Rakke Vallavolikogu — Rakke valla põhimääruse uue redaktsiooni kinnitamine — KO, 66, 1216

Aluseks võttes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322) Rakke Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Rakke valla põhimäärus uues redaktsioonis (lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Rakke Vallavolikogu 26. septembri 1996. a määrus nr 1 «Rakke valla põhimääruse kinnitamine». 3. Määrus jõustub 1. juulil 2000. a. Volikogu esimees Andrus BLOK Kinnitatud Rakke Vallavolikogu 26.juuni 2000. a määrusega nr 10 RAKKE VALLA PÕHIMÄÄRUS I. ÜLDSÄTTED § 1. Rakke valla põhimäärus Rakke valla põhimäärus on õigusakt, milles sätestatakse Rakke valla (edaspidi vald) omavalitsusorganite, nende komisjonide ning valla ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord. § 2. Rakke valla kohalik omavalitsus 1. Kohalik omavalitsus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes vallaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla arengu iseärasusi. 2. Kohalik omavalitsus teostub demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse või rahvaalgatuse teel. 3. Kohalik omavalitsus rajaneb riigi territooriumi haldusjaotusel. § 3. Rakke kohaliku omavalitsuse põhimõtted 1. Kohalik omavalitsus Rakke vallas rajaneb järgmistel põhimõtetel: 1.1. kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine; 1.2. igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine vallas; 1.3. seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; 1.4. vallaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamisel; 1.5. vastutus oma ülesannete täitmise eest; 1.6. tegevuse avalikkus; 1.7. avalike teenuste osutamine soodsaimatel tingimustel. § 4. Rakke kohaliku omavalitsuse õiguslikud alused 1. Rakke vald omavalitsusüksusena juhindub oma tegevuses põhiseadusest, kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, teistest Eesti Vabariigi õigusaktidest, käesolevast põhimäärusest, Rakke Vallavolikogu ja -valitsuse õigusaktidest, lepingutest riigiorganitega, lepingutest teiste omavalitsusüksuste või nende liitudega ja rahvusvahelistest lepingutest. § 5. Omavalitsusorganid 1. Rakke valla omavalitsusorganid on: 1.1. vallavolikogu – omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse valla hääleõiguslike elanike poolt seaduse alusel; 1.2. vallavalitsus – vallavolikogu poolt moodustatav täitevorgan. § 6. Rakke vald avalik-õigusliku isikuna 1.Vald on avalik-õiguslik isik, keda esindavad seaduste ja käesoleva põhimääruse alusel ning kehtestatud korras oma pädevuse piires volikogu, volikogu esimees, vallavalitsus ning vallavanem. 2. Vallal on avalik-õigusliku isikuna iseseisev eelarve, arveldusarve pangas ja oma sümboolika. § 7. Rakke valla õigus moodustada liite ja ühisasutusi 1. Rakke Vallavolikogul on õigus moodustada Rakke valla nimel teiste omavalitsusüksustega liite ja ühisasutusi õigusaktides sätestatud korras ja alustel. § 8. Osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides 1. Vallal on õigus astuda vastavate rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd. 2. Suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega toimub valla esindamine vallavolikogu poolt sätestatud korra kohaselt. § 9. Rakke valla õiguste kaitse 1. Valda likvideerida või selle piire või nime muuta ei tohi ilma vallavolikogu arvamust ära kuulamata. 2. Rakke Vallavolikogul on õigus Rakke valla haldusterritooriumil korraldada olulistes küsimustes elanike küsitlusi. 3. Vallal on oma seaduslike õiguste kaitseks või vaidluste lahendamiseks õigus pöörduda kohtusse. § 10. Rakke valla ülesanded ja pädevus 1. Valla ülesandeks on korraldada antud vallas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, territoriaalplaneerimist, valla ühistransporti ning valla teede ja tänavate korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. 2. Rakke valla ülesandeks on korraldada Rakke vallas koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide ja huvialakoolide, raamatukogude, rahvamajade, muuseumide, spordibaaside, turva- ja hooldekodude, tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist, juhul kui need on omavalitsusüksuse omanduses. Nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulude katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest. 3. Rakke vald otsustab ja korraldab lisaks käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes sätestatud ülesannetele neid kohaliku elu küsimusi: 3.1. mis on talle pandud teiste seadustega; 3.2. mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada. 4. Rakke vald täidab riiklikke kohustusi: 4.1. mis on talle pandud seadusega; 4.2. mis tulenevad selleks volitatud riigiorgani ja Rakke Vallavolikogu vahelisest lepingust. 5. Käesoleva paragrahvi 4. punkti alapunkti 4.1 alusel kohalikule omavalitsusele pandud kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. § 11. Valla sümbolid 1. Rakke vallal on oma vapp ja lipp. 1.1. Rakke valla vapp ja lipp on kinnitatud Eesti Vabariigi Riigikantselei Riigisümboolika osakonna poolt. § 12. Vapi, lipu ning muu sümboolika kasutamise kord 1. Rakke valla vapi ja lipu kujutist võib kasutada vallavolikogu, vallavalitsuse ja tema struktuuriüksuste ning vallaasutuste pitsatitel. 2. Rakke valla vapi ja lipu kujutist võivad kasutada käesoleva paragrahvi 1. punktis nimetatud üksused dokumendiplankide, trükiste, embleemide, meenete ja siltide kujunduselementidena. Muudel juhtudel reguleeritakse vapi ja lipu kujutise kasutamine vallavalitsuse poolt. 3. Neile, kellel on vapi ja lipu kujutise kasutamise õigus, väljastab nende etalonkujutiste koopiad vallasekretär. Vapi disainitud kuju kuulub igal üksikul juhul läbivaatamisele ja kinnitamisele vallasekretäri poolt. 4. Rakke valla lipp heisatakse alaliselt vallamaja hoone ees ning selle võib heisata ka allasutuste hoonetel. Valla lipu võib heisata riiklikel pühadel ja tähtpäevadel, avalikel üritustel ja perekondlike sündmuste puhul. 5. Rakke valla lipu heiskamisel koos Eesti riigilipuga või mõne teise riigi lipuga asub valla lipp lippude poolt vaadates vasakul. 6. Vapi ja lipu etalonkujutisi säilitatakse Rakke Vallavalitsuse kantseleis. § 13. Asjaajamiskeel Rakke valla omavalitsusorganites 1. Asjaajamiskeel Rakke valla omavalitsusorganites ja valla asutustes on eesti keel. II. VALLA PIIRID JA TERRITORIAALNE STRUKTUUR § 14. Valla piir 1. Rakke valla piir koos selle kirjeldusega on määratud Eesti Vabariigi territooriumi haldusjaotuse seaduses sätestatud korras. 2. Valla piir looduses määratakse koos teiste omavalitsusüksustega, arvestades Eesti Vabariigi territooriumi haldusjaotuse seaduses sätestatud korda. 3. Rakke vald piirneb lõunast Jõgeva vallaga ja Torma vallaga, läänest Koeru vallaga, põhjast Väike-Maarja vallaga ja idast Avanduse vallaga. 4. Valla piiride muutmise algatab vallavolikogu. 5. Valla piir tähistatakse valda suunduvatel teedel. 6. Rakke valda kuuluvad kehtiva haldusjaotuse alusel Rakke alevik, Ao küla, Edru küla, Emumäe küla, Jäätma küla, Kaavere küla, Kadiküla, Kamariku küla, Kellamäe küla, Kitsemetsa küla, Koila küla, Koluvere küla, Kõpsta küla, Lahu küla, Lammasküla, Lasinurme küla, Liigvalla küla, Mõisamaa küla, Mäiste küla, Nõmmküla, Olju küla, Padaküla, Piibe küla, Räitsvere küla, Salla küla, Sootaguse küla, Suure-Rakke küla, Tammiku küla, Villakvere küla, Väike-Rakke küla, Väike-Tammiku küla. 7. Valla piiride ja nime muutmise otsustab Vabariigi Valitsus. III VALLAELANIK § 15. Vallaelaniku mõiste 1. Vallaelanik on isik, kellel on elanikeregistri järgi alaline või peamine elukoht Rakke vallas. 2. Rakke valla elanikeregistrisse kandmise aluseks loetakse elukoha registreerimist valla elanike registris või Rakke Vallavalitsuse passiametnikule esitatud kirjalikku avaldust. § 16. Vallaelaniku valimisõigus 1. Rakke valla elanikul on aktiivne ja passiivne valimisõigus vastavalt põhiseadusele ja teistele seadustele. § 17. Vallaelaniku õigus kohaliku omavalitsuse teostamisel 1. Vallaelanikul on õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamisel: 1.1. vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel vallaelanikel on õigus teha kohaliku elu küsimustes Rakke Vallavolikogu või -valitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või tühistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul; 1.2. käesoleva paragrahvi punktis 1.1 ettenähtud algatus esitatakse Rakke Vallavalitsusele vastava eelnõuna, millele lisatakse allkirjadega varustatud algatuse esitajate nimekiri. Kui algatatud küsimus kuulub Rakke Vallavolikogu pädevusse, esitab Rakke Vallavalitsus selle ühe kuu jooksul Rakke Vallavolikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga; 1.3. algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutelus Rakke Vallavolikogus või Rakke Vallavalitsuses; 1.4. igaühel on õigus taotleda Rakke Vallavolikogult või Rakke Vallavalitsuselt nende poolt vastuvõetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui nendega on seadusvastaselt kitsendatud tema õigusi; 1.5. kui Rakke Vallavolikogu või Rakke Vallavalitsus jätab õigusakti muutmata või tühistamata, on taotlejal õigus pöörduda küsimuse lahendamiseks kohtusse. § 18. Rakke teenetemärk 1. Rakke teenetemärk (edaspidi teenetemärk) on Rakke valla autasu, mis antakse füüsilistele isikutele Rakkele osutatud eriliste teenete eest. Rakke teenetemärgi annab Rakke Vallavolikogu vastavalt vallavolikogu poolt kehtestatud Rakke valla teenetemärgi statuudile. § 19. Muude isikute õiguslik seisund 1. Muudel isikutel on Rakke vallas viibides Rakke valla elanikuga võrdsed õigused ja kohustused, kui valla õigusaktidega või seadustega ei ole sätestatud teisiti. IV. VALLAVOLIKOGU § 20. Omavalitsusüksuse esinduskogu 1. Vallavolikogu on Rakke kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse seaduses sätestatud korras. 2. Vallavolikogu kinnitab seaduses sätestatud alustel oma töökorra ning lahendab seadusega või käesoleva põhimäärusega talle pandud ülesandeid. 3. Vallavolikogu esindab ja tema tööd juhib vallavolikogu esimees, tema äraolekul aseesimees, aseesimehe äraolekul vallavolikogu vanim liige. § 21. Vallavolikogu moodustamine 1. Vallavolikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel hääleõiguslike vallaelanike poolt üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel kolmeks aastaks, kusjuures hääletamine on salajane. 2. Vallavolikogu liikmete arvu määrab volikogu eelmine koosseis. 3. Vallavolikogus peab olema vähemalt seitse liiget. Vallavolikogu liikmete arv määratakse vallaelanike arvust lähtudes valimiste aasta 1. jaanuari seisuga. 4. Kui valimised toimuvad kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise tõttu, määratakse valitava volikogu liikmete arv ühinemisel moodustatud valla või linna elanike arvust lähtuvalt. 5. Vallavolikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning volikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päevast. § 22. Vallavolikogu liige 1. Vallavolikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. 2. Vallavolikogu liige juhindub seadustest, valla õigusaktidest ning vallaelanike vajadustest ja huvidest. 3. Vallavolikogul on õigus maksta oma liikmetele hüvitist volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning põhitöökohal saamata jäänud töötasu eest volikogu kehtestatud määras ja korras. 4. Tööandja on kohustatud võimaldama vallavolikogu liikmel osa võtta volikogu istungitest ja tema komisjonide koosolekutest ning täita volikogu antud ülesandeid. 5. Vallavolikogu liikmel on õigus saada volikogu ja vallavalitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud. 6. Vallavolikogu liige on kohustatud esitama oma majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras. 7. Vallavolikogu esimehe või ühe volikogu aseesimehe ametikoht võib volikogu otsusel olla palgaline. 8. Vallavolikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes tal on huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastasele seadusele. 9. Huvide konflikti tekkimise juhul on volikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse volikogu istungi protokollis. Küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem. § 23. Vallavolikogu liikme volituste ennetähtaegne lõppemine 1. Vallavolikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega seoses: 1.1. volikogu tegutsemisvõimetusega; 1.2. tagasiastumisega; 1.3. väljalangemisega Eesti hääleõiguslike kodanike riiklikust registrist Rakke vallas; 1.4. nimetamisega kohtunikuks; 1.5. tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega; 1.6. jõustunud kohtuotsusega, millega tühistati Rakke valla valimiskomisjoni otsus tema registreerimise kohta volikogu liikmeks; 1.7. teovõimetuks tunnistamisega; 1.8. surmaga. 2. Vallasekretär saadab hiljemalt kolme tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi 1. punkti alapunktis 1.1 sätestatud asjaolude teatavaks saamisest vastava teate valla valimiskomisjonile. 3. Käesoleva paragrahvi 1. punkti alapunktis 1.2 sätestatud juhul esitab volikogu liige vastava avalduse vallasekretärile, kes saadab selle hiljemalt kolme tööpäeva jooksul kättesaamisest arvates volikogule. 4. Vallasekretär saadab hiljemalt kolme tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi 1. punkti alapunktides 1.3, 1.4 ja 1.8 sätestatud asjaolude teatavaks saamisest vastava teate volikogule. 5. Käesoleva paragrahvi 1. punkti alapunktides 1.5–1.7 sätestatud juhtudel saadab vallasekretär vastava kohtuotsuse volikogule hiljemalt kolme tööpäeva jooksul selle kättesaamisest arvates. § 24. Vallavolikogu liikme volituste peatumine 1. Vallavolikogu liikme volituste peatumine tähendab volikogu liikme ajutist vabanemist volikogu liikme ülesannete täitmisest. 2. Volikogu liikme volitused peatuvad: 2.1. valimisega Vabariigi Presidendiks, nimetamisega Vabariigi Valitsuse liikmeks, riigisekretäriks, riigikontrolöriks, õiguskantsleriks või maavanemaks; 2.2. nimetamisega prokuröriks; 2.3. valimisega vallavanemaks või linnapeaks, kinnitamisega valla- või linnavalitsuse liikmeks; 2.4. nimetamisega valla- või linnaametnikuks; 2.5. asumisega tegevteenistusse kaitseväes või sellega võrdsustatud teenistuses; 2.6. tema suhtes tõkendina vahi alla võtmise kohaldamisega üle kolme kuu; 2.7. tööülesannete, õpingute tõttu või muul põhjusel, mis takistab volikogu istungitel osalemist kolme järjestikuse kuu ulatuses. 3. Käesoleva paragrahvi 2. punkti alapunktis 2.3 sätestatud piirang ei kehti volikogu uude koosseisu valitud eelmise koosseisu vallavanema, linnapea ja valitsuse liikmete suhtes, kes on esitanud lahkumispalve, kuid jätkavad oma tegevust kuni volikogu poolt uue valitsuse kinnitamiseni. 4. Käesoleva paragrahvi 2. punkti alapunktides 2.1 ja 2.2 sätestatud asjaolusid kinnitava dokumendi saamisel, kuid mitte hiljem kui kolme tööpäeva jooksul pärast Riigi Teatajas avaldamist saadab vallasekretär vastava teate volikogule. 5. Käesoleva paragrahvi 2. punkti alapunktis 2.4 sätestatud juhul saadab vallasekretär hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast vastava korralduse vastuvõtmist selle volikogule. 6. Käesoleva paragrahvi 2. punkti alapunktides 2.5 ja 2.7 sätestatud juhtudel saadab vallasekretär vastava avalduse hiljemalt kolme tööpäeva jooksul volikogule. 7. Käesoleva paragrahvi 2. punkti alapunktis 2.6 sätestatud juhul saadab vallasekretär hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast vastava kohtumääruse kättesaamist selle volikogule. § 25. Vallavolikogu asendusliige 1. Volikogu liikme volituste ennetähtaegse lõppemise ja volikogu liikme volituste peatumise puhul astub volikogu liikme asemele volikogu asendusliige. 2. Valla valimiskomisjon registreerib volikogu asendusliikmed, lähtudes kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses sätestatud põhimõtetest ja saadab nende nimekirja volikogu esimehele. 3. Asendusliige on esimene sama erakonna või valimisliidu valimata jäänud kandidaat, kes kandideeris samas valimisringkonnas, milles kandideeris asendatav volikogu liige. Kui esimene valimata jäänud kandidaat loobub, on asendusliikmeks järgmine sama erakonna või valimisliidu samas valimisringkonnas valimata jäänud kandidaat. Kui kaks või enam sama erakonna või valimisliidu kandidaati said valimisel võrdselt hääli, saab asendusliikmeks valimisringkonna kandideerijate nimekirjas tagapool olnud isik. 4. Kui asendatav volikogu liige kandideeris üksikkandidaadina või kui selles valimisringkonnas samal erakonnal või valimisliidul rohkem asendusliikmeid ei ole, saab volikogu liikmeks asendusliige, kes on määratud erakondade ja valimisliitude vahel jaotatud lisamandaadi alusel, mille on registreerinud valla valimiskomisjon. 5. Kui valimisringkonna kandideerijate nimekirjas on ainult üksikkandidaadid, on asendusliikmeks samas valimisringkonnas valimata jäänud üksikkandidaadid. Kui esimene valimata jäänud üksikkandidaat astub tagasi, on asendusliikmeks järgmine valimata jäänud üksikkandidaat. 6. Volikogu liikme volitused peatuvad või lõpevad ning asendusliikme volitused volikogu liikmena algavad volikogu, valla valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest. 7. Volikogu liikme volituste taastumisel lõpevad selle asendusliikme volitused, kes on viimasena määratud asendama volikogu liiget selle valimisringkonna sama erakonna või valimisliidu kandidaatide hulgast. Volikogu liikme volitused taastuvad ja asendusliikme volitused lõpevad volikogu otsuse jõustumise hetkest. 8. Valla valimiskomisjoni otsused saadab valla valimiskomisjon vallasekretärile. 9. Kui kohaliku omavalitsuse volikogu liikmete arv langeb käesoleva põhimääruse § 38 punktis 4 osutatud tegutsemiseks vajaliku miinimumini või alla selle, korraldatakse volikogu koosseisus puudu olevate liikmete valimiseks täiendavad valimised. § 26. Volikogu pädevus 1. Vallavolikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine: 1.1. valla eelarve vastu võtmine ja muutmine ning selle täitmise aruande kinnitamine ning audiitori määramine; 1.2. kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 1.3. valla eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine; 1.4. koormiste määramine; 1.5. toetuste andmise ja valla eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine; 1.6. vallavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine; 1.7. valla arengukava vastuvõtmine ja muutmine; 1.8. laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine; 1.9. valla põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 1.10. taotluse esitamine või arvamuse andmine valla piiride või valla nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 1.11. osavalla moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine; 1.12. vallavolikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 1.13. valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine ja valla jaoskonnakomisjoni ning valimiskomisjoni moodustamine; 1.14. vallavolikogu esimehe, aseesimehe või aseesimeeste valimine; 1.15. vallavanema valimine ja ametist vabastamine; 1.16. vallavalitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri kinnitamine; 1.17. vallavalitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine valitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste valitsusliikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine; 1.18. umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale või valitsuse liikmele; 1.19. vallavanemale ja palgalistele vallavalitsuse liikmetele töötasu määramine ning teistele valitsusliikmetele hüvitise maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine; 1.20. vallavolikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine, nende esimeeste ja aseesimeeste valimine volikogu liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine; 1.21. vallavolikogu esimehele või ühele aseesimehele töötasu või hüvitise määramine või aseesimeestele hüvitise määramine; 1.22. vallavolikogu liikmetele volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning volikogu tööst osavõtu eest hüvitise suuruse ja maksmise korra kehtestamine; 1.23. valla esindamise korra kehtestamine; 1.24. valla poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine; 1.25. valla osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine; 1.26. kohtukaasistujate valimine; 1.27. Vabariigi Presidendi valimiskogusse volikogu esindaja või esindajate valimine; 1.28. maavanema kandidatuuri kooskõlastamiseks volikogu esindaja valimine; 1.29. valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja tühistamine; 1.30. kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 1.31. üldplaneeringu algatamine, kehtestamine ja tühistamine; 1.32. üldplaneeringu projekti vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 1.33. detailplaneeringu kehtestamine ja tühistamine; 1.34. valla ametiasutuse ja valla ametiasutuse hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuse põhimääruse kinnitamine; 1.35. vallaametnikele sotsiaalsete garantiide kehtestamine; 1.36. valla ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärade ja palgatingimuste kinnitamine. 1.37. Vallavolikogu ainupädevusse kuuluvad lisaks eelpoolnimetatutele teised seadustes sätestatud vallavolikogu ainupädevusse antud küsimused. 2. Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab volikogu, kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise valitsusele. 3. Kohaliku omavalitsuse volikogu võib delegeerida vallavalitsusele muudatuste tegemise aasta jooksul ametiasutuste struktuuris ja teenistujate koosseisus volikogu poolt kinnitatud teenistujate üldarvu ja palgafondi piires. § 27. Vallavolikogu esimees 1. Vallavolikogu esimees: 1.1. korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist; 1.2. esindab Rakke valda ja vallavolikogu vastavalt seadusega ning vallavolikogu poolt antud pädevusele; 1.3. kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele ja teistele volikogu dokumentidele; 1.4. täidab muid talle seaduse alusel ja valla põhimäärusega pandud ülesandeid. 2. Volikogu esimehe äraolekul (puhkus, haigus, ametialane lähetus jm) asendab teda aseesimees, aseesimehe äraolekul vallavolikogu vanim liige. § 28. Vallavolikogu komisjonid 1. Vallavolikogu võib moodustada nii alalisi kui ka ajutisi komisjone. Alalise komisjoni koosseis ja põhikiri kinnitatakse volikogu otsusega. Komisjon: 1.1. selgitab välja kohaliku omavalitsuse poolt lahendamist vajavad vallaelu probleemid ja teeb ettepanekuid nende lahendamiseks; 1.2. töötab välja tegevuskavasid; 1.3. algatab vallavolikogu määruste ja otsuste eelnõusid; 1.4. annab arvamusi talle läbivaatamiseks saadetud Rakke õigusaktide eelnõude kohta; 1.5. kontrollib vallavolikogu määruste ja otsuste täitmist; 1.6. teeb ettepanekuid vallavolikogu istungitel arutusele tulevate põhiküsimuste loetelu kohta; 1.7. võib teha ettepanekuid vallaeelarve koostamise ja eelarve projekti kohta. 2. Komisjonide esimehed tuleb valida volikogu liikmete hulgast salajasel hääletamisel poolthäälte enamusega. Teised komisjoni liikmed kinnitatakse komisjoni esimehe esildisel volikogu poolt. 3. Komisjoni töövorm on koosolek, mis toimub vähemalt kord kvartali jooksul, kui komisjoni põhikirjas ei ole sätestatud teisiti. Komisjoni erakorralise koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees omal algatusel või neljandiku komisjoni liikmete kirjalikul nõudel. Koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa vähemalt pool komisjoni liikmetest, sealhulgas esimees või aseesimees. Komisjon teeb otsuse, kui selle poolt on üle poole kohalolevatest liikmetest. Otsused võetakse vastu poolthäälte enamusega. 4. Komisjoni esimehel on õigus taotleda komisjoni läbivaatamiseks volikogu menetluses olevaid eelnõusid, kui need kuuluvad komisjoni töö kompetentsi ning ei ole komisjonile suunatud. Komisjonidele suunavad materjale läbivaatamiseks vallavolikogu ja vallavolikogu esimees. 5. Komisjoni koosolekud protokollitakse ja vormistatakse viie tööpäeva jooksul ning protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja. Protokollid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. Protokollidega on võimalik tutvuda vallavolikogu kantseleis. Vallavalitsusel ja komisjonide liikmetel on õigus saada protokolli koopia. Isikutel, kellesse puutuvaid küsimusi käsitleti, on õigus saada hiljemalt seitsme tööpäeva jooksul väljavõte protokollist. 6. Komisjoni otsused on soovitusliku iseloomuga volikogu määruste ja otsuste või valitsuse määruste ja korralduste vastuvõtmisel. 7. Komisjoni liikmete, välja arvatud valla ametnike, osalemine koosolekul võidakse hüvitada volikogu poolt ettenähtud korras. 8. Komisjoni liige võib isikliku avalduse alusel igal ajal komisjoni koosseisust tagasi astuda. Komisjoni liikme volitused lõpevad volikogu vastava otsuse jõustumise hetkest. 9. Komisjoni liikme (v.a komisjoni esimehe) tagasikutsumise võib algatada volikogu komisjon, fraktsioon, samuti vähemalt kolm volikogu liiget. Komisjoni liikme tagasikutsumine otsustatakse volikogu koosseisu häälteenamusega. § 29. Revisjonikomisjon 1. Volikogu moodustab oma volituste ajaks vallavalitsuse tegevuse kontrollimiseks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. 2. Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast. 3. Revisjonikomisjoni teenindab vallakantselei. Komisjonil on õigus saada vallavalitsuse liikmetelt ja valla ametiasutustelt komisjoni tööks vajalikku informatsiooni. Vastavat tööd korraldab komisjoni esimees koostöös vallakantselei juhatajaga. 4. Revisjonikomisjon kontrollib: 4.1. vallavalitsuse tegevuse vastavust volikogu määrustele ja otsustele; 4.2. tulude tähtaegselt sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust valla eelarvele; 4.3. valla ametiasutuste ja munitsipaalettevõtete ning -asutuste raamatupidamise õigsust ja munitsipaalettevõtetesse paigutatud valla vara kasutamise sihipärasust; 4.4. valla poolt sõlmitud lepingute täitmist; 4.5. volikogu ülesandel vallavalitsuse ja tema ametiasutuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust. 5. Revisjonikomisjon peab enne valla eelarve täitmise aruande kinnitamist vallavolikogule oma töö tulemustest aru andma ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. § 30. Revisjonikomisjoni poolt läbiviidavate kontrollimiste kord 1. Revisjonikomisjon kontrollib käesoleva põhimääruse § 29 lõikes 4 sätestatud valdkondades vallavalitsuse ja valla asutuste tööd vallavolikogu poolt esitatud kontrollülesannete alusel. 2. Kontrollimist viivad läbi revisjonikomisjoni liikmed, kaasates oma töösse vallakantselei ametnikke, koosseisuväliseid eksperte ja asjatundjaid. 3. Kontrollimise tulemused vormistatakse aktiga. Oluliste seadusrikkumiste ilmnemisel võib kontrollija esitada ülesande andjale vaheakti. 4. Kontrollimise käigus selgunud asjaolusid ja andmeid ei avalikustata enne revisjonikomisjoni vastavat otsustust. 5. Avastatud puudustest ja nende kõrvaldamise ettepanekutest teatab revisjonikomisjon kirjalikult vallavalitsusele, kes võtab 10 päeva jooksul pärast revisjoniakti saamist seisukoha ning esitab selle koos aktiga volikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta. 6. Revisjonikomisjonil on õigus saada vallavalitsuse ametnikelt tööalast teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente. Revisjonikomisjon võib teostada kontrollimisi ka väljaspool asutuse töö sise-eeskirjadega kehtestatud tööaega. § 31. Rakke Vallavolikogu fraktsioon 1. Vähemalt kolm vallavolikogu liiget võivad moodustada vallavolikogu fraktsiooni. Vallavolikogu liige võib kuuluda ainult ühte fraktsiooni. 2. Vallavolikogu fraktsiooni moodustamise otsus, mis on allkirjastatud kõigi fraktsiooni liikmete poolt ning milles on ära näidatud fraktsiooni nimetus, esimees, edastatakse volikogu esimehele. Fraktsioon loetakse moodustatuks volikogu esimehe poolt fraktsiooni moodustamise otsuse teatavaks tegemise hetkest. 3. Igal fraktsiooni liikmel on õigus igal ajal lahkuda fraktsiooni koosseisust, informeerides sellest kirjalikult volikogu esimeest. Kõigi ülejäänud fraktsiooni liikmete ühisel otsusel, mis on nende poolt allkirjastatud, võib fraktsiooni liikme fraktsioonist välja arvata. Vastav otsus edastatakse volikogu esimehele, kes teeb selle teatavaks järgmisel volikogu istungil. 4. Fraktsioonil on õigus: 4.1. seada üles kandidaat vallavolikogu poolt valitavale, kinnitatavale või määratavale ametikohale; 4.2. esitada enda poolt kandidaate kõigil isikuvalimistel; 4.3. algatada ja ette valmistada vallavolikogu määruste ja otsuste eelnõusid; 4.4. anda arvamusi vallavolikogu menetluses olevate eelnõude kohta; 4.5. esitada vallavolikogu istungil arupärimisi vallavanemale ja vallavalitsuse liikmetele; 4.6. teha ettepanekuid vallavolikogu istungitel arutusele tulevate põhiküsimuste loetelu kohta. 5. Fraktsiooni tegevuse organisatsioonilise ja tehnilise teenindamise küsimused lahendatakse fraktsioonisiseselt. § 32. Umbusaldusmenetlus vallavolikogus 1. Vähemalt neljandik vallavolikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise vallavolikogu esimehele, vallavanemale või mõnele valitsuse liikmele või komisjoni esimehele. 2. Umbusalduse avaldamine toob kaasa vallavolikogu esimehe või vallavolikogu komisjoni esimehe ametist vabastamise.Vallavolikogu esimehele umbusalduse avaldamise korral täidab vallavolikogu esimehe ülesandeid kuni uue vallavolikogu esimehe valimiseni vallavolikogu aseesimees või vallavolikogu vanim liige. 3. Umbusalduse avaldamine on aluseks vallavanema või vallavalitsuse liikme töölt vabastamisele vallavolikogu usalduse kaotamise tõttu. 4. Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud vallavolikogu istungil toetust, siis ei saa samale isikule kolme kuu jooksul samal põhjusel algatada uut umbusalduse avaldamist. 5. Kirjalik algatus umbusaldamise avaldamiseks, millele on alla kirjutanud kõik algatajad, registreeritakse vallakantseleis ja esitatakse see koos vallavolikogu õigusakti eelnõuga hiljemalt viis päeva enne vallavolikogu istungi päeva vallavolikogu esimehele istungi päevakorda lülitamiseks. Kirjalikus algatuses märgitakse umbusalduse avaldamise põhjus. 6. Umbusalduse avaldamine otsustatakse avalikul hääletamisel. Umbusalduse avaldamiseks on vajalik vallavolikogu koosseisu häälteenamus. § 33. Vallavolikogu tegutsemisvõimetus 1. Vallavolikogu on tegutsemisvõimetu, kui ta: 1.1. pole suutnud vastu võtta valla eelarvet kolme kuu jooksul eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest arvates, kui riigieelarvet ei olnud vastu võetud eelarveaasta alguseks; 1.2. pole kahe kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi lõppemise päevast arvates valinud volikogu esimeest ja vallavanemat või pole nelja kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid; 1.3. pole kahe kuu jooksul vallavolikogu esimehe, vallavanema ametist vabastamisest arvates valinud uut vallavolikogu esimeest, vallavanemat või pole nelja kuu jooksul vallavanema vabastamisest arvates kinnitanud vallavalitsuse liikmeid; 1.4. pole kahe kuu jooksul vallavanemale või vallavalitsusele umbusalduse avaldamise päevast arvates valinud uut vallavanemat ja pole nelja kuu jooksul umbusalduse avaldamise päevast arvates kinnitanud vallavalitsuse liikmeid. § 34. Vallavolikogu tegutsemisvõimetuse tagajärjed 1. Kui vallavolikogu osutub tegutsemisvõimetuks, loetakse kõigi tema liikmete volitused ennetähtaegselt lõppenuks ning nende asemele astuvad asendusliikmed seaduses sätestatud korras. Sellisel juhul kutsub vallavolikogu istungi kokku ja seda juhatab kuni vallavolikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või tema asendaja. 2. Kui vallavolikogu muutub tegutsemisvõimetuks vähem kui kuus kuud enne kohaliku omavalitsuse volikogude korralisi valimisi ning vallavolikogu liikmete kohtade täitmiseks ei piisa vallavolikogu asendusliikmeid, otsustab kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 22 lõike 1 punktis 13 ja lõikes 2 nimetatud küsimusi vallavalitsus. V. VALLAVOLIKOGU TÖÖKORD § 35. Vallavolikogu esimehe ja aseesimehe valimise kord 1. Vallavolikogu tööd juhib, istungeid juhatab ning nende ettevalmistamist korraldab vallavolikogu esimees, tema äraolekul vallavolikogu aseesimees. Vallavolikogu koosseisu esimest istungit juhatab kuni esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees. Vallavolikogu esimees valitakse vallavolikogu esimesel istungil oma liikmete hulgast salajasel hääletamisel vallavolikogu volituste ajaks. Igal vallavolikogu liikmel on õigus ka ennast esitada kandidaadiks valitavale vallavolikogu esimehe kohale. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek vallavolikogu istungil istungi juhatajale. Kandidaatidest koostatakse nimekiri, milles igale kandidaadile antakse registreerimisnumber vastavalt kandidaatide ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab vallavolikogu avalikul hääletamisel. Kandidaatidel on õigus esitada enesetaandus kuni häältelugemise komisjoni moodustamiseni. Vallavolikogu poolt moodustatakse kolmeliikmeline häältelugemise komisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. Igal vallavolikogu liikmel on üks hääl. Vallavolikogu liikmed kirjutavad sedelile kandidaadi nime, kelle poolt nad hääletavad. Vallavolikogu esimeheks valituks loetakse kandidaat, kelle poolt hääletab üle poole vallavolikogu koosseisust. Kui esimeses voorus ei saa keegi nõutavat häälteenamust, korraldatakse kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel valimiste lisavoor. Kui kandidaate oli ainult üks või kaks (volikogu esimees ei osutunud valituks esimeses voorus) või ka lisavoorus ei saanud kumbki kandidaatidest vallavolikogu koosseisu poolthäälte enamust, siis alustatakse uuesti kandidaatide esitamist ja läbiarutamist samal päeval vallavolikogu koosseisu poolthäälte enamuse otsuse alusel. Volikogu koosseisu poolthäälte enamuse puudumisel korratakse valimise protseduuri kahe nädala jooksul uuesti. Vallavolikogu aseesimehe valimine toimub vallavolikogu esimehe valimistega samadel alustel. § 36. Vallavolikogu istungi kokkukutsumine 1. Vallavolikogu töövorm on istung, vallavolikogu istungi kutsub kokku vallavolikogu esimees või tema asendaja vallavolikogu poolt kehtestatud korras. Vallavolikogu uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku valla valimiskomisjoni esimees hiljemalt seitsmendal päeval arvates vallavolikogu valimiste tulemuste väljakuulutamisest. Vallavolikogu istung kutsutakse kokku vastavalt vajadusele, kuid vähemalt kuus korda aastas. Vallavolikogu istung tuleb kokku kutsuda ka vallavalitsuse või vähemalt neljandiku vallavolikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. Sel juhul esitatakse istungi kokkukutsumiseks kirjalik ettepanek vallavolikogu esimehele, ära näidates istungile arutamiseks antavad küsimused. Istung tuleb kokku kutsuda hiljemalt 10 päeva jooksul pärast vastava ettepaneku saamist. Vallavolikogu kokkukutsumisel tuleb ära näidata arutusele tulevad küsimused päevakorra eelnõuna ja kutse peab olema vallavolikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne vallavolikogu istungit. Vallavolikogu liikmed, kes ei saa istungist osa võtta, on kohustatud sellest teatama vallakantseleisse, kust teade edastatakse vallavolikogu esimehele. § 37. Vallavolikogu istungi päevakord ja istungi ettevalmistamine 1. Vallavolikogu istungi ettevalmistamist korraldab volikogu esimees või aseesimees. Volikogu liikme poolt päevakorda esitatud küsimuse valmistab ette küsimuse tõstatanud volikogu liige. Vallavolikogu või vallavolikogu esimees võivad vallavalitsusele ja vallavolikogu komisjonidele anda ettevalmistamiseks vallavolikogus arutusele tulevaid küsimusi. 2. Vallavolikogu õigusaktide algatamise õigus on vallavolikogu liikmel, vallavolikogu komisjonil, vallavalitsusel ja vallaelanikul käesolevas põhimääruses sätestatud korras. 3. Õigusaktide ja muude dokumentide eelnõud laekuvad vallakantseleisse, kust nad saadetakse vallavolikogu esimehele. Eelnõu esitaja vastutab selle eest, et eelnõu vastab nii sisult kui ka vormilt kehtivale seadusandlusele. Selgitust vajavale õigusakti eelnõule lisab eelnõu koostaja kirjaliku seletuskirja. 4. Vallavolikogu istungi päevakorra eelnõu arutamisele võib kaasata vallavolikogu liikmeid, komisjonide ja vallavalitsuse liikmeid. Kõigil käesolevas lõikes nimetatutel on õigus esitada oma arvamused ja ettepanekud päevakorra eelnõu kohta vähemalt kuus päeva enne istungi toimumist. Ettepanekud päevakorra eelnõu kohta tuleb esitada kirjalikult vallavolikogu esimehele. 5. Istungi päevakorra lõpliku eelnõu, mis esitatakse kinnitamiseks vallavolikogu istungile, koostab vallavolikogu esimees koos aseesimehega, arvestades lõikes 4 nimetatud arvamusi. Istungi päevakorra eelnõu pannakse üldiseks tutvumiseks välja neli päeva enne istungi toimumist vallavolikogu istungiruumi juures asuvale stendile. 6. Vallavolikogu istungi päevakorra eelnõu kinnitatakse vallavolikogu istungil kohalviibivate liikmete häälteenamusega. Küsimuste väljaarvamine päevakorrast otsustatakse poolthäälte enamusega. Pärast päevakorra kinnitamist seda enam ei muudeta. 7. Vallavolikogu istungi materjalid saadetakse koos istungi kutsetega välja kõigile vallavolikogu liikmetele. § 38. Hääletamine, volikogu otsustusvõimelisus 1. Vallavolikogu esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja. 2. Vallavolikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks vallavolikogu liige seda nõuab või kui käesolevas põhimääruses fikseeritud juhtudel on vajalik küsimuse otsustamiseks hääletamise läbiviimine. 3. Hääletamine vallavolikogus on avalik, välja arvatud isikuvalimised, mis otsustatakse salajasel hääletamisel. 4. Vallavolikogu otsustused tehakse poolthäälte enamusega. Käesoleva põhimääruse § 26 punktides 1.2, 1.4, 1.6–1.10, 1.14, 1.15, 1.18 ja 1.24 ettenähtud küsimustes otsustuste vastuvõtmiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus (poolt hääletab üle poole volikogu koosseisust). 5. Volikogu liikmete kohalolekut kontrollitakse iga istungi alguses, iga volikogu liige annab oma allkirja osavõtulehele, mis lisatakse istungi protokollile. 6. Juhul kui keegi volikogu liikmetest hilineb istungile või lahkub istungilt selle toimumise ajal, kantakse protokolli saabumise või lahkumise kellaaeg ja päevakorrapunkt, mille arutamise ajal volikogu liige istungile saabus või lahkus. 7. Hääletamisele pannakse ainult kirjalikult esitatud eelnõud. Enne hääletamist kordab istungi juhataja kõiki hääletamisele pandavaid ettepanekuid vastavalt hääletamisele paneku järjekorrale. Enne hääletamisele asumist peab istungi juhataja veenduma, et kõigile volikogu liikmetele on hääletamisele pandav küsimus ühtmoodi arusaadav. Kui küsimus on kellelegi arusaamatu, siis kordab istungi juhataja seletust. 8. Häältelugemise tulemused teatab istungi juhataja kuuldavalt. Volikogu liikmel on õigus nõuda hääletamise kordamist juhul, kui selgub, et küsimuse arutamisel või hääletamisel on rikutud käesolevas põhimääruses fikseeritud korda. 9. Hääletamisele pandavates küsimustes loetakse hääled järgmises järjekorras: poolthääled, vastuhääled, erapooletud. § 39. Vallavolikogu istungi avalikkus, päevakorraküsimuse arutamise ja otsustamise kord 1. Vallavolikogu istungid on üldjuhul avalikud. Vallavolikogu võib kuulutada istungi kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam vallavolikogu liikmeid kui vastu või kui arutatavat küsimust puudutavate küsimuste avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. 2. Avalikel istungitel võib foto-, video- ja fonosalvestusi teha nii, et see ei sega vallavolikogu istungi läbiviimist või vallavolikogu liikmete tööd. 3. Kõik esitatud eelnõud peavad olema varustatud kuupäevaga, kooskõlastatud allkirjaga ja allkirja dešifreeringuga ning olema läbinud põhimääruses kindlaksmääratud menetluse. Vallavolikogu arutab istungil vaid päevakorda lülitatud ja kirjalikult ettevalmistatud küsimusi. 4. Vallavolikogu selgitust vajavale õigusakti eelnõule lisatakse seletuskiri või eelnõu põhistavad dokumendid ning eelnõu esitaja äranägemisel küsimust käsitlevate õigusaktide ärakirjad või väljavõtted nendest. 5. Eelnõud, mida pole esitanud vallavalitsus, võib vallavolikogu esimees saata vallavalitsusele arvamuse saamiseks. 6. Vallavalitsuse jurist või vallasekretär esitab oma arvamuse volikogu esimehele eelnõu vastavuse kohta kehtivatele õigusaktidele, samuti ettepanekud eelnõu redaktsiooniliseks muutmiseks. 7. Päevakorraküsimuse arutamine algab eelnõu esitaja ettekandega. Ettekandeks antakse aega kuni 15 minutit, kaasettekandeks kuni 5 minutit. Kokkuleppel ettekandjaga või kaasettekandjaga võib istungi juhataja teha volikogule ettepaneku eelpooltoodud tähtaegu pikendada. 8. Pärast päevakorraküsimuse ettekandmist avatakse läbirääkimised. 9. Sõnavõtuks kohalt antakse aega kuni 5 minutit. Sõna annab istungi juhataja vastavalt sõnavõttude registreerimise järjekorrale. Istungi juhataja võib anda sõna faktiliseks õienduseks, märkusteks ja repliigiks ühe minuti jooksul soovija märguande peale (tõstetud käsi) väljaspool järjekorda. 10. Istungi juhataja taandab asjasse mittepuutuvad küsimused ning tühistab sõnavõtu, kui see ei puuduta arutatavat päevakorraküsimust. 11. Läbirääkimise lõpetamise ettepaneku teeb istungi juhataja. Otsus läbirääkimiste lõpetamise kohta lahendatakse hääletamise teel. Enne läbirääkimiste lõpetamise otsustamist registreerunud sõnasoovijatel on õigus esineda. 12. Vallavolikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta vallavalitsuse liikmed ja istungile kutsutud isikud. Sõna andmise otsustab istungi juhataja. 13. Vallavolikogu võib küsimuse arutamise katkestada igas staadiumis. Protokolli kantakse sel juhul otsus arutelu jätkamise aja kohta. Otsus arutelu katkestamise kohta võetakse vastu poolthäälte enamusega. Kui arutelu jätkamisel on aluseks oleva eelnõu tekst muutunud, on istungi juhataja kohustatud avama uued läbirääkimised. 14. Muudatusettepanekud arutatava eelnõu kohta paneb istungi juhataja hääletusele enne eelnõu lõpphääletust. Eelnõu loetakse muudetuks poolthäälte enamusega. 15. Pärast muudatusettepanekute hääletamist paneb istungi juhataja eelnõu hääletamisele parandatud kujul. 16. Kui eelnõu ei saa vajalikul hulgal poolthääli, otsustatakse hääletamise teel küsimuse päevakorrast mahavõtmine. 17. Volikogu istungi päevakorras olevaid küsimusi arutatakse ühel või enamal lugemisel. Enam kui ühel lugemisel arutatakse küsimust juhul, kui seda nõuab vähemalt üks alaline komisjon või üle poole volikogu koosseisust. Kohustuslikus korras kuulatakse vähemalt kahel lugemisel eelarve kinnitamise eelnõud, põhimääruse eelnõud ning valla arengukava eelnõud. 18. Eelnõu teine lugemine toimub järgmisel volikogu istungil. Vahepeal on volikogu liikmel, komisjonidel ja vallavalitsusel võimalik teha eelnõu esitajale kirjalikke ettepanekuid eelnõu täiendamise ja muutmise kohta. 19. Teise lugemise alguses esineb eelnõu esitaja ettekandega, milles selgitab esimese ja teise lugemise vahel eelnõuga toimunud tööd ja kommenteerib muudatusettepanekuid. Ettekandjale esitatakse küsimusi ja kuulatakse ära vastused. Edasi järgnevad volikogu liikmete sõnavõtud. 20. Viimase lugemise muudatusettepanekute järel pannakse eelnõu tervikuna hääletamisele. § 40. Vallavolikogu istungi protokoll 1. Vallavolikogu istungi protokollile kirjutab alla vallavolikogu esimees või tema asendaja. 2. Protokollile allakirjutanud isikud vastutavad protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest. 3. Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed eraldi osavõtulehel, arutusele tulevad küsimused ja nende kohta vastuvõetud otsused ning otsustajate või küsimuse algatajate eriarvamused. 4. Volikogu istungid protokollib volikogu esimehe poolt määratud isik. 5. Istungite protokollid säilitatakse vallakantseleis. 6. Üldkättesaadavaiks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks. 7. Protokollid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. § 41. Vallavolikogu õigusaktidele esitatavad nõuded, õigusaktide avalikustamine ja jõustumine 1. Vallavolikogu annab välja määruseid ja võtab vastu otsuseid. 2. Vallavolikogu õigusaktid kehtivad Rakke valla haldusterritooriumil. 3. Vallavolikogu otsuste ja määruste avalikustamise enne nende jõustumist korraldab vallakantselei. Vallavolikogu õigusaktid avalikustatakse nende väljapanekuga vallavalitsuse ruumides asuvale stendile. Õigusaktide ärakirjad avalikustatakse Rakke valla raamatukogudes ning kohalikus valla infolehes. 4. Üldist tähtsust omavad vallavolikogu määrused saadetakse Riigikantseleile avaldamiseks kinnitatud ärakirjana nii paberkandjal kui elektroonilisel kujul Riigikantselei poolt antud tehniliste juhiste kohaselt nädala jooksul pärast allakirjutamist. 5. Vallavolikogu määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist, kui õigusaktis eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtaega. 6. Määruses ei saa kehtestada tagasiulatuvalt sätteid, mis toovad kaasa isikute kohustuste ja vastutuse suurenemise. 7. Vallavolikogu otsused jõustuvad neis sätestatud tähtajal. 8. Vallavolikogu otsused tuleb saata täitjatele ja asjaosalistele. 9. Vallavolikogu määrusele ja otsusele ning teistele dokumentidele kirjutab alla vallavolikogu esimees, viimase äraolekul tema asendaja. 10. Vallavolikogu õigusaktide originaaleksemplarid säilitatakse vallakantseleis. Vallavolikogu määrused ja otsused vormistatakse ja avalikustatakse Rakke vallas eesti keeles. Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud üksnes valla ametiasutuste siseseks kasutamiseks. 11. Vallavolikogu otsuste ja määruste täitmist kontrollib vallavolikogu käesolevas põhimääruses sätestatud korras. 12. Järelevalvet vallavolikogu õigustloovate aktide vastavuse üle Eesti Vabariigi põhiseadusele ja seadustele teostab õiguskantsler. § 42. Istungi lõpetamine 1. Volikogu istungi lõpetab pärast päevakorra ammendumist istungi juhataja sõnadega «istung on lõppenud» ja kinnitab seda haamrilöögiga. 2. Kui volikogu otsustab erandkorras istungi lõpetada enne päevakorra ammendumist, pannakse arutamata jäänud päevakorrapunktid järgmise istungi päevakorra projekti esimesteks punktideks. 3. Pärast istungi lõpetamist võib istungi juhataja volikogu liikmete poolthäälte enamuse nõudmisel välja kuulutada n-ö vaba arutelu e «vaba mikrofoni». Osavõtt sellest on vabatahtlik. VI. VALLAVALITSUS § 43. Vallavanem 1. Vallavanem: 1.1. korraldab vallavalitsuse tööd ja vallavalitsuse istungite ettevalmistamist; 1.2. esindab Rakke valda ja Rakke Vallavalitsust vastavalt seadusele, käesolevale põhimäärusele ja volikogu poolt antud pädevusele; 1.3. annab vallavalitsuse ja tema ametiasutuste sisese töö korraldamiseks käskkirju; 1.4. kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele vallavalitsuse dokumentidele; 1.5. esitab vallavolikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu; 1.6. esitab volikogule ettepaneku vallavalitsuse liikme ametisse kinnitamiseks või mõne vallavalitsuse liikme ametist vabastamiseks; 1.7. esitab vallavalitsusele ametisse kinnitamiseks munitsipaalettevõtte ja -asutuse juhi kandidaadi; 1.8. sõlmib valla nimel valla ülesannete täitmiseks lepinguid või volitab selleks oma käskkirjaga teisi isikuid; 1.9. täidab talle seaduste alusel või käesoleva põhimäärusega pandud ülesandeid. 2. Vallavanemat asendab tema äraolekul (puhkus, haigus, teenistusalane lähetus jms) abivallavanem, selle äraolekul vallavanema poolt määratud isik. 3. Volitused vallavanemana saab vallavanem vallavolikogu poolt valitsuse koosseisu kinnitamise hetkest. Kuni selle hetkeni ei saa vallavanem täita käesoleva paragrahvi punktis 1 sätestatud ülesandeid, välja arvatud valitsuse koosseisulise struktuuri ja valitsuse liikmete kandidaatide esitamine volikogule kinnitamiseks. 4. Vallavanema tagasiastumise korral valib volikogu samal istungil uue vallavanema või määrab ühe valitsuse liikme vallavanema asendajaks kuni uuele valitsusele volituste andmiseni. § 44. Vallavanema valimine 1. Vallavanemaks võib vallavolikogu valida vähemalt 18-aastase teovõimelise Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt ning kes oma hariduse, töökogemuse ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma vallavanema ülesandeid. Vallavanema võib valida konkursi korras. 2. Vallavanema valimised viiakse läbi hiljemalt kahe kuu jooksul volikogu uue koosseisu esimese istungi päevast arvates. 3. Vallavolikogu valib vallavanema kuni kolmeks aastaks salajasel hääletamisel. Igal volikogu liikmel on valimisel üks hääl. 4. Vallavanema kandidaadi võib üles seada vallavolikogu fraktsioon või vallavolikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek volikogu esimehele. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt nende ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel. 5. Pärast nimekirja sulgemist valitakse avalikul hääletamisel vähemalt kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. Häältelugemiskomisjon valmistab ette hääletamissedelid, viib läbi salajase hääletamise ja koostab protokolli hääletamistulemuste kohta. Protokollile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. 6. Vallavanemaks osutub valituks kandidaat, kes saab vallavolikogu koosseisu häälteenamuse. 7. Kui ükski kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, kuulutatakse välja istungi vaheaeg ja viiakse pärast vaheaega läbi kordushääletamine kahe esimeses voorus enim hääli saanud kandidaadi vahel. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat volikogu koosseisu häälteenamust, kuulutatakse välja istungi vaheaeg, pärast istungi vaheaega esitatakse uued kandidaadid ja viiakse läbi uus hääletamine käesolevas paragrahvis sätestatud korras. 8. Valimistulemused vormistatakse vallavolikogu otsusega. § 45. Vallavalitsuse koosseis ja moodustamine 1. Vallavanemal on valituks osutumise päevast volitus moodustada vallavalitsus. 2. Vallavalitsuse liikmete arvu ja vallavalitsuse struktuuri kinnitab volikogu vallavanema ettepanekul. 3. Vallavolikogu otsustab vallavalitsuse liikmete ametisse kinnitamise poolthäälte enamusega. 4. Vallavalitsuse koosseisu kuuluvad vallavanem ja vallavalitsuse liikmed. Vallavalitsuse liikmed või osa neist võivad olla palgalised. Vallavalitsuse liikmetele, kes ei ole palgalised, võib volikogu otsusel maksta hüvitist. 5. Vallavolikogu kinnitab vallavalitsuse mittepalgalised liikmed ja nimetab ametisse vallavalitsuse palgalised liikmed. 6. Vallavalitsuse liikmed, v.a vallavanem, võivad olla samaaegselt teenistuses valla asutuses, sealhulgas ametiasutuses. Nimetatud isikute vabastamisel valitsuse liikme kohustest jätkub nende teenistus- või töösuhe ametikohal, kuhu ta on nimetatud või kuhu ta on tööle võetud. § 46. Vallavalitsuse pädevus 1. Vallavalitsus: 1.1. valmistab ette volikogus arutusele tulevaid küsimusi, lähtudes valitsuse seisukohtadest või volikogu otsustest; 1.2. lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis volikogu määruse või otsusega või käesoleva põhimäärusega on pandud täitmiseks vallavalitsusele; 1.3. lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu ainupädevusse; 1.4. esindab valda avalik-õigusliku isikuna kohtus. 2. Vallavalitsus võib taotleda vallavolikogu ees volikogu poolt vastu võetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist. § 47. Vallavalitsuse volituste tähtaeg 1. Vallavalitsus saab oma volitused vallavolikogu poolt vallavalitsuse ametisse kinnitamise päevast. 2. Vallavalitsus esitab lahkumispalve volikogule uue koosseisu esimesel istungil. 3. Kui osa vallavalitsuse liikmete volituste lõppemise tõttu osutub vallavalitsuse koosseis väiksemaks kui vallavanem või tema asetäitja ja vähemalt pool valitsuse koosseisulisest struktuurist, ei ole vallavalitsus otsustusvõimeline kuni vajaliku arvu vallavalitsuse liikmete kinnitamiseni. 4. Lahkuv valitsus ei tohi vältimatu vajaduseta teha eelarvekulusid suurendavaid otsuseid. 5. Pärast lahkumispalve esitamist täidab vallavalitsus oma ülesandeid ja tema volitused kehtivad kuni uue vallavalitsuse kinnitamiseni. § 48. Vallavanema ja vallavalitsuse liikme volituste ennetähtaegne lõppemine 1. Vallavanema volitused lõppevad enne tähtaega: 1.1. isikliku avalduse alusel – volikogu otsuse jõustumise hetkest; 1.2. seoses vallavanema volituste lõppemisega – volikogu otsuse jõustumise hetkest; 1.3. umbusalduse avaldamise korral – volikogu otsuse jõustumise hetkest; 1.4. teda süüdi mõistva kohtuotsuse jõustumisega – kohtuotsuse jõustumise päevast; 1.5. teovõimetuks tunnistamisega – kohtuotsuse jõustumise päevast; 1.6. tema surma korral – surmale järgnevast päevast. 2. Vallavanema volituste lõppemisel vabastatakse ta teenistusest. Teenistusest vabastamine vormistatakse volikogu otsusega, milles on sätestatud vallavanema kohustus asjaajamise üleandmise kohta seaduses sätestatud korras volikogu poolt määratud tähtajaks. 3. Vallavalitsuse liikme volitused lõppevad enne tähtaega: 3.1. isikliku avalduse alusel – volikogu otsuse jõustumise hetkest; 3.2. umbusalduse avaldamise korral – volikogu otsuse jõustumise hetkest; 3.3. teda süüdi mõistva kohtuotsuse jõustumisega – kohtuotsuse jõustumise päevast; 3.4. seoses volituste tähtaja lõppemisega – sellele järgnevast päevast; 3.5. teovõimetuks tunnistamisega – kohtuotsuse jõustumise päevast; 3.6. tema surma korral – surmale järgnevast päevast. 4. Valitsuse liikme volituste lõppemisel vabastatakse ta valitsuse liikme kohustest ning see vormistatakse volikogu otsusega. Volikogu otsuses sätestatakse valitsuse liikme kohustus asjaajamise üleandmise kohta seaduses sätestatud korras volikogu poolt määratud tähtajaks. § 49. Vallavalitsuse määrustele ja korraldustele esitatavad nõuded ning nende jõustumine 1. Vallavalitsuse määrus loetakse avalikustatuks pärast tema väljapanekut vallakantseleis. 2. Üldist tähtsust omavad vallavalitsuse määrused avaldatakse kohalikus valla infolehes ja Rakke valla raamatukogudes. 3. Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud üksnes valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks. 4. Vallavalitsuse määrused ja korraldused vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles. 5. Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. 6. Korraldused jõustuvad neis ette nähtud tähtajal ning need tuleb saata täitjatele ja teistele asjaosalistele. 7. Määrustele ja korraldustele kirjutab alla vallavanem ja vallasekretär või nende asendaja. § 50. Vallavalitsuse istungi töökord 1. Vallavalitsuse töövorm on istung. Vallavalitsuse istungid toimuvad vallavanema otsusel. Istungit juhatab vallavanem, tema äraolekul tema poolt volitatud isik. Vallavalitsuse istungid toimuvad ka siis, kui üle poole vallavalitsuse liikmetest on teinud vallavanemale ettepaneku vallavalitsuse kokkukutsumiseks. Vallavalitsuse istungid ei tohi toimuda harvemini kui üks kord kuus. 2. Vallavalitsuse istungist võtab osa sõnaõigusega vallasekretär või tema asendaja. 3. Vallavalitsuse istungile on õigusaktide eelnõude esitamise õigus vallavalitsuse liikmetel, vallavalitsuse ametnikel, volikogu komisjonidel ning vallaelanikel käesolevas põhimääruses sätestatud korras. Vallavolikogu võib teha vallavalitsusele ülesandeks valmistada ette volikogu istungil arutusele tuleva küsimuse eelnõu. 4. Vallavalitsuse istungil arutamisele tulevad eelnõud esitatakse vallavanemale kirjalikult kaks päeva enne istungit. Eelnõu vastavust seadusandlusele kontrollib vallasekretär. 5. Pärast istungi päevakorra eelnõu kinnitamist teatab vallavanem valitsuse liikmetele ning teistele isikutele, keda ta peab vajalikuks istungile kutsuda, istungi toimumise aja ja koha. Istungi toimumisest peab teatama hiljemalt üks päev enne istungit. 6. Vallavalitsus on otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa peale vallavanema või tema asendaja vähemalt pool valitsuse koosseisust. Vallavalitsuse liikmed ja istungile kutsutud teised isikud annavad oma allkirja osavõtulehele, mis lisatakse istungi protokollile. 7. Vallavalitsuse otsustused tehakse poolthäälte enamusega. 8. Igal vallavalitsuse liikmel on üks hääl. 9. Vallavalitsus arutab oma istungil päevakorras kinnitatud ja nõutavas korras ettevalmistatud küsimusi. Vallavanemal on õigus algatada istungil päevakorraväliseid küsimusi. Juhul kui päevakorravälise küsimuse arutamisel selgub küsimuse ettevalmistamise vajadus, on vallasekretäril õigus nõuda otsustamise edasilükkamist järgmisele vallavalitsuse istungile. 10. Vallavalitsuse istungid on üldjuhul kinnised. Vallavalitsuse istungitest võib osa võtta vallavolikogu esimees. Vallavanem või tema asendaja võivad istungile kutsuda ka teisi isikuid. 11. Vallavalitsuse istungil kuulatakse ära eelnõu või küsimuse algataja ettekanne ja valitsuse liikmete arvamused. 12. Arutelu lõpetamise ettepaneku teeb vallavanem või tema asendaja. Kui ühelgi valitsuse liikmel ei ole vastuväiteid ja ükski valitsuse liige ei nõua hääletamist, tehakse otsus hääletamata. 13. Kui vähemalt üks valitsuse liige nõuab hääletamist, pannakse küsimus lahtisele hääletamisele. 14. Küsimuse hääletamisele panekul kontrollib vallavanem või tema asendaja, kas kõik vallavalitsuse liikmed said hääletamisele pandavast küsimustest aru. Kui küsimust on vaja täiendavalt selgitada, teeb seda vallavanem või tema asendaja. 15. Enne hääletamist loeb vallavanem otsuse eelnõu selgelt ette. 16. Kui küsimuse hääletamisel on rikutud käesolevas põhimääruses kehtestatud korda, on vallavalitsuse liikmel õigus nõuda küsimuste täiendavat arutamist või hääletamise kordamist. 17. Vallavalitsuse istungeid protokollib vallasekretär või vallavanema poolt määratud isik. Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutusele tulevad küsimused, eriarvamused nende kohta ja vastuvõetud korraldused ning määrused. 18. Valitsuse liikme eriarvamusele jäämise korral on tal õigus nõuda selle kandmist valitsuse istungi protokolli. Selline eriarvamus tuleb istungi käigus üle anda istungi juhatajale kirjalikult. 19. Vallasekretär on kohustatud alla kirjutama ka juhul, kui vastuvõetud määrus või korraldus ei ole seaduslik. Sel juhul kantakse tema kirjalik eriarvamus istungi protokolli ning sellest informeerib vallasekretär kahe tööpäeva jooksul vallavolikogu esimeest ning maavanemat. 20. Vallavalitsuse istungi protokollile kirjutavad alla istungi juhataja või teda istungil asendav isik ning vallasekretär või tema asendaja. 21. Vallavalitsuse istungi protokoll vormistatakse hiljemalt kuue päeva jooksul vallavalitsuse istungi toimumisest ja trükitud protokoll asub vallakantseleis. 22. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud valla ametiasutuste siseseks kasutamiseks. 23. Protokoll peab vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. 24. Vallavalitsuse korralduste ja määruste ärakirjad saadetakse asjaosalistele. 25. Vallavalitsuse korraldusega võib konkreetsete küsimuste läbivaatamiseks moodustada komisjone. Vallavalitsus määrab isiku, kes juhib komisjoni tööd ja kannab vallavalitsusele ette komisjoni töö tulemused. § 51. Vallasekretär 1. Vallasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist vallavanem seaduses sätestatud korras. 2. Vallasekretäriks võib nimetada vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, kellel on juristi kvalifikatsioon või tunnistus Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kutsenõuetele vastavuse kohta. 3. Vallasekretäri vastavust kehtestatud kutsenõuetele kontrollib ja sellekohaseid tunnistusi annab välja Vabariigi Valitsuse poolt moodustatud valla- ja linnasekretäride kutsekomisjon. 4. Vallasekretär ei kuulu valitsuse koosseisu, kuid ta võtab sõnaõigusega osa valitsuse istungitest. 5. Vallasekretär: 5.1. juhib vallakantseleid ning esitab vallavanemale ettepanekuid vallakantselei ülesannete, struktuuri ja teenistujate koosseisu kohta; 5.2. annab kaasallkirja valitsuse määrustele ja korraldustele; 5.3. korraldab vallavalitsuse õigusaktide avaldamist; 5.4. korraldab vallavolikogu õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 5.5. saadab õiguskantslerile valla õigustloovate aktide ärakirjad 10 päeva jooksul nende vastuvõtmisest arvates; 5.6. osaleb vallavalitsuse istungite ettevalmistamisel ja korraldab istungite protokollimist; 5.7. esindab valda kohtus või volitab selleks teisi isikuid; 5.8. hoiab valla vapipitsatit; 5.9. annab vallakantselei sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 5.10. täidab teisi seaduses, valla põhimääruses ja valitsuse töökorras pandud ülesandeid. 6. Vallasekretäri asendab tema äraolekul vallavanema poolt määratud vallasekretäri asendaja. Vallasekretäri asendajal on kõik vallasekretäri õigused ja kohustused ning ta peab vastama käesoleva paragrahvi punktis 2 sätestatud tingimustele. VII. VALLA TEENISTUSE PÕHIALUSED § 52. Valla avalik teenistus 1. Valla avalik teenistus on töötamine valla ametiasutuses, mida finantseeritakse valla eelarvest ja kelle ülesanne on avaliku võimu teostamine. 2. Valla avalik teenistuja on isik, kes teeb palgalist tööd valla ametiasutuses. 3. Valla avalikud teenistujad jagunevad ametnikeks, abiteenistujateks ja koosseisuvälisteks teenistujateks. 4. Ametnik on ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohale nimetatud või valitud isik. Ametnikuna võib teenistusse võtta 18-aastaseks saanud vähemalt keskharidusega Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel kehtestatud ulatuses. Ametnik võetakse teenistusse ametisse nimetamisega. Ametisse nimetamise õigus on ametiasutuse juhil või tema poolt selleks volitatud ametnikul. Ametnik annab esmakordsel ametisse astumisel teda ametisse nimetanud isikule kirjaliku ametivande. 5. Abiteenistuja on ametiasutuse koosseisus ettenähtud abiteenistuskohale töölepingu alusel võetud tehniline töötaja. 6. Koosseisuväline teenistuja on isik, kes võetakse teenistusse määratud ajaks nimetamise või töölepingu alusel ametniku või abiteenistuja niisuguste ülesannete täitmiseks, millel ei ole alatist iseloomu. § 53. Volikogu poolt valitud ja ametisse nimetatud isikute sotsiaalsed garantiid 1. Palgalisel ametikohal töötavale volikogu esimehele või tema asetäitjale, vallavanemale ja volikogu poolt ametisse nimetatud valitsuse liikmele võib volikogu otsusega maksta ametist vabastamisel hüvitist kuni kolme kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud kaks kuni kaheksa aastat, ja kuni kuue kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud vastaval ametikohal rohkem kui kaheksa aastat ning vabastamine toimub: 1.1. seoses volituste tähtajalise lõppemisega; 1.2. tema enda algatusel seoses terviseseisundiga, mis ei võimalda püsivalt oma teenistuskohustusi täita; 1.3. seoses umbusalduse avaldamisega. 2. Käesoleva paragrahvi punktis 1 sätestatud hüvitist ei maksta, kui volikogu poolt ametisse valitud või nimetatud isik: 2.1. vabastatakse ametist tema enda algatusel, v.a käesoleva paragrahvi punkti 1 alapunktis 2 toodud juhul; 2.2. valitakse või nimetatakse volikogu poolt ametisse uueks tähtajaks. § 54. Teenistuslik järelevalve 1. Teenistuslik järelevalve on vallavalitsuse poolt valla ametiasutuste ja nende ametiisikute ning ametiasutuste hallatavate asutuste ja nende juhtide tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostatav kontroll. 2. Teenistusliku järelevalve teostamisel on vallavalitsusel õigus: 2.1. teha ettekirjutus akti või toimingu puuduste kõrvaldamiseks; 2.2. peatada toimingu sooritamine või akti kehtivus; 2.3. tunnistada akt kehtetuks. 3. Teenistusliku järelevalve korras tehtud otsused peavad olema motiveeritud. 4. Valla ametiasutuse ja nende ametiisikute ning ametiasutuse hallatava asutuse juhi akti täitmise ja toimingu võib peatada kuni kümneks tööpäevaks akti või toimingu seaduslikkuse ja otstarbekuse täiendavaks kontrollimiseks või vajalike täiendavate andmete kogumiseks, sealhulgas akti andja või toimingu sooritaja selgituste saamiseks. 5. Akti täitmise või toimingu sooritamise peatamisel teenistusliku järelevalve korras peatub seaduse ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktidega vastava toimingu sooritamiseks kehtestatud tähtaja kulgemine. 6. Vallavalitsus tunnistab kehtetuks valla ametiasutuste ning nende ametiisikute ja ametiasutuste hallatavate asutuste juhtide akte ja toiminguid, mis ei ole vastavuses Eesti Vabariigi põhiseaduse, seaduste ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktide ning valla õigusaktidega. 7. Vallavalitsus tunnistab ebaotstarbekuse motiivil kehtetuks valla ametiasutuste ning nende ametiisikute ja ametiasutuste hallatavate asutuste juhtide akte ja toiminguid juhul, kui akt või toiming ilmselt ei vasta kohaliku omavalitsuse põhimõtetele või põhjustab vallavara ja eelarveliste vahendite ebaratsionaalset kasutamist. 8. Ebaotstarbekuse motiivil ei saa tunnistada kehtetuks akte ja toiminguid, mille andmise tingimused tulenevad seadusest ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktidest. VIII. MAJANDUS JA EELARVE § 55. Rakke valla munitsipaalomand 1. Rakke valla munitsipaalomand on vallale kuuluv vara. 2. Rakke vallavara valdamise, kasutamise ja käsutamise kord on kehtestatud vallavolikogu poolt vastavalt seadusele. 3. Rakke vald võib talle riigi poolt tasuta omandisse antud kinnisasja võõrandada juhul, kui kinnisasi ei ole enam vajalik või on muutunud kõlbmatuks kohaliku omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseks. Riigi poolt tasuta antud kinnisasja võib võõrandada ainult kohaliku omavalitsuse volikogu poolt kehtestatud korras. 4. Rakke vallal on ostueesõigus tema haldusterritooriumil asuva ehitise võõrandamisel eraõiguslike isikute poolt, kui seda ehitist on osaliselt või tervikuna enne võõrandamist vähemalt ühe aasta jooksul kasutatud haridus-, tervishoiu-, kultuuri- või kasvatusasutusena. Muus osas kohaldatakse ostueesõigusele asjaõigusseaduse sätteid. § 56. Majandustegevus ja osalemine juriidilistes isikutes 1. Rakke vald võib teenuste osutamiseks asutada valla ametiasutuse hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised isikud, olla osanikuks või aktsionäriks valla arengu seisukohast olulises äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingu liikmeks. 2. Rakke valla ametiasutuse hallatava asutuse asutamise ja selle tegevuse lõpetamise otsustab Rakke Vallavolikogu. Hallatava asutuse põhimääruse kinnitamine ja selle muutmine toimub vallavolikogu poolt sätestatud korras. Valla ametiasutus ja ametiasutuse hallatav asutus registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris. 3. Sihtasutuse, mille ainuasutajaks on Rakke vald, samuti osaühingu või aktsiaseltsi, mille ainsaks osanikuks või aktsionäriks on Rakke vald, asutamise, ühinemise, jagunemise, ümberkujundamise ja lõpetamise otsustab ning põhikirja ja selle muudatused kinnitab Rakke Vallavolikogu. Sihtasutuse, osaühingu või aktsiaseltsi nõukogu liikmed nimetab, samuti muid asutaja, osaniku või aktsionäri õigusi teostab Rakke Vallavalitsus. Kui osaühingul ei ole nõukogu, nimetab vallavalitsus osaühingu juhatuse liikmed. 4. Kui sihtasutusel on mitu asutajat või kui äriühingus osaleb lisaks Rakke vallale ka teisi osanikke või aktsionäre, samuti kui Rakke vald osaleb liikmena mittetulundusühingus, otsustab osalemise ja selle lõpetamise Rakke Vallavolikogu. Muus osas teostab osaniku-, aktsionäri-, asutaja- või liikmeõigusi Rakke Vallavalitsuse poolt nimetatud isik. 5. Rakke vallal on õigus oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid. Lepinguid sõlmib vallavanem või tema poolt volitatud isik. § 57. Maksud 1. Rakke Vallavolikogul on õigus seaduse alusel anda määrusi kohalike maksude kehtestamiseks (edaspidi maksumäärus). 2. Kohalikud maksud ja maksumäärade muudatused kehtestatakse enne vallaeelarve või lisaeelarve vastuvõtmist või eelarve muutmist ja neid rakendatakse eelarveaasta algusest või koos lisaeelarve või eelarve muutmisega. § 58. Koormised 1. Koormis on kohustus, mis seaduse alusel kehtestatakse vallavolikogu määrusega füüsilistele või juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks valla territooriumil kehtestatud heakorraeeskirjade täitmiseks. 2. Koormise võib kehtestada füüsilistele ja juriidilistele isikutele nende omandis või valduses oleva kinnistu või muu nende kasutuses oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks. 3. Koormise määramisel kehtestatakse koormise olemus, ulatus, täitmise tingimused ja kord. 4. Isik, kellel koormise täitmine lasub, võib oma arvel lasta selle täita teisel isikul. Isiku põhjendatud taotlusel on vallavolikogul õigus lubada isikul koormise täitmise eest maksta raha, mida peab kasutama selle koormise täitmiseks. Koormise täitmiseks vajalike tööde maksumus määratakse koormise kehtestamisel. 5. Koormise täitmist kontrollib vallavalitsus vastavalt valla põhimääruses kehtestatud korrale. 6. Koormist ei või asendada maksuga kohalikku eelarvesse. 7. Koormisena ei või kehtestada trahve, teenustasusid, lõive ega muu nimetusega rahalisi makseid. 8. Koormis ei või olla lepingu objektiks. § 59. Rakke valla eelarve 1. Rakke valla eelarve koosneb ühe eelarveaasta tuludest ja kuludest, mis kokkuvõttes viiakse tasakaalu. 2. Vallal on keelatud laenu andmine või tagamine. Laenu võib anda üksnes õppelaenuks vallaeelarves selleks otstarbeks ettenähtud summa piirides. 3. Eelarve tulud on: 3.1. laekumised maksudest; 3.2. laekumised munitsipaalettevõtetest, -asutustest ja varadest; 3.3. rahalised toetused ja sihtotstarbelised laekumised; 3.4. laenud ja intressid; 3.5. muud laekumised. 4. Eelarve kulud on assigneeringud: 4.1. seadustega pandud kohustuste täitmiseks; 4.2. lepingutega pandud kohustuste täitmiseks; 4.3. muude vajaduste finantseerimiseks; 4.4. reservfondi moodustamiseks vähemalt 1% ulatuses eelarve kuludest. 5. Rakke valla eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. 6. Rakke valla eelarve projekt, vastuvõetud eelarve ning eelarve muudatused ja eelarve täitmise aruanne avaldatakse üldiseks teadmiseks vallaelanikele kohalikus Rakke infolehes, vallamaja teadete tahvlil ja Rakke raamatukogus. 7. Kui pärast eelarve vastuvõtmist kehtestatakse Riigikogu või Vabariigi Valitsuse õigusakte, mille alusel eelarve tulud vähenevad või kulud suurenevad, hüvitatakse vastavad summad riigieelarvest. § 60. Laenude võtmine ja võlakohustuste emiteerimine 1. Rakke vald võib võtta laenu või emiteerida võlakohustust tõendavaid väärtpabereid (edaspidi võlakirjad) järgmistel tingimustel: 1.1. kõigi tagasimaksmata laenude ja emiteeritavate võlakirjade ning nendest tulenevate muude kohustuste kogusumma koos võetava laenu ja emiteeritavate võlakirjadega ei või ületada 75% selleks eelarveaastaks kavandatud eelarvetuludest, välja arvatud laenud, emiteeritud võlakirjad ja vallaeelarve ning riigieelarve vahekorra seaduses sätestatud riigieelarvest tehtud sihtotstarbelised eraldised; 1.2. tagasimakstavate laenusummade ja laenuintresside ning võlakirjade lunastamise kulude kogusumma ei või ületada ühelgi eelseisval eelarveaastal 20% laenu võtmise või võlakirjade emiteerimise eelarveaastaks kavandatud eelarve tuludest; 1.3. laen võetakse või võlakirjad emiteeritakse valla arengukavas ettenähtud investeeringuteks. 2. Käesoleva paragrahvi punktis 1 nimetatud laenudena ei käsitata valla poolt eelarve jooksvate kulude katteks võetavaid lühiajalisi laene, mis peavad olema tagasi makstud sama eelarveaasta lõpuks. 3. Käesoleva paragrahvi punktis 1 sätestatud piiranguid ei kohaldata laenudele, millele omandatud riigigarantii. 4. Valla poolt võetava laenu tagatiseks ei või olla vallakinnisasi ega tema ehitis (sh rajatis) kui vallasasi. 5. Rakke Vallavalitsus on kohustatud edastama Rakke Vallavolikogu otsuse ärakirja laenu või muu varalise kohustuse võtmise kohta maavanemale kolme päeva jooksul pärast selle otsuse jõustumist. 6. Rakke Vallavalitsus on kohustatud esitama sõlmitud laenulepingu ärakirja Rahandusministeeriumile 30 päeva jooksul arvates lepingu sõlmimise päevast. 7. Rakke vald on kohustatud registreerima Väärtpaberiinspektsioonis nii kinnise kui avaliku võlakirjaemissiooni. Valla võlakirjade kinnine emissioon registreeritakse väärtpaberituru seaduses sätestatud avaliku emissiooni registreerimiseks ettenähtud tingimustel ja menetluskorda järgides. 8. Väärtpaberiinspektsioon teatab valla võlakirjade emissioonist Rahandusministeeriumile 30 päeva jooksul arvates emissiooni registreerimisest. § 61. Rakke valla eelarve projekti koostamine ja esitamine 1. Rakke valla eelarve projekti koostab Rakke Vallavalitsus valla arengukava arvestades ja esitab selle koos käosolevas paragrahvis nimetatud lisadega Rakke Vallavolikogule hiljemalt üks kuu enne eelarveaasta algust. 2. Eelarve projektile lisatakse: 2.1. eelarve projekti seletuskiri andmetega eelmise eelarveaasta tegelike, käesolevaks eelarveaastaks määratud ja eelseisvaks eelarveaastaks kavandatud tulude ja kulude kohta vastavalt nende liigendusele; 2.2. andmed võetud laenudest ja emiteeritud võlakirjadest tulenevate kohustuste kohta eelseisvate eelarveaastate lõikes; 2.3. andmed ületulevate (enne eelarveaasta algust alustatud) ja üleminevate (pärast eelarveaasta lõppu lõpetatavate) ehituste ja ürituste kohta koos kulude üldsumma jaotusega eelarveaastate järgi; 2.4. muud volikogu poolt ettenähtud andmed. § 62. Rakke valla eelarve vastuvõtmine ja jõustumine 1. Rakke valla eelarve võtab vastu vallavolikogu oma määrusega. 2. Eelarve projekti muutmise ettepanekule, mis tingib nendes ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. Ettepaneku läbivaatamisel tuleb selle kohta ära kuulata vallavalitsuse arvamus. 3. Eelarve jõustub eelarveaasta algusest. § 63. Eelarveaasta alguseks vastuvõtmata eelarve 1. Kui Rakke valla eelarve ei ole eelarveaasta alguseks vastu võetud, võib Rakke Vallavalitsus iga kuu teha kulutusi ühe kaheteistkümnendikuni lõppenud eelarveaastaks ettenähtud kulutustest. 2. Kui Rakke Vallavolikogu pole kolme kuu jooksul, arvestades eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest, kui viimane ei ole eelarveaasta alguseks vastu võetud, suutnud eelarvet vastu võtta, on volikogu tegutsemisvõimetu. § 64. Rakke valla eelarve täitmine 1. Rakke valla eelarve täitmist korraldab Rakke Vallavalitsus vallavolikogu poolt kehtestatud korras. 2. Eelarve assigneeringute kasutamine: 2.1. eelarves määratud assigneeringuid võib kasutada üksnes ettenähtud otstarbeks, kusjuures nende suurust võib muuta vaid eelarve muutmisega; 2.2. eelarvesse riigieelarvest sihtotstarbeliselt eraldatud vahendeid võib kasutada ainult ettenähtud otstarbel; 2.3. Rakke Vallavalitsusel ja tema asutustel on õigus võtta rahalisi kulutusi nõudvaid kohustusi ainult neile eelarves selleks ette nähtud kulude piires. 3. Reservfondi käsutab Rakke Vallavalitsus ettenägemata kulude katmiseks vallavolikogu poolt kehtestatud korras. 4. Kassatagavara kasutab Rakke Vallavalitsus tulude laekumise viibimisel eelarve kulude katmiseks ja see tuleb taastada vallavolikogu poolt määratud suuruseni samal eelarveaastal. 4.1. Vallavolikogu võib vähendada kassatagavara eelarve täitmisel tekkinud tulude puudujäägi katmiseks. 5. Eelarveaasta lõpuks kasutamata jäänud assigneeringute sulgemine: 5.1. eelarveaasta lõpuks jäänud assigneeringute sulgemise otsustab vallavolikogu; 5.2. eelarveaastal sulgemata jäetud assigneeringuid on lubatud kasutada järgmise eelarveaasta lõpuni otstarbeks, milleks need olid määratud eelneva aasta eelarves. 6. Eelarveaastal laekumata jäänud tulude arvestamine: 6.1. eelarveaasta lõpuks laekumata jäänud tulud loetakse selle eelarveaasta tuludeks, millal need laekuvad. 7. Eelarveaasta lõpuks täitmata jäänud kohustused: 7.1. eelarveaasta lõpuks täitmata jäänud kohustustest tulenevad kulutused, mis ei ole kaetud eelarveaastal sulgemata jäetud assigneeringutega, milleks need olid määratud eelneva aasta eelarves, kaetakse järgmise aasta eelarvest. 8. Summade kasutamine, mille võrra tulud ületavad eelarveaasta lõpuks kulusid: 8.1. eelarveaasta lõpul kulusid ületava tulude summa kasutamise järgmisel eelarveaastal otsustab vallavolikogu. § 65. Rakke valla eelarve muutmine, lisaeelarve 1. Eelarve muutmine: 1.1. eelarves määratud assigneeringute ümberjaotamiseks esitab vallavalitsus vallavolikogule eelarve muutmise otsuse eelnõu. Eelarve muutmise otsus võetakse vastu samas korras kui eelarve. 2. Lisaeelarve projekti esitamine: 2.1. kulude tegemiseks, milleks eelarves ei ole assigneeringuid määratud või mille tegemiseks määratud assigneeringutest ei jätku, võib vallavalitsus mitte hiljem kui kaks kuud enne eelarveaasta lõppu esitada vallavolikogule lisaeelarve projekti. 3. Lisaeelarve koostamine ja vastuvõtmine: 3.1. Lisaeelarve koostamine ja vastuvõtmine toimub samuti nagu eelarve vastuvõtmine, selle erisusega, et lisaeelarve projektile tuleb lisada: 3.1.1. põhjendused täiendavate kulude vajaduse ja nende tegemise paratamatuse kohta käesoleval eelarveaastal; 3.1.2. andmed assigneeringute kasutamise kohta, mille täiendamist taotletakse, samuti andmed lisatulude ja säästude kohta, millega lisakulud kaetakse. § 66. Rakke valla eelarve täitmise aruanne 1. Eelarve täitmise aruande koostab vallavalitsus ning esitab selle volikogule kinnitamiseks. 2. Eelarve täitmise aruandele peab olema alates 1. jaanuarist 2001. a lisatud volikogu poolt määratud audiitori arvamus aruande kohta. 3. Eelarve täitmise aruandesse kuuluvad: 3.1. bilanss aruandeaastale järgneva eelarveaasta alguseks; 3.2. tulude ja kulude aruanne; 3.3. reservfondi kasutamise aruanne; 3.4. muud volikogu poolt ettenähtud andmed. 4. Eelarve täitmise aruande kinnitab Rakke Vallavolikogu hiljemalt 1. juuniks, olles eelnevalt ära kuulanud revisjonikomisjoni vastava arvamuse. Eelarve täitmise aruanne avalikustatakse valla põhimääruses sätestatud korras. 5. Eelarve täitmise kinnitatud aruanne esitatakse riigiasutustele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras. IX. VALLA ARENGUKAVA § 67. Rakke valla arengukava Rakke valla arengukava on dokument, mis sisaldab Rakke valla majandusliku ja sotsiaalse olukorra ning keskkonnaseisundi analüüsi, pikemaajalise tegevuse kavandamise ning edasise arengu suundi ja eelistusi. § 68. Rakke valla arengukava vastuvõtmine ja muutmine 1. Rakke vallal peab olema arengukava vähemalt kolmeks järgnevaks aastaks. Kui vallal on kolmest aastast pikemaajalisi varalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks, peab arengukava olema kavandatud selleks perioodiks. 2. Rakke Vallavolikogu teeb arengukava ja selle muutmise eelnõu kättesaadavaks kõigile vallaelanikele ning kinnitab selle pärast vastavate ettepanekute läbivaatamist. Arengukava avalikustatakse ja tehakse kõigile kättesaadavaks vastavalt käesolevas põhimääruses sätestatud vallavolikogu ja -valitsuse õigusaktide avalikustamise korrale. 3. Hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vaatab vallavolikogu läbi ja võtab vastu otsuse arengukava muutmise kohta. 4. Arengukava on aluseks: 4.1. vallaeelarve koostamisele; 4.2. investeeringute kavandamisele ja nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele, sõltumata nende allikast; 4.3. laenude võtmiseks ja võlakirjade emiteerimiseks eelarveaastast pikemaks perioodiks. 5. Valla üldplaneering ja arengukava ei tohi olla vastuolus. § 69. Valla planeerimine 1. Valla planeerimine on üld- ja detailplaneeringute komplekt, mis tagab valla funktsioonide täitmiseks võimalikult paljude ühiskonnaliikmete huvisid arvestavad tingimused keskkonna kujundamiseks, selle kestvaks ja säästvaks maakasutuseks ning sotsiaalmajandusliku ja territoriaalse planeerimise sidumiseks. 2. Kohalike olude arvestamiseks, üldiste ehitus- ja maakasutustingimuste seadmiseks, vallasiseste ülesannete jaotuse ning seadustega sätestatud nõuete täpsustamiseks planeerimise ja ehitamise korraldamisel kehtestab vallavolikogu Rakke valla ehitusmääruse. 3. Rakke valla ehitusmäärus reguleerib riigiasutuste, vallavolikogu, vallavalitsuse ja Rakke ametiasutuste ja teiste isikute vahelisi suhteid planeeringute koostamisel, ehituslikul projekteerimisel, ehitamisel ja ehitiste kasutamisel. § 70. Rakke valla üldplaneering 1. Rakke valla üldplaneering on seadusega ja Rakke Vallavolikogu ning Rakke Vallavalitsuse õigusaktidega sätestatud tingimustele vastav planeering, mis koostatakse kogu Rakke valla territooriumi kohta. 2. Rakke valla üldplaneeringu kehtestab, muudab ja tühistab vallavolikogu. § 71. Detailplaneering 1. Rakke valla detailplaneering on seadusega ja Rakke Vallavolikogu ning Rakke Vallavalitsuse õigusaktidega sätestatud tingimustele vastav planeering, mis koostatakse valla territooriumi väiksema osa kohta ja mis on lähiaastate ehitustegevuse aluseks. 2. Detailplaneeringu kehtestamise, muutmise ja tühistamise korra kehtestab vallavolikogu. § 72. Valla ehitustegevus 1. Rakke valla kui kohaliku omavalitsusüksuse pädevusse kuulub ehitusalase tegevuse koordineerimine ja ehitusjärelevalve oma haldusterritooriumil. 2. Valla ehitustegevust reguleeritakse seaduses ja Rakke valla ehitusmääruses ning Rakke Vallavolikogu ja Rakke Vallavalitsuse õigusaktidega sätestatud korras. § 73. Kultuuriväärtuste kaitse 1. Rakke Vallavolikogu ja -valitsuse ülesanne on tagada valla territooriumil asuvate ajaloo-, arhitektuuri-, kunsti- ja muude mälestiste ja väärtuste säilitamine vastavalt eelarves kinnitatud vahenditele. 2. Kaitse alla kuuluvate objektide väljaselgitamine ning valdamise, kasutamise ja käsutamise korra või nende suhtes vastavate piirangute seadmine toimub EV õigusaktides ning vallavolikogu õigusaktides sätestatud korras. X. OSAVALLA MOODUSTAMINE § 74. Osavald Osavald on valla maa-alal ja koosseisus volikogu poolt kinnitatud osavalla põhikirja alusel tegutsev üksus. § 75. Osavalla moodustamine 1. Osavalla moodustamise võivad algatada: 1.1. üks neljandik volikogu liikmetest; 1.2. taotluse korras vähemalt üks protsent hääleõiguslikest vallaelanikest; 1.3. vallavalitsus. 2. Osavalla põhikirjas sätestatakse: 2.1. osavalla piiride kirjeldus; 2.2. osavalla valitsuse moodustamise kord; 2.3. osavalla vanema ametisse nimetamise kord, kusjuures vanema volituste tähtaeg ei tohi ületada antud valla volikogu volituste tähtaega; 2.4. osavalla valitsuse ja vanema volitused ning nende teostamiseks vajalikud antud valla eelarvelised vahendid; 2.5. osavalla valitsuse ja vanema tegevuse järelevalve ning osavalla likvideerimise alused ja kord. 3. Taotluse alusel otsustab volikogu osavalla moodustamise või lükkab taotluse tagasi. Vajaduse korral võib volikogu korraldada nimetatud küsimuses elanike küsitluse. 4. Osavalla valitsusel ja vanemal pole õigustloova akti andmise õigust. 5. Osavalla vanem võib oma volituste piires ja ülesannete täitmiseks anda üksikaktidena korraldusi ning valitsuse sisemise töö korraldamiseks käskkirju. 6. Osavalla vanema korraldustele kohaldatakse käesoleva põhimääruse § 49 1.–5. lõikes sätestatud nõudeid. Korraldusele kirjutab alla osavalla vanem. 7. Osavalla vanema korralduste üle teostab kontrolli vallavanem valla põhimääruses sätestatud korras. 8. Valla eelarveaasta jooksul ei tohi piirata osavalla valitsuse ja vanema volitusi ega vähendada neile eraldatud eelarvelisi vahendeid. § 76. Külavanem 1. Aleviku või küla koosolekul võidakse valida aleviku- või külavanem. 2. Vallavalitsuse ülesannete täitmine aleviku- või külavanema poolt sätestatakse lepinguga. 3. Aleviku- või külavanema volituste kestus ei ole piiratud volikogu volituste kestusega. XI. SUHTED RIIGIORGANITEGA JA JÄRELEVALVE § 77. Rakke valla suhted riigiorganitega 1. Rakke valla ning riigi valitsusasutuste suhted põhinevad seadustel ja lepingutel. 2. Rakke Vallavolikogu ja Rakke Vallavalitsus ei tohi delegeerida oma ülesandeid ja pädevust ning nende täitmiseks seadusega ettenähtud vahendeid riigi valitsusasutustele. 3. Vallavolikogul on õigus esitada Vabariigi Valitsusele ettepanekuid seaduste ning teiste õigusaktide vastuvõtmiseks või muutmiseks. 4. Kohalike võimuorganitega konsulteeritakse õigeaegselt ja sobival viisil kõigi neid otseselt puudutavate küsimuste planeerimise ja otsustamise puhul. § 78. Rakke valla kohaliku omavalitsuse tegevuse järelevalve 1. Maavanem teostab järelevalvet Rakke valla kohaliku omavalitsuse tegevuse üle seadusega sätestatud korras. 2. Valla valdusse antud riigivara kasutamist ja käsutamist kontrollib Riigikontroll. 3. Järelevalvet Rakke valla omavalitsusorganite õigustloovate aktide vastavuse üle Eesti Vabariigi põhiseadusele ja seadustele teostab õiguskantsler. XII. PÕHIMÄÄRUSE VASTUVÕTMINE JA MUUTMINE § 79. Põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine 1. Põhimääruse vastuvõtmine toimub vallavolikogu poolt. 2. Põhimäärus või temas tehtud muudatused võetakse vastu volikogu häälteenamusega. Põhimäärus või temas tehtud muudatused hakkavad kehtima vallavolikogu poolt määratud päeval.