Kohila Vallavolikogu — Kohila valla arengukava — KO, 64, 1204

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322) § 22 lõike 1 punkti 7, § 37 lõigete 1 ja 2 ning Kohila valla põhimääruse punkti 44 alusel Kohila Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Kohila valla arengukava aastateks 2001–2002 ning Kohila piirkonna arengukava aastateks 2001–2015 (lisatud). 2. Määrus kehtib alates 1. jaanuarist 2001. a. Volikogu esimees Ülle UDAM Kohila Vallavolikogu 23. mai 2001. a määruse nr 54 «Kohila valla arengukava» lisa ARENGUKAVA Kohila vald 2001–2002 Kohila piirkond 2001–2015 KOHILA OMAVALITSUSE TEGEVUSPÕHIMÕTTED VASTUTUS KOHILA ametnikud ja elanikud kannavad vastutust oma tegevuse eest, arendades valda, kus on hea elada. USALDUS JA AVATUS KOHILA elanikud võivad loota oma esindajatele, avaliku teenuse osutajatele ja oma vallale. Vallavalitsuse tegevus on avalik ja usaldusväärne. SALLIVUS KOHILA on koduks kõigile valla elanikele sõltumata nende sotsiaalsest staatusest. KOOSTÖÖ KOHILAS hinnatakse koostööoskust. Vallavalitsus tegutseb koostöös äri- ja kolmanda sektoriga. VISIOON KOHILAST AASTAL 2015 «Vald, kus on hea elada» KOHILA on edukas vald, kus on hea elada. Elanike arv on kasvanud tunduvalt ja ületab 7000 piiri. Elanikkond on noorenenud. Areng on loonud vallale soodsa, eriilmelise, paljudeks tegevusteks sobiva keskkonna. KOHILAS on võimalused elukestvaks õppeks. Haridusasutused võimaldavad konkurentsivõimelise hariduse omandamist. Hariduselu korraldusega tagatakse igale noorele tema võimeid arvestav ja arendav ning vajadustele vastav õpe. Uute tootmiseks sobivate piirkondade kujundamise ja olemasolevate piirkondade väljaarendamisega on loodud eeldused tööandjate arvu kasvuks. Monofunktsionaalseks piirkonnaks kujunemise oht on vähenenud töökohtade mitmekesistumise arvel. Väikeettevõtlusele osutatakse abi ekspordisuutlikkuse tõstmisel ja töökohtade loomisel. Maapiirkonnad on arenenud ja elanikkond suurenenud. KOHILAT teiste piirkondadega siduv teedevõrk on rekonstrueeritud ja vallasisene korrastatud. Tasakaalustatud majandus ja riigi keskmist ületav tulubaas on kindlustanud ühiskondliku arengu. Riiklikud ja valla poolt osutatavad avalikud teenused vastavad elanike vajadustele. Teenuste korralduses on oluline osa eraettevõtlusel. Elanike tegevus kohaliku elu korralduses ja vastutus valla hea käekäigu eest on kasvanud. Perekonna roll kohalikus elus on suurenenud. Valla ametnikud on pädevad, motiveeritud ja oma tööst huvitatud. KOHILA on tugev kultuurifunktsioonide kandja. Elanikud ja ettevõtjad väärtustavad elukeskkonda ning kultuuripärandit. KOHILA on positiivse imagoga, laialdaselt tuntud ning hinnatud vald. I OSA. TEKST Sissejuhatus Käesolev arengukava on dokument, mis määrab Kohila piirkonna arengu eesmärgid, näitab ressursid ja tegevused, mis tagavad piirkonna säästliku ja jätkusuutliku arengu. Arengukava koostamisel on silmas peetud kaugemat perspektiivi (tinglikult aastani 2015). Konkreetsed ülesanded on püstitatud lähiaastateks 2001 ja 2002. Järjest tiheneva koostöö tõttu peavad iseseisvad haldusüksused Kohila vald ja Kohila alev loomulikuks liitumist 2002. aasta lõpuks. Arengukavagi on alevi ja valla ühistöö vili, milles piirkonda käsitletakse terviklikuna ja eesmärgid on mõlemapoolselt tunnustatud. Arengukava kinnitatakse volikogu poolt. Arengukava on aluseks omavalitsuse tegevusele, eelarvete koostamisele, investeeringute ja rahastuste taotlustele ning erinevate valdkondade detailsematele arengukavadele ja planeeringutele. Arengukava täiendatakse ja selle täitmist analüüsitakse igal aastal. Arengukava lähtub nii valla kui ka alevi põhimäärusest ning Eesti Vabariigi seadusandlusest. Arengu kavandamisel on tuginetud piirkonna sotsiaalse ja majandusliku olukorra, keskkonnaseisundi ning omavalitsuse kui institutsiooni analüüsile. Arengukava põhiosa koosneb tekstist, arengumudelist, tegevuskavast ja illustreerivatest tabelitest ning skeemidest. Tekstis käsitletakse olemasolevat olukorda, määratletakse tulevikueesmärgid ning näidatakse vajalikud tegevused. Arengumudel visualiseerib strateegilisi eesmärke ja seoseid vajalike tegevuste vahel. Tegevuskava sisaldab konkreetseid ülesandeid ja projekte lähiaastateks. Esimese kausta lõpus on lühikokkuvõte arengukavast ning märksõnaline sisujuht. Viimane võimaldab lugejal kergesti leida materjali teda huvitavast eluvaldkonnast. Eraldi kaustas «Lisad» on esitatud töö käigus kogutud materjalid. Arengukava koostamisel on kasutatud statistilist materjali valdavalt seisuga 1. jaanuar 2000. a. Mõisted KOHILA Kohila piirkond (Kohila alev + Kohila vald). Kohila alev alev senises (2000. a) mõistes, piirides ja tähenduses (edaspidi alev). Kohila vald vald senises (2000. a) mõistes, piirides ja tähenduses (edaspidi vald). Areng kestev protsess, mille käigus toimuvad kvalitatiivsed ja/või kvantitatiivsed muutused. Planeerimine protsess, mille käigus kavandatakse tulevikku, arvestades senist arengut, hetkesituatsiooni, soove ja võimalusi. Planeering dokument, mis esitab planeerimisprotsessi käigus kokku lepitud tulevikuvisiooni ja eesmärkide saavutamise teed. Üldplaneering dokument, mis esitab planeerimisprotsessi käigus kokku lepitud valla tulevikuvisiooni ja seatud eesmärkide saavutamise teed strateegilise ja ruumilise planeerimise ühtsuses. Arengumudel hetkeolukorra analüüsile põhinev, arengu visioonist ja eesmärkidest lähtuv üldine terviklahend. Strateegiline eesmärk soovitud seisund, milleni on kavas jõuda pikas perspektiivis. Tegevuskava konkreetsete ülesannete täitmiseks loodud detailne kava, mis esitab ka teostajad, tähtajad ja ressursid. Projekt mingi kindla eesmärgi saavutamise kava, millel on oma selgelt määratletud tähtaeg, teostaja, ressursid ja mõõdetav lõpptulemus. Monitooring arenguprotsesside kulgemise ja muutumise ning arengu tausttingimuste muutumise jälgimise protsess. Visioon Soovitud tulevikupilt, mille saavutamise poole püüeldakse pikemas perspektiivis. Aianduspiirkond aiandusühistute (ka endiste) maa-ala. 1. PIIRKONNA ARENGUEELDUSED Üldandmed Kohila valla pindala on 226,7 km2, elanike arv 2312. Kohila alevi pindala on 3,5 km2, elanike arv 3483. Ajaloolised ja geograafilised eeldused Tänapäeva mõjutav ajaloopärand 1. Meenutusliku tähendusega tähised kaugemast ajajärgust – muinsuskaitsealused arheoloogia-mälestised (sarnane kogu vabariigis). 2. Elamust pakkuvad säilinud vaatamisväärsused – Loone linnus, Hageri kirik, Sutlema, Rabivere, Lohu, Tohisoo ja Kohila mõisad, Apostliku õigeusu kirik. 3. Kultuurilise tähendusega on Hageri alevik kui endine kihelkonna keskus, kus ka tänapäeval toimuvad traditsiooniliselt kihelkonnapäevad. 4. Asulaid kujundanud tegurid: • 19. ja 20. sajandi vahetusel pani Kohila asula arengule aluse paberivabriku ja kitsarööpmelise Tallinn–Viljandi raudtee rajamine. Nõukogude perioodil kujundasid asulat Kohila sovhoosi keskus, paberitööstus, puidutöötlemisele ja metsamajandusele ebastandartsete seadmete valmistamise ettevõte ning nahkgalanteriiettevõte. Sovhoos ja paberivabrik ehitasid suurpaneelelamute rajooni ja värbasid tööle inimesi endise Nõukogude Liidu muudest piirkondadest sisserännanute seast, kujunes tänane infrastruktuur; • Prillimäed kujundas nõukogude perioodil riigistatud karusloomakasvatus, mille juurde rajati asula. Tänaseks on säilinud vaid asula, kus muukeelsete osakaal on valla suurim; • Sutlema on endise metsamajandi keskuse mõjul kujunenud asula; • Salutaguse on 17. sajandil rajatud vasalliüksuse järgne küla, mille arengut on enim mõjutanud 20. sajandi alguses rajatud pärmitehas; • Pahkla, Adila ja Rabivere on endised piirkonnakeskused (kolhoosikeskus); • Lohu ja Masti küla tihe asustatus on sisuliselt alevi loogiline jätk; • nõukogude perioodil rajati Kohila valla põhjapiirile Aespa ja Vilivere aianduspiirkond (ca 3000 krundiga), mis jätkub Saku vallas Kiisa aianduspiirkonnaga. Kunagine hooajalise iseloomuga aianduskooperatiivide rajoon on tänapäeval kujunemas elupiirkonnaks. • Hageri arenes välja kiriku juurde kihelkonna keskusena ja on praegu valla lääneosa keskuseks. Geograafilised eeldused 1. Kohila asub administratiivselt Rapla maakonna põhjaosas (vt IV osa lisa 1). Kohila vald piirneb osalt Harjumaaga ja paikneb rõngana ümber Kohila alevi. Viimase kaugus Tallinnast on ca 30 km, maakonnakeskusest Raplast ligikaudu 20 km. Kohila valla naabriteks on Juuru, Rapla, Kose, Kernu, Saue ja Saku vald. 2. Arengut mõjutavad tähtsamad teed: Tallinn–Rapla–Türi maantee, Kernu–Kohila–Vaida ühendustee ja Tallinnat Viljandi ja Pärnuga ühendav raudtee. 3. Väljakujunenud mõjupiirkonnad: Kohila, Hageri ja Prillimäe. 4. Looduslikud tingimused ja eripära: • maastikuliselt kuulub valdav osa KOHILAST Põhja-Eesti lavamaa regiooni. Reljeef on paiguti tasane laugjate kõrgendike ja madalate nõgudega, paiguti rohkete kühmude, küngaste ja seljandikega (Angerja-Rapla servakuhjatiste vöönd, Liivamäe ümbrus, Hageri-Sutlema rannamoodustised); • soomaastikest suurim on Rabivere raba, mis kuulub Hagudi soo liitmassiivi; • piirkond kuulub Põhja-Eesti karstiprovintsi Kohila karstivaldkonda. Tähelepanuväärsemad on Aandu ja Hageri karstialad, ala Kohilast idas, samuti Urge ja Adila kandis ning Urge kurisuu; • piirkonna hüdrograafilise võrgu põhiosa moodustavad Soome lahe vesikonna jõed: Keila jõgi, Pirita jõe lisajõgi Angerja oja, Maidla jõgi ja Lümandu allikatest algav Vasalemma jõgi. Valla edelaosast saab alguse Teenuse (Kasari) jõgi, mis kuulub Väinamere vesikonda; • põhjaveevarud asuvad piirkonna põhjaosas 25–30 m ja lõunaosas kuni 50 m sügavusel. Põhjavee liikumise suund on valla territooriumil üldiselt põhja ja loodesse, Keila jõe ümbruses jõe suunas; • muldkatte iseloomu järgi kuulub KOHILA kahte suhteliselt sarnasesse mullastiku mikrorajooni, mille piiriks on umbkaudselt Keila jõgi. Läänepoolne osa kuulub Rapla, idapoolne Habaja mikrorajooni; • metsad (ligi 44% valla territooriumi pindalast, ülekaalus on okaspuumetsad) kuuluvad enamuses väga omapärase liigilise koosseisuga taimestikuga paepealsete (loo-) metsade hulka, mida maailmas leidub vaid väikesel maa-alal Euroopa loodepoolses osas. Rahvastik (Vt ka IV osa lisad 2 ja 8.) Loomulik iive. Aastatel 1993–1999 on piirkonna igaaastane loomulik iive olnud negatiivne. Migratsioon. Kohalikku migratsiooni kujundab asjaolu, et piirkonna korterid ja pereelamud on atraktiivsed nii Tallinnast kui ka mujalt Eestist tulijatele. Soosituimad on suuremate teede (raudtee, Tallinn–Rapla–Türi mnt) lähedal asuvad eluasemed (Kohila alev ja Prillimäe). Samas on väärtuslikud ka maaelamud. Suur on Tallinnas töölkäijate hulk. Aespa ja Vilivere aianduspiirkonnas on praegu üle 3000 krundi ja juba ligikaudu 300 alalist elanikku. Sealne elanikkond suureneb veelgi. Tuntav on maaelanike soov asuda elama maapiirkondadest keskustesse. Soolis-vanuseline koosseis. Alevis on suurem naiste osakaal (55%), vallas meeste osakaal (51%). Alevis on lapsi 22%, tööealisi 56% ja pensioniealisi 22%, ning vallas on lapsi 23%, tööealisi 56% ja pensioniealisi 21%. Prillimäel elanikkond nooreneb, kuna see on elukohana soodne, paiknedes Tallinnast 25 km kaugusel. Aianduspiirkonnas on mitmeid noori peresid, kes soovivad oma lapsi panna Kohila valda lasteaeda ja kooli. Rahvuslik koosseis. Piirkonnas on esindatud 21 rahvust, kellest 83% on eestlased ja 10% venelased. Paljud vene perekonnad elavad aianduspiirkonnas. Segaperekondi on kõige rohkem Kohila alevis ja Prillimäel. Probleemid ja vajadused: • Suurenenud on haigestumus, vähenenud tervisest hoolimine, töökoha kaotamise hirmus ei pöörduta õigeaegselt arsti juurde. • Inimestes on kadumas turvalisuse tunne. • Valmis tuleb olla aiandusühistute muukeelsete perede integreerumiseks kohalikku ellu. • Kohaliku tööjõu kvalifikatsioon, kutseoskused ja töökultuur ei ole ettevõtjate-tööandjate hinnangul piisaval tasemel, tööandjad võtavad tööjõu mujalt või valivad ettevõtluseks teise koha, mis vähendab veelgi kohalike elanike töövõimalusi. • Vähehaaval suureneb võimaluste ebavõrdsus keskuse ja perifeersemate külade vahel (telefonside, laste hoidmine, töölkäimine). Elukeskkond Elukeskkonna all on järgnevalt mõeldud kõike, mis ümbritseb, mõjutab ja huvitab inimest: KOHILA elukohana, laste kasvatamise, vaba aja veetmise, suhtlemise, töötamise, eneseteostuse ja puhkamise kohana. Koolieelne kasvatus ja alusharidus. Kohila alevis asub lasteaed «Männi», Prillimäel lasteaed «Põnnipere» ja Sutlemas Hageri Lasteaed-Algkool. Valla haridus- ja kultuurikomisjonis on välja öeldud mõte Pahklasse lasteaiarühma rajamiseks. Koostatud on lasteaedade arengukavad. Probleemid ja vajadused: • Lasteaiakohtade nõudlus on suurem olemasolevate kohtade arvust. • Vajadus on laste päevahoiu järele, võimaldamaks vanematel tööl käia. See probleem on veidi teravam valla äärepiirkondades. • Lapsevanemad vajavad teadmisi lapse kasvatamisest juba lapseoote alguses. Üldharidus. Vallas on Hageri Lasteaed-Algkool ja Rabivere Algkool, alevis on Kohila Gümnaasium. 2001. aasta lõpuks valmib gümnaasiumi arengukava. Probleemid ja vajadused: • Gümnaasiumi lõpetanute konkurentsivõime kõrgkooli astumisel on väike (alla Eesti keskmise). Sealt saadav haridus peaks andma kooli lõpetanutele teisigi rakendusvõimalusi. • Laste õpetamiseks on vajalik piirkonna koolide koostöö (üleminekul algkoolist põhikooli õppekavade kooskõla, huvialaringide töö sidumine õppeainetega jne). Huvialaringide töö toimub Kohila Koolituskeskuses ja koolide juures. Nii lastel kui täiskasvanutel on võimalik õppida muusikat, laulmist, tantsimist, õmblemist, käsitööd jpm. Probleemid ja vajadused: • Maainimestel on raske huvialaringidest osa võtta, kuna ühistransport ei liigu sobivatel aegadel. • Puudus on täiskasvanute huvialaringidest. Täiskasvanute täiendusõpet on korraldatud Kohila Koolituskeskuses ja tööandjate algatusel ettevõtetes. Probleemid ja vajadused: • Kursused on olnud inimeste kohapealsete rakendusvõimaluste seisukohalt kesised. • Vajadus on täiskasvanute ümber- ja täienduskoolituseks. Teabetoad on loodud Kohilas (gümnaasiumi arvutiklassis ja alevi raamatukogus), Pahklas, Salutagusel ja Prillimäel. Valla teabetoad on kujunemas vaba aja veetmise ja suhtlemise kohaks (vt ka lisa 13). Probleemid ja vajadused: • Teabetubasid tuleks edasi arendada (Interneti teel raamatute tellimise ja lehelugemise võimalus, huvialaringide korraldamine, suhtlemine omavalitsusega). • Elanikkonna vajadus kasutada nüüdisaegseid infotehnoloogia vahendeid ületab piirkonnas pakutavad võimalused. • Puudub Interneti püsiühendus. • Teabetubade võrk peab katma vajadused. • Vajalik on välja töötada teabetubade arengukontseptsioon. Avalikud raamatukogud on Kohilas ja Hageris. Nende arengut takistab ruumide mittevastavus tänapäeva nõuetele. Ka koolides ja Hageri kogudusel on oma raamatukogud. Probleemid ja vajadused: • Vajadus on arendada raamatukogust nüüdisaegne infoteek. • Elanike infovajaduste (nt konkreetse raamatu saamine soovitud ajal) paremaks rahuldamiseks on vajalik raamatukogude koostöö. Arstiabi. Piirkonnas töötab kolm perearsti ja OÜ Kohila Meedik, mille juures on hambaravikabinet ning kus töötavad eriarstid. Hingehädas aitab psühholoog ja usaldustelefon. Koolides täidab vaktsineerimisprogrammi ja annab terviseõpetust maakonna kooliarst, gümnaasiumis töötab meditsiiniõde. Piirkonda teenindab Kohila Kiirabi ja Rapla Haigla. Alevis on apteek ja Hageris ravimite müügipunkt. Probleemid ja vajadused: • Haigeid ja abivajajaid on rohkem kui perearstid ja psühholoog jõuavad teenindada. • Kaugemate külade elanikel on raske perearsti vastuvõtule pääseda. • Perearsti vastuvõtuajad ei ühti kõigi abivajajate vajadustega (nt Tallinnas töölkäijate omadega). • Valla lasteaedades ja koolides on vajadus logopeedi järele. Sotsiaalabi. Nii vallas kui ka alevis korraldavad sotsiaaltööd vastavad spetsialistid. Sotsiaalabi sihtgruppideks on abi vajavad paljulapselised pered, üksikvanemad, puuetega inimesed, asotsiaalsed isikud, mittetoimetulevad pered, vanurid, kinnipidamisasutustest vabanenud isikud, töötud ja tööotsijad, abi vajavad üksikisikud ning lapsed. Alevis on Päevakeskus lastele, MTÜ Kohila Turvakeskus vanuritele, välja arendamisel on noorte päevakeskus. Valla territooriumil on kujunemas arvestataval tasemel sotsiaalasutuste võrk: Pahkla Tugikodu (laiendamisel), Kati-Kodu (MTÜ Kohila Turvakeskuse asutus) vaimse ja füüsilise puudega inimestele ning Hageri Hooldekodu vanuritele. Sotsiaaltöö kohta on välja töötamisel detailsed arengukavad. Probleemid ja vajadused: • Sotsiaaltöö paremaks korraldamiseks on vajalik seire. • Üldisemad probleemid vallas on elanike üksindus, suhtlemisvaegus, nõrk side (transport, telefon) keskusega; hõredast asustusest tingituna on raskendatud ka sotsiaaltöö. • Probleemistik seondub märksõnadega «vaba aeg», «suhtlemine» ja «eneseteostus». • Avahoolduse korraldamisel on probleemiks osade abivajajate eluruumide mittevastavus elementaarsetele nõuetele (nt pesemisvõimaluste puudumine). • Sotsiaalabi vajajate arv kasvab. Korrakaitse ja päästeteenistus. Korrakaitset teostab Rapla Politseiprefektuuri Kohila konstaablipunkt. Kõige enam levinud kuriteoliigid on vargused (eriti aianduspiirkonnas ja alevis korterites). Palju on elektriliinide, liiklusmärkide jms vargusi, mis põhjustavad häireid vastavate talituste töös. KOHILAS tegutseb Kaitseliidu Rapla Maleva Hageri üksikrühm. Kaitseliitlased on politseile ja omavalitsustele abiks olnud suurüritustel korra tagamisel ning politseiga ühisreidide korraldamisel. Alevis on koostöö turvafirmade, Kaitseliidu ja konstaablite vahel. Tuletõrjet ja päästeteenistust korraldavad Raplamaa Päästeteenistus ja Kohila (tuletõrje)komando. Probleemid ja vajadused: • Korrakaitse ja päästeteenistuse tööd raskendavad tehniliste infrastruktuuride (tänavavalgustus, viidamajandus, aiandusühistute tähistus, veehoidlad, juurdepääsuteed) puudumine või puudulikkus (eriti aianduspiirkonnas). • Õiguskorra alases töös on kujunenud probleemiks kriminaalpreventsiooni töö formaalsus. • Riskiteguriteks on vanad kütusemahutid (nt Kohilas). Kultuurielu korraldamine toimub suures osas Hageri Rahvamajas ja Tohisoo Koolituskeskuses. Välja on kujunemas piirkonna traditsioonilised kultuuriüritused: Hageri kihelkonna päevad, Hageri laulu- ja tantsupäev, Kohila päevad, külapäevad. Hoogustumas on külaelu, tegutsevad mitmed seltsid (Kohila Laulu-, Tantsu- ja Mänguselts, Sutlema Väravatorni Selts, Hageri Haridusselts). Üritusteks ja seltsitegevuseks sobilikud kohad on veel koolide ja lasteaedade ruumid, teabetoad ja vabaõhuürituste kohad. Kinosaalid on Kohila gümnaasiumi ja Hageri rahvamaja ruumides. Muuseum asub Hageris, kavandatud on ka Kohilasse. Probleemid ja vajadused: • Kultuurielu eestvedajaks peab saama inimene ise kui kultuuri tarbija, investeeringute aluseks peab olema vajadus. • Ürituskohtade paremaks kasutamiseks on vajalik saada neist selge ülevaade. Spordielu juhib piirkonnas Spordinõukogu. Tegutsevad klubid (korvpalli- ja võrkpalliklubi) ning spordikool. Paljudel küladel on välja kujunenud oma spordipäev. Kohila piirkonna spordikalender on igakuiselt kaetud mitmete spordiüritustega (pallimängud, lauamängud, talimängud, suvemängud, jalgrattakross, aerutamine, mitmevõistlused, alevijooks). Alevis on gümnaasiumi juures võimla ja staadion koos spordiväljakutega, plaanis on uue nüüdisaegse spordikompleksi rajamine (uus hoone, staadioni renoveerimine ja väljakute ehitamine). Suusarajad on alevis (valgustatud) ja Vilivere külas. Vallas on mitmetes asulates mänguväljakud. Sutlema külaelanike initsiatiivil on valmimas kohalik spordiväljak. Probleemid ja vajadused: • Inimeste liikumisharjumused on suures osas siiski vähenenud, vajalik on kehakultuuri harjumuste kujundamine. • Tuleb leida ressursid ja võimalused Kohila alevi spordikompleksi rajamiseks. • Vajalik on terviseradade parendamine (nt valgustuse osas) ja jõeäärsete ujumiskohtade väljaehitamine. Kogudused EELK Hageri kogudus on 1386 liikmega Kohila piirkonna suurim mittetulundusühing. Kohila omavalitsuste halduspiirkonnast kuulub Hageri kogudusse 584 täisealist inimest (vallast 235 ja alevist 349), lisaks neile lapsed, st ligikaudu 10% valla ja alevi elanikkonnast. (Hageri koguduse liikmeid elab kihelkonna territooriumil ka naabervaldades Sakus, Kernus ja Märjamaal ning ümberasunuina Tallinnas ja mujal Harjumaal). Hageri kogudus on ehitanud, remondib ja hooldab piirkonna kõige esinduslikumat arhitektuuriväärtust – Hageri kirikut, mis kihelkonnakeskusena lisaks koguduse igapäevatööle evib tähtsat kohta ka piirkonna kultuurielus ja identiteedi määrajana. Kogudus hooldab ka muinsuskaitsealust 190-aastast unikaalset puitarhitektuuri näidist – Hageri palvemaja ning veelgi vanemat kogudusemaja (endist köstrimaja) aleviku südames, kus toimub igapäevane töö. Hageri kogudus korraldab laste pühapäevakooli, noorte- ja vanuriteüritusi, piirkonna kultuurielus löövad kaasa neli laulukoori, keelpilliansambel ja puhkpilliorkester. Kogudusel on tööruumid ka Pahkla külas, mis valla abiga remonditi 2000. aastal. Hageri kogudus on ühe osapoolena MTÜ «Hageri Kodu» liige. «Hageri Kodu» hooldekodu töö käivitamisel saab Hageri kogudus ka hooldekodu elanike oluliseks hingehoiu- ja kultuurialaseks teenindajaks. Eesti Evangeelne Luterlik Kirik on ühtlasi tööandjaks üheksale Kohila alevi ja valla elanikule (maksumaksjale). Kohilas tegutseb Kohila Baptistikogudus ja Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku Angerja Issanda Taevaminemise Kogudus. Rajama hakatakse metodistide koguduse hoonet. Prillimäel käivad koos Jehoova tunnistajad. Kalmistud on Hageris ja Kohilas. Kaubandus ja teenindus on Kohilas arenenud keskpäraselt. Alevis tegutsevad toidukaupade ja majapidamistarvete kauplused, juuksur, apteek, kaks panka, keemiline puhastus ning veterinaarapteek, on korraldatud matusetarvete müük. Elanikud tunnevad puudust kingsepa, pesumaja ja fotograafi teenustest. KOHILAS on neli bensiinitanklat. Kauplused on mitmetes valla asulates. Probleemid ja vajadused: • Kaubanduse-teeninduse nomenklatuuri ja taset peetakse tagasihoidlikuks. • Kaubandus vajab korrastamist ja arendamist (turg jm). Puhkevõimalusteks vabas õhus on pargid (Kohilas Tohisoo mõisapark ja Kapa männik, mõisapargid Sutlemas, Rabiveres), haljasalad Keila jõe ääres, suusa- ning terviserajad (Kohilas, Viliveres), vabaõhuürituste läbiviimise kohad (Hageri rahvamaja park, jaanikukohad). Keila jõe äärde on plaanis luua mitmed puhkerajatiste alad (sh Ülejõe uues elukvartalis) ning korrastada alleed. Kavandamisel on Keila jõe paisude taastamine ja rajamine, kuna need on nii ökoloogilise, virgestusliku (ujumiskohad) kui ka esteetilise tähtsusega. Probleemid ja vajadused: • Kohilas on oluline jõele üldkasutatavate juurdepääsude loomine ning jõe ääres liikumise võimaluse tagamine ja säilitamine. • Puhkemajandusliku väärtusega metsad tuleks säilitada. Keskkond. KOHILA looduskeskkond on suhteliselt puhas. Kõigis suuremates asulates on osaliselt olemas veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemid ning reovete puhastus (v.a Hageri alevik, kus puudub kanalisatsioon). Amortiseerunud vee- ja kanalisatsioonirajatised vajavad pidevat remonti, et vältida põhjavee (joogivee) reostamist. Olukorda komplitseerib geoloogiline omapära (karstialad, paas, põhjavee nõrk kaitstus) ja elamupiirkondades kanalisatsiooni puudumine. Heakord on reguleeritud eeskirjadega. Probleemid ja vajadused: • Vajalik on veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide kompleksne renoveerimine ning väljaehitamine (teostatavusuuringud on juba tehtud). • Potentsiaalsed reostajad on vanad prügilad. • Inimesed on ümbruse suhtes ükskõiksed, see väljendub metsaaluste ja suvaliste kohtade prahistamises, seda eriti aianduspiirkonnas ja alevi ümbruses. Vajalik on jäätmemajanduse edasiarendamine (teadlikkuse tõstmine, sorteerimine jmt). • Keskkonnaohtude seisukohalt on probleemseim Vilivere ja Aespa aiandusühistute piirkond. • Salutaguse pärmitehase osaliselt puhastatud reovesi põhjustab Kohilas ja selle ümbruses tugevat haisu, mis levib umbes kolmandikul Kohila territooriumist ning häirib piirkonna elanikke. • Raske on kujundada erametsade omanikes säästvat ja metsade taastumist tagavat suhtumist. • Mitmel pool põllumajanduslikust kasutusest välja langenud maadel lokkab umbrohi ja kasvab võsa. • Probleemiks on transpordist põhjustatud õhusaaste ja müra Tallinn–Rapla–Türi mnt ümbruses, samuti mustkatteta teede lagunemine ning tolm. • Keila jõgi on kohati risustatud ning kaldad metsistunud (mudastunud, täis kasvanud). Kohila alev on piirkonna keskus ja linnaline asula. Alev on arenenud funktsionaalse tsoneeringu mõttes soodsalt. Tsentris on välja kujunenud kaubandus-teeninduskeskus ning siin paiknevad haldus- jm asutused. Alevi elanikest 49% elab ühepereelamutes ja 40% suurtes keskküttega korruselamutes. Tööstusterritooriumid paiknevad keskusest kaugemal. Kolmandiku asulast kujundavad elamud (530 pereelamukrunti ja 62 korruselamut õuede, endiste garaažikooperatiivide jm sinna juurde kuuluvaga). Tööstusterritooriumid moodustavad ligi 20% kogu alevi pindalast. Märkimisväärse roheluse tagavad pargid, Keila jõe äärne ala ja muud haljasalad. Hoonestuse tihendamise võimalused alevi piires on suhteliselt kesised, uuteks ehituspiirkondadeks sobivad praegused rohu- ja põllumaad. Elamuehituseks kavandatakse endise aiandi territooriumit ja nn Ülejõe kvartalit. Ehitusgeoloogiliseks omapäraks on suure osa alevi paiknemine paesel, osaliselt karstialal, mistõttu on ohustatud põhjavesi ning raskendatud kaevetööd. Keila jõe äärsed alad on savisemad. Elamufondi moodustavad ennesõjaaegsed puitelamud, valdavalt 1950. ja 1960. aastatel ehitatud eramud ning 1970. ja 1980. aastatel ehitatud mitmekorruselised korterelamud. Viimaseid enam Kohila alevisse ei kavandata. Vanad puitelamud on enamasti väga halvas seisukorras (sh elektrisüsteemid – tulekahju oht). Maakonna planeeringus on ette nähtud alevi ümbersõit Kernu–Hageri–Prillimäe suunal. Planeerimis-projekteerimisstaadiumis on kolme suure ristmiku ümberehitus: Vabaduse tn – raudtee, Viljandi mnt – Vabaduse tn (silla ümbrus), alevi keskosa liiklussõlm ning jalakäijate silla rajamine kahe tammi vahelisele alale. Alevis on tsentraalne veevarustussüsteem, kanalisatsioon ja puhastusseadmed, mis paraku ei teeninda kogu alevit (suures osas on arendamata just kanalisatsioon). Rajatised on vanad ning nõuavad korralist remonti. Puhastusseadmed tuleb moderniseerida. Keskkonnakaitse seisukohalt on Kohila veevärgi olukord suureks ohuks põhja- ehk joogiveele. Probleemi lahendamiseks on kavas kogu veevarustuse ja kanalisatsiooni renoveerimine suure keskkonnaprojektina kaasfinantseerijate abil (laenud, fondid). Tehtud on teostatavus- ning tasuvusuuring. Probleemid ja vajadused: • Vee ja kanalisatsiooni keskkonnaprojekti rahastajate leidmiseks ning selle elluviimiseks tuleb teha veel eeltööd (kaaluda etapilisust, maksumust, koostada tööprojektid). Tuleb leida projektijuht ja kaasata vee- ja kanalisatsioonisüsteemide haldaja ning teenuse pakkuja. • Salutaguse pärmivabriku lehk on takistuseks alevi arengul eriti elukohana ja teeninduskeskusena. • Reostusallikateks on reovett läbi laskvad kogumiskaevud, lekkiv kanalisatsioon, osade jõeäärsete elamute ja muude objektide kanalisatsioon jõkke, kütusemahutid endise paberivabriku territooriumil, õlihoidlad, mäe otsas olevate lautade jääkreostus. Kohila kalmistule tuleb rajada nõrgvete kanalisatsioon, kuna sealne savine piirkond kannatab liigvee all ning kalmistu läheduses paikneb Luha tänava puurkaev. • Lahendust vajab kaugsõiduautode parkimine, mis siiani toimub korterelamute õuedes. Palju teid on vaja korrastada ja muuta tolmuvabaks. • Rasketranspordi osakaalu vähendamiseks keskuses on vajalik välja arendada juurdepääs alevi tootmistsoonile Tallinn–Rapla–Türi maantee Urge ristmikult (sh Vetuka silla rekonstrueerimine). • Liiklusprojektidele paremate lahenduste saamiseks on hädavajalik ekspertiiside tegemine. • Juurde tuleb rajada kõnni- ja jalgrattateid. • Oluline on täisehitatavate piirkondade haljastamine ning haljastuse uuendamine. Jõe ääres tuleb välja arendada puhkekohad (haljasalad, promenaad, pingid, tuletegemise kohad, kallasrada). • Liigirikkale Tohisoo pargile tuleks tellida maastikukujundus- ja haljastusprojekt. Paisjärvede edasise saatuse kohta on vajalikud täiendavad uuringud. • Likvideerida tuleks lagunenud või põlenud hooned, kuurid ja omavoliliselt rajatud ehitised. Kohila vald. KOHILA maapiirkonnas on 2 alevikku ja 20 küla. Paiguti on nende erinevused väga suured. On ainult hajaasustusega väga väikesearvulise elanikkonnaga külad (Lümandu, Kadaka – alla 20 elaniku) ja suurkülad (Rabivere). On külad, mille piires on üks arvuka elanikkonnaga tiheasustusala (Salutaguse, Sutlema), on Kohila aleviga piirnevad Lohu ja Masti küla sisuliselt alevi jätkuks olevad osad. On külad, kus puudub hoone või asutus, mida saaks lugeda küla keskuseks. Asula Elanike arv Pindala ha Asustuse tüüp Lähim tõmbekeskus Külakeskus Külavanem valitud haja- tihe- Aandu 37 421 + Kohila Adila 64 1585 + Hageri + Aespa 52 875 + Hageri + Angerja 64 1310 + Kohila + * Hageri a 172 48 + + “ rahvamaja + ** Hageri k 136 953 + Hageri a + ** Kadaka 19 371 + Kohila Lohu 209 390 + + Kohila Raja talu + Loone 38 1131 + Kohila Lümandu 16 1254 + Hageri Masti 94 112 + + Kohila Mälivere 45 1283 + Kohila Pahkla 119 2860 + Kohila teabetuba + * Pihali 96 1817 + Hageri + Prillimäe a 397 18 + + Kohila + Põikma 21 363 + Hageri + ** Rabivere 152 2828 + Hageri kool (mõis) + Rootsi 28 485 + Kohila Salutaguse 198 792 + Kohila teabetuba, kauplus + *** Sutlema 203 535 + Hageri kool Urge 67 987 + + Kohila Vilivere 85 2254 + + Kohila Kokku 2312 22 672 Külaliikumises tegutsevad koos ühise külavanemaga: * Angerja ja Pahkla külad ** Hageri alevik, Hageri küla ja Põikma küla *** salutaguse külaliikumist veab MTÜ Sallentack Probleemid ja vajadused: • Külapiirkondade vajadused on erinevad ja nende arengu kujundamine peab lähtuma kohalikust eripärast. • Külade (piirkondade) arengukavade koostamine. • Külavanemate (või külapiirkondade vanemate) valimine. • Süvenevad probleemid puhta veega, vee- ja kanalisatsioonisüsteemid ei rahulda. • Palju on inimesi, kellel pole nüüdisaegses ettevõtluses töötamiseks oskusi, eriala ning soovi ja tahtmist neid omandada. • Ei ole vaba elamispinda (noored pered lahkuvad). Külade-piirkondade erinevate valdkondade probleeme käsitletakse arengukava vastavate osade raames. Aespa–Vilivere aianduspiirkond paikneb valla põhjapiiril (kokku umbes 3000 krunti) ja moodustab Saku valla Kiisa aianduspiirkonnaga funktsionaalse terviku. Põhiline tõmbesuund (seni?) Tallinna. Välja on kujunemas kaubandus-teeninduskeskus. Piirkonnal on rongiühendus Kohila ja Tallinnaga, bussiühendus ainult Tallinnaga. Probleemid ja vajadused: • Puuduvad osaüldplaneering ja detailplaneering(ud). • Ehitus-planeerimisseadus ei ole seni toiminud (hulgaliselt omavolilisi ehitisi). • Sundlõpetatud endistes ühistutes ebamäärastele olukordadele (suhted Eesti Energiaga) lahenduste leidmine. • Suhteliselt nõrk side Kohila piirkonnaga ja vallavalitsusega, info liikumine pole piisav. • Infrastruktuur pole välja kujunenud. • Veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteem puudub. • Oht ületada keskkonna saastetaluvuse piir. • Korraldatud jäätmekäitlusega vähene liitumine. • Elukeskkond ei ole turvaline (suhteliselt kõrge kuritegevuse tase, tulekahjud). • Teed (eriti ühistute siseteed) ei vasta tänapäeva vajadustele (näit tuletõrje, kiirabi juurdepääs). • Orienteerumisraskused (puudub viidamajandus). • Ühistranspordi korraldus vajab analüüsi (bussiliiklus suunal Hageri – Kohila). • Piirkonnas alaliselt elavate elanike registreerumine valla elanikeregistris ja nende integreerumine Kohila valda. • Piirkonna õpilased Saku ja Tallinna koolides (eesmärk korraldada nende koolitus KOHILAS). Vallaplaneerimine. 1996. aastal koostati nii vallale kui ka alevile üldplaneering. Alevis on tehtud, tegemisel ja algatatud mitmed detailplaneeringud. Planeering on vahend, millega välistatakse paljude konfliktide tekkimine (sh inimestevahelised ja keskkonnaalased erimeelsused). Pingelisim on Vilivere ja Aespa aianduspiirkond. Viimase kohta on olemas keskkonnamõjude hindamise eskiis. Probleemid ja vajadused: • Kuna lähiaastate areng on olnud kiire ning muutunud on mitmed ühiskondlikud seisukohad, siis on tarvis olemasolevad üldplaneeringud üle vaadata ning vajadusel korrigeerida. Piirkonna tervikliku arengu huvides peavad alevi ja valla üldplaneeringud olema omavahel kooskõlas. • Eraldi käsitlemist vajavad Prillimäe–Salutaguse, Hageri–Sutlema, alevi ümbruses Masti ja Lohu ning aianduspiirkonnad. • Arvestades inimeste soovi rajada elukoht looduskaunisse paika, nt jõe äärde, on tarvis koostada Keila jõe äärse ala planeering. • Puhkemajanduse arendamiseks on vaja rekreatiivalade planeeringut. Elamuehitus. Alevis on ca 24 ha elamuehituseks kõlbulikku maad ligikaudu 130 krundiga. Perspektiivse Ülejõe elamurajooni (90–100 elamuehituskrunti) kohta on valminud detailplaneeringu ideekavandid. Alevis on võimalik saada üksikkrunte (Viljandi mnt, Paju tn, Piiriääre tn, Raadiku tn, Ääre tn ja Ööbiku tn ning endise aiandi piirkonnas), mille lähedal on ka välisvõrgud. Elamuehituseks väljapakutavad maad on Loone, Masti ja Lohu külades, nende kohta tuleb koostada detailplaneeringud. Elamuehitus on KOHILAS oluline arenguvaldkond, millega peab järjekindlalt tegelema. 2000. a novembris toimus ehituskonverents «Kohila – koht kodule», kus püüti välja selgitada võimalikud takistused elamuehituse hoogustamisel ja nende kõrvaldamise meetmed. Probleemid ja vajadused: • Vajalik on piirkonna terviklik, harmooniline, süsteemne ning järjepidev arendamine kujundamaks pingevaba, puhast, meeldivat ja kaasaegset elukeskkonda (strateegia vajadus). • Kohila on elukohana veel vähe tuntud, vajalik on laiem teadvustamine. Muinsuskaitse on seadusega korraldatud. Kaitse all on mitmed vaatamisväärsed mõisahooned, linnused ja linnamäed, mis on paraku üsna kehvas seisukorras. Paar aastat on valla eestvedamisel ning toetusel restaureeritud Sutlema mõisa väravatorni. Selle lõpetamiseks ning kompleksi teiste hoonete korrastamiseks läheb vaja täiendavat finantseerimist. Loone linnusel sobiks korraldada kultuurilisi üritusi, kuid probleemiks on korraliku juurdepääsu, parkimisvõimaluste ja elektrivarustuse puudumine. Loone linnus tahetakse siduda maakonna «Nelja linnuse projektiga». Aidasõprade Selts soovib Kohila mõisa aita kujundada kavandatava «Loometsade rahvuspargi» põhjapoolseks väravaks ning ühtlasi paemuuseumiks. Probleemid ja vajadused: • Finantside leidmine kultuurimälestiste restaureerimiseks. • Loone linnuse atraktiivsuse ärakasutamiseks ning linnusesse investeerimiseks on vajalik selle pikaajalise kasutusstrateegia väljatöötamine. Majandus ja ettevõtlus ettevõtteregistri 1999. aasta andmetel on registreeritud KOHILAS tegutsevana ca 60 äriühingut, mille käive kokku oli 290 miljonit Eesti krooni. Välja on kujunenud traditsioonilised tööstusharud: paberitööstus (Lindegaard Eesti AS), masinaehitus (Pruss AS, kaubamärk CORBEX), puidutööstus (Veeder jt), õmblustööstus. Kohila valla territooriumil on enim puidutöötlemisega tegelevaid ettevõtteid, põllumajanduse roll on viimastel aastatel oluliselt vähenenud. Valla suurim ettevõte on Salutaguse Pärmitehas. Ettevõtteregistrile esitatud majandusnäitajate põhjal võib välja tuua mõned proportsioonid. Käibe võrdluses alevi ja valla territooriumil tegutsevatest ettevõtetest annab Lindegaard Eesti AS 57%, Salutaguse Pärmitehas AS 10%, Pruss AS 7%, metsanduse ja puidu töötlemisega tegelevad ettevõtted kokku 17% ja kõik ülejäänud 9% ettevõtete käibest. Tööjõule tehtavate kulutuste osas on vastavad numbrid 42% (Lindegaard Eesti), 7% (Salutaguse Pärmitehas), 21% (Pruss), 20% (metsandus ja puidu töötlemine) ning 10% (muud) piirkonnas tehtavatest kogukuludest. Suuremateks tööandjateks piirkonnas on ka valla- ja alevivalitsus koos allasutustega. Piirkonnas on ettevõtluse toetuseks loodud Innovatsioonikeskus ja Kohila valla ettevõtluse arengufond. Probleemid ja vajadused: • Ettevõtjate-tööandjate suurim probleem on tööjõu kvalifikatsiooni, vastutus- ja distsipliinitunde mittevastavus tööandja ootustele. • Väikeettevõtjatel on raskusi seadusandlusega kursis püsimisega – vajalik on koolitus. • Infovahetuseks ja võimalikuks koostööks on vajalik ettevõtjate ühenduse loomine. Esialgu on raskusi ühenduse käivitamisega. • Ettevõtlust soodustavaks teguriks oleks planeeritud ja kommunikatsioonidega tootmisterritooriumide olemasolu. Tööhõive. 2000. aasta seisuga on vallas tööealisi elanikke 1302 (56,3%), neist registreeritud töötuid on 112 (8,6% tööealistest). Töö ja õpingutega mitteseotud elanike osa tööealisest elanikkonnast on tegelikult 28%. Alevis on tööealisi elanikke 1968 (56,3%), neist registreeritud töötuid on 138 (7,9% tööealistest). Paljud inimesed käivad tööl väljaspool Kohilat (sh Tallinnas). Probleemid ja vajadused: • Puudub korralik ülevaade piirkonna tööjõu iseloomu (haridus, kutse- ja tööoskused, vajadused) ning olemasolevate ja perspektiivsete töökohtade kohta. Vajalik on andmebaasi loomine. • Põhikooli ja gümnaasiumi lõpetajatel on kutsevalikud ja -eelistused ebaselged ning neil puuduvad vajalikud oskused tööks ja ettevõtluseks. • Seoses arvutitöökohtade arvu suurenemisega on vajalik infotehnoloogiaalane koolitus nii koolilastele kui ka täiskasvanutele. Tsentraalne soojamajandus. Kohila alevis toimib tsentraalne soojamajandus, mida haldab OÜ Kohila Maja. Probleemid ja vajadused: • Tarbijad peavad küttehinda kalliks, see paneb elanikke mõtlema alternatiivsetele küttesüsteemidele ning ettevõtjaid teistele asukohtadele. • Keskkütte probleemiks on kaod ülekandevõrkudes ja tarbimise vähesus. • Soodustada tuleks alternatiivsete soojatootmise võimaluste loomist ning kohalike taastuvate kütuseliikide kasutamist. Tsentraalne veevarustus, kanalisatsioon ja reovete puhastus on osaliselt olemas Kohila alevis, Prillimäel, Salutagusel ja Sutlemas. Suur osa Kohila alevi elamutest on kanalisatsioonita. Alevis haldab veemajandust OÜ Kohila Maja, vallas Kohila Vallavalitsus. Kaalutud on selle valdkonna üleandmist äriühingutele. Aespa ja Vilivere aianduspiirkonda on rajatud heitvete kogumiskaevud ja puurkaevud veetrassidega. Viimaste majandamine on ebaselge – võivad olla peremeheta rajatised. Kavas on kõigi ühisveevärkide renoveerimine ja edasiarendamine. Kuni sellesisulise projekti käivitumiseni tuleb pidevalt remontida olemasolevaid amortiseerunud süsteeme. Probleemid ja vajadused: • Süsteemide renoveerimisprojekti(de) käivitamine, rahastajate leidmine. Telefonside alevis on rahuldav. Piirkonna kaetus mobiilside võrguga on hea. Probleemid ja vajadused: • Puuduvad kiired ja nüüdisaegsed kogu elanikkonnale kättesaadavad andmesidekanalid. • Interneti püsiühendus Kohila Gümnaasiumis ning Alevi- ja Vallavalitsuses on keskpärasel tasemel. • Alevis võiks olla kaabeltelevisioon. Gaasivarustus. KOHILAT läbib gaasimagistraal. Gaas on seni kasutusel alevi tsentraalkatlamajas ja Salutaguse pärmitehases. Probleemid ja vajadused: • Gaasikasutust võiks laiemalt propageerida (nt individuaalelamute küte, gaasipliidid). Energiavarustus. Probleemid ja vajadused: • Suundumustega kursis olemiseks ja ettepanekute tegemiseks on vaja teha koostööd Eesti Energia AS-ga. Tänavavalgustus on olemas Kohila alevis ja Hageris, Prillimäel, Sutlemas, Masti ja Lohu külas Pukamäel ning osaliselt Rabivere, Salutaguse, Pahkla ning Pihali külas. Sealseid võrke remonditakse ja kaasajastatakse igal aastal ning ühtlasi rajatakse uusi. Teed ja transport. Teede ja tänavate võrk on välja kujunenud. Korraliselt toimuvad nende hooldus- ja remonttööd. Enamik alevi tänavatest ning mõned Hageri, Prillimäe, Sutlema ja Pahkla teedest on kõvakattega. Jalgteed on osaliselt olemas Kohilas. Rongi- ja bussiühendus toimub nii Tallinna kui ka maakonnakeskuse Raplaga. Õpilaste koolitransporti korraldab vald. Alevis on planeerimis-projekteerimisstaadiumis kahe suure ristmiku ümberehitus: Vabaduse tn – raudtee, Viljandi mnt silla ümbrus. Kavas on alevi keskosa liiklussõlme planeering. Probleemid ja vajadused: • Alevi ja valla suuremad läbisõiduteed tuleks viia mustkatte alla (eriti Kernu–Kohila–Vaida ühendus). • Jalgteede vajadus on suur Kohila ja Hageri ning Kohila ja Lohu vahel. • Rasketranspordi liiklus ja parkimine tuleks suunata alevist ja teistest elamutsoonidest mööda. • Aianduspiirkonnas on teed päästeteenistuse seisukohalt liiga kitsad. • Ühistranspordi graafik ei võimalda maapiirkonna elanikel huvialaringides osaleda, raskendatud on arsti vastuvõtule minek. • Probleemiks on liiklusjärelevalve puudulikkus, mis põhjustab liikluskäitumise halvenemist. • Vajalik on koostöö suurendamine Edelaraudteega. Omandireform. Omandireformi käigust annab ülevaate IV osa lisa 7 «Maareform». Probleemid ja vajadused: • Korteriomandite vormistamise juures on üks suurem probleem mõnede elanike soovimatus korteriomandit seada, seetõttu ei saa seda teha ka maja ülejäänud elanikud. • Kunagiste garaažikooperatiivide õiguslik suhe maa erastamisprotsessis on lahendamata. • Riik on jätnud reguleerimata aiandusühistute poolt erastamata üldmaade omandi küsimuse. • Probleeme tekitavad omanikuta, kuid kasutusel olevad joogi- ning reoveesüsteemid. • Raskendatud on vabade maade müügi korraldamine (töö- ja rahamahukas), mistõttu peremeheta põllumaad, kraavid ja teeperved võsastuvad. • Mõned üldkasutatavad teed on lõiguti eraomandis. Vallavara. Kohila alevile kuulub 7 rajatist ja 13 hoonet, kus paiknevad Kohila Alevivalitsus ja Kohila Vallavalitsus, Kohila Gümnaasium, Kohila Koolituskeskus, lasteaed «Männi», Kohila Tervisekeskus, Kohila apteek, Kohila raamatukogu, Kohila Turvakeskus, Kohila laste päevakeskus, Kohila Kiirabi, Kohila Päästeteenistus, OÜ Kohila Maja (ühtlasi saun), Rapla Politseiprefektuuri Kohila konstaablipunkt; 2 sotsiaalkorteriteks renoveeritavat elamut, 3 parki ja kalmistu. Kohila alevi omandis on 40 korterit (sh tööandja eluruume 15, sotsiaalkortereid 18, mitteeluruume 3). Juriidilistele isikutele on renditud 2 hoonet ja 3 mitteeluruumi (korterit). Kohila alevi tänavate registrisse on kantud 52 tänavat kogupikkusega 21,5 km. Alevisse on rajatud 16 tänavavalgustusliini kogupikkusega 25,3 km. Alev on OÜ Kohila Maja omanik. Alevile kuuluvad vee- (10 km) ja kanalisatsioonitrassid (3,6 km). Tsentraalne reoveepuhasti (biotiigid) ja puhta vee pumbajaamad (v.a Keskkooli pumpla) ning soojatrassid (2,6 km) kuuluvad OÜ-le Kohila Maja. Kohila vallale kuuluvad Hageri Lasteaed-Algkooli, Hageri Rahvamaja, Prillimäe Lasteaia ja Hageri Muuseumi hooned, Hageri kalmistu ja Loone linnus, samuti Pahkla endine koolimaja ja Hageri kontorihoone. Kohila Vallavalitsus töötab Kohila alevile kuuluvas hoones. Rabivere Algkool tegutseb Rabivere mõisahoones, mille omanikuga on sõlmitud leping ruumide kasutamiseks kuni 01. jaanuarini 2005.a. Üürilepingu alusel kasutatavaid munitsipaaleluruume on 8, sh 2 tööandja eluruumi. Sotsiaalkortereid Kohila vallas ei ole. Kohila valla teede registrisse on kantud 42 teed ja tänavat kogupikkusega 55,6 km. Kohila valla alevikesse ja küladesse on rajatud 11 tänavavalgustusliini kogupikkusega 13,25. Valla omandis on Hageri, Salutaguse, Sutlema, Prillimäe ja Rabivere puurkaevud koos veetorustikega ning Sutlemas, Prillimäel, Salutagusel ja Hageris asuvad heitvee puhastusseadmed koos kanalisatsioonitrassidega. Hoonete ja rajatiste seisundi parandamiseks tehakse igal aastal kapitaalremonditöid. Probleemid ja vajadused: • Sotsiaalkorterite vajadus võib osutuda suureks seoses üüri piirmäärade võimaliku tõstmisega. Ametipindade kasutamiseks tuleb lepingud teha kõige enam viieaastase kehtivusajaga. • Kindla avaliku funktsioonita hoonete (nt Pahkla koolimaja, Hageri kontorihoone, alevi Turu tänava silmkoehoone) kohta tuleb välja töötada kasutusstrateegia. • Vajalik on kaaluda alevi soojatrasside ja sauna ning valla vee- ning kanalisatsioonirajatiste võõrandamise otstarbekust. Valla funktsioonid ja asutused. Alevi- ja vallavalitsuse struktuurist annavad ülevaate IV osa lisad 3 ja 4. Optimaalse koolivõrgu üle on mõeldud juba kaua. Otsustatud on uue, põhikooliks arenemise võimalusega algkooli hoone ehitamine Hagerisse, kui ühte valla keskustest. Rabivere algkool suletakse 2001. a. Kohila Gümnaasiumi põhikooli osa õpilaskohad on praegusel ajal täidetud (puudub n-ö arenguruum). Kavas on renoveerida gümnaasiumi kogu hoonete ja rajatiste kompleks, sellega on juba alustatud. Probleemid ja vajadused: • Riigi poolt delegeeritud ja seadustega täiendavalt seatud ülesanded on osaliselt rahalise katteta. • Finantside leidmine Hageri uue algkooli rajamiseks ja Kohila Gümnaasiumi hoonete ja rajatiste (sh spordikompleks) nüüdisajastamiseks. • Teabetubade rajamiseks ja edasiarendamiseks sobivate lahenduste leidmine (funktsioonid, ruumid, töökorraldus, arvutid jm). • Alevi raamatukogudele tuleb leida sobivad ruumid. • Finantside leidmine veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimiseks ja renoveerimiseks. Vallaeelarve. Valla ja alevi eelarve struktuurist ning investeeringutest annavad ülevaate IV osa lisad 5 ja 6. Tuleviku võimaluste objektiivsemaks hindamiseks on oluline teada seniseid prioriteete, mis väljenduvad kõige selgemini eelarve kuludes. Eelarve koostamise aluseks on arengukava. Eelarve peab olema tasakaalus. Arvele tuleb võtta kõik tulud, allasutuste ja ürituste kulud määratakse kindlaks eraldi. Kinnitamisele kuuluvad kuluartiklid määrab volikogu. Laenu võib võtta ainult investeeringuteks. Eelarvete koostamisel ei tohi laenude ja intresside tagasimaksukoormus ületada 20%. Laenustrateegiad on esitatud IV osa lisas 10. Probleemid ja vajadused: • Põhjendatud investeeringute tegemisel tuleks kasutada laenusid. • Omatulude osa eelarves peab suurenema. • Eraldada võimalikult palju jooksva eelarve tulude vahendeid investeeringuteks. • Valmistada ette projekte täiendavate rahaliste vahendite saamiseks mitmesugustest fondidest. Rahvusvahelised suhted. Tegevus selles valdkonnas on toimunud tõusude ja mõõnadega ning vajab selget eesmärgistust ning järjekindlat tegutsemist. Kohila vallal ja alevil on ühiselt kaks sõprusvalda Soome Vabariigis (Ruotsinpyhtää ja Lapinjärvi). Kohila vallal on olnud sidemeid ka Norra Kuningriigi Andebu kommuuniga. Alevil on sõprussidemed Rootsi Kuningriigi Österåker’i kommuuniga. Kohalike ajakirjanike sulest on ilmunud Kohilat tutvustavaid artikleid Rootsi ja Norra ajakirjanduses. Suhete jätkamist Soome sõprusvaldadega peetakse loomulikuks. Hageri Lasteaed-Algkool kavatseb algatada sidemete loomist kooliga Soome sõprusvaldadest. Probleemid ja vajadused: • Tuleb leida võimalusi uute suhete loomiseks ja piirkonna tutvustamiseks ning reklaamimiseks. Meedia – avalikud suhted. Senised suhted meediaga on olnud juhuslikud. Elanikkonna informeeritus omavalitsusüksuse tegevuse kohta on paranenud – ilmub kohalik infoleht (valla ja alevi ühine «Kohila») tiraažiga 1800 eksemplari. Kohilas, Prillimäel, Salutagusel ja Pahklas on rajatud avalikud Interneti-ühendusega arvutipunktid. Probleemid ja vajadused: • Ühinenud omavalitsusüksuses peaks olema ametnik, kelle tööülesannete hulka kuuluks suhtlemine meediaga. • Valla territooriumil peaks avatama uusi arvutipunkte: Rabiveres, Hageris, Sutlemas, Lohul. Prillimäel tuleks arvutite hulka vastavalt kasutusvajadusele suurendada ja arvutipunktide kasutusvõimalusi huvilistele, turistidele jt laiendada. • Oluline on Interneti kodulehekülje pidev uuendamine. • Igas keskuses peaks olema kuulutuste tahvlid (tulbad), esmajoones Hageris, Pahklas, Salutagusel, Prillimäel, Sutlemas, Lohul. Olemasolevad vajavad korrastamist. • Koostada ja välja anda piirkonda tutvustav infovoldik. Osalemine ühendustes. Kohila vald ja alev osalevad Raplamaa Omavalitsuste Liidu (ROL) tegevuses. ROL-i kaudu toimub maakonna omavalitsusüksuste koostöö ja valla huvide esindamine ka vabariigis. Kohila vald on mittetulundusühingu HAGERI KODU liige 1/3 osalusega (eesmärk: Hageri hooldekodu valmisehitamine ja rakendamine). Kohila alev on Linnade Liidu liige. Probleemid ja vajadused: • Säilitada suhted mittetulundusühingutega ja seltsidega ning osalus nendes. Haldusterritoriaalne reform Kohila alev ja vald on iseseisvalt toimetulevad omavalitsusüksused. Mõlema sotsiaalmajanduslik ülesehitus on mitmes valdkonnas tihedalt läbi põimunud. Vallal ja alevil on välja kujunenud ühiste ametnike praktika (nt keskkonna- ja ehitusalane). Piirkonnal tervikuna on paremad võimalused finantside paindlikumaks kasutamiseks. Mõlemad omavalitsusüksused on tulevaseks ühinemiseks valmis. Probleemid ja vajadused: • Kavandada tuleb reformi üleminekuperiood. Enne ühinemist on vajalik kujundada ühised arusaamad eelarve ja omavalitsuse juhtimisstruktuuri kohta. • Jätkama peab alevi ja valla ühiste spetsialistide rakendamise praktikat (tuntakse puudust haridusspetsialistist, tehnilisest sekretärist; avalike funktsioonide täitmiseks napib ehitusinimesi). • Kuna reform peab teenima eelkõige elanikkonna huve, tuleb selle kohta läbi viia rahvaküsitlus. 2. STRATEEGILISED EESMÄRGID, OLULISED VALDKONNAD JA TEGEVUSED KOHILA arengumudeli keskmeks on inimene, kelle huvides toimub piirkonna arendamine. KOHILA eesmärgiks on saada igakülgselt väljaarenenud ja kõrgekvaliteedilise elukeskkonnaga, kohaliku tootmise poolt toetatud, heatasemelise hariduse saamise (pakkumise) ja mitmekülgsete vabaaja veetmise võimalustega tasakaalustatult arenevaks ning kasvava elanikkonnaga piirkonnaks. KOHILA sihikindla arendamise tagamiseks ja konkurentsivõimelisena püsimiseks tuleb silmas pidada järgmisi strateegilisi eesmärke: • soodne õpikeskkond; • soodne eluruum; • soodne majanduskeskkond; • soodne kultuurikeskkond; • kohaliku omavalitsuse efektiivne toimimine. Soodsa õpikeskkonna kujundamine KOHILAS on märksõnadeks «kvaliteetne haridus», «elukestev õpe» ja «õppiv regioon». Kvaliteetne haridus – eesmärgiks on nüüdisaja nõudmisi arvestava hariduse pakkumine, selle saavutamise olulise tegurina nähakse haridusasutuste koostööd ja võimalikku institutsionaalset integratsiooni, mis tagaks ressursside paindlikuma kasutamise ja uute võimaluste avanemise. Elukestev õpe – eesmärgiks on kõigile vanusegruppidele elus edasijõudmiseks vajaliku hariduse võimaldamine (lastevanemate ettevalmistus lapse kasvatamiseks hällist koolini, laste ettevalmistus kooliminekuks (alusharidus), algkooliõpilaste ettevalmistus põhikooli õppima asumiseks, põhikooliõpilaste ettevalmistus (koos kutsenõustamisega) gümnaasiumisse astumiseks, kutsekooli või tööle siirdumiseks; gümnaasiumiõpilaste ettevalmistus kõrgkooli ja/või tööle (kutseharidus fakultatiivselt) minekuks, täiskasvanute täiendus- ja ümberõpe, huvialahariduse andmine igale vanusegrupile vastavalt nende vajadustele ja võimalustele). Õppiv regioon – eesmärgiks on (huviala)hariduse kättesaadavuse tagamine igas piirkonna punktis, selleks tuleb läbi mõelda ühistranspordi korraldus ja laiendada teabetubade võrku. Tegevused piirkonna ühtse hariduskorralduse valdkonnas Olemasolevate ressursside paindlikumaks kasutamiseks ja uute võimaluste leidmiseks on vajalik piirkonna ühtse hariduskorralduse ellurakendamine. Võimalikud sammud: projektijuhi leidmine, vastava kolleegiumi või töörühma loomine, erinevate haridusasutuste arengukavade sidumine, ühtse piirkondliku õppekava koostamine kuni võimaliku praeguseid haridusasutusi ühendava Kohila Kooli (ühtse haridussüsteemi) tekkimiseni. Oluline on haridusasutuste koostöövalmidus ja avalikkuse kaasamine. A) Tegevused alushariduse valdkonnas 1. «Sünnist koolini» võimaluste leidmine rahuldamaks erinevaid vajadusi (sh «beebiemade» ja «titemammade» koolitus, laste hoidmine vajalikel aegadel, teiste rahvuste esindajate integreerimine eesti ühiskonda jm). Esimene samm: piirkondliku alushariduse arengukava koostamine. B) Tegevused üldhariduse valdkonnas 2. Õppeaineid toetavate ringide loomine (nt keeleõpe jmt). 3. Noorte eluks ettevalmistamine (pere loomiseks, tööle asumiseks, kõrgkooli astumiseks, kaitseväkke minemiseks jne): • majandusõpetuse kvaliteedi tõstmine, sidumine praktikaga (puidu-, metallitöö jm); • suhtlemis- ja teeninduskultuuri ning vastutustunde väärtustamine; • kutsenõustamise korraldamine põhikoolis; • kutsehariduse omandamise võimaldamine gümnaasiumis; • gümnaasiumi arvutiklassi laiendamine IT-alase süvaõppe võimaldamiseks; • ettevõtlikkuskasvatuse korraldamine gümnaasiumis (majandusmängud, algteadmised majandusest ja ettevõtlusest); • õppimisvõimalustest ülevaate saamise võimaldamine (viited infoallikatele). Esimesed sammud: ümarlaua korraldamine (omavalitsus, gümnaasium, ettevõtjad), gümnaasiumi arengukava koostamine aastal 2001. C) Tegevused huvialahariduse valdkonnas 4. Huvialaringide loomine külade ja alevike teabetubade juures ning haridusasutustes. 5. Huvialahariduse omandamise võimaluse arendamine ja laiendamine. D) Tegevused ümber- ja täiendusõppe valdkonnas 6. Täiskasvanute ümber- ja täiendusõppe korraldamine Kohila Koolituskeskuse baasil. Esimene samm: vajaduste väljaselgitamine tööjõu-tööandjate andmebaasi loomisega, vt ka punkti 31. Kuna hetkel on tööjõu töökultuur probleemne (vastutustunne, distsipliiniharjumused), on olulisteks täienduskoolituse märksõnadeks «teadlik töötaja», «seaduste tundmine», «vastutustunne», «teadlikkus õigustest ja kohustustest». 7. Ametialase koolituse korraldamine omavalitsuse allasutuste töötajatele. 8. Toimetuleku toetamine (psühholoogi jt omavalitsuse töötajate poolsed nõuanded ja suunamised elust kõrvale jäänud ja madala enesehinnanguga inimestele, võimaliku abi osutamine omavalitsuse struktuuride, seltsitegevuse ja mittetulundusühingute kaudu). E) Tegevused infotehnoloogia valdkonnas 9. IT-alase süvendatud arvutiõppe korraldamine gümnaasiumi ja teabetubade baasil nii koolilastele kui ka täiskasvanutele, seda seoses arvutitöökohtade perspektiivikusega (üha rohkem sekkub igapäevatöösse infotehnoloogia, luuakse töökohti, mis ei vaja kontoripinda – töötajale piisab arvuti kasutamise võimalusest ja andmeside olemasolust). Soodsa eluruumi kujundamine Nüüdisaegse ja turvalise keskkonna loomine, looduse väärtustamine, säästva arengu põhimõtete järgimine. Ruumilise arengu eesmärkideks on elukohtade, töökohtade, teeninduse, vabaaja veetmise ja puhkamisvõimaluste kujundamine. Samaaegselt on oluline, et keskkond oleks puhas, pingevaba ja esteetiline. Kommunikatsioonide ja tehnorajatiste edendamine tagab nüüdisaegse tasemega elukvaliteedi ehk mugavuse (televisioon, andmeside, küte, soe vesi, kanalisatsioon jne). Tegevused üldplaneeringu valdkonnas Piirkonna ruumilise arendamise aluseks on üldplaneering (sisuliselt maakasutusstrateegia). Esmased sammud: valla üldplaneeringu korrigeerimine, alevi üldplaneeringu korrigeerimine (koos orgaaniliselt liituva Masti–Lohu piirkondadega), alevi ja valla üldplaneeringu ühildamine. Kohilat, Hagerit ja Prillimäed arendatakse polüfunktsionaalsete keskustena. Nimetatud asulates, aga ka ümbritsevate külade looduskaunites kohtades on tulevased elamuehitusalad. Põhilised arendatavad tootmispiirkonnad on liiklussõlmede lähedal asuvad Kohila, Hageri ja Prillimäe. Piirkonnas ei tehta takistusi ettevõtete rajamiseks, kui omavalitsusepoolsed (keskkonna- ja tervisekaitsealased) nõuded täidetakse. F) Tegevused ehitusalade valdkonnas Ehituspiirkondade arendamine toimub koostöös teiste valdkondadega, kusjuures omavalitsuse põhifunktsioonid on planeeringute, ehitusmääruse ja -korralduse kaudu arengu suunamine ja üldkasutatavate objektide ehitamine (ka taastamine jms). 10. Kohila alevi kui piirkonna keskuse ning elu-, töö- ja puhkekoha arendamine: • elamuehitusterritooriumide väljaarendamise korraldamine. Sammud: detailplaneeringute koostamine (Ülejõe kvartal, Aiandi kvartal, õigeusu kiriku maa-ala, pr Michelsoni krunt), tänavate ja kommunikatsioonide rajamine (või rajamise korraldamine), koostöö kinnisvara arendajatega; • kaubanduskeskuse arendamise korraldamine (turu ja selle lähiümbruse detailplaneering); • gümnaasiumi spordikompleksi väljaarendamine. Sammud: detailplaneeringu koostamine, projekteerimine jne; • puhkealade rajamine ja parendamine (sh Veski- ja Paberivabriku tammi rekonstrueerimine, kahe tammi vahelise paisjärve puhastamine, jõekallaste korrastamine, Kapa männiku ja Tohisoo pargi uuendamine, suusaradade hooldamine); • tootmisterritooriumide väljaarendamine. 11. Alevike ja külakeskuste arendamine: • Hageri aleviku edendamine koos Hageri ja Sutlema külaga (edaspidi Hageri–Sutlema) piirkonna lääneosa keskusena. Olulised sammud: Hageri-Sutlema osaüldplaneeringu koostamine, Hageri algkooli hoone ehitamine, Hageri kalmistu korrastamine (piirdeaia taastamine, parkla rajamine, haljastuse korrastamise eskiisprojekt); • Prillimäe aleviku arendamine koos Salutaguse külaga (edaspidi Prillimäe–Salutaguse) piirkonna idaosa keskusena. Esimene samm: Prillimäe–Salutaguse osaüldplaneeringu koostamine; • Külakeskuste edendamise toetamine (teabetoad kui päevakeskused, mänguväljakud jms). 12. Uute elamuehitusalade rajamine Keila jõe äärde ja teistesse atraktiivsetesse piirkondadesse. Esimene samm: perspektiivsete elamupiirkondade teemaplaneeringu koostamine. 13. Aespa–Vilivere aianduspiirkonna ümberkujundamine elamupiirkonnaks. Esimesed sammud: Vilivere–Aespa perspektiivse elupiirkonna osaüldplaneeringu koostamine, arengu suunamine detailplaneeringute korraldamise kaudu. G) Tegevused Rekreatsioonialade valdkonnas Rekreatsioonipiirkondade (roheline ja virgestuslik võrgustik) väljaarendamine ja turismipakettide väljatöötamisele kaasaaitamine. Roheline võrgustik on ökoloogilise tähtsusega ja linnalist arengut tasakaalustav kompensatsiooniala (sh värske õhu tootja). Virgestuslik võrgustik on vajalik vaba aja veetmiseks värskes õhus, seotud ka huviväärsuste nautimise ja aktiivse tegutsemise võimalustega. 14. Rekreatiivsete tegurite väärtustamine: • puhketsoonide ja roheliste alade säilitamine, metsamaade pindala suurendamiseks vähetootlike maade metsastamise toetamine (taimed, seemned jms) ning vastavate maa-alade munitsipaliseerimine; • Keila jõe atraktiivsuse suurendamine, paisude taastamine ja uute rajamine, Loone linnuse silla ehitus; • puhkekohtade, kaitsealuste jt tähtsate objektide säilitamine, korrastamine ja arendamine (Loone linnuse puhkekoha väljaehitamine, ujumiskohtade rajamine Keila jõel, Alesti karjääris, suusaradade korrashoid, Sutlema pargi munitsipaliseerimine ning renoveerimine (esimene samm: eskiisprojekt)). 15. Turismipakettide väljatöötamise toetamine (sh jalgsi-, ratsa-, jalgrattamatkarajad, muuseumid, teeninduskohad; Sutlema–Hageri, Pahkla–Angerja ja Rabivere raba loodusõpperajad, loodus- ja muinsuskaitseobjektid). Vajalikud sammud: rekreatsioonipiirkondade teemaplaneeringu koostamine, koostöö käivitamise toetamine. 16. Paikkonna reklaamimine. H) Tegevused teede ja transpordi valdkonnas 17. Teedevõrgu arendamine: oluliste ühendusteede ja transpordirajatiste parendamise toetamine, sisemise teedevõrgu edendamine: • Piirkonda läbivad teed (Tallinn–Viljandi, Tallinn–Pärnu raudtee, Tallinn–Rapla–Türi maantee, Kernu–Kohila–Vaida ühendustee); • Kohila alevis keskosa liiklussõlme ümberehitamine, Vabaduse tn ja raudtee ristmiku ümberehitamine koos raudteejaama hoone (bussiooteruumiga) väljaehitamine, Vabaduse tn ja Viljandi mnt ristmiku (sh Keila jõe silla) ümberehitamine , tööstustranspordile uue Kohilasse sissesõidu ja teenindusteede rajamine (sh AS Lindegaard Eesti kompleksi juurde); • Kohila piirkonna teede renoveerimine (Kohila ümbersõidutee rajamise vajaduse kaalumine, kruusakattega teede tolmuvaba katte alla viimine); • Sildade ehitamine ja parendamine: Viljandi maantee uue silla ehitus, Vabriku silla rekonstrueerimine, kooli jalakäijate silla uuendamine; • Aespa–Vilivere aianduspiirkonna tänavatevõrgu nüüdisajastamine. Esmatähtis on päästeteenistuse, kiirabi ja politsei tööd takistavate tegurite kõrvaldamine: möödasõidu võimaldamiseks tänavate laiendamine, ümberkeeramiskohtade ehitamine, veevõtukohtadele juurdepääsude tagamine, ka orienteerumistingimuste parandamine. 18. Ühistranspordikorralduse mõjutamine avaliku teavitamise, isiklike kontaktide ja eelarve kaudu. Oluline on koostöö Edelaraudtee ja teiste ühistransporditeenuse pakkujate ning naabervaldadega. • Tallinn–Aespa bussiliini võimaliku täituvuse uurimine, vajadusel ettepaneku tegemine teenuse osutajale olemasoleva Tallinn–Aespa liini pikendamiseks Hagerini. 19. Jalgteede rajamine: • Sutlema–Hageri–Kohila, Kohila–Lohu, Kohila–Prillimäe jalgrattateede rajamine; • Kohila ja Hageri kõnniteede rajamine. 20. Liiklusohutuse tõstmine: • tänavavalgustuse rajamine (Kohilas, Hageri–kalmistu–Sutlema liin, Masti, Hageri, Lohu, Adila–Risti); • liikluskorralduse lahendamine kogu piirkonnas; • liikluskäitumise õpetamine koolides, laste turvalisuse toetamine (helkuritega varustamine jm); • liiklusjärelevalve tõhustamine liikluskultuuri tõstmiseks. I) Tegevused tehnilise infratsruktuuri valdkonnas 21. Sidekommunikatsioonide arendamise toetamine (nüüdisaegsete teenuste tellimine ja propageerimine, Interneti püsiühenduste rajamise kaudu kogu piirkonna kaudne toetamine, kirjalikud taotlused ehitusteks jmt). 22. Energiasüsteemide arendamise toetamine: • võimaluste loomine energia tootmisel alternatiivsete kütuste kasutamiseks (eeskätt kohalikud taastuvad bioenergeetilised puit ja turvas, aga ka läbi piirkonna transporditav gaas); • madalpingeliinide nüüdisajastamine (maa- või õhukaablitesse). 23. Veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide ning -rajatiste renoveerimine ja arendamine. KOHILA joogivee kvaliteet ja reoveepuhastus peab eurodirektiividele vastama aastal 2007. Alevi ja valla veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteeme renoveeritakse ühtse tervikliku projektina, võttes arvesse ka perspektiivseid vajadusi (st välja ehitatakse vajalikud uued trassid ja rajatised). Projekt käivitatakse orienteeruvalt 2002. aastal, sellesse kaasatakse eurorahad (abid ja laenud), ning kulud kompenseeritakse osalt liitumistasudega. Projekti elluviimine sõltub rahaliste vahendite saamisest (maksumus ca 90 milj krooni) ning seetõttu on mõeldavad erinevad variandid (variant A – 2002…2004. a; variant – B 2002…2007. a). Kaugemas tulevikus korrastatakse praeguse aiandusühistute piirkonna veemajandus. • Prillimäe–Salutaguse veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemi renoveerimine ja ühendamine Kohila süsteemiga (A – …2002, B – …2003, maksumus ca 15 miljonit krooni); • Kohila alevi veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemi renoveerimine koos Masti ja Lohu külaga (A – …2003, B – …2005, maksumus ca 65 miljonit krooni), sh lahendada Kohila kalmistu nõrgvete äravool ja puhastus (põhjavee tase on kõrge); • Hageri–Sutlema veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemi renoveerimine (A – …2004, B – …2007, maksumus ca 10 miljonit krooni); • Aespa-Vilivere piirkonna veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemi väljaarendamine (2007…2010). J) Tegevused keskkonnakaitse valdkonnas 24. Õhu-, pinnase- ja veereostuse vähendamine: • vanade vee- ja kanalisatsioonirajatiste renoveerimine ja uute ehitamine põhja- (joogi-) ja pinnavee reostuse vähendamiseks (vt punkt 23); • õhusaaste ja müra vähendamine: Salutaguse pärmivabriku leha likvideerimine (üks variant on haisu põhjustava reovee juhtimine toru kaudu Kohila puhastusseadmetesse); suurte maanteede ääres müra ja õhusaaste leviku takistamiseks kõrghaljastuse säilitamine või rajamine (määratakse planeeringutes); alevi katlamajade gaasiküttele ülemineku soodustamine (planeeringutes maagaasitrasside määramine); • jäätmereostuse vähendamine, jäätmekäitluse arendamine: nõuetele mittevastavate ja omavoliliste jäätmeladustuspaikade (Nurga, Sutlema) likvideerimine; Urge loomade matmispaiga korrastamine, võimalusel (alternatiivi tekkimisel) likvideerimine; üldkasutatavates kohtades jäätmete kogumise korraldamine (prügikastide paigaldamine Loone linnuse ja muude vaatamisväärsuste juurde ja puhkepaikadesse); elanikkonna koolitamine, kasvatamine ja teavitamine (jäätmeteemaline voldik, kampaania organiseeritud jäätmekäitluse korraldamiseks); jäätmekäitluseeskirja kehtestamine. 25. Loodusressursside säästev kasutamine: • omavalitsuse otsustamisõiguse suurendamine maa-ainese ja maavarade kasutamisel (Alesti ja Ambose karjääride ülevõtmine, munitsipaliseerimine ja vajadusel rendile andmine; tulevase Vada karjääri maa munitsipaliseerimine ja karjääri reservi andmine). K) Tegevused heakorra ja ilu valdkonnas 26. Ehituskunsti väärtustamine ja heakorraalaste traditsioonide juurutamine: • heakorra konkursi «Kaunis Kodu» iga-aastane korraldamine ja arendamine («Kaunis Talu», «Kaunis Kool», «Kaunis Ettevõte», «Kaunis Küla»); • majade värvimiskampaania muutmine värvimistraditsiooniks; • sarade ja varede lammutamine. Esimene samm: kampaaniate või talgute korraldamine; • arhitektuurilise järelevalve korraldamine, arhitektuurikonkursside korraldamine olulisematele objektidele; • asularuumi kujundamine, maastikuarhitektuuri ja haljastusprojektide rakendamine; • kodukaunistamisalaste loengute korraldamine (seltside initsiatiivil), enese ümber ilu nägemise õpetamine. Soodsa majanduskeskkonna kujundamine Kohaliku ettevõtluse arengu soodustamine, investeerimiskeskkonna parandamine, tööhõive suurendamine, töökohtade loomisele kaasaaitamine. L) Tegevused investeerimiskeskkonna valdkonnas Investorite meelitamine piirkonda peab olema süsteemne, sihikindel ning järjepidev. Tallinna ümbruse tööstuspiirkonnad on atraktiivsed, maa- ja kinnisvarahinnad on odavamad. Maad tuleb reserveerida, planeerida, teed ja trassid välja ehitada. Eriti viimase teostamiseks napib omavalitsustel praegu ressursse. Eelistatud on tehnorajatiste lähedal asuvad paikkonnad, näiteks Viljandi mnt ääres Kohila alevi kõrval (elekter, gaas, võimalik tulevane reoveetoru Prillimäe–Kohila–Saku–Tallinn). Suurtööstuse areng loob eeldused ka vajalikke tugiteenuseid osutava väikeettevõtluse arendamiseks. 27. Paikkonna maine kujundamine ja reklaamimine. Kõigi kanalite (press, Internet, voldikud jne) kasutamine investeeringuteks soodsate piirkondade tutvustamisel. 28. Infrastruktuuride järjekindel arendamine ja ettevõtluspiirkondade ettevalmistamine (planeeringud, teede, kommunikatsioonide väljaarendamine, vt ka valdkonnad F, H, I). Vajalikud sammud: andmebaasi loomine tootmisterritooriumide, energia, side ja maade kohta; kohalike andmebaaside ühildamine vabariiklikega. M) Tegevused ettevõtluse valdkonnas 29. Ettevõtjate ühenduse loomise ja selle tegevuse toetamine eelkõige ettevõtjate koolituse korraldamiseks, seaduste muudatustega ja Eesti Vabariigi Euroopa Liiduga ühinemisega kaasnevate nõuetega kursis püsimiseks (nt töötingimuste osas – ohutus, müra, valgustus). Oluline on omavalitsuse koostöö ettevõtjatega (sh perioodiline teavitamine prioriteetsetest investeeringutest). 30. Innovaatilise tegevuse jätkamine (innovatsioonikeskuse ja ettevõtluse arengufondi arendamine). 31. Andmebaasi loomine ja arendamine tööjõu (elanike) vanuse, hariduse, kutse- ja tööoskuste, kvalifikatsiooni ning tööandjate-ettevõtjate tulevikusuundade, vajaduste ja perspektiivis loodavate töökohtade kohta. Oluline on andmebaasi sidumine täiskasvanute ümber- ja täiendusõppe korraldamisega (vt valdkond D). N) Tegevused tööhõive valdkonnas 32. Noorte kutseõppe korraldamine (nõustamine põhikoolis, kutseõpe gümnaasiumis, ettevõtlikkuskasvatus, vt ka punkt 3). 33. Infopanga loomine tööjõu kutseoskuste ja kvalifikatsiooni ning tööandjate-ettevõtjate tulevikusuundade ja vajaduste kohta (vt ka punkt 31). Soodsa kultuurikeskkonna kujundamine Turvalisuse tagamine, sotsiaal- ja meditsiiniteenuste väljaarendamine, omaalgatuse toetamine kultuuri- ja spordielus, kultuuri väärtustamine igas eluvaldkonnas (kodu- ja töökultuur, suhtlemis-, käitumis-, liikluskultuur jne), kehakultuuri ja tervise väärtustamine (terves kehas terve vaim), piirkondliku tasakaalu hoidmine arenguvõimaluste osas (keskus, äärekülad). O) Tegevused spordi valdkonnas 34. Klubilise tegevuse ning tervise- ja rahvaspordi toetamine (spordiürituste koordineerimine, terviseürituste ja spordipäevade korraldamise ning maaspordialade elustamise toetamine). 35. Sportimistingimuste parandamine: võistlus- ja terviseradade rajamise ning hooldamise (Viliveres, Kohilas, Rebasemäel ja lasketiiru metsas), ujumiskohtade väljaehitamise (Kohilas «Käänuka» ja Lohul «Kivika»), võrkpalliplatside ja mänguväljakute rajamise (Pahklasse, Prillimäele, Rabiveresse) toetamine; Hagerisse ja Prillimäele kaarhallide püstitamise võimaluse ja vajaduse väljaselgitamine. P) Tegevused kultuuri valdkonnas 36. Infoteegi väljaarendamine: • audiovideo jm nüüdisaegsete võimaluste pakkumine raamatukogudes; • raamatukogude ja teabetubade koostöö tugevdamine. 37. Kultuuriruumi taju arendamine (kodukoha ajaloo tundmaõppimine ja traditsioonide jätkamine): • rahvakultuuri säilitamine ja väärtustamine; • isamaalise liikumise toetamine; • ajaloo- ja kultuurimälestiste väärtustamine; • Hageri muuseumi edendamine; • kõrgkultuurist osasaamise võimaluste loomine; • professionaalsest kultuurist osasaamise võimaluste laiendamine (Ehalill Halliste stuudiogalerii tegevuse toetamine, näituse- ja kontserttegevuse jätkamine Tohisoo mõisas, puupõletusahjuga seonduv tegevus jne); • festivalide ja suurürituste korraldamine. 38. Seltsi- ja klubilise tegevuse toetamine: • elanikkonna aktiivsuse ja hõivatuse suurendamine kultuurielus. Q) Tegevused tervishoiu ja arstiabi valdkonnas 39. Puhta keskkonna väärtustamine (vt ka valdkond J, töötingimuste parandamine, tarbijakaitse rakendamine). 40. Meditsiinilise teenindamise parem korraldamine. 41. Tervise väärtustamise toetamine (rahvatervise poliitika kujundamine, terviseedenduslike programmide väljatöötamine). R) Tegevused sotsiaalhoolekande valdkonnas 42. Teenuste süsteemi edasiarendamine. 43. Probleemide ennetamine: • noorsootöötaja rakendamine; • teabetubade funktsioonide laiendamine. 44. Monitooringu käivitamine. S) Tegevused turvalisuse valdkonnas 45. Süsteemide parema funktsioneerimise toetamine: • päästeteenistus-, kiirabi- ja politseistruktuuride koostöö koordineerimine; • ühiskondliku aktiivi kaasamine korrakaitsesse; • naabrusvalve väljaarendamine. Esimene samm: ümarlaua korraldamine. 46. Kuritegevust soodustavate tegurite vähendamine: • tänavate olukorra ja orienteerumistingimuste parandamine (eriti Aespa–Vilivere piirkonnas) tõhustamaks päästeteenistuse, kiirabi ja politsei tööd. • Ennetuslik töö noortega. 47. Elanikkonna informeerituse parandamine turvalisuse küsimustes: • piirkonda puudutavaid turvalisuse probleeme käsitleva rubriigi avamine infolehes; • korrakaitseorganite toetamine elanikkonna õpetamisel nende valmisoleku suurendamiseks endi ja naabrite kaitsmisel (loengud ja õppused piirkonniti). Kohaliku omavalitsuse efektiivne toimimine T) Tegevused suhete valdkonnas 48. Avalike suhete edasiarendamine: • positiivse KOHILA toomine Eesti kaardile (igast üritusest teavitamine); • turismipaketi väljatöötamine KOHILA tutvustamiseks (voldiku koostamine); • Kapa-Kohila maine positiivseks muutmine (kontaktid meediakanalitega); • KOHILA maine kujundamine positiivseks (valla ja alevi Interneti-lehekülje vastav kujundus, piirkonna ajalehe arendamine, I-punktide edendamine). 49. Rahvusvaheliste ja teiste koostöösuhete arendamine: • kultuuri ja majandussidemete jätkamine ning piirkonna tutvustamine välismaal (Rootsi ja Soome sõprusvallad); • kohaliku ettevõtluse sidemete loomisele kaasaaitamine (osalemine ühisprojektides teenuste ja informatsiooni vahetamiseks, alustatav FINEST jm). U) Tegevused arendamise valdkonnas 50. Haldussuutlikkuse tõstmine: • ühiste ametnike praktika jätkamine ja arendamine avalike teenuste pakkumisel; • infotehnoloogia rakendamine ja andmebaaside ühildamine (iga valdkonna jaoks andmebaasi loomine, valla ja alevi varade registri ühtlustamine jm); • muudatuste läbiviimine valla- ja alevivarade haldamises (vara valdamist ja kasutamist reguleerivate aktide täpsustamine, tegevuseks vajalike maade ja varade munitsipaliseerimine, avaliku teenuse pakkumiseks ebavajaliku vara müük); • ametnike täiendusõppe korraldamine ja ametnikkonna ümberstruktureerimine. 51. Alevi ja valla ühinemine 2002. a lõpul (reformi teostamine kohalike omavalitsuste volikogude valimistega seotult). Ühinemist toetavad asjaolud: valitsusasutused asuvad samas kohas, paljudes valdkondades on välja kujunenud koostöö (vt IV osa lisa 4). Reformi läbiviimine: • ühinemisläbirääkimised; • koostöö maakonna tasandil KOHILA eest; • ühise eelarve ja juhtimisstruktuuri läbimängimine, reformi kulutuste arvestamine; • rahvaküsitluse korraldamine; • volikogude istungitel ühinemise otsuse vastuvõtmine 2002. a; 52. Asutuste koostöö ja integratsiooni toetamine: • haridusvõrgu ja koolitusküsimuste ühine (vald, alev, maakond) analüüs, koolivõrgu reorganiseerimine, ühtse hariduskorralduse käivitamine; • asutuste ühtse majandussüsteemi läbiarutamine ja võimalik käivitamine; • raamatukogude ja teabetubade võrgu loomine. 53. Arengukavade ja planeeringute koostamine: • üldplaneeringute, osaüldplaneeringute ja teemaplaneeringute koostamine; • detailplaneeringute koostamise korraldamine; • detailsete arengukavade koostamine valdkonniti (ühisveevarustuse arengukava, sotsiaaltöö arengukava, hariduselu korraldamise arengukava jm). V) Tegevused avalike teenuste ja funktsioonide valdkonnas Omandireformi jätkamine (korteriomandi seadmine, maa ostueesõigusega erastamine, maade munitsipaliseerimine ja kinnistute moodustamine). Kommunaalteenuste üleandmine äriühingutele. 54. Infotehnoloogia rakendamine (elanikkonna seadustega kursis hoidmiseks info vahendamine ja elanikkonna teenindamiseks vajalike andmebaaside (registrid) korralik toimimine). 55. Ehitus- ja keskkonnaalase tegevuse korraldamine ning järelevalve (sh jäätmemajanduse ümberkorraldamine, keskkonnaprojektide elluviimine, ehitusekspertiiside tellimine, arhitektuurikonkursside läbiviimine). 56. Sotsiaalse infrastruktuuri edasiarendamine (hariduselu, sotsiaaltöö, psühholoogiateenistuse korraldamine, kultuurilise tegevuse toetamine; haridus-, sotsiaalsfääri- ja kultuuriobjektide väljaehitamine ja renoveerimine, raamatukogude-teabetubade võrgu väljaarendamine): • gümnaasiumi hoonete renoveerimine ja arvutiklassi uuendamine; • gümnaasiumi juurde uue spordikompleksi rajamine; • alevi lasteaia soojustamine; • Hagerisse uue algkooli hoone ehitamine; • Prillimäe lasteaia kapitaalremont ja juurdeehitus; • alevi sotsiaalpindade väljaehitamine (Tööstuse 10) ja olemasolevate remont; • Hageris hooldekodu töölerakendamine; • alevi raamatukogu ajutine laiendamine ja edasine infoteegi rajamine; • Hageri muuseumile kapitaalremondi tegemine; • Loone linnuse silla ja parkla ehitamine; • Sutlema väravatorni remondi korraldamine; • Pahkla endise koolimaja renoveerimine; • Hageri kalmistu kompleksne korrashoidmine ja remontimine; • kultuuriprojektide toetamine. 3. ARENGUKAVA ELLUVIIMISE PÕHIMÕTTED Arengu kavandamise üldpõhimõtteks on tingimuste loomine omaalgatuse ja ettevõtlikkuse toetamiseks (rohkem ettevõtlikke – vähem abivajajaid). Piirkonna regionaalse arengu tagamiseks, elanike toimetuleku, omaalgatuse ja ühtekuuluvustunde stimuleerimiseks on vajalik avaliku, era- ja kolmanda sektori koostöö. Oluline faktor on demokraatia – võimaluste tagamine kõigile inimestele piirkonna elus aktiivseks osalemiseks ning positiivsete muutuste esilekutsumiseks. Tähtis on innovatiivsuse (uute ideede väljatöötamise ja rakendamise) toetamine. Elanike elukvaliteedi kasv sõltub ka inimeste sotsiaalsete õiguste austamisest, rahuldava elukeskkonna kindlustamisest ning looduskeskkonna iseragulatsiooni ja mitmekesisuse tagamisest nii praegu kui tulevikus – säästvus. Prioriteetsed tegevused • gümnaasiumis kutseõppe ja IT-alase süvendatud arvutiõppe korraldamine ning eluks ettevalmistamine; • uute elamuehitusalade väljaarendamine; • teede- ja tänavate olukorra parandamine ning Kohilas kolme liiklussõlme ümberehitamine (Vabaduse tänava, Viljandi ja Tallinna maantee ristmik, sh Keila jõe sild; Vabaduse tänava ja raudtee ristmik koos raudteejaama hoonega; Kohila keskosa liiklussõlm); • veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine ning rajamine Kohilas, Hageris, Sutlemas, Prillimäel ja Salutagusel; • Salutaguse pärmivabriku haisu likvideerimine; • andmebaasi loomine Kohila tööjõu iseloomu (haridus, kutse-, tööoskused jm) ning tööandjate-ettevõtjate tulevikusuundade, vajaduste ja perspektiivis loodavate töökohtade kohta; • teabetubade arvu vastavusse viimine vajadusega ja nende funktsioonide laiendamine; • Kohila valla ja alevi ühinemine; • sotsiaalse infrastruktuuri renoveerimine. Investeeringute prioriteedid (vt ka IV osa lisa 6 «Investeeringud») alevis: • gümnaasiumi hoonete renoveerimine, arvutiklassi uuendamine; • lasteaia renoveerimine; • spordikompleksi (hoone, väljakud) väljaehitamine; • veevärgi (veevarustus, kanalisatsioon, puhastusseadmed) renoveerimine; • Tallinna maantee silla ning liiklussõlme rekonstrueerimine; • raamatukogu nüüdisajastamine, õigete ruumide leidmine (ehitamine) infoteegi asutamiseks; • teede, platside olukorra uuendamine, parendamine (sh raudtee ülesõit); • elamuehitus (sh sauna katus); • planeerimine, projekteerimine. Vallas: • vesivarustuse ja kanalisatsiooni uuendamine ja rajamine • Prillimäe lasteaia juurdeehitus; • Hageri algkooli hoone ehitus; • Hageri muuseumi kapitaalremont; • spordiväljakute ehitus; • Hageri kalmistu aia rekonstrueerimine; • tänavavalgustuse kapitaalremont; • valla teede kapitaalremont. KOKKUVÕTE Sissejuhatus Arengukava skemaatilise terviklahendi visualiseerib II osa – «Arengumudel». Konkreetsed tegevused teostusaegade, maksumuste, vastutajate ja finantseerimisallikatega on kajastatud III osas, nii alevi kui ka valla «Tegevuskava» tabelis. Ülevaatlikud materjalid Kohila piirkonna asendi, rahvastiku, asustusstruktuuri ja kohaliku omavalitsuse juhtimisstruktuuri, asutuste, funktsioonide, eelarve struktuuri, investeeringute ning maareformi seisu kohta on toodud IV osas – «Tabelid, skeemid ja illustratsioonid». Töö käigus kogutud materjalid on köidetud eraldi kausta: V osa – «Lisad». Järgnev on lühikokkuvõte Kohila piirkonna arengu põhisuundadest ja prioriteetidest. Kohila piirkond tähendab käesolevas arengukavas valda ja alevit koos. 1. Piirkonna arengueeldused Kohila piirkond paikneb Rapla maakonnas Harjumaa piiril Tallinn–Rapla maantee ääres. 230,2 ruutkilomeetri suurusel territooriumil elab 5795 inimest (01.01.2000.a). 2001. a jaanuaris möödus kümme aastat nii valla kui ka alevi omavalitsusliku staatuse kinnitamisest. Nende aastate jooksul on käivitunud koostöö hariduse, kultuuri ja spordi valdkonnas ning koos on välja hakatud andma infolehte. Ühised spetsialistid vastutavad territoriaalplaneerimise, ehitustegevuse ning keskkonnahoiu korraldamise eest. Mõlemad toetavad Rapla Haiglat, Kohila Kiirabi, Kohila Päästeteenistust ja perearste. Valla- ja alevivalitsus asuvad samas majas ning igapäevatöös on saanud loomulikuks probleemide läbiarutamine teise poolega. Aeg on igati küps eesmärkide ja tegevuste ühtlustamiseks ning ühinemise kavandamiseks. Ajaloolised Hageri kihelkond, Tallinn–Viljandi raudtee, Kohila paberivabrik ning pikaajalised kultuuri- ja tootmistraditsioonid on kujundanud tänase Kohila piirkonna omapära. Hageri kirik on jätkuvalt tähtis kohalikus kultuurielus ja identiteedi määrajana. Paikkonnale iseloomulikud tootmisharud on paberi ümbertöötlemine, teehöövlite valmistamine ja pärmi tootmine. Tallinna lähedus, rajatud teedevõrk ning toimiv rongiliiklus tagavad paljudele elanikele töökohtade ja teenuste kättesaadavuse ning stimuleerivad kohapealse ettevõtluse arengut. Suhteliselt puhas loodus võimaldab tervislikult elada ja puhata. Omavalitsuste asutused on kolm lasteaeda, kaks algkooli, gümnaasium, kaks raamatukogu, muuseum, koolituskeskus spordikooliga, päevakeskus lastele (ja peatselt ka noortele) ning teabetoad. Probleemide likvideerimiseks, võimalike ohtude vältimiseks ning arengu suunamiseks on astutud mitmeid samme. Koos ettevõtjaga otsitakse lahendust Salutaguse Pärmivabriku haisu kaotamiseks. Asulate veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide renoveerimiseks on teostatud tasuvusuuringud. Ettevõtluse toetamiseks on loodud Innovatsioonikeskus ja Kohila valla ettevõtluse arengufond. Elamuehituse soodustamiseks viidi läbi ehituskonverents «Kohila – koht kodule». Liiklustingimuste parandamiseks ehitatakse Kohilas ümber kolm suurt ristmikku. Õppekvaliteedi tõstmiseks on projekteerimisel uus hoone Hageri algkoolile. Valmimisjärgus on hooldekodu vanuritele. Visioon – Kohila 2015 Tänased Kohila vald ja alev on tulevikus üks Kohila vald. Seda nähakse edaspidi meelsasti kasvava elanikkonnaga, positiivse imagoga ja turvalise elukohana. Inimesed on teotahtelised ja väärtustavad tervist ning kultuuri. Paikkonnas on võimalik omandada konkurentsivõimeline haridus. Teeninduskeskuste võrgustik rahuldab kohalikke vajadusi. Kohila kanti teatakse maineka ning soodsa majandus- ja investeerimispiirkonnana, samuti Tallinn–Viljandi maantee äärse kaubandus-teeninduskeskusena. Tulevane Kohila vald on heakorrastatud ja suureneva puhkemajandusliku tähtsusega. 2. Strateegilised eesmärgid, olulised valdkonnad ja tegevused Arengu kavandamise keskmes on inimene ja tema vajadused. Strateegilisteks eesmärkideks, mis määravad arengu põhisuunad, on kujundada inimese jaoks soodne eluruum, õpi-, majandus- ja kultuurikeskkond ning saavutada efektiivsus kohaliku omavalitsuse toimimises. «Soodne õpikeskkond» tähendab, et kvaliteetse hariduse peaks saama nii alus- ja üld- kui ka huvialahariduse, täiskasvanute ümber- ja täiendusõppe ning infotehnoloogia valdkonnas. «Kvaliteetse hariduse» all mõeldakse elus edasiminekut võimaldavat (näiteks noorte ja täiskasvanute konkurentsivõimelist ja tööturu vajadusi arvestavat) haridust. Ennast harida peab olema võimalik kõigil vanusegruppidel ning igas piirkonna osas. Alushariduse korraldamise põhimõtteks on pakkuda nii koolieelikutele kui ka nende vanematele juba beebi sünnist alates lapse arenemiseks võimalikult sobivaid lahendusi. Koolis hakatakse rõhku panema õpilaste ettevalmistamisele elluastumiseks, võimalusel lülitades programmi ajakohase kutseõppe (IT-alase süvendatud arvutiõppe jm). Käima peab minema süstemaatiline täiskasvanute ümber- ja täiendusõppe korraldus. Elanikele säilib võimalus saada huvialaharidus, mis on ühiskonnas aktsepteeritav. Olemasolevate ressursside paindlikumaks kasutamiseks ja uute võimaluste leidmiseks on vajalik piirkonna ühtse hariduskorralduse ellurakendamine ja haridusasutuste koostöö. «Soodne eluruum» – nüüdisaegne ja turvaline ruumiline keskkond, kus väärtustatakse loodust ja järgitakse säästva arengu põhimõtteid. Regionaalse tasakaalustatuse huvides stimuleeritakse erinevate keskuste (Kohila, Hageri–Sutlema, Prillimäe–Salutaguse ja külakeskused) arengut. Aidatakse kaasa uute elamuehitusalade tekkele. Aespa–Vilivere aiandusühistute tsoon tuleb järkjärgult ümber kujundada elukoha nõuetele vastavaks. Kohalike huviväärsuste eksponeerimiseks, inimestes liikumisharjumuste toetamiseks ning kohaliku ettevõtluse võimaluste suurendamiseks on kavas rekreatsioonialade väljaarendamine. Nüüdisaegne teedevõrk ja transpordikorraldus peavad tagama piirkonnasisese liikumise ja elanike kiire ühenduse naaberalade ning Tallinnaga. Hea ruumiline kättesaadavus ja info-kommunikatsioonitehnoloogia uute saavutuste rakendamine loovad eeldused kaugtöö arenguks. Asulate varustamiseks kvaliteetse joogiveega tuleb jätkata veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimist ja rajamist. Olulised on ka Salutaguse pärmivabriku lehast vabanemine ning jäätmekäitluse edendamine. Kodukandi kauniduse seisukohalt tuleb väärtustada ehituskunsti ja juurutada heakorraalaseid traditsioone. Ruumilise arendamise põhiteeks on planeeringute koostamine. «Soodsa majanduskeskkonna» tagavad kohaliku ettevõtluse arengu soodustamine, investeerimis-keskkonna parandamine, tööhõive suurendamine ja töökohtade loomisele kaasaaitamine. Lisaks Innovatsioonikeskuse ja ettevõtluse arengufondi tegevuse toetamisele on kavas luua ettevõtjate ühendus ning infopank töötajatest ja tööandjatest sidumaks see täiskasvanute ümber- ja täiendusõppe korraldamisega. Potentsiaalsete investorite ligimeelitamiseks valmistatakse ette tootmispiirkonnad ning tutvustatakse laialdaselt kohalikke arengueeldusi. «Soodne kultuurikeskkond» tähendab turvalisuse tagamist, sotsiaal- ja meditsiiniteenuste välja-arendamist, kultuuri- ning spordielus omaalgatuse toetamist, igas eluvaldkonnas kultuuri (kodu- ja töökultuur, suhtlemis-, käitumis-, liikluskultuur jne) ja inimeste hulgas tervise ning liikumisharjumuste väärtustamist («terves kehas terve vaim») ning regionaalse tasakaalustatud arengu hoidmist (keskus–äärekülad). Omavalitsus toetab üritusi ja tegevusi, mis on seotud kodukoha ajaloo teadvustamise ja traditsioonide jätkamisega. Aja jooksul seatakse sisse nüüdisaegne infoteek. Vallaelanike informeerituse ja identiteedi huvides laiendatakse teabetubade funktsioone (päevakeskused – kooskäimiskohad raamatulaenutuse, Interneti ja huvialaringidega). Tähtis on hoida keskkonna puhtust ja aidata kaasa inimestes tervislike harjumuste juurdumisele. Sotsiaalhoolekande vallas tuleb hädaliste vajadustele operatiivsemaks ja tõhusamaks reageerimiseks käivitada monitooring. Inimeste elust võõrandumise vältimisel on oluline roll päevakeskustel. Turvalisuse huvides toetatakse pääste-, abi- ja korrakaitsestruktuuride koostööd, üritatakse suurendada elanikkonna valmisolekut enese kaitseks ja vähendatakse kuritegevust soodustavaid tegureid. «Efektiivse kohaliku omavalitsuse» põhifunktsioon on kohaliku elu korraldamine oma haldusterritooriumil. Elanikkonna paremaks teenindamiseks on kavas infotehnoloogia rakendamine (registrite pidamine, seadusandluse kättesaadavus). Ruumilise keskkonna sihipäraseks kujundamiseks tõhustatakse ehitusalaste ja keskkonda mõjutavate tegevuste korraldamist ja järelevalvet. Avalike teenuste paremaks pakkumiseks uuendatakse ja nüüdisajastatakse sotsiaalse infrastruktuuri objekte. Jätkatakse omandireformi elluviimist ning võimalusel antakse kommunaalteenused üle äriühingutele. Omavalitsuse sisemiste ressursside vabastamiseks on oluline haldussuutlikkuse tõstmine, asutuste koostöö ja integratsiooni toetamine, arengukavade ja planeeringute koostamine ning alevi ja valla ühinemine. Tähtsal kohal on suhete kujundamine, Kohila piirkonna laialdane tutvustamine ning rahvusvaheliste kultuuri- ja majandussidemete jätkamine. 3. Arengukava elluviimise põhimõtted • avaliku, era- ja kolmanda sektori koostöö; • võimaluste tagamine kõigile inimestele piirkonna elus aktiivseks osalemiseks ning positiivsete muutuste esilekutsumiseks; • innovatiivsuse (uute ideede väljatöötamise ja rakendamise) toetamine; • säästlikkus; • omavalitsuse töökorraldus ja eelarvelised vahendid. Prioriteetsed tegevused: • gümnaasiumis kutseõppe ja IT-alase süvendatud arvutiõppe korraldamine ning eluks ettevalmistamine; • uute elamuehitusalade väljaarendamine; • teede ja tänavate olukorra parandamine ning Kohilas kolme liiklussõlme ümberehitamine (Vabaduse tänava, Viljandi ja Tallinna maantee ristmik, sh Keila jõe sild; Vabaduse tänava ja raudtee ristmik koos raudteejaama hoonega; Kohila keskosa liiklussõlm); • veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine ning rajamine Kohilas, Hageris, Sutlemas, Prillimäel ja Salutagusel; • Salutaguse pärmivabriku haisu likvideerimine; • andmebaasi loomine Kohila piirkonna tööjõu iseloomu (haridus, kutse-, tööoskused jm) ning tööandjate-ettevõtjate tulevikusuundade, vajaduste ja perspektiivis loodavate töökohtade kohta; • teabetubade funktsioonide laiendamine; • Kohila valla ja alevi ühinemine; • sotsiaalse infrastruktuuri renoveerimine. Investeeringute prioriteedid: alevis: • gümnaasiumi hoonete renoveerimine, arvutiklassi uuendamine; • lasteaia renoveerimine; • spordikompleksi (hoone, väljakud) väljaehitamine; • veevärgi (veevarustus, kanalisatsioon, puhastusseadmed) renoveerimine; • Tallinna maantee silla ning liiklussõlme rekonstrueerimine; • raamatukogu nüüdisajastamine, õigete ruumide leidmine (ehitamine) infoteegi asutamiseks; • teede, platside olukorra uuendamine, parendamine (sh raudtee ülesõit); • elamuehitus (sh sauna katus); • planeerimine, projekteerimine. vallas: • Prillimäe lasteaia juurdeehitus; • Hageri algkooli ehitus (vesivarustus); • Hageri muuseumi kapitaalremont; • spordiväljakute ehitus; • Hageri kalmistu aia rekonstrueerimine; • tänavavalgustuse kapitaalremont; • valla teede kapitaalremont; • Prillimäe veemajanduse kapitaalremont. Märksõnaline sisujuht [leheküljed] alusharidus, koolieelne kasvatus, lasteaed arstiabi, tervishoid, perearst asulad ja ehitusalad elamumajandus, elamuehitus elanikkond, rahvastik energiavarustus ettevõtlus, majandus gaasivarustus haldusreform, ühinemine heakord huvialaharidus, koolituskeskus infotehnoloogia I-punkt ehk teabetuba jäätmekäitlus, prügimajandus kalmistud kaubandus, teenindus keskkonnaseisund, keskkonnakaitse kogudused kultuur loodus, loodusressursid meedia ja avalikud suhted muinsuskaitse omandireform planeeringud puhkus vabas õhus, rekreatsioon raamatukogu, infokogu, infoteek rahvusvahelised ja koostöösuhted side soojamajandus, keskküte sotsiaalabi, hooldekodu, päevakeskus sport teed, transport, liiklus turvalisus, korrakaitse, päästeteenistus täiskasvanute ümber- ja täiendusõpe tänavavalgustus tööhõive valla eelarve, investeeringud, laenud valla funktsioonid veevarustus, kanalisatsioon üldharidus, algkool, gümnaasium II OSA. ARENGUMUDEL

III OSA. TEGEVUSKAVAD KOHILA VALLA TEGEVUSKAVA 2001, 2002 ÜLESANDED, PROJEKTID AEG MAKSUMUS (kroonides) VASTUTAJA RAHAALLIKAS KOKKU 2001 2002 SOODSA ÕPIKESKKONNA KUJUNDAMINE Piirkonna ühtne hariduskorraldus Projektijuhi leidmine 2001 A. Alusharidus T1. Piirkondliku alushariduse arengukava koostamine 2001 B. Üldharidus T3. Infobaasi pidamine õppimisvõimalustest 2002… AE, VE T3. Põhikoolis kutsesobivusnõustamise korraldamine 2001… Nõustaja AE, VE, kool T3. Kutseõppe korraldamine (infotehnoloogia jm) gümnaasiumis 2001/2003. õ/a… koolidirektor AE, VE T3. Ettevõtlikuskasvatus gümnaasiumis 2001 …, pidevalt koolidirektor AE, VE C. Huvialaharidus T4. Huvialaringide loomine külades ja alevikes teabetubade juures ning haridusasutustes 2001…2005 S, VV, koolide juhatajad P D. Ümber- ja täiendusõpe T6. Ümber- ja täiendusõppe vajaduste väljaselgitamine 2001… SOODSA ELURUUMI KUJUNDAMINE Üldplaneering Kohila valla üldplaneeringu ülevaatamine ja vajadusel muutmine 2001 VV VE F. Ehitusalad T11. Vajadusel Prillimäe, Salutaguse, Hageri, Sutlema, Masti, Lohu üldplaneeringute koostamine 2001 VV VE T12. Aiandusühistute piirkonna ja jõeäärsete ning rekreatsioonialade teemaplaneeringud 2002 VV VE G. Rekreatsioonialad T14. Munitsipaalmaade mõõtmine, vormistamine (kalmistu, Loone linnus, park, munitsipaalhoonete juurde kuuluv maa, Alesti, Ambose, Vada karjäär) 2001…2003 VV VE T14. Keila jõele paisude taastamise ja rajamise võimaluste väljaselgitamine, projekteerimine, ehitamine 2002… VV VE, P T14. Jaanilinna maa planeerimise projekt 2001, 2002 VV VE T14. Hageri kalmistu haljastuse korrastamise eskiisprojekt 2001 VV VE H. Teed ja transport T17. Rabivere–Suurküla tee parandamine 2001 VV VE T17. Hageri kalmistu piirdeaia teeäärse osa taastamine 2001... VV VE T17. Hageri kalmistu parkla rajamine 2002 VV VE, muinsuskaitse T20. Masti küla välise serva tänavavalgustuse rajamine 2001 VV T20. Hageri küla bussipeatuse tänavavalgustus 2001 VV T20. Lohu küla bussipeatuse tänavavalgustus 2002 ?? VV VE, AE I. Tehniline infrastruktuur T23. Asulate ühisveevärgi ja kanalisatsioonirajatiste teostatavusuuring 2001 VV VE J. Keskkonnakaitse T24. Salutaguse pärmivabriku reovee juhtimine toru kaudu Kohila puhastusseadmetesse 2001…2002 VE, E, P T24. Nurga karjääris asuva prügimäe sulgemine 2001… VV VE, P T24. Sutlema suletud prügila korrastamine 2002… VV T24. Urge küla loomade matmispaiga likvideerimine alternatiivvariandi leidmisel 2001…2002 VV VE T24. Prügikastide paigutamine Loone linnuse alale 2001 VV VE, P, E T24. Prügikastide paigutamine puhkepaikade juurde 2002 VV VE, P, E T24. Jäätmeteemalise voldiku väljaandmine 2001…2002 VV VE, P T24. Kampaania organiseeritud jäätmekäitluse korraldamiseks 2001… VV VE, P SOODSA MAJANDUSKESKKONNA KUJUNDAMINE L. Investeerimiskeskkond M. Ettevõtlus T30. Innovatsioonikeskuse (IK) tegevuse toetamine pidevalt AE, VE, P T31. Infobaasi loomine ja edasine haldamine (sama, mis T33) 2001..., pidevalt tellimuse täitja AE, VE N. Tööhõive T33. Infobaasi loomine ja edasine haldamine (sama, mis T31) 2001…, pidevalt tellimuse täitja AE, VE SOODSA KULTUURIKESKKONNA KUJUNDAMINE O. Sport T34. Piirkonna spordikalendri väljaandmine 2001…2002 SN, IL VE T34. Terviseürituste, spordipäevade korraldamine piirkonniti vastavalt spordikalendrile 2001…2002 SN, külavanemad VE, P T35. Võistlus- ja terviseradade valmistamine ja hooldus Viliveres, Kohilas, Rebasemäel, lasketiiru metsas 2001…2002 SN, spordiklubid, külaaktiiv VE, P T35. Ujumiskohtade väljaehitamine (Kohilas «Käänuka», Lohul «Kivika») 2001…2005 Keila jõe Selts, SN VE, P T35. Võrkpalliplatside ja mänguväljakute rajamine Pahklas, Prillimäel, Rabiveres 2001…2002 Külaaktiiv, SN VE, P P. Kultuur T36. Infokogu loomine 2001… RK VE T36. Ühtse raamatukogude süsteemi loomine 2002/2003… T36. Hageri raamatukogu arendamine infokeskuseks * Ruumide lahenduse leidmine 2002 VV * Koostöö teiste raamatukogudega ühise infobaasi loomiseks 2001…2005 RK * Filiaalide loomine vallas teabetubade baasil 2002…2005 VV * Õppematerjalide laenutus (õppe- ja videofilmid) 2002… RK T37. Kihelkonnapäeva korraldamine iga viie aasta tagant 2002 S VE, P T37. Vabariikliku laste murdelaulupäeva korraldamine Hageris 202 S VE, P T37. Ajaloo- ja kultuurimälestiste konserveerimine ja korra stamine 2001… VV VE, P, MK T37. Muuseumi varade arvele võtmine ja süstematiseerimine 2001… 2002 M juhataja VE T37. Kihelkonna omavalitsuste kaasamine muuseumi väljakujundamisel 2001… 2002 VV T37. Ekspertiisi teostamine muuseumihoone seisukorra uurimiseks 2001 VV T37. Muuseumihoone renoveerimine …2010 VV T37. Muuseumifondide arvestuse üleviimine arvutisüsteemile 2001… VV T38. Külaliikumise toetamine (külavanemate valimine, seltsilise ja klubilise tegevuse toetamine) 2001… 2002 VV VE T38. Hageri Rahvamaja nõukogu loomine 2001 VV T38. Kaitseliidu Hageri maleva tegevuse toetamine 2001… VV VE T38. Skautluse, noorkotkaste ja kodutütarde liikumise toetamine 2001… VV Q. Tervishoid ja arstiabi T40. Psühholoogilise nõustamise teenuse laiendamine 2001…2002 VV T41. Rahvatervise poliitika kujundamine 2001…2002 VV R. Sotsiaalhoolekanne S. Turvalisus T45. Naabrusvalve korraldamine 2001… AÜ, … AÜ, … T45. Ümarlaua korraldamine ja tegevusplaani koostamine turvalisuse küsimustes 2001 …2002 VV, Pol, PäA T46. Olemasolevate veevõtukohtade tähistamine suvilapiirkondades 2001…2002 VV VE T46. Veehoidlatele juurdepääsu tagamine 2001…2003 VV VE T46. Elutähtsate punktide tähistamine vallakaardil 2001…2002 VV, PäA VE T46. Tänavavalgustuse olukorra parandamine suvilate piirkonnas 2001…2003 VV VE T46. Viidamajanduse korrastamine 2001…2002 VV, AÜ VE, AÜ T47. Turvalisuse alaste loengute ja õppuste korraldamine elanikkonnale piirkonniti 2001 Konst, K, VV VE T47. Rubriik infolehes valda puudutavatest turvalisuse probleemidest 2001 VV VE T47. Elanikkonna tuleohutusalane väljaõpe 2001 PäA VE KOHALIKU OMAVALITSUSE EFEKTIIVNE TOIMIMINE T. Suhted T48. Piirkonnas teadetetahvlite ülespanek 2001…2002 VV VE T48. Kohila piirkonda tutvustava voldiku koostamine 2001 VV VE T48. Valla ja alevi Interneti kodulehekülje edasiarendamine 2000… VV, AV VE, AE T48. Piirkonna lehe edasiarendamine 2000… VV, AV VE, AE T48. I-punktide edasiarendamine 2000… VV VE, P T49. Kultuuri ja majandussidemete arendamine ja piirkonna tutvustamine välismaal VV, väliskomis T49. Osalemine ühisprojektides teenuste ja informatsiooni vahetamiseks 2001… AV, VV P U. Arendamine T50. Tehnilise sekretäri töölerakendamine 2001… VV VE T50. Vara valdamist, kasutamist reguleerivate aktide täpsustamine 2000… T50. Tegevuseks vajalike maade ja varade munitsipaliseerimine 2000… VV VE T50. Ühised ametnikud vallas ja alevis 2000… VV, AV VE, AE T51. Haldusreformi kavandamine, läbiviimine, koostöö maakonna ja riigi tasandil Kohila piirkonna eest …2002. a lõpp VVK, AVK, EV Valitsus T52. Valla üldplaneeringu korrigeerimine 2001… 2003 VV, AV VE, AE T52. Suvilate piirkonna osaüldplaneeringu koostamine 2001 VV, VE V. Avalikud teenused ja funktsioonid T55. Planeeringud huvitatu, VV E, VE T55. Maade munitsipaliserimine ja kinnistute moodustamine 2001… VV VE T56. Liikumisõpetaja (lastele) töölevõtmine 2002 VV VE T56. Valla logopeedi ametikoha loomine 2001… VV VE T56. Hagerisse uue algkoolihoone ehitamine 2001...2002 VV VE, L T56. Prillimäe lasteaia juurdeehitus ja kapitaalremont 2001 VV VE T56. Loone linnuse silla ja parkla ehitus 2002…2005 VV, KS VE T56. Sutlema väravatorni restaureerimine, korrastamine 2001…2005 VV, MK VE, MK T56. Kultuuriprojektide toetamine 2001… VV, proj juht VE T56. Hageri kalmistu kompleksne korrashoid ja aia renoveerimine 2001… VV, MK VE, MK T56. Lasteaiarühma avamine Pahklas 2002–2005 VV VE Kommunaalteenuste üleandmine äriühingutele Lühendite seletus: T1 – tegevus 1 (vt arengumudel), AV – alevivalitsus, R – riik, EV – ettevõtted, VV – vallavalitsus, AVK – alevivolikogu, VVK – vallavolikogu, L – lasteaed, K – kool, S – seltsid, RM – rahvamaja, M – muuseum, RK – raamatukogu, PA – perearstid, MKA – maakonnaarst, KL – kaitseliit, Konst – konstaabel, AÜ – aiandusühistud, Pol – politsei, PäA – päästeamet, LA – lasteaiad, AK – algkoolid, THA – tööhõiveamet, EELK HK – Hageri kogudus, KOV – Kohila piirkonna omavalitsus (= AV, VV, AVK, VVK), MTÜ – mittetulundusühing, KS – kolmas sektor, MK – muinsuskaitse, SN – Spordinõukogu, IL – infolehe toimetus, AE – alevieelarve, E – eravahendid, RE – riigieelarve, L – laen, A–abi, KIK – Keskkonnainvesteeringute keskus, RIP –, P – projekti rahastamine, VE – vallaeelarve, KE – Kohila piirkonna eelarve (= AE + VE) IV OSA. TABELID JA SKEEMID 1. Asend (OÜ Disarek 2001)

2. Rahvastik Andmed on seisuga 1. jaanuar 2000. a Tabel 1 Elanikkond Kohila alev Kohila vald Kokku Kokku 3483 2312 5795 mehi 1571 1174 2745 naisi 1912 1138 3050 Tabel 2 Elanike jagunemine vanusegruppide kaupa Kohila alev Kohila vald Kokku Lapsed 0–16 (k.a) 763 533 1296 mehi 379 276 655 naisi 384 257 641 Tööealised (16-a kuni pensionieani) 1968 1303 3271 mehi 962 760 1722 naisi 1006 543 1549 Tööeast vanemad (N – 57 ja vanemad, M – 62 ja vanemad) 752 476 1228 mehi 230 138 368 naisi 522 338 860 Tabel 3 Leibkondi Kohila alev Kohila vald Kokku Kokku 1539* 1002 2541* keskmiselt leibkonnas 2,27 2,3 2,28 Lasteta peresid 1068* 676 1744* Lastega peresid 471 326 797 1 lapsega 196 143 339 2 lapsega 197 114 311 3 lapsega 66 49 115 4 lapsega 7 15 22 5 lapsega 5 1 6 6 ja enama lapsega 0 4 4 * andmed ei ole täpsed Tabel 4 Puudega inimesi Kohila alev Kohila vald Kokku Kokku 124 88 212 I grupp 19 14 33 II grupp 81 51 132 III grupp 24 21 45 üksielavad 19 9 28 Lapsinvaliidid 14 12 26 neist õpivad – 9 9 Tabel 5 Rahvuslik koosseis, seisuga 1. jaanuar 2001. a eestlased venelased ukrainlased soomlased valgevenelased grusiinlased moldaavlased hollandlased kreeklased sakslased leedulased karjalased gagauusid lätlased osseedid poolakad tatarlased ingerlased mustlased aserbaidšaanlased tšuvašid määratlemata Kohila alev 2794 384 76 47 32 2 2 2 16 10 – 1 1 2 – 4 – 1 38 13 1 19 Kohila vald 1964 203 30 25 23 7 6 5 4 3 2 2 1 1 1 1 1 – – – – 7 Tabel 6 Elanikke asustusüksustes Kokku mehi naisi 0–17. a 18–pensionieani N – 57. a, M – 62. a ja vanemad 1. Aandu k 37 18 19 14 20 3 2. Adila k 64 34 30 13 30 21 3. Aespa k 52 25 27 14 21 17 4. Angerja k 64 37 27 16 35 13 5. Hageri a 172 89 83 34 84 54 6. Hageri k 136 76 60 39 72 25 7. Kadaka k 19 8 11 4 11 4 8. Lohu k 209 109 100 54 104 51 9. Loone k 38 16 22 13 20 5 10. Lümandu k 16 11 5 1 10 5 11. Masti k 94 46 48 13 52 29 12. Mälivere k 45 25 20 8 21 16 13. Pahkla k 119 57 62 30 75 14 14. Pihali k 96 50 46 27 55 14 15. Prillimäe a 397 183 214 123 211 63 16. Põikma k 21 12 9 7 13 1 17. Rabivere k 152 77 75 55 83 14 18. Rootsi k 28 16 12 6 17 5 19. Salutaguse k 198 101 97 47 107 44 20. Sutlema k 203 102 101 56 121 26 21. Urge k 67 34 33 10 30 27 22. Vilivere k 85 48 37 14 46 25 Vald kokku 2312 1174 1138 598 1238 476 Tabel 7 Loomulik iive Sündide arv Surmade arv Iive alev vald kokku alev vald kokku alev vald kokku 1999 35 24 59 41 33 74 –6 –9 –15 1998 32 24 56 43 25 68 –11 –1 –12 1997 34 21 55 40 33 73 –6 –12 –18 1996 28 23 51 48 27 75 –20 –4 –24 1995 39 27 66 50 26 76 –11 +1 –10 1994 38 32 70 43 40 83 –5 –8 –13 1993 38 27 65 52 33 85 –14 –6 –20 1992 38 34 72 45 22 67 –7 +12 +5 1991 47 28 75 39 34 73 +8 –6 +2 1990 55 41 96 45 33 78 +10 +8 +18 1989 58 31 89 47 36 83 +11 –5 +6 1988 64 38 102 52 35 87 +12 +3 +15 1987 44 34 78 43 34 77 +1 0 +1 1986 60 31 91 36 32 68 +24 –1 +23 1985 50 26 76 35 46 81 +15 –20 –5 1984 55 28 83 47 46 93 +8 –18 –10 Tabel 8 Tööhõive Kohila vald Kohila alev Kokku arv % arv % Tööealisi 1303 56,4 1968 56,3 3271 (56,4%) Registreeritud töötuid 46 46 92 Registreeritud tööotsijaid 66 92 158 Kokku registreeritud töötuid 112 8,6 138 7,9 250 (7,6%) 3. Kohaliku omavalitsuse juhtimisstruktuur

4. Asutused ja funktsioonid

5. Eelarve struktuur Kohila valla eelarve struktuur 1997–2000 (tuhandetes kroonides) Valdkond 1997 1998 1999 2000 täitmine % investeeringud täitmine % investeeringud täitmine % investeeringud täitmine % investeeringud Üldvalitsemine 1792,3 26,8 185,6 2010,3 14,3 2101,6 18,1 1860,9 17,1 Riigi- ja korrakaitse 42,2 0,6 35,8 0,3 16,7 0,1 10,0 0,1 Haridus ja teadus 2896,8 43,3 3419,4 24,4 3552,4 30,6 4522,9 41,5 325,2 Kultuur ja kunst 218,2 3,3 48,7 3309,4 23,6 2716,3 543,8 4,7 100,0 901,2 8,3 182,0 Sport ja puhkus 51,7 0,8 85,7 0,6 115,3 1,0 173,2 1,6 Tervishoid 91,6 1,4 29,0 0,2 11,0 0,1 59,7 0,5 Sotsiaalhoolekanne 743,6 11,1 98,6 3884,2 27,7 2922,0 2983,7 25,7 2000,0 979,2 9,0 Majandus 803,6 12,0 1009,9 7,2 262,0 1402,0 12,1 367,7 1935,1 17,7 867,6 Arvlemised 55,3 0,8 48,0 0,3 74,8 0,6 70,2 0,6 Laenude tagasimaksmine 177,7 1,3 801,0 6,9 396,1 3,6 Reservfond Kokku kulud 6695,3 100,0 332,9 = 5,0% 14 009,4 100,0 5900,3 = 42,1% 11 602,3 100,0 2467,7 = 21,3% 10 908,5 100,0 1374,8 = 12,6% Füüsilise isiku tulumaks 2733,1 38,5 – 3725,4 26,7 – 5436,7 44,4 – 6115,9 55,1 – Maamaks 1052,5 14,8 – 1380,4 9,9 – 1397,3 11,4 – 2681,7 24,2 – Reklaamimaks – 2,7 0,0 – 5,4 0,0 – 3,6 0,0 – Trahvid 20,7 0,3 – 0,6 0,0 – 0,0 – 0,6 0,0 – Loodusvarade tasu 40,5 0,6 – 48,8 0,4 – 58,5 0,5 – 90,0 0,8 – Muu tulu varadelt 0,0 – 12,0 0,1 – 16,4 0,1 – 40,2 0,4 – Tulu munitsipaalasutustelt 341,3 4,8 – 415,4 3,0 – 422,2 3,4 – 467,2 4,2 – Muud omatulud 219,4 3,1 – 368,5 2,6 – 144,5 1,2 – 52,7 0,5 – Laekumised riigieelarvest 2523,5 35,6 – 5794,3 41,6 2922,0 4735,3 38,7 2272,0 1592,3 14,4 – Muud laekumised 161,0 2,3 – 87,2 0,6 – 25,2 0,2 – 49,4 0,4 – Laen – 2100,0 15,1 – – 0,0 – Kokku tulud 7092,0 100,0 – 13 935,3 100,0 – 12 241,5 100,0 – 11 093,6 100,0 – • Üldvalitsemine – volikogu, vallavalitsus, omandireformi kulud. • Haridus – lasteaed, algkoolid, õpilaste vedu, õpilaste sõidusoodustus, arvutipunktid, osalemine hariduskulude katmises teistes OV. • Kultuur – piirkondlikud kultuuriüritused, rahvamaja, raamatukogu, muinsuskaitse, toetus usuasutustele. • Sport – piirkondlikud spordi- ja vabaajaüritused, toetus sportlastele. • Tervishoid – apteek, ravikindlustusega hõlmamata elanike ravikulud, osalemine Rapla teiste OV tervishoiukulude katmises (Rapla linn, Kohila alev). • Sotsiaalhooldus – toetused, koduteenused, usaldustelefon, osalemine vanurite sotsiaalhoolduse kulude katmises teistele OV, hoolekande teenused. • Majandus – heakord (tänavavalgustus, kalmistu, prügimäed), veemajandus, territoriaalne planeerimine, loodus- ja keskkonnahoid, maakorraldus, teede korrashoid. • Arvlemised – maakonna arengufond. • Muu tulu varadelt – rent, vara müük. • Muud omatulud – laekumised maade erastamisest, kantseleiteenused. • Tulu munitsipaalasutustelt – toiduraha, lasteaia kohamaks, kommunaalteenused. • Laekumised riigieelarvest – riigilt üldtoetus, toetused maakonna toetusfondist, toimetuleku- jt sotsiaaltoetused, investeeringud riigieelarvest, kaitseväearvestus. • Muud laekumised – arvlemised teistelt omavalitsustelt, annetused ja sihtfinantseerimised erinevatelt isikutelt ja organisatsioonidelt. Kohila alevi eelarve struktuur 1997–2000 (tuhandetes kroonides) Valdkond 1997 1998 1999 2000 täitmine % investeeringud täitmine % investeeringud täitmine % investeeringud eelarve % investeeringud Üldvalitsemine 1806,6 11,1 91,3 1778,9 8,8 1815,3 8,1 2532,9 11,7 80,0 Riigi- ja korrakaitse 38,0 0,3 10,5 0,1 12,5 0,1 8,0 0,0 Haridus 7499,3 46,2 248,7 7498,2 37,3 532,8 11 392,9 50,7 3552,7 8859,6 41,0 607,7 Kultuur 286,6 1,8 291,8 1,4 377,1 1,7 543,4 2,5 Sport 198,6 1,2 236,7 1,2 266,2 1,2 406,9 1,9 Tervishoid 488,6 3,0 340,2 99,0 0,5 327,0 1,5 302,4 254,7 1,1 Sotsiaalhooldus 1564,0 9,6 1769,0 8,8 1972,2 8,8 1867,1 8,6 Majandus 2796,7 17,3 6298,0 31,3 4520,3 2,0 775,6 5395,6 25,0 546,9 Arvlemised 82,5 0,5 79,4 0,4 136,9 0,6 69,6 0,3 Laenude tagasimaksmine 1465,2 9,0 2058,5 10,2 1629,1 7,3 1374,6 6,3 Reservfond 352,6 1,6 Kokku kulud 16 226,1 100,0 716,2 = 4,4% 20 120,0 100,0 532,8 = 2,6% 22 449,5 100,0 4630,7=20,6 21 665,0 100,0 1234,6 = 5,7 Tulumaks 6403,6 39,0 – 7147,2 35,4 – 8923,6 38,0 – 9521,0 43,9 – Maamaks 199,4 1,2 – 301,5 1,5 – 338,9 1,4 – 340,0 1,6 – Segatulud 229,4 1,4 – 287,4 1,4 – 309,1 1,3 – 164,0 0,8 – Tulu varadelt 300,6 1,8 – 379,1 1,8 – 276,8 1,2 – 750,3 3,5 – Haridusasutuste omatulu 614,9 3,7 – 751,2 3,7 – 915,3 3,9 – 1016,4 4,7 – Laekumine majandustegevusest 246,2 1,5 – 3063,3 15,2 – 2654,8 11,3 – 2913,3 13,4 – Kulude katteks suunatud jääk 943,3 5,7 – 210,5 1,0 – 92,1 0,4 – 812,3 3,7 – Teiste OV osalemine hariduses 1490,1 9,1 – 1598,6 7,9 – 1605,0 6,8 – 1911,2 8,8 – Riigitoetus 2746,2 16,7 – 2864,8 14,2 – 6936,7 29,5 – 3098,6 14,3 – Sotsiaalministeeriumilt 1288,8 7,9 – 1349,0 6,7 – 1398,5 5,9 – 1137,9 5,3 – Laenud 1657,0 10,1 – 2000,0 9,9 – – – Laenude tagastamine teistelt 319,6 1,9 – 258,9 1,3 – 59,0 0,3 – – Kokku tulud 16 439,1 100,0 – 20 211,5 100,0 – 23 509,8 100,0 – 21 665,0 100,0 – • Üldvalitsemine – volikogu, alevivalitsus • Haridus – lasteaed, gümnaasium, koolituskeskus, õpilaste sõidusoodustus, skautlus, osalemine hariduskulude katmises teistes OV-s • Kultuur – kohalikud kultuuriüritused • Sport – kohalikud spordiüritused, spordikool • Tervishoid – perearstid, tervishoiu investeeringud, osalemine kulude…? • Sotsiaalhooldus – toetused, koduteenused, päevakeskus, turvakeskus, usaldustelefon • Majandus – heakord, katlamaja, territoriaalne planeerimine, loodushoid, maakorraldus, elamumajandus • Arvlemised – maakonna arengufond Märkus: 2000. a on esialgu ainult täpsustatud eelarve, investeeringud on tegelik. • Segatulud – riigilõiv, kantselei teenustasu, finantstulu, kauplemisloa tasu, projektirahad • Tulu varadelt – rent, vara müük, ressursimaks • Haridusasutuste omatulu – toiduraha, lasteaia kohamaks, koolituskeskuse õppekulu, gümnaasiumi arvutikursus • Laekumine majandustegevusest – katlamaja, terminal • Riigitoetus – riigilt, maakonna toetusfondist, RIP, kaitseväearvestus • Sotsiaalministeeriumilt – toimetulekutoetus, transpordihüvitus, elektersideteenuse hüvitus, projekti raha Märkus: 2000. a projekt ei sisalda toimetulekutoetuse summat, mistõttu ei ole protsendid eelmiste aastatega võrreldavad. 6. Investeeringud Kohila valla investeeringud 1997.–2000. a Aasta Objekt Tegevusala Investeeringu maksumus (tuhat krooni) sh riigieelarve vahendid (tuhat krooni) 1997 Sõiduauto «Suzuki» ost Üldvalitsemine 186 Hageri Rahvamaja kapitaalremont Kultuur 49 Prillimäe kanalisatsioonitrassi kapitaalremont Veemajandus 49 Prillimäe pumbajaama ost Veemajandus 50 Kokku 334 1998 Hageri Rahvamaja rekonstrueerimine Kultuur 2651 Hageri vabaõhulava ehitus Kultuur 26 Jaanilinna maaüksuse ost Kultuur 40 Hageri Hooldekodu ehitus Sotsiaalhoolekanne 2922 2922 Masti küla tänavavalgustuse ehitus Heakord 20 Rabivere puurkaevu ost Veemajandus 4 Prillimäe kanalisatsioonitrassi kapitaalremont Veemajandus 27 Hageri veetrassi ehitus Veemajandus 169 Prillimäe kanalisatsiooni ehituse projekt Veemajandus 42 Kokku 5901 2922 1999 Hageri Hooldekodu ehitus Sotsiaalhoolekanne 2000 2000 Sutlema mõisa väravahoone restaureerimine Muinsuskaitse 347 *247 Pahkla küla tänavavalgustuse ehitus Heakord 6 — Salutaguse poe tänavavalgustuse ehitus Heakord 13 Salutaguse tänavavalgustuse ehitus Heakord 13 Masti küla tänava kapitaalremont Vallateede korrashoid 49 42 Lümandu küla tee kapitaalremont Vallateede korrashoid 119 100 Rabivere Suure küla tee kapitaalremont Vallateede korrashoid 36 30 Mälivere küla tee kapitaalremont Vallateede korrashoid 119 100 Hageri veetrassi ehituse projekt Veemajandus 13 Kokku 2715 2519 2000 Sutlema mõisa väravahoone restaureerimine Kultuur 185 *155 Prillimäe LPK «Põnnipere» kapitaalremont Haridus 198 Prillimäe LPK «Põnnipere» juurdeehituse projekt Haridus 35 Hageri Lasteaed-Algkooli spordiväljaku ehitus Haridus 77 Hageri kooli ehituse projekt Haridus 15 Hageri Rahvamaja lasteaia osa kapitaalremont Kultuur 80 Pahkla palvemaja kapitaalremont Kultuur 72 Hageri tänavavalgustuse kapitaalremont Heakord 104 Adila tänavavalgustuse ehitus Heakord 19 Hageri kalmistu piirdeaia kapitaalremont Heakord 15 Lohu silla ehituse projekt Vallateede korrashoid 20 Valla teede kapitaalremont Vallateede korrashoid 181 Salutaguse kanalisatsiooni kapitaalremont Veemajandus 388 Salutaguse veetrassi (1 km) ehitus Veemajandus 39 Prillimäe veemajandus kapitaalremont. Veemajandus 93 Hageri veetrassi ehituse projekt Veemajandus 19 Kokku 1540 155 * Investeeringu summa ei ole lülitatud Kohila valla eelarvesse, kuna ehitustööde tellijana maksis Muinsuskaitse Inspektsioon raha ehitajale. Kohila alevi investeeringud 1997.–2000. a Aasta Objekt Tegevusala Investeeringu maksumus (tuhat krooni) sh riigieelarve vahendid (tuhat krooni) 1997 Lasteaed «Männi» 6 ukseplokki Haridus 21,0 Lasteaed «Sipsik» katuse remont Haridus 36,7 Gümnaasiumi soojussõlme rekonstrueerimine Haridus 227,0 Alevivalitsuse sõiduauto soetus Valitsemine 91,3 Perearstiruumide rekonstrueerimine Tervishoid 340,2 Kokku 716,2 1998 Gümnaasiumi 6 tualettruumi rekonstrueerimine Haridus 532,8 Kokku 532,8 1999 Apteegi ruumide rekonstrueerimine Tervishoid 302,4 Lasteaed «Männi» katuse kapitaalremont Haridus 130,8 Koolituskeskuse hoone rekonstrueerimine Haridus 3421,9 2800,0 Tänavate kapitaalremont Majandus 216,0 216,0 Soojustrasside rekonstrueerimine Majandus 559,6 Kokku 4630,7 3016,0 2000 Gümnaasiumi akende vahetus Haridus 607,7 Alevivalitsuse veetrassi ja kogumiskaevu ehitus Valitsemine 80,0 Tänavate kapitaalremont Majandus 308,8 Tänavavalgustusliinide ehitus Majandus 135,9 Vabrikusilla ost Majandus 12,6 Soojatrasside rekonstrueerimine Majandus 89,6 Kokku 1234,6 Kohila valla kavandatavad investeeringud 2001.–2003. a 2001 Prillimäe lasteaia juurdeehitus Haridus 1100 Hageri algkooli ehitus (veevarustus) Haridus 400 Hageri muuseumi kapitaalremont Kultuur 15 Spordiväljakute ehitus Sport ja puhkus 10 Hageri kalmistu aia rekonstrueerimine Heakord 10 Tänavavalgustuse kapitaalremont Heakord 60 Valla teede kapitaalremont Vallateede korrashoid 150 150 Prillimäe veemajanduse kapitaalremont Veemajandus 49 Kokku 1794 150 2002 Hageri algkooli ehitus Haridus 3600 2000 Hageri muuseum Kultuur 30 Tänavavalgustuse kapitaalremont Heakord 50 Hageri kalmistu aia rekonstrueerimine Heakord 50 Valla teede kapitaalremont Vallateede korrashoid 200 200 Prillimäe veemajanduse kapitaalremont Veemajandus 200 200 Kokku 4130 2400 2003 Hageri Muuseumi kapitaalremont Kultuur 30 Tänavavalgustuse kapitaalremont Heakord 40 Loone linnuse silla ehitus Vallateede korrashoid 150 Valla teede kapitaalremont Vallateede korrashoid 200 200 Veemajanduse investeeringud Veemajandus 500 400 Kokku 920 600 Kohila alevi kavandatavad investeeringud 2001.–2003. a 2001 Lasteaia soojustamine (projekt ja renoveerimine) Haridus 1400 700 Gümnaasiumi õppekorpuse projekt ja renoveerimine Haridus 500 Veevarustuse ja kanalisatsiooni süsteemi rekonstrueerimine Majandus 385 Tallinna mnt silla rekonstrueerimine (sh kõnniteed) Majandus 2000 2000 Teete ja platside kapitaalremont (sh raudtee ülesõit) Majandus 1000 Elamuehitus (sotsiaalpindade renoveerim, sauna katus) Majandus 235 Planeerimine ja projekteerimine Majandus 615 Kokku 6135 2700 2002 Gümnaasiumi õppekorpuse projekt ja renoveerimine Haridus 3000 2500 Gümnaasiumi spordikompleksi projekt ja ehitus Haridus 2000 1500 Veevarustuse ja kanalisatsiooni süsteemi renoveerimine Majandus 2450 1500 Tallinna mnt silla rekonstrueerimine (sh kõnniteed) Majandus 6500 6000 Teete ja platside kapitaalremont (sh raudtee ülesõit) Majandus 1000 Elamuehitus (sotsiaalpindade renoveerimine) Majandus 300 Planeerimine ja projekteerimine Majandus 600 Kokku 15 850 11 500 2003 Gümnaasiumi õppekorpuse projekt ja renoveerimine Haridus 3500 3000 Gümnaasiumi spordikompleksi projekt ja ehitus Haridus 12 000 10 000 Veevarustuse ja kanalisatsiooni süsteemi renoveerimine Majandus 10 500 10 000 Raamatukogu ruumide lahenduse leidmine 3200 3000 Tallinna mnt silla rekonstrueerimine (sh kõnniteed) Majandus 1000 Elamuehitus (sotsiaalpindade renoveerim) Majandus 500 Planeerimine ja projekteerimine Majandus 300 Kokku 31 000 26 000 7. Maareform Andmed on seisuga 1. jaanuar 2001. a. Maa ostueesõigusega erastamine Kohila vald Kohila alev Eramaja krunte 530 Tootmis- ja ärihoonete krunte ca 70 Esitatud / vastu võetud erastamise avaldusi 3939 592 neist katastrisse kantud 88,0% 83,8% Korteriomandi seadmine Kohila vald Kohila alev Kortereid 311 886 Vastu võetud korteriomandi seadmise avaldusi X 870 neist kinnistus 39 krt – 13% 406 – 46,55% katastris 184 krt – 59% 596 – 68,5% töös katastrisse kandmiseks 70 – 8% tegemata 88 krt – 29% Maa munitsipaliseerimine Kohila vald Kohila alev Kinnistus munitsipaalomandeid 4 7 Munitsipaalomandisse taotletavaid hooneid, rajatisi ja objekte 20 20 Maareservi taotletav maa ja metsamaa (ha) 6045 – Munitsipaalomandisse taotletavaid tänavad ja väljakud 27 Õigusvastaselt võõrandatud maade tagastamine ja kompenseerimine Kohila vald Kohila alev Lõpetatud toimikuid 440 57 Menetluses olevaid toimikuid 44 2 Lahendamata toimikuid 187 2 Maareformi seis pindala järgi (ha) Kohila vald Kohila alev Pindala 22 670 350 Katastrisse kantud, sh 6998 – 30% 144,71 – 41% eraomand 139,33 munitsipaalomand 3,23 riigiomand 2,15 Sh kinnistatud, sellest 6998 – 31% 132,36 – 38% eraomand 6830 128 munitsipaalomand 4 3,23 riigiomand 164 1,1 Katastrisse kandmata, sh 70% riigimets ~ 18% vabad maad ~ 20% munitsipaalmetsataotlus ~ 3% tagastamine, erastamine ~ 29% 8. Alev, alevikud ja külad

9. Kohila alev