Leisi Vallavolikogu — Leisi Keskkooli arengukava kinnitamine — KO, 65, 1206

Lähtudes põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (RT I 1993, 63, 892; 1999, 42, 497; 79, 730; 2000, 33, 195; 54, 349; 95, 611; 2001, 50, 288) paragrahvist 31, Leisi Keskkooli taotlusest ning vallavalitsuse ja volikogu hariduskomisjoni ettepanekust, Leisi Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Leisi Keskkooli arengukava (lisatud). 2. Käesolev määrus jõustub 1. juulil 2001. a. Volikogu esimees Marika PULK LEISI KESKKOOLI ARENGUKAVA MOTO Edukas õppimine on võti tulevikku! Rumal õpib enda, arukas teiste vigadest! VISIOON Leisi Keskkool loob kõigile õppida soovijatele võrdsed võimalused saamaks konkurentsivõimelise ja heatasemelise toimetulekuhariduse. Kõik keskkooli õppima asujad kindlustavad oma tööga aluse tulevikule, mille nad on valinud. Õpetajad omalt poolt püüavad neid igati toetada nende plaanide elluviimisel. Ükski õpilane, kes näitab üles kõrget õpitahet, ei pea siit lahkuma konkurentsivõimetuna. Nad peavad saama hea lähtekoha edasisteks õpinguteks vabariigi kõrgkoolides. Kooli õppekava on paindlik ning arvestab paikkonna eripära ning perspektiive. Õpetajaskond on kvalifitseeritud ning orienteeritud uuendustele, mis peavad tagama õpilaste eduka toimetuleku edasises elus. Leisi Keskkool püüab säilitada oma koha maakonna hariduselus ning tagada õpilastele turvalise õpikeskkonna. MISSIOON Leisi Keskkool on oma viiekümneaastase ajaloo vältel säilitanud turvalise väikese maakeskkooli maine, mis on andnud korraliku toimetulekuhariduse. Juba aastaid on pakutud kõigile maakonna õpilastele võimalust jätkata hariduse omandamist keskkoolis ning omandada võimetekohast hariduse. Arendatud on õpikeskkonda vastavalt nüüdisaja nõuetele, millega on püütud tagada võrdsed võimalused teiste maakonna koolidega võrreldes. Õppekava arendamisel on lähtud riikliku programmi nõuetest ja kohaliku ressursi võimalustest. Rõhuasetus on maaelu tingimusi arvestades turismil ning väikeettevõtluse arendamisel ja keeleõppel valmis olla suhtlemiseks välismaailmaga. Oluline on luua olemasolevale kaadrile võimalused enesetäiendamiseks ning saada täiendust asendatavale kaadrile. Vaimsuse ja harituse tähtsustamine koolis peab avaldama soodsat mõju vaimuerksuse levikuks ning tagama valmisolu võitlusel koha eest tööturul. I. ÜLDOSA ANDMED LEISI KESKKOOLI KOHTA 2000/2001. õppeaastal Aadress: EESTI VABARIIK Saare maakond 94202 Leisi Kooli 4 Direktor Tõnu Erin 73 248 GSM 051 85 177 Õppealajuhataja Riina Sirg 73 254 Majandusjuhataja Aino Rand 73 289 Huvijuht Anu Noor Sekretär Aino Noor 73 248 Õpetajatetuba 73 254 Fax 73 248 E-mail toni@leisi.oesel.ee Kodulehekülg www.oesel.ee/hpages/leisi Leisi Keskkool on Leisi Vallavalitsuse haldus- ja valitsemisalas asuv munitsipaalkool. Õpilaste arv õppeaasta alguses 1. septembri 2001. a seisuga – 311 õpilast. Neist 1–4. klassis – 78 5–9. klassis – 165 10–12. klassis – 68 Klassikomplekte – 13 Õpetajaid 27, neist 1 kohakaaslane. Kõrgharidusega õpetajaid – 23 Kesk-eriharidusega õpetajaid – 3 Vanemõpetajaid – 2 Õpetajaid staaži järgi: Alla 5 a – 0 5–10 a – 5 11–19 a – 6 20–25 a – 6 26–34 a – 0 35–39 a – 5 40–50 a – 5 II. ÜLDISED ARENGUSUUNAD JA EESMÄRGID Säilitada oma positsioon maakonna haridusmaastikul, tagades kõigile maakonna õpilastele võimalus saada heatasemeline keskharidus. Valmistada õpilased ette edasiõpinguteks kõrg- ja ametikoolis. Gümnaasiumi osas arendada välja õppesuund ning kohandada õppekava vastavalt ajanõuetele. Kindlustada oma valla õpilastele tugev alusharidus ning valmistada ette üleminek põhikooli keskastmesse – hea lugemisoskus ning arusaamine loetavast. Põhikoolis tegelda kutsesuunitlusega ning aegsasti selgitada välja õpilaste võimed nende edasi- arendamiseks. Põhikooli lõpetajal peaks olema selge edasine õpingute jätkamise tee – gümnaasium või ametikool. Luua võimalused kõigi õpilaste edasiarendamiseks vastavalt nende võimetele – edukatele lisateadmisi, nõrgematele järelaitamist läbi tugiõppe. Pakkuda laialdast suhtlemisvõimalust Interneti kaudu, koguda informatsiooni ning arendada keeleoskust. Läbi huvitegevuse arendada kunstihuvi ning säilitada side rahvuskultuuriga, tagada tugev tervis ning head sportlikud saavutused. Selleks: Koostada optimaalne õppekava kõigile kooliastmetele arvestades piirkonna vajadusi ja ressursse. Hea lugemisoskuse saavutamiseks pöörata enim tähelepanu lugemisoskuse arendamisele, suuremale lugemusele, jutustamisoskuse ja kõnekultuuri arendamisele algklassides. Vähese lugemisoskuse likvideerimiseks võtta abiks lisatunnid kohaliku omavalitsuse finantseerimisel. Põhikooli keskastmes alustada kutsesuunitlustööga. Selgitada varakult välja õpilaste võimed ja püüda arendada neid vastavalt võimalustele. Rakendada vallas tööle psühholoog-nõustaja. Õpiraskustega õpilastele, kellel on probleeme ka koolikohustuse täitmisega, rakendada töösse lihtsustatud õppekavaga klass(id). Gümnaasiumiõpilastele, kes on võtnud kindla suuna asuda edasi õppima kõrgkoolis, luua võimalus lisatundideks riigieksamite ainetes. Rahvusvahelise suhtlemise edasiseks arendamiseks luua võimalused osalemiseks rahvusvahelistes ja vabariiklikes projektides kõigis vanuseastmetes. Alustada arvutialast algõpet juba viiendast-kuuendast klassist. Huvitegevuse laiendamiseks kõigis kooliastmetes vaadata läbi ja korrigeerida õpilasliinide korraldus selliselt et soovijatel oleks võimalik pärast õppetööd osaleda ka huviringide töös. III. SEISUNDI ANALÜÜS Õpilaskond Viimasel viiel õppeaastal on õpilaste arv olnud ligi 300. Neist kooliastmeti on algklassides õppinud ca 80 õpilast, keskastmes ca 140 õpilast ja gümnaasiumi osas ca 70 õpilast. Enamik õpilasi on oma koduvallast (Leisi vallast). Eelmisel õppeaastal õppis Leisi Keskkoolis 44 õpilast väljastpoolt Leisi valda. Suurem osa neist Kuressaare linnast (13) ning Kaarma vallast (19). Üksikuid õpilasi oli ka teistest maakonna valdadest (Mustjala, Valjala, Kärla, Kihelkonna, Salme, Pihtla). Kui algklassides (I–IV klass) õpivad õpilased valdavalt Leisi alevikule lähedastest küladest, mis jäävad suhteliselt kaugele teistest valla algkoolidest, siis põhiastmesse lisanduvad juba õpilased kogu valla piiridest ning naabervalla territooriumilt (eelkõige Eiklast). Gümnaasiumisse tulevad õpilased peamiselt oma kooli IX klassist ning Kuressaare linnast. Kuressaarest meile õppima asujad on valdavalt õpilased, kes pole suutnud või soovinud jätkata õpinguid oma vanas koolis. Viimastel aastatel on linnast saabunud õpilased olnud suhteliselt nõrgad õppimaks keskkoolis ning on üsna kiiresti sattunud väljalangejate hulka. Viimastel aastatel on sellest tulenevalt olnud üsna problemaatiline gümnaasiumi esimese klassi komplekteerimine. Üldjuhul, kui õppetööd on alustanud kaks paralleelklassi, siis juba järgmisel õppeaastal on õpilaste väljalangemise tõttu alustanud üks XI klass ehk järelejäänutest on moodustatud üsna suur klass. Põhjus on selles, et taga on aetud nn. pearaha ja kooli on vastu võetud ka õpilasi, kellel on põhikooli lõputunnistusel olnud puudulik aastahinne. Uuest õppeaastast enam selliseid õpilasi vastu ei võeta. Eelmist (1999/2000) õppeaastat alustas ja ka lõpetas XII klassi vaid 10 õpilast. Lähema kolme õppeaasta perspektiiv on komplekteerida vaid üks X klass õppeaastaks (kuni 30 õpilast klassis). Alates 2003. aastast peaks olema võimalik moodustada kaks paralleeli (kuni 25 õpilast klassis), mil gümnaasiumisse peaksid jõudma «laulva revolutsiooni» lapsed (vt lisad «Saare maakonna laste sündivus 1985–1999» ja «Saare maakonna põhikooli lõpetajad 2000–2015)». Vastuvõtt I klassi on viimased viis aastat olnud üsna stabiilne, 15–20 õpilast, ning see peaks selliseks jääma ka lähemal kolmel aastal. Vaatamata sellele, et sündivus on langenud ning kooli tulevate õpilaste arv seeläbi vähenenud. Enamik lapsevanemaid eelistab panna oma lapsi Leisi Keskkooli, nähes ette valla algkoolide hääbumist ning perspektiivitust. Üks oluline põhjus kooli valikul on kvalifitseeritud võõrkeele õpetaja olemasolu. Leisi Keskkoolis on kaks inglise, kaks vene ja üks saksa keele õpetaja. Üleminek kodusest algkoolist kaugemal asuvasse Leisi Keskkooli põhiastmesse valmistab osadele õpilastele mõningasi raskusi eelkõige harjumatu päevarežiimi tõttu (koolipäev algab varem ning lõpeb hiljem). Oluline täiendus õpilaskonda on tulnud valla algkoolidest meie 7. klassi ning tavaliselt oleme saanud komplekteerida kaks paralleelklassi. Arvestades lähiaastate algkoolide «saatust» peaks tulevikus toimuma ületulek Leisi Keskkooli juba viiendas klassis (algkoolid muutuvad vallas taas 4-klassilisteks). Paraku kohtame ka siin gümnaasiumi X klassile omast joont – üleminek teise kooli ei suju plaanipäraselt ning tekivad õpiraskused. Selle tulemusena lähevad klassid taas kokku ning tekib linna koolidele omane suure õpilaste arvuga klass, milles kannatajapooleks on edukad ja väga nõrgad õpilased. Õpilastes õpihuvi tekitamisel ja säilitamisel on oluline osa õpetajatel ja lastevanematel. Kui õpetajate roll on teadmisi anda, tekitada huvi õpetatava aine vallas, vastata õpilaste küsimustele, siis lastevanemate roll on huvi suunamine õppimisele kui eluks vajaliku baasi loomisele, tuleviku kindlustamisele. Paraku ei ole kõik lapsevanemad selleks valmis ja kodupoolne tugi jääb nõrgaks või puudub hoopiski. Siin on koolil võimalus täita veel üks nišš koolitustegevuses – täiskasvanute koolitus. Arvestades Leisi valla geograafilist asendit (kaugus linnast, suhteline eraldatus) ja majanduslikku seisu, on võimalik näha mõningast «turgu» täiskasvanud inimeste osas: 1) töötud, kes otsivad uut rakendust, 2) haridustee pooleli jätnud õpilased, kes peaks põhikooli- või keskhariduse saamiseks õpinguid jätkama linnas õhtukoolis, 3) lapsevanemad, kes vajaksid tuge oma laste kasvatamisel ja toetamisel. Esimese kahe rühma puhul näeme potentsiaalseid õpilasi tänu kallile bussisõidule. Viimast rühma aga tuleb tõsiselt «meelitada», et nad näeksid kasu selle ürituse. Praegu on vast 1/3 lapsevanematest nõus tulema kooli ja üldjuhul pole neil suuri probleeme oma laste kasvatamisel. Tõsisemad probleemid on aga nende lastevanematega, kelle lastel on raskusi õppeedukusega. Neist pooltel on mõjutavaks teguriks sotsiaalne taust – haridus pole väärtustatud, lodev elu on moes. Kui me suudame kaotada lastevanemate jaoks barjääri koolihirmu ees (äkki hakatakse koolis pragama lapse saamatuse pärast, minu oma kooliteed meelde tuletama jne) ning panna neid tegutsema liitlastena, siis suudame kindlustada lastele ka parema ja tulemuslikuma edasijõudmise õppetöös. Õppetöö analüüs Viimase kahe õppeaasta õppetöö analüüsist lähtuvalt ei valmista raskusi õppimine algklassides (I–IV), kus «4–5» osakaal on olnud 63 ja 65% ja klassikursuse kordajaid on vaid 1–2 õpilast ning pikendatud õppeaastale on jäetud 4–5 õpilast. Seevastu esimesed raskused tekivad 5.–6. klassis, kui tulevad esimesed jutustavad ja rohke faktimahuga ained (ajalugu, maateadus, bioloogia). Eriti raske tundub olema VI klass, kus mõlemal vaadeldaval õppeaastal on olnud madal õppeedukuse protsent (47 ja 88%). Keskastmes on langenud «4–5» osakaal – vastavalt 21,5 ja 23%-le. Suvetöölisi on olnud 25 ja klassikursust on jäänud kordama 12–14 õpilast (ühe väikse klassi jagu). Tekivad õpiraskused ja sealt ka kalduvus koolikohustuse mittetäitmisele (valdavalt VII–VIII klassis). Veel hullem on olukord vaadeldaval perioodil olnud gümnaasiumiosas, kus edukus («4-5» õpilased) on olnud pigem tagasihoidlik kui normaalne (6 ja 2 õpilast ehk 8,6 ja 3,2%). Pikendatud õppetööle on jäänud 12–15 õpilast ning klassikursust pole suutnud lõpetada 14 ja 8 õpilast. Suurem osa klassikursuse mittelõpetajaid on «kümnendikud», kes pole suutnud kohaneda gümnaasiumiõpilasele esitatud nõuetega ja kellel puudub harjumus iseseisvaks õppetööks (konspekteerimine, töö lisamaterjalidega, ka perioodõpe). Suur osa gümnaasiumiõpilasi pole endale ilmselt teadvustanud õppetöö vabatahtlikust gümnaasiumis ning arvab endiselt, et õpitakse vanematele ning õpetajatele (suur kergekäeliselt põhjuseta puudumiste arv). Gümnaasiumiõpilastel on pikk koolipäev (7–8 õppetundi), kuid vaatamata sellele, et koolil on olemas internaat, eelistavad Kuressaare linna lapsed pikka bussisõitu (42 km ehk üle tunni aja sõitu) kooli internaadile. Internaadis on kohti lahedalt 35 õpilasele, kuid sinna jäävad vaid need õpilased, kes oma elukoha ja bussiliikluse tõttu muidu kooli ei jõuakski. Õppeaineti on enim raskusi valmistanud matemaatika (vajab loogilise mõtlemise võimet ja ka arusaamist, mida tekstülesannetes nõutakse) ning inglise keel (vajab järjepidevust sõnavara omandamisel, kirjapildi ja häälduse erinevused). Osadel õpilastel teeb keeleõppe raskeks düsgraafikuks olemine. Raskusi on valmistanud keemia, ajalugu, maateadus. Keemia valmistab raskusi seetõttu, et aine kandub kahele kooliastmele ning üleminek teise õpetaja käe alla on olnud probleemiks. Ajalugu ja maateadus on faktimahukad ning vajavad järjepidevat tööd ning oskust loetavast materjalist leida oluline. Just olulise leidmine üldisest kirjeldavast ja illustreerivast materjalist on see, mis takistab osadel õpilastel nende ainete mõistmist, protsessidest arusaamist. Vähese lugemuse tõttu on õpilastel kasin sõnavara ja sellest tulenevalt on raskused õpikutekstidest arusaamisel. Mehhaaniline tuupimine ei aita, kui nõutakse loomingulist lähenemist õpitu kasutamisel, arusaamist, miks miski toimib või mis millestki tuleneb. Suvetöölisi on ka kehalises kasvatuses – tundides mitteosalemise tõttu on jäänud kohustuslikud hindeharjutused tegemata ning õpetajad ei ole siinjuures järelandmisi teinud. Vaatamata suhteliselt heade spordirajatiste olemasolule ei viitsita osaleda kehalise kasvatuse tundides. Mõningatel juhtudel on probleemiks ka õpilase-õpetaja suhted. Me ei pea vajalikuks liigset rangust ega ka liigset vastutulelikkust, kuid oluline on mõlema poole austav ning lugupidav suhtumine. Gümnaasiumi lõpetajate riigieksamite viimase kolme õppeaasta tulemusi analüüsides saame täheldada järgmist: – Oma grupi vabariigi koolidest (valla- ja väikelinnakoolid) kuulume kindlalt esimesse kolmandikku emakeeles, inglise keeles (1999. a III koht) ja bioloogias. – Keskmine punktisumma on olnud üle keskmise (50 punkti 100-st) kõigil kolmel aastal inglise keeles ja bioloogias. Õpetajate järjepideva töö tulemus mõlemas aines pluss võõrkeele lisatunnid. – Keskmise punktisumma lähedased (rohkem üle kui alla) on tulemused olnud emakeeles ja ajaloos. Emakeeles on tulemused paranenud tõusvas joones. – Nõrgad tulemused on ette näidata keemias ja matemaatikas. Kui matemaatikaeksami valivad üksikud õpilased, kes kas soovivad jätkata kõrgkoolis või valivad lihtsalt, et midagi peab ju valima, siis keemiaeksam valitakse juba üheteistkümnendas klassis (ainekursuse lõppedes valib pea kogu XI klass) põhimõttega – järgmiseks aastaks on üks lõpu(riigi)eksam tehtud. Sellest tuleneb oluliselt suurem eksamisooritajate arv võrreldes teiste riigieksami ainetega. Millegipärast arvavad õpilased, et keemiaeksami sooritamine aasta varem teeb nende elu lihtsamaks järgmisel aastal. Mõtlemata sellele, kas nad on ikka tasemel selle eksami sooritamiseks ning kas poleks mõistlik valida mõni muu aine, mis võiks tuua parema tulemuse. Individuaalsed punktid on keskmisel või madalal tasemel. Vaid üksikutel, kellele aine tõesti istub, on tulemused head. – Riigieksamite valimisel tuleb teha õpilaste seas eelnevat selgitustööd, vältimaks juhuslikkust ning väheste punktide peale väljaminekut (mis sest, et saan oma vähesed punktid, kuid eksam on sooritatud). Loodetavasti muutub lähiajal ka riiklik riigieksamite korraldamise juhend ja eriti tulemuste hindamine. Vaata ka lisatud kolme õppeaasta riigieksami tulemusi lisas 4. Õppekavast Leisi Keskkool on lähtunud oma õppetöö korraldamisel ja õppekava koostamisel riiklikust õppekavast. Kooli õppekavas on ära toodud kooliastmete õppekorraldus ja tunnijaotusplaan, kus nii põhikooli kui ka gümnaasiumi osas on esitatud kohustuslike ja valikainete tundide maht. Kooliastmete tunnijaotusplaanide koostamisel on kinni peetud õpilaste suurimast lubatud nädalakoormusest. Põhikooli osas pakume valikainetena välja VIII ja IX klassi õpilastele ühe tunni nädalas informaatikat ja IX klassi õpilastele lisaks veel ühe tunni kirjandiõpetust. Rohkemat õpilaste lubatud nädalakoormus ei võimalda. Võõrkeelte õpetamisel alustame III klassist inglise keelega, VI klassis lisandub teine võõrkeel. Leisi Keskkooli õpilastele on selleks saksa keel. Valla teistes algkoolides õpetatakse nii saksa kui vene keelt ja seega Leisi kooli VII klassi tulles on meil kaks B-võõrkeele rühma: saksa ja vene keel. Gümnaasiumi jõudes lisandub X klassist C-võõrkeel, milleks on vastavalt saksa või vene keel. Gümnaasiumi lõpuks peaks iga lõpetaja olema õppinud seega kolme võõrkeelt. Aastaid oleme gümnaasiumis valikainena lisa pakkunud A-võõrkeelele (inglise keelele). Õppeaastast 1998/99 alustasime Leisi Keskkooli gümnaasiumi osas perioodõppe süsteemiga. See ei ole olnud eesmärk omaette, vaid vahend, mille kaudu oli võimalik esile kutsuda muudatusi õppimises, õpetamises, hindamises ja juhtimises. On tekkinud võimalus kutsuda kooli õpetama ka inimesi väljastpoolt oma kooli, kes annavad oma ainet mingil kindlal perioodil ja põhitööst vabal ajal. See omakorda mitmekesistab õppeprotsessi – õpilastel on võimalik valida rohkem väljapakutud valikainete hulgast. Kasutusele võtsime ka oma kooli õpinguraamatu. Perioodõppel on nii omad miinused kui ka plussid, kuid senini on õppetöö ja riigieksamite tulemused paranenud. Õpetajaskonnal suuri probleeme perioodõppele üleminekuga pole olnud. Põhjalikumat analüüsi vajaks kindlasti õpilaste kohanemine – nende mured, eelistused. Gümnaasiumi osas oleme lisaks kohustuslikele kursustele suurendanud valikainete arvelt A-võõrkeele ja matemaatika tunde, andnud võimaluse õppida C-võõrkeelt, majandusõpetust, informaatikat, autoõpetust. Eelmisel õppeaastal oli meil ka turismialane kursus, mida plaanime jätkata ja rohkem seostada teiste ainetega – ajalooga, võõrkeeltega jne. Kõigi valikainete õpetamiseks on meil olnud võimalik pakkuda õpilastele kvalifitseeritud õpetajad. Õppeaastast 1998–2000 on õpetajad tegelenud riiklikust õppekavast lähtuvate ainekavade koostamisega ja käesolevaks uueks õppeaastaks peaks kõigil vastavalt oma aines ainekavad valmis olema. Suuremat rõhku tuleb ainekavades pöörata ainetevahelisele integratsioonile, pikemaajaliste ja ülekooliliste õppeülesannete käsitlemisele. Kõigi nende muutuste protsessi juures tuleb meil eelkõige silmas pidada seda, kas see kõik ka õpilasele kasulik on. Personal Pedagoogiline kaader Kooli 25 põhikohaga töötavast õpetajast on atesteeritud 23 õpetajaks ja 2 vanemõpetajaks. Viimane atesteerimine leidis aset 1997. aastal, mil atesteerimisele kuulus 30 õpetajat. Neist atesteeriti kolm nooremõpetajaks (käesolevaks ajaks on lahkunud koolist), kolm õpetajat taotles vanemõpetaja järku (rahuldati kaks, ühe õpetaja puhul polnud täidetud formaalnäitajad) ning ülejäänud said õpetaja järgu. Oma võimete ja oskuste poolest võiks paar-kolm õpetajat veel taotleda vanemõpetaja järku, kui vaid formaalnäitajad saaks täidetud (koolitustundide maht, tööstaaž vastaval erialal ja järgus). Hariduslik tase. Koolis töötab 3 kesk-eriharidusega õpetajat (kaks algklasside õpetajat on lõpetanud Kuressaare pedagoogilise klassi ning üks õpetaja on lõpetanud Tallinna Pedagoogikakooli koolieelse pedagoogina ja annab kehalise kasvatuse ning kunstiõpetuse tunde keskastmes) ja 22 kõrgema haridusega õpetajat. Kutseta õpetajaid ei ole. Kaks õpetajat on lõpetanud ümberõppe korras Tartu Ülikooli Avatud Ülikooli ja saanud lisaerialana uue õpetajakutse (algklassi õpetaja sai ajalooõpetaja kutse, kehalise kasvatuse õpetaja informaatikaõpetaja kutse) ning kaks õpetajat omandavad uut lisakutset (vene keele õpetaja terviseõpetaja kutset ning füüsika õpetaja keemiaõpetaja kutset). See võimaldab sisemisi reserve ümber paigutades kasutada olemasolevat kaadrit optimaalselt, kindlustades neile õpetajatele normkoormuse. Ükski riiklikus õppekavas ette nähtud aine ei jää kaadri puudumisel õpetamata. Vanuseline ja sooline koosseis ning staaž. Alla 30-aastaseid õpetajaid meil ei ole. Alla neljakümne on 4 õpetajat. 10 õpetajat on vanusevahemikus 40 kuni 50 ja 5 õpetajat vahemikus 51–60. Üle 60-aastasi õpetajaid on meil 6. Õpetajate keskmine vanus on 49,2 aastat. Nagu näha kaader vananeb ja uut verd on vähe juurde tulnud. Viimati tuli meie kooli tööle värske kõrgkooli lõpetaja 1988. aastal. Uusi õpetajaid on aga tulnud teistest koolidest, viimati 1999. aastal inglise keele ja 2000. aastal bioloogia õpetaja. Meesõpetajaid on 25-st 7 ehk 28% õpetajate arvust ning kõik vanuses üle 40 aasta. See on hea näitaja teiste koolidega võrreldes, kus valitseb meesõpetajate puudus. Kuid soost olulisem on ikka õpetajate kompetentsus ning pedagoogiline vaist. Kuni 10-aastase staažiga õpetajaid on vaid 5, mis viitab küllalt kogenud õpetajate kaadri olemasolule. Enamik õpetajaid on koolis töötanud kuni 20 aastat ja 7 õpetajat üle 30 aast,a ja seda ühes kindlas koolis. Üks õpetajatest alustab oma 50. tööaastat Leisi Keskkoolis. Koolitus ja kaadriga kindlustatus. Surve ülalt (kohalik omavalitsus ja kooli juhtkond) ja väljastpoolt (lapsevanemad – võib-olla veel mitte oluliselt) sunnib õpetajaid pidevalt enesega töötama, et püsida konkurentsis ning täita koolile seatud ülesandeid. Õpilased aga ootavad kooli uusi nooremaid õpetajaid. Õpetajaskonna seas on õpetajaid, kes on aktiivselt huvitatud enesetäiendamisest ning otsivad kursuseid. Juba eespool nimetatud kahele õpetajale, kes osalevad ümberõppe pikkadel kursustel, lisanduvad direktsiooni liikmed (3 õpetajat juhirollis) ning aineõpetajad, kelle aines on pidevalt uut infot peale tulemas (nt informaatika) või on just võtnud mõne uue aine õpetada (nt tööõpetus). Üsna sageli on kursustel käinud ka muusikaõpetaja. On õpetajaid, kes leiavad, et nende jaoks on vähe erialaseid kursuseid ja needki vähesed mida pakutakse, on vähe efektiivsed või suisa kasutud ning pole mõtet lihtsalt koolitustunde koguda. Eks ta osaliselt õige olegi – aineti pole ju aastaid midagi muutunud. Küll aga vajaksid paljud õpetajad oma teadmiste-oskustepagasi täiendamist psühholoogiavallas. Muutunud on noorsoo maailmavaade ja ellusuhtumine. Samas ka õpetaja-õpilase suhted. Tõsiselt tuleb mõelda – kuidas suurendada õpilaste õpihuvi, tekitada ja siis ka säilitada nende teadmishimu, hoida ära koolihirmu (kartust olla ebaõnnestuja). Oleme oma koolis teinud algust sisekoolitusega ning kutsunud kooli lektoreid väljastpoolt. Kui algselt toimis see kõik veidi kaootiliselt, siis järgmiseks õppeaastaks tuleb koostada kindel koolitusplaan. Tõsist analüüsi vajab koolitusvajaduse väljaselgitamine ja koolituse planeerimine. Selleks on koostatud esmane koolitusstrateegiat käsitlev dokument. Lähtuda tuleb kooli vajadustest ja rahalistest võimalustest. Lähtuvalt kooli õppekavast ja tunnijaotusplaanist on meie koolis 21,5 õpetaja ametikohta. Arvestades seda, et meie koolis töötab 25 põhikohaga õpetajat ja üks kohakaaslane, siis selgub, et kõigile õpetajatele pole kindlustatud täiskoormust. Osade aineõpetajate puhul polegi see võimalik arvestades tundide mahtu õppekavas (füüsika, keemia, geograafia, tööõpetused ja valikained – majandus, informaatika, turism). Mõnel juhul on jagatud tunde põhimõttel – lähedased või teineteist täiendavad ained ühe õpetaja kätte. Nii näiteks oli keemia jagatud bioloogia ja geograafia õpetajale. Nüüd läheb keemia füüsika õpetajale. Tulevikus läheb geograafia uuele bioloogiaõpetajale. Niinimetatud ühe puhta aine õpetajaid on vaid emakeeles (2), matemaatikas (2), ajaloos (1) ja inglise keeles (2). Kusjuures inglise keele tunde on nii palju, et mõlemale õpetajale jagub üle normkoormuse tunde. Ülejäänud õpetajate puhul on tegemist kahe aine kokkusobitamise teel koormusnormi saavutamisega või lisa hankimisega kasvatustundide baasil (pikapäevarühmad ja internaadi kasvataja tunnid). Neli õpetajat jääb vastavalt poolte kokkuleppele alakoormusega tööle. Tegemist on õpetajatega, kelle tööleping hakkab lõppema seoses vanusega. Õpetajate koondamine pole veel meie kooli probleem, kuid me ei eita selle lähenemist. Lähiaastatel tuleb hakata asendust otsima ühele matemaatikule ja ühele emakeele õpetajale (põhjuseks kõrge iga). Pedagoogilise kaadri motivatsiooni uurides selgus, et õpetajad seavad esikohale töö vajalikkuse, huvitavuse ja tähtsuse. Olulised on ka isiklik kasv ja areng, eneseteostus. Tunnustus ja kõrgem palk on keskmiselt motiveerivad. Üllatab aga ametiredelil edasipürgimise vajaduse puudumine – lepitakse olemasoleva tasemega. Siit võib teha järelduse – vastutavatele kohtadele ei kandideerita ning ka õpetaja ametijärgust kõrgemat taset ei üritata saavutada. Põhjused võivad olla liigses tagasihoidlikkuses, mugavuses või ka ankeedi vigades. Vaata lisa «Motivatsiooni uuring Leisi Keskkoolis». Teenindav personal Teenindav personal, kes on omavalitsuse palgal, on tööle rakendatud lähtuvalt põhikooli ja gümnaasiumi personali miinimumkoosseisudest ja kooli vajadustest. Omavalitsuse palgal on ka kasvatajad, ringijuhid ning tugiõppeõpetajad (viimased saavad tasustatud vastavalt õpetaja palgaastmele). Teenindava personali puhul ei ole kooli arengut silmas pidades takistavaid probleeme. Küll võiksid nad aktiivsemalt osaleda õpilaste kasvatustöös – tähelepanu juhtimine puhtuse- ja korraarmastusele, käitumistavade kujundamisele, vanemate inimeste austamisele. Paraku ilmnevad siin mõningased kasvatuspuudujäägid õpilaskonnas (kehvasti tehtud või suisa tegemata kodune kasvatustöö). Motivatsiooni analüüsist selgub, et teenindava personali jaoks on oluline kindlustunne töökoha säilimisel ja palk. Kuna palk on üsna tagasihoidlik, siis on oluline töö vajalikkus, st. ollakse nõus tegema vaid vajalikku tööd ja mitte rohkem. Tunnustamine ehk sunniks andma endast parima. Juhtimine Kuna kool on suhteliselt väike (ca 300 õpilast, 26 õpetajat ning 19 teenindavat töötajat) ei vaja kool eriliselt keerulist juhtimisstruktuuri (vt Lisa «Juhtimine»). Kogu kooli juhib direktor, kelle otsesed alluvad on õppealajuhataja, huvijuht, majandusjuhataja, raamatupidaja, söökla juhataja ja sekretär. Õppe- ja kasvatustööd juhivad kolm isikut – direktor, õppealajuhataja ja huvijuht, kes moodustavad ka direktsiooni. Laiendatud direktsiooni kuuluvad veel majandusjuhataja, raamatupidaja, ainesektsioonide esimehed ja klassijuhatajate koondise esindajad. Direktsiooni nõupidamised toimuvad iga nädala esmaspäeval, kus arutakse lähiajal eesseisvaid küsimusi ning antakse aru toimunust. Igat nõupidamist kajastatakse kirjalikus protokollis ning avalikustatakse samal päeval. Laiendatud nõupidamised toimuvad vastavalt vajadusele ja käsitletavatele teemadele kaasates vajaliku asjaosaliste kontingendi. Õppealajuhataja alluvuses töötavad kõik õpetajad, kellest osa on ka klassijuhatajad. Huvijuht suunab õpilaste huvitegevust ehk klassivälist kasvatustööd ning teeb koostööd klassijuhatajate ja aineõpetajatega. Majandusjuhatajale allub kogu teenindav personal (koristajad, remondimehed, internaadiperenaine, bussijuhid, aednik-hoovitööline). Raamatupidaja vastutada on rahaliste dokumentide korrashoid ning rahaliste vahendite kasutamine. Sekretäri ülesanne on ohjata kooli dokumentatsiooni ja kirjavahetust. Kuna kooli juhtkond on üsna «noor» (direktor töötanud aasta, õppealajuhataja kaks aastat), siis vajab juhtimine teatud kohanemist ning oma käekirja kujundamist. Praegu on mõlemad nimetatud juhid õpihimulised, teotahtelised ning uuendusmeelsed. Direktsioonil on hea koostöö ning enam-vähem ühtne kujutlus kooli tulevikust ja juhtimisest ning koolipere toetus. Õppebaas Õppetöö toimub suhteliselt uues koolihoones (valmis 1983. aastal), kus on parasjagu hingamisruumi. Klassiruumid ja koridorid on avarad ja valgusküllased. Igal klassikomplektil on oma kindel klassiruum, nn koduklass. Paar-kolm aastat tagasi kollitas meid ruumipuudus, kuna klassikomplekte (16) oli rohkem kui tavalisi klassiruume ja seetõttu olid asustatud ka ainekabinetid – füüsika ja muusikaklass. Nüüd, mil klassikomplekte on vähem (vaid 13), oleme suutnud jagada klassid maja peal kooliastmeti ning tagada erinevate tunnimahtudega vanuseastmete rahuliku töömiljöö. Ruumide kasutus Päris «tillukesed» (I–II klass) on esimesel korrusel, kus nende päralt on lisaks klassiruumidele koridor mängimiseks. Samas tiivas asub ka raamatukogu, mis on samas ka valla avalik raamatukogu. Maja teises tiivas on I korrusel käsitööklass ja töökoda ning kunstiklass. Seega on sellesse majaossa koondatud kogu nn käeline tegevus. II korrus on põhikooli ülejäänud klasside päralt – üks tiib on kasutada III kuni VI klassini ja teine tiib VII kuni IX-ni. Ikka põhimõttel – suuremad ja väiksemad eraldi. III korrus on gümnaasiumile. Sellel korrusel asuvad ka keelekabinetid, arvuti-, muusika-, füüsika- ja keemia-bioloogiaklass. Tulevikus on plaanis (arvestades tundide mahtu ja ruumi koormatust) teha ümberkorraldusi kabinettide jaotuses – füüsikakabinetist teha IT-vahenditega sisustatud auditoorium, kus on võimalik läbi viia erinevaid ainekursusi ja ka täiskasvanute koolitust. Füüsika kolida keemia-bioloogiakabinetti lisaks. Sisustus Pooltes klassiruumides on kasutusele võetud uued tahvlid, mis oma parema kvaliteedi ja värvi poolest on õpilaste silmadele tervislikumad. Sama palju on vaja veel tahvleid välja vahetada ning need varustada tahvlivalgustitega. Õpilaste tervise huvides oleks vaja kõigis klassides renoveerida kogu elektrivalgustus ja osades klassides vahetada välja mööbel märksa tervisesõbralikuma vastu. Kui õpilaslaudade suhtes võiks vähem viriseda, siis toolide osas on küll nurinat palju. Küll on nad liialt ebamugavad ja rasked, küll kehva kvaliteediga (vineerpinnad «hargnevad») või nõrga konstruktsiooniga. Õpilaste rühi ja riiete huvides tuleb leida parimad kvaliteedi ja hinnasuhtega toolid juba lähiajal. Paljud õpetajad «nutavad taga» oma ainekabinette, kus nad said rahulikult oma õppevahendeid hoida ja tundides vastavalt vajadusele neid kohe kasutusele võtta. Nüüd on olemas küll õpetajate abiruumid, kus neil see abivahendite arsenal kõik hoiul on, kuid ebamugav on neid kaasas kanda ning sellest tulenevalt jääb nii mõnigi abivahend pigem riiulile. Kaaluma peab, kumb variant on kasulikum, kas õpilased on paiksed või on õpetaja paikne. Kindlasti on mõlemal variandil omad plussid ja miinused. Õpilaste seisukohalt on parem, kui nemad on paiksed. Miks? 1. Kindel töökoht kogu päevaks, mis vastab õpilase kasvule ning asukoht tema nägemisele ja mille korrashoiu eest ta ka vastutab. 2. Kooliastmeti on võimalik klasse eraldada. 3. Õpilased saavad osa õppevahendeid kooli oma klassi jätta, mille tulemusena väheneb koolikoti kaal. Seda oleks võimalik lahendada ka individuaalsete hoiukappide näol, kuid see vajab lisaruumi ja finantsi. Arvutid ja muud tehnilised vahendid Koolil on 13 tööjaamaga arvutiklass, majasisene lokaalvõrk ja Interneti püsiühendus. Tehniliste ja infotehnoloogiliste vahendite poolest on kool üsna hästi varustatud. Kuid neid vahendeid peaks rohkem kasutama. Praegu on ikka põhiline töövahend kriit ja tahvel. Osaliselt kas kardetakse tehnilisi vahendeid kasutada või ei vaevuta nägema vaeva, mis kuluks eeltööde tegemiseks (lüümikud, failid). Arvuti kasutamine ainetundides on aga sedavõrd uus asi, et sellega ei julgeta kohe kindlasti rinda pista. Põhjuseid ja ettekäändeid on erinevaid; liialt keeruline on programmi kasutamine endale selgeks teha, äkki õpilane on vilunum arvuti kasutaja, kas õpilaste tööle organiseerimine tasub selle vaeva ja aja, mis kuluks tööde kontrollimisele, kas kõiki õpilasi on võimalik tööle rakendada, kas leidub sobivaid õpiprogramme jne. Kindlasti ootavad õpetajad õpiprogrammide kasutamise koolitust. Magnetofonide kasutamine pole probleemiks ja neid kasutatakse usinasti. Õppevahenditest vajaks ülevaatamist ja uutega asendamist füüsika laboratoorsete tööde teostamiseks vajalikud vahendid. Mõnevõrra peaks uuendama seinakaartide valikut maateaduse ja ajaloo õpetamiseks. Vastavalt tervisekaitse- ja ohutusnõuetele ning õpetamise vajalikkusele peaks täiendama ka kemikaalide kogu. Tõsine analüüs ja läbivaatus tuleb korraldada õpikute osas ning viia sisse põhjendatud õpikute tellimise süsteem. Praegu valitseb selles valdkonnas mõningane segadus – osa õpikuid hilineb ning jõuab kooli alles uuel eelarveaastal ja tekitab seeläbi arusaamatusi, mõnesid õpikuid on tellitud liiga palju, osa õpikuid on tellitud topelt erinevatelt kirjastustelt jne. Tööõpetus ja käsitöö Jõudumööda on juurde muretsetud käsitöö õpetamise vahendeid – õmblusmasinad ja kangasteljed tütarlastele, puidutöö- ja tisleripingid ning käsitööriistad poistele. Kuid paremate tingimuste loomiseks tuleb mõlemal juhul ruumist puudu. Tütarlastel on üsna piiratud võimalused toidu valmistamise õppimiseks, ka puudub vajalik ruum kangastelgede ülesseadmiseks. Poeglaste tarbeks tuleks ruumi ja vahendeid leida metallitöö õpetamiseks. Kindlasti tuleb aga lähiajal korralikult välja ehitada ja terviseohutuse tingimustega vastavusse viia puidutöökoja ventilatsioon. Raamatukogu 1998. aastal valminud raamatukogu jätab küll oma avarusega hea mulje, kuid selle metoodilise tööga ei saa praegu veel rahul olla. Raamatukogu ja kooli vahelist koostööd peaks paremini organiseerima. Rohkem tähelepanu tuleb pöörata sisulisele tööle – tegema raamatupropagandat, tutvustades uusi saabunud raamatuid, õhutama õpilasi rohkem lugema. Spordirajatised Sportimiseks on meil head tingimused – 25-meetriline 4 rajaga ujula, täismõõtmeline võimla, lasketiir (võimalik lasta ja harrastada sisekergejõustikku) ja aleviku keskel asuv staadion. Aastaid on kool saavutanud häid tulemusi spordivallas. Trumpalad olid suusatamine ja kergejõustik. Esimene ala on jäänud soiku tänu kehvadele lumeoludele viimastel aastatel ning suusavarustus on liialt kallis, selleks, et seda kasutada vaid kolm-neli korda aasta jooksul. Kergejõustiku harrastajaid on jäänud vähemaks tänu muude huvide tekkimisele – pallimängud on haaravamad, tütarlastele on saanud arvestatavaks alaks aeroobika, palju aega röövib televiisor ja arvutihuvi. Murettekitav on õpilaste vähene huvi sportimise vastu. Kehalise kasvatuse õpetajad on oma ala tõelised patrioodid, aga ilmselt on liiga suur rõhk sportlike tagajärgede taotlusel ning mõneti üleolev suhtumine kehvemate kehaliste võimetega lastesse pärsib nende soovi tegelda kehakultuuriga. Rahamured on takistuseks ujula pikemaajalisel käigushoidmisel (praegu vaid kaks kuud õppeaasta jooksul). Põhjus on üldine rahapuudus maakonnas, mille tulemusena paljud maakoolid ei saa lubada endale laste ujumise kohustusliku algõppekursuse läbiviimist. Ainult oma kooli õpilastele ujula käigushoidmine pikemal ajavahemikul on aga liigne luksus. Asi võib paraneda tänu maakondlikule programmile, mille läbiviimiseks tehti tulemuslik rahataotlus Hasartmängumaksu Nõukogule. Spordirajatiste korrastamiseks on vaja leida rahalisi vahendeid juba lähiajal. Võimla põrand ja seinad vajavad remonti, kuid enne katuse remonti pole mõtet sellele kulutusi teha. Ujulas on vaja tehnilises keldris renoveerida veetorustikku ja uuendada vee filtreid. Staadion vajaks jooksurajale nüüdisaegset katet või vähemalt jooksuraja tasandamist. Ka staadioni sisene palliplats vajaks tasandamist ning korraliku hooldamist. Internaat 1964. aastal valminud internaat on käesoleval hetkel õpilaste poolt vähe asustatud. Praegu elab internaadis kümmekond gümnaasiumiõpilast ja kolmele leibkonnale (perele) on eraldatud kahetoalised korterid. Õpilaste majutamiseks on praegu internaadis 20 kohta, tihedama asustamise korral kuni 30 kohta. Suvisel koolivaheajal oleme pakkunud majutusteenuseid ka turistidele ning laagritele. Eluruumides on tehtud ümberehitustöid (tube on väiksemaks tehtud) ning WC-des ja dušširuumides kapitaalremonti, kuid koridorid vajavad remonti ning tuleohutusnõuetega vastavusse viimist. Samuti oleks vaja tuleohutus nõudeid silmas pidades ehitada tagavaraväljapääsud teiselt korruselt mõlemasse majatiiba. Rahaline kate Kulude pool Leisi valla 2000. aasta 11,5 miljoni kroonilisest eelarvest oli planeeritud hariduse rahastamiseks 4,9 miljonit krooni, millest 2 606 500 krooni moodustas Leisi Keskkooli eelarve ja 460 000 krooni kõigi valla koolide õpilaste vedu. Riigieelarvelisi vahendeid oli eraldatud õpetajate töötasudeks 1 714 900 krooni, õpikute soetamiseks 69 000 krooni ja koolituskuludeks 27 900 krooni (kokku 1 811 800 krooni). Seega oli Leisi Keskkoolil kasutada oma põhitegevuseks aastas 4 418 300 krooni, millest 58,2% ehk 2 569 900 krooni kulus töötasudele (26 õpetajat + 27 töötajat teenindavast personalist). Majanduskuludeks oli ettenähtud 975 100 krooni, millest kantseleikuludeks oli 73 000 krooni, hoonete korrashoiuks 760 000 krooni, inventarile 58 000 krooni, sõidukitele 76 100 krooni ja lähetusteks 8000 krooni. Muud tegevuskulud oli planeeritud 494 300 krooni, millest infotehnoloogiale oli planeeritud 47 000 krooni, õppevahenditele 147 000 krooni, toitlustamisele 185 000 krooni, muud kulud 100 000 krooni (personali koolitus, sümboolika, asutuse üritused jne). Ühele õpilasele kulutatav rahahulk oli 14 727 krooni aastas, millest 8688 krooni kaeti valla eelarvest. See summa on üsna suur võrreldes maakonna linna gümnaasiumitega, kus õpilasi on märksa rohkem ning kulud õpilase kohta ka väiksemad. 2000. aasta tegelikud kulud ületasid planeeritud kulud 132 000 krooni võrra, millest suurimad ülekulud olid hoonete küte (29,5 tuhat krooni), muud raamatud (23), töövihikud (20), personali koolitus (17,4), toitlustamine (15), sõidukite kütus (12,3) ja eriseadmed ning tööriistad (10). Vaatamata sellele, et vallapoolne eelarve suurenes võrreldes eelmise aastaga 2%, ei ole selle rahaga võimalik lahedalt välja tulla ning tuleb väga pingsalt jälgida kõiki kuluartikleid. Artiklitele, kuhu üle-eelmisel aastal oli liialt raha planeeritud ja seda kippus üle jääma, on sel aastal planeeritud vähem, lähtuvalt eelmise aasta tegelikest kuludest. Niinimetatud liigsed rahad sai aga suunatud sinna, kus neid kippus puudu jääma – õppevahendid, õpilasüritused, infotehnoloogia. Just otseselt õpilaste õppe- ja kasvatustegevusele suunatavaid vahendeid oleks vaja suurendada. Samas tuleb hoolikalt kaaluda, millistele kuludele anda eelis – õpikud, koolimööbel või õpilasüritused. Õpikud üha kallinevad ja neid pakuvad erinevad kirjastused. Õpetajatel peaks olema võimalik eelnevalt tutvuda uute õpikutega ning neil peaks jääma aega otsustamiseks, kas uus õpik vastab ootustele ja on parem kui eelnev kasutusel olnud õpik. Siis oleks ka kindlam teha õpikute tellimise plaane. Koolimööbel vajab osades klassides uuendamist ning siinjuures tuleb leida sobivaim hinna ja kvaliteedi suhe. Ühe klassikomplekti mööbli väljavahetamine läheb maksma umbes 30 tuhat krooni, mis on üheaastane eelarveeraldis. Klassiruume on aga koos ainekabinettidega 19. Õpilasürituste puhul kulub kõige enam raha õpilaste transpordile. Mõelda tuleb sellele, kuidas korraldada kõige efektiivsemalt õpilaste vedu – optimeerida liinipikkused, valida odavaim operaatorfirma. Märksa rohkem raha tuleks kulutada hoonete remondile (koolihoone ja internaat). Vaatamata sellele, et uus koolihoone võeti 1983. aastal vastu hindega «väga hea» ning tundus, et probleeme ei teki niipea, tuleb juba praegu mõelda koolihoone kapitaalremondile. Kapitaalremondi käigus tuleb renoveerida katus, kütte-, elektri- ja vesi-kanalisatsioonisüsteem, muuta maja soojapidavaks, nüüdisajastada tuletõrjevalvesüsteem ning muuta maja turvalisemaks lähtuvalt tervise- ja tuletõrje ohutusnõuetest. On juba tehtud plaan, millises järjekorras töid peaks tegema, kuid leidmata on rahaline kate – umbes 10–15 miljonit krooni. Internaadi remondiks kuluks umbes 2–3 miljonit krooni, et see vastaks tuletõrje ohutusnõuetele. Tulude pool Suurema osa eelarve tuludest moodustasid laekumised Leisi valla ja riigi eelarvest (85%). Ülejäänud osa (15%) täitis omavahendite teenimine – õpilas- ja internaadikoha maksud teistelt omavalitsustelt, laagrite majutusteenused, projektide laekumised, vähesel määral laekumised muude teenuste eest (transport, inventari laenutamine). Omavahendite osa on võimalik suurendada, kui aktiviseerida projektipõhist tegevust või tõsta osutatavate teenuste hinda. IV. ÜLDINE, PIKEMAAJALISEM TEGEVUSKAVA KAUGEMATE EESMÄRKIDE SAAVUTAMISEKS Õpilaskond ja õppekava Säilitamaks Leisis Keskkooli, on vaja tõsta kooli mainet kui õppeasutusest, kus on võimalik saada konkurentsivõimeline keskharidus. Õpilastel peab tekkima koolis turvatunne tuleviku suhtes – siit koolist saadav haridus kindlustab konkurentsivõime tööturul. Igal õpilasel peab olema võimalik saada oma võimetele vastav haridus ning tunnetama õpetajate poolset tuge oma arengus. Õpilase ja õpetaja vahel peab olema usalduslik õhkkond – õpilane tahab kõike teada ja õpetaja tahab teda selles aidata; ehk küsivad need, kes ei tea ja vastavad need, kes teavad. Selleks tuleb: 1. Luua tugev alus algklassides – lugemis- ja arvutamisoskus ilma järeleandmisteta esimeses-teises klassis. Hilisem klassikursuse kordama jätmine ei kompenseeri eelnevalt tegemata tööd. Rohkem pöörata tähelepanu jutustamisoskusele, tekstidest arusaamisele ja ümbersõnastamisele. 2. Keskastmes arendada loovat mõtlemisvõimet. Arendada õpioskusi – aja planeerimine, õpikoormuste oskuslik jagamine, konspekteerimine, olulise eristamine üldisest informatsioonist. 3. Vältimaks koolikohustuse mittetäitmist, aidata nõrgemaid õpilasi läbi tugiõppe või pakkuda võimalust õppida lihtsustatud õppekava alusel. 4. Põhikooli lõpuklassi jõudnud õpilane peaks oskama hinnata oma võimeid ja andeid ning lähtuvalt sellest valima edasiõppimistee. 5. Arvestades piirkonna võimalusi ja vajadusi pakkuda gümnaasiumis võimalikult paindlikku õppekava – laiapõhjaline eluks ettevalmistus. 6. Komplekteerida keskkooli esimene klass (kümnes) õpivõimelistest, kindla õpisooviga õpilastest. 7. Läbi õpilaste saavutuste teavitada üldsust Leisi Keskkoolist, kui perspektiivikast ja konkurentsivõimelisest õppeasutusest. Luua tihedam side kodu ja kooli vahel. 8. Kasutada ära oma võimalused täiskasvanute koolitamisel. 9. Arendada rahvusvahelisi sidemeid, osaleda rahvusvahelistes projektides. Kaader ja juhtimine Üha tugevnev konkurents haridusmaastikul (õpilaste arvu vähenemine ning konkurents pearahale, kvalifitseeritud õpetajaskonna vajadus) sunnib kooli töötama kvaliteedi nimel – head õpitulemused tagavad hea maine ja kindlustavad õpilaskonna arvukuse. Õpetajaskond peab olema valmis infokülluses orienteerumiseks ning adekvaatse maailmavaate kujundamiseks. Juhtkonna ja õpetajate vahel peab valitsema koostöövaim. Arengusuunad ja nende saavutamise teed tuleb läbi arutada ühiselt. Kõik õpetajad peavad olema valmis vastutuse võtmiseks oma töölõigu osas – kehvad õpitulemused võivad tuleneda ka õpetaja tegemata tööst, mitte ainult laste võimetest. Kõik kooli töötajad peavad töötama kooli edu nimel ning aitama kaasa kooli arengule. Rääkides Leisi Keskkoolist, räägime valjusti iseendast, olles osa sellest. Uuendada pedagoogilist kaadrit ja vaadata üle oma kaadri ümberpaigutamise võimalused (ümber- ja täiendõpe). Koostada põhjalik õpetajate koolituskava arvestades õpetajate ja kooli vajadusi ning olemasolevaid ressursse. Õppebaas ja rahaline kate Tagamaks jätkuva koolitustegevuse Leisi Keskkoolis, tuleb ajaga sammupidamiseks pidevalt arendada õppebaasi – tagada oma kooli õpilastele võrdsed või paremad õpitingimused võrreldes linna koolide õpilastega. Luua õpilassõbralik õpikeskkond – mitte ülepaisutatud klassid, mugavad töökohad, hea varustatus nüüdisaegsete õppevahenditega, võimalus tegelda huviharidusega. Selleks tuleb: 1) sisustada klassid uue mööbliga; 2) renoveerida klassivalgustus; 3) tagada hea ja kiire infohankimise võimalus; 4) varustada kool küllaldaselt IT-vahenditega, sisustada auditoorium vastavate vahenditega; 5) tagada spordirajatiste korrasolek ning leida lisa rahaline kate ujula käigushoiuks; 6) hankida lisa rahalisi vahendeid huvitegevuseks läbi projektitaotluste erinevatelt fondidelt; 7) korrigeerida ja optimeerida õpilastranspordi kasutamine; 8) remontida kapitaalselt koolihoone – katus, kütte-, elektri-, vee- ja kanalisatsioonisüsteem, fassaad (uksed-aknad, seinad). Taotleda raha riigi ja kohaliku omavalitsuse eelarvest; 9) renoveerida kooli internaat. V. PÜSTITATUD KAUGEMATE (ÜLDISTE) EESMÄRKIDE TAGAMISEKS PLANEERITAVAD TEGEVUSED Õpilaskond ja õppekava 1. Analüüsida valla ja maakonna õpilaskontingendi eelistusi ja tööturu vajadusi ning kujundada vastavalt sellele gümnaasiumi õppekava ja -suund. 2. Läbi tugiõppe tagada ühtlasem õppeedukus põhikoolis, korraldada õpiraskustega õpilastele võimalus õppida lihtsustatud õppekava järgi. Kasutada psühholoog-nõustaja abi, selgitamaks põhjusi, millest on tekkinud õpiraskused ja kuidas aidata hätta jäänud õpilasi. 3. Uurida täiskasvanute koolitusvajadust ning vastavalt vajadustele ning võimalustele käivitada vastavasisuline koolitustegevus Leisis. Sellega kaasnevalt rakendame säästlikumalt ressursse – ruumide õhtune kasutamine, õppevahendite, eriti arvutite suurem koormatus, õpetajatele lisakoormuse andmise võimalus jne. 4. Kõigil aineõpetajatel tuleb koostada oma ainevallas ainekaardid, mis oleks võimalikult konkreetsed tundide lõikes ja kasutatavad ning arusaadavad ka asendusõpetajatele. Ainekaartide loomine peab olema loominguline protsess ning neid tuleb vastavalt vajadusele täiendada ja kohandada kooli õppekavaga. Kaader ja juhtimine Kaasata enam kooli ees seisvate probleemide lahendamisele õpetajaskonda, jagada otsustamisõigust ja vastutust. Töötada meeskonna vaimu loomise nimel. Analüüsida oma kaadri potentsiaali ümberõppel ning toetada kõigi õpetajate arengusoove. Läbi majasisese koolituse arendada lastesõbralikku suhtumist ning anda edasi väliskoolitusel saadud kogemusi, mis sobiksid kõigile kasutamiseks õpetamistöös. Õppebaas ja rahaline kate Sisustada ainekabinetid vastavalt ajanõuetele. Muretseda esmavajalikud õppevahendid. Asendada amortiseerunud ja ebakvaliteetne koolimööbel kvaliteetse ja tervisesõbralikumaga. Taotleda erinevatest fondidest lisaraha kooli õppe-kasvatustöö läbiviimiseks. Viia läbi projektikirjutamise oskuste saamiseks koolitus. Analüüsida ja teha muudatusi kooli eelarves, arvestades kooli esmavajadusi ning kasutatavat ressurssi. VI. KONKREETNE, LÜHEMALE AJALE SUUNATUD TEGEVUSKAVA. Eesmärgid ja ülesanded 2001. aastaks. Õppe- ja kasvatustöö: Komplekteerida gümnaasiumi esimene klass (kümnes) õpivõimelistest, kindla õpisooviga õpilastest. Jätkata tööd õppesuuna väljaarendamisel. Vaadata üle õpikufond ja teha plaanid õpikute edasiseks tellimiseks. Tõhustada raamatukogu ja kooli vahelist koostööd. Õppekava korrigeerimine ja ainekaartide valmistamine. Analüüsida perioodõppe mõju õpitulemuste kujunemisel. Tõhustada tugiõppealast tegevust. Analüüsida õpiraskuste põhjusi ja leida lahendused nende likvideerimiseks. Töötada välja kooli sisehindamise kriteeriumid ja alustada seda protsessi. Organiseerida õpilaste osavõtt rahvusvahelistest projektidest (Comenius1). Jätkata rahvusvahelistes projektides osalemist. Kaader: Analüüsida olemasoleva pedagoogilise kaadri võimalusi ja koostada kaadrivajaduse plaan. Luua õpetajate stimuleerimise süsteem. Jätkata majasisest koolitust, kutsuda kooli lektoreid väljast. Alustada uute aineõpetajate otsimist (matemaatika, emakeel). Rakendada tööle abiõpetaja, kes hakkab teenindama I ja II kooliastme õpilasi-abivajajaid. Majandus, õppekeskkond: Vastavalt kapitaalremondi plaanile alustada remonditöid – katuse remont. Planeerida füüsikakabineti ümberehitamist IT-vahenditega varustatud auditooriumiks. Kui õnnestub projekti kaudu saada raha auditooriumi ehitamiseks, siis alustada ehitustöödega. Söökla köögiploki remont ja köögi inventari uuendamine. Tahvlite väljavahetamine (6 klassi). Klassides valgustuse renoveerimine, tahvlivalgustid. Valvesignalisatsiooni laiendamine ja töösse rakendamine. Tellida tuletõrje signalisatsiooni projekt. Jooksev remont (koridoripõrandate lihvimine ja lakkimine, seinte värvimine). Lahendada internaadi staatus ja korraldada selle töö. Arhiiviruumi ehitamine ja sisustamine. Kooliarhiivi korrastamine. Infotehnoloogia: Jätkata tarkvara legaliseerimist. Muretseda auditooriumisse videoprojektor ja sülearvuti. Muretseda CD-kirjutaja. Luua juurde uusi arvutitöökohti raamatukogus. Avaliku Interneti punkti avamine koostöös vallavalitsusega. Muretseda NT Server tarkvara ja korrigeerida lokaalvõrgu administreerimine. Luua ja täiendada kooli õpilaste ja õpetajate andmebaasi. Võtta kasutusele uus koolihaldustarkvara Extens. Uuendada kooli kodulehekülge. Korraldada õpitarkvara kasutamise koolitust õpetajatele. Eesmärgid ja ülesanded 2002. aastaks Õppe- ja kasvatustöö: Komplekteerida gümnaasiumi esimene klass (kümnes) õpivõimelistest, kindla õpisooviga õpilastest. Kaaluda lihtsustatud õppekava alusel õpetatavate klasside loomist ja vastavalt võimalustele avada selline klass. Viia läbi kooli sisehindamine. Vastavalt võimalustele alustada täiskasvanute koolitusega. Otsida koolitusteenuse pakkumise laiendamise võimalusi – kaugõpe, õhtukool, täiendusõpe. Jätkata rahvusvahelistes projektides osalemist. Kaader: Valmistada ette ja viia läbi õpetajate uus atesteerimine. Jätkata majasisest koolitust, kutsuda kooli lektoreid väljast. Pöörata tähelepanu suhtlemisoskusele. Analüüsida koolitusplaani efektiivsust, planeerida uusi koolitusi kooli vajadustest lähtuvalt. Vastavalt vajadusele teha korrektiive kaadri osas. Otsida võimalusi psühholoog-nõustaja ja logopeedi tööle rakendamiseks valla koolides. Majandus, õppekeskkond: Jätkata koolihoone kapitalremondiga. Soojapidavus (aknad, uksed) ja kütte- ning veevarustussüsteem. Planeerida võimla remonti (põrand ja seinad), võimaluse korral ka alustada. Tahvlite väljavahetamine klassides, kus seda pole veel tehtud. Klassimööbli uuendamine. Töökoja ventilatsiooni ehitamine. Infotehnoloogia: Muretseda võrguserver. Uuendada arvutiparki, vahetada välja amortiseerunud arvutikomponendid. Muretseda juurde õpitarkvara. Muretseda graafika programm Corel’9. Eesmärgid ja ülesanded 2003. aastaks Õppe- ja kasvatustöö: Komplekteerida kaks gümnaasiumi esimest klassi (kümnes) õpivõimelistest, kindla õpisooviga õpilastest. Analüüsida õppetöö tulemusi ja vajadusel teha korrektiive õppekavas või õppetöö korralduses. Jätkata osalemist rahvusvahelistes projektides. Valmistada ette Comenius projektijuhendajate kohtumine Leisis. Kaader: Jätkata majasisest koolitust, kutsuda kooli lektoreid väljast. Vastavalt vajadusele teha korrektiive kaadri osas. Majandus, õppekeskkond: Koolihoone kapitalremondi jätkamine. Elektrisüsteem, tuletõrje signalisatsioon ja vaheuksed. Välifassaadi remont (krohviparandused ja värvimine). Leida vahendid internaadi renoveerimiseks. Ehitada tuletõrje tagavara väljapääsuteed. Täiendada õppevahendite kogu, vahetada välja amortiseerunud või aegunud õppevahendid. Planeerida õppeköögi rajamist kooli keldrikorrusele (projekteerimine, vahendite muretsemine). Ujula tehnilises keldris veetorustiku uuendamine ja veefiltreerimissüsteemi korrastamine. Infotehnoloogia: Uuendada arvutiparki, vahetada välja amortiseerunud arvutikomponendid. Muretseda juurde õpitarkvara. Ainekabinettidesse ja klassidesse arvutivõrgu laiendamine ja liikuvate arvutijaamade muretsemine (ratastel alusel arvutikomplekt). VII. HINNANG HOONETE SEISUNDILE (SH KOGU MAJANDUSTEGEVUSELE) JA VAJADUSELE NING PLANEERITAV TEGEVUS ANTUD VALDKONNAS 1983. aastal valminud koolihoone vajab juba kapitaalremonti. Juba viis aastat tagasi hakkas katus läbi sadama ning seda on korduvalt paigatud. Meie kliimatingimustes ei ole sobilik lampkatus kõrgendatud äärtega, kus vihmavee ärajuhtimistorustik läbib siseruume. Katus tuleks katta uue ilmastikukindlama kattematerjaliga, kasutades kvaliteetsemat paigaldamistehnoloogiat. Kaalutud on viilkatuse ehitamist, kuid see tuleb märksa kallim ja materjalimahukam ning pole ka kindel, kas maja konstruktsioonid sellele vastu peavad. Kesküttesüsteem vajab ümberehitamist, et saavutada olulist kokkuhoidu küttekulude arvelt. Praegusel hetkel ei ole võimalik ruume tasakaalustatult kütta – osa klassiruume on külmad, osad üleköetud. Puudub reguleerimisvõimalus. Samas on torustik amortiseerunud tänu suurele rauasisaldusele vees. Sellest ka vajadus välja vahetada osaliselt vesivarustussüsteem. Küttekulude kokkuhoidu näeme ka akende ja uste väljavahetamises. Aknaid välja vahetades tuleb mõelda ka ventilatsiooni ümberkorraldamisele. Maja konstruktsioonide vajumise tõttu on kannatada saanud ka elektrisüsteem. Osades klassiruumides on juba kasutatud krohvipealseid sildamisjuhtmeid. Elektrienergia kokkuhoidu silmas pidades tuleks kasutusele võtta säästulambid. Tuletõrje ohutusnõudeid silmas pidades on vaja projekteerida ja välja ehitada tuletõrjevalve signalisatsioon, ehitada tuletõkked (isesulguvad tulekindlad vaheuksed). Vahendid kapitaalremondi tarbeks püüame leida riigieelarvest lisa küsides. Kohalik omavalitsus on nõus rahastama poole remonditegevusest. Ligikaudne finantsvajadus on umbes 10–15 miljonit krooni. Vahendite otsimine juba käib. Vaja on teada saada, kui suures mahus on võimalik leida rahasid ning sellest lähtuvalt ka planeerida teostatavad tööd. Koostatud on tööde teostamise eelistuste plaan. Remonti ja ümberkorraldusi ootab ka kooli 1964. aastal valminud internaadihoone. Enim tähelepanu vajab tuletõrje ohutusnõuete täitmine selles hoones. Kasutusele tuleb võtta tulekindlad viimistlusmaterjalid koridorides ja trepikojas, ehitada tagavara väljapääsuteed. Ka küttesüsteem vajab uuendamist nii nagu koolihooneski. Orienteeruv finantsvajadus 2–3 miljonit krooni. Arengukava muutmine Leisi Keskkooli arengukava on koostatud 2000. aastal kolmeaastase perspektiiviga ning kuulub revideerimisele mitte sagedamini kui kord aastas. Uus arengukava koostatakse käesolevast dokumendist tulenevalt ning reaalsest olukorrast lähtuvalt uusi arenguid silmas pidades 2003. aasta lõpuks.