Rakke Vallavolikogu — Rakke valla arengukava vastuvõtmine — KO, 66, 1217

Aluseks võttes «Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse» (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322) paragrahvi 6 lõike 3 punkti 2, paragrahvi 9, paragrahvi 22 lõike 1 punkti 7, paragrahvi 37 ja Rakke valla põhimääruse paragrahvi 68 punkti 2, Rakke Vallavolikogu määrab: 1. Vastu võtta Rakke valla arengukava aastateks 2001–2004 vastavalt lisale. 2. Iga aasta 1. oktoobriks volikogul vaadata arengukava läbi ja vajadusel võtta vastu otsus arengukava muutmise kohta. 3. Käesolev määrus jõustub 4. juunil 2001. a. Volikogu esimees Andrus BLOK Rakke Vallavolikogu 31. mai 2001. a määruse nr 30 lisa RAKKE VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2001–2004 VALLA ARENGUKAVA MÕISTE JA TÄHTSUS Valla või linna arengukava on dokument, mis sätestab antud omavalitsusüksuse sotsiaalmajandusliku olukorra ning keskkonna seisundi analüüsi ja prognoosi, arengu põhisuunad, territoriaalse üldplaneeringu ja infrastruktuuri arendamise alused (kohaliku omavalitsuse korraldamise seadus (KOKS)). Arengukava on lähemate eesmärkide saavutamist kavandav dokument, mille põhieesmärk on valla arengu kujundamine soovitud eesmärkide saavutamiseks selleks sobivate vahenditega. Arengukava koostamise põhilised küsimused on: millises olukorras ollakse, mida tahetakse saavutada ning milliste vahenditega seda teha. Esmalt on tarvis teha selgeks erinevate valdkondade hetkeolukord piirkonnas, et saada ülevaade erinevate valdkondade olemasolevast olukorrast, ressurssidest ning probleemidest. Valla tuleviku kujundamiseks ja arengu planeerimiseks on oluline välja selgitada valla arengut mõjutavad tegurid – valla tugevused, nõrkused, võimalused ja ohud. Arengukava üheks osaks on tulevikuvisioon, mis ei lähtu olemasolevast olukorrast, vaid kujutab endast soovitud tulevikupilti ehk olukorda, mida tahetakse teatavaks ajaks saavutada ning kuhu poole püüelda. Arenguprioriteedid on eelisarendamist vajavad või enim tähtsustatavad valdkonnad valla arengus. Valla arengut mõjutavaid tegureid ja arenguprioriteete arvestades pannakse paika tulevikuvisioonini jõudmiseks vajalikud üldised tegevussuunad. Viimase osana koostatakse tegevuskava või investeeringute kava, mis on lähiaastate konkreetsete ülesannete ja projektide nimekiri. Enne arengukava kinnitamist volikogu poolt toimub arengukava avalikustamine. 1999. aastal valmis Rakke valla üldplaneering, mis on Rakke valla arengukava koostamise üks alus. Valla üldplaneering annab põhjaliku ülevaate valla hetkeolukorrast, seetõttu ei käsitleta arengukavas olemasolevat olukorda põhjalikult, vaid keskendutakse rohkem valla arengu seisukohast olulistele tulevikusuundadele ning lähematel aastatel planeeritavatele investeeringutele. TULEVIKUVISIOONID AASTAKS 2010 (Visioon ehk tulevikunägemus – millise tuleviku poole püüdleme ehk millisena sooviksime valda näha aastal 2010) Aastal 2010: Rakke vald eksisteerib iseseisva omavalitsusüksusena. Rahvastik Rakke valla elanike arvu langus on peatunud. Valda on hea elukeskkonna ja uute töövõimaluste tõttu juurde tulnud uusi elanikke, teiste hulgas noori ja tööealisi inimesi. Suurem osa elanikest töötab oma vallas. Kohalik tööjõud on kvalifitseeritud, õppiv ja tööjõuturu muutustega kohanev. Põllumajanduse osatähtsus tööhõives on mõnevõrra langenud, kasvanud on tööstuse ja teenindusega seotud elanike osatähtsus. Tööpuudus ei ole vallas märkimisväärne probleem, sest kohalik tööjõu nõudlus ja pakkumine on tasakaalus. Rakke aleviku kõrval on elamisvõimalused säilinud ka valla külades. Majandus ja ettevõtlus Rakke valda on tekkinud uusi ettevõtteid, töökohtade arv on suurenenud. Ettevõtlus toimib peamiselt Rakke alevikus, kuid on hoogustunud ka külades. Vallas tegutsevad konkurentsivõimelised ettevõtted pakuvad tööd suuremale osale valla elanikest. Kohalik majandus ja ettevõtlus põhinevad suures osas kohalikel ressurssidel, muuhulgas puidul ja lubjakivil. Tööstustootmise kõrval on vallas efektiivne põllumajanduslik tootmine ja hästitoimiv teenindusvõrk. Vald on suutnud ära kasutada oma puhkemajanduslikku potentsiaali ja turismivõimalusi, vallas toimib turismiettevõtlus. Haridus Rakke vallas on loodud nüüdisaegne haridussüsteem konkurentsivõimelise alus-, põhi- ja gümnaasiumihariduse ning huvi- ja täienduskoolituse andmiseks. Antav haridus tagab elanikele enesearenduse ja eneseteostuse võimalused. Õppimisse on kaasatud nii lapsed kui täiskasvanud valla elanikud. Kultuur, sport ja vaba aeg Rakke vallas on tagatud kultuuri- ja spordielu säilimine ja areng. Kultuuritegevus ja sportimisvõimalused on kättesaadavad kõigile elanikele, sõltumata vanusest ja soost. Elanikud on teadlikud oma kandi ajaloost ja kultuuriloost ning väljakujunenud kultuuritraditsioonidest. Jätkatakse vanade traditsiooniliste kultuuri- ja spordiürituste korraldamist ja uute organiseerimist. Vallas toimuv aktiivne kultuuri- ja sporditegevus põhineb suures osas inimeste omaalgatusel ja mittetulundusühingute tegevusel. Tervishoid, sotsiaalhoolekanne ja turvalisus Rakke vallas on tagatud sotsiaalne heaolu ja turvalisus. Sotsiaalhoolekanne on hästi organiseeritud ja toimib vallas tõhusas sotsiaaltöötajate, kooli, lasteaia, arstide, mittetulundusliikumise ja elanike koostöös. Paljude sotsiaal-, tervishoiu- ja turvaprobleemide lahendamiseks kasutatakse ennetavat tegevust. Vallas on tagatud heal tasemel arstiabi, mis on kõigile valla elanikele kättesaadav. Keskkond Rakke vald on looduslikult puhta, heakorrastatud ja haljastatud elukeskkonnaga. Valla ettevõtlus ja kommunaalmajandus toimivad kooskõlas säästva arengu põhimõtetega. Elanikud on keskkonnateadlikud ja hoolivad ümbritsevast keskkonnast ning käituvad säästva arengu põhimõtteid järgides. Võimalikke tekkivaid keskkonnaprobleeme suudetakse ennetada. Tehnilised infrastruktuurid, elamumajandus ja infotehnoloogia Rakke vallas eksisteerivad elanike ja ettevõtluse olemasoluks vajalikud infrastruktuurid: korras teed ja tänavad, vee- ja kanalisatsioonivõrgustik koos puhastusseadmetega, elektri ja side infrastruktuurid, elamumajandus. Valla soojamajandus ning transport toimivad efektiivselt. Vald on suutnud kaasa minna infotehnoloogia arenguga. Infotehnoloogia oskuslik rakendamine on valla juhtimise, elu- ja ettevõtluskeskkonna oluline osa. VALLA ARENGUT MÕJUTAVAD TEGURID (Loetletud tegurid ei ole esitatud tähtsuse järjekorras) Valla tugevad küljed 1. Ressursid: suhteliselt hea kvaliteediga maa, maavarade (kruus, liiv, paas, turvas) ja metsa olemasolu 2. Teedevõrk ja vallasisene ühistransport 3. Maa potentsiaal 4. Gaasitrass 5. Haridussüsteemi olemasolu 6. Liigendatud maastik ja Pandivere kõrgustik 7. Raudtee, maanteevõrk 8. Energeetikavõrk 9. Optimaalne koolivõrk 10. Lubjatööstuse olemasolu 11. Naftaterminaali olemasolu 12. Tugev kultuurilooline taust 13. Välja arendatud kaubandus 14. Turismiobjektide olemasolu 15. Raamatukogude arendamine Valla nõrgad küljed 1. Vananev elanikkond 2. Aleviku keskküte 3. Nõrgalt arenenud ettevõtlus põllumajanduses 4. Valla asukoht 5. Töökohtade vähesus 6. Elanikkonna maksejõuetus 7. Raudteeülesõit 8. «Ajude äravool» 9. Teenindussfääri nõrk areng 10. Teehoolduse suur maht 11. Kaugel linnadest 12. Heade puhkekohtade vähesus 13. Tervishoius konkurentsi puudumine (üks arst) 14. Keskkonna saastatus 15. Initsiatiivi vähesus 16. Kanaliseerimata alev 17. Heakord Valla võimalused 1. Tööstuse arendamine 2. Maa intensiivne kasutamine 3. Tagada hea arstiabi, korrakaitse, haridus 4. Spordi-, puhke- ja turismimajanduse arendamine, ökoturism, veekogud, jahindus, kalandus, linnamägi koos trampliiniga, suveteater, Emumäe vaatetorn, staadion, ringahi, mõisad 5. Teeninduse arendamine 6. Põllumajanduse areng, põllumajandussaaduste ümbertöötleva tööstuse rajamine, väiketööstus 7. Sotsiaalse rehabilitatsioonikeskuse arendamine 8. Ühistegevus naabervaldadega 9. Maavarad 10. Ehitusmaterjalide- ja puidutööstuse rajamine 11. Rakke kui tõmbekeskus 12. Kolmanda sektori areng ja parem kaasamine 13. Konkurentsivõimeline haridus 14. Täiendus- ja ümberõppevõimalused Valla ohud 1. Sotsiaalne allakäik: «ajude» äravool, tööpuuduse suurenemine, rahva vaesumine, alkoholismi suurenemine, narkomaania 2. Madal iive 3. Elanikkonna vähenemine 4. Infrastruktuuride amortiseerumine 5. Keskkonna saastatus – lubjatehas, transport, farmid 6. Rakke ülesõit, raudtee 7. Elanikkonna vananemine 8. Prügimägi, saastamine 9. Asumine karstialal 10. Õpetajate madal kvalifikatsioon 11. Õpilaste arvu vähenemine koolis 12. Haldamata kortermajad 13. Ettevõtete pankrot VALLA OLEMASOLEV OLUKORD NING EDASISE ARENGU PÕHISUUNAD AASTANI 2010 Valla asend Rakke vald asub Lääne-Viru maakonnas Järva- ja Jõgevamaa piiril ning piirneb Väike-Maarja, Avanduse, Koeru, Jõgeva ja Torma valdadega. Valla üldpindala on 225,9 km2, pindala poolest kuulub vald maakonna keskmiste hulka. Vald jaguneb Rakke alevikuks ning 30 külaks. Valla keskus asub Rakke alevikus. Olulisematest liiklussuundadest läbivad Rakke valda Piibe maantee ning Tallinn–Tartu raudtee. Lähimad linnad on Tamsalu, Tapa, Rakvere, Paide ja Jõgeva. Rahvastik Rakke vallas elab 1. jaanuari 2001. aasta seisuga 2241 elanikku (0,15% kogu Eesti ja 5,85% Lääne-Virumaa rahvastikust). Elanike arvult on Rakke vald 15 Lääne-Virumaa valla hulgas 8. kohal ehk keskmiste hulgas. Valla asustustihedus on suhteliselt väike – ühel ruutkilomeetril elab 9,9 inimest (Eesti keskmine on 33,1 in/km2 ja Eesti maapiirkondades 10,4 in/km2). Valla elanikkonna jagunemist alevikes ja külades näitab tabel 1. Tabel 1. Elanike arv Rakke valla alevikus ja külades 2001. aastal. Küla Elanike arv Rakke 1175 Salla 154 Liigvalla 128 Tammiku 89 Piibe 72 Ao 62 Emumäe 59 Lasinurme 58 Edru 57 Suure-Rakke 55 Lammasküla 39 Räitsvere 36 Nõmmküla 34 Koluvere 33 Koila 28 Mõisamaa 28 Väike-Tammiku 27 Mäiste 22 Lahu 17 Väike-Rakke 16 Kõpsta 12 Olju 10 Sootaguse 7 Kaavere 6 Kamariku 4 Kellamäe 4 Jäätma 3 Kadiküla 3 Kitsemetsa 3 Padaküla – Villakvere – Viimasel aastakümnel on Rakke vallas toimunud pidev rahvaarvu langus, seda nii negatiivse loomuliku iibe (sündimuse ja suremuse vahe) tõttu kui ka suurenenud väljarände tulemusena. Tabelist 2 on näha, et kõige järsem rahvaarvu langus toimus 1996. aasta jooksul, kuid ka kahel viimasel aastal on rahvaarv oluliselt vähenenud. Tabel 2. Rakke valla elanike arvu dünaamika 1993.–2001. a Aasta Elanike arv 01.01. seisuga Sünnid Surmad Loomulik iive Rahvaarvu muutus 1993 2517 31 31 0 1994 2493 40 40 0 –24 1995 2472 28 42 –14 –21 1996 2444 21 37 –16 –28 1997 2372 18 24 –6 –72 1998 2346 19 42 –23 –26 1999 2320 27 48 –21 –26 2000 2282 18 39 –21 –38 2001 2241 –41 1. jaanuari 2001. aasta seisuga on valla elanikest 47,5% mehed ja 52,5% naised. Rakke vallas on suur pensioniealiste naiste osakaal, ka tööealiste meeste osakaal on oluliselt suurem kui Lääne-Virumaal ja Eestis tervikuna. Samas on probleemne tervikuna tööealiste inimeste väike osatähtsus võrreldes Lääne-Virumaa ja Eesti keskmisega. Alaealiste osatähtsus on suurem kui Eestis keskmiselt, pensionieas elanike osatähtsus ületab aga märgatavalt Lääne-Virumaa näitajat. Tabel 3. Rakke valla alaealiste, tööealiste ja pensioniealiste osatähtsus (%) 2000. aastal Alaealised (0–15-a) Tööealised (16–62/57-a) Pensioniealised (63/58 … -a) Mehed 22,8 61,6 15,2 Naised 21,3 48,0 31,1 Rakke vallas kokku 22,0 54,4 23,6 Lääne-Virumaal kokku 23,3 58,2 18,5 Eestis kokku 20,1 58,9 21,0 Valla rahvastikust kõige suuremaks vanusegrupiks on 10–14-aastaste laste grupp, mis moodustab 8,5% kogu valla elanike arvust (lisad 1 ja 2). Suuruselt järgmine on 15–19-aastaste grupp – 7,7% kogu valla rahvastikust. Nooremates vanusegruppides on rahvastik suhteliselt ühtlaselt jagunenud, ainult 45–49-aastaste grupis on meestel tuntav ülekaal. Alates 60. eluaastast on aga igas vanusegrupis naisi oluliselt rohkem kui mehi. Rakke vallas on absoluutses ülekaalus eestlased, teiste rahvuste esindajate osatähtsus on väga väike. Valla rahvuslik koosseis 8. märtsi 2001. aasta seisuga on toodud tabelis 4. Tabel 4. Rakke valla rahvuslik koosseis Rahvus Elanikke eestlasi 2156 venelasi 52 soomlasi 16 ukrainlasi 11 valgevenelasi 2 mustlasi 1 leedulasi 1 juute 1 Valla peamine eesmärk on kindlustada piirkonna tasakaalustatud areng ja elanike toimetulek. Rakke valla kui elujõulise piirkonna püsimajäämise ja edasise arengu eelduseks on eelkõige kohalikud elanikud, sest rahvaarvu hääbumisega hääbub kogu piirkond. Valla arengu seisukohalt on tarvis valda meelitada eriti aktiivsemaid, kvalifitseeritumaid ja haritumaid elanikke. Olemasoleva elanikkonna säilitamise ja uute elanike piirkonda toomise aluseks on eelkõige hea elukeskkond, mitmekülgsed töövõimalused, puhkamise ja vaba aja veetmise võimalused, aga ka kaunis ja puhas looduskeskkond. Nimetatud tingimused sõltuvad paljudest valdkondadest, nagu majandus- ja ettevõtluskeskkond, infrastruktuurid, haridus, kultuur, sport, turvalisus, heakord jne. Valla arendamisel ja kujundamisel soovitud suunas tuleb arvestada kõigi eluvaldkondade arendamisega, sest erinevad valdkonnad on omavahel seotud – muutus ühes valdkonnas toob endaga kaasa muutused teistes valdkondades. Kuna paratamatult ei jätku vahendeid kõigi valdkondade arendamiseks soovitud määral, tuleb lähtuda valla prioriteetidest. Majandus ja ettevõtlus Rakke vallas on 2001. aasta seisuga 1220 tööealist elanikku, neist 656 on mehed ja 564 naised. Vallas eksisteerivad nii tööpuudus kui tööjõupuudus. Ametlik tööpuudus ei näita reaalset töötute hulka, viimane on ametlikust näitajast kindlasti suurem. Sarnaselt teiste Eesti piirkondadega on teatud osa tööealiste elanike (eriti osa pikaajaliste töötute) probleemiks turumajanduse nõuetele mittevastav töössesuhtumine. Kuna eksisteerib tööpuudus, on valda vaja kindlasti luua uute ettevõtete näol uusi töökohti, ettevõtluse arendamisel on oluline tagada töövõimalused nii meestele kui naistele. Samas on piirkonda vaja juurde tõmmata uusi (eelkõige nooremapoolseid, aktiivseid ja teatud oskustega) tööealisi elanikke, vajalik on ka täiendus- ja ümberõppe korraldamine. Valdav osa tööealisest elanikkonnast töötab Rakke vallas, vaid ca 70 inimest (6% tööealisest elanikkonnast) käib hetkel tööl väljaspool valda. Väljaspool Rakke valda käiakse peamiselt tööl Tallinnas, aga ka mujal. Väljaspool valda töölkäimist soodustavad kõrgemad palgad linnades, töökohtade vähesus vallas ning valla suhteliselt hea asukoht suuremate teede suhtes, kuid reisirongiliikluse hiljutine vähendamine miinimumini on takistuseks tööalasele pendelrändele kaugemate keskuste vahel. Väljastpoolt valda Rakke vallas praktiliselt tööl ei käida. Rakke vallas on väiksele omavalitsusele omaselt suhteliselt vähe ettevõtteid ja ettevõtjaid. Ettevõtjad jagunesid 2000. aasta alguse seisuga Statistikaameti andmetel majandussektori järgi järgmiselt: primaarsektoris (peamiselt põllumajandus) tegeles 41, tööstussektoris 5 ning teenindussektoris 23 ettevõtjat. Kõige enam ettevõtteid tegeleb jaekaubandusega, kuid töötajaid on kõige enam tööstusettevõtetes (lubjatehas ja saekaatrid). Rakke valla suurimad tööandjad on Rakke Lubjatehas (Partek Nordkalk AS – ca 60–70 töötajat) ja Rakke Vallavalitsus. Suuremad tööandjad on veel Salla TÜ, ONNAH OÜ, AS Rakke Tankla, OÜ Kiiker, OÜ Kettek. Majandus koos ettevõtlusega on omavalitsuse arengu edendaja, üks peamisi tulubaasi täitjaid ja töökohtade pakkujaid. Kohaliku elu- ja looduskeskkonnaga kooskõlas tegutsevad ettevõtted annavad kohalikele elanikele tasuvaid töökohti ning kujundavad positiivselt omavalitsuse mainet. Rakke vallas asuv lubjatehas on üks väheseid objekte, mille järgi valda tuntakse, kuid samas seostub lubjatehas paljudele Eestis elavatele inimestele saastunud õhu ja tolmuse ümbrusega. Teine tuntud objekt väljaspool valda on Emumägi, mida küll sageli ei seostata otse Rakke vallaga, vaid pigem Pandiverega. Emumäe oskuslik ja keskkonnasõbralik ärakasutamine aitaks elavdada turismi ja puhkemajandust. Vallas on olemas ressursid turismi ja puhkemajandusega tegelemiseks ning valla üheks arenguprioriteediks on turism, seetõttu võib lähematel aastatel hoogustuda turismi ja puhkemajandusega seotud ettevõtlus, muuhulgas teenindusettevõtlus laiemas mõistes. Põllumajanduses peab tootmine konkurentsis püsimiseks muutuma senisest efektiivsemaks, tavapärase põllumajandustootmise kõrval tuleks keskenduda mahepõllumajandusele, ökoloogiliselt puhastele ja omanäolistele põllumajandustoodetele (nišitoodetele), perspektiivikas on toiduainetööstus. Rakke vallas on piisavate oskustega vaba tööjõu piiratuse ning suurtootmiseks vajalike infrastruktuuride puudumise tõttu otstarbekas ligi meelitada, soodustada ja arendada eelkõige väikese ja keskmise suurusega ettevõtlust. Tootmisettevõtete ligimeelitamist soodustavad tootmispindade ning elektri- ja gaasivarustuse olemasolu. Valla logistiline asukoht on ettevõtluse jaoks soodne – valda läbib mitu olulist sõidusuunda nii maantee kui raudtee näol, ettevõtjate huvi valla vastu on siiani siiski olnud tagasihoidlik. Strateegiliselt on oluline soodustada mitmekülgse ja pidevalt areneva ettevõtluse ning ettevõtluskeskkonna tekkimist nii rahvusvahelisel kui ka eesti kapitalil põhinevate ettevõtete näol. Ettevõtluse ligimeelitamisel tuleb keskenduda nii nooremale kui vanemale tööealisele elanikkonnale. Kuna hetkel on puudus eriti naistele mõeldud töökohtadest, siis tuleb eriti keskenduda naistele mõeldud töökohtade loomisele. Valla positiivse arengu üheks aluseks on koostöö omavalitsuste juhtide ja ettevõtjate vahel, seda nii piirkonnale kui kohalikele ettevõtjatele oluliste probleemide lahendamiseks. Majanduse ja ettevõtluse lühiajalised eesmärgid ja meetmed on: – analüüsida majanduse ja äritegevuse elujõulisust, – välja arendada vallale olulised majandussuunad: toiduainete- ja puidutööstus, teenindus jm, – jätkata personaalkontaktide loomist ettevõtete ja potentsiaalsete investoritega, – viia läbi spetsiifilisi ettevõtluskoolitusi, – teavitada elanikke uutest töökohtadest ja ettevõtluse võimalustest, – kvalifitseeritud tööjõu valda meelitamiseks valmistada ette elamispindu. Turism ja puhkemajandus Rakke vallas on eeldusi turismi ja puhkemajandusega tegelemiseks, olemas on nii looduslikke kui kultuurilisi turismiobjekte, valda iseloomustab tugev kultuurilooline taust. Valda ilmestavad voorte, vallseljakute jt pinnavormidega liigestatud maastikud ning sood. Suurimad kõrgendikud on Pandivere kõrgustiku ja ühtlasi ka Põhja-Eesti kõrgeim punkt – Emumägi, Tammiku mägi, Edru voor, Rakke mäed ning Seljamägi. Valda ulatub osa looduslikult atraktiivse Endla looduskaitseala soostikust. Valla maa-ala veestavad Ao jõgi (Põltsamaa jõe ülemjooks) koos lisajõgedega (Varangu) ning Pedja jõe lisajõgedest näiteks Salla jõgi. Vallas leidub mitmeid väikseid järvi – Mäiste järv, Tammiku järved. Rakke vallas on kohti, mida külalised ja turistid saavad vaadata aastaringselt: Rakke linnamägi, vana lubjatehase ringahi, muuseum, Oskar Lutsu ja Hugo Raudsepa mälestuskivid, Marta Sillaotsa ja Henrich Riikoja sünnikoht. Rakke linnamäge kasutatakse talvel suusakeskusena. Piibe endises mõisapargis asuvad K. E von Baeri mälestuskivi ja kaitsealused tammed ning osaliselt säilinud valitseja maja. Endisel Piibe maanteel Baeri pargi lähistel asuvad kivisilla ja veskipaisu varemed, Ao külas on F. R. Faehlmanni sünnikoht ja looduskaunis paisjärv. Emumäe vaatetornist on turistidel ja külastajatel võimalik vaadelda ümberkaudset maastikku. Puhkaja saab jalutada Liigvalla, Emumäe, Lasinurme, Tammiku, Lammasküla, Salla ja Piibe vanades mõisaparkides. Rakke vallaga on seotud legende ja rahvapärimusi. Rahvajuttudes räägitakse Rakvere linnast, mis asunud varem teisel pool Rakke linnamäge, kuid vajunud maa alla ja rännanud oma praegusele kohale. Rakke linnamäel on kõrgust 133 meetrit üle merepinna. Linnamäest põhja poole jätkub järskude orgude ja ümmarguste kuplitega seljandik – Rakke mäed, mis olevat tekkinud Kalevipoja hobuse jalajälgedest. Turismi toetab valla soodne asukoht transportteede suhtes, valda läbivad Tallinn–Tartu raudtee, Piibe maantee, Rakvere–Jõgeva–Tartu maantee ning Mäeküla–Koeru–Simuna maantee. Piibe maantee kuulutati turismi ja puhkemajandusliku potentsiaali tõttu 2001. aastal teist aastat järjest Eesti «Suve teeks». Vald peab turismi ja puhkemajanduse arengu soodustamiseks jätkama koostööd Piibe maanteed ümbritsevate omavalitsustega. Turistide ja puhkajate tulekule avaldas negatiivset mõju reisirongiliikluse vähendamine miinimumini. Kuna suur osa turiste ja puhkajaid (loodushuvilised, jalgsi ja jalgrattaga matkajad jt) kasutavad reisimiseks just rongi, siis oleks valla huvides reisirongiliikluse graafiku tihendamine. Arenev turism võimaldab tekitada vallas juurde töökohti ja sissetulekuid otseselt majutamise jt turismiteenuste pakkumisega seotud turismiettevõtjate kaudu. Samas annavad turism ja väljastpoolt tulevate inimeste liikumine tööd ka teistele teenindamisega seotud inimestele ning näiteks suveniiride valmistajatele. Turismi ja puhkemajanduse arendamiseks on oluline tagada heakord, puhas keskkond ning teede aastaringne korrashoid. Haridus Rakke vallas töötab neli munitsipaalharidusasutust: Rakke Gümnaasium, Salla Põhikool, Lahu Algkool ja Rakke Lastepäevakodu «Leevike». Valla koolides õpib 2000.–2001. õppeaastal 367 õpilast, neist Lahu Algkoolis 17, Salla Põhikoolis 49 ja Rakke Gümnaasiumis 301 õpilast. Rakke Gümnaasium töötab alates 1960. aastast keskkooli hooneks ehitatud majas, Salla Põhikool töötab alates 1921. aastast Salla härrastemajas (mõisas). Lahu Algkool töötab alates 1940. aastast koolimajaks projekteeritud hoones. Lahu Algkooli teeninduspiirkonna külad on hõreda asustusega ning vananeva elanikkonnaga. Laste arv piirkonnas ja kooli tulevik on otseselt seotud ümbruskonna tööhõivega. Perspektiivis võib piirkond muutuda ligitõmbavaks elukeskkonnana: loodus, maaomandi tagastamine, kaugtöö võimalus, toimetuleku madalam piir. Valla elanike registri andmetel võib prognoosida Lahu Algkoolis lähiaastate esimesse klassi astujate arvu nii, nagu on toodud tabelis 5. Tabel 5. Lahu Algkooli esimesse klassi astujate arvu prognoos lähematel aastatel Õppeaasta Laste arv 2001–2002 3 2002–2003 3 2003–2004 1 2004–2005 4 2005–2006 2 Alates 1996. aastast töötab kooli juures eelkooliealiste laste kooliks ettevalmistamise rühm, kus osaleb 10–15 last. Käesoleval ajal töötab koolis kaks kesk-eriharidusega õpetajat, kesk-eriharidusega koolieelsete laste kasvataja ning kaks majandustöölist. Lahu Algkooli hoone põhjalik taastusremont teostati aastatel 1990–1991. Lahu Algkooli võimalikud arengusuunad: – Lahu Algkooli ümberkujundamine Rakke Gümnaasiumi filiaaliks; – kool jätkab tegutsemist algkoolina; – piirkonna teabekeskuse rajamine kooli juurde, kooli kujundamine kultuurielu keskuseks (raamatukogu toomine kooli juurde, avaliku teabetoa sisustamine, täiskasvanute õppekeskuse rajamine, seltside tegevuse keskus); – erivajadustega laste õpetamine; – kriisisattunud laste turvakodu; – erakool. Elanike registri andmetel on lähiaastateks tagatud kooliastujate stabiilne arv, samuti on nõudlus kohapeal algõppe ja koolieelse õppe järele. Lahu Algkoolil on praegu piirkonnas oma kindel koht, seetõttu on otstarbekas jätkata kooli tegevust. Kooli baasil peaks olema võimalik elavdada piirkonna kultuuri- ning huvitegevust ja lahendada ka täiskasvanute täiendusõppe vajadused. Lahu Algkoolis on probleemiks köögi olukord, mis ei vasta 2002. aastal kehtima hakkavatele nõuetele, lahenduseks on olemasoleva köögi korrastamine või toidu kohaletoomine õpilaste toitlustamiseks. Planeeritud tegevused: 2000. a kõrvalhoone katuse parandamine, Interneti-ühenduse sisseviimine Lahu Algkooli. 2001. a külaraamatukogu viimine Lahu Algkooli ruumidesse (remont, sisustus). 2002. a avaliku teabetoa käivitamine külaraamatukogus. Salla Põhikoolis õpib 2000.–2001. õppeaastal 49 õpilast ja töötab 7 õpetajat. Koolimajal on vahetatud katus, ehitatud nüüdisaegsed tualettruumid, valminud uus puukuur ja poiste tööõpetuse klass. 1997. a novembris kolis koolimaja võimla ruumidesse külaraamatukogu. Esimesse klassi astujate arv põhikoolis on rahvastikuregistri andmete alusel järgmine: õppeaastal 2001/02 – 5 last, 2002/03 – 5 last, 2003/04 – 5 last. Algkooli osas on õpilaste arv langenud ja kui kolme aasta pärast põhikooli suuremaarvulised klassikomplektid lõpetavad, võib õpilaste arv Salla Põhikoolis muutuda oluliselt väiksemaks, mis tõstatab Salla Põhikooli püsimajäämise küsimuse. Salla Põhikooli teeninduspiirkonna lapsi õpib ka Rakke Gümnaasiumis ja see tendents võib suureneda. Salla Põhikoolis töötab 7 õpetajat, kõrgharidusega pedagooge on 2, keskeri-haridusega 2 ja keskharidusega 3 õpetajat. Kvalifikatsioonile mittevastavad õpetajad õpivad edasi. Väikekooli omapära on see, et liitklassi tingimustes ei saa peaaegu ükski õpetaja normaalkoormust täis, võetakse juurde mõni lisaaine, mille õpetamiseks erialane ettevalmistus puudub. Rakke valla eelarvest kaetakse pea pool õpetajate palkadest, sest nn pearahast ei piisa ja liitklasse ei saa lõputult suurendada vastavat õpilaste arvule, siis hakkab juba kvaliteet kannatama. Salla Põhikooli õpetajad käivad kursustel nii maakonna piires kui ka vastavatel pikkadel kursustel. Lastevanematega on Salla Põhikoolil väga hea side. Hoolekogu käib koos neli korda aastas, koostöö kooliga on rahuldav. Koolis on probleemiks logopeedi puudumine. Koolis on rahuldav arvutiklass, kuid kool on vabariigis üks vähestest põhikoolidest, kus puudub internet. See tuleb esmajärjekorras lahendada. Salla kooli juhib direktori kt, 2001. aastal toimub Salla Põhikooli direktori konkurss. Salla Põhikool jätkab selle volikogu koosseisu aja jooksul kindlasti põhikoolina ja kooli eksisteerimiseks vajalikud vahendid leitakse valla eelarvest. Salla kooli põhiväärtused vastavalt nende arengukavale on: – hea mikrokliima; – arengueeldused, edutunne; – enesearendus ja täienduskoolitus; – initsiatiivikuse hindamine; – õpilaste, lastevanemate, õpetajate, üldsuse koostöö; – pidev koolisisene arendus. Salla Põhikooli võimalikud arengusuunad: – Salla jääb põhikooliks; – Salla Algkool, 4 või 6 klassi; – Salla kool Rakke Gümnaasiumi filiaal; – Salla Mõisa Selts (vm mittetulundusühing, kultuuri ja haridusasutus); – Salla mõis müüakse. Salla mõisas on vaja parandada maja katus, sest see on paigaldatud valesti ja laseb vett läbi, maja seinad on juba kahjustunud. Köögipoll on normidele mittavastav. Klassiruumid on rahuldavad, vajaksid sanitaarremonti, valgustus on mittevastav. Rakke Gümnaasiumis õpib 2000.–2001. õppeaastal 301 õpilast ning töötab 25 õpetajat. Rakke Gümnaasiumis on riiklike eksamite tulemused maakooli kohta rahuldavad. Kõrgkooli sissesaanute protsent on maakooli kohta rahuldav. Probleeme on inglise keelega, mille õpe peaks olema vastavalt tänapäeva nõuetele oluliselt parem. Õpilased osalevad aineolümpiaadidel, saavutades maakonna ja ka vabariiklikul tasandil häid kohti. Osalemine aineolümpiaadidel võiks olla aktiivsem, seal võiksid osaleda ka gümnaasiumi õpilased, kes on sellest täiesti kõrvale jäänud. Spordiga tegeleb vaid 10–15 protsenti õpilastest. Alates 1999. aasta sügisest töötavad koolis noored mees- ja naisõpetajad, mille tõttu on märgata õpilaste aktiivsuse tõusu. Muusikaõpetuses on näha edusamme, on häid lauljaid ja noor muusikaõpetaja on andekas muusik. Õpilased on osalenud konkurssidel väljaspool kooli ja maakonda. Koolil on väga tugev arvutiõppe õpetaja. Probleemiks on kvalifikatsiooninõuetele mittevastavate õpetajate suur osakaal (25%). Probleemiga tegeldakse, kuna sellest sõltub ka õppetöö kvaliteet. Lisaeriala Rakke Gümnaasiumis on autoõpetus. Autojuhilubade saamise võimalust kasutavad enamus õpilastest, eriala on populaarne. Teisi lisaerialasid ei ole. Tagamaks tütarlaste paremat läbilöögivõimet kooli lõpetamise järel, on valikainena masinakirjaõpetus. Tegeldakse uute lisaerialade võimaliku leidmise ja käivitamisega. Valla finantseerimisel on avatud algkooli osas tasandusklass õpiraskustega õpilastele. Koolis töötab ka logopeed. Kooli juhtimine on viimastel aastatel muutunud avatumaks ja nüüdisaegsemaks, üle on saadud infosulust. Kool tahab muutuda õpilasesõbralikumaks ja avatumaks. Kõige tähtsam peab koolis olema õpilane. Veelgi aktiivsemalt tuleks osa võtta maakondlikest üritustest ja võistlustest, sest keskusest kaugel olles on vajalik teiste noortega suhtlemine. Koostöö lastevanematega võiks olla tihedam igas vanuseastmes. Rakke Gümnaasiumi arenguks on vaja: – arendada välja kooli õppesuund (seotud looduse, keskkonnakaitse ja kodukohaga, suhtekorraldus); – arvutiõppe täiustamine – selleks tuleb pidevalt uuendada arvutiklassi sisustust, – taastada kooli sporditraditsioonid; – täiustada võõrkeeleõpet koolis (A-, B- ja C-keeled); – jätkuvalt tegelda erivajadustega lastega – jätkata õpet tasandusklassis; – premeerida olümpiaadide ja konkursside võitjaid; – mitmekesistada õpilaste vaba aja sisustamise võimalusi; – parandada isetegevusringide ja aineringide tööd. Gümnaasiumihariduses: – säilitada gümnaasiumiosa – pakkuda õppimisvõimalust ka naabervaldade õpilastele; – tagada õpetajate hariduse nõutav tase – tõsta õpetajate kvalifikatsioon nõutavale tasemele; – gümnaasiumi valikeriala vajalikkus; – sõprussidemed teiste koolidega nii kodu kui ka välismaal; – toetada olümpiaadide ja konkursside võitjaid; – toetada andekaid õpilasi nende õpingutes välismaal; – lähiaastatel leida võimalus ja käivitada Rakke Gümnaasiumi baasil võimalused täiskasvanute täiendus- ja ümberõppeks; – kaaluda kooli baasil muusikakooli filiaali avamist, tagamaks õpilaste huvihariduse parema kättesaadavuse. Rakke Gümnaasiumi investeeringuvajadused lähiaastateks: 1. III korruse remondi lõpetamine. 2. Veehüdrandi paigaldus. 3. Riidehoiu rekonstrueerimine. 4. Piksekaitsme paigaldus; katuse maandamine. 5. Duširuumide rekonstrueerimine ja ühenduskäigu väljaehitus (kaaluda majasisese ja lisakoridori väljaehituse variante koos toolide ladustusruumiga). 6. Majasiseste keskküttetrasside rekonstrueerimine (kogu keskküte). 7. Õppekorpuse akende vahetus. 8. Võimla akende vahetus. 9. Koolihoone ventilatsioonisüsteemi väljaehitus. 10. Koolihoone fassaadi rekonstrueerimine. 11. Õpilaskodu hoone kapitaalremont. 12. Puukuuri ehitus õpilaskodu kütte tarbeks. 13. Leida võimalus õpilaste toitlustamiseks koolihoones (köök LPK hoones ja toidujagamine koos söögisaaliga koolimajas). Rakke Lastepäevakodu «Leevike» viidi 1991. aastast Rakke Gümnaasiumi juhtimise alla. 2000. aastal taastati lasteaed vallavalitsuse otsusega endisel kujul. Lasteaias on vastavalt koolieelse lasteasutuse seadusele moodustatud 3 rühma. Lasteaias töötavad juhataja, 5 kvalifitseeritud õpetajat, muusikaõpetaja, 2 õpetaja abi ja majandustöötaja. Kooli alluvuses töötades olid lasteaias järgmised probleemid: lasteaiaõpetajate koolitus, rühmade ülerahvastatus, juhtimine jäi kaugeks, majandustegevus jäi nõrgaks, ei teostatud remonti. Riikliku järelevalve aktis kajastatud puudused on vallavalitsus likvideerinud, lasteaias tehti mahukas remont. Kõik lasteaiaõpetajad said vajaliku täienduskoolituse. Lasteaed on muutunud lapsesõbralikumaks. Puudu on veel edasiviiv koostöö lastevanematega. On koostatud lasteaia õppekava ja tegeldakse koolitusloa taotlemisega. Kevadel korrastatakse lasteaia mänguväljak, lasteaias jätkatakse küllaltki suures mahus remonditöödega. Rakke Lastepäevakodu «Leevike» võimalikud arengusuunad: – jätkab iseseisva lasteaiana (2 või 3 rühma); – lasteaiamajas leiab endale koha Rakke Gümnaasiumi õpilaskodu 2 rühma; – Rakke Lastepäevakodu «Leevike» kujuneb kogu valla lasteaiaks; – lastepäevakodu saab lastevanemate ja pere koolituskeskuseks. Kultuur, sport ja vaba aeg Rakke vallas asuvad Rakke Kultuurikeskus, Rakke raamatukogu, Salla raamatukogu, Piibe raamatukogu, Rakke Gümnaasiumi raamatukogu ja Rakke muuseum. Rakke Kultuurikeskus asub vallamaja ruumides. Kultuurikeskuse ruumid on rahuldavas seisundis, korralike abiruumide ja keskküttega. Rakke raamatukogu asub alevi keskel remonditud ruumides ja on väga külastatav koht. Raamatukogus on Interneti-ühendus, mis on vastavalt kehtestatud korrale ka üldkasutatav. Rakke raamatukogus korraldatakse kultuuriüritusi, seal tegutseb Rakke Valla Hariduse Selts. Salla raamatukogu kolis Salla mõisa Salla Põhikooli hoonesse 1997. aastal. Salla raamatukogu on ajaloolise hõnguga ja mõisasaalile omaste detailidega kauni kujundusega ruum, töötingimused ja tingimused külastajatele on head. Pärast Interneti-ühenduse loomist Salla Põhikoolis saab Interneti kasutamise võimaluse ka Salla raamatukogu. Raskemas olukorras on Piibe raamatukogu, mille üks lugemistuba asub Liigvallas. Piibe raamatukogu on vallavalitsusel kavas 2001. aastal kolida. Lahu koolimajja, kus selleks ka ruumid leitakse ja remonditakse. Et Lahu Algkoolis on Interneti-ühendus, siis on seda edaspidi võimalik ka raamatukogus kasutada ja lahendada külaelanike vajadus info järele ja nende võimalused pangateenuseid kasutada. Külaraamatukogud on kujunenud külades kultuurikeskusteks, raamatukogujuhatajate eestvedamisel toimuvad külapeod ja kokkutulekud. Raamatukogutöötajaid on Rakke vallas 6, lisaks üks majandustööline. Raamatukogutöötajatest kahel on kõrgem haridus, kahel kesk-eriharidus ja kaks on lõpetanud vastavad kursused, kõik töötajad vastavad kvalifikatsioonile. Probleemiks on Rakke valla eelarve väike maht, mis ei võimalda raamatukogutöötajatel tõsta töötasu. Samuti ei saa rohkem tellida teavikuid, kuid kokkulepitud summa vastavalt elanike arvule on vallavalitsus alati kindlustanud teavikute muretsemiseks. Raamatukogude olukord on vallas rahuldav. Rakke Kultuurikeskuses töötavad isetegevusringid: segarahvatantsurühm, naisrahvatantsurühm, naiskoor, liikumisrühm, flamenkotantsuring, mudilasring, segakoor «Helin», näitering. Kultuurikeskuses toimuvad noorte diskod, mis on kujunenud ümbruskonna noorte hulgas populaarseteks. Kultuurikeskuses näidatakse kaks korda kuus filme. Toimuvad regulaarselt peod, tantsuõhtud, pereõhtud, stiilipeod. On tehtud jõuluprogramme, aastavahetuspidusid, korraldatud teatrietendusi kohapeal ja ühiskülastusi teatritesse. Kultuurikeskuse ruumide kasutamine võiks olla aktiivsem, peaks leidma kasutusvõimaluse, kas siis lauamängude mängimiseks või vaba aja veetmiseks. Puuduvad ka lasteetendused, sest teatrite soovitud publiku hulka ei suudeta tagada. Vanusegrupp 20–30-aastased on kultuuritööst eemale jäänud. Rakke Kultuurikeskuse juhataja lõpetab tänavu Viljandi Kultuurikolledži. Ringijuhte on kultuurikeskuses tööl 7, nende töötasu on reguleeritud valla eelarvest lepingutega. Vallas on korraldatud ülevallalisi üritusi: Rakke valla päevi juba 10 korda, on tähistatud vabariigi aastapäeva, on organiseeritud Salla mõisa päeva tähistamist. Traditsioonilised on Rakke laulupäevad ja jaanituled. 2001. aastal on suuremateks ülevallalisteks üritusteks jaanituled Rakkes, Sallas ja Lahus, Tammiku küla kokkutulek ning vabariigi taasiseseisvumise 10. aastapäevaks Lahu, Piibe, Kõpsta ja Nõmmküla külade päev «Kuni su küla veel elab». Igal aastal on püüdnud vallavalitsus teha mõne suurema ürituse väljaspool vallakeskust, et ka külaelanikel oleks võimalus pidudest osa saada. Kultuuritegevus on suhteliselt aktiivne, kuid puudub vallale ainuomane üritus, mis oleks valda tutvustava ja inimesi haarava iseloomuga. Rakke mäe suveteater asub looduslikult väga kaunis paigas. Suveüritused toimuvad seal võrreldes varasema perioodiga harva, sest kontserttuurid, mida korraldatakse, läbivad vaid linnu ja suuremaid keskusi. Publiku hulk ei rahulda ka korraldajaid, piletihinnad on kallid ja külastajaid vähe. Suveteatri probleemiks on ka vee puudumine piirkonnas. Rakke suveteatri ruumid vajavad remonti ja ülalpidamine on küllalt kulukas, see on probleemiks vallavalitsusele. Perspektiivis on Rakke mäge nii kultuuri- kui spordivõimaluste kasutamiskohana propageerida ja tööle panna. Rakke vallas tegutseb ka pensionäride klubi «Hõbeniit», kel on kasutada antud oma ruumid ja toetust nende tegevusele reguleeritakse eelarve kaudu. Pensionäride klubil on omavalitud president ja korraldatakse regulaarselt üritusi. Sport Rakke vallas loodi 1999. aastal Spordiklubi «Rakke», mille liikmed mittetulundusühinguna spordielu Rakkes veavad. Rakkes on head sportimistingimused Rakke mäe suusahüppetorni, suusa- ja rattaradade, alevi ja kooli staadioni, kooli spordisaali ja jõusaali näol. Spordiklubi liikmed on taas käivitanud vallasisesed võistlused: lauamängud, suusatamine. Korraldatud on spordimänge ja võistlusi Rakke valla päevadel, toimus Salla mõisa päeval tornijooks, petanque esivõistlused. Osaletud on valdadevahelistel maatalimängudel nii suusatamises, korvpallis kui ka rattasõidus. Spordiklubi liikmed osalevad maratonidel. Rakkes toimus 2000. aastal mägirattakrossi etapp, see on planeeritud ka 2001. aastal. Spordiklubi eestvedamisel korraldatakse Rakke I Rattamaraton 2001. aastal. Need üritused on ka ülevabariigilises spordikalendris. Probleemiks on noorte osavõtt sporditegevusest, põhjuseks on kindlasti ka täiskohaga töötava ja kohapeal elava spordiõpetaja puudumine. Kehalise kasvatuse õpetaja võiks olla kogu valla sporditöö eestvedaja. Spordiklubi eestvedamisel toimunud üritused on jäänud osavõtjate arvult kesiseks, osa võtavad lapsed ja vähesed huvitatud ja tõsised spordimehed. Rahvaspordiüritused on jäänud kõrvale. Vallas võiks töötada sporditöö korraldaja. Rakke Gümnaasiumi võimla on vähe kasutuses, treeningud õpilastele toimuvad vähestel erialadel ja osavõtjaid on vähe. Täiskasvanute treeningud toimuvad Rakke Gümnaasiumi võimlas, korvpalli mängivad nii mehed kui ka naised, käiakse jõusaalis. Kultuuri, spordi, puhkuse ja vaba aja arengusuunad: – koostada kultuuri- ja spordielu arengukava, et arengusuunad paika panna ja garanteerida edasine areng; – spordijuhi motiveeritus; – koostöö kultuuri- ja spordivaldkonnas; – laste ja noorte vaba aja sisustamine; – noorsootöötaja vajalikkus; – spordirajatiste korrashoidmine; – tervisespordiga laialdasemalt tegelemine – terviseraja valmimine aastaks 2002; – Rakke mäe kasutamise laiendamine nii spordi-, puhke- kui kultuuriobjektina; – kultuuritegevuse erinevate tahkude aktiivsem kasutamine; – külaliikumise arendamine; – huvihariduse võimaldamine nii täiskasvanutele kui noortele; – kultuuritraditsioonide elustamine; – oma valla ürituse väljatöötamine. Tervishoid, sotsiaalhoolekanne ja turvalisus Tervishoid Rakke vallas tegutsevad pereaarst ja hambaarst. Sallas asub velskripunkt, Rakke alevikus apteek ja avalik saun. Tammikul töötab avahooldekeskus. Kõigi sotsiaalteenuseid korraldab Rakke Vallavalitsus. Valla tervishoiu arengusihiks on inimeste hea tervis, pikk eluiga, haiguste vältimine. Igal valla elanikul peab olema juurdepääs esmatasandi tervishoiule. Esmatasandi tervishoiuteenused on arstiabi, hambaravi, ravimiabi ja nõustamine apteekides, psühholoogiline nõustamine, kooli- ja töötervishoid, teenused puuetega inimestele, keskkonna tervishoid ning kiirabi. Tervishoiupoliitika peaks vallas keskenduma järgnevale: – elanike aktiveerimine tervist edendavaks tegevuseks; – igakülgne tervisehariduse andmine õpilastele ja täiskasvanutele tervist hävitavate käitumisharjumuste muutmiseks; – tervishoiuteenuste võrdse kättesaadavuse tagamine kõigile valla elanikele; – inimese sotsiaalse seisundi edendamine ühiskonnas ja sotsiaalsete suhete arendamine; – tervisliku ja ohutu töökoha kindlustamine; – tervistavate objektide arendamine ja uute loomine (ka erainitsiatiivi toetamine); – tervisliku väliskeskkonna säilitamine või taastamine. Sotsiaalhoolekanne Vallas osutatavateks sotsiaalteenusteks on sotsiaalnõustamine, koduteenused, hooldamine ja rehabilitatsioon hoolekandekeskuses, eluasemeteenused, hooldamine perekonnas ning sotsiaaltoetused. Sotsiaalteenuste osas oleks tarvis luua lastekaitseinspektori töökoht. Vallas tuleks arutada sotsiaalosakonnale oma mikrobussi või sõiduauto muretsemist, päevase vaestemaja avamist, Tammiku avahooldekeskuse laiendamist kõrvalasuvate ruumide kapitaalremondi teel. Põetamisega tegelevale personalile oleks tarvis korraldada täienduskoolitust. Lamavate hoolealuste jaoks oleks vaja osta funktsionaalseid voodeid. Sotsiaalhoolekande eesmärgiks on sotsiaalse turvalisuse suurendamine vallas ja abi organiseerimine neile isikutele ja isikute gruppidele, kes ei suuda ilma abita igapäevase elu nõudmistega toime tulla. Tüüpilisteks abivajajate gruppideks on lapsed, kes on jäänud vanemliku hoolitsuseta; puudega isikud, kel puuduvad eeldused iseseisvalt toime tulla; pidevat järelevalvet vajavad eakad isikud (vanurid); krooniliste psüühiliste häiretega isikud. Rakke valla sotsiaalhoolekande strateegilised põhimõtted, mida tuleb järgida, on: – inimõiguste järgimine; – isiku vastutus enda ja oma pereliikmete eest; – abi andmise kohustus, kui isiku või tema perekonna võimalused toimetulekuks ei ole piisavad; – isiku või perekonna toimetuleku soodustamine. Turvalisus Rakke vallas on suhteliselt turvaline elukeskkond. Rakke vallas töötab üks konstaabel, kel on üks vastuvõtupäev Rakke vallamaja ruumides. Peamiselt toimuvad vallas kergemad kuriteod (vargused), raskeid isikuvastaseid kuritegusid esineb harva. Kuritegude ennetamisega tuleks tegelda rohkem, eriti noorte kuritegevuse ning alkoholi- ja narkopobleemidega. Üheks võimaluseks kuritegevuse ennetamisel on «naabrivalve» propageerimine. Oleks vaja tegelda noorte vaba aja sisustamise ja nende väärtushinnangute kujundamisega. Üldise turvalisuse tagamiseks on vajalik arstiabi, politsei ja päästeteenistuse operatiivne kättesaadavus kõigile elanikele. Kuna vald piirneb Jõgeva- ja Järvamaaga, peaksid ka nende maakondade konstaablid tegema tihedamat koostööd ja informatsiooni vahendama. Keskkond Vald asub Pandivere kõrgustiku lõunapiiril ja osaliselt Endla nõos. Vald piirneb ka Saadjärve voorestiku ja Alutagusega. Rakke valla territoorium asub ordoviitsiumi ja siluri ladestu lubjakividest ja dolomiitidest koosneval aluspõhjalisel kõrgustikul. Valla pinnamoodi iseloomustavad moreentasandikud, voored ja otsamoreenid, siin asub Pandivere kõrgustiku kõrgeim tipp – Emumägi ning Pandiverele iseloomulikke karstinähtusi. Tänu õhukesele pinnakattele ja karstile on siinne põhjavesi reostusohtlik. Kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega alad on välja toodud üldplaneeringukaardil. Valla territooriumil esineb soostunud ja soomuldi, viljakad mullad asuvad peamiselt lääneosas. Maavaradest leidub vallas lubjakivi, liiva, kruusa ja turvast. Rakke vallas asuvad mitmed jõed, ojad, allikad, järved ja tehisveekogud. Valla territoorium asub Endla looduskaitseala ja Emumäe maastikukaitseala territooriumil, siinsed looduskaitseobjektid hõlmavad kokku 662,2 ha maad. Loodusvarasid tuleb kasutada säästlikult ja arvestades tagajärgedega, mida võib kaasa tuua nende liigne tarbimine. Õhu-, pinna- ja põhjavee- ning pinnasesaastumise vältimiseks tuleb teada, millised objektid võivad endas keskkonnaohtu kujutada ning tuleb leida võimalused taoliste objektide viimiseks vastavusse keskkonnanõuetega. Tööstuslik ja põllumajanduslik tootmine, turism ning puhkemajandus peavad toimima säästva arengu põhimõtetest lähtuvalt – piirkonna arengu üheks aluseks olev puhas ja rahulik keskkond peab säilima ka järeltulevatele põlvkondadele. Piirkonna edukuse üks näitaja on heakord. Reostuse ja saaste esinemine on vastuolus kauni looduskeskkonnaga ning vähendab piirkonna atraktiivsust puhkajate ja turistide, olemasolevate ja võimalike uute elanike, samuti võimalike investorite silmis. Kuigi keskkonna puhtamaks ja kaunimaks muutmine nõuab raha, saab palju ära teha suhteliselt väikeste rahaliste vahendite ja kohaliku aktiivsusega (nt talgute korras teeäärte, metsaaluste ja haljasalade korrastamine). Tehniline infrastruktuur Teed, tänavad ja transport Hea elu- ja ettevõtluskeskkonna üheks aluseks on tehniliste infrastruktuuride, sealhulgas teede ja transpordivõimaluste olemasolu ja korrashoid. Valda läbivatest transporditeedest on tähtsamad Rakvere–Tartu maantee, Piibe maantee ja Tallinn–Tartu raudtee. Rakke valla teede ja tänavate kogupikkus on 88 km, sealhulgas mustkattega 6,5 km, tuhkbetoonkattega 20 km, pinnatud kruusateid 15 km ja kruusateid 46,5 km. Erateid vallas ei ole. Teede ja tänavate seisukord Rakke alevikus on suhteliselt hea, remonti vajavad mõned teelõigud väljaspool alevikku. Teede ja tänavate greiderdamine toimub vastavalt vajadusele, talvel suudetakse teed ja tänavad lumest lahti hoida. OÜ Maves alustab valla teede inventeerimist 2001. aastal. Ühistranspordist oli seni tähtsaimal kohal raudteetransport Tallinn–Tartu liinil, mida kasutas suur osa valla elanikest koolis ja tööl käimiseks. Alates 4. märtsist 2001 on raudteetransport reisijate veol praktiliselt minetanud oma tähtsuse, kuna nimetatud liinil liigub vaid üks rong – hommikul Tartu ja õhtul Tallinna suunas. Maanteetransport on Tallinna ja Tartu suunas suhteliselt hea, seda nii mööda Piibe kui ka Tartu–Rakvere–Tallinna maanteed. Piibe maantee kuulutati koostöös teiste omavalitustega 2000. ja 2001. aastal «Suve teeks». Nimetatud ettevõtmise peamine eesmärk on propageerida Piibe maantee kasutamist Tallinn–Tartu maantee kõrval alternatiivse ja atraktiivse sõidusuunana ning aidata kaasa maanteed ümbritsevates omavalitsustes turismi ja puhkemajanduse arendamisele. Seetõttu on oluline jätkata koostööd Piibe maanteed ümbritsevate omavalitsustega ning juhtida jätkuvalt tähelepanu maantee aastaringse korrashoiu vajadusele täies ulatuses. Kohalik teedevõrk ning ühistranspordi olemasolu on vallale oluline eelkõige kohalike elanike liikumisvajaduste tõttu ning ka kohaliku majanduse ja ettevõtluse arengu seisukohalt. Vallateede korrashoiu ja kohaliku transpordi korraldamisega saavad omavalitsused aidata kaasa ääremaastumise vähendamisele piirkonnas, kuid teede korrashoid ja transpordi ülalpidamine on kulukad valdkonnad. Vallale on rahvastiku püsimajäämise tagamiseks olulise tähtsusega reisirongiliikluse taastamine normaalses mahus, sest raudteeliiklus pakub suurele osale elanikele võimalust käia koolis ja tööl väljaspool valda. Side ja elekter Rakke vallas asub Eesti Posti esindus, mis pakub postiteenuseid. Vallas on ca 550 analoognumbrit ja ca 30 raadiotelefoninumbrit, kuid puudub digitaaltelefonijaam. Uute telefoninumbrite saamisega vallal probleeme ei ole. Rakke alevikus asub kaarditaksofon. Vald paikneb kõigi mobiilsideoperaatorite (EMT, RLE, Q-GSM) levipiirkonnas. Rakke aleviku tänavavalgustus koosneb 118 valgustuspunktist. Tänavavalgustus töötab säästlikkuse huvides lühendatud režiimil öökatkestusega ajavahemikul 00.00–6.00. Kokkuhoiu huvides on plaanis suurema võimsusega tänavavalgustusarmatuurid välja vahetada väiksema võimsusega armatuuride vastu. Lääne-Viru maakonna planeeringu põhjal on elektrisüsteemide töökindluse suurendamisel ja elektri kvaliteedi parandamisel oluline jaotusvõrkude rekonstrueerimine ja vastavate arengukavade koostamine. Infotehnoloogia Vallas on koos erasektoriga ca 15 Interneti-ühendust, neist 3 on püsiühendused. Interneti-ühendused on viies asulas. Rakke vallavalitsusel on 13 arvutit, mis on ühendatud kohalikku võrku. Vallavalitsuse arvutitel on toimiv püsiühendus. Rakke raamatukogu ruumides asub avalik Interneti-punkt, mille olemasolu on vallale olulise tähtsusega. Vallas on andmesidega ühendumisel põhiprobleemiks andmesidest huvitatud objektide väga hajutatud paiknemine. Teiseks suureks probleemiks on andmesidest huvitatud objektide väiksus, s.t paljudes objektides on vaid 1–2 arvutit, mistõttu sisemine omavaheline ühildumine on küllaltki vaevanõudev ja kulukas. Valla jaoks on andmeside välisühenduse puhul suureks probleemiks korraliku valguskaabli puudumine Rakverega. Infotehnoloogia ja andmeside hea kvaliteet ning kättesaadavus on olulised hea elu- ja ettevõtluskeskkonna kujundamisel. Hea elukeskkonna kujundamine annab võimaluse arvutil, Internetil ja telefonsidel põhineva kaugtöö tegemiseks, mis muutub kogu maailmas üha tähtsamaks. Et meelitada töötegemise asukohast mittesõltuvaid inimesi valda elama, on tarvis kindlustada vajalike infrastruktuuride ja kommunikatsioonide kättesaadavus ja kvaliteet. Lähiaastatel võib vallas oodata Interneti-ühenduste arvu suurenemist, sellega tuleb vajalike infrastruktuuride planeerimisel arvestada. Infotehnoloogia on vallas üks arenguprioriteete, seetõttu on järgnevateks aastateks kavandatud sellesse valdkonda üsna olulisi investeeringuid. Veevarustus, kanalisatsioon ja puhastusseadmed Hästitoimiv kanalisatsiooni ja puhastusseadmete võrk on eelduseks elamuehituse ja ettevõtluse arendamisele. Üldkasutatavad kaevud on võetud valla omandisse, koostamisel on veemajanduse arengukava. Lahendus tuleb leida Ao ja Piibe loomafarmide puhastitele. Halvas seisukorras ja omanikuta puurkaevud ning mitmesugused halvas seisukorras peremeheta rajatised (endised kütusejääkide hoidlad, mürgilaod, sõnnikuhoidlad) võivad saada põhjaveereostuse allikaks. 31. detsembriks 2007. a peab asulates reostuskoormusega alla 2000 ie: 1) puhastatama vähemalt 95% reoveest; 2) reovee puhastama vastavalt vee erikasutusloas antud nõutavale puhastusastmele ja heitvee reostusnäitajate piirväärtusele; 3) tundlikku suublasse juhitavast heitveest ärastama fosfori ja/või lämmastiku vastavalt vee erikasutusloas antud reovee nõutavale puhastusastmele ja heitvee reostusnäitajate piirväärtusele. Elamumajandus Vallas on kokku 654 individuaalelamut, millest 239 asub Rakke alevikus ning 415 külades. Rakke alevikus asub 27 korterelamut 382 korteriga, nendest 55 korterit on erastamata. Rakke alevikus asub 2 katlamaja, 260 korterit on keskküttel. Alevikus tegutseb hetkel vaid kaks korteriühistut, kuid korterelamute seisukorra parandamiseks tuleks propageerida korteriühistute loomist. Rakke valla jaoks on vaja luua ehituslik planeering, vaja on saada selgus munitsipaalomandi kohta. Säilitada tuleb ajaloolise, kultuurilise jm väärtusega hooned (nt vana vallamaja hoone), olemasolevad ehitised tuleb nüüdisajastada. Hetkel mittekasutatavatele olevatele hoonetele leida sobiv kasutus või pakkuda neid huvilistele müügiks. Maakasutus, maa- ja omandireformi seis Rakke valla pindala on 22 586,7 ha, sellest füüsiliste isikute käsutuses 963 maakasutust, üldpindalaga 6119 ha (tabel 6); juriidiliste isikute käsutuses 66 maakasutust, üldpindalaga 8113 ha ja Eesti Vabariigi käsutuses on 8355 ha. Metsamaast kuulub metskondadele 3361 ha, ülejäänud juriidilistele isikutele (2684 ha), füüsilistele isikutele 2074 ha ja Eesti Vabariigile 2673 ha. Haritavat maad on füüsilistel isikutel 3186 ha ja juriidilistel 1807 ha, sellest ajutise maakasutusõigusega on juriidiliste isikute käsutuses 1558 ha. Eesti Vabariigi käsutuses on haritavat maad 3382 ha. Tabel 6. Valla maabilanss maaliikide järgi Maaliik Füüsiliste isikute käsutuses (ha) Juriidiliste isikute käsutuses (ha) Kokku (ha) Haritav maa 3186 1807 4993 Looduslik rohumaa 424 36 460 Mets 2074 6045 8119 Õu 78 10 88 Muu 357 214 571 KOKKU 6119 8112 14 231 Seisuga 2. veebruar 2001. a on Rakke vallas katastrisse kantud 10 006,7 ha maad, s.o 44,3%. Ostueesõigusega on erastatud maad ca 48% ulatuses. Erastamisprotsess kulgeb aeglaselt, sest inimestel ei ole võimalik rahaliste vahendite puudumise tõttu maa mõõdistamist tellida. Korteriomand on seatud ainult ühele korterelamule, sest korteriühistud puuduvad ja inimestel ei ole huvi ega üksmeelt korteriomandi seadmiseks. Vabade põllumajandus- ja metsamaadena on välja pakutud erastamiseks 5040 ha, sellest 2609 ha metsamaad ja 2432 ha põllumaad. Avalduste vastuvõtmisega vabade maade erastamiseks alustatakse käesoleva aasta aprillikuus. Keskkonnaministeerium on esitanud taotluse vabadest maadest 403 ha maareservi jätmiseks. Õigusvastaselt võõrandatud maadest on õigustatud subjektidele tagastamata 3102 ha. Maa ja vara tagastamise toimikuid on arhiivi üleandmiseks köidetud 336. Lõpetatud toimikuid, mille osas on vastu võetud kõik vara tagastamise ja kompenseerimise otsused, on 288. Osaliselt lahendatud, s.t toimikus on osa vara kompenseeritud/tagastatud, on 79. Toimikuid, mille osas pole vastu võetud ühtegi tagastamise/kompenseerimise otsust, on kokku 80. Õigustatud subjektid ei ole huvi tundnud oma aastaid tagasi avaldatud soovi – maa tagastamise suhtes. Arvestades lahendamata toimikute suurt hulka (159) ei ole vara tagastamise protsessi lõppaeg teada, see sõltub eelkõige õigustatud subjektide omanikeks saamise huvist ja aktiivsusest. Mittetulunduslik liikumine ning koostöö teiste omavalitsustega Mittetulunduslik liikumine Vallas tegutsevad järgmised mittetulundusühingud ja seltsid: Rakke Valla Hariduse Selts, Rakke Vabatahtlik Tuletõrjeühing, Pereklubi «Piibeleht», pensionäride klubi «Hõbeniit». Spordiklubi «Rakke», heategevusklubi «Civitan» ning Kaitseliit. Üldiselt on mittetulunduslike organisatsioonide üldine aktiivsus ja osavõtt vallaelu juhtimisest siiski väike. Enamik seltse ja ühinguid tegutseb vastavalt oma tegevussuunale kitsas ringis ning hõlmab vastavate huvidega kohalikke inimesi. Üritusi tehakse vaid oma kitsale ringile. Spordiklubi «Rakke» on organiseerinud ülevallalisi võistlusi ja haaranud kaasa oluliselt rohkem inimesi kui oma klubisse kuulub. Rakke Valla Hariduse Seltsi kaudu toimub Rakke muuseumi töö organiseerimine. Civitan klubi on korraldanud heategevuslikke üritusi rahvale: jõuludeks, emadepäevaks ja kevadpühadeks, need on populaarsed üritused. Koostöö kolmanda sektoriga peaks olema tihedam. Valla juhtkonna ja ettevõtluse edukuse kõrval sõltub kohalik areng suurel määral ka mittetulunduslike seltside, organisatsioonide ja teiste kodanikualgatuslike ühenduste tegevuse aktiivsusest. Valla juhtkond ei saa ega jõua paratamatult vajalikul määral kõigi eluvaldkondadega tegeleda, siin saavadki abiks tulla kohalik algatus, seltsielu ja kasumit mittetaotlevad organisatsioonid, seda eelkõige kultuuri- ja spordielu, aga ka teiste eluvaldkondade juures. Kolmanda sektori aktiivsemaks muutmiseks ja koostöö süvendamiseks tuleb: – pakkude kolmanda sektori esindajatele koolitusvõimalust ja infot; – tegelda külaliikumisega ja külavanemate statuudi väljatöötamisega; – pakkuda koostöövõimalusi ja rahastada mittetulundusühinguid vastavalt projektidele; – soodustada korteriühistute tekkimist. Koostöö teiste omavalitsustega Rakke valla koostöö teiste omavalitsustega on tihe. Koeru vallaga on sõlmitud koostöömemorandum. Koostöö on hea ka Avanduse vallaga. Kihelkonniti (Simuna, Laekvere, Rakke) toimuvad noorte spordimängud, suusatamine, krossijooks. Samuti toimuvad kihelkonniti lauluvõistlused, näiteringide ülevaatused ja õpetajate metoodilised päevad. Koos Jõgevamaa valdadega osaletakse aktiivselt Endla Sõprade Seltsi tegevuses. Rakke kaitseliidu rühm tegutseb Jõgeva malevkonna all. Koostöö on tihe ka turismi vallas, tehakse koostööd Piibe maantee äärsete omavalitsustega ning koostöös Jõgeva vallaga on ühine projekt Selja järve korrastamiseks. Edasise koostöö strateegilised suunad: – arendada edasi koostööd Koeru vallaga, lähtudes koostöömemorandumist; – arendada edasi kihelkondlikku koostöö printsiipi; – lähtuvalt Piibe maantee projektist alustada koostööd Jõgeva vallaga; – arendada edasi koostööd sõprusvaldadega Rootsis, Soomes ja Saaremaal. VALLA ARENGUPRIORITEEDID AASTATEL 2001–2004 – Haridus – Puhas joogivesi ja heitvete kanaliseerimine – Infotehnoloogia – Turism ARENGUPRIORITEETIDEST LÄHTUVAD KAVANDATAVAD INVESTEERINGUD AASTATEKS 2001–2004 2001. a Sihtasutused ja projektid, riik Investeeringu laenud Omavalitsuse vahendid Puhas joogivesi ja heitvete kanaliseerimine, keskkond 20 000 Kase tn bioseadmed 20 000 40 000 Olukorra uuringud, projekt 40 000 20 000 Oru tn bioseadmed 20 000 Infotehnoloogia 20 000 Gümnaasiumi arvuti 20 000 40 000 Interneti-punktide loomine Salla 15 000 Lahu 10 000 Rakke 15 000 – Haridus ja kultuur 520 000 Gümnaasiumi san.-sõlmed 500 000 Laste mänguväljakud 20 000 220 000 Lahu raamatukogu 60 000 Koolisööklate sanitaarremont: Rakke 80 000 Lahu 25 000 Salla 55 000 200 000 Lasteaia pesupesemisruumid ja san.-sõlmed 200 000 Turism 10 000 Haljastustööd Emumäel ja Tammiku parkmetsas 10 000 200 000 Endise vallamaja fassaad 65 000 Suveteatri katus 120 000 Bussipeatuse remont 15 000 10 000 Emumäe teede remont ja haljastustööd 6000 Selja järve korrastustööd 4000 Muud investeeringud 100 000 Haigla 100 000 2002. a Sihtasutused ja projektid, riik Investeeringu laenud Omavalitsuse vahendid Puhas joogivesi ja heitvete kanaliseerimine, keskkond 500 000 Salla biopuhastuse kapitaalremont 200 000 Kase tn. kanalisatsiooni ja veetrassi ehitustööd 300 000 – 50 000 Keskkonnaprojektides osalemise kaasfinantseerimine 50 000 Infotehnoloogia 20 000 Tiigrihüppe rahad koolidesse 20 000 – 120 000 Volikogu arvuti 25 000 Vallavalitsuse arvuti 25 000 Interneti-punkti hooldus ja täiustamine 70 000 Haridus ja kultuur 720 000 Gümnaasiumi ja lasteaia keskkütte tasuvusuuringud ja kapitaalremont 720 000 400 000 Gümnaasiumi ja lasteaia keskkütte kapitaalremont 400 000 180 000 Kultuurikeskuse elektri- ja põrandatööd 180 000 Turism 20 000 Emumäe maastikukaitseala ja Tammiku parkmetsa korrastustööd 20 000 40 000 Jalgratta matkaraja korrastustööd ja rajatised 40 000 Muud investeeringud 200 000 Haigla 200 000 2003. a Sihtasutused ja projektid, riik Investeeringu laenud Omavalitsuse vahendid Puhas joogivesi ja heitvete kanaliseerimine, keskkond 300 000 Rakke lasteaia ja Gümnaasiumi kanalisatsioonisüsteemide kapitaalremont ja pinnase planeerimine 300 000 – 60 000 Oru tn ja Kase tn veepuhastusjaamade hooldusremont 60 000 Infotehnoloogia 60 000 Radiolinki ehitus Rakke ja Lahu vahel 60 000 – 60 000 Interneti-punktide hooldusteenused 60 000 Haridus ja kultuur 660 000 Rakke Gümnaasiumi koridoride sanitaarremont 660 000 – 100 000 Kaasfinantseerimine gümnaasiumi koridoride sanitaarremondiks 40 000 Lasteaia mängutubade sanitaarremont 60 000 Turism 20 000 Looduskaitseobjektide hooldustööd 20 000 – 20 000 Turismiobjektide viidamajandus 20 000 2004. a Sihtasutused ja projektid, riik Investeeringu laenud Omavalitsuse vahendid Puhas joogivesi ja heitvete kanaliseerimine, keskkond 300 000 Sõpruse tn kanalisatsiooni ja veetrassi ehitamine 300 000 – 50 000 Sõpruse tn kanalisatsiooni ja veetrassi projekti kaasfinantseerimine 50 000 Infotehnoloogia 50 000 Radiolinki juurdeehitus Salla AIP 50 000 – 60 000 Interneti-punktide hooldusteenused 60 000 Haridus ja kultuur 700 000 Gümnaasiumi III korruse klassiruumide sanitaarremont ja keldrikorruse söögiruumide väljaehitus 700 000 – 150 000 Rakke lasteaia magamisruumide sanitaarremont 150 000 Turism 50 000 Tammiku rahaaugumäe kujundamine 50 000 – 40 000 Rakke linnamäe hooldustööd 40 000 ARENGUKAVA ELLUVIIMINE JA TÄIENDAMINE; ARENGUKAVA TÄITMISE JA TEOSTAMISE SEIRE Arengukava viiakse ellu valla eelarve, investeeringute, erinevate programmide ja projektide abil. Arengukava täitmise ning projektide teostamise eest vastutab Rakke Vallavalitsus. Arengukava vastuvõtmise ja muutmisega tegeleb ning arengukava täitmist ja projektide valmimist kontrollib Rakke Vallavolikogu. Arengukava täitmist kontrollitakse pidevalt, arengukava tuleb vähemalt üks kord aastas hindamiseks ning täienduste ja paranduste sisseviimiseks läbi vaadata. Iga aasta lõpus täpsustatakse järgneva aasta investeeringute ja projektide tähtajad ning maksumused. Lisa 1. Rakke valla rahvastiku soolis-vanuseline jaotus diagrammi kujul (2001. a)

Lisa 2. Rakke valla rahvastiku soolis-vanuseline jaotus tabeli kujul (2001. a) Vanusegrupp mehed naised 90– 4 9 85–90 9 17 80–84 7 34 75–79 32 61 70–74 30 63 65–69 61 85 60–64 51 71 55–59 56 55 50–54 75 68 45–49 75 55 40–44 78 73 35–39 63 74 30–34 72 60 25–29 64 58 20–24 81 77 15–19 82 90 10–14 93 97 5–9 85 82 0–4 47 47