Häädemeeste Vallavolikogu — Häädemeeste Keskkooli põhimääruse kinnitamine — KO, 61, 1163

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 588; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322) paragrahvi 22 lõike 1 punkti 34 ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (RT I 1993, 63, 892; 1999, 42, 497; 79, 730; 2000, 33, 195; 54, 349; 71, õiend; 95, 611) paragrahvi 12 lõigete 3 ja 4 ja Häädemeeste Vallavolikogu 14. juuni 2000. a määrusega nr 14 kinnitatud «Häädemeeste valla põhimääruse» punkti 47.34 alusel Häädemeeste Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada «Häädemeeste Keskkooli põhimäärus» uues redaktsioonis (juurde lisatud). 2. Häädemeeste Vallavalitsusel tunnistada kehtetuks 12. jaanuari 1999. a määrus nr 2 «Häädemeeste Keskkooli põhimääruse uue redaktsiooni kinnitamine». 3. Määrus jõustub 15. juulil 2001. a. Volikogu esimees Aili SOOPALU Lisa Häädemeeste Vallavolikogu 28. juuni 2001. a määrusele nr 8 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Kooli nimi on Häädemeeste Keskkool (edaspidi kool vastavas käändes). 1.2. Kooli asukoht on Häädemeeste alevikus Häädemeeste vallas, Pärnu maakonnas; aadress on Kooli 10, Häädemeeste alevik, 86001 Pärnu maakond. 1.3. Kool on Häädemeeste Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus vastavas käändes) hallatav haridusasutus, ühe asutusena tegutsev põhikool (1.–9. klass) ja gümnaasium (10.–12. klass). Kool loob teeninduspiirkonna õpilastele võimalused põhihariduse ja üldkeskhariduse omandamiseks ning koolikohustuse täitmiseks. 1.4. Kool on on ühtluskool, milles iga järgmine õppeaasta (klass) tugineb vahetult eelmisele ning võimaldab tõrgeteta ülemineku ühest koolist teise. 1.5. Põhikool loob eeldused ja annab õiguse jätkata õpinguid keskhariduse omandamiseks. Gümnaasium põhineb põhiharidusel ja annab õiguse jätkata õpinguid kõrghariduse omandamiseks. 1.6. Kooli teeninduspiirkond on Häädemeeste valla haldusterritoorium. Kool teenindab teiste piirkondade lapsi vastavalt vabade kohtade olemasolule. 1.7. Kool juhindub oma tegevuses haridusseadusest, põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest, muudest õigusaktidest ja käesolevast põhimäärusest. 1.8. Koolil on koolitusluba, mis annab õiguse korraldada koolitustegevust riikliku õppekava alusel koolitusloal märgitud kooliastmes. 1.9. Koolis toimub õppe- ja kasvatustegevus eesti keeles. 1.10. Koolil on alaeelarve Häädemeeste valla eelarve koosseisus, oma pitsat ja sümboolika. 1.11. Koolis on raamatukogu. 1.12. Õppimine koolis on õppemaksuta. 2. ÕPPIMISE EESMÄRGID JA ÜLESANDED 2.1. Kooli ülesanne ja eesmärk on õpilastele riikliku õppekava alusel põhihariduse (1.–9. klassini) ja üldkeskhariduse (10.–12. klassini) andmine, koolikohustuse täitmise tagamine ning tingimuste ja võimaluste loomine haritud, kõlbelise, pidevalt areneva, vastutustundliku, koostöövõimelise, konkurentsivõimelise, lugupeetud ja vaba isiku kujundamiseks, kes on suuteline elama väärikalt, austama iseennast, oma perekonda, kaasinimesi ja loodust, olema piirkonna kultuuri, vaimsuse, traditsioonide kandjaks, valima talle sobivat elukutset, tegutsema loovalt ja kandma kodanikuvastutust. 2.2. Kool võimaldab oma materiaalse baasi kaudu spordi-, kultuuri- ja pidevharidusalase tegevuse edendamist Häädemeeste piirkonnas. 3. ÕPPE- JA KASVATUSKORRALDUS 3.1. Koolis toimub õppetegevus päevases vormis. 3.2. Põhi- ja üldkeskharidusele esitatavad nõuded (haridusstandard) kehtestatakse põhi- ja üldkeskhariduse riikliku õppekavaga. 3.3. Kooli õppe- ja kasvatuskorraldus tugineb kooli õppekavale, mis on õpingute alusdokument ja mis vastab Vabariigi Valitsuse kehtestatud põhi- ja üldkeskhariduse riiklikule õppekavale. 3.4. Põhi- ja üldkeskhariduse riikliku õppekavaga määratakse kindlaks: 3.4.1. õppe-eesmärgid; 3.4.2. õppeaeg; 3.4.3. riikliku õppekava vahekord kooli õppekavaga; 3.4.4. kohustuslike õppeainete loend koos ajalise kestuse ja ainekavadega; 3.4.5. õppeainete valiku võimalused ja tingimused; 3.4.6. nõuded kooliastmete (1.–3., 4.–6., 7.–9., 10.–12. klass) ja kooli lõpetamiseks. 3.5. Kooli õppekava määrab kindlaks: 3.5.1. kooli õppe-eesmärgid; 3.5.2. õppe ajalise korralduse; 3.5.3. kohustuslike õppeainete täpsustatud ja täiendatud ainekavad; 3.5.4. valikainete loendi, kavad ja valikutingimused. 3.6. Usuõpetus ei ole konfessionaalne. Usuõpetuse õpetamine on koolile kohustuslik, kui seda soovivaid õpilasi on kooliastmes vähemalt 15. 3.7. Kooli õppekava kinnitab kooli direktor. 3.8. Õppekava täitmise tagamiseks ja toetamiseks kasutatakse koolis õpikuid, töövihikuid, tööraamatuid ning muid õppevahendeid ja -materjale. 3.9. Igas klassis õppetööks vajalikud õpikud, töövihikud ja tööraamatud valib õpetaja haridusministri määrusega kinnitatud loetelu hulgast vastavuses kooli õppekavaga kooskõlastatult direktoriga. 3.10. Õppeaasta kestab õppe algusest ühel kalendriaastal uue õppe alguseni järgmisel kalendriaastal. Õppeaasta koosneb õppe- ja eksamiperioodist ning koolivaheaegadest. 3.11. Õppeaasta algab 1. septembril. 3.12. Õppeperioodi arvestusühikud on õppetund, õppepäev, õppenädal, kursus, õppeveerand ja poolaasta. 3.13. Õppetundide arv ja nende järjekord õppepäevas määratakse tunniplaanis, mille kinnitab kooli direktor. 3.14. Õppeperioodis on vähemalt 175 õppepäeva (35 nädalat). 3.15. Õppeaasta põhidaatumid määrab haridusminister määrusega. 3.16. Gümnaasiumi lõpuklassis on õppe- ja eksamiperiood kokku vähemalt 175 õppepäeva. 3.17. Ühes õppenädalas on viis õppepäeva. Õpilaste nädalakoormus õppetundides määratakse kooli õppekavas, kusjuures nädalakoormus ei tohi ületada põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatud suurimat lubatud koormust. 3.18. Õppetunni pikkus on 45 minutit ja vahetunni pikkus on vähemalt 10 minutit. 3.19. Klassi täituvuse ülemine piirnorm on 36 õpilast. 3.20. Kui kahe või enama klassi õpilaste arv kokku on 20 või alla selle, moodustatakse nendest õpilastest liitklass. Liita on lubatud 1.–4., 3.–6. ja 5.–9. klasse. 3.21. Pikapäevarühmas võib olla kuni 30 õpilast. 3.22.Õpilaste hindamise korra kehtestab haridusminister määrusega. 3.23. Kooli lõpetamiseks korraldatakse lõpueksamid. Gümnaasiumi lõpueksamid on riigieksamid ja koolieksamid. Põhikooli lõpueksamid on ühtlustatud küsimuste ja ülesannetega koolieksamid. Kooli lõpueksamite korraldamise tingimused ja korra ning riigieksamite ja põhikooli ühtlustatud küsimuste ja ülesannetega lõpueksamite õppeained, vormid ja aja kehtestab haridusminister. 3.24. Riigieksamikomisjoni esimees on üldjuhul kooli direktor. 3.25. Põhikooli lõpetajatele väljastatakse põhikooli lõputunnistus. Kooli lõpetajatele väljastatakse gümnaasiumi lõputunnistus ja riigieksamitunnistus. Tunnistused väljastatakse vastavalt Vabariigi Valitsuse kinnitatud vormile. 3.26. Keskhariduse omandanud isikud tasuvad sama õppeaine riigieksami korduvaks sooritamiseks registreerimise eest riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras. 3.27. Kooli järjepideva arengu tagamiseks koostab kool koostöös hoolekogu ja õppenõukoguga kooli arengukava. 3.28. Kooli arengukavas määratakse: 3.28.1. kooliarenduse põhisuunad ja -valdkonnad; 3.28.2. tegevuskava kolmeks aastaks; 3.28.3. arengukava uuendamise kord. 3.29. Kooli arengukava kinnitatakse vallavolikogu sätestatud korras. 3.30. Vallavalitsusel on õigus vajadusel moodustada eraldi klasse 7.–9. klassi kasvatusraskustega õpilastele haridusministri määrusega kehtestatud tingimustel ja korras. 3.31. Kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli suunatakse õpilane alaealiste komisjoni taotlusel kohtumääruse alusel alaealiste mõjutusvahendite seaduses sätestatud alustel ja korras. 3.32. Kooli direktor võib vallavalitsuse nõusolekul moodustada vastavalt vajadusele koolis ettevalmistusrühmi koolieelikutele alushariduse omandamise võimaldamiseks, parandusõpperühmi, pikapäevarühmi ja kooliinternaate lähtudes haridusministri määrusega kehtestatud töökorralduse alustest. 3.33. Kooli juures võivad tegutseda pikapäevarühmad, ringid, stuudiod jm klassivälise tegevuse vormid. 3.33. Kool võib oma põhitegevuse kõrval ning seda kahjustamata korraldada tasulist õpet, seminare, kutseõpet, kursusi, kontserte ja näitusi, tegelda õppematerjali kirjastamise ja õppevahendite valmistamisega, rentida ruume ja rajatisi, osutada toitlustamise ja teisi tasulisi teenuseid kooskõlas kehtivate õigusaktidega. 4. KOOLIKOHUSTUS 4.1. Koolikohustuslik on laps, kes jooksva aasta 1. oktoobriks saab seitsmeaastaseks. Õpilane on koolikohustuslik põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni. 4.2. Lapsevanem võib nõustamiskomisjonilt taotleda koolikohustuse edasilükkamist sotsiaalministri määrusega kehtestatud tingimustel ja korras. 4.3. Vanemate soovil võib esimesse klassi vastu võtta lapse, kes on jooksva aasta 30. aprilliks saanud kuueaastaseks. 4.4. Eestis elava välisriigi kodaniku ja kodakondsuseta isiku laps, välja arvatud välisriigi esindaja laps, on koolikohustuslik. 4.5. Koolikohustuslike laste arvestust peab vallavalitsus Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Koolikohustuse täitmist kontrollib ja loob tingimused selle täitmiseks vallavalitsus koos kooliga. 4.6. Vanemad on kohustatud looma lapsele kodus soodsad tingimused õppimiseks ja koolikohustuse täitmiseks. 4.7. Kool on kohustatud tagama õppimisvõimalused igale kooli teeninduspiirkonnas elavale koolikohustuslikule lapsele. 4.8. Koolikohustust võib täita ka kodus õppides haridusministri määrusega kehtestatud korras. 4.9. Vallavalitsus võimaldab hälvikutel õppida elukohajärgses koolis haridusministri kehtestatud tingimustel.. Vastavate tingimuste puudumisel on puuetega või eriabi vajaval lapsel õigus õppida lähimas tingimustele vastavas koolis. 4.10. Võimetekohane õppekava või kool soovitatakse hälvikutele meditsiiniliste, psühholoogiliste ja pedagoogiliste uuringute põhjal nõustamiskomisjoni otsusega. Hälvikute nõustamiskomisjoni suunamise tingimused ja korra kehtestab haridusminister määrusega. 4.11. Vallavalitsus moodustab vajadusel koolis järgmised klassid: 4.11.1. keha-, kõne- , meelepuuete ja psüühikahäiretega laste klassi; 4.11.2. tasandusklassi õpiraskustega laste õpetamiseks; 4.11.3. abiklassi kerge vaimupuudega laste õpetamiseks; 4.11.4. toimetulekuklassi mõõduka vaimupuudega laste õpetamiseks; 4.11.5. hooldusklassi raske ja sügava vaimupuudega laste õpetamiseks. 4.12. Õpilasel on õigus pärast sanatoorses koolis või hälvikute erikoolis õppimise vajaduse lõppemist jätkata õpinguid endises koolis. 4.13. Kooli õpilaste vastuvõtmise, ühest koolist teise ülemineku, koolist lahkumise ja väljaheitmise korra kehtestab haridusminister määrusega. 5. ÕPILASED 5.1. Vormikohase avalduse lapse õppima asumiseks esitab lapsevanem (eestkostja). 5.2. Kooli 10. klassi vastuvõtt toimub põhikooliastme lõpetamise tulemuste alusel. 5.3. Õpilastele avaldatakse tunnustust ja laitust haridusministri määruses ja kooli kodukorras ettenähtud korras. 5.4. Õpilastele väljastatakse õppeasutuses õppimise perioodiks õpilaspilet, mille väljaandmise korra ja vormi kinnitab haridusminister määrusega. 5.5. Õpilane on kohustatud täitma kooli kodukorda. 5.6. Õpilasel on õigus: 5.6.1. valida oma huvidele ja võimetele vastav kool, valida õppeaineid koolis õpetatavate valikainete piires või õppida individuaalõppekava järgi haridusministri määrusega kehtestatud korras; 5.6.2. moodustada koolis õpilasesindus, mille ülesanded ja valimise kord sätestatakse õpilasesinduse põhimääruses, mille kiidab heaks kooli hoolekogu ja kinnitab direktor; 5.6.3. moodustada ühinguid, klubisid, stuudioid ja ringe, mille sihid ja tegevus ei ole vastuolus kooli ja kodu kasvatustaotlustega; 5.6.4. osaleda valitud õpilasesindajate kaudu koolielu probleemide lahendamises, gümnaasiumiõpilastel olla valitud kooli hoolekogusse; 5.6.5. kasutada klassivälises tegevuses tasuta oma kooli rajatisi, ruume, raamatukogu, õppe-, spordi-, tehnilisi jm vahendeid; 5.6.6. saada ettenähtud korras ainelist abi selleks eraldatud summadest või fondidest; 5.6.7. saada sõidu- ja muid soodustusi Vabariigi Valitsuse ja Häädemeeste Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu vastavas käändes) kehtestatud ulatuses ja korras; 5.6.8. saada koolist teavet koolikorralduse ja õpilaste õiguste kohta, samuti esmast teavet õppimisvõimaluste kohta; 5.6.9. pöörduda oma õiguste kaitseks Haridusministeeriumi, maavanema või lastekaitseorganisatsioonide poole. 5.7. Kool tagab õpilase koolis viibimise ajal tema tervise kaitse ja koostab tervisekaitse-eeskirjade ja -normide kohase päevakava. 5.8. Kooli õpilaste meditsiinilist teenindamist korraldab vallavalitsus koos vallaarstiga sotsiaalministri määrusega kehtestatud korras. 5.9. Õpilastel ja tema vanematel on õigus õppenõukogu otsusega nõustumatuse, samuti õpetamist ja kasvatamist puudutavate vaidlusküsimuste korral pöörduda kooli hoolekogu ja kooli üle riiklikku järelevalvet teostava ametiisiku poole. 5.10. Õpilase poolt süüliselt koolile tekitatud varalise kahju hüvitab õpilane või tema vanemad (eestkostjad) õigusaktidega sätestatud alustel ja korras. 5.11. Kooli ja kodu koostöö koordineerimiseks kutsub kooli juhtkond (klassijuhataja) kokku vanemate koosoleku vähemalt üks kord aastas. Kui kolmandik klassi õpilaste vanemaid nõuab, on kooli juhtkond kohustatud kokku kutsuma selle klassi õpilaste vanemate koosoleku. 6. KOOLITÖÖTAJAD, NENDE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED 6.1. Koolitöötajad (edaspidi personal) on pedagoogid ja teised töötajad. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse raames käsitatakse pedagoogidena õpetajaid, direktorit, tema asetäitjat õppe- ja kasvatusalal ning teisi õppe- ja kasvatusalal töötavaid isikuid. 6.2. Kooli personali koosseisu määrab direktor, tuginedes haridusministri määrusega kehtestatud miinimumkoosseisule. 6.3. Personali ülesanded ja kohustused, õigused ja vastutus määratakse kindlaks käesoleva põhimääruse ja kooli kodukorraga, ametijuhendi ja töölepinguga, mis on kooskõlas tööseadustega ja pedagoogide töösuhteid reguleerivate muude õigusaktidega. 6.4. Koolis on klassi- ja aineõpetajad. Klassiõpetaja õpetab 1.–6. klassis põhiliselt kõiki õppeaineid oma klassis. Aineõpetaja õpetab 5.–12. klassis ühte või mitut õppeainet vastavalt oma kvalifikatsioonile. Aineõpetaja võib õpetada üht või mitut õppeainet vastavalt oma kvalifikatsioonile ka 1.–6. klassini. 6.5. Personaliga sõlmib töölepingud ning muudab ja lõpetab need kooli direktor vastavuses tööseadustega ja muude pedagoogide töösuhteid reguleerivate õigusaktidega. 6.6. Õpetajate, direktori asetäitja õppe- ja kasvatusalal ning teiste õppe- ja kasvatusalal töötavate isikute vabade ametikohtade täitmiseks korraldab kooli direktor konkursi, mille korra kinnitab hoolekogu direktori ettepanekul. 6.7. Pedagoogide kutseoskuste ja kutsemeisterlikkuse ning nende kvalifikatsioonitaseme üle otsustamiseks korraldatakse atesteerimine. Pedagoogide kvalifikatsiooninõuded ning atesteerimise tingimused ja korra kehtestab haridusminister määrusega. 7. JUHTIMINE 7.1. Kooli juhib direktor, kes kannab vastutust kooli üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest. Direktor juhib kooli õppe- ja kasvatustegevust ning majandus- ja finantstegevust koos hoolekogu, õppenõukogu ja õpilasomavalitsusega ning tagab kooli tulemusliku töö ja kodukorra. 7.2. Direktor on kooli seaduslik esindaja. Direktor võib teha tehinguid, mis on suunatud tema seaduses, käesolevas põhimääruses ja ametijuhendis sätestatud ülesannete täitmisele. 7.3. Kooli direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatakse avalik konkurss. Konkursi kuulutab välja ja selle korra kehtestab ning konkursi võitnud isiku kinnitab ametisse vallavalitsus. 7.4. Kooli direktoriga sõlmitakse tööleping konkursil väljakuulutatud tähtajaks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks. Kooli direktoriga sõlmib, peatab, muudab ja lõpetab töölepingu vallavanem või tema volitatud ametiisik. 7.5. Koolil on õppenõukogu, mille ülesanne on kooli õppe- ja kasvatustegevuse kindlaksmääramine, analüüsimine, hindamine ja juhtimiseks vajalike otsuste tegemine. 7.6. Õppenõukogu liikmeteks on kooli pedagoogid. 7.7. Õppenõukogu pädevuse ja tegutsemise korra määrab haridusminister määrusega. 7.8. Kooli edukaks tööks vajalike tingimuste loomiseks moodustab vallavalitsus hoolekogu. 7.9. Kooli hoolekogu on alaliselt tegutsev organ, kelle ülesanne on kooli pedagoogide, vallavolikogu, vanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide ühistegevus kooli õppe- ja kasvatustegevuse jälgimisel ning selleks tegevuseks paremate tingimuste loomisele kaasaaitamisel. 7.10. Kooli hoolekogusse kuuluvad vallavolikogu ja õpilaste esindaja, kaks õpetajat õppenõukogu otsusel ning viis vanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide esindajat vanemate üldkoosoleku otsusel. 7.11. Hoolekogu valib enda hulgast esimehe ja aseesimehe. Hoolekogu koosolekud toimuvad õppeaasta kestel vähemalt üks kord kolme kuu jooksul. Hoolekogu tegutsemise korra kehtestab haridusminister määrusega. 7.12. Lisaks eespool nimetatud ülesannetele teeb hoolekogu vallavalitsusele ettepanekuid kooliga seotud küsimuste paremaks lahendamiseks. 7.13. Direktor on hoolekogu ees aruandekohustuslik. 8. KOOLI VARA, FINANTSEERIMINE JA EELARVE 8.1. Kooli vara moodustavad koolile vallavalitsuse poolt sihtotstarbeliseks kasutamiseks ja valdamiseks antud maa, hooned, rajatised, seadmed, inventar ja muu vara. Kooli tegevuseks vajalike õppevahendite miinimumloetelu kehtestab haridusminister määrusega. 8.2. Kooli vara valdamine, kasutamine ja käsutamine toimub vallavolikogu kehtestatud korras. 8.3. Kooli eelarve tulud moodustuvad eraldistest riigi- ja vallaeelarvest, laekumistest sihtasutustelt, annetustest ja käesolevas põhimääruses sätestatud kooli õppekava välisest tegevusest saadud tuludest. 8.4. Kooli kulud katab omanik. Lähtudes kooli õpilaste arvust määratakse kooskõlas valla- ja linnaeelarve ning riigieelarve vahekorra seadusega igal aastal riigieelarvest toetus vallaeelarvele kooli pedagoogide töötasu, sotsiaalmaksu, täienduskoolituse ja õpikute soetamisega seotud kulude katmiseks. 8.5. Kooli eelarve kava kiidavad heaks kooli hoolekogu ja vallavalitsus ning eelarve kinnitab vallavolikogu. 8.6. Kooli tegevuskulude katmises osalevad täies ulatuses teised vallad või linnad proportsionaalselt koolis õppivate nende haldusterritooriumil alaliselt elavate õpilaste arvuga. 8.7. Vallavalitsus kinnitab igaks eelarveaastaks õpilaskoha tegevuskulu arvestusliku maksumuse ühe õpilase kohta. 8.8. Kooli pedagoogide töötasustamise alused kinnitab vallavolikogu, kusjuures õpetajate palgaastmete ja -määrade kinnitamisel arvestatakse Vabariigi Valitsuse, kohalike omavalitsusüksuste volitatud esindajate ja õpetajate registreeritud üksuste volitatud esindajate moodustatud delegatsiooni kokkulepet kooli õpetajate palga alammäärades atesteerimisel omistatavate ametijärkude lõikes. Nimetatud kokkuleppe mittesaavutamisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud munitsipaalkooli õpetajate palga alammääradest. 8.9. Teiste töötajate palgad määrab direktor eelarve piires vallavolikogu poolt kinnitatud palgamäärade alusel. 8.10. Kooli õppe- ja kasvatustegevuse alaste kohustuslike dokumentide loetelu ja vormid ning nende täitmise korra kinnitab haridusminister määrusega. 8.11. Kool esitab oma tegevuse kohta statistilise ja eelarve täitmise aruande rahandusministri määrusega kehtestatud korras ja tähtaegadeks. 8.12. Riiklikku järelevalvet kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle teostavad Haridusministeeriumi ametnikud ja maavanem. Kui kooli direktor ei nõustu riikliku järelevalveorgani tehtud ettekirjutusega, on tal õigus vaidlustada nimetatud ettekirjutus Haridusministeeriumis kümne tööpäeva jooksul, arvates ettekirjutuse direktorile teatavakstegemisest. 9. KOOLI ÜMBERKORRALDAMINE JA TEGEVUSE LÕPETAMINE 9.1. Kooli ümberkorraldamine või tegevuse lõpetamine toimub vallavalitsuse poolt vallavolikogu otsuse alusel. 9.2. Kooli ümberkorraldamine või tegevuse lõpetamine toimub pärast õppeperioodi lõppu. 9.3. Kooli ümberkorraldamine võib toimuda seadusest või riiklikust regionaalpoliitikast tulenevatel juhtudel. 9.4. Kooli tegevus lõpetatakse seadusega ettenähtud juhtudel. 9.5. Kooli ümberkorraldamise või tegevuse lõpetamise otsusest teatatakse Haridusministeeriumile ning õpilastele ja kooli personalile hiljemalt kuus kuud enne uue õppeaasta algust. 9.6. Kooli ümberkorraldamisel taotletakse uus koolitusluba. 9.7. Kooli tegevuse lõpetamisel tagab vallavalitsus õpilastele võimaluse jätkata õpinguid teises koolis. 10. PÕHIMÄÄRUS Põhimääruse ja selle muudatused kinnitab vallavolikogu.