Pärnu Linnavolikogu — Pärnu linna arengukava aastateks 1999-2005 muutmine — KO, 2001, 62, 1185

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322) paragrahvi 22 lõike 1 punkti 7 ja paragrahvi 37 lõike 3 alusel Pärnu Linnavolikogu määrab: 1. Muuta Pärnu Linnavolikogu 17. detsembri 1998. a määrusega nr 35 kinnitatud «Pärnu linna arengukava aastateks 1999–2005» ja kinnitada see uues redaktsioonis (juurde lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Pärnu Linnavolikogu 17. detsembri 1998. a määruse nr 35 «Pärnu linna arengukava aastateks 1999–2005 kinnitamine» punkt 1. 3. Määrus jõustub 4. juulil 2001. a. Volikogu esimees Väino LINDE kinnitatud Pärnu Linnavolikogu 28. juuni 2001. a määrusega nr 20 «Pärnu linna arengukava aastateks 1999–2005 muutmine» PÄRNU LINNA ARENGUKAVA AASTATEKS 1999–2005 1. SISSEJUHATUS Praegu kehtiv «Pärnu linna arengukava aastateks 1999–2005» on kinnitatud Pärnu Linnavolikogu 17. detsembri 1998. a määrusega nr 35. Kehtiv arengukava koosneb järgmistest osadest: I osa: • Hetkeolukorra ülevaade ja analüüs II osa: • Üldosa • Tulevikuvisioon 2010. aastaks, arenguprioriteedid ja arengueesmärgid • Maakasutuse üldpõhimõtted • Tegevuskava aastani 2005 • Investeeringute kava aastateks 1999–2001 Hetkeolukorra ülevaade ja analüüs oli aluseks arengukava II osa koostamisel. Hetkeolukorra ülevaates ja analüüsis on kirjeldatud hetkeseisu erinevates eluvaldkondades, määratletud nende valdkondade arengut mõjutavad sisemised ja välimised tegurid ning analüüsitud valdkondi mõjutavaid olulisemaid tugevaid ja nõrku külgi ning väliskeskkonnast tulenevaid olulisemaid võimalusi ja ohte. Pärnu linna arengukava üldosas on kirjeldatud arengukava mõistet, arengukava koostamise aluseks olnud materjale ja arengukava koostamise protsessi. Üldosas on antud lühiülevaade rahvastiku arvu ja vanuselise koosseisu muutuste mõjust Pärnu linna erinevatele eluvaldkondadele. Pärnu Linnavolikogu kinnitas 18. detsembri 1997. aasta määrusega nr 41 Pärnu linna tulevikuvisioon 2010. aastaks, arenguprioriteedid ja arengueesmärgid. Lühiülevaade nendest on toodud eraldi osana. Seoses ühiskonnas aset leidnud kiirete muudatustega on tekkinud vajadus Pärnu linna arengukava uuendamiseks ja täiendamiseks. Pärnu Linnavalitsus otsustas muuta «Pärnu linna arengukava aastateks 1999–2005» II osa alaosa «Sissejuhatus», «Üldosa» ja «Tegevuskava aastani 2005». «Investeeringute kava aastateks 1999–2001» asendati osaga «Investeeringute prioriteedid valdkondade kaupa aastateks 2002–2003» ning «Investeeringute prioriteedid aastaks 2002». Arengukava tegevuskava vormis on muudetud konkreetsemaks arengueesmärkide saavutamiseks kavandatud tegevusi, lisatud on projekti eest vastutaja ja lisainformatsioonina märkuste lahter ning projekti üldmaksumus. Iga valdkonna tegevuskava ees on vajadusel konkretiseeritud ja nüüdissajastatud vastava valdkonna arengueesmärke. 2. ÜLDOSA Meid ümbritsev ühiskond on sageli ettearvamatu, muutuv ja dünaamiline ning seetõttu tuleb seada olulisemad sihid, mis suunas edasi liikuda. Selleks on vaja määratleda linna pikaajaline arengustrateegia tähtsamate linnaelu mõjutavate valdkondade lõikes, et tagada linnaelanikele ja külalistele vajaduste võimalikult igakülgne rahuldamine. Linna arendamise eesmärgid pikemaks ja lühemaks ajaks ning nende eesmärkide saavutamiseks kavandatavad tegevused kajastuvad Pärnu linna arengukavas. Pärnu linna arengukava on linna sotsiaalmajandusliku ja keskkonna seisundi analüüsist ning prognoosist tulenevate muutuste süsteemne käsitlus linna tervikliku arengu tagamiseks, mis on tasakaalustatud selle realiseerimise võimalustega. Pärnu linna arengukava on aluseks üldplaneeringu kehtestamisele ja tasakaalustatud eelarve koostamisele. Pärnu linna arengukava koostades on arvestatud Läänemeremaade Nõukogu poolt välja töötatud dokumendiga «Strateegiad ja visioonid Läänemere regioonis 2010», milles Pärnut käsitletakse regionaalse tähtsusega linnana, kus eelkõige järgitakse säästva arengu põhimõtteid. Samuti on Pärnu linna arengukava koostamisel lähtutud Eesti Tuleviku-uuringute Instituudis valminud Eestimaa sotsiaalmajanduslikust planeeringust «Eesti 2010», Pärnu maakonna arengukavast ja üldplaneeringust ning Pärnu rahavastikuprognoosist. Pärnu linna tulevik sõltub oluliselt kogu maakonna üldisest arengust, mõjutades omakorda ka rahvastiku arengut. Arengukava koostamisel on oluline arvestada rahvastikus toimuvate protsessidega ja suundumustega – on ju arengukava peamine eesmärk linnaelanikele paremate elu-, töö- ja puhketingimuste loomine ning inimesed on peamine ressurss ka arengukava täitmisel. 1996. aastal koostatud Pärnu linna rahvastikuprognoosi kohaselt jätkub ka tulevikus maakonna rahvastiku kontsentreerumine – kasvab eelkõige Pärnu linn ja tema lähiümbrus. Pärnu linna eakate inimeste osatähtsus (ligikaudu 24%) on suhteliselt suur ning Pärnu rahvastik vananeb kõikide prognoosivariantide kohaselt. Jätkub laste ja noorte osatähtsuse langus ning kasvab tööealiste ja tööeast vanemate inimeste osatähtsus. Tööealiste arv ja osatähtsus kasvab eelkõige vanemas tööeas olevate inimeste ning sinna jõudjate arvel, nooremas tööeas inimeste arv ning osatähtsus langeb pidevalt. Seega alates 2010. aastast hakkab tööikka ja tööturule jõudma väikesearvuline 1990. aastatel sündinud põlvkond, pensioniikka aga suhteliselt rohkearvuline tänaste 40–50-aastaste põlvkond. Praegused negatiivsed rahvastikutendentsid mõjutavad eelkõige haridussfääri – toimub järsk kooliminejate arvu langus, kandudes aasta-aastalt edasi vanematesse klassidesse ja vanuserühmadesse. Samas seab vanemaealiste inimeste osatähtsuse pidev kasv omad tingimused sotsiaalsfääri arengule laiemalt. Rahvastiku struktuuris toimuvaid muutusi on oluline arvestada kogu linna majanduselu korraldamisel. Pärnu linna arengukava väljatöötamine oli jagatud sisuliselt ja ajaliselt kolmeks suureks etapiks. Esimeses etapis koostasid erinevate eluvaldkondade töörühmad hetkeolukorra ülevaate ning viisid läbi SWOT-analüüs, toomaks esile vastava valdkonna tugevad ja nõrgad küljed ning neid mõjutavad võimalused ja ohud. Teises etapis sõnastati Pärnu tulevikuvisioon 2010. aastani, millest lähtuvalt töötati välja Pärnu linna strateegilised arengueesmärgid. Olulisuse järjekorras järjestatud arengueesmärkidest kujunesid Pärnu linna arenguprioriteedid. Tulevikuvisiooni ja arengueesmärkide saavutamiseks koostati tegevuskava koos konkreetse ajakava, vajalike ressursside ja ressursside allikatega aastani 2005. Seatud on linnaeelarvest finantseeritavad investeeringute prioriteedid valdkondade kaupa aastateks 2002–2003 ja investeeringute prioriteedid aastaks 2002. 3. PÄRNU TULEVIKUVISIOON 2010. AASTAKS, ARENGUPRIORITEEDID JA ARENGUEESMÄRGID 2005. AASTANI Linna prioriteetsed arengusuunad on määratletud lähtudes linna geograafilisest asukohast, regionaalsuse printsiibist, ajaloolistest traditsioonidest, looduslikest ressurssidest ja linna eripärast. PÄRNU TULEVIKUVISIOON 2010. AASTAKS Pärnu on 2010. a turvalise elukeskkonna, tasakaalustatud majanduse ja nüüdisaegse infrastruktuuriga regioonikeskus, omanäoline ning aastaringselt atraktiivne kuurortlinn. Tulevikuvisioon on nägemus, millisena soovime näha Pärnut aastal 2010 ja kaugemas tulevikus. Visioon kujutab endast soovitavat seisundit, mida tahetakse tulevikus saavutada. Pärnu tulevikuvisiooni definitsioonis aastaks 2010 on määratletud selleks ajaks linna iseloomustavad peamised märksõnad. Tulevikuvisiooni paremaks saavutamiseks kehtestatakse prioriteetsed arengusuunad ehk arenguprioriteedid. Arenguprioriteetide täitmiseks seatakse konkreetsed arengueesmärgid, mille saavutamine koosneb süsteemsetest tegevustest ehk tegevuskavast. II. Pärnu arenguprioriteedid Olulisuse järjekorras järjestatud arengueesmärkidest kujunesid Pärnu linna arenguprioriteedid. Allpool lahtiseletatud arenguprioriteetidele järgnevad sellele prioriteedile vastavad arengueesmärgid. 1. Pärnu on inimväärse elukeskkonnaga ja sotsiaalselt turvaline linn 1.1. Keskkond: 1.1.1. on rakendunud keskkonnastrateegia ning tagatud normidele vastav keskkonnaseisund (õhk, vesi, maa); 1.1.2. on rakendunud haljastuskontseptsioon; 1.1.3. on tagatud toimiv jäätmemajandus. 1.2. Eluase: 1.2.1. on rakendunud linna eluasemestrateegia. 1.3. Turvalisus: 1.3.1. on rakendunud kodanike julgeoleku ja avaliku korra tagamise süsteem; 1.3.2. on rakendunud päästeteenistuse süsteem. 1.4. Haridus: 1.4.1. on loodud nüüdisaegne haridussüsteem konkurentsivõimelise alus-, põhi- ja gümnaasiumihariduse ning huvi- ja täienduskoolituse andmiseks. 1.5. Tervishoid: 1.5.1. on rakendunud patsiendikeskne üldarstiabi süsteem; 1.5.2. on rakendunud terviseedenduse ja tervisekaitse süsteem. 1.6. Kultuur, sport ja vaba aeg: 1.6.1. on tagatud erinevate kultuuriliste teenuste ja sportimisvõimaluste kättesaadavus; 1.6.2. on tagatud kultuuri- ja spordielu säilimine ja ning areng linnaosade keskustes. 1.7. Hoolekanne: 1.7.1. on rakendunud elanike iseseisvat toimetulekut efektiivselt ja paindlikult toetav hoolekanne. Linna all mõistetakse tiheda hoonestatusega territoriaalset üksust, kus aegade jooksul on tekkinud rahvastiku asustatuse suur kontsentratsioon. Linnas on välja ehitatud teed ja muud vajalikud tehnilised kommunikatsioonid. Inimese elutegevuseks on rajatud vajalikud haridus-, kultuuri-, tervishoiu- ja sotsiaalabiasutused. Sõltuvalt ajaloolistest tingimustest, geograafilisest asukohast ja looduslike ressursside olemasolust on linnade tekkepõhjused erinevad. Linnad on kujunenud välja inimeste tõmbekeskusteks, pakkudes selleks sobivat elukeskkonda. Linn peab võimaldama inimesel elada, töötada ja puhata. Nende kolme inimtegevuse põhifunktsiooni täitmise tingimused on linnaarendusliku tegevuse peaeesmärkideks. Pärnust on hetkel kujunenud tasakaalustatud funktsioonidega linn. Linnaelanikel on olemas eluase, võimalus leida töökoht, olla kindlustatud meditsiinilise ja kultuurilise teenindamisega, noortel on võimalus saada haridus. Linna looduslik elukeskkond on tasakaalustatud, tagatud on maa, õhu ja vee kaitsmine reostuste eest. 1997. aastal oli Pärnu üks vähestest Eesti linnadest, kus elanike arv kasvas, seda küll rahvastiku rände arvelt. See tähendab, et siin on olemas inimestele suhteliselt paremad elutingimused kui teistes linnades. Linna arengukava ja üldplaneering peavad tagama linnaarendusliku kompleksse tegevuse. Nende dokumentidega tuleb määratleda tingimuste ja toimingute terviklik süsteem, mis kasutades Pärnus olevaid ressursse muudab selle linnaelanikele veelgi paremaks ja turvalisemaks elukeskkonnaks. 2. Pärnu on kuurortlinn, Läänemere tunnustatud turismikeskus 2.1. On loodud tingimused turismimajanduse aastaringseks toimimiseks (ravi-, puhkuse-, huviala-, konverentsi- ja koolitus- ning äriturism): 2.1.1. on loodud efektiivselt toimiv teabesüsteem ja mainekujundus; 2.1.2. on asutatud Läänemeremaade turismiuuringute ja koolituskeskus; 2.1.3. soodustatakse kurortoloogia kui teadusharu arengut; 2.1.4. on kujundatud välja kuurorti ja turiste teenindavate asutuste kvaliteedinõuetele vastav võrk; 2.1.5. on laiendatud rannapiirkonda ja viidud selle seisund vastavusse rahvusvaheliste nõuetega. Pärnu kuurordi algusaastaks loetakse 1838. a, kui mere äärde rajati esimene supelasutus. 160-aastase ajaloo jooksul on Pärnust kujunenud Eestis, Baltimaades ja ka Venemaal tuntud kuurortlinn. Seda on tinginud soodne geograafiline asend, looduslikult kaunis rand ning parkide ja haljasaladega kaetud rannaäärne linnaosa. Pärnus on välja kujunenud sanatooriumid ja taastusravikeskuste võrk, mis toimib edukalt aastaringselt. 1993. aastal asutati nende tegevust toetav Kuurordi ja Taastusravi Instituut. Hotellides, pansionaatides ja villades on olemas majutuskohti 1600 inimesele. Pärnule omaseks saanud kuurortlinna traditsioonid peavad jätkuma tulevikuski. Selleks on vaja muuta linn aastaringselt atraktiivseks. Lähiaastatel on tähtis arendada lisaks raviturismile veel konverentsi-, koolitus- ja huvialaturismi teenuseid. Suvesündmused peavad olema omanäolised ja ligitõmbavad, rand ja jahisadam vastavuses Euroopa Sinilipu nõuetega. Läbimõeldud linna mainekujundus, tutvustamine ja teabesüsteem on eduka kuurordi- ja turismilinna eelduseks. Linna üldplaneeringuga ja rannaalale tehtavate detailplaneeringutega tuleb tagada kuurordi ja puhkeala laienemine, järgides väljakujunenud haljastuse ja hoonestuse põhimõtteid. 3. Pärnu on soodsa ettevõtluskeskkonnaga, aastaringset tööhõivet tagav linn 3.1. On välja töötatud ja rakendunud tasakaalustatud majanduse arengukontseptsioon: 3.1.1. soodustada mitmekülgse majanduse arengut; 3.1.2. soodustada keskkonnasõbraliku ettevõtluse arengut; 3.1.3. soodustada kõrgtehnoloogilise ettevõtluse arengut. Pärnus on ajalooliselt väljakujunenud majandusharud, mis baseeruvad linna geograafilisel asendil ning kohalikul looduslikul toorainel. Pärnust sai hansalinn juba keskajal, kui siin oli sadam sisemaale viival kaubateel. Koos transpordisõlmega kujunes aegade jooksul välja sobiv tootmistegevus, millele lisandusid toetavad majandusharud. Hetkel on peamiselt kohalikul toorainel põhinevas töötlevas tootmises hõivatud ligikaudu 25% töövõimelisest elanikkonnast. Järgnevad kaubandus, ehitus, transport ja teised majandusharud. Tulevikus on oluline kindlustada väljakujunenud majandusstruktuuri säilimine. Linna käes olevate vahenditega, milleks on eelkõige ettevõtlust soosiv maapoliitika ja tehnilise infrastruktuuri väljaarendamine, tuleb kindlustada olemasolevate ettevõtete funktsioneerimine ja uutele investeeringutele soodsate tingimuste loomine. Ettevõtluse toetamisel ja soodustamisel tuleb järgida tasakaalustatud majanduse ja turu hajutamise põhimõtteid, et vähendada majanduses esinevaid riske ja võnkumisi. Linna üldplaneeringuga määratav maa sihtotstarve peab vastama tootmise ja äri vajadustele tulevikus. Tootmises tuleb enim tähelepanu pöörata keskkonnakaitse ja säästliku arengu põhimõtetele. Pärnu kutsehariduse, täiendus- ja ümberõppe võimalused peavad olema sobivad kohalikule ettevõtlusele ja majandustegevusele. 4. Pärnu on Eesti oluline haridus-, kultuuri-, tervishoiu- ja majanduskeskus 4.1. Haridus: 4.1.1. on loodud tingimused kõrghariduse andmiseks; 4.1.2. on loodud tingimused nüüdisaja vajadusi arvestava kutsehariduse andmiseks; 4.1.3. soodustada täienduskoolituse arengut. 4.2. Kultuur: 4.2.1. on tagatud Pärnule omaste kultuuri- ja sporditraditsioonide säilimine; 4.2.2. on loodud tingimused uute ja originaalsete projektide toetamiseks; 4.2.3. on välja kujundatud mitmekülgne aastaringselt toimiv sündmustekalender. 4.3. Tervishoid: 4.3.1. on välja kujundatud regionaalne eriarstiabi keskus; 4.3.2. soodustada taastusravi arengut. 4.4. Majandus: 4.4.1. soodustada ettevõtluse tugisüsteemide arengut; 4.4.2. soodustada investeeringuid; 4.4.3. on loodud multimeediakeskus; 4.4.4. on loodud tingimused rahvusvahelise side- ja veosõlme arenguks. Pärnu on Eesti edelaosa suurim linn. Aja jooksul on Pärnus välja kujunenud piirkondlikule keskusele vastav sotsiaalne ja tehniline infrastruktuur. Geograafilisest asukohast sõltuvalt on Pärnu transpordisõlm, kus on esindatud erinevad transpordiliigid. Eesti arengu seisukohalt on Pärnu ja peab olema ka tulevikus üks regioonikeskustest. Pärnus olemasolev haridus-, kultuuri- ja tervishoiuasutuste võrk teenindab lisaks linnaelanikele ka Pärnu maakonna vajadusi. Teatri «Endla» ja teiste kultuuriasutuste, Pärnu Haigla ja teiste tervishoiuasutuste ning samuti Pärnu Haigla ja Tartu Ülikooli Pärnu Kolledži uute hoonete ehitamise eesmärk on katta kogu Eesti edelaregiooni vajadusi. Arvestades rahvastiku asustustihedust Eestis ning sotsiaalsete vajaduste täitmiseks olevate majanduslike võimalustega, on otstarbekas tulevikus teatud sotsiaalsete funktsioonide täitmise väljaarendamisel arvestada mitte ainult linna vajadustega. Majandusstrateegiliselt on Pärnu tähtis transpordisõlm. Pärnut läbib Põhja-Euroopat ja Kesk-Euroopat ühendav automagistraal VIA Baltica. Pärnu sadama tagamaaks on Edela- ja Lõuna-Eesti, mis kindlustab loodusliku tooraine töötlemist ja eksporti. Lennuvälja kaudu toimub ühendus Eesti saartega ning on võimalikud tšarterreisid. Raudteel on säilinud kaubavedu ja vähesel määral reisijate transport. Lisaks transpordivõimalustele on Pärnus olemas piirkondlikku toorainet töötlevad ettevõtted, samuti majanduse tugisüsteemid nagu pangad, konsultatsiooni- ja koolitusasutused. Pärnu linna ja regiooni arengu seisukohalt on oluline säilitada ja arendada Pärnus teatud majandusliku tegevuse kontsentratsiooni, mis mõjuks soodustavalt kogu piirkonnale. Tähtis on rekonstrueerida linna läbiv VIA Baltica teelõik, välja arendada Pärnu sadam ning ehitada sadamat ja VIA Balticat ühendav linna ümbersõidutee. Transpordiskeem peab tagama tööstusrajoonide seosed magistraalteedega, sadama, lennuvälja ja raudteega nii, et need ei kulgeks läbi elurajoonide. Transpordiskeemi peab tagama linnakülalistele mugava ja lihtsa sissesõidu. Linna suunduva ja linnast väljuva ning linnasisese transpordiskeemi parandamiseks on tekkinud vajadus uue silla järele. Perspektiivsed sildade asukohad nähakse ette üldplaneeringus. 5. Pärnu on nüüdisaegse sotsiaalse ja tehnilise infrastruktuuriga linn 5.1. On korrastatud ja välja kujundatud optimaalne sotsiaalne infrastruktuur (lasteasutused, tervishoiu- ja hoolekandeasutused, kultuuri- ja spordirajatised, elamud). 5.2. On korrastatud ja rajatud optimaalne tehniline infrastruktuur (tehnovõrgud ja transpordisüsteem). Pärnu linnas elutegevuseks vajalik sotsiaalne ja tehniline infrastruktuur on välja kujunenud või välja ehitatud peamiselt nõukogude võimu aastatel. Kuigi hetkel suudetakse nende abil tagada normaalne elutegevus, on vajadus funktsioneerivate süsteemide optimeerimiseks. See tähendab sotsiaalse infrastruktuuri tegevuse korrastamist, efektiivsemaks muutmist, tehnilise ja materiaalse baasi renoveerimist ning väljaehitamist. Pärnu linna sotsiaalne infrastruktuur peab tagama inimtegevuse sotsiaalse kindlustatuse. Eesmärk on muuta haridus-, kultuuri- ja tervishoiuasutuste võrk, samuti elamumajandusega seonduv inimesele märksa mugavamaks, tagades samas selliste linna ressursside nagu raha, maa ja hooned senisest efektiivsema ja optimaalsema kasutamise. Tehnilise infrastruktuuri renoveerimine ja väljaehitamine on lähiaastatel ühs linna ees seisev põhiülesanne. Trasside inventariseerimine ja peremehetuse likvideerimine on selle eelduseks. Teede, tänavate, torustike ja elektrisidesüsteemide korrastamise mahajäämuse likvideerimisel tuleb lähtuda komplekssuse põhimõttest – remontida korraga nii maa-alused kommunikatsioonid ja asfaltkate, et vältida korduvate tööde tegemist. Tuleb jõuda olukorrani, kus trasside ja kommunikatsioonide omanik on kohustatud tagama nende funktsioneerimise ja väljaehitamise. Paralleelselt renoveerimistöödega on vajalik detailplaneeringutega kehtestatud linna teede ja tehniliste kommunikatsioonide väljaehitamine. 6. Pärnu on ajaloolist omanäolisust säilitav ja eksponeeriv linn 6.1. On loodud tingimused vaimse pärandi säilitamiseks ja teadvustamiseks. 6.2. On arvele võetud ja säilitakse arhitektuuriväärtused. 6.3. On säilitatud, uuendatud ning laiendatud pargid ja puiesteed. 6.4. On korrastatud Pärnu muul kui linna sümbol. 6.5. On tagatud traditsioonilise rannaala säilimine. 6.6. On loodud tingimused Pärnu jõe eksponeerimiseks. Pärnu on asutatud 1251. aastal. 750-aastase ajaloo jooksul on välja kujunenud omanäolised linnaosad. Väärtust omavad nii rannaala koos parkide ja haljastusega kui ka kesklinn ja Vana-Pärnu. Kindla eesmärgiga on planeeritud ja rajatud linna sadama piirkond, tööstuse- ja tootmispiirkonnad ning elamurajoonid. Pärnusse on rajatud mitmeid arhitektuuri- ja kultuuriväärtusi, mis vajavad kaitset ja säilitamist. Linna üldplaneeringuga ja maakasutuse põhimõtetega tuleb määrata linnaosade funktsioonid arvestades väljakujunenud traditsioone. Olulisemad eesmärgid on jõekallaste korrastamine ja läbipääsetavateks muutmine, tootmise viimine selleks sobivatesse linnaosadesse, rannaalale ja kuurorditsoonile sobiva haljastuse ja hoonestatuse säilitamine ning uute elamupiirkondade määramine. Pärnu olulisematest väärtustest tuleb tagada parkide ja puiesteede uuendamine ja laiendamine, korrastamist vajab Pärnu muul. Ajaloo eksponeerimise jaoks on vajalik lähiaastatel Pärnu Muuseumi uue hoone ehitamine. 7. Pärnu on Edela-Eesti halduskeskus 7.1. Soodustada riiklike ja rahvusvaheliste institutsioonide teket ja laienemist Pärnusse. Pärnu on maakonnakeskus. Pärnus on vastavalt riiklikule halduskorraldusele olemas mitmete riigivõimu struktuuride institutsioonid. Siin asuvad maakonnavalitsus, korrakaitse ja kohtuvõimu struktuurid, päästeamet ning teised riigiasutused. Riiklike institutsioonide olemasolu annab riigi haldusfunktsioonide kohapealse operatiivse kasutamise võimaluse. Lisaks sellele kaasnevad töökohad ja rahalised ressursid materiaalsete vahendite soetamiseks, mis teenivad Pärnu elanikke. Selpõhjusel on riiklike haldusasutuste olemasolu ning nende tegevuse laienemine Pärnusse vajalik. Linn saab seda protsessi toetada nende käsutusse maa ja hoonete andmisega. Tulevikus ei ole välistatud rahvusvaheliste institutsioonide ning välisriikide ja -firmade esinduste olemasolu Pärnus, arvestades linna asukohta Tallinna ja Riia vahelisel maanteel. Kui suudame ellu viia arengueesmärgid, tagame oma visiooni täitumise olla turvalise elukeskkonna, tasakaalustatud majanduse ja nüüdisaegse infrastruktuuriga regioonikeskus, omanäoline ning aastaringselt atraktiivne kuurortlinn. 4. MAAKASUTUSE ÜLDPÕHIMÕTTED 1. Parkide ja haljasalade pindala suurendamine Pärnu linnas kuni 35 m2 elaniku kohta. 2. Linnas konkreetsete kaitserežiimide ja piiride määramine looduskaitsealadele. 3. Linna väärtuslikumate piirkondade kindlaksmääramine, kus kõikide ehitiste puhul peab toimuma avalik arhitektuurikonkurss. 4. Parkides ärimaana maksimaalselt 10% kasutamine. 5. Üldplaneeringus 60–70 ha suuruse ala leidmine elamumaaks. 6. Riigilt linnale uuteks elamuehituspiirkondadeks maade taotlemine. 7. Uute elamukruntide planeerimisel elamukrundi optimaalseks suuruseks 900 m2 ja maksimaalseks suuruseks 1500 m2 kehtestamine. 8. Jõekallaste läbipääsetavaks muutmine. 9. Võimaluste leidmine jõe kallastelt tootmise üleviimiseks tööstuspiirkonda. 10. Riigilt vabade maade taotlemine jõeäärsete ettevõtete ümberpaigutamiseks. 11. Tööstuspiirkondadesse vähemalt 20% haljastuse, sh 60% kõrghaljastuse planeerimine. 12. Jõe kallaste elamumaaks muutmine, arvestades jõeäärset vajalikku ehituskeelutsooni. 13. Ehituskeelu kehtestamine jõe kallastele 30 m ulatuses, randa, looduskaitsealadele, sanitaarkaitsetsoonidesse. 14. Ärikeskuste planeerimisel parklate ja haljasalade rajamise kohustusega arvestamine. Linna üldkasutatav maa peab olema kõigile vabalt kasutatav. 5. TEGEVUSKAVA AASTANI 2005 Turvalisus Arengueesmärgid: 1. On rakendunud kodanike julgeoleku ja avaliku korra tagamise süsteem 2. On rakendunud päästeteenistuse ja hädaolukordadeks valmisoleku süsteem Tegevus Aeg Maksumus kokku (tuh kr) Rahastamine aastate lõikes (tuh kr) Rahastamise allikas Vastutaja/täitja Märkused 2001 2002 2003 2004 2005 1. Ülevaate omamine õiguskorraalasest informatsioonist ja kuritegevuse statistikast Pärnu linnas 1.1. Õiguskorraalase informatsiooni vahetamine Pärnu Politseiprefektuuri ja linnavalitsuse vahel Pidev x x x x x Kantselei 1.2. Kuritegevusest infopaketi loomine, selle analüüs ja arvestamine linna planeerimisel Pidev x x x x x Planeerimisosakond, Politseiprefektuur Luua 2001, edaspidi täiendada igal aastal 1.3. Suuremate massiürituste läbiviimisel turvalisuse ja parkimise tagamine. Analüüs Pidev x x x x x Haridus- ja kultuuriosakond, majandusosakond 2. Turvalisuse ning avaliku korra kindlustamine linnas 2.1. Kuritegude ennetamise strateegia väljatöötamine 2002 x Kantselei, Politseiprefektuur 2.2. Linna videovalvesüsteemi loomine (Rüütli plats, Rüütli tn, bussijaam, rannapiirkond) 2002–2003 2000 1000 1000 Linnaeelarve, riigieelarve, erakapital Majandusosakond 2.3. Politseipatrullide arvu suurendamine kesklinnas ja rannas koostöös Pärnu Politseiprefektuuriga ja turvafirmadega 2001–2005 600 x x x x x Linnaeelarve Kantselei, Politseiprefektuur 2.4. Jalgrataste turvalise parkimise tagamine Planeerimisosakond, majandusosakond 2.4.1. Jalgrataste parkimissüsteemi väljatöötamine 2001 x 2.4.2. Jalgrataste lukustamiseks vajalike konstruktsioonide paigaldamine 2002–2003 60 x x Linnaeelarve 2.5. Liikluse korraldamine ja liiklusohutuse tagamine elurajoonides ning koolide juures 2.5.1. Liiklusmärkide paigaldamine ja teetõkiste rajamine 2001–2005 400 x x x x x Linnaeelarve Majandusosakond 2.6. Konstaablitele tööruumide võimaldamine linnaosades: Linnaeelarve Kantselei, majandusosakond, Politseiprefektuur Ühes hoones linna muude teenindavate asutustega. Vt tervishoid, kultuur 2.6.1. Ülejõe (J. V. Jannseni 5) 2001–2002 x x 2.6.2. Raeküla–Mai piirkond 2003 x 2.6.3. Rääma 2003 x 2.6.4. Rannarajoon 2004 x 2.6.5. Kesklinn 2004 x 2.7. Suvehooajaks turva- ja päästeteenuse tellimine Pärnu randa 2001–2005 2430 x x x x x Linnaeelarve Majandusosakond 2.8. Rannaroostikes tuleohutuse tagamine 2.8.1. Kujade lõikamine roostikku 2002–2005 80 x x x x Linnaeelarve Majandusosakond 2.9. Naabrivalve süsteemi loomine 2.9.1. Kodanikualgatuse toetamine 2002–2005 120 x x x x Linnaeelarve Kantselei, Politseiprefektuur 2.9.2. Infotrükiste levitamine 2002–2005 x x x x 2.10. Tänavate ja parkide valgustamine ranna piirkonnas 2002–2003 x x Linnaeelarve Majandusosakond Vt keskkond ja tehnil. infrastr. 3. Päästeteenistuse tegevuse toetamine 3.1. Linna riskianalüüsi tellimine 2002 x Riigieelarve Planeerimisosakond, majandusosakond, Päästeteenistus Koostöö Siseministeeriumiga 3.2. Hädaolukorra plaani koostamise kohustusega ettevõtete ja asutuste määramine 2002 x Linnavalitsus, Päästeteenistus Pärast riskianalüüsi valmimist 3.3. Linna kriisireguleerimisplaani koostamine 2002 x Riigieelarve, linnaeelarve Linnavalitsus, Päästeteenistus Kord väljatöötamisel Siseministeeriumis 3.4. Hädaolukorraks vajalike ressursside tagamine 2002–2005 400 x x x x Linnaeelarve Linnavalitsus 3.5. Hädaolukordade vältimise ja kriisireguleerimisalase koolituse ning selgitustöö korraldamine 2002–2005 40 x x x x Linnaeelarve Linnavalitsus, Päästeteenistus 3.6. Kriisireguleerimisalaste õppuste korraldamine 2002–2005 800 x x x x Linnaeelarve, fondid Linnavalitsus, Päästeteenistus 3.7. Kriisikomisjoni ja kriisireguleerimismeeskonna moodustamine ning töö tagamine Linnavalitsus 3.7.1. Kriisireguleerimismeeskonna tööks ruumide leidmine 2001 x 3.7.2. Kriisikomisjoni töö käivitamine ja tagamine 2001–2002 x x 3.8. Vajalike tuletõrjehüdrantide paigaldamine linna tänavatele 2001–2003 x x x Linnaeelarve Majandusosakond Vt tehnil. infrastr. 3.9. Varustada jõekaldad sildade ja kaldakindlustuste juures päästevahenditega 2002–2005 110 x x x x Linnaeelarve Kantselei, Päästeteenistus 4. Veeliikluse ohutuse tagamise põhimõtete väljatöötamine 2002 x Kantselei Keskkond Arengueesmärgid: 1. On rakendunud keskkonnastrateegia ja tagatud normidele vastav keskkonnaseisund (õhk, vesi, maa) 2. On rakendunud säästva arengu kava 3. On rakendunud haljastuskontseptsioon 4. On säilitatud, uuendatud ning laiendatud pargid ja puiesteed 5. On tagatud toimiv jäätmemajandus 6. On laiendatud rannapiirkonda ja viidud selle seisund vastavusse rahvusvaheliste nõuetega Tegevus Aeg Maksumus kokku (tuh kr) Rahastamine aastate lõikes (tuh kr) Rahastamise allikas Vastutaja/täitja Märkused 2001 2002 2003 2004 2005 1. Keskkonnasõbraliku linna loomine 1.1. Säästva arengu (Pärnu Agenda 21) kava koostamine 2001–2002 x x Majandusosakond, planeerimisosakond, haridus- ja kultuuriosakond 1.2. Pärnu Agenda 21 tutvustamine elanikkonnale 2002–2003 100 x x Linnaeelarve, fondid 1.3. Keskkonnastrateegia koostamine aastani 2010 2001–2002 100 x x Linnaeelarve Majandusosakond, planeerimisosakond 1.4. Keskkonnaauditite järelduste elluviimine 2001–2005 x x x x x Majandusosakond 1.5. Keskkonnaauditi läbiviimine 2002, 2005 400 x x Linnaeelarve Majandusosakond 1.6. Osalemine riiklikes ja rahvusvahelistes keskkonnaalastes koostööprojektides: 1.6.1. Läänemeremaade Linnade Liidu Keskkonnakomisjoni töös 1.6.2. Kesk- ja Ida-Euroopa Regionaalse Keskkonnakeskuse töös 1.6.3. Sinilipu liikumise tegevuses 2001–2005 x x x x x Planeerimisosakond majandusosakond, kantselei Liikmemaksud 1.7. Keskkonnakaitsealase tegevuse optimeerimine ja vastavusse viimine Eesti riikliku keskkonnategevuskavaga 2001–2005 x x x x x Majandusosakond, planeerimisosakond 1.8. Keskkonnajuhtimise süsteemi sertifitseerimine (ISO 14001) 2004–2005 100 x x Linnaeelarve Majandusosakond 2. Veekaitse, sh veemajandus 2.1. Linna piirkondade kanaliseerimine ja varustamine kvaliteetse joogiveega 2001–2005 130 000 x x x x x Linnaeelarve, ISPA, erakapital Majandusosakond, planeerimisosakond Realiseerimist vt tehnil. infrastruktuur 2.2. Pärnu linna piires olevate veekogude seisundi jälgimine Majandusosakond 2.2.1. Pärnu lahel hüdrokeemiliste analüüside tegemine ja sinivetikate seire 2001–2005 1000 x x x x x Linnaeelarve 2.2.2. Pärnu jõel ja supelrannas mikrobioloogiliste ja füüsikalis-keemiliste analüüside tegemine 2001–2005 500 x x x x x Linnaeelarve 2.2.3. Pärnu jõe ja lahe ökosüsteemi matemaatilise mudeli käivitamine 2002–2005 200 x x x x Linnaeelarve, KIK 2.3. Põhjavee ja pinnavee kaitse reostuse eest: Linnaeelarve Majandusosakond 2.3.1. Reovete otselaskude likvideerimine 2001–2005 x x x x x Vt tehnil. infrastr. Kanalisatsiooni rekonstrueerimine Allika–Ilvese–Aru–Vana-Rääma tänavatel 2.3.2. Rääma oja reostuskoormuse vähendamine 2002–2003 1200 200 1000 2.3.3. Kasutuskõlbmatute puurkaevude tamponeerimine 2002–2005 500 150 150 x x 2.4. Võimalike reostuste likvideerimine 2001–2005 250 x x x x x Linnaeelarve Majandusosakond 2.5. Nüüdisaegsete veepuhastusmeetodite (märgalad heitvee järelpuhastamiseks) juurutamine 2003–2005 50 000 x x x Fondid Majandusosakond 2.6. Pinnavee kasutuskava koostamine 2002–2003 150 x x Linnaeelarve Planeerimisosakond Pinnavete liikumise uuring kanaliseerimata aladel 3. Atmosfääriõhu kaitse 3.1. Õhu monitooringu süsteemi rakendamine 3.1.1. Õhusaaste uuringute korraldamine erinevates linnaosades 2001–2005 250 x x x x x Linnaeelarve Majandusosakond 3.1.2. Ultraviolet- kiirguse mõõtmine 2001–2005 270 x x x x x Linnaeelarve Riigieelarve 3.2. Meetmete kavandamine tootmisega kaasneva õhureostuse vähendamiseks 2001–2005 x x x x x Linnaeelarve Planeerimisosakond 3.3. Liiklusuuringute korraldamine 2002, 2004 200 x x Linnaeelarve Majandusosakond, planeerimisosakond 3.4. Raskeveokite liikluse korraldamine. Vana-Pärnu ümbersõidutee ehitamine 2002–2003 x x Majandusosakond Vt tehniline infrastruktuur 3.5. Jalgrattateede arendamine 2001–2005 PlaneerimisosakondMajandusosakond Ehitamine toimub koos teede renoveerimisega Vt tehnil. infrastr. 3.5.1. Jalgrattateede skeemi väljatöötamine teemaplaneeringuna x x 3.5.2. Jalgrattateede väljaehitamine x x x x 3.6. Mürakaitsete skeemide väljatöötamine magistraalteede, tööstuspiirkondade ja elamurajoonide vahele (müratõkked, kõrghaljastus) 2001–2005 x x x x x Planeerimisosakond Toimub teede projekteerimisel ja ehitamisel ning detailplaneerimisel 4. Jäätmemajanduse korraldamine 4.1. Jäätmete sorteerimise ja taaskasutuse süsteemi arendamine linnas 2001–2005 400 x 100 100 x x Linnaeelarve Majandusosakond 4.2. Pärnu linna jäätmekava koostamine 2002 200 x Linnaeelarve Majandusosakond 4.3. Uue jäätmekäitluskompleksi rajamine 2002–2003 80 000 x x ISPA, RIP, KIK Majandusosakond 4.4. Vana prügila uuringud ja sulgemisprojekti koostamine 2001–2002 1000 x x ISPA, KIK Majandusosakond 4.5. Fekaalide purgimiskohtade projekteerimine ja ehitamine 2002–2003 3000 300 2700 Linnaeelarve KIK, RIP Majandusosakond 4.6. Jäätmete kogumiskeskuse rajamine Raba 34 alale 2002–2003 10 000 x x ISPA, RIP Majandusosakond 4.7. Vana prügila sulgemine 2003–2004 40 000 x x ISPA, RIP Majandusosakond 4.8. Ohtlike jäätmete kogumine elanikkonnalt ja kogumiskeskuste edasiarendamine 2001–2005 500 x x x x x x x x x x Linnaeelarve KIK Majandusosakond 4.9. Kontrolli tõhustamine jäätmemajanduse üle 2001–2005 x x x x x Majandusosakond 4.10. Jäätmete taaskasutuse põhimõtete propageerimine 2001–2005 260 x x x x x Linnaeelarve Majandusosakond 5. Haljastuse korraldamine 5.1. Linna haljasalade ja metsade arengukava koostamine 2002 30 x Linnaeelarve Majandusosakond, planeerimisosakond 5.2. Linna parkide ja metsade kinnistamine: Linnaeelarve Majandusosakond 5.2.1. Mõõdistamine 2001–2005 800 x x x x x 5.2.2. Inventeerimine ja andmebaasi loomine 2001–2005 200 x x x x x 5.3. Haljastuse geoinfosüsteemi (GIS) loomine 2002–2003 100 x x Linnaeelarve Majandusosakond, planeerimisosakond 5.4. Kõrghaljastuse seisundi hindamine 2001–2002 30 x x Linnaeelarve Majandusosakond 5.5. Haljastuse kompenseerimissüsteemi väljatöötamine 2002 x Majandusosakond 5.6. Parkide kapitaalremontimine 2001–2005 9500 x 1500 1700 x x Linnaeelarve Majandusosakond 5.7. Alleede noorendamine 2002–2005 1400 300 350 x x Linnaeelarve Majandusosakond 5.8. Laste mänguväljakute rajamine 2001–2005 1050 x 200 200 x x Linnaeelarve Majandusosakond 5.9. Ranna väljaarendamine Linnaeelarve Majandusosakond, planeerimisosakond 5.9.1. Ranna teemaplaneeringu koostamine 2001 x 5.9.2. Ranna parendamine 2002–2005 1650 x x x x 5.10. Uute haljasalade rajamine 2002–2005 1000 x x x x Linnaeelarve Majandusosakond 5.11. Kalmistud Linnaeelarve Majandusosakond 5.11.1. Mõõdistamine 2002–2003 230 x x 5.11.2. Infosüsteemi kasutuselevõtt 2001–2002 100 x x 6. Looduskaitse korraldamine 6.1. Linna loodusväärtuste väljaselgitamine ja seire 2001–2005 100 x x x x x Linnaeelarve Majandusosakond, planeerimisosakond KK teenistus 6.2. Pärnu Rannaniidu maastikukaitseala rajamine ja hoolduse korraldamine Majandusosakond, planeerimisosakond, KK teenistus 6.2.1. Rannaniidu maastikukaitseala rajamine 2002 x 6.2.2. Rannaniitude hooldamine (niitmine) 2001–2005 x x x x x x x x x x x Linnaeelarve Riigieelarve 6.2.3. Loodusväärtuste eksponeerimine (sildid, rajad, voldikud) 2002–2005 140 60 x x x x x x x Linnaeelarve Riigieelarve 6.3. Linnametsade vääriselupaikade kaitse korraldamine Linnaeelarve Majandusosakond, planeerimisosakond, KK teenistus 6.3.1. Vääriselupaikade kaitse korraldamise tegevuskava loomine 2002 10 x 6.3.2. Vääriselupaikade hooldamine 2001–2005 25 x x x x x 6.4. Kaitsealuste parkide hooldamine 2001–2005 x x x x x Majandusosakond Vt p 5.6 Majandus ja ettevõtlus Arengueesmärgid: 1. On välja töötatud ja rakendunud tasakaalustatud majanduse arengukontseptsioon 1.1. soodustada mitmekülgse majanduse arengut 1.2. soodustada keskkonnasõbraliku ettevõtluse arengut 1.3. soodustada kõrgtehnoloogilise ettevõtluse arengut 2. Pärnu on Eesti oluline majanduskeskus 2.1. soodustada ettevõtluse tugisüsteemide arengut 2.2. soodustada investeeringuid 2.3. on loodud tingimused rahvusvahelise side- ja veosõlme arenguks Tegevus Aeg Maksumus kokku (tuh kr) Rahastamine aastate lõikes (tuh kr) Rahastamise allikas Vastutaja/täitja Märkused 2001 2002 2003 2004 2005 1. Ettevõtluspiirkondade arendamine 1.1. Lennuvälja tööstuspiirkond 1.1.1. tööstusliku kinnisvara kontseptsiooni väljatöötamine 2002 10 x Linnaeelarve Planeerimisosakond 1.1.2. detailplaneeringu koostamine 2002 591 x Linnaeelarve Planeerimisosakond 1.1.3. tehnilise infrastruktuuri rajamine 2002–2003 x x Linnaeelarve, erasektor Majandusosakond Vt tehnil. infrastr. 1.1.4. piirkonna arendamine koostöös erasektoriga 2003 x Linnaeelarve, erasektor Planeerimisosakond, majandusosakond Summa selgub detailplaneeringuga 1.2. Papiniidu ettevõtluspiirkond 1.2.1. detailplaneeringu koostamine ja kehtestamine 2001 168,6 x Linnaeelarve Planeerimisosakond 1.2.2. eelkokkuleppe väljatöötamine trasside rajamiseks 2002 x Linnaeelarve Planeerimisosakond Vt tehnil. infrastr. 1.2.3. tehnilise infrastruktuuri rajamine 2003 x Linnaeelarve, erakapital Majandusosakond 1.3. Pärnu «CITY» loomine 1.3.1. Vingi–Riia mnt–Pärnu jõe vahelise ala detailplaneeringu ellurakendamine: 2002 4635 Linnaeelarve Majandusosakond 1.3.1.1. liiklusala alla jäävate kinnistute sundvõõrandamine 2002 x 1.3.1.2. elanikele elamispindade soetamine 2002 x 1.3.1.3. lammutustööd 2002 x 1.3.1.4. Riia mnt–Vanapargi–Pika tänava liiklussõlme ümberehitus 2002 x Vt tehnil. infrastr. 1.3.1.5. Jäähalli ehitus 2002 x Erakapital Majandusosakond Vt sport 1.3.2. Vee–Riia mnt–Pikk tn detailplaneeringu realiseerimine: 2003 1850 Linnaeelarve Majandusosakond 1.3.2.1. elanikele elamispinna soetamine 2003 x 1.3.2.2. lammutatavate kinnistute sundvõõrandamine 2003 x 1.3.2.3. lammutustööd 2003 x 1.3.2.4. tehnilise infrastruktuuri ehitamine 2003–2004 x x Erakapital Majandusosakond Vt tehnil. infrastr. 1.3.3. Riia mnt–Hommiku–Pikk–Munga tn piirkonna: 1.3.3.1. detailplaneeringu realiseerimise kava koostamine 2002 x 1.3.3.2. Kontserdi- ja muusikamaja ehitus 2002–2003 x x Planeerimisosakond, Eesti Kontsert Vt kultuur 1.4. Pärnu jõe kaldaala osaüldplaneeringu koostamine 2001–2002 175 x x Linnaeelarve Planeerimisosakond 1.5. Pärnu vanalinna atraktiivsemaks muutmine (Pikk–Õhtu põik–Lõuna–Kuninga–Vanapargi tn vaheline ala) 1.5.1. Pärnu Vanalinna kontseptsiooni väljatöötamine: 2002 150 x Linnaeelarve Planeerimisosakond 1.5.2. Ideekavandite konkursi korraldamine (Rüütli tn jne) 2003 x Planeerimisosakond 1.5.3. Vanalinna kontseptsiooni realiseerimine 2003–2005 x x x Linnaeelarve, erakapital Majandusosakond, planeerimisosakond Summa selgub kontseptsiooniga 2. Olemasolevate investeerimisvõimaluste tutvustamine 2.1. Investeerimisvõimaluste infopaketi täiendamine: 2.1.1. Investeerimisobjektide kohta informatsiooni kogumine kinnisvarafirmadest jm 2001–2005 20 x x x x x Linnaeelarve Planeerimisosakond 2.1.2. Saadud informatsiooni täiendamine ja lisamine investeerimiskaartidele 2001–2005 190 x x x x x Linnaeelarve Planeerimisosakond 2.1.3. Pärnu linna investeerimiskaartide sidumine GIS-ga 2002 x Planeerimisosakond Vt infotehnoloogia 3. Ettevõtluse toetamine ja soodustamine 3.1. Täiendada ettevõtlusstatistika andmekogu ja jätkata Pärnu majanduse ülevaadete koostamist: 3.1.1. ettevõtlust puudutava statistika andmekogu täiendamine 2001–2005 40 x x x x Linnaeelarve Planeerimisosakond 3.1.2. majandusülevaate koostamine 2001–2005 40 x x x x x Linnaeelarve Planeerimisosakond 3.2. Linnavara arendamise kava väljatöötamine 2001–2002 x x Majandusosakond, planeerimisosakond 3.3. Linnavara rentimise ja võõrandamiste kohta informatsiooni edastamine 3.3.1. Pärnu linna koduleheküljel 2001–2005 x x x x x Majandusosakond, planeerimisosakond 3.3.2. investeerimiskaartides 2001–2005 x x x x x 3.4. Ettevõtjate kaasamine linna ametlikesse delegatsioonidesse 2001–2005 400 x x x x x Erakapital Kantselei 3.5. Kinnisvara arendusfirmade kaasamine ettevõtluspiirkondade ettevalmistamisse: 3.5.1. ettevõtluspiirkondade operaatori või haldaja toimetamise põhimõtete kindlaksmääramine 2001 x Planeerimisosakond 3.5.2. koostööpartnerite leidmine avaliku konkursi kaudu 2002–2003 40 x x Linnaeelarve Planeerimisosakond 3.6. Ettevõtetevahelise konkursi korraldamine: 2001–2005 180 x x x x x Linnaeelarve Planeerimisosakond 3.6.1. «Parim ehitis» 3.6.2. «Enim töökohti loonud ettevõte» 3.6.3. «Suurim investeerija» 3.6.4. «Parima teenindusega ettevõte» 3.6.5. «Parima heakorraga ettevõte» 3.6.6. «Keskkonnasõbralikeim ettevõte» 4. Pärnu kujundamine Edela-Eesti logistikakeskuseks 4.1. Pärnu logistika arengukava koostamine 2001–2002 200 x x x Eelarve, maavalitsus, välisfondid Planeerimisosakond, maavalitusus, Pärnumaa Ettevõtluskeskus 4.2. VIA Baltica projektis osalemine: 4.2.1. Pärnu ümbersõidutee rajamine (Tallinna mnt–Riia mnt) 2001–2002 x x x x x x Riigieelarve, ISPA Majandusosakond Vt tehnil. infrastr. 4.2.2. Pärnu sadamatele juurdepääsutee rajamine (Tallinna mnt–sadamad) 2001–2003 2001–2003 x x x x x x x x Erasektor Linnaeelarve Majandusosakond Vt tehnil. infrastr. 4.3. Pärnu kui logistikakeskuse võimaluste ärakasutamine: 4.3.1. Pärnu lennuvälja, sadamate, ümbersõidutee ja uue tootmisala võimaluste tutvustamine ja aktiivne müük: 4.3.1.1. kinnisvara leheküljed Internetis 2003 x Linnaeelarve Planeerimisosakond 4.3.1.2. kinnisvarapakkumised ajakirjanduses 2003 x Linnaeelarve Planeerimisosakond 5. Mereturismi arendamine 5.1. Reisijate sadama ja kruiiside käivitamine 2001–2003 x x x Erakapital Planeerimisosakond 5.2. Väikelaevade ja jahtide sadamate laiendamine Vallikäärus ja Pärnu jõe kallastel: 5.2.1. Vallikääru õhusoojustrassi asendamine düükriga 2002 x Erakapital Majandusosakond Vt tehnil. infrastr. Tehniline infrastruktuur Eesmärgid: 1. On välja arendatud ja välja kujunenud optimaalne tehniline infrastruktuur (tehnovõrgud ja transpordisüsteem) 2. On koostatud optimaalne transpordiskeem 3. On loodud tingimused Pärnu jõe eksponeerimiseks 4. On korrastatud Pärnu muul kui linna sümbol 5. On tagatud traditsioonilise rannaala säilimine Tegevus Aeg Maksumus kokku (tuh kr) Rahastamine aastate lõikes (tuh kr) Rahastamise allikas Vastutaja/täitja Märkused 2001 2002 2003 2004 2005 1. Veevarustuse ja kanalisatsiooni arendamine 1.1. Trassidele servituutide seadmise süsteemi arendamine 2001–2002 x x Planeerimisosakond 1.2. Linna territooriumil asuvate peremeheta trasside inventariseerimine 2002–2005 3200 x x x x Linnaeelarve, erakapital Majandusosakond 1.3. Raudbetoonsurvetorustike renoveerimise kava väljatöötamine 2002 x Majandusosakond, AS Pärnu Vesi 2. Piirkondade arendamine 2.1. Raeküla 2.1.1. Raeküla kanalisatsioonitrassid 2002–2004 50 000 x x x x x x ISPA vee-ettevõte Majandusosakond 2.1.2. Raeküla tänavad 2002–2004 22 000 x x x ISPA Majandusosakond 2.2. Vana-Pärnu 2.2.1. Vee- ja kanalisatsioonitrassid Mõrra–Põllu tn–Sauga jõe ja Haapsalu mnt vahel 2001–2002 2000 x x Linnaeelarve, vee-ettevõte Majandusosakond 2.2.2. Vana-Pärnu veevõrgu ja kanalisatsiooni ehitus 2001–2004 27 000 x 1000 x x 1000 x x x x x Linnaeelarve ISPA vee-ettevõte Majandusosakond 2.2.3. Vana-Pärnu tänavad 2001–2004 10 500 x 360 x 500 x x x Linnaeelarve ISPA Majandusosakond 2.3. Papiniidu piirkond 2.3.1. Papiniidu–Suure-Jõe ristmiku survetorustik ja pumpla 2002 2500 x Erakapital Majandusosakond 2.3.2. Papiniidu ettevõtluspiirkonna vee- ja kanalisatsioonitrassid 2002 10 500 x Erakapital, vee-ettevõte Majandusosakond 2.3.3. Lao tn rekonstrueerimine 2004 3000 x Linnaeelarve Majandusosakond 2.3.4. Papiniidu tööstusala ühendamine AS Pärnu Soojus võrku 2001–2005 6000 x x x x x Erakapital AS Pärnu Soojus Sõltub ala arengust 2.3.5. Suure-Jõe tn (Papiniidu–Mere) ehitamine 2004–2005 5000 x x Linnaeelarve Majandusosakond 2.4. Lennuvälja piirkond 2.4.1. Lennuvälja tööstuspiirkonna vee- ja kanalisatsioonitrassid 2003–2004 20 000 x x Erakapital, vee-ettevõte Majandusosakond 2.4.2. Lennuvälja tööstuspiirkonna soojatrassid 2003–2004 19 000 x x Erakapital AS Pärnu Soojus, majandusosakond 2.4.3. Lennuvälja tööstuspiirkonna kogujatee ja siseteede ehitamine 2003–2004 18000 x x Erakapital Majandusosakond 2.5. Vanalinna piirkond Linnaeelarve Majandusosakond 2.5.1. Uus tn (Pühavaimu–Hospidali) 2002 150 150 2.5.2. Hospidali tn (Pikk–Rüütli) 2003 500 x 2.5.3. Rüütli tn rekonstrueerimine 2004–2005 15 000 x x 2.5.4. Malmö tn (Vee–Hommiku) 2004 3000 x 2.6. Pärnu «CITY» 2.6.1. Port Artur II, Dekora, Jäähalli veetrass 2001–2002 x x Erakapital, vee-ettevõte Majandusosakond 2.6.2. Pärnu uue raamatukogu ühendamine soojavarustusega 2002 7000 x Erakapital Majandusosakond 2.6.3. Vingi–Pikk–Vanapargi–Riia mnt ristmiku rekonstrueerimine 2002–2003 5300 300 5000 Linnaeelarve Majandusosakond 2.6.4. Vana silla–Riia mnt–Vee–Akadeemia tn ringristmiku ehitamine 2003–2004 4500 300 x Linnaeelarve Majandusosakond 2.6.5. Aia tn (Pikk–Riia mnt) ehitamine 2003–2004 2000 1000 x Linnaeelarve Majandusosakond 2.6.6. Aia tn pikenduse trassid (Pikk–Riia mnt) 2003–2004 1800 x x Erakapital, vee-ettevõte Majandusosakond 2.6.7. Riia mnt soojustrass (Hommiku – Vingi) 2005 4500 x Linnaeelarve Majandusosakond 2.7. Ehitajate tee äärne suvilate piirkond 2.7.1. Kirsi–Savi–Raba–Ehitajate tee piirkonna vee- ja kanalisatsioonitrassid 2005– 20 000 x Linnaeelarve, erakapital, vee-ettevõte Majandusosakond 2.8. Eeslinn 2.8.1. Kooli, Kanali, Karusselli tänavate vee- ja kanalisatsioonitrassid 2001–2004 32 000 x 8000 10 000 x Linnaeelarve, vee-ettevõte Majandusosakond 2.8.2. Kooli, Kanali ja Karusselli tänavate rekonstrueerimine 2001–2004 17 000 x 3000 5000 x Linnaeelarve Majandusosakond 2.8.3. Suur-Posti–Kooli tn harutorustiku ehitamine 2003–2005 1000 x x x Erakapital AS Pärnu Soojus 2.9. Ranna piirkonna soojusvarustus 2.9.1. Vana Mudaravila ja Rannasalongi ühendamine AS Pärnu Soojus võrku 2002–2005 1000 x x x x Erakapital AS Pärnu Soojus 2.9.2. A. H. Tammsaare pst soojustrass Aia–Kuuse tn vahel 2003–2004 3000 x x Erakapital AS Pärnu Soojus 2.9.3. Kuuse–A. H. Tammsaare pst–Kanali tn soojustrass 2005– 7000 x Erakapital AS Pärnu Soojus 2.10. Vallikääru ja jahisadama piirkond 2.10.1. Vallikääru düükri rajamine 2002 800 x Erakapital AS Pärnu Soojus 2.10.2. Vallikääru silla ja ühendusteede ehitus 2002 2000 x Erakapital 2.10.3. Kalda ja Sadama tn soojustrassi maa alla viimine 2005– 5000 Erakapital AS Pärnu Soojus Sõltub trassi ümber-tõstmise vajadusest 2.11. Via Baltica ja sadamate ümbersõit 2.11.1. Ümbersõit (Tallinna mnt–Haapsalu mnt) 2001–2003 69 000 x x x ISPA Majandusosakond 2.11.2. Sadamate juurdepääsutee (Haapsalu mnt–sadamad) 2001–2003 25 000 x x 1500 x 1500 Erakapital, linnaeelarve 2.11.3. Linna läbiva Via Baltica osa (Papiniidu, Ehitajate tee, Tallinna mnt) ja Papiniidu silla rekonstrueerimine 2001–2003 72 000 x x x ISPA, riigieelarve Majandusosakond 2.12. Tallinna mnt III järk 2.12.1. Tallinna mnt vee- ja kanalisatsioonitrassid Ehitajate tee ristmiku ja linnapiiri vahel 2004 3000 x Linnaeelarve, vee-ettevõte Majandusosakond 2.13. Vingi–Liiva–Pärnu jõe–Riia mnt piirkond 2.13.1. Vingi–Riia–Liiva–Pärnu jõe vahelise kvartali vee- ja kanalisatsioonitrassid 2003–2005 2000 500 x x Linnaeelarve, erakapital, vee-ettevõte Majandusosakond 2.14. Soojuselektrijaama piirkond 2.14.1. Soojuselektrijaam Niidu tn piirkonda 2002–2005 100 000 x x x x Erakapital Ülejõe Soojus OÜ 3. Üksikobjektid 3.1. Tähe tn vee- ja kanalisatsioonitrassid 2001–2002 1600 x 800 Linnaeelarve Majandusosakond 3.2. Sadevete kanalisatsioon A. H. Tammsaare pst pikendus–Pärnu jõgi 2002–2003 1000 x x Erakapital, vee-ettevõte Majandusosakond 3.3. Riia mnt vee- ja kanalisatsioonitrassid A. H. Tammsaare pst ja Papiniidu ristmiku vahel 2005– 4000 x Linnaeelarve, vee-ettevõte Majandusosakond 3.4. Uus-Sauga tn soojustrass Õli 6 katlamajani 2003–2005 4500 x x x Erakapital AS Pärnu Soojus 3.5. Ehitajate tee (Männi–Niidu) soojustrass 2003–2005 10000 x x x Erakapital Ülejõe Soojus OÜ 3.6. Tallinna mnt ristmiku rekonstrueerimine 2002 600 600 3.7. Rõugu tn ülekate 2002 600 600 Linnaeelarve Majandusosakond 3.8. Aia–Kuninga–Karja–Vanapargi ristmik 2002 2000 2000 Linnaeelarve Majandusosakond 3.9. Aia–Lehe tn ühendus 2002 300 300 Linnaeelarve Majandusosakond 3.10. Riia mnt–Mere tn ristmiku rekonstrueerimine 2003 1500 1500 Linnaeelarve Majandusosakond 3.11. Savi tn ülekate (Ehitajate tee–Raba) 2002 800 800 Linnaeelarve Majandusosakond 3.12. Side tn (Kaarli–Ranna pst) 2002 500 x Linnaeelarve Majandusosakond 3.13. A. H. Tammsaare pst (Riia–Suur-Jõe) 2002–2003 2000 x x Linnaeelarve Majandusosakond 3.14. Kuuse–Side parkla 2002–2004 1500 x x x Linnaeelarve Majandusosakond 4. Kesklinna muuli rekonstrueerimine Erakapital, linnaeelarve AS Pärnu Sadam, majandusosakond 4.1. Projekteerimine 2002 100 x Erakapital Planeerimisosakond 4.2. Ehitamine 2002–2003 x x Erakapital Majandusosakond Summa selgub projektiga 5. Jalgrattateede rajamine jõe kallastele 5.1. Jalgrattateede teemaplaneeringu tegemine 2001–2002 50 x x Linnaeelarve Planeerimisosakond 5.2. Jalgrattateede projekteerimine 2002 50 x Linnaeelarve Majandusosakond Koos sõiduteede rekonstrueerimisega vastavalt planeeringule 5.3. Jalgrattateede ehitamine 2002–2005 x x x x Linnaeelarve Majandusosakond 6. Pargiteede renoveerimine 2002–2005 2500 1000 500 x x Linnaeelarve Majandusosakond 7. Linna liiklusviitade parandamine ja täiendamine 2002–2005 x x x x Linnaeelarve Majandusosakond Eluase Arengueesmärgid: 1. On rakendunud linna eluasemestrateegia 2. On korrastatud ja välja kujundatud optimaalne sotsiaalne infrastruktuur (elamud) Tegevus Aeg Maksumus kokku (tuh kr) Rahastamine aastate lõikes (tuh kr) Rahastamise allikas Vastutaja/täitja Märkused 2001 2002 2003 2004 2005 1. Elamuehitusstrateegia ja -programmi väljatöötamine Planeerimisosakond, majandusosakond 1.1. Elamuehitusprogrammi väljatöötamine 2001–2002 x x 1.2. Tingimuste loomine elamuehitusprogrammi realiseerimiseks 2002–2004 x x x x Riigieelarve Majandusministeerium, majandusosakond 2. Elamuehituse soodustamine läbi perspektiivsete elamuehitusalade detailplaneeringute koostamise ja munitsipaliseerimise Planeerimisosakond, majandusosakond 2.1. Raba–Kirsi–Savi–Ehitajate tee vahelise kvartali mõõdistamine, keskkonnamõjude hindamine ja osaüldplaneeringu koostamine 2002–2003 320 x x Linnaeelarve 2.2. Niidu–Oja–Ristiku–Ehitajate tee vahelise kvartali mõõdistamine, detailplaneeringu koostamine, keskkonna- mõjude hindamine ja munitsipaliseerimine 2002–2003 250 x x Linnaeelarve 2.3. Raja–Merimetsa–Saare tn vahelise kvartali mõõdistamine, detailplaneeringute koostamine 2002–2003 40 x x Erakapital 2.4. Papiniidu–Mai tn piirkonna mõõdistamine ja detailplaneeringu koostamine 2002–2003 55 x x Linnaeelarve 2.5. Metsa 15, 15a detailplaneeringu koostamine 2002 30 x Linnaeelarve 2.6. Purje–Kesk–Jakobi–Põllu tn piirkonna mõõdistamine ja detailplaneeringu koostamine 2002 x Linnaeelarve Planeerimisosakond 2.7. Endise Sauga mõisa territooriumi detailplaneeringu koostamine ja elamuehituseks kinnistute võõrandamine 2002–2005 x x x x Linnaeelarve Planeerimisosakond Haridus ja sport Haridus Arengueesmärgid: 1. On loodud nüüdisaegne haridussüsteem konkurentsivõimelise alus-, põhi- ja gümnaasiumihariduse ning huvi- ja täienduskoolituse andmiseks 2. Pärnu on Eesti oluline hariduskeskus 2.1. on loodud tingimused kõrghariduse andmiseks 2.2. on loodud tingimused nüüdisaja vajadusi arvestava kutsehariduse andmiseks 2.3. soodustada täienduskoolituse arengut 3. On korrastatud ja välja kujundatud optimaalne sotsiaalne infrastruktuur (lasteasutused) Tegevus Aeg Maksumus kokku (tuh kr) Rahastamine aastate lõikes (tuh kr) Rahastamise allikas Vastutaja/täitja Märkused 2001 2002 2003 2004 2005 ÜLDOSA 1. Edukuse motiveerimise süsteemi loomine 1.1. Õpetajate tunnustamine 1.2. Õpilaste tunnustamine 2001–2005 145 270 x x x x x x x x x x Linnaeelarve Linnaeelarve Haridus- ja kultuuriosakond 2. Sihtkapitali loomine 2.1. Linna stipendiumide asutamine 2001–2005 980 x x x x x Linnaeelarve Haridus- ja kultuuriosakond ALUSHARIDUS 1. Alushariduse kättesaadavuse tagamiseks erivormide loomine kodustele lastele Haridus- ja kultuuriosakond 1.1. Ettevalmistusrühmade avamine 2001–2005 x x x x x 1.2. Ringide ja mängurühmade töö korraldamine lasteaedade juures 2001–2005 x x x x x 2. Eralasteaedade rajamise soodustamine (avamiseks vajaliku dokumentatsiooni alane ja vabade lasteaia ruumide kasutusse andmise nõustamine) 2001–2005 x x x x x Haridus- ja kultuuriosakond 3. Erirühmade võrgu vastavusse viimine vajadustega Haridus- ja kultuuriosakond 3.1. Arendusrühma üleviimine toimetulekukooli juurde 2004 x 4. Optimaalse lasteaedade võrgu kujundamine olemasolevate hoonete baasil 2001–2005 x x x x x Haridus- ja kultuuriosakond 5. Infosüsteemide väljaarendamine 2001–2005 377,5 x x x x x Linnaeelarve Haridus- ja kultuuriosakond 6. Lasteaedade pedagoogide ja muu personali koolitamine 2001–2005 x x x x x Linnaeelarve Haridus- ja kultuuriosakond 7. Lasteaedade hoonete süsteemne remontimine 2001–2005 9370 x 2640 2900 x x Linnaeelarve Majandusosakond 8. Lasteaedade köökide vastavusse viimine kehtestatud nõuetega Linnaeelarve Haridus- ja kultuuriosakond, majandusosakond 8.1. Köögiblokkide remontimine 2001–2004 8850 x x x x 8.2. Köögiseadmete uuendamine 2001–2003 540 x x x 9. Lasteaedade territooriumide ja piirdeaedade korrastamine 2001–2005 x x x x x x Linnaeelarve Majandusosakond 10. Lasteaedade valgustuse vastavusse viimine kehtestatud normidega 10.1. Elektrisüsteemide ja valgutuse ümberehitus 2002–2005 x x x x Linnaeelarve Majandusosakond Summa on selgitamisel 11. Lasteaedade tuletõrje- ja valvesignalisatsioonide paigaldamine 11.1. Tuletõrje- ja valvesignalisatsioonide projekteerimine 2002 x Linnaeelarve Majandusosakond 11.2. Tuletõrje- ja valvesignalisatsioonide paigaldamine 2003–2005 x x x Linnaeelarve Majandusosakond Summa selgub eelneva tegevusega ÜLDHARIDUS 1. Koolikorralduslike muutuste elluviimine 1.1. Kehtestada avatavates klassikomplektides maksimaalne täituvus 1.–6. klassides 26 ja 7.–9. klassides 30 õpilast 2002–2005 x x x x Haridus- ja kultuuriosakond 1.2. Gümnaasiumiastmes on vähemalt 2 paralleelklassi 2002–2005 x x x x Haridus- ja kultuuriosakond 1.3. Täiskasvanutele üldhariduse omandamise võimaluste täiendamine 1.3.1. Põhihariduse võimaldamine kaug- ja õhtuses õppevormis 2001–2005 x x x x x Haridus- ja kultuuriosakond 1.3.2. Vene osakonnas õppijatele osade õppeainete eesti keeles õppimise võimaldamine 2. Tingimuste loomine koolide arengu- ja õppekavade rakendamiseks 2.1. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia rakendamine (riistvara, tarkvara, infojuhi ametikohad) 2001–2005 5045 x x x x x x x x x x Linnaeelarve Tiigrihüpe Haridus- ja kultuuriosakond 2.2. Kooli mööbli vastavusse viimine tervisekaitse nõuetega 2001–2005 8148 x x x x x Linnaeelarve Haridus- ja kultuuriosakond 2.3. Õppevahenditega varustatuse parandamine lähtuvalt õppekavast 2001–2005 4500 x x x x x Linnaeelarve Haridus- ja kultuuriosakond 2.4. Õppeprotsessi kvaliteetseks läbiviimiseks teatmeteoste ja sõnastike hankimine 2002–2005 1150 x x x x Linnaeelarve Haridus- ja kultuuriosakond 2.5. Üld- ja kutsehariduse integreerimine: 2.5.1. G. Otsa nim Muusikakooli Pärnu filiaali koostöö üldharidust andvate koolidega 2001–2005 x x x x x Riigieelarve Haridus- ja kultuuriosakond 2.5.2. Kutsealase eelkoolituse võimaluste laiendamine gümnaasiumi klasside juures 2001–2005 x x x x x Linnaeelarve 2.6. Pedagoogide täiendusõppe toetamine 2001–2005 x x x x x x Linnaeelarve Haridus- ja kultuuriosakond 3. Tervikliku süsteemi loomine erivajadustega laste õpetamiseks 3.1. Õpitingimuste loomine mõõduka, raske ja sügava vaimupuudega lastele – toimetulekukooli loomine (Rõugu 8a) 2001–2005 x x x x x x Linnaeelarve Haridus- ja kultuuriosakond 3.2. Kasvatusraskustega õpilaste klasside töölerakendamine (7.–9. klass erinevate koolide juures) 2001–2005 2000 x x x x x Linnaeelarve Haridus- ja kultuuriosakond 3.3. Tasandusklasside loomine (sh eripedagoogide ametikoha loomine) 2001–2005 3620 x x x x x Linnaeelarve Haridus- ja kultuuriosakond Algklasside osas õpiraskustega õpilastele 3.4. Psüühikahäiretega laste klassi loomine 2003–2005 291 x x x Linnaeelarve Haridus- ja kultuuriosakond Üks klass üle linna normintellektiga lapsed, hüperaktiivsed 3.5. Füüsilise puudega laste õppimisvõimaluste loomine Hansagümnaasiumis 2001–2004 300 x x x x Linnaeelarve Haridus- ja kultuuriosakond Vt üldhariduse p 5.4.2 3.6. Koolide psühholoogilise ja kutsenõustamise teenindamise laiendamine 2002–2005 732 x x x x Linnaeelarve Haridus- ja kultuuriosakond Õppenõustamiskes-kuse, vajadusel ka koolide juures 4. Erakoolide tegevuse toetamine 2001–2005 x x x x x Linnaeelarve Haridus- ja kultuuriosakond 5. Koolihoonete renoveerimine 5.1. Valgustuse vastavusse viimine tervisekaitsenõuetega 2001 Ehituseks vajaminev summa selgub mõõdistamisel 5.1.1. Valgustuse ja elektrisüsteemide mõõdistamine 2001 300 x Linnaeelarve Majandusosakond 5.1.2. Valgustuse ja elektrisüsteemide ehitus 2002–2005 x x x x 5.2. Tuletõrje- ja valvesignalisatsiooni paigaldamine kõikidesse haridusasutustesse 5.2.1. Tuletõrje- ja valvesignalisatsiooni projekteerimine 2002 300 x Linnaeelarve Majandusosakond Paigaldamiseks vajaminev summa selgub projekteerimisega 5.2.2. Tuletõrje- ja valvesignalisatsiooni paigaldamine 2003–2005 x x x Linnaeelarve Majandusosakond 5.3. Toitlustusblokkide korrastamine ja sisustamine 2001–2005 12 500 x 2000 5000 x x Linnaeelarve 5.4. Hoonete kompleksne remontimine Haridus- ja kultuuriosakond, majandusosakond 5.4.1. Niidupargi gümnaasium 2001–2002 11 916 x x 2000 x Linnaeelarve Riigieelarve 5.4.2. Hansagümnaasium 2003–2004 17 000 4000 x Linnaeelarve, riigieelarve Haridus- ja kultuuriosakond, majandusosakond 5.4.3. Kesklinna koolide võimla ehitus 2001–2003 15 000 x 4500 x 4500 x Linnaeelarve Riigieelarve Haridus- ja kultuuriosakond, majandusosakond 5.4.4. Vanalinna põhikool 2001–2004 18 043 x 1000 x x x x Linnaeelarve Riigieelarve Haridus- ja kultuuriosakond, majandusosakond 5.4.5. Rääma põhikool 2002 600 600 Linnaeelarve Haridus- ja kultuuriosakond, majandusosakond 5.4.6. Slaavi põhikool 2002 1500 500 1000 Linnaeelarve Haridus- ja kultuuriosakond, majandusosakond 5.4.7. Koidula gümnaasiumi ujula basseini torustik 2003 1500 1500 Linnaeelarve Haridus- ja kultuuriosakond, majandusosakond 5.5. Hoonete süsteemne remontimine 2001–2005 x x x x x x Linnaeelarve Majandusosakond KUTSEHARIDUS 1. Kutsehariduse materiaalse baasi laiendamine, nüüdisajastamine ja optimeerimine Vastavalt Pärnumaa kutsehariduse arengukavale 1.1. Pärnu Kutseõppekeskus (Kutsehariduskeskus) 2001–2005 2850 x x x x x Riigieelarve Erakapital Maavalitsus, linnavalitsus 1.2. Pärnu Tehnikahariduskeskus 2001–2005 16 000 x x x x x Erakapital 1.3. Pärnu Merenduskeskus (Merepääste väljaõppekeskus) 2002–2005 7500 x x x x Riigieelarve Erakapital Maavalitsus, linnavalitsus 1.4. Pärnu Ametikool 2001–2005 745 x x x x x Linnaeelarve Majandusosakond, haridus- ja kultuuriosakond 1.5. G. Otsa nimelise Muusikakooli filiaal 2001–2005 x x x x x Riigieelarve Haridus- ja kultuuriosakond Perspektiivne asukoht Kontserdi- ja muusikamaja 2. Kutsealase koolituse võimaldamine erinevatele sihtgruppidele Pärnu ametikooli baasil 2001–2005 x x x x x Linnavalitsus, haridus- ja kultuuriosakond KÕRGHARIDUS 1. Tartu Ülikooli Pärnu Kolledži: Linnavalitsus, Pärnu Kolledž 1.1. III etapi väljaehitamine 2002–2005 26 250 x x x x x x x Riigieelarve Linnaeelarve 1.2. Pärnu Kolledži kujundamine ülikooli haridust andvaks asutuseks, kus rakendatakse erinevate ülikoolide õppekavasid (TTÜ, TÜ jne) 2001–2005 x x x x x Ülikoolid 2. Eesti Kunstiakadeemia filiaali Academia Grata loomine ja arendamine 2001–2005 x x x x x Riigieelarve, erakapital Academia Non Grata, EKA Academia Non Grata Riia mnt 70 HUVIHARIDUS 1. Huvialakoolide materiaalse baasi nüüdisajastamise ja õppetehnoloogiate täiustamine ning edasiarendamine 1.1. Pärnu Kunstide Maja 2001–2005 990 x x x x x Linnaeelarve Haridus- ja kultuuriosakond, majandusosakond 1.2. Pärnu Muusikakool 2001–2005 830 x x x x x Linnaeelarve Haridus- ja kultuuriosakond, majandusosakond Asukohaks Kontserdi- ja muusikamaja 1.3. Pärnu Kunstikool 2001–2005 441 x x x x x Linnaeelarve Haridus- ja kultuuriosakond, majandusosakond 1.4. Pärnu Noorte Loodusmaja Linnaeelarve, riigieelarve Haridus- ja kultuuriosakond, majandusosakond, maavalitsus Ruumide ja fassaadi remont, juurdeehitus 1.4.1. Edela-Eesti Loodus- ja Keskkonnahariduskeskuse (Ökomaja) rajamine (Mai 2a) 2001–2005 12 562 x x x x x 1.5. Pärnu Noorte Tehnikamaja 2001–2005 5007 x 1170 770 x x Linnaeelarve, erakapital Haridus- ja kultuuriosakond, majandusosakond 1.6. Pärnu Spordikool 2002–2005 2540 500 500 x x Linnaeelarve, riigieelarve Haridus- ja kultuuriosakond, majandusosakond 2. Erahuvialakoolide tegevuse toetamine 2001–2005 x x x x x Haridus- ja kultuuriosakond NOORSOOTÖÖ 1. Noorte teavitamise ja nõustamise süstematiseerimine 1.1. Infopunkti arendamine 2001–2005 x x x x x Õppenõustamiskeskus 1.2. Infomesside korraldamine 2001–2005 152 x x x x x Linnaeelarve Õppenõustamiskeskus 1.3. Kutsenõustamise laiendamine 2003–2005 300 x x x Linnaeelarve, fondid Haridus- ja kultuuriosakond Kutsenõustaja ametikoha loomine õppenõustamiskeskuse juurde 1.4. Infotehnoloogia täiendamine ja uuendamine 2003–2005 290 x x x Linnaeelarve Haridus- ja kultuuriosakond 2. Avatud noortekeskuse rajamine (Internetikohvik, huvitegevus) 2001–2005 470 x x x x x Linnaeelarve Riigieelarve Fondid Haridus- ja kultuuriosakond, Noortekoda Ruumide leidmine, remont, ametikoha loomine 3. Laste ja noorte kriminaalpreventsioon 3.1. Alaealiste komisjoni tegevuse toetamine 2001–2005 45 x x x x x Linnaeelarve Haridus- ja kultuuriosakond, sotsiaalosakond 3.2. Narkomaania alane preventsioon 2001–2005 329 x x x x x LE, fondid 3.3. Koolikohustuse mittetäitmise preventsioon 2001–2005 139 x x x x x Linnaeelarve 3.4. Alaealiste õigusrikkujate rehabilitatsioon 2001–2005 129 x x x x x Linnaeelarve 4. Suvise huvitegevuse organiseerimine Haridus- ja kultuuriosakond 4.1. Linnalaagrite korraldamine algklassiõpilastele 2001–2005 100 x x x x x Linnaeelarve 4.2. Töölaagrite korraldamine põhikooliõpilastele 2002–2005 110 x x x x Linnaeelarve 5. Noorteühingute noorteprogrammide ja projektide toetamine 5.1. Isamaaliste projektide käivitamine 2001–2005 55 x x x x x Linnaeelarve Haridus- ja kultuuriosakond 5.2. Rahvusvahelised noorsooprojektid 2002–2005 70 x x x x Riigieelarve 5.3. Noorsootöötajate, huvijuhtide ja noorteorganisatsioonide juhtide koolitus 2002–2005 400 x x x x Fondid 5.4. Õpilasüritused (ülelinnalised, vabariiklikud) 2002–2005 x x x x Linnaeelarve Sport Arengueesmärgid: 1. On tagatud erinevate sportimisvõimaluste kättesaadavus 2. On tagatud spordielu säilitamine ning areng linnaosade keskustes 3. On tagatud Pärnule omaste sporditraditsioonide säilimine 4. On korrastatud ja välja kujundatud optimaalne sotsiaalne infrastruktuur (spordirajatised) Tegevus Aeg Maksumus kokku (tuh kr) Rahastamine aastate lõikes (tuh. kr.) Rahastamise allikas Vastutaja/täitja Märkused 2001 2002 2003 2004 2005 1. Koolieelikute kehalise tubliduse tõstmine 1.1. Perepäevade ja lasteaedade vaheliste spordipäevade korraldamine 2001–2005 105 x x x x x Linnaeelarve Haridus- ja kultuuriosakond 1.2. Ujumisõpetuse eelkursuste korraldamine 6-aastastele lastele 2001–2005 x x x x x Linnaeelarve Haridus- ja kultuuriosakond 2. Kooliõpilaste kehalise tubliduse tõstmine 2.1. Pärnu linna kooliõpilaste kehalise võimekuse projekti jätkamine 2001–2005 185 x x x x x Linnaeelarve Koolispordiliit 2.2. Koolidevaheliste spordivõistluste korraldamine 2001–2005 1800 x x x x x Linnaeelarve Koolid, spordiklubid 2.3. Üldhariduskoolide õpilastele kohustusliku ujumise algõpetuse korraldamine 2001–2005 1200 x x x x x Linnaeelarve Haridus- ja kultuuriosakond 2.4. Koolide spordiväljakute korrastamine 2001–2005 x x x x x Linnaeelarve Haridus- ja kultuuriosakond Vt. üldharidus 2.5. Laste omaalgatusliku sporditegevuse soodustamine koolispordiklubidena 2001–2005 270 x x x x x Linnaeelarve Haridus- ja kultuuriosakond 3. Pärnu linna elanike kaasamine klubilisse sporditegevusse 3.1. Spordiklubide toetamise jätkamine linna eelarvest 2001–2005 9000 x x x x x Linnaeelarve Haridus- ja kultuuriosakond 3.2. Traditsiooniliste spordiürituste toetamine 2001–2005 950 x x x x x Linnaeelarve Spordiklubid 3.3. Tervisespordi toetamine 2001–2005 210 x x x x x Linnaeelarve Spordiklubid 4. Täiendavate sportimisvõimaluste loomine 4.1. Klubide toetamine spordibaaside ekspluatatsioonikulude katmisel 2001–2005 10 000 x x x x x Linnaeelarve Haridus- ja kultuuriosakond 4.2. Klubide toetamine spordiobjektide rajamisel 2001–2005 x x x x x Linnaeelarve Haridus- ja kultuuriosakond 4.3. Kalevi staadioni renoveerimine 2002–2005 8000 x 1000 x x x x x x Linnaeelarve Riigieelarve Erakapital Pärnu Kalev 4.4. Rahvusvahelistele nõuetele vastava sõudedistantsi väljaehitamine 2002–2003 1000 200 x x 200 x x Linnaeelarve Riigieelarve Erakapital Sõudeklubi Pärnu 4.5. Hansagümnaasiumi spordihoone ehitamine 2005 6000 x x x Linnaeelarve Riigieelarve Erakapital Pärnu Jalgpalliklubi 4.6. Jäähalli ehitamine 2001–2002 25 000 x x Erakapital Kristland OÜ 4.7. Jalgpalliväljakute ehitamine 2003–2004 3000 x x x x Linnaeelarve Riigieelarve Erakapital Jalgpalliklubid Tervishoid Arengueesmärgid: 1. On rakendunud patsiendikeskne perearstiabisüsteem 2. On rakendunud terviseedenduse ja -kaitse süsteem 3. Pärnu on Eesti oluline tervishoiukeskus 3.1. on välja kujundatud regionaalne eriarstiabi keskus 3.2. soodustada taastus-, pika- ja hooldusravi arengut 4. On korrastatud ja välja kujundatud optimaalne sotsiaalne infrastruktuur (tervishoiuasutused) Tegevus Aeg Maksumus kokku (tuh kr) Rahastamine aastate lõikes (tuh kr) Rahastamise allikas Vastutaja/täitja Märkused 2001 2002 2003 2004 2005 1. Pärnu Haigla ehituse lõpetamine 1.1. Pärnu Haigla uusehituse (Ristiku 1) jätkamine 2001–2003 270 000 x x 5000 5000 x x Riigieelarve Linnaeelarve Erakapital Maavalitsus, linnavalitsus, sotsiaalministeerium SA Pärnu Haigla Vahendite leidmine on EV valitsuses otsustamisel 1.2. Ravi 2 hoone muutmine pikaravihaiglaks, projekteerimine ja renoveerimine 2003–2005 30 000 2000 x x Linnaeelarve, erakapital Linnavalitsus, SA Pärnu Haigla 2. Eesti Vanglate Keskhaigla rajamine vabaneva Pärnu Haigla statsionaari hoone Sillutise 6 baasil (pärast Ristiku 1 valmimist) 2002–2003 x x Riigieelarve Justiitsministeerium, Sotsiaalministeerium linnavalitsus, SA Pärnu Haigla Rajamise lahendavad Justiits- ja Sotsiaalministeerium, olemas Pärnu Linnavolikogu tingimuslik otsus 27.01.00 nr 1 3. Ambulatoorse arstiabi osakaalu suurendamine Linnavalitsus, linnaarst, perearstikeskused, majandusosakond 3.1. Perearsti vastuvõtukeskuste asukoha määratlemine ja keskuste loomine: 3.1.1. Ülejõel (J. V. Jannseni 5) 2002 1500 1500 Linnaeelarve, erakapital 3.1.2. Raekülas 2003–2004 x x Linnaeelarve, erakapital 3.1.3. Räämal 2004–2005 x x Linnaeelarve, erakapital 3.2. Valveapteegi avamine 2002 x Erakapital, linnaeelarve Linnaarst 3.3. Perearstide telefonivalve korraldamine 2002–2005 x x x x Erakapital Linnaarst 3.4. Perearstide laupäevase valve organiseerimine 2002–2005 x x x x Erakapital Linnaarst 3.5. Raviteenuseid osutavate tervishoiuasutuste toetamine 2002–2005 x x x x Linnaeelarve Linnavalitsus 3.6. Koolide meditsiinikabinettide viimine vastavusse nõuetega 2002–2003 x x Linnaeelarve Linnaarst 4. Terviseedenduse, tervisekaitse ja ennetustegevuse alastes projektides osalemine 4.1. Tervislike Linnade projektis osalemine ja sellega liitumine 2001–2005 225 x x x x x Linnaeelarve Planeerimisosakond, linnaarst S.o iga-aastane liikmemaks 3000 $ 4.2. Ennetustegevusealaste projektide toetamine 2001–2005 250 x x x x x Linnaeelarve, erakapital, fondid Linnaarst 4.3. Pärnu aastateema 2002 – Terviselinn 2002 500 x Linnaeelarve Linnaarst Ürituste finantseerimine 5. Päästeteenistuse ja kiirabi infosüsteemide integreerimise kava väljatöötamises ja rakendamises osalemine 5.1. Kiirabi ja päästeteenistuse dispetšerteenuse kvaliteedi tõstmine ja ööpäevaringse perearstliku telefoni konsultatsioonisüsteemi loomine 2002 300 x x Linnaeelarve, KOVeelarved, riigieelarve Linnavalitsus, linnaarst, maavalitsus, päästeteenistus 6. Infotehnoloogia arendamine, informatsiooni vahetuse edendamine läbi Interneti 6.1. WEB – orienteeritud dünaamilise raviasutuste infosüsteemi loomine 2002–2005 4000 x x x x x x x x Linnaeelarve KOV eelarved, fondid, raviasutuse omavahendid Pärnu raviasutused, linnaarst, maavalitsus Sotsiaalhoolekanne Arengueesmärgid: 1. On rakendunud elanike iseseisvat toimetulekut efektiivselt ja paindlikult toetav hoolekanne 2. On korrastatud ja välja kujunenud optimaalne sotsiaalne infrastruktuur (hoolekandeasutused) 3. On loodud võimalus sotsiaalteenuste üleandmiseks mittetulundus- ja tulundusühendustele Tegevus Aeg Maksumus kokku (tuh kr) Rahastamine aastate lõikes (tuh kr) Rahastamise allikas Vastutaja/täitja Märkused 2001 2002 2003 2004 2005 1. Standarditele vastavate nüüdisaegsete olme- ja hooldustingimuste loomine olemasolevates sotsiaalasutustes Ehituslikud investeeringud 1.1. Tammiste hooldekodu väljaarendamine, laiendamine Majandusosakond 1.1.1. Hooldekodu territooriumi korrastamine (haljastus, kommunikatsioonid, signalisatsioon) 2001–2004 1450 x 500 500 x Linnaeelarve 1.1.2. Peamaja renoveerimine, sh köögiblokk 2003–2005 800 x x x Linnaeelarve 1.1.3. «Tieli maja» laiendamine 2003–2004 4000 x x Linnaeelarve 1.1.4. Uue elukorpuse ehitamine 2004–2005 x x Linnaeelarve 1.2. Puuetega inimeste hoolekandekeskuse väljaarendamine 1.2.1. Päevakeskuse väljaehitamine 2003–2004 1300 1000 x Linnaeelarve Majandusosakond 1.2.2. Töökeskuse väljaehitamine Suur-Posti 18 2003 100 x Riigieelarve, linnaeelarve Sotsiaalosakond 1.3. Pereabikeskuse ümberpaigutamine Riia mnt 1b Linnaeelarve Majandusosakond 1.3.1. Laste varjupaiga väljaehitamine (esimene korrus) 2002 1000 1000 1.3.2. Laste päevakeskuse väljaehitamine (keldrikorrus) 2003 800 800 1.4. Täiskasvanute varjupaiga ümberpaigutamine 2001–2002 x x x Erakapital, fondid Sotsiaalosakond 1.5. Vanurite Hoolekandekeskuse arendamine Tammsaare 11 1.5.1. Köögibloki renoveerimise jätkamine 2002 900 900 Linnaeelarve Majandusosakond 1.5.2. Vanurite Hoolekandekeskuse ümberpaigutamine Tammiste hooldekodusse 2005 x 1.6. SOS lasteküla rajamine 2003–2005 x x x x Erakapital, linnaeelarve Majandusosakond 2. Sotsiaalelupindade rajamine ja olemasolevate ruumide kohandamine sotsiaalelupindadeks Ehituslikud investeeringud 2.1. Liiva 8d 2001–2005 325 x x x x Linnaeelarve Majandusosakond 2.2. Metsa 16 2001–2005 400 x x x x x 2.3. Riia mnt 1b 2001–2005 325 x x x x x 3. Avahoolduse sotsiaalteenuste arendamine erinevatele sihtgruppidele 3.1. Vanurid Linnaeelarve Sotsiaalosakond 3.1.1. Päevakeskuse teenuse ostmine koos odava toitlustamisega 2001–2005 370 x x x x x Ostetakse päevakeskuse teenust pakkuvatelt organisatsioonidelt, lisaks pakuvad odavat toitlustamist 3.1.2. Põetusteenuse ostmine 2002–2004 720 x x x 3.1.3. Koduhooldusteenuse ostmine 2003–2005 600 x x x 3.1.4. Klientide toimetuleku hindamise süsteemi kasutuselevõtt optimaalsema teenuse pakkumiseks 2002–2005 40 x x x x 3.2. Puuetega inimesed 3.2.1. Päevakeskuse teenuse korraldamine koos odava toitlustamisega 2001–2005 3654 x x x x x x x x x x Riigieelarve Linnaeelarve Sotsiaalosakond 3.2.2. Teenuse osutamine toetatud töökohtades Suur-Posti 18 baasil Pidev 600 x x x x x Linnaeelarve Sotsiaalosakond, majandusosakond 3.2.3. Invatranspordi- teenuse ostmine 2001–2005 1040 x x x x x Linnaeelarve Sotsiaalosakond 3.2.4. Tugiisikuteenuse ostmine 2001–2005 450 x x x x x Linnaeelarve Sotsiaalosakond 3.2.5. Isikliku abistaja teenuse ostmine 2001–2005 250 x x x x Linnaeelarve Sotsiaalosakond 3.2.6. Viipekeele tõlketeenuse ostmine 2001–2005 740 x x x x Linnaeelarve Sotsiaalosakond 3.2.7. Puuetega lastele pakutavate sotsiaalteenuste hindamine 2002 35 x Linnaeelarve, fondid Sotsiaalosakond 3.3. Riskigrupi lapsed ja lastega pered 3.3.1. Päevakeskuse teenuse laiendamine, sh odav toitlustamine 2001–2005 700 x x x x x Linnaeelarve Sotsiaalosakond 3.3.2. Perehooldusteenuse osutamise korraldamine 2001–2005 1030 x x x x x 3.3.3. Tugiisikuteenuse ostmine 2001–2005 580 x x x x x 3.3.4. Psühholoogilise nõustamise ostmine 2001–2005 375 x x x x x 3.3.5. Lastelaagrite soodustuusikute jagamine 2001–2005 50 x x x x x 3.4. Riskigrupi täiskasvanud 3.4.1. Tööharjumuse taastamise teenuse ostmine 2001–2005 450 x x x x x Linnaeelarve Sotsiaalosakond 3.4.2. Sotsiaalse võimekuse arendamise teenuse ostmine 2001–2005 700 x x x x x 3.4.3. Odava toitlustamise ostmine 2001–2005 155 x x x x x Kultuur Arengueesmärgid: 1. On tagatud erinevate kultuuriliste teenuste kättesaadavus 2. On korrastatud ja väljakujundatud optimaalne kultuurirajatiste võrk 3. On tagatud kultuurielu säilimine ning areng linnaosade keskustes 4. Pärnu on Eesti oluline kultuurikeskus 4.1. on tagatud Pärnule omaste kultuuritraditsioonide säilimine 4.2. on loodud tingimused uute ja originaalsete projektide toetamiseks 4.3. on välja kujundatud mitmekülgne aastaringselt toimiv sündmuste kalender Tegevus Aeg Maksumus kokku (tuh kr) Rahastamine aastate lõikes (tuh kr) Rahastamise allikas Vastutaja/täitja Märkused 2001 2002 2003 2004 2005 1. Pärnu Keskraamatukogu rajamine 2001–2002 32 000 x x 4720 x Linnaeelarve Riigieelarve Linnavalitsus, majandusosakond 2. Raamatukogude infosüsteemi loomine 2001–2003 1950 x x x Haridus- ja kultuuriosakond, raamatukogu 2.1. Keskraamatukogu ja harukogude vahelise võrgu loomine 2001 30 x x Linnaeelarve Riigieelarve 2.2. Tarkvara soetamine 2002 1500 x Linnaeelarve 2.3. Riistvara soetamine 2002–2003 420 x x Linnaeelarve Riigieelarve 3. Pärnu Kontserdi- ja muusikamaja rajamine. Hoones ka Pärnu Muusikakool, Georg Otsa nim muusikakooli Pärnu filiaal, Linnaorkester, Festivalikeskus ja Linnagalerii 2002–2005 87 000 1000 x 2000 x x x x Linnaeelarve, riigieelarve, Eesti Kontsert Linnavalitsus, Eesti Kontsert Valmimine sept. 2003, rahastamine jätkub kuni 2010 4. Pärnu Linnaorkestri koosseisu suurendamine minimaalse sümfooniaorkestri tasemeni (40 muusikut) Linnaeelarve Erakapital Haridus- ja kultuuriosakond, Linnaorkester Projekti täitmine vajalik Kontserdi- ja muusikamaja valmides 4.1. Orkestri täiendav komplekteerimine (7 + 7) 2002–2003 1680 x x 5. Eliisabeti kiriku kontserdi tingimuste parandamine Linnaeelarve Erakapital Haridus- ja kultuuriosakond, Eliisabeti kiriku kogudus Projekt võimaldab tõsta orelikontsertide korraldamise kvaliteeti 5.1. Helikindluse parandamine 2002 99 x 5.2. Soojussüsteemi lõpetamine 2002 100 x 5.3. Pinkide polsterdamine 2002 80 x 5.4. Kooripoodiumite väljaehitamine 2002 90 x 6. Pärnu Muuseumi üleviimine Aida tn 3 aita Riigieelarve Kultuuri-ministeerium, Maavalitsus, Pärnu Muuseum Muuseumi fondide säilitamise tagamine 6.1. Projekteerimine ja ehitamine 2001–2003 35 000 x x x 7. Pärnu Uue Kunsti Muuseumi laiendamine 2001–2005 14 000 x x 1200 x x x x Linnaeelarve Riigieelarve SA Uue Kunsti Muuseum, haridus- ja kultuuriosakond Nüüdisaegse kunstikeskuse loomine 8. Linnagalerii üleviimine 2002–2003 x x Haridus- ja kultuuriosakond Linngalerii rajatakse uude Kontserdi- ja muusikamajja vt p 4 9. Pärnu kunsti püsiekspositsiooni loomine ja kunstikogu täiendamine 2001–2005 260 x x x x Linnaeelarve Linnagalerii, haridus- ja kultuuriosakond 10. Nooruse Maja renoveerimine 2001–2005 4680 x x 1000 x x Linnaeelarve Omavahendid Linnavalitsus, Rääma Noorteühing «Noorus» Ringi- ja harjutusruumide loomine 11. AGAPE keskuse tegevuse toetamine Majandusosakond AGAPE keskus Vt keskkond 11.1. Skulptuuri- ja kultuurisündmuste park 2002–2005 310 x x x x Linnaeelarve x x x x Fondid, omavahendid 12. Koidula muuseumi pargi korrastamine 2002–2004 530 x x x Linnaeelarve Majandusosakond Vt keskkond – uute haljastute loomine 12.1. Projekteerimine 2002 30 x 12.2. Rajamine 2003–2004 500 x x 13. Rüütli platsi skulptuuride rajamine 2002–2003 100 x x Linnaeelarve Haridus- ja kultuuriosakond 14. Raeküla keskuse rajamine Haruraamatukogu, perearsti vastuvõtt, konstaabel, Infopunkt, Raeküla noorteselts «Koit», Raeküla Gümnaasiumi saal 2003–2005 10 000 x x x x x Linnaeelarve Erakapital Linnavalitsus, majandusosakond 15. Vana-Pärnu keskuse tegevuse toetamine (Haapsalu mnt 11) 2001–2005 x x x x x x Linnaeelarve Omavahendid Haridus- ja kultuuriosakond, MTÜ Kollisti Selts 16. Kirikute välisilme parandamine 2001–2005 1700 Majandusosakond, kirikute kogudused 16.1. Eliisabeti kiriku katuse remont ja välisilme uuendamine 2001–2005 1000 x x x Linnaeelarve Riigieelarve 16.2. Pärnu Issandamuutmise kiriku kellatorni kapitaalremont ja katuse värvimine 2001–2003 400 x x x Linnaeelarve 17. Festivalide, kontsertide ja suuremate ürituste toetamine Linnaeelarve Haridus- ja kultuuriosakond 17.1. Pärnu lühima öö rahvusvaheline muusikavõistlus 2001–2005 x x x x x 17.2. Pärnu Jazz 2001–2005 x x x x x 17.3. David Oistrahhi Festival, Neeme Järvi meistrikursused 2001–2005 x x x x x 17.4. Rahvusvaheline Pärnu Filmifestival 2001–2005 x x x x x 17.5. Rahvusvaheline koorifestival 2002,2004 x x 17.6. Folkloorifestival Baltica 2001–2005 x x x 17.7. Raemuusika Festival 2001–2005 x x x x x 21.8. Tere, Pärnu Suvi 2001–2005 x x x x x 21.9. AGAPE jõulumuusika festival 2001–2005 x x x x x Marketing, turism ja ravikuurort Marketing Arengueesmärgid: 1. On teadvustatud Pärnut avatud linnana ja tõmbekeskusena 1.1. Linnaelanikule: kiire ja mugava asjaajamisega linn 1.2. Linnakülalisele: aastaringne sündmuste ja kohtumiste linn 1.3. Ettevõtjale: parim ettevõtluskeskkond 1.4. Partnerile: koostööaldis linn Tegevus Aeg Maksumus kokku (tuh kr) Rahastamine aastate lõikes (tuh kr) Rahastamise allikas Vastutaja/täitja Märkused 2001 2002 2003 2004 2005 1. Marketingistrateegia väljatöötamine 2001–2002 50 x x Linnaeelarve Planeerimisosakond 2. Pärnu aastateemade kontseptsiooni väljatöötamine ja marketing 2002–2005 Linnavalitsus, kantselei, planeerimisosakond Luuakse aastateemade komisjon. Aastateemade projektide ja ürituste rahastamine kajastub osakondade eelarves 2.1. Aastateemade marketing 400 Linnaeelarve 2.1.1. Terviselinn 2002 x 2.1.2. Pärandilinn 2003 x 2.1.3. Jõelinn 2004 x 2.1.4. Noortelinn 2005 x 3. Linna visuaalse kontseptsiooni väljatöötamine 2002 100 x Linnaeelarve, kultuurkapital Planeerimisosakond Linna visuaalse ilme, ühtse linnakujunduse ideekonkurss 4. Pärnu mainekujundus ja tutvustamine 2001–2005 Linnaeelarve 4.1. Pärnu informatsiooni levitamine raadios ja ajakirjanduses 520 x x x x x Kantselei 4.2. Osalemine televisiooniprojektides 520 x x x x x Kantselei 4.3. Trükised linnakodanikule, turistile, ettevõtjale 605 x x x x x Kantselei 4.4. Imagoreklaam (meened) 1380 x x x x x Kantselei 4.5. Uurimused Linnaeelarve Planeerimisosakond, kantselei 4.5.1. Linnaelanike küsitlus 300 x x x x x 4.5.2. Arvamusuurimus 105 x x x x x 5. e-teenuste pakkumine 2001–2003 x x x Linnaeelarve Linnavalitsus Vt infotehnoloogia 6. Linna infopunkti loomine uues raamatukogus 2002–2003 90 x x Linnaeelarve Kantselei 7. Infopunktide töö organiseerimine linnaosakeskustes 2001–2004 x x x x Linnaeelarve Kantselei Sõltub linnaosade keskuste rajamisest 7.1. Vana-Pärnu (Haapsalu mnt 11) 2001 x 7.2. Ülejõe (J. V. Jannseni 5) 2002 x 7.3. Raeküla 2003 x 7.4. Rääma 2004 x 8. «Esimese akna» põhimõtte rakendamine linnavalitsuses 2001–2002 30 x x Linnaeelarve Kantselei 9. Võõrkeelse kodulehekülje arendamine Linnaeelarve Kantselei 9.1. Inglise- ja soome- keelse kodulehekülje uuendamine 2002–2005 80 x x x x 9.2. Kodulehekülje materjalide tõlkimine vene ja saksa keelde 2002–2005 150 x x x x 10. Pärnu tutvustava videoklipi tootmine 2003 30 x Linnaeelarve Kantselei 11. Aktiivne koostöö sõprus- ja partnerlinnadega ning välissaatkondadega 2001–2005 1610 x x x x x Linnaeelarve Kantselei 12. Osalemine rahvusvahelistes koostööorganisatsioonides ja -projektides Linnaeelarve Kantselei 12.1. Liikmemaksud 2001–2005 375 x x x x x 12.2. Osalemine organisatsioonide töös 2001–2005 1095 x x x x x Turism Arengueesmärgid: 1. On loodud tingimused turismimajanduse aastaringseks toimimiseks (ravi-, puhkuse-, huviala-, konverentsi-, koolitus- ja äriturism) 1.1. On loodud efektiivselt toimiv teabesüsteem ja mainekujundus 1.2. On kujundatud kuurorti ja turiste teenindavate asutuste kvaliteedinõuetele vastav võrk 1.3. On arvele võetud ja säilitatakse arhitektuuriväärtused Tegevus Aeg Maksumus kokku (tuh kr) Rahastamine aastate lõikes (tuh kr) Rahastamise allikas Vastutaja/täitja Märkused 2001 2002 2003 2004 2005 1. Efektiivselt toimiva teabesüsteemi ja mainekujunduse loomine 1.1. Pärnu tutvustamine oluliste sihtturgudega seotud messidel 2001–2005 1679 x x x x x Linnaeelarve Kantselei 1.2. Pärnu tutvustamine läbi erinevate turismitrükiste 2001–2005 2300 x x x x x Linnaeelarve Kantselei 1.3. Pärnu reklaamvideo tootmine 2002 100 x Linnaeelarve Erakapital Kantselei 1.4. Majutusettevõtete ja taastusravi- keskustega ühendatud broneerimissüsteemi käivitamine Pärnu Turismiinfokeskuses 2005 EL fondid Kantselei Eelduseks on EL rahastamine 1.5. Pärnu Konverentsibüroo asutamine 2004 x Linnaeelarve, erakapital Kantselei Linnavalitsus osaleb büroo asutamisel 2. Turismi arengukava koostamine 2002 200 x x Linnaeelarve Eurofondid Kantselei Tellitakse TÜ Pärnu Kolledžilt 3. Kvaliteedinõuetele vastava teenidusvõrgu laiendamisele ja turismitoodete väljakujundamisele kaasaaitamine 3.1. Teenindusettevõtete kvaliteedihindamise süsteemi väljatöötamine 2002 x Kantselei, planeerimisosakond 3.2. Iga-aastane parima teenindusettevõtte konkurss ning parimate esiletõstmine 2002–2005 x x x x Planeerimisosakond Vt majandus 3.3. Majutusettevõtete tunnustamine ja järelkontroll 2001–2005 x x x x x Kantselei 4. Arhitektuuriväärtuste säilitamine, linna sümbolite korrastamine 2002–2005 Linnaeelarve Majandusosakond 4.1. Pärnu muuli remont 2002–2003 x x Majandusosakond Vt tehnil. infrastruktuur 4.2. Punase torni renoveerimine 2002–2003 2000 300 1700 Linnaeelarve Majandusosakond 4.3. Tallinna väravate ja sellega piirnevate Bastionite vööndi korrastamine 2003 x Linnaeelarve Majandusosakond 4.4. Rüütli tn rekonstrueerimine 2004–2005 x x Linnaeelarve Majandusosakond Vt tehnil. infrastruktuur 4.5. Malmö tänav 2004 x Majandusosakond Vt tehnil. infrastruktuur 5. Turismiuuringute regulaarne korraldamine 2001–2005 Linnaeelarve Kantselei 5.1. Kohapeal korraldatavad küsitlused: 5.1.1. Suvekülaliste küsitlus 160 x x x x x Planeerimisosakond 5.1.2. Ravituristide küsitlus 22 x x Planeerimisosakond 5.1.3. Kuurordi ettevõtjate küsitlus 30 x x x Planeerimisosakond 5.2. Sisseostetavad multiuuringud – Pärnu võrdlemiseks teiste linnadega 2002 15 x Kord viie aasta jooksul Ravikuurort Arengueesmärgid: 1. Pärnu on kuurortlinn, Läänemere tunnustatud turismikeskus 2. Soodustatakse kurortoloogia kui teadusharu arengut Tegevus Aeg Maksumus kokku (tuh kr) Rahastamine aastate lõikes (tuh kr) Rahastamise allikas Vastutaja/täitja Märkused 2001 2002 2003 2004 2005 1. Kuurordi kontseptsiooni koostamine 2001–2002 50 x x Linnaeelarve Planeerimisosakond 2. Kuurordi teenindus- ja ravikvaliteedi viimine nüüdisaja tasemele 2.1. Kurortoloogia- alase teadustöö suuna jätkamine ja taastusravi- asutuste vastavate tellimuste täitmine tulenevalt kuurortravi arengu vajadustest 2001–2005 x x x x x PKTI, taastusraviasutused 2.2. Kurortoloogia ja taastusravi alase koolituse arendamine ja süstemaatiline läbiviimine 2001–2005 x x x x x PKTI, taastusraviasutused 2.3. Taastusravi asutuste arendamine nende arengukavade väljatöötamise kaudu 2002–2005 x x x x Taastusravi- asutused 2.4. Kurortoloogia- ja Taastusravi Instituudi integreerimine Tartu Ülikooliga 2002–2003 x x PKTI, linnavalitsus 2.5. Linnale kuuluvate taastusravi asutuste reorganiseerimine 2.5.1. Reorganiseerimise vajaduse ja põhimõtete väljaselgitamine 2001–2002 50 x x Linnaeelarve Linnavalitsus Infotehnoloogia Arengueesmärgid: 1. On loodud võimalused Pärnu linna konkurentsivõime ja maine tõstmiseks nüüdisaegse info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) võimaluste ja lahenduste juurutamisel 2. On loodud võimalused IKT-alase hariduse täiendamisele Pärnus 3. On rakendatud info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat linna juhtimises Tegevus Aeg Maksumus kokku (tuh kr) Rahastamine aastate lõikes (tuh kr) Rahastamise allikas Vastutaja/täitja Märkused 2001 2002 2003 2004 2005 1. Pärnu linna konkurentsivõime ja maine tõstmine kaasaegsete IKT võimaluste ja lahenduste juurutamisel 1.1. e-Pärnu programmi koostamine ja aktualiseerimine 2001–2005 50 x x x x x Linnaeelarve Linnavalitsus Koostöö teiste linnade ja riigiga 1.2. e-valimised – luua eeldused täiendava võimalusena osaleda valimistel ka digitaalselt, s.o Interneti kaudu 2002–2003 x x Riigieelarve Linnavalitsus, kantselei Käivitada pilootprojekt koostöös riigiga 1.3. Pärnu kodulehekülje arendamine portaaliks 2002–2005 800 x x x x Linnaeelarve Kantselei 1.3.1. Linna kodulehekülje analüüs ja ümberstruktureerimine 2002 x Kantselei 1.3.2. Tekitada avalikkusele võimalused osalemiseks linna erinevates protsessides ja otsustustes Interneti kaudu 2001–2002 x x Kantselei Ettepanekute esitamine planeeringute osas, hankekonkursite ja rendipakkumiste läbiviimine Internetis jne 1.3.3. Avaliku informatsiooni levitamine listide (uudisgrupp) kaudu 2001–2002 x x Kantselei Kultuurisündmuste, vee- ja elektrikatkestuste, istungite protokollide jmt info levitamine 1.3.4. Avalike teenuste pakkumine Interneti kaudu 2002–2005 2000 x x x x Eurofondid, linnaeelarve Linnavalitsus Ehitus-, kauplemis-, tegevusload, litsentsid, kooskõlastused, maksustamishinnad jne 1.3.5. Asjaajamisjuhiste viimine Internetti 2001–2002 x x Kõik osakonnad 1.3.6. Isiklik teavitamine konkreetset linna elanikku või ettevõtet puudutavas küsimuses 2002–2003 400 x x Eurofondid, linnaeelarve Kantselei Tänava sulgemine; katkestused; passi, tegevusloa tähtaegade lõppemisest teavitamine 1.3.7. Info sisestamise viimine täielikult andmebaasi põhiseks ja võimalikult info tekkimise protsessi lähedale 2002 100 x Linnaeelarve Kantselei 1.4. Balti mere äärsete regioonide ühise portaali välja- töötamine ja käivitamine (BitNet) 2001–2002 400 x x Eurofondid Planeerimisosakond Ühine portaal, kontaktide andmebaas, distantsõpe 1.5. Avalike Interneti punktide loomine linnas 1.5.1. Linnaosades (Ülejõe, Rääma, Mai) 2001–2005 x x x x x Linnaeelarve Erakapital Kantselei 1.5.2. Keskraamatukogus 2003 x Linnaeelarve Riigieelarve Kantselei 1.5.3. IKT ja multimeediakeskustes (BitNet Projekt) 2003–2004 x x Eurofondid Planeerimisosakond BitNet’i jätkuprojekt 2. Pärnu linna konkurentsivõime tõstmine IKT-alase hariduse täiendamisel 2.1. IKT õppemahu suurendamine Pärnu üldhariduskoolides 2001–2005 x x x x x Haridus- ja kultuuriosakond 2.2. Erinevate IKT-alaste infosüsteemide juurutamine Pärnu koolivõrgus 2001–2005 Phare, Archimedese Haridus- ja kultuuriosakond Teated, üritustele jm registreerimine, elektroonilise päeviku ja hinnetelehe juurutamine 2.2.1. Kool–kodu dialoogi tekitamine Interneti vahendusel 2003–2005 x x x Sihtasutus 2.3. IKT-alase hariduse arendamine Pärnus 2.3.1. IKT-alaste õppekavade avamine üld-, kutse- ja kõrghariduses 2001–2005 12 500 x x x x x Linnaeelarve Riigieelarve Linnavalitsus Maavalitsus Koostöö TTÜ, TÜ ja IT Kolledžiga 2.3.2. Pärnu Multimeedia keskuse/kooli rajamine 2003–2005 x x x Linnaeelarve Linnavalitsus 3. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia täiendav rakendamine linna juhtimise suurema avatuse ja efektiivsuse saavutamiseks 3.1. e-Pärnu realiseerimine volikogu ja linnavalitsuse struktuurides (e-valitsuse infosüsteem, istungite läbiviimise infosüsteem) 2001–2002 700 x x Linnaeelarve Kantselei 3.2. Linnavolikogu istungite ülekandmine reaalajas Internetis koos istungi materjalide esitamisega 2002 50 x Linnaeelarve Kantselei 3.3. Digitaalse dokumendihaldussüsteemi rakendamine (digitaalallkiri, digitaalne asjaajamine) 2001–2002 700 x x Linnaeelarve Kantselei 3.4. Erinevate registrite avaldamine Interneti kaudu 2002–2005 1000 x x x x Riigieelarve, linnaeelarve Kantselei, LV osakonnad Linnavararegister, ehitusregister jne 3.5. Kõigi eespool püstitatud eesmärkide saavutamiseks vajalik: 3.5.1. Spetsiaalserverite rentimine ja võrguühenduse kiiruse tõstmine 2002–2005 1000 x x x x Linnaeelarve Kantselei 3.5.2. Arvutialaste (infotehnoloogiliste) teadmiste parandamine kompleksse täienduskoolituse abil (50 inimest aastas, á 3000) 2002–2005 600 x x x x Linnaeelarve Kantselei 4. Pärnu GISi (geoinfosüsteemi) loomine 4.1. GISi tuumiku loomine Linnaeelarve Planeerimisosakond 4.1.1. geodeesiateenistuse kinnistute andmebaasi (AB) ja endise maa-ameti AB ühtlustamine ja sidumine. Ühtse AB sidumine vektorkaardikihtidega 2002 130 x 4.2. GIS süsteemi projekteerimine, andmete testimine, riistvara, tarkvara soetamine ja standardtarkvara mugandamine, süsteemi testimine 2001–2003 600 x x x Linnaeelarve, Eurofondid Planeerimisosakond 4.2.1. Koolitus ja teavitamine 30 x x 4.3. GIS süsteemi haldamine, hooldamine 2002–2005 760 x x x x Linnaeelarve Planeerimisosakond 4.4. Linnaruumi arendamise GIS (arengukava + üldplaneering) 2002–2003 100 x x Linnaeelarve, Eurofondid Planeerimisosakond 4.4.1. Koolitus ja teavitamine 10 x 4.5. Pärnu linna registrite ruumiandmete sidumine GISi (linnavara register, tegevus-, tegutsemis- ja kauplemislubade register jm) 2002–2005 200 x x x x Linnaeelarve Planeerimisosakond 4.5.1. Koolitus ja teavitamine 2002–2005 40 x x x x 4.6. Haljastuse geoinfosüsteemi loomine 2002–2003 100 x x Linnaeelarve Majandusosakond, planeerimisosakond vt keskkonna tegevuskava 4.7. Haljasalade GISi ja reklaamilubade GISi info sidumine ühtsesse GISi 2004–2005 80 x x Linnaeelarve Planeerimisosakond 4.7.1. Koolitus ja teavitamine 2004–2005 10 x x 4.8. Uute infokihtide ja andmete sidumine GISi 2004–2005 100 x x Linnaeelarve Planeerimisosakond 4.9. GISi viimine veebiväljundisse Linnaeelarve, Eurofondid Kantselei, planeerimisosakond 4.9.1. Veebiväljundi tarkvara ostmine 2004–2005 230 x 4.9.2. Andmete veebiväljundisse viimine, disain 2004– 2005 200 x 5. Sotsiaalinfosüsteemi täiendamine 5.1. Uute võrguühenduste loomine 2001–2002 40 x x Linnaeelarve Kantselei 5.2. Programmide uuendamine, haldamine 2001–2002 100 x x Linnaeelarve Kantselei 6. INVESTEERINGUTE PRIORITEEDID VALDKONDADE KAUPA AASTATEKS 2002–2003 (LINNAEELARVELISED VAHENDID) Turvalisus Prioriteet Investeering Summa tuh kr 2002 2003 1. Linna videovalvesüsteemi loomine 1000 1000 KOKKU 1000 1000 Keskkond Prioriteet Investeering Summa tuh kr 2002 2003 Veekaitse, sh veemajandus 1. Rääma oja reostuskoormuse vähendamine 200 1000 2. Kasutuskõlbmatute puurkaevude tamponeerimine 150 150 Jäätmemajanduse korraldamine 1. Jäätmete sorteerimise ja taaskasutussüsteemi arendamine linnas 100 100 2. Fekaalide purgimiskohtade projekteerimine ja ehitus 300 2700 Haljastuse korraldamine 1. Parkide kapitaalremontimine 1500 1700 2. Alleede noorendamine 300 350 3. Laste mänguväljakute rajamine 200 200 KOKKU 2750 6200 Majandus ja ettevõtlus Prioriteet Investeering Summa tuh kr 2002 2003 1. Planeeringute realiseerimiseks vajalike kinnistute sundvõõrandamine 3000 1500 KOKKU 3000 1500 Tehniline infrastruktuur Prioriteet Investeering Summa tuh kr 2002 2003 1. Vana-Pärnu vee- ja kanalisatsioonitrassid 1000 1000 2. Vana-Pärnu tänavad 360 500 3. Kooli, Kanali ja Karusselli tänavate vee- ja kanalisatsioonitrassid 8000 10 000 4. Kooli, Kanali ja Karusselli tänavate rekonstrueerimine 3000 5000 5. Tähe tänava vee- ja kanalisatsioonitrassid 800 6. Vingi–Pikk–Vanapargi–Riia mnt ristmiku projekteerimine ja rekonstrueerimine 300 5000 7. Sadamate juurdepääsutee (Haapsalu mnt – sadamad) projekteerimine ja ehitamine 1500 1500 8. Rõugu tn ülekate 600 9. Savi tn ülekate 800 10. Uus tn (Pühavaimu–Hospidali) 150 11. Aia–Kuninga–Karja–Vanapargi ristmik 2000 12. Pargi- ja jalgrattateede renoveerimine 1000 500 13. Aia–Lehe ühendustee ehitamine 300 14. Tallinna mnt ristmiku rekonstrueerimine 600 15. Vana silla–Riia mnt–Vee–Akadeemia ringristmiku projekteerimine 300 16. Aia tn ehitamine (Pikk–Riia mnt) 1000 17. Vingi–Riia Liiva–Pärnu jõe vahelise kvartali üksikud vee- ja kanalisatsioonitrassid 500 18. Riia mnt–Mere tn ristmiku rekonstrueerimine 1500 KOKKU 27 150 30 350 Haridus Prioriteet Investeering Summa tuh kr 2002 2003 Lasteaiad 1. Ülejõe lasteaia katus 500 2. Raeküla lasteaia aknad 500 3. Tammsaare lasteaia 1/2 aknad 800 4. Kadri tn lasteaia välisuksed 70 5. Mai lasteaia otsaseinad 200 6. Mai lasteaia aknad 1300 7. Kellukese lasteaia aknad 450 8. Pöialpoiss lasteaia aknad 550 9. Köögiblokid 570 600 Koolid 1. Niidupargi Gümnaasiumi kompleksremont 2000 2. Kesklinna koolide võimla 4500 4500 3. Toitlustusblokid: 2000 5000 1. Ühisgümnaasium 2. Koidula Gümnaasium 3. Ülejõe Gümnaasium 4. Vene Gümnaasium 5. Raeküla Gümnaasium 6. Slaavi Põhikool 7. Rääma Põhikool 8. Vanalinna Põhikool 9. Kuninga tn põhikool 4. Vanalinna põhikooli katus ja aknad 1000 5. Hansagümnaasiumi kompleksremont 4000 6. Rääma põhikoolI katus ja aknad 600 7. Slaavi põhikooli aknad ja uksed 500 1000 8. Koidula Gümnaasiumi ujulabasseini torustik 1500 Huviharidus 1. Noorte Tehnikamaja Raba 1 hoone renoveerimine 1170 770 2. Spordikooli saali remont Pühavaimu 19 500 500 KOKKU 14 910 20 170 Sport Prioriteet Investeering Summa tuh kr 2002 2003 1. Rahvusvahelistele nõuetele vastava sõudedistantsi väljaehitamine 200 200 2. Kalevi staadioni renoveerimine 1000 KOKKU 200 1200 Tervishoid Prioriteet Investeering Summa tuh kr 2002 2003 1. Pärnu Haigla uusehituse jätkamine Ristiku 1 5000 5000 2. Ülejõe tervisekeskuse loomine Jannseni 5 1500 3. Ravi 2 hoone renoveerimine 2000 KOKKU 6500 7000 Sotsiaalhoolekanne Prioriteet Investeering Summa tuh kr 2002 2003 1. Pereabikeskuse laste varjupaiga väljaehitamine Riia 1 b 1000 800 2. Tammiste Hooldekodu territooriumi korrastamine ja signalisatsioon 500 500 3. Vanurite Hoolekandekeskuse Tammsaare 11 köögibloki renoveerimise jätkamine 900 4. Puuetega inimeste päevakeskuse väljaarendamine 1000 KOKKU 2400 2300 Kultuur Prioriteet Investeering Summa tuh kr 2002 2003 1. Pärnu Keskraamatukogu ehituse jätkamine 4720 2. Pärnu Kontserdi- ja Muusikamaja rajamine 1000 2000 3. Pärnu Uue Kunsti Muuseumi ehitamine 1200 4. Nooruse Maja renoveerimine 1000 KOKKU 6920 3000 Turism Prioriteet Investeering Summa tuh kr 2002 2003 1. Punase torni renoveerimine 300 1700 KOKKU 300 1700 7. INVESTEERINGUTE PRIORITEEDID AASTAKS 2002 (LINNAEEARVELISED VAHENDID) Prioriteet Investeering Summa 1. Pärnu Haigla uusehitise jätkamine Ristiku 1 5 000 000 2. Pärnu Keskraamatukogu ehituse jätkamine 4 720 000 3. Teede, tänavate ja trasside rekonstrueerimine ja rajamine 3.1. Vana-Pärnu vee- ja kanalisatsioonitrassid, tänavad 1 360 000 3.2. Kooli–Kanali–Karusselli tänavate vee- ja kanalisatsioonitrassid ning teed 11 000 000 3.3. Tähe tänava vee- ja kanalisatsioonitrassid 800 000 3.4. Vingi–Pikk–Vanapargi–Riia mnt ristmiku projekteerimine 300 000 3.5. Planeeringute realiseerimiseks vajalike kinnistute sundvõõrandamine 3 000 000 3.6. Sadamate juurdepääsutee (Haapsalu mnt–sadamad) projekteerimine ja ehitamine 1 500 000 3.7. Rõugu tn ülekate 600 000 3.8. Savi tn ülekate 800 000 3.9. Uus tn (Pühavaimu–Hospidali) 150 000 3.10. Aia–Kuninga–Karja–Vanapargi ristmik 2 000 000 3.11. Pargi- ja jalgrattateede renoveerimine 1 000 000 3.12. Aia–Lehe ühendustee ehitamine 300 000 3.13. Tallinna mnt ristmiku rekonstrueerimine 600 000 4. Koolieelsed lasteasutused 2 640 000 5. Üldhariduskoolid 5.1. Niidupargi gümnaasiumi kompleksremont 2 000 000 5.2. Kesklinna koolide võimla 4 500 000 5.3. Koolide toitlustusblokid 2 000 000 5.4. Vanalinna põhikooli katus 1 000 000 5.5. Rääma põhikooli katus ja aknad 600 000 5.6. Slaavi põhikooli aknad ja uksed 500 000 6. Pereabikeskuse laste varjupaiga väljaehitamine Riia 1b 1 000 000 7. Tammiste hooldekodu territooriumi korrastamine 500 000 8. Vanurite Hoolekandekeskuse Tammsaare 11 köögibloki renoveerimise jätkamine 900 000 9. Ülejõe tervisekeskuse ehituse jätkamine Jannseni 5 1 500 000 10. Pärnu Kontserdi- ja Muusikamaja rajamine 1 000 000 11. Pärnu Uue Kunsti muuseumi ehitamine 1 200 000 12. Rahvusvahelistele nõuetele vastava sõudedistantsi väljaehitamine 200 000 KOKKU 52 670 000 8. KASUTATUD KIRJANDUS* Rahvastik • Lühiülevaade Pärnu demograafilisest arengust (Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus, Tallinn, 1989) • Pärnu rahvastiku prognoos (baasvariandid) (Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus, Tallinn, 1989) • Pärnu rahvastikuprognoos 2010. aastani (arenguamet, 1996) • Inimesed Pärnu linna arengu eeldusena (K. Kandla väitekiri geograafiamagistri kraadi taotlemiseks, TÜ Geograafia Instituut, arenguamet, 1996) Sotsioloogilised uurimused • Pärnu elanike eluruumi-, elukoha- ja töökohaeelistused ning praegune olukord (ankeetküsitlus, arhitektuuriosakond, 1995) • Pärnu ja Pärnumaa abiturient 1995 (ankeetküsitlus, arenguamet, 1995) • Linnaelanike arvamused Pärnu teenindusest (telefoniküsitlus, arenguamet, 1995) • Pärnu suvekülaline 1996 (ankeetküsitlus + intervjuud, arenguamet, 1996) • Kliendi rahulolu sotsiaalteenustega (vanurid, puuetega inimesed, lapsed, eluvõõrad) (intervjuud, sotsiaalhoolekandeamet, 1996) • Välisreklaam Pärnus (arvamusuuring, telefoniküsitlus, arenguamet 1996) • Pärnu elanike soovid ja probleemid (arvamusuuring, telefoniküsitlus, arenguamet, 1996) • Pärnu elanike elu-olu uuring (intervjuud, arenguamet, 1997) • Pärnu suvekülaline 1998 (ankeetküsitlus + intervjuud, arenguamet, 1998) Majandus ja ettevõtlus • The Pärnu Airport Projekt. Report to The Estonian Civil Aviation Administration (Swedavia, 1993) • Pärnu: Regional Business Development Package (Pärnu LV, 1994) • RE Pärnu Lennujaam äriplaan (arenguamet, 1995) • Pärnumaa ettevõtete teatmik 1996 (Lääne-Eesti Statistikabüroo, 1996) • Pärnu linna ettevõtluse struktuur ja paigutus (diplomitöö Pärnu Majanduskoolis, arenguamet, 1996) • Pärnu linna ettevõtete tegevusalad linnaosade lõikes (arenguamet, 1996) • Investeeringute uuring – ülevaade arengukomisjoni protokollidest 1993–1996 (arenguamet, 1996) • Masterplan Pärnu Hospital (DESH – Danish Education, Social and Healthcare-center, 1996) • Master Plan of the Port of Pärnu (1996) Keskkond Reovesi • Pärnu linna kanalisatsioonirajatiste jääkainete komposteerimise kompleks (album 1, RPI Eesti Projekt, 1986) • Pärnu MK Lennuki tänava tsehhi heitvee vooluhulkade ja reostuskoormuste mõõtmine (RPI Maaparandusprojekt, Tallinn, 1989) • ETKVL Pärnu Kalamajandi heitvee reostuskoormuse mõõtmine (RPI Maaparandusprojekt, Tallinn, 1989) • Pärnu EMT (Ehitusmaterjalide tehas) heitvee ja vooluhulkade reostuskoormuse mõõtmine (RPI Maaparandusprojekt, Tallinn, 1989) • Pärnu linna ühisvoolsete heitveekollektorite vooluhulkade ja reostuskoormuse mõõtmine (RPI Maaparandusprojekt, Tallinn, 1989) • Pärnu linna reostuskaart 1989 (firma Sanare) • Pärnu kesklinna kanalisatsiooni jõkke suubuvate väljalaskude likvideerimise projekt (Pärnu Maamõõdu Büroo, 1992) • Uurimistöö Pärnu linna puhastusseadmetele järelpuhastustiikide rajamise otstarbekuse ja võimaluste kohta (energeetika- ja veeamet) Jõe- ja merevesi • II Vana-Pärnu salvkaevud • Uurimistöö Pärnu jõe- ja merevee seisundi kohta 1996. a. (AS Pärnu Sadam, Pärnu Merejaama juhataja Jüri Tenson, energeetika- ja veeamet) • Kokkuvõte Pärnu veekogude bakterioloogilistest uuringutest 1996. a. (energeetika- ja veeamet, 1996) Müra • Pärnu linnamüra (Tallinna Tehnikaülikool, 1989) Prügimägi • Pärnu linna prügimäe sulgemine (OÜ RUU, kommunaalamet, 1995) • Pärnu linna prügimäe piirkonna veereostusest (OÜ RUU, Tallinn, 1995) • Pärnu linna ohtlikud jäätmed (konsultatsioonifirma Eviro – Tallinn, kommunaalamet, 1993) • Ohtlike jäätmete vastuvõtupunkt Pärnus (energeetika- ja veeamet, 1996) • Paikuse valda projekteeritava prügila asukoha valiku keskkonnaekspertiis (AS IDEON & KO – Tallinn, energeetika- ja veeamet, 1996) Muinsuskaitse • Pärnu ajalooline linnakeskus. Pärnu linnaehitus-ajalooline, arhitektuurajalooline ja kultuurilooline ülevaade muinsuskaitse aspektist (H. Sirel, 1970) • Pärnu ajaloolise linnakeskuse kaitse- ja ehitustegevuse reguleerimistsoon (ENSV MN Riiklik Ehituskomitee. Vabariiklik Restaureerimisvalitsus, 1972) • Pärnu vanalinna detailplaneerimise korrektuur. Uurimistööd ja ettepanekud (I, IV, V ja VI köide, ENSV MN Riiklik Ehituskomitee, Kultuurimälestiste Riiklik Projekteerimise Instituut, 1983) • Pärnu vanalinna detailplaneerimise korrektuur. Uurimistööd ja ettepanekud. Tekstiline osa (1. köide, KRPI: ENSV MN Riiklik Ehituskomitee, Kultuurimälestiste Riiklik Projekteerimise Instituut, 1984) • Pärnu vanalinna detailplaneerimise korrektuur. Uurimistööd ja ettepanekud. Graafiline osa. Köide IV. (KRPI: ENSV MN Riiklik Ehituskomitee, Kultuurimälestiste Riiklik Projekteerimise Instituut, 1984) • Pärnu vanalinna detailplaneerimise korrektuur. Uurimistööd ja ettepanekud. Ajaloolised fotoreproduktsioonid. Köide V. (KRPI: ENSV MN Riiklik Ehituskomitee, Kultuurimälestiste Riiklik Projekteerimise Instituut, 1984) • Pärnu vanalinna detailplaneerimise korrektuur. Uurimistööd ja ettepanekud. Fotofiksaaž seisuga 1983. a. Köide VI. (KRPI: ENSV MN Riiklik Ehituskomitee. Kultuurimälestiste Riiklik Projekteerimise Instituut, 1984) Tehniline infrastruktuur • Pärnu linna insenervõrkude strateegilised plaanid 1:10 000 (linnaplaneerimisamet, 1995) Veevarustus ja kanalisatsioon • Pärnu linna veevarustuse ja kanalisatsiooni arenguskeemid 2005. a. Osa 1: Pärnu linna veevarustuse arenguskeem 2005. a. Köide 2: graafiline materjal • Pärnu linna veevarustuse arenguskeem 2005. a. Köide 1: seletuskiri • Pärnu linna veevarustuse ja kanalisatsiooni arenguskeemid 2005. a. Osa 2: Pärnu linna kanalisatsiooni arenguskeem 2005 .a. Köide 1: skeemid • Pärnu linna kanalisatsiooni arenguskeem 2005. a. Köide 3: lisad (arvutused, skeemid) • Pärnu Water Works Development Severage Master Plan 1:15 000 Waste Water Collection Network (vee, sadevee ja kanalisatsiooniga seotud skeemid, Vesi-Hydro AB, 1995) Soojavarustus •Eeluuring: Pärnu kütte- ja elektrijaam (Tallinn, 1993) • Revised Calculation of the Pärnu District Heating Network (soojustrasside hüdroarvutused, Carl Bro Energy & Environments AS, 1995) • Pärnu soojustrasside skeem (Taani, 1995) • Eeluuring: Pärnu linna paremkalda soojusvarustuse rekonstrueerimine (1996) Gaasivarustus • Andmed Pärnu linna maagaasi vajadusest 1990. a ja 2000. a. • 1990.–2005. a Pärnu linnas loodusliku gaasiga gasifitseeritavate objektide nimekiri Elektrivõrgud • Pärnu 6–10 kV elektrivõrgu arendamise skeem (Tallinn, 1990) • Pärnu linna 35–110 kV elektrivõrkude arengu skeem kuni 2015. a. (Energiavõrgu Loode osakond Eesti KPO, Tallinn, 1990) Telefon ja kaabeltelevisioon • Pärnu linna kaabeltelevisioonisüsteemi magistraalvõrgu renoveerimine ja laiendamine. Tasuvuse ja teostatavuse hinnang (Tallinn, 1994) Liiklus • Pärnu tänavavõrgu liikluskoormuste modelleerimine (Insenerbüroo «STRATUM», 1992) • Sõidetavus Pärnu suurematel maanteedel (Pärnu Majanduskool, suvepraktika, 1993) • Uuring Pärnu bussiliiklusest (Pärnu Linnavalitsuse Arendusosakond, 1994) • Pärnu liiklus 1996 (Inseneribüroo «STRATUM», 1996) Maakasutus • Pärnu linna haljasaladest (Pärnu Linna RSN Täitevkomitee Keskkonnakaitse Komisjon, 1979) • Pärnu linna maakasutuse plaan (ENSV Riikliku Agrotööstuskomitee Riiklik Projekteerimisinstituut, Eesti Põllumajandusprojekt, 1988) • Pärnu Lennuvälja territooriumi põhjendused (Lennuamet 1994) • Pärnu Sadama tsoneerimiskava ja kaubasadama krundivaliku ettepanekud (AS Merin, 1993) • Via Baltica. Feasibility Study (Nordic Project Fund / Nordic Investment Bank, European Bank (EBRD), Ministry of Transport and Communications of Finland, 1993) • Regional Planning of The Pärnu County. Development Options of The Via Baltica Route. Draft Final Report (Soil and Water Ltd., 1995) • Via Baltica in the Pärnu County. Internal document (The Arhitecture Department of Pärnu City, 1995) • Via Baltica: A five-year investment Program. Report Submitted by The High Level Working Party on Via Baltica (1996) Pärnu maakonna üldplaneerimine • Pärnu Maakonna planeerimisprojekt. I etapp (Eesti Maaehitusprojekt. Maaplaneeringud, 1993) • Pärnu Maakonna planeering. Vaheraport 28.06.1995. Protsessi kirjeldus (Pärnu Maavalitsus. Planeerimisosakond, 1995) • Pärnu Maakonna planeering. Teemauuringute vaheraport 28.06.1995, (Pärnu Maavalitsus. Planeerimisosakond 1995) • Pärnu Maakonna planeering. Vahekokkuvõte 03.12.1996. (Pärnu Maavalitsus. Planeerimisosakond, 1996) • Pärnu Maakonna planeering 1998. (Pärnu Maavalitsus. Planeerimisosakond, 1998) * Loetelus toodud materjalid on kättesaadavad linnavalitsuse erinevates ametites. Loetelu ei pretendeeri täielikkusele.