Mõniste Vallavolikogu — Mõniste Vallavolikogu töökorra kinnitamine — KO, 61, 1168

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322) paragrahvi 22 lõike 1 punkti 9 ning Mõniste valla põhimääruse (KO 2000, 38, 583) punkti 13.3, Mõniste Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Mõniste Vallavolikogu töökord (lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Mõniste Vallavolikogu 19. novembri 1996. a määrus nr 14 «Mõniste Vallavolikogu reglement». 3. Käesolev määrus jõustub 15. juunil 2001. a. Volikogu esimees Katrin ROOP Kinnitatud Mõniste Vallavolikogu 5. juuni 2001. a määrusega nr 11 MÕNISTE VALLAVOLIKOGU TÖÖKORD 1. Üldsätted 1.1. Mõniste Vallavolikogu koosneb 11 volikogu liikmest, kes on valitud valla hääleõiguslike kodanike poolt kolmeks aastaks. 1.2. Vallavolikogu töökord määrab kindlaks volikogu ja tema organite töökorralduse, lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest ja muudest õigusaktidest ning valla põhimäärusest. 2. Töövormid ja planeerimine 2.1. Volikogu töövorm on istung, volikogu komisjoni töövorm on koosolek. 2.2. Volikogu istungid toimuvad üldjuhul üks kord kuus neljapäeviti Mõniste vallamajas. 2.3. Ettepanekuid küsimuste päevakorda võtmiseks võivad teha volikogu liikmed, komisjonid, vallavalitsus ja vallavanem hiljemalt seitse päeva enne volikogu istungi kutsete väljasaatmist. 2.4. Vähemalt ühel protsendil valla hääleõiguslikest elanikest, kuid mitte vähem kui viiel hääleõiguslikul elanikul on õigus teha kohaliku elu küsimustes vallavalitsuse ja vallavolikogu õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või tühistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt ühe kuu jooksul. 3. Volikogu istungi kokkukutsumine 3.1. Volikogu korralise istungi kutsub kokku volikogu esimees, tema äraolekul aseesimees. 3.2. Volikogu kokkukutsumisel tuleb kutses ära näidata arutusele tulevad küsimused. Kutse peab olema volikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. 3.3. Valla elanikke teavitatakse volikogu istungi toimumisest neli päeva enne istungit vallamaja teadete tahvlil. 3.4. Volikogu esimees või tema äraolekul aseesimees kutsub kokku erakorralise volikogu istungi vallavalitsuse või vähemalt neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul nende määratud ajal kahe päeva jooksul pärast vastava ettepaneku esitamist. 3.5. Ettepanek erakorralise istungi kokkukutsumiseks esitatakse kirjalikult volikogu esimehele sekretäri kaudu, näidates ära vajaduse küsimuse kiireloomuliseks arutamiseks koos põhjendustega. Esitaja on kohustatud ka küsimuse ette valmistama. 3.6. Volikogu liikmed, kes ei saa istungist osa võtta, teatavad sellest kas sekretärile või volikogu esimehele. 4. Istungi päevakord 4.1. Volikogu istungi päevakorra koostab volikogu esimees (tema äraolekul aseesimees). 4.2. Ettepanekuid istungi päevakorda võivad teha: 4.2.1. volikogu liikmed; 4.2.2. vallavanem ja vallavalitsuse liikmed; 4.2.3. vallavolikogu komisjonid. 4.3. Päevakorda kantakse kõik volikogu poolt nõutavas korras ettevalmistatud küsimused. 4.4. Eelmisel istungil arutamata jäänud küsimusi arutatakse järgmisel istungil. 4.5. Volikogu liikmetele väljasaadetud päevakorras esitatud küsimuste arutamise järjekorda võib muuta, kooskõlastades need vallavolikogu liikmete ja eelnõude algatajatega. 5. Istungi ettevalmistamine 5.1. Volikogu esimees korraldab arutusele tulevate küsimuste ettevalmistamist volikogu poolt. 5.2. Volikogu liikmete poolt päevakorda esitatud küsimuse valmistab ette küsimuse tõstatanud volikogu liige. 5.3. Eelnõude esitamise eest vastutab isik, kelle on määranud volikogu, komisjon, valitsus või vallavanem. Kui sellist isikut ei ole määratud, vastutab vastavalt volikogu esimees, vallavanem või komisjoni esimees. 5.4. Eelnõud esitatakse vallavalitsusele vallasekretäri kaudu, kes lisab nendele oma seisukoha. Valitsuse esitatud ja vallasekretäri seisukohaga varustatud eelnõud annab volikogu esimees kohe komisjonidele arutamiseks. 5.5. Volikogu esimees määrab komisjoni(d), kes peavad antud küsimuse 14 päeva jooksul läbi arutama ning esitama oma seisukoha istungile. 5.6. Volikogu võib anda valitsusele ettevalmistamiseks volikogus arutusele tulevaid küsimusi. 5.7. Volikogus arutamisele tulevad määruste ja otsuste eelnõud saadetakse volikogu liikmetele tutvumiseks koos istungi toimumise kutsega. 5.8. Volikogu arutab istungi kutses märgitud ja volikogu poolt nõutavas korras ettevalmistatud küsimusi. 5.9. Volikogule saab esitada vastuvõtmiseks määruste ja otsuste eelnõusid, millega on eelnevalt tutvunud vallavalitsus. 5.10. Finantsdokumentide eelnõud peavad olema kooskõlastatud vallavanemaga, kes arutab küsimuse läbi vastava spetsialistiga (pearaamatupidajaga) ning lisab oma arvamuse. 5.11. Eelarve muutmise ettepaneku esitab vallavalitsus, ära näidates selleks vajaduse ning lisab tulude ja kulude jaotamise. 6. Kohalolijate registreerimine 6.1. Volikogu liikmete kohalolek fikseeritakse istungi protokollis istungi alguses. 6.2. Juhul kui keegi volikogu liikmetest lahkub istungilt selle toimumise ajal ajutiselt või lõplikult, fikseeritakse see istungi protokollis. 7. Istungi läbiviimine 7.1. Volikogu istungid on üldjuhul avalikud, volikogu võib kuulutada istungi kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. 7.2. Volikogu võib istungil osalejate liikmete häälteenamusega päevakorda võtta küsimuse, mida ei ole nõuetekohaselt eelnevalt arutatud, tutvustatud ning teatavaks tehtud. Sellise küsimuse võib volikogu läbi arutada, kuid otsuse antud küsimuses võtab volikogu vastu järgmisel istungil. 7.3. Volikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta vallavanem, vallasekretär, vallavalitsuse liikmed, samuti volikogu poolt istungile kutsutud isikud. Sõna andmise otsustab istungi juhataja. 7.4. Pealtvaatajatele sõna ei anta. Külalistele ja pealtvaatajatele on ruumis eraldi kohad, nad ei tohi istuda volikogu liikmete kohtadel. 7.5. Küsimuse arutamise juures peab viibima selle algataja või tema esindaja. Tema puudumisel lükatakse arutamine edasi, kui algataja või tema esindaja ei ole taotlenud kirjalikult küsimuse arutamist ilma tema osavõtuta. 8. Istungi avamine 8.1. Volikogu istungeid avab ja juhatab volikogu esimees või aseesimees. Volikogu esimehe või aseesimehe äraolekul juhatab volikogu istungit volikogu vanim liige. 8.2. Volikogu uue koosseisu esimese istungi avab valimiskomisjoni esimees või asetäitja ja juhib seda kuni volikogu esimehe valimiseni. 8.3. Istungi avamine hõlmab järgmist: 8.3.1. istungist osavõtvate volikogu liikmete arvu fikseerimine; 8.3.2. kutsutud külaliste tutvustamine; 8.3.3. päevakorra, selle muudatuste, täienduste ja protestide arutamine ja päevakorra kinnitamine. 9. Kodukord 9.1. Volikogu istungi pikkus ei ole üle 4 tunni. Iga tunni järel tehakse 10-minutiline vaheaeg, kui ei otsustata teisiti. Kui istungi lõpuks ei ole päevakorra kõiki küsimusi läbi arutatud, otsustab volikogu, kas pikendada volikogu tööd samal istungil või lükata küsimuse arutelu edasi järgmisele volikogu istungile. 9.2. Eelnõude arutamine ei ole kohustuslik, volikogu võib hakata kohe hääletama, kui sellise ettepaneku teeb vastav komisjon või valitsus ning kõik volikogu liikmed on antud küsimusega eelnevalt tutvunud. Arutamine on kohustuslik, kui seda nõuab vallavanem, vallavalitsus või vähemalt üks volikogu liige. 9.3. Arutamise järjekord on järgmine: 9.3.1. ettekanne – päevakorrapunkti käsitlemine, 15 min; 9.3.2. kaasettekanded – teema täiendav käsitlemine, 10 min; 9.3.3. sõnavõtud – ettepanekute ja kommentaaride esitamine arutatavas päevakorrapunktis, 5 min; 9.3.4. küsimused ettekandjatele, sõnavõtjatele; 9.3.5. repliigid; 9.3.6. ettepanekud; 9.3.7. lõppsõnad. 9.4. Sõna ettekandeks, kaasettekandeks, küsimusteks annab istungi juhataja. 9.5. Küsimused on esitaja poolt esitatud ettekande, kaasettekande või sõnavõtu täpsustamiseks. 9.6. Kommentaarina võib esitada selgitavaid märkusi. 9.7. Volikogu istungi juhataja õigused ja kohustused: 9.7.1. teeb kindlaks istungist osavõtjate arvu; 9.7.2. jälgib istungi päeva- ja töökorrast kinnipidamist; 9.7.3. vastutab käesoleva töökorra järgimise eest kogu istungi kestel; 9.7.4. annab sõna üldjuhul taotlemise järjekorras; 9.7.5. kutsub küsimuse teemast kõrvale kalduva kõneleja teema juurde tagasi; 9.7.6. lõpetab sõnavõtu, kui see ei puuduta arutatavat päevakorraküsimust või kui seda ei tehta töökorrale vastavalt; 9.7.7. taandab asjasse mittepuutuvad küsimused; 9.7.8. viib läbi hääletamised ja teeb avalikuks hääletamise tulemused; 9.7.9. kuulutab välja volikogu otsuste ja määruste vastuvõtmise, vaheajad ja istungi lõppemise; 9.7.10. volikogu esimees ei juhi istungit päevakorrapunktides, mis puudutavad teda isiklikult (umbusalduse avaldamine, tasustamine jne), või mille suhtes tal on huvide konflikt korruptsioonivastase seaduse tähenduses. Teda asendab volikogu aseesimees, tema puudumisel aga volikogu vanim liige. 9.8. Istungi juhataja informeerib volikogu istungitevahelisel ajal volikogule saabunud kaebustest ja kirjadest. 10. Hääletamisele asumine 10.1. Enne küsimuse hääletamisele panemist kordab istungi juhataja kõiki ettepanekuid, annab võimaluse parandusteks, ettepanekute tegemiseks hääletamise korra kohta ning hääletamismotiivide selgitamiseks. 10.2. Enne hääletamisele asumist peab istungi juhataja veenduma, et kõigile volikogu liikmetele on hääletamisele pandav küsimus ühtemoodi arusaadav. Kui küsimus on kellelegi arusaamatu, siis kordab juhataja seletust. 10.3. Hääletamisele pandud küsimus peab olema formuleeritud nii, et see sisaldaks ainult ühte ettepanekut, millele on võimalik vastata «jaa» või «ei». 10.4. Enne hääletamist teatab istungi juhataja hääletamise järjekorra ja korra. 10.5. Volikogu istungi päevakorras olevaid küsimusi arutatakse ühel või kahel lugemisel. Kahel lugemisel arutatakse küsimust juhul, kui seda nõuab vähemalt üks komisjon või 1/3 volikogu liikmete üldarvust. Ülejäänud juhtudel otsustatakse eelnõu teisele lugemisele panemine hääletamisega. 11. Hääletamise kord 11.1. Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. 11.2. Volikogu õigusakti eelnõu kohta esitatud muudatusettepanekud pannakse hääletamisele juhul, kui mõni volikogu liige seda nõuab. Kui ühe ja sama sätte kohta on esitatud mitu erinevat muudatusettepanekut, käsitletakse neid koos ning esitamise järjekorras. Vastuvõetuks loetakse enim poolthääli saanud ettepanek. 11.3. Hääletamine volikogus on avalik. 11.4. Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel. Isikuvalimistel, kus ei nõuta volikogu koosseisu häälteenamust, loetakse valituks poolthäälteenamusega enim hääli saanud kandidaat. Kui volikogu koosseisu häälteenamust nõudval isikuvalimisel ei saa ükski kandidaatidest nõutavat häälteenamust, korraldatakse kordushääletus. Kordushääletusel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. Kui kandidaate on üks ja ta ei saavuta volikogu koosseisu häälteenamust, korraldatakse uus valimine. 11.5. Volikogu otsused tehakse poolthäälteenamusega (v.a kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 22 lõike 1 punktides 2, 4, 6 – 10, 14, 15, 18 ja 24 ettenähtud küsimustes otsuste vastuvõtmiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus). 11.6. Salajase hääletamise korraldamiseks moodustab volikogu poolthäälteenamusega kolmeliikmelise häältelugemiskomisjoni, kes nimetab enda hulgast komisjoni esimehe. Häältelugemiskomisjon väljastab volikogu liikmetele hääletussedelid. Hääletamistulemuste kohta koostab häältelugemiskomisjon protokolli, mille volikogu kinnitab poolthäälteenamusega. 12. Arupärimine 12.1. Igal volikogu liikmel on õigus esitada kirjalik arupärimine volikogu määruste ja otsuste täitmise kohta õigusaktis näidatud täitjale või vastutajale. 12.2. Vastus arupärimisele tuleb esitada kirjalikult volikogule ja volikogu liikmele hiljemalt ühe kuu jooksul. 12.3. Volikogu otsustab, kas vastus arupärimisele esitatakse volikogu istungil. Kui on otsustatud esitada see istungil, siis pärast arupärimise vastuse või informatsiooni ärakuulamist on volikogu liikmetel õigus esitada küsimusi. 13. Istungi protokoll 13.1. Kõik vallavolikogu istungid protokollitakse. 13.2. Protokolli kantakse istungi toimumise aeg, koht, osavõtjate nimed, arutatud küsimused ja nende kohta vastuvõetud otsused ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused. Volikogu liikmel on õigus lisada protokollile oma kirjalik eriarvamus, mille ta esitab kirjalikult kas istungi ajal või istungile järgneval päeval protokollijale. 13.3. Istungi protokolli koostab vallasekretär. 13.4. Tema puudumisel määrab protokollija volikogu. 13.5. Volikogu istungi protokollile kirjutab alla volikogu esimees või tema äraolekul aseesimees. 13.6. Protokollijal on õigus saada repliigiks ja küsimusteks sõna igal istungi etapil, kui see on vajalik protokolli koostamiseks. 13.7. Volikogu otsused ja määrused peavad olema kättesaadavad igaühele ning välja pandud vallavalitsuses ja raamatukogudes 10 päeva jooksul pärast vastuvõtmist. Istungi protokoll on kättesaadav vallavalitsuses. 14. Komisjonide töökorraldus Komisjon on kohustatud tema menetlusse suunatud volikogu õigusakti eelnõu läbi vaatama hiljemalt kahe nädala jooksul. Isikute avaldused ja märgukirjad vaadatakse läbi avaldustele vastamise seaduses sätestatud tähtajal. Komisjonile adresseeritud avaldusele või märgukirjale vastab komisjon ja vastusele kirjutab alla komisjoni esimees. 14.1. Volikogu komisjoni töövorm on koosolek. Otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust. 14.2. Volikogu moodustab alatised ja ajutised komisjonid. Komisjonide esimehed valitakse volikogu liikmete hulgast. Teised komisjoni liikmed kinnitatakse komisjoni esimehe esildisel. Revisjonikomisjoni liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast. 14.3. Komisjonid moodustatakse valla elu valdkondade kaupa volikogu tegevuse kavandamiseks antud valdkonnas, volikogule ja valitsusele arvamuse esitamiseks ja otsuste eelnõude ettevalmistamiseks ja läbivaatamiseks. 14.4. Komisjonide koosolekute toimumise ajast teavitab (ka telefoni teel) komisjoni esimees liikmeid vähemalt kaks päeva enne koosolekut. Iga komisjoni liige võib teha ettepaneku koosoleku kokkukutsumiseks. 14.5. Koosoleku kohta koostatakse protokoll, kuhu märgitakse toimumise aeg, koht, osavõtjate nimed, arutusele tulevad küsimused ja nende kohta vastuvõetud otsused ning otsustajate ja küsimuste algatajate eriarvamused. 14.6. Komisjoni esimees: 14.6.1. juhib komisjoni tööd; 14.6.2. annab komisjoni liikmetele komisjoni tööga seotud ülesandeid; 14.6.3. vastutab komisjoni asjaajamise eest, kirjutab alla protokollidele ja otsustele. 14.7. Komisjoni koosseisust väljaarvamise otsustab volikogu komisjoni esimehe ettepanekul kas komisjoni liikme avalduse alusel või juhul, kui komisjoni liige ei ole osalenud vähemalt kolmel järjestikusel komisjoni koosolekul.