Jõgeva Vallavolikogu — Jõgeva valla põhimääruse kinnitamine uues redaktsioonis — KO, 67, 1219

«Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse» (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322) paragrahvi 8 ja paragrahvi 22 lõike 1 punkti 9 alusel Jõgeva Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Jõgeva valla põhimäärus uues redaktsioonis (lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Jõgeva Vallavolikogu 17. veebruari 1994. a määrus nr 3 «Jõgeva Valla põhimääruse ja vallavolikogu reglemendi kinnitamine». 3. Määrus jõustub 17. juulil 2001. a. Volikogu esimees Saima KALEV Kinnitatud Jõgeva Vallavolikogu 12. juuli 2001. a määrusega nr 15 «Jõgeva valla põhimääruse kinnitamine uues redaktsioonis» JÕGEVA VALLA PÕHIMÄÄRUSE UUS REDAKTSIOON I. ÜLDSÄTTED 1. Valla põhimääruse mõiste Jõgeva valla põhimäärus on õigusakt, milles sätestatakse Jõgeva valla omavalitsusorganite, nende komisjonide ning valla ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord. 2. Jõgeva valla kohalik omavalitsus 2.1. Jõgeva valla (edaspidi vald) kohalik omavalitsus on tema demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes vallaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla arengu iseärasusi. 2.2. Kohalik omavalitsus teostub vallas demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse või rahvaalgatuse teel. 3. Kohaliku omavalitsuse põhimõtted vallas Kohalik omavalitsus vallas rajaneb järgmistel põhimõtetel: 3.1. kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine; 3.2. igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine; 3.3. seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; 3.4. vallaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamises; 3.5. vastutus oma ülesannete täitmise eest; 3.6. tegevuse avalikkus; 3.7. avalike teenuste osutamine soodsaimatel tingimustel. 4. Omavalitsuse õiguslikud alused Omavalitsus juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi põhiseadusest, seadustest ja riigi teistest õigusaktidest, rahvusvahelistest lepingutest, käesolevast põhimäärusest ning lepingutest riigiorganitega, teiste omavalitsusüksuste või nende liitudega. Jõgeva vald kohaliku omavalitsusüksusena otsustab talle seadusega pandud kohaliku elu küsimusi ja korraldab nende lahendamist, samuti lahendab kõiki neid kohaliku elu küsimusi, mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada. 5. Omavalitsusorganid Omavalitsusorganid on: 5.1. vallavolikogu – omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse valla hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel; 5.2. vallavalitsus – vallavolikogu poolt moodustatav täitevorgan. 6. Jõgeva valla kui omavalitsusüksuse ülesanded ja pädevus 6.1. Jõgeva valla kui omavalitsusüksuse ülesanneteks on juhul, kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita, korraldada vallas: 6.1.1. sotsiaalabi ja -teenuseid; 6.1.2. vanurite hoolekannet; 6.1.3. elamu- ja kommunaalmajandust; 6.1.4. veevarustust ja kanalisatsiooni; 6.1.5. heakorda; 6.1.6. territoriaalplaneerimist; 6.1.7. vallasisest ühistransporti; 6.1.8. valla teede ja tänavate korrashoidu; 6.1.9. noorsootööd. 6.2. Jõgeva valla ülesanne on valla omanduses olevate koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide, huvialakoolide, raamatukogude, rahvamajade, muuseumide, spordibaaside, turva- ja hooldekodude ning teiste kohalike asutuste ülalpidamise korraldamine. Nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulutuste katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest. 6.3. Lisaks käesoleva punkti alapunktides 6.1 ja 6.2 sätestatud ülesannetele otsustab ja korraldab vald neid kohaliku elu küsimusi, mis on talle pandud seadusega või mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada. 6.4. Jõgeva vald täidab riiklikke kohustusi, mis on talle pandud seadusega või mis tulenevad selleks volitatud riigiorgani ja volikogu vahelisest lepingust. Seadusega pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. 7. Jõgeva vald avalik-õigusliku isikuna 7.1. Jõgeva vald on avalik-õiguslik isik, keda esindavad seaduste ja valla põhimääruse alusel ning kehtestatud korras oma pädevuse piires vallavolikogu, vallavolikogu esimees, vallavalitsus ja vallavanem. Jõgeva valda võivad esindada ka teised isikud, kellele on vastavad volitused antud valla õigusaktidega sätestatud korras. 7.2. Jõgeva vallal on avalik-õigusliku isikuna iseseisev eelarve, arveldusarve pangas ja oma sümboolika. 8. Jõgeva valla omavalitsusorganite suhted riigiorganitega ja järelevalve 8.1. Valla omavalitsusorganite ning riigi valitsusasutuste suhted põhinevad seadusel ja lepingul. 8.2. Vallavolikogul on õigus esitada Vabariigi Valitsusele ettepanekuid seaduste ja teiste õigusaktide vastuvõtmiseks või muutmiseks. 8.3. Valla omavalitsusorganid ei tohi delegeerida oma ülesandeid ja pädevust ning nende täitmiseks seadusega ettenähtud vahendeid riigi valitsusasutustele. 8.4. Vallavolikogu valib Vabariigi Presidendi valimiskogusse esindajad ning Jõgeva Maakohtu kaasistujad seaduses sätestatud korras. 8.5. Maavanem teostab järelevalvet kohaliku omavalitsuse tegevuse üle seadusega sätestatud korras. 8.6. Valla valdusse antud riigivara kasutamist ja käsutamist kontrollib Riigikontroll vastavalt oma pädevusele. 8.7. Järelevalvet valla õigustloovate aktide vastavuse üle Eesti Vabariigi põhiseadusele ja seadustele teostab õiguskantsler. 8.8. Teenistuslik järelevalve on valitsuse poolt valla ametiasutuste ja nende ametiisikute ning ametiasutuste hallatavate asutuste ja nende juhtide tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostatav kontroll. 8.9. Teenistusliku järelevalve teostamisel on valitsusel õigus: 8.9.1. teha ettekirjutusi akti või toimingu puuduste kõrvaldamiseks; 8.9.2. peatada toimingu sooritamine või akti kehtivus; 8.9.3. tunnistada akt kehtetuks. 8.10. Teenistusliku järelevalve korras tehtud otsused peavad olema motiveeritud. 8.11. Teenistusliku järelevalve teostamise üksikasjalik kord on sätestatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses ning vallavalitsus teostab teenistuslikku järelevalvet seaduse alusel. 9. Jõgeva valla suhted teiste omavalitsusüksuste ja nende liitudega 9.1. Jõgeva valla suhted teiste omavalitsusüksustega rajanevad omavahelistel lepingutel. 9.2. Jõgeva valla omavalitsusorganid võivad ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks ja kaitsmiseks ning ühiste ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid teiste omavalitsusüksustega, anda sellekohased volitused mõnele omavalitsusüksusele või moodustada omavalitsusüksuste liite ja ühisasutusi. 9.3. Vallavolikogu, vallavalitsus ja valla asutused osalevad valla arenguga seotud kohaliku omavalitsuse üksuste regionaalses koostöös, arendavad sidemeid ja teevad koostööd teiste omavalitsusüksustega. 9.4. Vallavolikogu, vallavalitsus ja valla ametiasutused arendavad vastastikku huvipakkuvat ja kasulikku koostööd koostööpartneritega, otsivad ja sõlmivad uusi koostöösidemeid valla arengu ja vallaelanike huvides. 9.5. Valla nimel teiste kohalike omavalitsusüksuste ja nende liitudega sõlmitud lepingud kuuluvad läbivaatamisele ja kinnitamisele vallavolikogus, kui nende täitmisega kaasnevad vallale täiendavad kulutused valla eelarvest või neis nähakse ette kulutused järgnevateks eelarveaastateks. 10. Rahvusvaheline suhtlemine 10.1. Jõgeva vallal on õigus astuda vastavate rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd. Vallal on õigus sõlmida koostöö- ja sõpruslepinguid rahvusvaheliste organisatsioonide ja asutustega ning teiste riikide valitsusasutuste ja kohalike omavalitsustega. 10.2. Rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks astumise ja nendest lahkumise otsustab vallavolikogu. Valda esindab nendes organisatsioonides vallavolikogu või volikogu poolt määratud esindus, kui vallavolikogu õigusaktidega ei sätestata teisiti. 10.3. Rahvusvahelised lepingud kinnitab vallavolikogu. 10.4. Vallavolikogul, vallavalitsusel ja valla asutustel on õigus vabalt arendada võrdväärset, vastastikku huvipakkuvat ja kasulikku koostööd kõigi teiste kohaliku omavalitsuse üksustega Eestis ja väljaspool Eestit. Valla asutused informeerivad sellest vallavalitsust. 10.5. Valda esindavad välissuhtlemisel vastavalt oma pädevusele vallavolikogu esimees ja vallavanem, kui vallavolikogu ei ole otsustanud teisiti. 11. Valla sümbolid 11.1. Jõgeva valla sümbolid on vapp ja lipp. 11.2. Valla vapiks on rohelisel kaarlõikelise päisega põhjal viie kroonlehega kartuliõis ja selle all kaks langetatud lainelõikelist varrast – kõik hõbedased. Õie südamik on punane. 11.3. Valla lipuks on rohelisel ristkülikukujulisel lipul 0,5 ühiku kaugusel üla- ja alaservast kaks valget horisontaalset lainelõikelist laidu, mille laius on 0,5 ühikut. Lipu keskel on viie valge kroonlehega ja punase südamikuga kartuliõie kujutis läbimõõduga 3 ühikut. Lipu laiuse ja pikkuse suhe on 7:11 ja normaalsuurus 105×165 cm. 12. Valla sümbolite kasutamine 12.1. Valla vappi kasutatakse: 12.1.1. vallavolikogu, vallavalitsuse dokumentidel, trükistel; 12.1.2. valla pidulikel ürikutel, autasudel, meenetel, ametimärkidel, suveniiridel; 12.1.3. vallavalitsuse hoonel ja valla piiritähistel. 12.2. Juhtudel, mis ei ole toodud punktides 12.1.1 – 12.1.3 võib valla vappi kasutada üksnes vallavalitsuse loal. 12.3. Valla vapi kujutisega pitsat on sõõr, mille keskel on valla vapp ja äärel kasutaja nimi. 12.4. Valla lipp on välja pandud ruumis, kus toimuvad vallavolikogu istungid. 12.5. Valla lipp heisatakse valla pidupäevadel ja muudel tähtsündmustel, samuti avalikel üritustel. 12.6. Valla lipu heiskamise võib teha kohustuslikuks üksnes vallavolikogu otsuse või vallavalitsuse korraldusega vallale kuuluvatel hoonetel, rajatistel või maa-aladel. Teistele omanikele on niisugused otsused või korraldused soovitusliku iseloomuga. 12.7. Valla lipp heisatakse hoone peasissekäigu juurde või mujale selleks sobivasse kohta kas lipuvardaga vastavasse hoidjasse või lipumasti. 12.8. Käesolevas punktis loetlemata juhtudel toimub valla vapi ja lipu kasutamine vallavalitsuse loal. 13. Valla õiguste kaitse 13.1. Valda likvideerida või selle piire või nime muuta ei tohi ilma vallavolikogu arvamust ära kuulamata. 13.2. Vallavolikogul on õigus valla territooriumil korraldada valla seisukohast olulistes küsimustes elanike küsitlusi. 13.3. Vallal on oma seaduslike õiguste kaitseks ja tekkinud vaidluste lahendamiseks õigus pöörduda kohtusse. 14. Asjaajamiskeel Asjaajamiskeel Jõgeva valla omavalitsusorganites ja valla asutustes on eesti keel. 15. Vallaelaniku mõiste Jõgeva valla elanik on isik, kes on kantud Jõgeva valla elanike registrisse. 16. Muude isikute õiguslik seisund Jõgeva vallas Muudel isikutel on Jõgeva vallas viibides vallaelanikega võrdsed õigused ja kohustused, välja arvatud õigusaktidega kehtestatud piirangud. 17. Jõgeva valla aukodanik Jõgeva valla aukodaniku nimetus antakse austusavaldusena Jõgeva vallale osutatud väljapaistvate teenete eest. Aukodaniku nimetuse andmise otsustab vallavolikogu. Aukodanikule antakse vastav tunnistus. II. VALLAVOLIKOGU 18. Omavalitsusüksuse esinduskogu 18.1. Vallavolikogu on Jõgeva valla esinduskogu. 18.2. Vallavolikogu esindab ja tema tööd juhib vallavolikogu esimees, tema äraolekul aseesimees. 19. Vallavolikogu moodustamine 19.1. Vallavolikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel kolmeks aastaks, kusjuures hääletamine on salajane. 19.2. Vallavolikogu valimisteks moodustab valimisringkonnad, määrab valimisringkondade arvu, piirid, ühtse numeratsiooni ja mandaatide arvu igas valimisringkonnas vallavolikogu eelmine koosseis. 19.3. Vallavolikogus peab olema vähemalt 17 liiget. Vallavolikogu liikmete arvu määrab vallavolikogu eelmine koosseis. 19.4. Vallavolikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning vallavolikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päeval. 20. Vallavolikogu liige 20.1. Vallavolikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. 20.2. Vallavolikogu liige juhindub seadustest, valla õigusaktidest ning vallaelanike huvidest ja vajadustest. 20.3. Vallavolikogu liikme tegevus oma volituste täitmisel on avalik. Ta annab valijatele teavet oma tegevusest ning volikogu tegevusest tervikuna. 20.4. Vallavolikogu liikmel on õigus: 20.4.1. algatada vallavolikogu õigusakte ja teha ettepanekuid vallavolikogu istungil arutatavate küsimuste kohta; 20.4.2. seada üles kandidaati vallavolikogu poolt valitavale, kinnitatavale või määratavale kohale; 20.4.3. esitada vallavolikogu menetluses olevate eelnõude täiendus- ja muudatusettepanekuid; 20.4.4. esitada oma kandidatuur komisjoni ja töörühma liikmeks; 20.4.5. saada vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, v. a andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud; 20.4.6. esineda vallavolikogu istungil avalduse, protesti, sõnavõtu ja repliigiga ning esitada küsimusi; 20.4.7. esitada vallavolikogu istungil arupärimisi vallavanemale ja vallavalitsuse liikmetele; 20.4.8. kasutada vallavalitsuse ruume vallaelanike vastuvõtuks ja saada tehnilist abi selle korraldamiseks. 20.5. Volikogul on õigus maksta oma liikmetele hüvitist volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning põhitöökohal saamata jäänud töötasu eest volikogu poolt kehtestatud määras ja korras. 20.6. Vallavolikogu liige on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni seaduses sätestatud korras. Vallavolikogu esimees esitab deklaratsiooni riigikontrolörile. Volikogu liikme deklaratsioon avalikustatakse volikogu poolt määratud korras. 20.7. Vallavolikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes on tal huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seaduse paragrahvi 25 lõikele 1. 20.8. Punktis 20.7 sätestatud juhul on volikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse volikogu istungi protokollis. Küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem. 21. Vallavolikogu liikme volituste ennetähtaegne lõppemine 21.1. Vallavolikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega seoses: 21.1.1. vallavolikogu tegutsemisvõimetusega; 21.1.2. tagasiastumisega; 21.1.3. väljalangemisega Eesti hääleõiguslike kodanike riiklikust registrist Jõgeva vallas; 21.1.4. nimetamisega kohtunikuks; 21.1.5. tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega; 21.1.6. jõustunud kohtuotsusega, millega tühistati Jõgeva valla valimiskomisjoni otsus tema registreerimise kohta vallavolikogu liikmeks; 21.1.7. teovõimetuks tunnistamisega; 21.1.8. surmaga. 21.2. Tagasiastumise puhul esitab volikogu liige vastava avalduse vallasekretärile, kes saadab selle hiljemalt kolme tööpäeva jooksul kättesaamisest arvates volikogule. Tagasiastumisel lõpevad volikogu liikme volitused asendusliikme määramisega vastavalt seadusele. 21.3. Volikogu esimees paneb volikogu liikme volituste lõppemise ja tema asendamise küsimuse volikogu järgmise istungi päevakorda kohe, kui volituste lõpetamist tingivad asjaolud talle teatavaks saavad. 21.4. Vallasekretär saadab hiljemalt kolme tööpäeva jooksul punktis 21.1.1 sätestatud asjaolude teatavaks saamisest vastava teate valla valmiskomisjonile. 21.5. Vallasekretär saadab hiljemalt kolme tööpäeva jooksul punktides 21.1.3, 21.1.4, 21.1.8 sätestatud asjaolude teatavaks saamisest vastava teate volikogule. 21.6. Punktides 21.1.5 – 21.1.7 sätestatud juhtudel saadab vallasekretär vastava kohtuotsuse hiljemalt kolme tööpäeva jooksul selle kättesaamisest arvates volikogule. 22. Vallavolikogu liikme volituste peatumine 22.1. Vallavolikogu liikme volituste peatumine tähendab volikogu liikme ajutist vabanemist volikogu liikme ülesannete täitmisest. 22.2. Vallavolikogu liikme volitused peatuvad seoses: 22.2.1. valimisega Vabariigi Presidendiks, nimetamisega Vabariigi Valitsuse liikmeks, riigisekretäriks, riigikontrolöriks, õiguskantsleriks või maavanemaks; 22.2.2. nimetamisega prokuröriks; 22.2.3. valimisega vallavanemaks, kinnitamisega vallavalitsuse liikmeks; 22.2.4. nimetamisega valla- või linnaametnikuks; 22.2.5. asumisega tegevteenistusse kaitseväes või sellega võrdsustatud teenistuses; 22.2.6. tema suhtes tõkendina vahi alla võtmise kohaldamisega üle kolme kuu; 22.2.7. tööülesannete, õpingute tõttu või muul põhjusel, mis takistab volikogu istungitel osalemist vähemalt kolme järjestikuse kuu ulatuses. 22.3. Punktis 22.2.3 sätestatud piirang ei kehti volikogu uude koosseisu valitud eelmise koosseisu vallavanema ja valitsuse liikmete suhtes, kes on esitanud lahkumispalve, kuid jätkavad oma tegevust kuni volikogu poolt uue valitsuse kinnitamiseni. 22.4. Punktides 22.2.1 ja 22.2.2 sätestatud asjaolusid kinnitava dokumendi saamisel, kuid mitte hiljem kui kolme tööpäeva jooksul pärast Riigi Teatajas avaldamist, saadab vallasekretär vastava teate vallavolikogule. 22.5. Punktis 22.2.4 sätestatud juhul saadab vallasekretär hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast vastava käskkirja vastuvõtmist selle volikogule. 22.6. Punktides 22.2.5 ja 22.2.7 sätestatud juhtudel saadab vallasekretär vastava avalduse hiljemalt kolme tööpäeva jooksul volikogule. 22.7. Punktis 22.2.6. sätestatud juhul saadab vallasekretär hiljemalt kolme tööpäeva jooksul vastava kohtumääruse kättesaamisest selle volikogule. 22.8. Volitused peatuvad vastava õigusakti jõustumise momendist. 22.9. Volikogu esimees paneb volikogu liikme volituste peatumise ja tema asendamise küsimuse volikogu järgmise istungi päevakorda kohe, kui volituste peatumist tingivad asjaolud talle teatavaks saavad. 23. Vallavolikogu asendusliige 23.1. Vallavolikogu asendusliige on ennetähtaegselt lõppenud või peatunud volitustega vallavolikogu liikme asemele seaduses sätestatud korras määratud isik. 23.2. Asendusliikmel on kõik vallavolikogu liikme õigused ja kohustused tema asendusliikmeks määramise otsuse tegemise päevast. 23.3. Jõgeva valla valimiskomisjon registreerib vallavolikogu asendusliikmed ja edastab nende nimekirja vallavolikogu esimehele. 23.4. Asendusliige on esimene sama erakonna või valimisliidu valimata jäänud kandidaat, milles kandideeris asendatav vallavolikogu liige. Kui esimene valimata jäänud kandidaat ei saa mingil põhjusel vallavolikogu liikmeks asuda, on asendusliikmeks järgmine sama erakonna või valimisliidu samas valimisringkonnas valimata jäänud kandidaat. Kui kaks või enam sama erakonna või valimisliidu kandidaati said valimistel võrdselt hääli, saab asendusliikmeks valimisringkonna kandideerijate nimekirjas tagapool olnud isik. 23.5. Kui asendatav vallavolikogu liige kandideeris üksikkandidaadina või kui selles valimisringkonnas samal erakonnal või valimisliidul rohkem asendusliikmeid ei ole, siis saab vallavolikogu liikmeks asendusliige, kes on määratud erakondade ja valimisliitude vahel jaotatud lisamandaadi alusel, mille on registreerinud Jõgeva valla valimiskomisjon. 23.6. Vallavolikogu liikme volitused peatuvad või lõpevad ning asendusliikme volitused vallavolikogu liikmena algavad vastava vallavolikogu otsuse jõustumise hetkest. 23.7. Vallavolikogu liikme volituste taastumisel lõpevad selle asendusliikme volitused, kes on viimasena määratud asendama vallavolikogu liiget selle valimisringkonna sama erakonna või valimisliidu kandidaatide hulgast. Volikogu liikme volitused taastuvad ja asendusliikme volitused lõpevad volikogu otsuse jõustumise hetkest. 23.8. Valla valimiskomisjoni otsused saadab valla valimiskomisjon vallasekretärile. 23.9. Kui vallavolikogu liikmete arv langeb käesoleva põhimääruse punktis 19.3 osutatud tegutsemiseks vajaliku miinimumini või alla selle, korraldatakse vallavolikogu koosseisu puudu olevate liikmete valimiseks täiendavad valimised. 24. Vallavolikogu ainupädevus 24.1. Vallavolikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine: 24.1.1. valla eelarve vastuvõtmine ja muutmine ning selle täitmise aruande kinnitamine ning audiitori määramine; 24.1.2. kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 24.1.3. valla eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine; 24.1.4. koormiste määramine; 24.1.5. toetuste andmise ja valla eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine; 24.1.6. vallavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine; 24.1.7. valla arengukava vastuvõtmine ja muutmine; 24.1.8. laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine; 24.1.9. valla põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 24.1.10. taotluse esitamine või arvamuse andmine valla piiride või valla nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 24.1.11. osavalla moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine; 24.1.12. volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 24.1.13. valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, valla valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine; 24.1.14. volikogu esimehe, aseesimehe või aseesimeeste valimine; 24.1.15. vallavanema valimine ja ametist vabastamine; 24.1.16. valitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri kinnitamine; 24.1.17. valitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine valitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste valitsusliikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine; 24.1.18. umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale või valitsuse liikmele; 24.1.19. vallavanemale ja palgalistele valitsusliikmetele töötasu määramine ning teistele valitsusliikmetele hüvitise maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine; 24.1.20. volikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine, nende esimeeste ja aseesimeeste valimine volikogu liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine; 24.1.21. volikogu esimehele või ühele aseesimehele töötasu või hüvitise määramine või aseesimeestele hüvitise määramine; 24.1.22. volikogu liikmetele volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning volikogu tööst osavõtu eest hüvitise suuruse ja maksmise korra kehtestamine; 24.1.23. valla esindamise korra kehtestamine; 24.1.24. valla poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine; 24.1.25. valla osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine; 24.1.26. kohtukaasistujate valimine; 24.1.27. Vabariigi Presidendi valimiskogusse volikogu esindaja või esindajate valimine; 24.1.28. maavanema kandidatuuri kooskõlastamiseks volikogu esindaja valimine; 24.1.29. valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja tühistamine; 24.1.30. kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 24.1.31. üldplaneeringu algatamine, kehtestamine ja tühistamine; 24.1.32. üldplaneeringu projekti vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 24.1.33. detailplaneeringu kehtestamine ja tühistamine; 24.1.34. valla ametiasutuse ja valla ametiasutuse hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuse põhimääruse kinnitamine; 24.1.35. vallaametnikele sotsiaalsete garantiide kehtestamine; 24.1.36. valla ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärade ja palgatingimuste kinnitamine; 24.1.37. muud seadusega volikogu ainupädevusse antud küsimused. 24.2. Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab volikogu, kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise valitsusele. 24.3. Volikogu võib delegeerida vallavalitsusele muudatuste tegemise aasta jooksul ametiasutuste struktuuris ja teenistujate koosseisus volikogu poolt kinnitatud teenistujate üldarvu ja palgafondi piires. 25. Vallaelanike küsitluse läbiviimine 25.1. Volikogu võib vallaelanike tahte välja selgitamiseks seaduses ettenähtud korras läbi viia rahvaküsitluse. 25.2. Volikogu otsustab küsitluse läbiviimise vajaduse vallavolikogu, vallavalitsuse või vähemalt 1% hääleõiguslike vallaelanike algatusel. 26. Tööandja kohustus volikogu liikme ees Tööandja on kohustatud võimaldama volikogu liikmel osa võtta volikogu istungitest ja tema komisjonide koosolekutest ning täita volikogu antud ülesandeid. 27. Volikogu töökorraldus 27.1. Volikogu töötab täiskoguna. Volikogu tööorganid on eestseisus, alatised ja ajutised komisjonid ja fraktsioonid. 27.2. Volikogu ja volikogu komisjonide tehnilise teenindamise tagab valla kantselei. 27.3. Volikogu töö vorm on istung. Volikogu komisjoni töö vorm on koosolek. 27.4. Eestseisuse töövormiks on koosolek ja seda juhatab volikogu esimees või aseesimees. 28. Volikogu esimees Volikogu esimees on volikogu juht, kes: 28.1. korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist; 28.2. esindab või volitab esindama valda ja volikogu vastavalt seadusele, käesolevale põhimäärusele ning volikogu poolt antud pädevusele; 28.3. omab õigust nõuda kõigilt valla asutustelt vajalike dokumentide ärakirju ja informatsiooni volikogu pädevusse kuuluvates küsimustes; 28.4. kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele volikogu dokumentidele ning peab volikogu nimel kirjavahetust; 28.5. jälgib arupärimistele ja avaldustele vastamist, 28.6. korraldab volikogu määruste ja otsuste täitmise kontrollimist; 28.7. määrab volikogu õigusakti eelnõu menetlemiseks volikogu komisjonide hulgast juhtivkomisjoni ning vajadusel jaotab eelnõu komisjonide vahel ümber; 28.8. võtab vastu volikogule saabunud avaldused, ettepanekud ja kaebused; 28.9. täidab muid talle seadusega, põhimäärusega ja teiste õigusaktidega pandud ülesandeid. 29. Volikogu esimehe asendamine 29.1. Volikogu esimehe äraolekul asendab teda volikogu aseesimees. 29.2. Volikogu esimehe volituste peatamisel asendab teda volikogu aseesimees. 29.3. Volikogu esimehe ja aseesimehe äraolekul asendab volikogu esimeest vanim kohalolev volikogu liige. 30. Volikogu esimehe ja aseesimehe valimise kord 30.1. Volikogu esimehe ja aseesimehe valib volikogu oma liikmete hulgast salajasel hääletamisel volikogu koosseisu häälteenamusega. 30.2. Volikogu esimehe ja aseesimehe kandidaadi võib üles seada iga volikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale kirjalik ettepanek. Kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega. 30.3. Volikogu esimehe ja aseesimehe kandidaadid tutvustavad ennast ja oma seisukohti kuni 15-minutilises sõnavõtus vastavalt kandidaatide ülesseadmise järjekorrale. Volikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile üks küsimus. 30.4. Pärast kandidaatide enesetutvustust valitakse avalikul hääletamisel volikogu poolthäälte enamusega 3-liikmeline häältelugemise komisjon. 30.5. Volikogu esimehe ja aseesimehe kandidaadid võivad esitada enesetaanduse kuni häältelugemiskomisjoni moodustamiseni. 30.6. Häältelugemiskomisjon valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. Häältelugemiskomisjon valmistab ette hääletamissedelid ja viib läbi salajase hääletamise. Sedelitele kantakse kandidaatide nimed tähestikulises järjekorras. Iga kandidaadi nime taha kantakse kirjed «poolt», «vastu», «erapooletu». Häältelugemiskomisjoni esimees selgitab volikogu liikmetele hääletamise korda ja annab igale volikogu liikmele valla pitseriga varustatud ja täidetud hääletussedeli. Enne hääletamist teeb volikogu vaheaja, mille pikkuse otsustab volikogu. Salajasel hääletamisel tõmbavad volikogu liikmed sobivale kirjele joone alla ja lasevad sedeli valimiskasti. Volikogu liikmed, kes võtavad valimissedeli, kuid ei lase seda kasti või ei täida sedelit, loetakse hääletamisest osavõtnuks. Kui joon on alla tõmmatud ühe kandidaadi mitmele kirjele, loetakse valimissedel rikutuks. Häältelugemiskomisjon koostab hääletamistulemuste kohta protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. 30.7. Volikogu esimehe ja aseesimehe kandidaadid võivad hääletamisest osa võtta ja enda eest hääletada. 30.8. Volikogu esimehe ja aseesimehe valimisel on volikogu liikmel üks hääl. 30.9. Protokolli kinnitab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega. 30.10. Volikogu esimeheks ja aseesimeheks valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse. 30.11. Kui ükski kandidaatidest ei saavuta esimeses hääletusvoorus nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks esimeses voorus enim hääli saanud kandidaati. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat volikogu koosseisu häälteenamust, viiakse läbi uus valimine, kus võivad kandideerida ka valituks mitteosutunud isikud. 30.12. Kui volikogu esimeheks või aseesimeheks kandideerib üks kandidaat ning ta ei saa esimeses hääletusvoorus volikogu koosseisu häälteenamust, tehakse istungil vaheaeg 15 minutit. Pärast vaheaega viiakse sama kandidaadiga läbi teine hääletamisvoor. Kui kandidaat ei saa ka teises hääletamisvoorus volikogu koosseisu häälteenamust, lõpetatakse vastava päevakorrapunkti arutamine. 30.13. Volikogu aseesimees valitakse eraldi valimisprotseduuri käigus. 30.14. Valimistulemused vormistatakse volikogu otsusega. 31. Volikogu kokkukutsumine ja päevakord 31.1. Volikogu istungi kutsub kokku vallavolikogu esimees või aseesimees. 31.2. Vallavolikogu uue koosseisu esimese istungi kutsub seaduses ettenähtud tähtaja jooksul kokku ja istungit juhatab kuni vallavolikogu esimehe valimiseni Jõgeva valla valimiskomisjoni esimees. 31.3. Volikogu istungi päevakorra ettevalmistamiseks kutsub volikogu esimees või aseesimees vajadusel kokku eestseisuse, kuhu kuuluvad volikogu esimees ja aseesimees, komisjonide ja fraktsioonide esimehed ja vallavanem. 31.4. Volikogu esimees või aseesimees kutsub kokku volikogu istungi ka vallavalitsuse või vähemalt 1/4 volikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. Istungi kokkukutsumise ettepaneku tegijad esitavad koos ettepanekuga põhjenduse istungi kokkukutsumiseks. Istung kutsutakse kokku seitsme päeva jooksul pärast ettepaneku registreerimist valla kantseleis. 31.5. Vallavolikogu istungi kokkukutsumisel tuleb kirjalikus kutses ära näidata istungi toimumise aeg, koht ja arutusele tulevad küsimused ning kutse peab olema volikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. 31.6. Volikogu õigusaktide eelnõud ning muud materjalid peavad olema valla kantseleis kättesaadavad hiljemalt 48 tundi enne istungi algust. 31.7. Volikogu iga istungi lõpus kuulatakse ära informatsioon volikogu menetluses olevate eelnõude kohta. 31.8. Eelinformatsioon volikogu järgmise istungi aja ja koha kohta teatatakse volikogu istungi lõpus. 31.9. Ettepanekuid volikogu istungi päevakorra kohta võivad teha kuni päevakorra kinnitamiseni volikogu liikmed, vallavanem, vallavalitsus, eestseisus, komisjonid ja fraktsioonid. 32. Volikogu istung 32.1. Volikogu tööd korraldab ja istungi avab ning seda juhatab volikogu esimees. Volikogu esimehe äraolekul avab ja juhatab istungit volikogu aseesimees. Kui volikogu esimees ei saa istungit juhatada enesetaanduse või muul istungi juhatamist takistaval põhjusel, juhatab istungit volikogu aseesimees. 32.2. Volikogu istungi töökeel on eesti keel. 32.3. Volikogu arutab istungi kutses märgitud ja nõuetekohaselt ettevalmistatud küsimusi. 32.4. Volikogu istungid on üldjuhul avalikud. Vallavolikogu võib kuulutada istungi kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. 32.5. Volikogu istungist võtavad osa volikogu liikmed, vallavanem või tema asendaja, vallavalitsuse liikmed ja teised istungile kutsutud isikud. Kinnisest istungist võtavad osa volikogu liikmed ja vallavanem või tema asendaja. Vallavalitsuse liikmete ja ametnike osavõtu kinnisest istungist otsustab vallavolikogu istungi juhataja ettepanekul. 32.6. Volikogu istungilt puudumisest teatab volikogu liige võimaluse korral eelnevalt volikogu esimehele või valla kantseleisse. 32.7. Volikogu istungi kohta koostatakse protokoll. Protokollile kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja – istungi juhataja. Protokollid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles valla kantseleis hiljemalt seitsmendal päeval pärast volikogu istungit ja Jõgeva valla koduleheküljel Internetis kolme nädala jooksul istungi toimumisest. Volikogu liikmel on õigus teha protokolli kohta märkusi viie päeva jooksul protokolli väljapanemisest valla kantseleis. Märkused lisatakse protokollile. Protokollid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud nõuetele. 32.8. Valla kantselei tagab istungi protokollide kättesaadavuse. 33. Volikogu istungi läbiviimine 33.1. Volikogu istungi avab ja istungit juhatab vallavolikogu esimees või tema asendaja. 33.2. Volikogu istungi avamine hõlmab järgmisi toiminguid: 33.2.1. volikogu liikmete osalemisest teatamine; 33.2.2. kutsutud külalistest teatamine; 33.2.3. päevakorra projekti arutamine ja päevakorra kinnitamine. 33.3. Volikogu õigusakti eelnõu arutelu koosneb ettekandest, kaasettekandest, küsimustest ning nendele vastamisest, sõnavõttudest, repliikidest ning ettekandja ja kaasettekandja lõppsõnast. Küsimusi saab esitada ettekande ja kaasettekande lõpul enne sõnavõtte ja repliike. 33.4. Volikogu istungi läbiviimisel kehtivad järgmised põhimõtted: 33.4.1. ettekanne on päevakorrapunkti käsitlemine, mis esitatakse maksimaalselt 15 minuti jooksul; kaasettekanne on teema täiendav käsitlemine maksimaalselt 10 minuti jooksul; 33.4.2. küsimusi tuleb esitada lühidalt ja konkreetselt; 33.4.3. sõnavõtt on ettepanekute ja kommentaaride esitamine arutatavas päevakorrapunktis maksimaalselt 5 minuti jooksul; 33.4.4. repliik on märkus, ettepanek või õiendus arutatavas päevakorrapunktis, mille kestus ei tohi ületada 2 minutit; 33.4.5. igas päevakorrapunktis on volikogu liikmel, vallavalitsuse liikmetel ja teistel istungile kutsutud isikutel õigus ühele sõnavõtule, volikogu liikmetel lisaks sellele veel kahele suulisele ja kahele kirjalikule küsimusele ning kahele repliigile. Küsimusi saab esitada ainult ettekandjale ja kaasettekandjale; 33.4.6. ettekandjal ja kaasettekandjal on õigus lõppsõnale kestusega kuni 3 minutit; 33.4.7. volikogu liikmel on enne hääletamist õigus nõuda volikogu liikmete kohaloleku kontrolli; 33.4.8. istungi juhataja katkestab ettekande, kaasettekande, sõnavõtu, repliigi või küsimuse teemast ilmse kõrvalekaldumise või ajalimiidi ületamise korral; 33.4.9. istungi juhatajal on õigus anda ettekandjale ja kaasettekandjale 3 minutit ning sõnavõtjale 1 minut lisaaega; 33.4.10. sõnavõtusoovist teatatakse istungi juhatajale kirjalikult, küsimuse ja repliigi esitamisest käetõstmisega. Sõna antakse taotlemise järjekorras; 33.4.11. muudatusettepanekud volikogu õigusaktide eelnõude ja päevakorra kohta esitatakse istungi juhatajale kirjalikult; 33.5. Volikogu liikmel on õigus jääda eriarvamusele ja nõuda selle arvamuse kandmist protokolli. Nõue võib olla tehtud suuliselt või kirjalikult istungi ajal enne hääletamisele asumist. 33.6. Kui istungi päevakorrapunkti kohta ei ole esitatud volikogu õigusakti eelnõu, piirdub arutelu ettekande ja kaasettekannete ning küsimustele vastamisega. 33.7. Kui volikogu istungi päevakorras on informatsiooni ärakuulamine, saab informatsiooni esitajale esitada küsimusi kehtestatud korras. Volikogu otsustab poolthäälte enamusega, kas võtta informatsioon teadmiseks või anda võimalus sõnavõttudeks või repliikideks. 34. Volikogu liikme enesetaandamine 34.1. Volikogu liige on kohustatud taandama ennast sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest (v.a isikuvalimised ja ametisse kinnitamised), mis puudutab: 34.1.1. teda isiklikult, tema lähisugulast või hõimlast; 34.1.2. juriidilise isiku majandushuve, kui juriidiliseks isikuks on: 34.1.2.1. täisühing, mille osanik on volikogu liige või tema lähisugulane või -hõimlane; 34.1.2.2. usaldusühing, mille täisosanik või usaldusosanik on volikogu liige või tema lähisugulane või -hõimlane; 34.1.2.3. osaühing, mille osanik või juhatuse või nõukogu liige on volikogu liige või tema lähisugulane või -hõimlane; 34.1.2.4. aktsiaselts, mille aktsionär või juhatuse või nõukogu liige on volikogu liige või tema lähisugulane või -hõimlane; 34.1.2.5. tulundusühistu, mille juhatuse või revisjonikomisjoni liige on volikogu liige või tema lähisugulane või -hõimlane; 34.1.2.6. muu eraõiguslik juriidiline isik, mille juht- või järelevalveorgani liige on ametiisik või tema lähisugulane või -hõimlane. 34.2. Ettepaneku enesetaandamiseks võib volikogu liikmele teha teine volikogu liige. 34.3. Enesetaandamisest teatab volikogu liige enne nimetatud päevakorrapunkti arutamist. Vastav märge fikseeritakse vallavolikogu istungi protokollis. Selles päevakorrapunktis volikogu liige sõna ei võta ja hääletamises ei osale. 35. Hääletamine volikogus 35.1. Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. 35.2. Hääletamine volikogus on avalik. 35.3. Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel. 35.4. Hääletamisest võtavad osa ainult istungil viibivad volikogu liikmed. 35.5. Volikogu liige ei saa hääletamisõigust edasi volitada. 35.6. Volikogu õigusaktid võetakse vastu poolthäälte enamusega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 35.7. Põhimääruse punktides 24.1.2, 24.1.4, 24.1.6, 24.1.7, 24.1.8, 24.1.9, 24.1.10, 24.1.14, 24.1.15, 24.1.18, 24.1.24 ettenähtud küsimustes otsustuste vastuvõtmiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. 35.8. Enne õigusakti eelnõu hääletamisele panemist teatab istungi juhataja kõikidest kirjalikult laekunud muudatusettepanekutest nende laekumise järjekorras. Volikogu õigusakti eelnõu kohta esitatud muudatusettepanekud pannakse hääletamisele ning otsustatakse poolthäälte enamusega. Kui ühe ja sama sätte kohta on mitu erinevat muudatusettepanekut, käsitletakse neid koos ning esitamise järjekorras. Vastuvõetuks loetakse enim poolthääli saanud ettepanek. 35.9. Enne hääletamist võib istungi juhataja anda küsimusteks sõna üksnes hääletusprotseduuri kohta. Hääletamise ajal sõna ei anta, protseduuri algust ja lõppu tähistatakse haamrilöögiga. 35.10. Volikogu otsustused fikseerib istungi juhataja. 35.11. Isikuvalimistel, kus ei nõuta volikogu koosseisu häälteenamust, loetakse valituks poolthäältega enim hääli saanud kandidaat. Kui volikogu koosseisu häälteenamust nõudval isikuvalimisel ei saa ükski kandidaat nõutavat häälteenamust, korraldatakse kordushääletus. Kordushääletusel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. Kui kandidaate on üks ja ta ei saavuta volikogu koosseisu häälteenamust, korraldatakse uus valimine. 35.12. Õigus hääletamise tulemusi vaidlustada on volikogu liikmel kohe istungil. Kordushääletamise läbiviimise otsustab vallavolikogu. Hilisemaid pretensioone ei arvestata. 35.13. Salajase hääletamise korraldamiseks moodustab volikogu poolthäälte enamusega häältelugemise komisjoni. 35.14. Häältelugemise komisjon väljastab volikogu liikmetele valla pitseriga varustatud hääletussedelid. 35.15. Hääletamise tulemuste kohta koostab häältelugemise komisjon protokolli, mille volikogu kinnitab poolthäälte enamusega. 36. Arupärimine 36.1. Vallavolikogu liikmel on õigus esitada vallavolikogu istungil arupärimisi vallavanemale ja vallavalitsuse liikmetele. 36.2. Arupärimine esitatakse kirjalikult vallavolikogu esimehele, kes edastab selle adressaadile. Arupärimises nähakse ette sellele vastamise viis. 36.3. Kirjalik vastus arupärimisele tuleb saata kümne tööpäeva jooksul arvates selle saamisest vallakantseleile, kes edastab selle arupärimise esitajale. Kui arupärimises oli ette nähtud suuline vastamine või kui kirjalik vastus ei rahulda arupärimise esitajat või arupärimisele vastaja seda soovib, esitatakse vallavolikogu esimehele kahe nädala jooksul vastuse saamisest taotlus võtta arupärimisele vastamine vallavolikogu istungi päevakorra projekti. 36.4. Arupärimisele vastamisel on küsimuse esitamise eesõigus arupärimise esitajal. 37. Umbusaldusmenetlus volikogus 37.1. Vähemalt neljandik volikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, vallavanemale või linnapeale, mõnele valitsuse liikmele või volikogu komisjoni esimehele. 37.2. Umbusalduse avaldamine toob kaasa volikogu esimehe või volikogu komisjoni esimehe ametist vabastamise. Volikogu esimehele umbusalduse avaldamise korral täidab volikogu esimehe ülesandeid kuni uue esimehe valimiseni volikogu aseesimees või volikogu vanim liige. 37.3. Umbusalduse avaldamine on aluseks vallavanema töölt vabastamisele volikogu usalduse kaotamise tõttu. 37.4. Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud volikogu istungil toetust, siis ei saa samale isikule kolme kuu jooksul samal põhjusel algatada uut umbusalduse avaldamist. 38. Volikogu tegutsemisvõimetus 38.1. Volikogu on tegutsemisvõimetu, kui ta: 38.1.1. pole vastu võtnud valla eelarvet kolme kuu jooksul eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest arvates, kui riigieelarvet ei olnud vastu võetud eelarveaasta alguseks; 38.1.2. pole kahe kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi lõppemise päevast arvates valinud volikogu esimeest ja vallavanemat või linnapead või pole nelja kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid; 38.1.3. pole kahe kuu jooksul volikogu esimehe või vallavanema ametist vabastamisest arvates valinud uut volikogu esimeest või vallavanemat või pole nelja kuu jooksul vallavanema vabastamisest arvates kinnitanud valitsuse liikmeid; 38.1.4. pole kahe kuu jooksul vallavanemale või valitsusele umbusalduse avaldamise päevast arvates valinud uut vallavanemat ja pole nelja kuu jooksul umbusalduse avaldamise päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid. 38.2. Kui volikogu osutub tegutsemisvõimetuks, loetakse kõigi tema liikmete volitused ennetähtaegselt lõppenuks ning nende asemele astuvad asendusliikmed põhimääruse punktis 23 sätestatud korras. Sellisel juhul kutsub istungi kokku ja seda juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või tema asendaja. 38.3. Kui volikogu muutub tegutsemisvõimetuks vähemalt kuus kuud enne kohaliku omavalitsuse volikogude korralisi valimisi ning volikogu liikmete kohtade täitmiseks ei piisa volikogu asendusliikmeid, otsustab valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramise, valla valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamise ning seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi valitsus. 39. Vallavolikogu komisjon 39.1. Vallavolikogu moodustab revisjonikomisjoni ja alatisi ning ajutisi komisjone. Komisjonid moodustatakse vallaelu valdkondade kaupa volikogu tegevuse kavandamiseks antud valdkonnas, volikogule ja valitsusele arvamuse esitamiseks ning õigusaktide eelnõude ettevalmistamiseks ja läbivaatamiseks. 39.2. Komisjoni tegevusvaldkond, ajutise komisjoni korral tegutsemise tähtaeg ja ülesanded, komisjoni pädevus ja töökord määratakse komisjoni põhimääruses, mille kinnitab volikogu määrusega, ja käesolevas põhimääruses. 39.3. Volikogu komisjon: 39.3.1. selgitab välja kohaliku omavalitsuse poolt lahendamist vajavad vallaelu probleemid ja teeb ettepanekuid nende lahendamiseks; 39.3.2. töötab välja tegevuskavad; 39.3.3. algatab volikogu määruste ja otsuste eelnõusid; 39.3.4. teeb ettepanekuid volikogu ja teiste komisjonide menetluses olevate õigusaktide eelnõude kohta; 39.3.5. vaatab läbi ja annab arvamusi komisjonile läbivaatamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta; 39.3.6. teeb ettepanekuid volikogu istungitel arutusele tulevate päevakorrapunktide kohta; 39.3.7. võib teha ettepanekuid vallaeelarve koostamise ja eelarve projekti kohta; 39.3.8. vaatab läbi ja esitab isikute avalduste, märgukirjade ja muude dokumentide suhtes kirjaliku seisukoha volikogu esimehele; 39.3.9. vaatab läbi ja vastab komisjonile adresseeritud märgukirjadele ja avaldustele; 39.3.10. vaatab läbi, annab arvamuse või võtab teadmiseks informatsiooni vallavalitsuselt komisjonile saadetud materjalide suhtes. 39.4. Volikogu komisjoni esimees ja komisjoni esimehe ettepanekul aseesimees valitakse volikogu liikmete hulgast salajase hääletamise teel volikogu poolthäälte enamusega. 39.5. Komisjoni koosseis kinnitatakse komisjoni esimehe esildisel volikogu poolthäälte enamusega avalikul hääletamisel. 39.6. Lisaks komisjoni esimehele peab komisjoni (v.a revisjonikomisjon) kuuluma vähemalt 4 (neli) liiget. 39.7. Muudatused komisjoni koosseisus kinnitatakse komisjoni esimehe esildisel volikogu poolthäälte enamusega avalikul hääletamisel. 39.8. Komisjoni koosseisust väljaarvamise otsustab volikogu komisjoni esimehe esildise alusel kas komisjoni liikme avalduse alusel või juhul, kui komisjoni liige ei ole osalenud vähemalt 3 (kolmel) järjestikusel komisjoni koosolekul. 39.9. Komisjonidele suunavad materjale läbivaatamiseks volikogu ja volikogu esimees. 40. Komisjoni töökord 40.1. Volikogu komisjoni töö vormiks on koosolek. 40.2. Komisjoni koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees või aseesimees. 40.3. Komisjoni koosoleku aja, päevakorra ja komisjoni kutsutavate isikute nimekirja esitab komisjoni kokkukutsuja vähemalt 48 tundi enne koosoleku algust kantselei spetsialistile või teda asendavale ametnikule, kes edastab teate komisjoni liikmetele ja kutsutavatele isikutele. Komisjoni koosoleku toimumisest teavitatakse volikogu kõigi komisjonide esimehi, kellel on õigus osaleda komisjoni koosolekul. 40.4. Komisjoni koosolekust võib sõnaõigusega osa võtta komisjoni mittekuuluv volikogu liige või vallavalitsuse liige. Teiste isikute kutsumise komisjoni koosolekule ja neile sõnaõiguse andmise otsustab koosoleku kokkukutsuja või juhataja. Komisjon kuulab vajadusel ära vallavalitsuse vastava ala ametniku seisukoha küsimuse kohta. 40.5. Komisjon on otsustusvõimeline, kui komisjoni koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust, sealhulgas esimees või aseesimees. 40.6. Otsused võetakse vastu poolthäälte enamusega. Häälte võrdsuse korral otsustab koosoleku juhataja hääl. 40.7. Komisjoni koosoleku kohta koostatakse protokoll, mis sisaldab koosoleku päevakorra, toimumise aja, koosolekust osavõtnud isikute nimekirja ja komisjoni otsused. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Protokollid avalikustatakse vallavalitsuse kantseleis hiljemalt viie tööpäeva jooksul arvates komisjoni toimumise päevast. Vallavalitsusel ja komisjonide liikmetel on õigus saada protokolli koopia või väljavõte protokollist. Isikutel, kellesse puutuvaid küsimusi käsitleti, on õigus saada hiljemalt seitsme päeva jooksul väljavõte protokollist. 40.8. Komisjoni otsustused on soovitusliku iseloomuga vallavolikogu määruste ja otsuste või vallavalitsuse määruste ja korralduste vastuvõtmisel. 40.9. Komisjon annab vallavolikogule vähemalt kord aastas ülevaate tehtud tööst. 40.10. Komisjonil on õigus kaasata oma tegevusse asjatundjaid ja saada vallavalitsuse liikmetelt või valla ametiasutustelt komisjoni tööks vajalikku informatsiooni ja täiendavaid dokumente. Vastavat tööd korraldab komisjoni esimees. 40.11. Komisjoni liige võib isikliku avalduse alusel igal ajal tagasi astuda, esitades vastava avalduse komisjoni esimehele. Komisjoni liikme volitused lõpevad vallavolikogu vastava otsuse jõustumise hetkest. 40.12. Ühekordsete ülesannete täitmiseks võib vallavolikogu moodustada ajutisi komisjone või töörühmi. Vallavolikogu õigusaktis, millega moodustatakse ajutine komisjon või töörühm, sätestatakse selle koosseis, volituste ulatus ja kestus. 40.13. Komisjoni likvideerimine ja ümberkorraldamine, selle koosseisu ja põhimääruse muutmine toimub volikogu, komisjoni või komisjoni esimehe ettepanekul. 40.14. Vallavolikogu esimees määrab üldjuhul vallavolikogu õigusakti eelnõu ettevalmistamiseks või menetlemiseks volikogu juhtivkomisjoni. Juhtivkomisjon on komisjon, kes korraldab õigusakti eelnõu menetlemist vallavolikogus. Juhtivkomisjon peab kolme nädala jooksul pärast määramist esitama kas: 40.14.1. vallavolikogu õigusakti eelnõu eestseisusele vallavolikogu istungi päevakorda võtmiseks. 40.14.2. vallavolikogu esimehele taotluse pikema menetlusaja saamiseks või 40.14.3. vallavolikogule põhjendatud ettepaneku eelnõu menetlusest väljaarvamiseks. 40.15. Komisjon on kohustatud menetlusse suunatud volikogu õigusakti eelnõu läbi vaatama hiljemalt kolme nädala jooksul. Avaldused ja märgukirjad vaadatakse läbi avaldustele vastamise seaduses sätestatud tähtajal, muud dokumendid vaadatakse läbi volikogu esimehe määratud tähtajal. 41. Komisjoni esimees 41.1. Komisjoni esimees: 41.1.1. juhib komisjoni tööd; 41.1.2. koostab komisjoni koosolekute päevakorraprojekti; 41.1.3. annab komisjoni liikmetele komisjoni tööga seotud ülesandeid; 41.1.4. vastutab komisjoni asjaajamise eest, kirjutab alla koosoleku protokollidele ja komisjoni poolt vormistatud komisjonile adresseeritud avalduste ja märgukirjade vastustele ja teistele dokumentidele. 41.2. Komisjoni esimeest asendab komisjoni aseesimees, kellel on komisjoni esimehega analoogsed õigused ja kohustused. 41.3. Komisjoni esimehele ja aseesimehele umbusalduse avaldamine toimub volikogu koosseisu häälteenamusega. 41.4. Komisjoni esimehe tagasiastumise, vabastamise, talle umbusalduse avaldamise, tema kui volikogu liikme volituste lõppemise või peatumise korral valib volikogu uue komisjoni esimehe, kes esitab kinnitamiseks komisjoni uue koosseisu. 42. Vallavolikogu revisjonikomisjon 42.1. Volikogu moodustab põhimääruse punktis 37 sätestatud korras oma volituste ajaks vallavalitsuse tegevuse kontrollimiseks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. 42.2. Revisjonikomisjoni esimees ja komisjoni esimehe ettepanekul komisjoni liikmed valitakse salajasel hääletusel poolthäälte enamusega vallavolikogu liikmete hulgast. Vallavolikogul on õigus teha muudatusi revisjonikomisjoni koosseisus. 42.3. Revisjonikomisjon kontrollib valla põhimääruses sätestatud korras: 42.3.1. vallavalitsuse tegevuse vastavust volikogu määrustele ja otsustele; 42.3.2. tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust valla eelarvele; 42.3.3. valla ametiasutuste ja munitsipaalasutuste raamatupidamise õigsust ja asutustesse paigutatud valla vara kasutamise sihipärasust; 42.3.4. valla poolt sõlmitud lepingute täitmist; 42.3.5. volikogu ülesandel vallavalitsuse ja nende ametiasutuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust. 43. Revisjonikomisjoni poolt läbiviidavate kontrollimiste kord 43.1. Revisjonikomisjon kontrollib põhimääruse punktis 42.3 sätestatud valdkondades vallavalitsuse ja valla hallatavate asutuste tööd vallavolikogu poolt kinnitatud revisjonikomisjoni tööplaani või vallavolikogu otsuse alusel. Plaanivälised kontrollimised kooskõlastatakse vallavolikogu esimehega. 43.2. Kontrolli teostavad revisjonikomisjoni liikmed, kes võivad kaasata vajadusel eksperte ja asjatundjaid. 43.3. Kontrolli teostaval isikul on õigus: 43.3.1. siseneda kontrollitava asutuse ruumidesse ja viia vajadusel läbi inventuure; 43.3.2. nõuda majandus- ja finantstegevust kajastavate algdokumentide, lepingute ja muu asjasse puutuva dokumentatsiooni esitamist, saada loetletud dokumentidest ärakirju ja väljavõtteid; 43.3.3. saada kontrollitava asutuse juhilt ja teistelt isikutelt suulisi ja kirjalikke seletusi; 43.3.4. saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente. 43.4. Revisjonikomisjoni esimees teatab vallavanemale või asutuse juhile revisjoni läbiviimisest vähemalt 5 (viis) tööpäeva ette. Teade peab sisaldama revideeritavate dokumentide loetelu. 43.5. Revisjonikomisjoni liige ei tohi häirida kontrollitava ametiasutuse või asutuse igapäevast tööd, ta peab järgima kehtestatud töökorda ja teisi kontrollitava ametiasutuse või asutuse töökorraldust reguleerivaid õigusakte. 43.6. Kontrollimise tulemused vormistatakse aktiga, mille vaatab läbi ja võtab antud küsimuses vastu otsustuse revisjonikomisjon. 43.7. Kontrollimise käigus selgunud asjaolusid ja andmeid ei avalikustata enne revisjonikomisjoni vastavat otsustust. 43.8. Revisjonikomisjon võib kutsuda kontrolli tulemuste arutamisele vallavalitsuse liikmeid ja komisjoni poolt kontrollitud asutuste juhte. 43.9. Avastatud puudustest ja nende kõrvaldamise ettepanekutest teatab revisjonikomisjon kirjalikult vallavalitsusele, kes võtab kümne päeva jooksul pärast revisjoniakti saamist seisukoha ning esitab selle koos aktiga vallavolikogule. 43.10. Revisjonikomisjon peab enne valla eelarve täitmise aruande kinnitamist volikogule oma töö tulemustest aru andma ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. 44. Volikogu fraktsioonid 44.1. Volikogu fraktsiooni (edaspidi fraktsioon) võivad moodustada vähemalt kolm volikogu liiget. 44.2. Fraktsiooni registreerimise aluseks on volikogu esimehele esitatud volikogu liikmete kirjalik avaldus, milles näidatakse fraktsiooni nimetus, liikmete nimed, fraktsiooni esimees, aseesimees ja soovi korral muud andmed. Avaldusele kirjutavad alla avalduses nimetatud isikud. Informatsiooni avaldusest esitab volikogu esimees volikogu istungile. Fraktsiooni tegevus algab tema registreerimisest volikogu istungil. Vastav märge kantakse istungi protokolli. Muudatuste tegemine fraktsiooni koosseisus toimub fraktsiooni esimehe antud avalduse alusel samas korras. 44.3. Fraktsiooni liikmeks astuda või fraktsioonist välja astuda saab kirjaliku avalduse alusel. Volikogu liige võib samaaegselt olla ühe fraktsiooni liige. III. VALLAVALITSUS 45. Vallavalitsus ja selle koosseis 45.1. Vallavalitsus on volikogu poolt moodustatav täitevorgan, mille ülesanne on seaduse alusel, käesoleva põhimäärusega ja muude volikogu õigusaktidega vallavalitsusele pandud küsimuste otsustamine ja korraldamine. 45.2. Vallavalitsusse kuuluvad vallavanem ja vallavalitsuse liikmed. 45.3. Vallavanem valitakse ja nimetatakse ametisse volikogu poolt. 45.4. Vallavalitsuse liikmed kinnitab ametisse volikogu vallavanema ettepanekul. 46. Vallavanema valimise kord 46.1. Vallavanemaks võib vallavolikogu valida teovõimelise Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt ning kes oma hariduse, töökogemuste ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma vallavanema ülesandeid ning kellel on vallavolikogu usaldus. 46.2. Vallavanema valimine viiakse läbi ühe kuu jooksul vallavolikogu uue koosseisu esimese istungi lõppemise päevast arvates. 46.3. Vallavolikogu valib vallavanema oma volituste ajaks kuni kolmeks aastaks salajasel hääletamisel. Igal vallavolikogu liikmel on valimisel üks hääl. 46.4. Vallavanemakandidaadi võib üles seada iga vallavolikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek vallavolikogu esimehele. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt nende ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab vallavolikogu avalikul hääletamisel. Vallavanemakandidaadid võivad osa võtta vallavanema valimisest. 46.5. Igal vallavanemakandidaadil on õigus 15 minuti jooksul esitada oma valimisprogramm. 46.6. Igal volikogu liikmel on õigus esitada igale vallavanemakandidaadile kuni kolm küsimust. 46.7. Hääletamisprotseduuri viib läbi häältelugemiskomisjon samas korras nagu volikogu esimehe ja aseesimehe valimisel. 46.8. Vallavanemaks valituks osutub kandidaat, kes saab vallavolikogu koosseisu häälteenamuse. 46.9. Kui ükski kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine kahe esimeses voorus enim hääli saanud kandidaadi vahel. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat vallavolikogu koosseisu häälteenamust või esitati ainult üks kandidaat, kes ei saanud vajalikku häälteenamust, esitatakse uued kandidaadid ja viiakse läbi uus valimine käesolevas punktis sätestatud korras. Uuel valimisel võivad kandideerida ka valituks mitteosutunud isikud. 46.10. Valimistulemused vormistatakse vallavolikogu otsusega. 46.11. Kui volikogu valib vallavanema volikogu liikmete hulgast, peatuvad vallavanemaks valitud volikogu liikme volitused ja tema asemele asub volikogu asendusliige, kellel on kõik volikogu liikme õigused ja kohustused. 47. Vallavalitsuse koosseis ja moodustamine 47.1. Vallavanemal on valituks osutumise päevast volitus moodustada vallavalitsus. 47.2. Valitsuse liikmete arvu ja struktuuri määrab volikogu vallavanema ettepanekul, kuid mitte vähem kui viis liiget. 47.3. Vallavanem esitab hiljemalt kahe nädala jooksul arvates vallavanemaks valimisest vallavolikogule kinnitamiseks ettepaneku vallavalitsuse koosseisu kohta nimekirjana. 47.4. Vallavanem võib vallavalituse liikmeks esitada ka ametniku, kes on teenistuses valla ametiasutuses. Ametniku kinnitamisel vallavalitsuse liikmeks või vabastamisel vallavalitsuse liikme kohustustest jätkab ametnik oma teenistust. 47.5. Volikogu liikmel on õigus esitada valitsuse liikme kandidaadile enne valitsuse kinnitamist küsimusi. 47.6. Valitsus kinnitatakse ametisse vallavanema ettepanekul vallavanema volituste ajaks. 47.7. Valitsuse koosseisu täiendamise või muutmise vajadusel esitab vallavanem volikogule kinnitamiseks täiendavad valitsuse liikmed või valitsuse uue koosseisu. 47.8. Vallavolikogu otsustab vallavalitsuse ametisse kinnitamise avalikul hääletusel poolthäälte enamusega. 47.9. Seaduses ja valla põhimääruses ette nähtud volitused saab vallavanem valitsuse ametisse kinnitamise päevast. 48. Vallavalitsuse volituste tähtaeg 48.1. Vallavalitsus saab oma volitused vallavolikogu poolt valitsuse ametisse kinnitamise päevast. 48.2. Vallavalitsus esitab lahkumispalve vallavolikogu uue koosseisu esimesel istungil. 48.3. Pärast lahkumispalve esitamist täidab vallavalitsus oma ülesandeid ja tema volitused kehtivad kuni uue vallavalitsuse ametisse kinnitamiseni. 48.4. Valitsuse liige esitab palve enda vabastamiseks vallavanemale, kes edastab selle volikogule. 48.5. Uue vallavanema valimise korral kehtivad vallavalitsuse volitused kuni uue vallavalitsuse ametisse kinnitamiseni volikogu poolt. 48.6. Kui tagasi astub üks või mitu valitsuse liiget või avaldatakse umbusaldust valitsuse liikmetele, väheneb valitsuse koosseis kuni uute valitsuse liikmete kinnitamiseni. 48.7. Kui umbusaldust avaldatakse valitsusele, jätkab valitsus tegevust kuni uue vallavanema valimiseni ja valitsuse kinnitamiseni. 49. Vallavalitsuse pädevus 49.1. Vallavalitsus: 49.1.1. valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes vallavalitsuse seisukohtadest või volikogu määrustest ja otsustest ning seadustest ja teistest õigusaktidest; 49.1.2. lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis volikogu määruste või otsustega või käesoleva põhimäärusega on pandud täitmiseks vallavalitsusele; 49.1.3. lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu vallavolikogu ainupädevusse; 49.1.4. esindab avalik-õigusliku isikuna valda kohtus; 49.1.5. esindab valda seadusega ja volikogu poolt määratud küsimustes ja korras. 49.2. Vallavalitsus ei või võtta vastu määrust või korraldust küsimuses, mis seadusega on antud volikogu pädevusse või mille volikogu on võtnud oma pädevusse ning mille lahendamist ei ole valitsusele delegeeritud. 49.3. Vallavalitsus võib taotleda volikogu ees volikogu poolt vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist. 49.4. Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimuse lahendamise delegeerimise vallavalitsusele otsustab volikogu igal konkreetsel juhul eraldi. 50. Vallavanem 50.1. Vallavanem: 50.1.1. juhib ja korraldab vallavalitsuse tööd ja vallavalitsuse istungite ettevalmistamist; 50.1.2. esindab valda ja vallavalitsust vastavalt seadusega, käesoleva põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele. Vallavanem võib volitada teisi isikuid esindama valda temale antud pädevuse piires; 50.1.3. annab vallavalitsuse ja tema ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 50.1.4. kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele vallavalitsuse dokumentidele; 50.1.5. esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu; 50.1.6. esitab volikogule ettepaneku täiendava valitsuse liikme ametisse kinnitamiseks või mõne valitsuse liikme ametist vabastamiseks; 50.1.7. esitab vallavolikogule kinnitamiseks valla ametiasutuste struktuuri, teenistujate koosseisu ja palgamäärad; 50.1.8. esitab vallavalitsusele ametisse kinnitamiseks munitsipaalasutuse juhi kandidaadi, teeb vallavalitsusele ettepaneku nimetatud juhtide ametist vabastamise kohta; 50.1.9. kinnitab valla ametiasutuse kodukorra; 50.1.10. esindab valda pangas, lepingute sõlmimisel ja kohtus ilma erivolituseta; 50.1.11. täidab muid talle seaduse alusel või käesoleva põhimäärusega pandud ülesandeid. 51. Vallavanema asendamine 51.1. Vallavanema äraolekul asendab vallavanemat abivallavanem. Kui ka abivallavanem on ära, asendab vallavanemat tema poolt käskkirjaga määratud üks vallavalitsuse liikmetest. Vallavanemat ei saa asendada vallasekretär. 51.2. Vallavanema vabastamisel ametist tema enda algatusel kirjaliku avalduse alusel valib vallavolikogu samal istungil uue vallavanema või määrab ühe vallavalitsuse liikme vallavanema asendajaks kuni uuele vallavalitsusele volituste andmiseni. 51.3. Vallavanemale umbusalduse avaldamise korral valib vallavolikogu samal istungil uue vallavanema või määrab ühe vallavalitsuse liikme vallavanema asendajaks kuni uuele vallavalitsusele volituste andmiseni. 52. Vallavalitsuse istung 52.1. Vallavalitsuse töö vorm on istung. 52.2. Vallavalitsuse istungit juhatab vallavanem, tema äraolekul asendaja. 52.3. Vallavalitsuse istungid on kinnised, kui vallavalitsus ei otsusta teisiti. 52.4. Vallavalitsuse istungist võtavad osa vallavanem, vallavalitsuse liikmed, vallasekretär ja protokollija. Vallavanem või tema asendaja võib kutsuda istungile ka teisi isikuid. 52.5. Vallavalitsuse istung on otsustusvõimeline, kui tema istungist võtab peale vallavanema või tema asendaja osa vähemalt pool vallavalitsuse koosseisust. 52.6. Vallavalitsuse otsustused tehakse poolthäälte enamusega. 52.7. Vallavalitsuse istungi käik protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla istungi juhataja ja protokollija. Protokollile alla kirjutanud isikud vastutavad protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest. Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutusele tulevad küsimused ja nende kohta vastu võetud otsustused ning otsustajate või küsimuse algatajate eriarvamused. Protokollid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud nõuetele. 52.8. Protokollid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles valla kantseleis hiljemalt seitsmendal päeval pärast valitsuse istungit ja Jõgeva valla koduleheküljel Internetis kolme nädala jooksul istungi toimumisest. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollis sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või piiratud või mõeldud valla ametiasutuste siseseks kasutamiseks. 52.9. Valla kantselei tagab istungi protokollide kättesaadavuse. 53. Vallavalitsuse komisjonid ja nõukogud 53.1. Vallavalitsus võib moodustada oma pädevuses olevate küsimuste läbitöötamiseks komisjone ja nõukogusid. 53.2. Komisjoni ja nõukogu tegevuse eesmärgid, ülesanded ja töökord sätestatakse komisjoni põhimääruses või nõukogu reglemendis, mille kinnitab vallavalitsus. 53.3. Komisjoni ja nõukogu koosseisu kinnitab vallavalitsus. 53.4. Komisjoni ja nõukogu töövorm on koosolek. Koosoleku toimumise kohta koostatakse protokoll, mida säilitatakse valla kantseleis. 53.5. Komisjoni ja nõukogu otsustused on vallavalitsuse määruste ja korralduste vastuvõtmisel soovitusliku iseloomuga. 54. Vallasekretär 54.1. Vallasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist seaduses sätestatud korras vallavanem. 54.2. Vallasekretäriks võib nimetada vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, kellel on juristi kvalifikatsioon või tunnistus Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kutsenõuetele vastavuse kohta. 54.3. Vallasekretär ei kuulu valitsuse koosseisu, kuid ta võtab sõnaõigusega osa valitsuse istungitest. 54.4. Vallasekretär: 54.4.1. juhib vallakantseleid ning esitab vallavanemale ettepanekuid kantselei ülesannete, struktuuri ja teenistujate koosseisu kohta; 54.4.2. annab kaasallkirja valitsuse määrustele ja korraldustele; 54.4.3. korraldab valitsuse õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 54.4.4. korraldab volikogu õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 54.4.5. saadab õiguskantslerile valla õigustloovate aktide ärakirjad 10 päeva jooksul nende vastuvõtmisest arvates; 54.4.6. esindab valda kohtus või volitab selleks teisi isikuid; 54.4.7. hoiab valla vapipitsatit; 54.4.8. osaleb valitsuse istungite ettevalmistamisel ja korraldab istungite protokollimist; 54.4.9. annab vallakantselei sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 54.4.10. täidab teisi seaduses, valla põhimääruses ja valitsuse töökorras ning ametijuhendis talle pandud ülesandeid. IV. JÕGEVA VALLA ÕIGUSAKTID 55. Vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktid 55.1. Vallavolikogul ja vallavalitsusel on oma pädevuse piires õigus anda üldaktidena määrusi. 55.2. Vallavolikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, vallavalitsusel anda korraldusi. 55.3. Vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktid kehtivad valla territooriumil seaduse ja valla õigusaktidega sätestatud korras. 55.4. Volikogu ja valitsuse õigusaktide vormistamist, süstematiseerimist, avalikustamist, avaldamist ja saatmist täitjatele ja asjaosalistele korraldab vallakantselei. 56. Volikogu õigusaktide eelnõude ettevalmistamine 56.1. Õigusakte valmistavad ette ja esitavad volikogu istungile komisjonid, volikogu liikmed, vallavalitsus ja valla valimiskomisjon seadusega pandud ülesannete täitmiseks. 56.2. Esitatud õigusakti menetlemiseks määrab volikogu esimees vajadusel volikogu komisjonide hulgast juhtivkomisjoni. Teised komisjonid esitavad ettepanekud õigusakti eelnõu kohta juhtivale komisjonile. 56.3. Volikogu õigusakti eelnõu vaadatakse vastavas komisjonis läbi kolme nädala jooksul pärast selle registreerimist valla kantseleis. Juhtiva komisjoni seisukoht eelnõu kohta esitatakse volikogu istungil. Kui komisjon ettenähtud aja jooksul oma seisukohta ei avalda, on eelnõu koostajal õigus nõuda eelnõu lülitamist volikogu istungi päevakorda. 56.4. Õigusakti eelnõu seletuskiri peab sisaldama: 56.4.1. eelnõu esitaja, allkiri, esitamise kuupäev, koostaja nimi ning nimekiri, keda kutsuda istungile ja kellele saata määrus või otsus; 56.4.2. vallavalitsuse arvamus eelnõu kohta, mida ei ole esitanud vallavalitsus; 56.4.3. muid esitaja poolt vajalikuks peetavaid andmeid või seisukohti. 56.5. Eelnõu peab olema normitehniliselt ja keeleliselt korrektne. 56.6. Volikogu õigusakti eelnõu, mida volikogu menetleb mitmel lugemisel, võivad esitaja või juhtivkomisjon anda arutamiseks volikogu istungile uue terviktekstina, arvestades tehtud muudatusi. 56.7. Volikogu õigusakti eelnõu koostaja nimetab ettekandja volikogu istungile. 57. Volikogu õigusaktidele esitatavad nõuded ja jõustumine 57.1. Volikogu õigusaktid loetakse avalikustatuks pärast nende väljapanekut valla kantseleis. Volikogu määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist, kui õigusaktis eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega. Volikogu õigusaktid pannakse välja valla raamatukogudes, valla koduleheküljel Internetis ning avaldatakse valla ajalehes. Volikogu istungite protokollid avalikustatakse valla kantseleis ja valla koduleheküljel Internetis. 57.2. Määrusega ei saa kehtestada tagasiulatuvalt sätteid, mis toovad kaasa isikute kohustuste ja vastutuse suurenemise. 57.3. Volikogu määrused ja otsused vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles. 57.4. Volikogu otsused jõustuvad neis sätestatud tähtajal ja need tuleb saata täitjatele ja asjaosalistele. 57.5. Üldist tähtsust omavad volikogu määrused saadetakse Riigikantseleile avaldamiseks kinnitatud ärakirjana nii paberkandjal kui elektroonilisel kujul Riigikantselei poolt antud tehniliste juhiste kohaselt nädala jooksul pärast aktile allakirjutamist. 58. Valitsuse õigusaktidele esitatavad nõuded ja jõustumine 58.1. Määrused ja korraldused avalikustatakse enne nende jõustumist ja on kättesaadavad kõigile isikutele. Määrused ja korraldused loetakse avalikustatuks pärast nende väljapanekut valla kantseleis. 58.2. Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud üksnes valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks. 58.3. Vallavalitsuse määrused ja korraldused vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles. 58.4. Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtaega. 58.5. Valitsuse korraldused jõustuvad neis sätestatud tähtajal ja need tuleb saata täitjatele ja teistele asjaosalistele. 58.6. Nõuded vallavalitsusele esitatavate õigusaktide eelnõude vormi ja esitamise tähtaja kohta kehtestab vallavalitsus. 59. Valla õigusaktide täitmise kontroll Jõgeva valla õigusaktide kontrolli teostavad vallavolikogu ja vallavalitsus. 60. Muudatuste tegemine valla õigusaktides 60.1. Igaühel on õigus taotleda volikogult või valitsuselt nende poolt vastu võetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui nendega on seadusevastaselt kitsendatud tema õigusi. 60.2. Kui volikogu või valitsus jätab antud õigusakti muutmata või tühistamata, on taotlejal õigus pöörduda küsimuste lahendamiseks kohtusse. V. ARENGUKAVA, EELARVE JA MAJANDUS 61. Jõgeva valla arengukava 61.1. Arengukava on dokument, mis sisaldab Jõgeva valla majandusliku ja sotsiaalse olukorra ning keskkonnaseisundi analüüsi, pikemaajalise tegevuse kavandamise ning edasise arengu suundi ja eelistusi. 61.2. Arengukava eelnõu valmistab ette ja esitab vallavalitsus. 61.3. Arengukava eelnõu avalikustatakse valla kantseleis, valla raamatukogudes ja valla koduleheküljel Internetis. Avalikustamise, arutelu ja ettepanekute esitamise aja kehtestab volikogu. Sellekohane informatsioon avaldatakse valla ajalehes ja valla raamatukogudes. 61.4. Arengukava kohta tehtud ettepanekud esitab vallavalitsus koos oma seisukohtadega volikogule hiljemalt 2 (kaks) nädalat pärast ettepanekute esitamise tähtaja möödumist. Ettepanekute põhjal tehakse arengukava eelnõus vajalikud muudatused. Arengukava eelnõu arutatakse vähemalt kahel lugemisel kahel volikogu istungil. 61.5. Ettepanekud kehtiva arengukava muutmise kohta esitab vallavalitsus volikogule hiljemalt iga aasta 1. juuliks. Arengukava muutmine toimub arengukava vastuvõtmiseks ettenähtud korras. 61.6. Hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vaatab volikogu läbi ja võtab vastu otsuse kehtiva arengukava muutmise kohta. 62. Jõgeva valla eelarve 62.1. Valla eelarve koostatakse valla arengukava arvestades ja see koosneb valla ühe eelarve kõigist tuludest ja kuludest, mis kokkuvõttes viiakse tasakaalu. 62.2. Valla eelarve projekti koostamise, eelarve vastuvõtmise, muutmise ja täitmise ning avalikustamise üksikasjalikum kord sätestatakse volikogu määrusega. 63. Vallavara 63.1. Jõgeva valla munitsipaalomandiks on Jõgeva valla omanduses olevad kinnis- ja vallasasjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. 63.2. Vallavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise üksikasjalikum kord sätestatakse volikogu määrusega. 64. Majandustegevus 64.1. Vald võib teenuste osutamiseks asutada valla ametiasutuse hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised isikud, olla osanikuks või aktsionäriks valla arengu seisukohast olulises äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingu liikmeks. 64.2. Valla hallatava asutuse asutamise ja selle tegevuse lõpetamise otsustab volikogu. 64.3. Valla hallatava asutuse põhimääruse kinnitab volikogu. Volikogu võib põhimääruse kinnitamise delegeerida vallavalitsusele. 64.4. Valla ametiasutuse hallatava asutuse pädevuse ja töökorralduse määrab ning asutuse juhi kinnitab ametisse vallavalitsus vallavanema ettepanekul. 64.5. Sihtasutuse, mille ainuasutajaks on vald, samuti osaühingu või aktsiaseltsi, mille ainsaks osanikuks või aktsionäriks on vald, asutamise, ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise ja lõpetamise otsustab ning põhikirja ja selle muudatused kinnitab volikogu. 64.6. Vallal on õigus oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid. Valla nimel sõlmib lepingud vallavanem või tema poolt selleks volitatud isik. VI. OMAVALITSUSTEENISTUS 65. Ametiasutus 65.1. Valla ametiasutuseks on vallavalitsus (asutusena) koos struktuuriüksustega. Ametiasutust finantseeritakse valla eelarvest ja tema ülesandeks on avaliku võimu teostamine. Ametiasutust juhib vallavanem. 65.2. Ametiasutuses töötamist loetakse töötamiseks Jõgeva valla omavalitsusteenistuses. 65.3. Ametiasutuse struktuuriüksuste loetelu ja teenistujate koosseisu määrab volikogu. Ametiasutuse struktuuriüksuse ülesanded ja töökorraldus sätestatakse struktuuriüksuse põhimääruses, mille kinnitab vallavalitsus. 66. Valla avalik teenistus 66.1. Valla avalik teenistuja on isik, kes teeb palgalist tööd valla ametiasutuses. 66.2. Valla avalikud teenistujad on ametnikud, abiteenistujad ja koosseisuvälised teenistujad. 66.3. Valla avalik teenistus toimub seaduses ja valla õigusaktidega sätestatud korras. 67. Omavalitsusteenistujate sotsiaalsed garantiid 67.1. Omavalitsusteenistujate suhtes kehtivad avaliku teenistuse seaduses riigiteenistujatele ettenähtud teenistusalased õigused. VII. PÕHIMÄÄRUSE KINNITAMINE, MUUTMINE, KEHTETUKS TUNNISTAMINE 68. Põhimääruse kinnitamine, muutmine, kehtetuks tunnistamine 68.1. Põhimääruse kinnitab ja teeb selles muudatusi vallavolikogu. 68.2. Põhimääruse kinnitamiseks või selles muudatuste tegemiseks peab volikogu läbi viima vähemalt kaks lugemist, v.a juhul, kui muudatus tuleneb seadusest. Vaheaeg iga järgneva lugemise vahel peab olema vähemalt neli tööpäeva. 68.3. Põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine otsustatakse volikogu koosseisu häälteenamusega. 68.4. Põhimäärus või selles tehtud muudatus jõustub määruses sätestatud tähtajal.