliku omavalitsuse asutuse põhikirjaliste ülesannete täitmiseks. (3) Kui vallavara ei ole enam vaja valitsemise otstarbeks, on vallavara valdaja kohustatud sellest teatama vallavalitsusele. Sellise vara edasise saatuse otsustab vallavalitsus. Tervikvarana käsitletava vara ja kinnisvara kohta teeb otsuse vallavolikogu vallavalitsuse ettepanekul. § 13. Tulu eesmärgil kasutatav vallavara (1) Vallavara, mida ei kasutata üldisel otstarbel ja valitsemise otstarbel ega ole otsustatud võõrandada, kasutatakse tulu saamiseks. (2) Tulu saamiseks paigutatakse vallavara ettevõtlusse, antakse rendile või üürile. (3) Tulu saamiseks kasutatava vara otstarbekohasemaks kasutamiseks koostab vallavalitsus valla arengukava koosseisus tulu saamiseks kasutatava vallavara majandamise kava. Vallavalitsus esitab igal aastal koos eelarve täitmise aruandega volikogule kinnitamiseks kinnisvarabilansi. IV. VALLAVARA KASUTUSSE ANDMINE 1. Peatükk. Üldsätted § 14. Tulu saamiseks kasutatava vara kolmandatele isikutele (§ 4 lg 3) kasutada andmine (1) Tulu saamiseks kasutatavat vallavara antakse kolmandatele isikutele kasutada otsustuskorras rendile, üürile või tasuta kasutusse ning enampakkumise ja konkursi korras rendile. Valla omanduses olevat kinnisasja võib anda ka kasutusvaldusse, kohaldades kasutusvalduse seadmisele vallavara rendile andmist reguleerivaid sätteid. (2) Vallavara kolmandatele isikutele kasutada andmise otsustab: 1) Vallavolikogu: a) kui vallavara antakse kolmandate isikute kasutusse tähtajaga üle kümne aasta; b) kui vallavara bilansiline maksumus ületab 200 000 krooni; c) kui kasutusse antakse kinnisvara. 2) Vallavalitsus, kui vallavara kasutusse andmist ei otsusta vallavolikogu (3) Vallavara kolmandatele isikutele kasutusse andmisel ei või kasutusse andmise tähtaeg olla: 1) vallasasja puhul – üle viie aasta; 2) tervikvara puhul – üle kahekümne viie aasta; 3) kinnisvara puhul – üle kahekümne viie aasta, välja arvatud kui kasutaja peab vastavalt kinnisvara kasutamise lepingule teostama kinnisvaral või selle abil teatud töid, mille tähtaeg ületab kahtekümmet viit aastat. Igal juhul ei tohi kasutamise tähtaeg ületada viitkümmet aastat. (4) Vallavara kasutamise tähtaja määramata jätmine võib aset leida juhul, kui on tõenäoline, et vallavara on vajalik valla muuks otstarbeks või muul põhjusel on vallal vajalik jätta endale õigus leping omal äranägemisel lõpetada. § 15. Vallavara kasutusse andmine otsustuskorras (1) Vallavara võib anda kasutusse otsustuskorras tasuta või tavalisest väiksema tasu eest: 1) hoolekandeasutustele; 2) heategevuslikele organisatsioonidele; 3) juriidilistele isikutele, kus valla osalus ületab kuuskümmend seitse protsenti juriidiliste isikute põhikapitalist või vallale kuulub üle kuuekümne seitsme protsendi aktsiate või osakutega määratud häältest; 4) Eesti Vabariigi riigivõimu- ja valitsemisorganitele; 5) mittetulundusühingutele ja -liitudele ühiskondlike ürituste läbiviimiseks; 6) sihtasutustele (fondidele); 7) muudel juhtudel vallavolikogu otsuse alusel. (2) Kui eelmises lõikes nimetatud asutustele ja organisatsioonidele antakse vallavara kasutusse tasu eest, määrab tasu suuruse vallavalitsus. (3) Otsustuskorras rendile või üürile annab vald: 1) kortereid või muid valla eluruume, arvestades eluruumide üürile andmiseks kehtestatud korda; 2) asju, mille bilansiline maksumus kogumis ei ületa 10 000 krooni; 3) üksikut asja, mille kasutamise tasu on kindlaks määratud selleks kehtestatud tariifidega; 4) vallavara, mille suhtes või mille abil rentnik on kohustatud tegema teatud töid või osutama teatud teenust ning selliste tööde tegemiseks või teenuste osutamiseks on vaja haruldasi eriteadmisi; 5) vallavara, mille suhtes on eelnevalt korraldatud enampakkumine või konkurss, mis ei ole andnud soovitud tulemusi. § 16. Vallavara rendile andmine konkursi ja enampakkumise korras (1) Vallavara antakse konkursi korras rendile, kui: 1) renditava varaga või selle abil on rentnik kohustatud tegema teatud tööd või osutama teatud teenust ning kui: a) konkursist osavõtjatele on otstarbekas anda õigus ettepanekute tegemiseks nimetatud töö või teenuse täpsete tehniliste või muude tingimuste kohta; b) nimetatud töö tegemine või teenuse osutamine nõuab rentnikult erilisi oskusi või vilumust, mis on olemas vaid vähestel isikutel või mille olemasolu kindlakstegemine on iga isiku puhul eraldi vajalik; c) nimetatud töö tegemine või teenuse osutamine on erilise iseloomuga; 2) konkursi korraldamine on valla huvidest lähtudes otstarbekam, kui vallavara muu kasutada andmise viis. (2) Kui vallavara ei anta kasutada otsustuskorras või konkursi korras rendile, antakse vallavara rendile enampakkumise korras. 2. Peatükk. Vallavara rendile andmine enampakkumise korras § 17. Enampakkumise ettevalmistamine (1) Enampakkumise ettevalmistamise käigus määratakse kindlaks: 1) enampakkumise tingimused; 2) rendilepingu tingimused; 3) alghind. (2) Enampakkumise läbiviimisest antakse teada vastava kuulutuse kaudu ajalehes «Postimees» ja vajadusel muus väljaandes või raadios või televisioonis. Kuulutus avaldatakse hiljemalt 15 päeva enne enampakkumise läbiviimist. Kuulutus peab sisaldama järgmisi enampakkumise tingimusi ja andmeid: 1) enampakkumise läbiviija (§ 21 lg 2); 2) vallavara nimetus, täpne asukoht ja iseloomustus; 3) enampakkumise läbiviimise koht ja aeg; 4) enampakkumise läbiviimise viis (suuline, kirjalik, segapakkumine); 5) enampakkumise ja rendilepingu tingimustega tutvumiseks ettenähtud aeg ja koht, kui tingimused ei ole ära näidatud kuulutuses endas. Pärast kuulutuse avaldamist võivad kõik asjast huvitatud isikud tutvuda rendile antava varaga, enampakkumise ja rendilepingu tingimustega ja teha nendest ärakirju; 6) enampakkumises osalemise osavõtutasu ja tagatisraha suurused, nende tasumise tähtajad ning viis. Osavõtutasu suurus on 100 krooni ja tagatisraha minimaalmäär 80–90% alghinnast (kui alghind = ühe kuu rent), kuid mitte vähem kui 500 krooni. Alghinna enda teatavaks tegemine ei ole lubatud; 7) enampakkumisest osa võtta võivate isikute ring kooskõlas § 20; 8) muud vajalikud andmed. (3) Käesoleva paragrahvi esimeses lõikes loetletud tingimused määrab ning teises lõikes nimetatud kuulutuse avaldamise tagab enampakkumise läbiviija (§ 21 lg 2). Teises lõikes nimetatud kuulutus kuulub avaldamisele tingimusel, et enampakkumise ja rendilepingu tingimused, samuti alghind on kinnitatud vallavalitsuse poolt. § 18. Rendilepingu tingimused (1) Rendilepingus tuleb sätestada: 1) rendile antava vara kohta käivad andmed (nimetus, arv, mõõt, koosseis, piirid); 2) lepingu tähtaeg; 3) vara üleandmise ja tagastamise tähtajad (päevad) ja kord; 4) rendi tasumise tähtajad ja kord. Kui rent tasutakse natuuras või kui rendi tasumine toimub renditud varast saadava viljaga, sellise renditasu tasumise tähtajad ja arvestamise alused; 5) kinnisasjade (hoonete) puhul vastavate maksude tasumise ja reaalkoormatise teostamise kohustus; 6) hoonete puhul ohutustehnika abinõude kasutusele võtmise kohustus; 7) hoonete puhul kindlustamiskohustus ja selle ulatus; 8) rendilepingu ennetähtaegse lõpetamise alused; 9) rendilepingu täitmise tagatised. Tagatisena aktsepteeritakse usaldusväärsete krediidiasutuste käendust ja esimesele järjekohale seatud pante (hüpoteek ja registerpant) ning muid vallaspante. Krediidiasutuste usaldusväärsuse, samuti muude tagatiste kõlblikkuse (piisavuse) otsustab enampakkumise läbiviija; 10) keskkonnakaitse nõuete täitmise kohustus. (2) Rendilepingus võib vajaduse korral sätestada: 1) rendile antava vara korrashoiu kohustus ja kord, kui sellise kohustuse täpsem sätestamine on vajalik; 2) rendile antava vallasvara, samuti hoonete ja kinnisasja päraldiste maksumus; 3) abinõud, mida rentnik on kohustatud kasutusele võtma, et tagada vara kasutamine ka pärast rendilepingu lõppemist; 4) rendilepingus ettenähtud sanktsioonid; 5) investeeringute kaitse garantiid poolte kokkuleppel; 6) muud vajalikud tingimused. § 19. Alghind (1) Alghinna määramisel võetakse aluseks: 1) rendile antava vara senisest kasutamisest saadud tulu; 2) samalaadse vara rentimise eest saadud rendi suurus; 3) rendi suuruse eeldatav kujunemine analoogilise vara rentimise puhul tulevikus; 4) muud asjaolud, mida alghinna määraja peab oluliseks. (2) Alghinda ei pea määrama, kui renditava vara suhtes on enampakkumine eelnevalt juba toimunud ning alghinna määramise korral võib põhjendatult eeldada enampakkumise läbikukkumist. (3) Alghind määratakse konkreetse arvuga ja hoitakse saladuses. Alghinna määrab enampakkumise läbiviija või tema poolt määratud ekspert. Dokument, milles alghind on ära näidatud, pannakse ümbrikku ja pitseeritakse. § 20. Enampakkumisest osa võtta võivate isikute ring (1) Üldjuhul võivad enampakkumisest osa võtta kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kellel on õigus sõlmida vastavat rendilepingut. (2) Enampakkumisest ei saa osa võtta isiklikult või esindaja kaudu: 1) enampakkumise läbiviimisega seotud isikud (enampakkumise läbiviijad; alghinna määraja; isikud, kelle pädevusse kuulub enampakkumise tulemuste kinnitamine) ja nende abikaasad ning otseliinis sugulased; 2) valla rendivõlglased. § 21. Enampakkumise läbiviimise viisid ja korraldus (1) Enampakkumine viiakse läbi avalikult kas suulise, kirjaliku või segapakkumisena (s.o nii suuliselt kui ka kirjalikult). Enampakkumise toimetamise viisi otsustab vallavalitsus. Enampakkumine viiakse läbi, kui enampakkumisest osavõtmiseks avaldab soovi vähemalt üks osavõtja. (2) Enampakkumise valmistab ette ja viib läbi enampakkumise läbiviija. Enampakkumise läbiviijaks on vallavalitsuse poolt määratud komisjon või ametiisik. (3) Enampakkumise läbiviija on kohustatud tagama, et enampakkumise käik oleks protokollitud. (4) Enampakkumise läbiviija vaatab läbi enampakkumise läbiviimise kohta tehtud kirjaliku kaebuse, mis on talle esitatud hiljemalt enampakkumise läbiviimise päevale järgneva tööpäeva lõpuks. Kaebusele vastatakse enne enampakkumise tulemuste kinnitamist. § 22. Suulise enampakkumise läbiviimise kord (1) Enampakkumise läbiviija, kuulutades suulise enampakkumise määratud ajal ja kohas avatuks, asetab alghinna ümbriku kõigile nähtavale kohale ning teeb enampakkumise ruumis kohalviibijatele ettepaneku registreerida end enampakkumisest osavõtjatena. Enampakkumisest osa võtta soovivate isikute nimed ning elu- või asukohad protokollitakse. Juriidiliste isikute puhul tuleb soovijatel täiendavalt esitada juriidilise isiku volikiri. (2) Enne pakkumise alustamist annavad kõik enampakkumisest osavõtjatena registreerunud isikud allkirja selle kohta, et nad on teadlikud enampakkumise ja rendilepingu tingimustest ning esitavad tõendid selle kohta, et nad on tasunud osavõtutasu ja tagatisraha. Isikuid, kes ei nõustu andma käesolevas lõikes ettenähtud allkirja või ei esita tõendeid osavõtutasu ja tagatisraha tasumise kohta, pakkumisele ei lubata. Kui enampakkumises osaleja on täitnud käesoleva paragrahvi esimeses ja teises lõikes talle esitatud nõuded, väljastatakse talle registreerimisnumber, mille all ta esineb enampakkumise lõpuni. (3) Pärast esimeses ja teises lõikes nimetatud toimingute teostamist ning enampakkumise läbiviija (juhataja) vastava korralduse tegemist alustavad enampakkumisest osavõtjad pakkumist. Enampakkumisest osavõtja annab enampakkumise läbiviijale (juhatajale) märku registreerimisnumbri tõstmisega ning teatab pakkumise suuruse pärast seda, kui ta on saanud enampakkumise läbiviijalt (juhatajalt) vastava loa. Pakkumine kuulutatakse enampakkumise läbiviija (juhataja) poolt lõppenuks pärast kõrgeima pakutud rendisumma kolmekordset teatamist. (4) Pärast pakkumise lõppenuks kuulutamist avab enampakkumise läbiviija (juhataja) alghinna ümbriku ning teeb selle sisu endale teatavaks. Alghinda enampakkumisest osavõtjatele ei avaldata. Kui pakkumise käigus pakutud rendisumma on võrdne/suurem alghinnast, sõlmitakse pakkumise käigus enim pakkunud isikuga rendileping tingimusel, et enampakkumise tulemused kinnitatakse. Kui alghind jääb pakkumise käigus saavutamata, siis teatab enampakkumise läbiviija (juhataja) sellest osavõtjatele ning kuulutab enampakkumise tagajärjetuks. Enampakkumise tulemused ja käik protokollitakse. Protokollis peab kajastuma ka suuruselt teise pakkumise teinud osavõtja. (5) Osavõtja, kelle poolt pakutud rent on suurim arvestades eelmises lõikes nimetatud tingimust, annab enne lahkumist allkirja selle kohta, et ta kohustub võtma vara rendile enampakkumiseks esitatud tingimustel, kui enampakkumise tulemused kinnitatakse kehtestatud korras. Allkirja andmisest keeldumise korral kaotab ta õiguse lepingu sõlmimisele ning talle ei tagastata tagatisraha. Sellise keeldumise korral teeb enampakkumise läbiviija (juhataja) enampakkumisest osavõtjatele teatavaks, et vara antakse rendile osavõtjale, kes on teinud suuruselt järgmise pakkumise, tingimusel, et suuruselt teises pakkumises esitatud rendisumma ei ole väiksem alghinnast. Allkirja andmisest keeldumise korral kohaldatakse eelnevalt käesolevas lõikes kirjeldatud sanktsiooni ning enampakkumine kuulutatakse nurjunuks. (6) Kui enampakkumine toimub alghinda määramata, kohaldatakse käesolevas paragrahvis sätestatut vajalike muudatustega. (7) Osavõtjatele, kellele ei laiene käesoleva paragrahvi 5. lõikes sätestatu, tagastatakse tagatisraha 5 tööpäeva jooksul pärast enampakkumise läbiviimist. Osavõtutasu osavõtjatele ei tagastata. § 23. Kirjaliku enampakkumise läbiviimise kord (1) Kirjalikul enampakkumisel osalemiseks esitatakse enampakkumise läbiviijale kinnine ümbrik, millele on peale märgitud, millisele enampakkumisele see on esitatud. Pakkumises peavad sisalduma järgmised andmed: 1) pakkuja nimi, elukoht või asukoht; 2) nõusolek enampakkumises osalemiseks enampakkumiseks esitatud tingimustel; 3) tõendid enampakkumises osalemiseks ettenähtud osavõtutasu ja tagatisraha tasumise kohta; 4) sõnadega kirjutatud rendisumma; 5) pakkumise esitaja allkiri, juriidilise isiku ja füüsilise isiku esindaja puhul volikiri. (2) Pakkumised, mis ei ole esitatud tähtaegselt või ei vasta eelnevalt nimetatud nõuetele, enampakkumises ei osale. Pakkumine loetakse esitatuks päeval, mis on märgitud saatekoha postitemplis, selle puudumisel sihtkoha postitemplis või tema saabumisel selleks ettenähtud kohta, kui pakkumine pole saadetud postiga. Saabunud pakkumised registreeritakse nende saabumise järjekorras. Enne nimekirja sulgemist tehtud pakkumised pitseeritakse kuni pakkumiste läbivaatamiseni. (3) Enampakkumise läbiviija (juhataja), kuulutades enampakkumise kindlaksmääratud ajal ja kohas avatuks, asetab alghinna ümbriku kõigile nähtavale kohale ning annab kohalviibijatele võimaluse 15 minuti jooksul esitada täiendavalt kirjalikke pakkumisi. Pärast nimetatud tähtaja möödumist ühtegi pakkumist arvesse ei võeta. (4) Pakkumiste läbivaatamise käigus avab enampakkumise läbiviija (juhataja) pakkumised nende registreerimise järjekorras. Enampakkumise läbiviija (juhataja) on kohustatud kõigile pakkumistele alla kirjutama ja kandma nad enampakkumise protokolli. (5) Kirjalikele enampakkumistele kohaldatakse suulise enampakkumise korda reguleerivaid sätteid (§ 22 lg 5, 6, 7) järgmiste erinevustega: 1) alghinnaümbrik avatakse pärast pakkumiste protokollimist ning keelatud (§ 20) ja puudulike (§ 23 lg 1, 2, 3) pakkumiste kõrvaldamist; 2) kirjalike enampakkumiste korral on osavõtjatel pärast enampakkumise läbiviimist õigus tutvuda enampakkumise protokolliga. § 24. Segapakkumise läbiviimise kord (1) Segapakkumise korral kohaldatakse suulistele pakkumistele § 22 sätestatut ja kirjalikele pakkumistele § 23 sätestatut arvestades alljärgnevat: 1) kirjalikud pakkumised viiakse läbi esimeses, suulised teises järjekorras; 2) kutsed suulisele enampakkumisele esitatakse kõigile esimeses voorus esinenud pakkujatele, välja arvatud neile, kelle pakkumine oli keelatud või puudulik; 3) suuline enampakkumine peab toimuma hiljemalt viie tööpäeva jooksul pärast kirjalike pakkumiste avamist; 4) alghinnaümbrik avatakse pärast suulise pakkumise lõppu. § 25. Enampakkumise tulemuste kinnitamine ja lepingu sõlmimine (1) Enampakkumise tulemused kinnitab vallavolikogu, kui vallavara rendile andmise otsustamine kuulub vallavolikogu pädevusse. Muudel juhtudel vallavalitsus. (2) Enampakkumise tulemuste kinnitamine või kinnitamata jätmine peab toimuma hiljemalt: 1) kahekümne päeva jooksul, kui kinnitajaks on vallavolikogu; 2) kümne päeva jooksul, kui kinnitajaks on vallavalitsus. (3) Enampakkumise tulemusi ei kinnitata, kui: 1) enampakkumise läbiviimisel rikuti oluliselt enampakkumise läbiviimise korda; 2) enampakkumise ettevalmistamisel on oluliselt eiratud selleks ettenähtud korda; 3) osavõtjate vahelised kokkulepped on mõjutanud enampakkumise käiku; 4) enampakkumise võitjaks osutub § 20 lõikes 2 määratletud isikute ringi kuuluv osavõtja; 5) enampakkumine toimus alghinda määramata ning sellisest enampakkumisest võttis osa ainult üks osavõtja, kelle poolt pakutud hind oli põhjendamatult väike. (4) Kui mitmes nõuetekohases kirjalikus pakkumises esitatud rendisummad on võrdsed, annab enampakkumise kinnitaja võrdsetele pakkujatele õiguse teha täiendav pakkumine. Rendileping sõlmitakse isikuga, kelle täiendavalt tehtud pakkumine on kõrgeim. Kui kindlaksmääratud ajaks ei tee ükski pakkuja täiendavat pakkumist, otsustab eelistuse enampakkumise kinnitaja muude asjaolude alusel. (5) Kui enampakkumist ei toimu, enampakkumine kuulutatakse tagajärjetuks, enampakkumise tulemusi ei kinnitata või enampakkumise võitjaga lepingut ei sõlmita, otsustab 1. lõikes nimetatud organ, kas korraldada uus enampakkumine, anda vara rendile konkursi või otsustuskorras või käsutada seda muul viisil. (6) Enampakkumise tulemuste kinnitamise korral sõlmitakse enampakkumisel parima pakkumise teinud isikuga rendileping. Rendilepingu sõlmib vallavalitsus. Rendilepingus sätestatakse lisaks enampakkumise ettevalmistamise käigus kindlaksmääratud tingimustele: 1) rentniku nimi, asukoht, juriidilise isiku registreerimisnumber (füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi ning elukoht); 2) üksikasjalikud andmed rendilepingu objekti kohta (asukoht, ruumide puhul korrus, ruumide numbrid inventariseerimise plaani järgi ja nende üldpinna suurus ruutmeetrites); 3) rendile antava vara kasutusotstarve; 4) rendi suurus; 5) rentnikult nõutavad lepingu täitmise tagatised; 6) rendilepingu sõlmimise aeg ja koht. (7) Enampakkumise võitjale teatatakse enampakkumise tulemuste kinnitamisest (kinnitamata jätmisest) kohe pärast vastava otsuse tegemist tähitud kirjaga või käskjala kaudu. Enampakkumise võitja on kohustatud ilmuma lepingu sõlmimiseks teates näidatud kohta hiljemalt 10 päeva jooksul vastava teate kättesaamise päevast arvates (saatekoha postitemplis näidatud kuupäevast arvates). (8) Teate vastuvõtmisest keeldumise või lepingu sõlmimisele mitteilmumise korral teates ettenähtud tähtaja jooksul ilma mõjuva põhjuseta kaotab enampakkumise võitja tagatisraha analoogiliselt § 22 lg 5 sätestatule. (9) Enampakkumise võitja on kohustatud hiljemalt lepingu sõlmimise ajaks esitama rendilepingu alusel nõutavad lepingu täitmise tagatised, nimetatud kohustuse täitmata jätmise korral kaotab enampakkumise võitja tagatisraha analoogiliselt § 22 lõikes 5 sätestatule ja õiguse sõlmida rendileping. (10) Rendilepingu sõlmimise korral muutub tagatisraha rendilepingujärgseks makseks. 3. Peatükk. Vallavara rendile andmine konkursi korras. § 26. Enampakkumise sätete kohaldamine (1) Vallavara rendile andmine konkursi korras toimub enampakkumist reguleerivate sätete alusel vajalike muudatustega. Konkursi läbiviimise osas kohaldatakse kirjaliku enampakkumise läbiviimist reguleerivaid sätteid (§ 23), kui käesolevast korrast ei tulene teisiti. § 27. Rendilepingu tingimused (1) Lisaks enampakkumise korra § 18 nimetatud rendilepingu tingimustele tuleb konkursi korras rendile andmisel sätestada alljärgnevad tingimused: 1) töö või teenuse kirjeldus ja tehnilised nõuded, samuti viide tingimustega seotud joonistele, tehnilistele tingimustele ja projektidele; 2) töö või teenuse teostamise kord, tähtajad ja tingimused; 3) rendileandja tasu arvutamise alused, kui rendileandja on õigustatud saama osa rentniku poolt tehtud töö või osutatud teenuse eest saadavast tulust; 4) töö või teenuse iseloomust tingitud erilised kohustused; 5) töö tegemiseks või teenuse osutamiseks vajalikud investeeringud; 6) rendileandja poolt rentnikule vara kasutamiseks antavad toetused (mööndused ja soodustused) ning selliste toetuste andmise tingimused ja kord. (2) Kui konkursist osavõtjatele on otstarbekas anda õigus ettepanekute tegemiseks töö või teenuse täpsete tehniliste või muude tingimuste kohta, ei ole § 27 lg 1 punktis 1 nimetatu sätestamine kohustuslik. Sellisel juhul kinnitatakse töö või teenuse kirjeldus ja tehnilised nõuded, samuti tingimustega seotud joonised, tehnilised tingimused, projektid ja eelarve pärast konkursi lõppu enne rendilepingu sõlmimist. § 28. Alghind, osavõtutasu ja tagatisraha (1) Kui konkursist osavõtjale on otstarbekas anda õigus ettepanekute tegemiseks töö või teenuse täpsete tehniliste või muude tingimuste kohta, alghinda ei määrata. (2) Muudel, eelmises punktis nimetamata juhtudel otsustab alghinna määramise vallavalitsus. (3) Konkursi korral ei ole osavõtutasu ja tagatisraha kehtestamine kohustuslik. § 29. Konkursi läbiviimise kord (1) Konkurss viiakse läbi kirjalike pakkumiste kogumise teel. (2) Konkurss võib olla: 1) avalik – kui pakkumised esitatakse ajalehekuulutuse peale; 2) piiratud – kui pakkumisi kogutakse isikutelt, kelle kohta on teada, et neil on vajalikud eeldused konkursis osalemiseks. (3) Piiratud konkursi korral määrab isikute ringi, kellele saadetakse ettepanekud piiratud konkursis osalemiseks, isik või organ, kelle pädevuses on vastava vara rendile andmise otsustamine. (4) Piiratud konkursi ettevalmistamisel saadetakse eelmises lõikes nimetatud isikutele kirjalikud ettepanekud, mis peavad sisaldama lisaks § 17 lõikes 2 ettenähtud informatsioonile andmeid selle kohta, kas konkursil osalemise korral on vajalik tasuda osavõtutasu ning konkursi võitja väljaselgitamise alused. (5) Pakkumise esitamise tähtaeg on nii avaliku kui piiratud konkursi puhul sõltuvalt vajalike ettevalmistuste tegemise mahust 14 kuni 60 päeva. (6) Kui konkursist osavõtjale antakse õigus ettepanekute tegemiseks töö või teenuse täpsete tehniliste või muude tingimuste kohta, peab pakkumine sisaldama täpseid andmeid pakutavate tehniliste ning muude tingimuste ja projektide kohta. (7) Pakkumised vaatab läbi selleks moodustatud komisjon, mille koosseisu kinnitab vallavalitsus. Komisjoni koosseisu peab kuuluma vähemalt viis liiget. (8) Komisjon teeb otsuse parima pakkumise kohta kohe pärast pakkumiste läbivaatamist, kui konkursil on kehtestatud alghind, muudel juhtudel nädala jooksul pärast pakkumiste läbivaatamise lõppemist. (9) Pärast pakkumiste läbivaatamise lõppu esitab komisjon pakkumised koos omapoolse arvamusega nimetatud pakkumiste kohta isikule või organile, kelle pädevuses on vastava vara rendile andmise otsustamine. Komisjoni ettekanded pakkumiste vastuvõetavuse kohta, samuti pakkumiste sisu hoitakse saladuses. Osavõtjatele, kelle pakkumised lükatakse tagasi, tagastatakse pakkumised koos kõigi materjalidega. § 30. Konkursi tulemuste kinnitamine (1) Konkursi tulemuste kinnitamisel arvestatakse peale rendi suuruse osavõtjate poolt pakutavaid tingimusi töö või teenuse tegemiseks, osavõtjate eelnevat kogemust, oskusi ja vilumust ning töö või teenuse erilist tähendust ning iseloomu. (2) Kui konkursil on määratud alghind, siis sõlmitakse rendileping isikuga, kes on pakkunud kõrgeima rendisumma, tingimusel, et nimetatud osavõtja vastab kõigile käesolevas korras ettenähtud osavõtjale esitatavatele nõuetele. Rendilepingu sõlmib vallavalitsus. (3) Konkursi tulemusi ei kinnitata lisaks § 25 lõikes 3 ettenähtud juhtudel, kui: 1) konkurss korraldati alghinda määramata ning pakutud rent osutus liiga madalaks arvestades üldist turu konjuktuuri; 2) konkurss korraldati ettemääratud tingimuste ja projektideta ning esitatud tingimused ja projektid osutusid olulistes punktides vastuvõetamatuteks. V. VALLAVARA VÕÕRANDAMINE 1. Peatükk. Üldsätted § 31. Vallavara võõrandamise mõiste Vallavara võõrandamine on vallavara müük või muul viisil kolmandate isikute omandisse andmine käesolevas eeskirjas kehtestatud tingimustel ja korras. § 32. Vallavara võõrandamise tingimused (1) Vallavara võib võõrandada, kui: 1) vallavara ei ole enam võimalik valitsemise otstarbel kasutada; 2) vallavara ei ole valitsemise otstarbeks vajalik ning selle muul viisil vallavarana kasutamine ja käsutamine ilma võõrandamiseta ei ole võimalik, põhjendatud või on vallale kahjulik; 3) vallavara võõrandatakse isikule, kes vajab seda avalikes huvides oleva töö tegemiseks ning vara võõrandamiseks tehtud ettepanekust nähtub, et nimetatud töö tegemine ilma vallavara omandamiseta ei ole võimalik; 4) vallavara on vajalik heategevuslikele ja avalikke huve teenivatele asutustele või organisatsioonidele nende ülesannete täitmiseks; 5) vallavara on antud vallale üle erastamise kohustusega; 6) vallavara ei anna tulu; 7) muudel seaduses või vallavolikogu poolt ettenähtud juhtudel. (2) Vallavara puhul, mille bilansiline maksumus ületab 50 000 krooni, ei tohi otsustada vallavara valitsemiseks vajalikkuse (lg 1 p 1) või tarbetuse küsimust ilma eksperdi vastava arvamuseta vara otstarbe ja hinna kohta. Eksperdi määrab ning vallavara tunnistab valitsemiseks mittevajalikuks või tarbetuks vallavalitsus vara senise valdaja ettepanekul eksperdi poolt esitatud arvamuse alusel. (3) Vallavara valitsemiseks mittevajalikuks või tarbetuks tunnistamisel teatab vallavalitsus kohaliku omavalitsuse asutustele, kes võivad taotleda nimetatud vara enda valdusse. Valitsemiseks mittevajalikuks ja tarbetuks tunnistatud vara võib võõrandada tingimusel, et ükski kohaliku omavalitsuse asutus ei taotle vallavara enda valdusesse vallavalitsuse poolt selleks ettenähtud tähtajal, välja arvatud kui vara on ilmselt kõlbmatu ja tarbetu või kui vara võõrandamisega viivitamise tõttu võib vara rikneda või hävineda või kui võõrandamise vajaduse tingivad vallavalitsuse või kohaliku omavalitsuse asutuse huvid, kelle valduses võõrandatav vara on. § 33. Vallavara võõrandamise otsustamine (1) Vallavara võõrandamise otsustab: 1) vallavolikogu, kui a) võõrandatava vara bilansiline maksumus ületab 200 000 krooni; b) võõrandatav vara on kinnisvara; c) vara võõrandatakse ilma enampakkumiseta ning selle vara bilansiline maksumus ületab 10 000 krooni; d) vara võõrandatakse tasuta või alla selle turuväärtuse ning sellise vara bilansiline maksumus ületab 5000 krooni; 2) vallavalitsus, kui a) võõrandatava vara bilansiline maksumus on väiksem kui 20 000 krooni; b) vara võõrandatakse ilma enampakkumiseta või tasuta või alla turuväärtuse; 3) kohaliku omavalitsuse asutus muudel käesolevas lõikes nimetamata juhtudel vastavalt põhikirjale. § 34. Vallavara võõrandamise viisid (1) Vallavara võõrandatakse kolmandatele isikutele: 1) otsustuskorras, kas a) tasu eest; b) tasuta või alandatud hinna eest; 2) enampakkumise korras; 3) erastamiskorras. (2) Vallavara võõrandatakse enampakkumise korras, kui käesolevast eeskirjast ei tulene vallavara muu võõrandamise kord. § 35. Vallavara võõrandamine otsustuskorras (1) Vallavara võõrandamine otsustuskorras enampakkumist korraldamata võib toimuda, kui: 1) võõrandatava vara bilansiline maksumus ei ületa 25 000 krooni ning tingimusel, et võõrandatav vara ei kujuta endast tervikvarast eraldatud osa; 2) võõrandatav vara võib rikneda või hävineda enne enampakkumise lõpuleviimist; 3) võõrandatavaks varaks on kaubad, mille hind on kindlaks määratud tariifidega; 4) enampakkumise korras võõrandamine ei ole andnud soovitud tulemusi; 5) vallavara võõrandamine toimub § 32 lg 1 punktides 3 ja 4 ettenähtud juhtudel; 6) võõrandatavat vara kasutatakse pikaajalise rendilepingu (üle viie aasta) alusel või rendilepingu järgi on rentnikul vara väljaostu õigus. (2) Vallavara tasuta või alandatud hinna eest võõrandamine võib toimuda, kui vara võõrandatakse heategevuslikel eesmärkidel, samuti tervishoiu, hariduse või hoolekande eesmärkidel. (3) Vallavara müügilepingu sõlmib vallavalitsus. 2. Peatükk. Vallavara müük enampakkumise korras § 36. Enampakkumise ettevalmistamine (1) Enampakkumise ettevalmistamise käigus määratakse kindlaks: 1) enampakkumise tingimused; 2) alghind; 3) ostu-müügilepingu tingimused. (2) Enampakkumise läbiviimisest antakse teada vastava kuulutuse kaudu ajalehes «Postimees». Kuulutus avaldatakse hiljemalt viisteist päeva enne enampakkumise läbiviimise tähtpäeva. Kuulutus peab sisaldama järgmisi enampakkumise tingimusi ja andmeid: 1) enampakkumise läbiviija; 2) võõrandamisele kuuluva vallavara nimetus. Vara täpsem iseloomustus, koosseis, piirid ja muude sarnaste andmete avaldamine ei ole vajalik, kui kuulutuses teatatakse pakkujatele võimalusest tutvuda võõrandatava varaga kuulutuses kindlaksmääratud kohas ja ajal; 3) enampakkumise läbiviimise aeg ja koht; 4) enampakkumise läbiviimise viis (suuline, kirjalik, segapakkumine), kirjalike pakkumiste korral nende esitamise tähtaeg ja koht; 5) müügiobjekti ostjale üleandmise kord, ostuhinna tasumise kord ja tähtajad ning järelmaksuga ostuhinna tasumise korral nõutavad lepingu täitmise tagatised. Käesolevas punktis nimetatud andmeid võib mitte avaldada, kuid sellisel juhul peab kuulutus sisaldama lepinguga tutvumiseks ettenähtud kohta ja aega; 6) alghind ja enampakkumisel osalemise korral tasumisele kuuluv osavõtutasu ja tagatisraha. Tagatisraha minimaalmääraks on kümme protsenti alghinnast. Kui alghinda ei määrata, siis kakskümmend viis protsenti vara bilansilisest maksumusest, kuid mitte vähem kui 2000 krooni. Osavõtutasu suuruse ja tasumise korra määrab enampakkumise läbiviija. (3) Käesoleva paragrahvi esimeses lõikes nimetatud tingimused koostab ning teises lõikes nimetatud kuulutuse avaldamise tagab enampakkumise läbiviija. Kuulutus avaldatakse pärast seda, kui enampakkumise tingimused, ostu-müügilepingu tingimused ja alghind või selle ärajätmine (§ 37) kinnitatakse vallavalitsuse poolt. § 37. Alghind (1) Alghinna määramisel võetakse aluseks: 1) eksperdi poolt antud hinnang; 2) vara eeldatav turuväärtus; 3) vara eriline seisukord. (2) Alghinda ei pea määrama, kui on alust arvata, et selle määramise korral võib enampakkumine jääda tagajärjetuks ning seetõttu võib vara rikneda, hävineda, selle väärtus muul viisil väheneda või selline sunnitud viivitus oleks valla seisukohast kahjulik. Alghinda ei määrata teistkordsel enampakkumisel, kui alghinna määramise korral võib mitte leida varale ostjat. Alghinna ärajätmise otsus peab olema põhjendatud. (3) Alghinna ja selle määramise ärajätmise otsustab vallavalitsus või tema poolt määratud ekspert. § 38. Enampakkumisest osa võtta võivate isikute ring (1) Enampakkumisest võivad üldjuhul osa võtta kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kelle osavõtt enampakkumisest ei ole keelatud. (2) Enampakkumisest ei või osa võtta isiklikult ega esindaja kaudu: 1) enampakkumise läbiviimisega seotud isikud (enampakkumise läbiviija; isikud, kelle pädevusse kuulub enampakkumise tulemuste kinnitamine); 2) nende abikaasad ja otseliinis alanejad ja ülenejad sugulased. § 39. Enampakkumise läbiviimise viisid, korraldus ja läbiviimine (1) Enampakkumise läbiviimise viisi, korraldust ja läbiviimist reguleeritakse 4. osa 2. peatüki § 21, 22, 23 ja 24 sätetega, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi. (2) Enampakkumise läbiviija määrab vallavalitsus. (3) Alghind tehakse pakkujatele teatavaks. Kui enampakkumisel on varale määratud alghind, alustatakse pakkumistega alghinnast. Kui alghinda ei määrata, siis alustatakse pakkumist hinnast, mis esimesena pakutakse. § 40. Enampakkumise tulemuste kinnitamine (1) Enampakkumise tulemused kinnitab vallavalitsus, kui vallavara võõrandamise otsustamine kuulub vallavolikogu või vallavalitsuse pädevusse. Muudel juhtudel kohaliku omavalitsuse asutus, kes on võõrandamise objektiks oleva vallavara valdajaks. (2) Enampakkumise tulemuste kinnitamine või kinnitamata jätmine peab toimuma hiljemalt: 1) kümne päeva jooksul, kui kinnitajaks on vallavalitsus; 2) viie päeva jooksul, kui kinnitajaks on kohaliku omavalitsuse asutus. (3) Enampakkumise tulemused võib jätta kinnitamata, kui: 1) enampakkumise läbiviimisel rikuti oluliselt enampakkumise läbiviimise korda; 2) enampakkumise ettevalmistamisel rikuti oluliselt enampakkumise läbiviimise korda; 3) osavõtjate vahelised kokkulepped on mõjutanud enampakkumise käiku; 4) enampakkumises osales § 38 lõikes 2 nimetatud isikute ringi kuuluv isik; 5) enampakkumine toimus alghinda määramata ning pakkumisest võttis osa ainult üks osavõtja, kelle poolt pakutud hind oli põhjendamatult väike. (4) Kirjalike pakkumiste võrdsuse korral eelistatakse pakkujat, kelle pakkumine registreeriti varasema kuupäeva või kellaajaga. (5) Enampakkumise tulemuste kinnitamata jätmise, tagajärjetuks tunnistamise või müügihinna mittetasumise ja lepingu mittesõlmimise korral otsustab vara edasise saatuse enampakkumise kinnitaja. § 41. Ostu-müügilepingu sõlmimine (1) Enampakkumise võitjaga sõlmitakse kirjalik, seaduses ettenähtud juhtudel aga notariaalselt tõestatud ostu-müügileping. Ostu-müügilepingule kirjutab alla valla poolt enampakkumise läbiviija (juhataja). (2) Enampakkumise võitjale teatatakse enampakkumise tulemuste kinnitamisest (kinnitamata jätmisest) kohe pärast vastava otsuse tegemist tähitud kirjaga või käskjala kaudu. Pärast enampakkumise kinnitamise teate saamist on enampakkumise võitja kohustatud tasuma müügihinna või järelmaksu rakendamise korral müügihinna osa enampakkumise tingimustes ettenähtud tähtpäeval või kui sellist tähtaega määratud ei ole, siis teates märgitud tähtpäeval. Enampakkumise võitja peab ilmuma ostu-müügilepingu sõlmimisele hiljemalt 10 päeva jooksul kinnitamise teate kättesaamise päevast (saatekoha postitempli kuupäevast) arvates. (3) Enne ostu-müügilepingu sõlmimist on enampakkumise võitja kohustatud esitama kõik nõutavad lepingu täitmise tagatised. (4) Müügihinna või selle osa mittetasumise korral, samuti lepingu sõlmimisele mitteilmumisel ning nõutavate tagatiste esitamata jätmisel kaotab enampakkumise võitja tagatisraha ja õiguse nõuda ostu-müügilepingu sõlmimist. (5) Kui enampakkumise võitja täidab käesolevas paragrahvis talle esitatud nõuded, arvestatakse tagatisraha müügihinna hulka. Kui tagatisraha on suurem kui müügihind, tagastatakse müügihinna ja tagatisraha vahe viie päeva jooksul müügihinna tasumise päevast arvates. (6) Kui enampakkumise võitja täidab oma kohustused ja enampakkumise tulemused on kinnitatud, on tal õigus nõuda ostu-müügilepingu sõlmimist ja vara üleandmist. 3. Peatükk. Vallavara erastamine 1. Jagu. Üldsätted § 42. Erastamise sätete kohaldamine (1) Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse vallavara võõrandamisel, mis on seadusest tulenevalt käsitletav erastamisena. (2) Käesoleva eeskirja erastamise kohta käivaid sätteid kohaldatakse koos erastamisseaduse ja teiste erastamise kohta käivate õigusaktidega. § 43. Erastamise objekt (1) Erastamise objektiks on vallavara, mis erastamisseaduses on määratletud erastamise objektina. (2) Erastamise objektiks oleva vallavara erastamine toimub vallavolikogu otsusega kinnitatud erastatava vara nimekirja (edaspidi erastamisnimekiri) alusel. Tartu valla omandis olevate tootmishoonete ja -rajatiste aluse ja nende teenindamiseks vajaliku maa erastamine toimub Vabariigi Valitsuse nõusolekul. Taotluse nõusolekuks esitab vallavolikogu. § 44. Erastamise õigustatud subjekt (1) Erastamise õigustatud subjektiks on erastamisseaduses õigustatud subjektina määratud isikud. § 45. Erastamise korraldaja (1) Vallavara erastamise korraldaja on vallavalitsus, kes: 1) koostab erastamisnimekirja ja esitab selle kinnitamiseks vallavolikogule; 2) määrab erastamise läbiviija; 3) täidab muid vallavara erastamisega seotud ülesandeid, mis on talle pandud seaduse, käesoleva eeskirja või muude õigusaktidega või mis ei kuulu vallavolikogu või teiste organite pädevusse. (2) Erastamise läbiviija täidab erastamise korraldaja ülesandeid käesolevas eeskirjas sätestatud juhtudel. Vallavalitsus võib panna erastamise läbiviijale erastamise korraldaja ülesanded, kui käesolevast eeskirjast ei tulene teisiti. (3) Erastamise läbiviija võib sõlmida lepinguid füüsiliste ja juriidiliste isikutega teatud erastamistoimingute läbiviimiseks. § 46. Vallavolikogu ja volikogu komisjonide pädevus (1) Vallavolikogu kinnitab erastamisnimekirja ja täidab muid vallavara erastamisega seotud ülesandeid, mis on talle pandud seaduse või muude õigusaktidega. (2) Vallavolikogu eelarve- ja majanduskomisjon: 1) vaatab läbi erastamisnimekirja ja annab volikogule selle kohta oma hinnangu; 2) kooskõlastab otsuse erastamisseaduse § 3 lõikes 2 nimetatud isikute erastamisele mittelubamise või erastamise õigustatud subjektidele erastamisseaduse § 3 lõikes 3 nimetatud lisatingimuste kehtestamise kohta; 3) kooskõlastab erastamisnimekirja kantud ettevõtete saneerimisprogrammid ning nende finantseerimistaotlused; 4) kooskõlastab otsuse eelläbirääkimistega pakkumisel parima pakkumise kindlaksmääramise kohta; 5) teeb ettepaneku erastamisnimekirja lülitatud objektide valdamise, kasutamise ja käsutamise kohta; 6) kooskõlastab otsuse ettevõtte või ettevõtte struktuuriüksuse vara või ettevõtte aktsiate müügi viisi kohta, kui § 51 lg 2 alapunktides 1 või 2 nimetatud viisil ei leitud ostjat. 2. Jagu. Erastamise ettevalmistamine § 47. Erastamisnimekirja kinnitamine (1) Vallavara erastamise aluseks on vallavolikogu poolt kinnitatud erastamisnimekiri. (2) Erastatavate ettevõtete nimekirja koostab vallavalitsus. (3) Erastamisettepanekud peavad sisaldama järgmisi andmeid: 1) erastatava objekti nimetus, asukoht ja senine tegevusala; 2) erastatava vara liik; 3) tervikvara koosseis; 4) erastamise algustähtaeg; 5) erastatava vara bilansiline maksumus; 6) erastatava ettevõtte töötajate arv; 7) erastatava vara sihipärase kasutamise vajadus; 8) vallavalitsuse seisukoht sama tegevuse jätkamise otstarbekusest antud ruumides; 9) andmed kehtiva rendilepingu kohta (subjektid, üldpind, kehtivusaeg); 10) andmed endiste omanike olemasolu ja endiste maavaldajate kohta; 11) ettepanekud maaeralduse ja hoonete renditingimuste kohta; 12) erastatava objekti majandustegevuse näitajad viimase tegevusaasta kohta (käive, kasum); 13) erastatava objekti registreerimisnumber Eesti Vabariigi äriregistris (ettevõtteregistris); 14) erastamise põhjendus; 15) andmed erastatava varaga seotud õiguste ja kohustuste kohta. (4) Erastamisnimekirja projekti, mille on eelnevalt heaks kiitnud eelarve- ja majanduskomisjon, esitab vallavolikogule kinnitamiseks vallavalitsus. § 48. Erastamisnimekiri (1) Erastamisnimekiri sisaldab: 1) erastatava objekti nimetuse, asukoha ja iseloomustuse; 2) bilansilise maksumuse; 3) erastamisviisi; 4) erastamise lisatingimused; 5) erastamise õigustatud subjektide ringi kitsendused; 6) erastamisväärtpaberite kasutamise võimalused ja ulatuse; 7) ettevõtte saneerimisprogrammi ja selle finantseerimise allikad, kui erastamisnimekirjas on ette nähtud ettevõtte eelnev saneerimine. § 49. Erastatava vara haldamine, valdamine, kasutamine ja käsutamine (1) Pärast ettevõtte kinnitamist erastamisnimekirja kuni erastamise lõpuleviimiseni haldab erastatavaid ettevõtteid vallavalitsus. Erastamisnimekirja kinnitatud ettevõtete omaniku õigused ja kohustused lähevad üle vallavalitsusele. (2) Erastatav ettevõte on kohustatud erastatava objekti erastamisnimekirja kinnitamise järgse kuu 1. kuupäeva seisuga täpsustama erastatava vara koosseisu, viima vajadusel läbi erastatava vara inventuuri ning ühe kuu jooksul arvates objekti kinnitamisest esitama erastamise läbiviijale: 1) erastatava vara valdust tõendavate dokumentide, sh maa-ala kasutamise õigust tõendavate dokumentide koopiad; 2) erastatavate hoonete ja rajatiste inventariseerimisdokumentide koopiad; 3) põhi- ja käibevahendite inventeerimise aktid; 4) majanduslepingute koopiad; 5) andmed debitoorse ja kreditoorse võlgnevuse kohta; 6) vajaduse korral passistatud võimsused (tootmisvõimsused jne), kütte- ja veevajadus, heitekogused atmosfääri, tootmisjäägid (sh mürgised); 7) muud andmed ja dokumendid erastamise läbiviija nõudel, mis on vajalikud erastamise korraldamiseks. (3) Erastatava ettevõtte tööd korraldab ja vastutab erastatava vara säilimise eest kuni omandiõiguse üleminekuni uuele omanikule see ettevõte, kelle põhikirjafondi antud vara kuulub. Pärast ettevõtte kinnitamist erastamisnimekirja võib teha muudatusi erastatava vara koosseisudes ainult vallavalitsuse loal. § 50. Informatsioon erastatava vara kohta (1) Ettevõte, kelle bilansis olev vara on kinnitatud erastamisnimekirja, on kohustatud andma vallavalitsusele ja erastamise läbiviijale ettevõtte kohta kogu erastamise läbiviimiseks vajaliku informatsiooni. (2) Enne erastatava vara müügi väljakuulutamist koostab erastamise läbiviija vara ostmisest huvitatud isikutele (edaspidi pakkujatele) informatsiooni erastatava objekti kohta, näidates ära: 1) erastatava objekti bilansilise maksumuse; 2) enampakkumise alghinna; 3) pakkumise lõplikud tingimused; 4) kas koos objektiga müüakse ka § 43 lõikes 2 nimetatud maa; 5) muud andmed, mida erastamise läbiviija peab oluliseks teatada. (3) Erastamisnimekirja kantud objektide müügi kuulutab erastamise läbiviija välja ajalehes «Postimees» ja veel ühes üleriigilise levikuga ajalehes, vajadusel ka raadios ja televisioonis vähemalt 15 päeva enne müüki. Teates näidatakse ära: 1) erastatava objekti nimetus; 2) aeg ja koht, kus saab tutvuda eelmises lõikes nimetatud andmetega; 3) enampakkumise alghind; 4) erastamise viis; 5) osavõtutasu ja tagatisraha suurus ning nende tasumise ja tagastamise kord; 6) erastamise läbiviija. (4) Pärast müügi avalikku väljakuulutamist tagab erastamise läbiviija pakkujatele lõikes 2 nimetatud andmete ja erastatava objekti kohta koostatud informatsiooni, samuti ostu-müügilepingu tingimuste teatavaks tegemise. (5) Pakkujal on õigus tutvuda erastatava varaga erastamise läbiviija poolt määratud korras. § 51. Erastamise viisid (1) Erastamise viisid on: 1) ettevõtte või ettevõtte struktuuriüksuse vara või ettevõtte aktsiate müük eelläbirääkimistega pakkumisel; 2) ettevõtte või ettevõtte struktuuriüksuse vara või ettevõtte aktsiate müük avalikul või piiratud enampakkumisel; 3) ettevõtte aktsiate avalik müük; 4) ettevõtte või ettevõtte struktuuriüksuse vara või ettevõtte aktsiate müük vallavalitsuse poolt määratud ning eelarve- ja majanduskomisjoniga kooskõlastatud viisil, kui käesoleva lõike punktis 1 või 2 nimetatud viisil ei leitud ostjat. § 52. Vara erastamine eelläbirääkimistega pakkumisel (1) Eelläbirääkimistega pakkumine viiakse läbi, kui vallavalitsus on kehtestanud lisatingimused erastamiseks. Seejuures võib vallavalitsus lisatingimustele kehtestada piirsuurusi. (2) Lisatingimused võivad olla: 1) tööhõive tagamine; 2) uute töökohtade loomine; 3) investeeringute suurus; 4) keskkonnakaitse nõuete tagamine; 5) võlgade ülevõtmise kohustus; 6) muud ettevõtte või tema struktuuriüksuse tegevust reguleerivad tingimused. (3) Erastamise õigustatud subjekt peab tegema pakkumised nii ostuhinna kui ka kõigi nõutud lisatingimuste kohta ning esitama tagatise(d) tehtud pakkumiste täitmiseks ja tasuma tagatisraha, mille suuruse määrab erastamise läbiviija. Pakkumised tehakse erastamise läbiviijale. (4) Erastamise läbiviijal on õigus mitte lubada läbirääkimistele neid isikuid, kelle poolt tehtud pakkumised ja esitatud tagatised tehtud pakkumiste täitmiseks ei ole piisavad. Seda otsust võib vaidlustada vallavolikogus kümne päeva jooksul otsuse teatavaks tegemise päevast arvates. Otsuse edasine vaidlustamine on võimalik ainult kohtus. (5) Eelläbirääkimised on konfidentsiaalsed, nende sisu avalikkusele ega teistele pakkujatele ei avaldata. See nõue ei laiene erastatava objekti eri osade kohta tehtud pakkumistele, mille korral võib erastamise läbiviija anda erastatava objekti osade kohta teistele pakkujatele vajalikku informatsiooni. (6) Pärast eelläbirääkimiste lõppu vormistab iga pakkuja kirjalikult oma lõpliku pakkumise vara ostuhinna ja kõigi lisatingimuste kohta. Kõigil pakkujatel on õigus olla pakkumiste avamise juures. Erastamise läbiviija teeb oma ettepaneku parima pakkumise kohta vallavalitsusele. (7) Ostu-müügilepingu sõlmib erastamise läbiviija § 56 kohaselt isikuga, kelle pakkumine on tunnistatud vallavalitsuse poolt parimaks, arvestades nii kehtestatud lisatingimusi kui müügihinda. Sobivate pakkumiste puudumisel jäetakse ostu-müügileping sõlmimata. (8) Võrdväärsete pakkumiste korral annab erastamise läbiviija ostja selgitamiseks nendele pakkujatele võimaluse oma pakkumisi täiendada või korraldab nende vahel enampakkumise. (9) Tagatisraha tagastatakse viie päeva jooksul pärast lõikes 7 nimetatud vallavalitsuse otsuse tegemist.Parimaks tunnistatud pakkumise teinud osavõtja poolt tasutud tagatisraha arvatakse müügihinna hulka. Parimaks tunnistatud pakkumise teinud osavõtjale ei tagastata tagatisraha, kui ta ei tasu ettenähtud ajaks müügihinda (ei tasu esimest lepingujärgset sissemakset) või ei sõlmi ostu-müügilepingut. § 53. Vara, sealhulgas aktsiate müük avalikul või piiratud enampakkumisel (1) Avalik või piiratud enampakkumine toimub juhul, kui erastamisel ei kehtestata § 52 lõikes 2 nimetatud lisatingimusi või kui lisatingimused on kehtestatud lõplikena ja nende üle ei peeta läbirääkimisi. (2) Enampakkumine on vara või aktsiate müügi viis, kus ostu-müügileping sõlmitakse isikuga, kes nõustub kehtestatud lisatingimustega ja on pakkunud kõige kõrgema ostuhinna. (3) Enampakkumine võib olla kirjalik või suuline. Enampakkumine viiakse läbi viienda osa 2. peatükis sätestatud korras. (4) Avalik enampakkumine on selline enampakkumine, kus võivad osaleda kõik erastamise õigustatud subjektid. (5) Piiratud enampakkumine on selline enampakkumine, kus erastamisnimekirja alusel ei lubata erastamisele erastamisseaduse § 3 lõikes 2 nimetatud isikuid või esitatakse erastamise õigustatud subjektile erastamisseaduse § 3 lõikes 3 sätestatud nõudeid. (6) Avalikul või piiratud enampakkumisel kinnitab alghinna vallavalitsus. Sama objekti teistkordsel enampakkumisel ei kinnitata alghinda, kui alghinna kinnitamise korral võib mitte leida varale ostjat. (7) Ostu-müügilepingu sõlmib erastamise läbiviija pärast seda, kui vallavalitsus on enampakkumise tulemused kinnitanud. § 54. Avaliku ja piiratud enampakkumise erisused valla aktsiate müügil (1) Vald müüb oma aktsiaid avalikul ja piiratud enampakkumisel, kui: 1) vallal on seltsi asutamisdokumentidest tulenevalt oma aktsiate vaba võõrandamise õigus; 2) teiste aktsionäridega saavutatakse sellekohane kokkulepe. (2) Enampakkumise ettevalmistamisel korraldab enampakkumise läbiviija muuhulgas: 1) seltsi aktsiakapitali muutmise; 2) vajaduse korral seltsi põhikirja muutmise ja muudatuste registreerimise; 3) aktsiate registreerimise õigusaktidega kehtestatud korras. § 55. Vara erastamine järelmaksuga (1) Erastatavat vara võivad järelmaksuga osta Eesti kodanikud ja Eesti Vabariigis registreeritud juriidilised isikud, kus Eesti kodanikel on üle poole osakute või aktsiatega määratud häältest või kus üle poole osakute või aktsiatega määratud häältest on juriidilistel isikutel, kus Eesti kodanikel on üle poole osakute või aktsiatega määratud häältest Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras. § 56. Ostu-müügilepingu sõlmimine (1) Erastamisele kuuluva vara kirjaliku ostu-müügilepingu sõlmib erastamise läbiviija viie päeva jooksul pärast erastatava vara eest tasumist või järelmaksu rakendamisel esimese sissemaksusumma tasumist. Lepingu valmistab ette erastamise läbiviija. Lepingus sätestatakse järgmised tingimused: 1) vara koosseis; 2) vara omandiõiguse ülemineku hetk; 3) vara üleandmise aeg ja koht; 4) endisel tegevusalal vara kasutamise jätkamise ulatus ja piirang (fikseeritakse lepingus juhul, kui ostjat kohustatakse kasutama vara kindlal tegevusalal või seadusega ettenähtud juhtudel nähakse ette piiranguid vara võõrandamiseks); 5) ettevõtte nimi, intellektuaalse omandi, erialase ja tehnoloogilise informatsiooni ning muu infovara edasine kasutamine kooskõlas Eesti Vabariigi normatiivaktidega; 6) erastatava ettevõtte poolt sõlmitud lepingud, samuti muud õigused ja kohustused, mis lähevad üle uuele omanikule; 7) seniste töötajate õigused ja garantiid; 8) lepingupoolte muud õigused ja kohustused; 9) lepingupoolte vastutus kohustuste rikkumise eest. (2) Ostu-müügilepinguga võib ette näha vastavalt poolte kokkuleppele erastatava objekti töötajate õiguslikke tagatisi, mis ei ole vastuolus tööseadusandlusega. (3) Kui erastamise võitja täidab oma kohustused ja enampakkumise tulemused on kinnitatud, on tal õigus nõuda ostu-müügilepingu sõlmimist ja vara üleandmist. § 57. Ostu-müügilepingu avalikustamine (1) Erastamise läbiviija on kohustatud viie päeva jooksul pärast ostu-müügilepingu jõustumist avalikustama, millise hinna ja lisatingimustega vara erastati. § 58. Erastatava vara ja omandiõiguse üleandmine (1) Erastatava vara üleandmise uuele omanikule korraldab erastamise läbiviija. Erastatava vara üleandjaks erastamise läbiviija juuresolekul on vara senine valdaja. (2) Ostja omandiõigus erastatavale varale tekib üleandmis-vastuvõtmise aktile allakirjutamise momendist, kui lepingust ei tulene teisiti. § 59. Erastamise rakendamine 1. Enne käesoleva eeskirja jõustumist avalikult väljakuulutatud erastamine viiakse lõpuni vallavolikogu 26. mai 1994. a otsuse nr 32 alusel. VI. VALLAVARA KOORMAMINE JA MUUL VIISIL KÄSUTAMINE 1. Peatükk. Vallavara koormamine. § 60. Vallavara koormamise mõiste (1) Vallavara koormamise all mõistetakse valla omandis olevate kinnis- ja vallasasjade koormamist piiratud asjaõigusega. § 61. Vallavara koormamise tingimused (1) Vallavara koormamine piiratud asjaõigusega on lubatud, kui: 1) vallavara koormamine on ette nähtud vallavara majandamise kavas või vallavara koormamine on vajalik vallavara majandamise kavas püstitatud ülesannete täitmiseks; 2) vallavara koormamine toimub sellise isiku nõudel ja kasuks, kellel on selleks seadusest või muudest Eesti Vabariigi normatiivaktidest tulenevalt õigus; 3) vallavara koormamine piiratud asjaõigusega on seaduses ette nähtud; 4) vallavara koormamine kolmandate isikute kasuks toimub kooskõlas valla planeerimise kava või vallavara majandamise kavaga. (2) Vallavara ei või koormata piiratud asjaõigusega tähtajaga üle: a) 50 aasta hoonestusõiguse seadmisel; b) 50 aasta reaalservituudi seadmisel; c) 5 aasta kasutusvalduse seadmisel; d) 5 aasta isikliku kasutusõiguse seadmisel; e) 50 aasta reaalkoormatise seadmisel; f) 5 aasta pandiandmisel või seadmisel. Kõigil nimetatud juhtudel võib vallavolikogu määrata teistsuguse tähtaja, kui vallavara koormamine teistsuguseks tähtajaks on põhjendatud või vallale kasulikum. § 62. Vallavara koormamise otsustamine (1) Vallavara koormamise otsustab: 1) vallavolikogu: a) kui koormatakse kinnisasja; b) kui panditakse valla omandis olevat vallavara. 2) Vallavalitsus kõigil esimeses punktis nimetamata juhtudel. § 63. Kinnisasja ostueesõiguse teostamine (1) Kinnisasja ostueesõiguse teostamise otsustab vallavalitsuse ettepanekul vallavolikogu. (2) Kinnisasja ostueesõiguse teostamise otsuses peab olema ära näidatud selle teostamise otstarve ja vajaliku raha allikas. § 64. Hoonestusõiguse seadmine (1) Tartu vallamaale hoonestusõiguse seadmine toimub Vabariigi Valitsuse poolt määratud korras. (2) Hoonestusõiguse seadja on vallavalitsus. 2. Peatükk. Vallavara muul viisil käsutamine § 65. Vallavara mahakandmine (1) Vallavara kuulub mahakandmisele: 1) kui see on muutunud kasutamiskõlbmatuks ning selle võõrandamine ei ole võimalik; 2) kui ilmnevad lahkuminekud olemasoleva vallavara ja raamatupidamise andmete vahel ning võib põhjendatult eeldada, et selline puudujääk ei ole kõrvaldatav. (2) Eelmises lõikes nimetatud mahakandmise aluse tekkimisel on vastav vallavara valdaja kohustatud koostama akti, milles näidatakse mahakandmisele kuuluva vara täpne koosseis ja bilansiline maksumus ning meetmed, mis on tarvitusele võetud puudujäägi likvideerimiseks. (3) Vallavara mahakandmise otsustab: 1) vallavolikogu, kui vara bilansiline maksumus ületab 10 000 krooni; 2) vallavalitsus, kui vara bilansiline maksumus on suurem kui 5000 krooni kuid väiksem kui 10 000 krooni; 3) vallavara muu valdaja muudel käesolevas lõikes nimetamata juhtudel vallavanema kinnitusel. § 66. Vallavara hulka kuuluvate nõuete esitamine ja nõuetest loobumine (1) Nõuded võlgniku vastu esitab kohtulikus ja kohtuvälises korras vallavalitsus või kohaliku omavalitsuse asutus, kes on selle vallavara valdajaks. (2) Kui vallavara hulka kuuluv nõue osutub lootusetuks või nõude aluseks olevad dokumendid on puudulikud võib nõude esitamisest, hagist või sissenõude pööramisest loobuda: 1) vallavolikogu otsusega, kui nõude suurus on suurem kui 10 000 krooni; 2) vallavalitsuse korraldusega, kui nõude suurus on suurem kui 1000 krooni, kuid väiksem kui 10 000 krooni; 3) kohaliku omavalitsuse asutuse otsusega, kui nõude suurus ei ületa 1000 krooni. (3) Vallavara valdajal on õigus sõlmida võlgnikuga kokkuleppeid nõude vähendamiseks, kui see on konkreetseid asjaolusid arvestades põhjendatud ja vallale kasulik.