Rae Vallavolikogu — Rae valla põhimääruse uue redaktsiooni kinnitamine — KO, 60, 1150

Lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755) paragrahvi 22 punktist 9, Rae Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Rae valla põhimääruse uus redaktsioon vastavalt lisale. 2. Tunnistada kehtetuks Rae Küla Rahvasaadikute Nõukogu istungjärgul 19. märtsil 1991. a vastu võetud Rae valla põhimäärus, Rae Vallavolikogu 15. veebruari 1994. a määrus «Rae valla põhimääruse muutmine», Rae Vallavolikogu 21. veebruari 1995. a määrus nr 42 «Rae valla põhimääruse ja volikogu kodukorra muutmine», 16. märtsi 1996. a määrus nr 72 «Rae valla põhimääruse ja volikogu kodukorra muutmine». 3. Määrus avaldada Riigi Teataja elektroonilises andmekogus ja Internetis Rae valla koduleheküljel. 4. Käesolev määrus jõustub 1. märtsil 2000. a. Volikogu esimees Meelis ROSENFELD Kinnitatud Rae Vallavolikogu 25. jaanuari 2000. a määrusega nr 8 RAE VALLA PÕHIMÄÄRUS I. ÜLDSÄTTED § 1. Valla kohalik omavalitsus (1) Valla kohalik omavalitsus on tema demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes vallaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla arengu iseärasusi. (2) Kohalikku omavalitsus rajaneb riigi territooriumi haldusjaotusel ja teostub demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse või rahvaalgatuse teel. § 2. Valla kohaliku omavalitsuse põhimõtted (1) Kohalik omavalitsus vallas rajaneb järgmistel põhimõtetel: 1) kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine; 2) igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine; 3) vallaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamises; 4) seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; 5) omavalitsusorganite vastutus oma ülesannete täitmise eest; 6) avalike teenuste osutamine soodsaimatel tingimustel; 7) tegevuse avalikkus. § 3. Valla ülesanded ja pädevus (1) Valla kui omavalitsusüksuse ülesanne on korraldada Rae vallas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, territoriaalplaneerimist, vallasisest ühistransporti ning valla teede ja tänavate korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. (2) Valla kui omavalitsusüksuse ülesanne on korraldada vallas koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide ja huvialakoolide, raamatukogude, kultuurimajade, muuseumide, spordibaaside, turva- ja hooldekodude, tervishoiuasutuste ning teiste valla asutuste ülalpidamist, juhul kui need on valla omanduses. Nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulude katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest. (3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõiget 1 ja 2 sätestatud ülesannetele otsustab ja korraldab vald neid kohaliku elu küsimusi: 1) mis on talle pandud seadustega; 2) mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada. (4) Vald täidab riiklikke kohustusi: 1) mis on talle pandud seadustega; 2) mis tulenevad selleks volitatud riigiorgani ja vallavolikogu vahelisest lepingust. (5) Käesoleva paragrahvi 4. lõike punkti 1 alusel vallale pandud kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. § 4. Valla omavalitsusorganid (1) Rae Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu) on kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel valla hääleõiguslike elanike poolt valitud esinduskogu. (2) Rae Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) on vallavolikogu poolt moodustatud täitevorgan. § 5. Asjaajamiskeel vallas Valla omavalitsusorganite ja valla asutuste ning nende hallatavate asutuste asjaajamiskeel on eesti keel. § 6. Valla elanik Rae valla elanik on isik, kes alaliselt või peamiselt elab Rae valla haldusterritooriumil või on kantud Rae valla elanikeregistrisse. § 7. Valla piir (1) Valla piir on määratud seaduses sätestatud korras. Valla piir looduses on kooskõlastatud naaberomavalitsusüksustega ja on tähistatud valda suubuvatel teedel. (2) Valla piiri muutmise võib algatada Vabariigi Valitsus või vallavolikogu seaduses sätestatud korras. (3) Valla piiri muutmise otsustab Vabariigi Valitsus vallavolikogu otsuse alusel. § 8. Vald avalik-õigusliku isikuna (1) Vald on avalik-õiguslik isik, keda esindavad seaduste ja valla põhimääruse alusel ning kehtestatud korras oma pädevuse piires volikogu, volikogu esimees, vallavalitsus ning vallavanem. (2) Vallal on avalik-õigusliku isikuna iseseisev eelarve, arveldusarve pangas ja oma sümboolika. § 9. Valla õiguste kaitse (1) Valda likvideerida, tema piire ja nime ei tohi muuta ilma vallavolikogu vastava otsuseta. (2) Vallavolikogul on õigus seaduses sätestatud korras korraldada valla territooriumil olulistes küsimustes vallaelanike tahte väljaselgitamiseks elanikeküsitlusi. (3) Vallal kui omavalitsusüksusel on oma seaduslike õiguste kaitseks või vaidluste lahendamiseks õigus pöörduda kohtusse. § 10. Valla omavalitsusorganite suhted riigiorganitega (1) Valla omavalitsusorganite ning riigi valitsusasutuste suhted põhinevad seadusel ja lepingul. (2) Valla omavalitsusorganid ei tohi delegeerida oma ülesandeid ja pädevust ning nende täitmiseks seadusega ettenähtud vahendeid riigi valitsusasutustele. (3) Vallavolikogul on õigus esitada Vabariigi Valitsusele ettepanekuid seaduste ja teiste õigusaktide vastuvõtmiseks või muutmiseks. (4) Valla võimuorganitega konsulteeritakse õigeaegselt ja sobival viisil kõigi neid otseselt puudutavate küsimuste planeerimise ja otsustamise puhul. § 11. Valla suhted teiste kohalike omavalitsusüksustega ning välissuhtlemise alused (1) Vald võib ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks ning ühiste ülesannete täitmiseks teiste valdade ja linnadega vallavolikogu poolt kehtestatud korras: 1) tegutseda ühiselt; 2) anda sellekohased volitused mõnele vallale või linnale; 3) täita ise sellekohaseid volitusi; 4) moodustada omavalitsusüksuste liite. (2) Vald võib sõlmida sõpruslepingu teiste omavalitsusüksustega oma maakonnas, Eestis või välismaal ning arendada muud võrdväärset ja vastastikku huvipakkuvat koostööd mitmes valdkonnas. (3) Vallal on õigus iseseisvalt astuda vastavate rahvusvaheliste ja regionaalsete organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd. Nimetatud organisatsioonide liikmeks astumise, nendest lahkumise ja valla esindamise korra nendes kehtestab vallavolikogu. (4) Valla omavalitsusorganite või nende volitatud esinduste või isikute sõlmitud välislepingud kuuluvad läbivaatamisele ja kinnitamisele vallavolikogus. § 12. Valla sümboolika ja autasud (1) Valla sümbolid on vapp ja lipp, mis on registreeritud seadusega sätestatud korras. (2) Valla vapi keskmes on hõbedane rist, mis jagab vapi kilbi nelja ossa. Kilbi ülemine vasak ja alumine parem väli on mustad. Ülemine parem ja alumine vasak väli on punased. Mustadel väljadel on hõbedane stiliseeritud tammeleht. 2.1. Hõbedane rist koos punaste väljadega tähistab Rae valla asumist Harjumaal, koos mustade väljadega aga valla ajaloolist seost esimese eestikeelse piibli ilmumisega ja valla talupidamise traditsioonidega. Hõbedased tammelehed tähistavad kohalikku legendi pruudi-peiu tammedest ja on seotud Lehmja tammikuga. (3) Valla lipuks on valge lipukangas Rae valla vapi kujutisega. Lipukanga laiuse ja pikkuse vahekord on 7 : 11, lipu normaalsuurus on 105 x 165 sentimeetrit. (4) Valla autasu on vallavapi teeneteplaat ja tänukiri, mille väljaandmise korra on kehtestanud volikogu. (5) Valla sümbolite kasutamise kord on kehtestatud käesoleva põhimääruse lisas (Lisa «Rae valla sümbolite kasutamise kord»). II. RAE VALLAVOLIKOGU § 13. Omavalitsusüksuse esinduskogu (1) Vallavolikogu on valla kui kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse seaduses sätestatud korras. (2) Kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel juhindub vallavolikogu seadusest ning tegutseb vallaelanike huvides ja nende nimel. § 14. Vallavolikogu moodustamine (1) Vallavolikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel kolmeks aastaks, kusjuures hääletamine on salajane. (2) Vallavolikogu liikmete arvu, valimisringkondade piirid ja mandaatide arvu määrab vallavolikogu eelmine koosseis seaduses sätestatud korras. (3) Vallavolikogus peab olema vähemalt 17 liiget. Kui valimised toimuvad kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise tõttu, määratakse valitava volikogu liikmete arv ühinemisel moodustatud valla elanike arvust lähtuvalt. (4) Vallavolikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning vallavolikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päevast. § 15. Vallavolikogu liige (1) Volikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. (2) Volikogu liige juhindub seadusest, valla õigusaktidest ning vallaelanike vajadustest ja huvidest. (3) Volikogul on õigus maksta oma liikmetele hüvitist volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning põhitöökohal saamata jäänud töötasu eest volikogu kehtestatud määras ja korras. (4) Volikogu esimehe või ühe volikogu aseesimehe ametikoht võib volikogu otsusel olla palgaline. (5) Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes on tal huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seaduse § 25 lõikele 1. (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhul on volikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse volikogu istungi protokollis. Küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem. (7) Volikogu liige on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras. § 16. Vallavolikogu liikme volituste ennetähtaegne lõppemine (1) Volikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega seoses: 1) volikogu tegutsemisvõimetusega; 2) tagasiastumisega; 3) väljalangemisega Eesti hääleõiguslike kodanike riiklikust registrist Rae vallas; 4) nimetamisega kohtunikuks; 5) tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega; 6) jõustunud kohtuotsusega, millega tühistati valla valimiskomisjoni otsus tema registreerimise kohta volikogu liikmeks; 7) teovõimetuks tunnistamisega; 8) surmaga. (2) Vallasekretär saadab hiljemalt kolme tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi 1. lõike punktis 1 sätestatud asjaolude teatavaks saamisest vastava teate valla valimiskomisjonile. (3) Käesoleva paragrahvi 1. lõike punktis 2 sätestatud juhul esitab volikogu liige vastava avalduse vallasekretärile, kes saadab selle hiljemalt kolme tööpäeva jooksul kättesaamisest arvates volikogule. (4) Vallasekretär saadab hiljemalt kolme tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi 1. lõike punktides 3, 4 ja 8 sätestatud asjaolude teatavaks saamisest vastava teate volikogule. (5) Käesoleva paragrahvi 1. lõike punktides 5-7 sätestatud juhtudel saadab vallasekretär vastava kohtuotsuse hiljemalt kolme tööpäeva jooksul selle kättesaamisest arvates volikogule. § 17. Vallavolikogu liikme volituste peatumine (1) Volikogu liikme volituste peatumine tähendab volikogu liikme ajutist vabanemist volikogu liikme ülesannete täitmisest. (2) Volikogu liikme volitused peatuvad: 1) valimisega Vabariigi Presidendiks, nimetamisega Vabariigi Valitsuse liikmeks, riigisekretäriks, riigikontrolöriks, õiguskantsleriks või maavanemaks; 2) nimetamisega prokuröriks; 3) valimisega vallavanemaks, kinnitamisega vallavalitsuse liikmeks; 4) nimetamisega vallaametnikuks; 5) asumisega tegevteenistusse kaitseväes või sellega võrdsustatud teenistuses; 6) tema suhtes tõkendina vahi alla võtmise kohaldamisega üle kolme kuu; 7) tööülesannete, õpingute tõttu või muul põhjusel, mis takistab volikogu istungitel osalemist vähemalt kolme järjestikuse kuu ulatuses. (3) Käesoleva paragrahvi 2. lõike punktis 3 sätestatud piirang ei kehti volikogu uude koosseisu valitud eelmise koosseisu vallavanema ja valitsuse liikmete suhtes, kes on esitanud lahkumispalve, kuid jätkavad oma tegevust kuni volikogu poolt uue valitsuse kinnitamiseni. (4) Käesoleva paragrahvi 2. lõike punktides 1 ja 2 sätestatud asjaolusid kinnitava dokumendi saamisel, kuid mitte hiljem kui kolme tööpäeva jooksul pärast Riigi Teatajas avaldamist, saadab vallasekretär vastava teate volikogule. (5) Käesoleva paragrahvi 2. lõike punktis 4 sätestatud juhul saadab vallasekretär hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast vastava korralduse vastuvõtmist selle volikogule. (6) Käesoleva paragrahvi 2. lõike punktides 5 ja 7 sätestatud juhtudel saadab vallasekretär vastava avalduse hiljemalt kolme tööpäeva jooksul volikogule. (7) Käesoleva paragrahvi 2. lõike punktis 6 sätestatud juhul saadab vallasekretär hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast vastava kohtumääruse kättesaamist selle volikogule. § 18. Vallavolikogu asendusliige (1) Käesoleva põhimääruse §-des 16 ja 17 sätestatud juhtudel astub volikogu liikme asemele volikogu asendusliige. (2) Valla valimiskomisjon registreerib volikogu asendusliikmed, lähtudes kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse § 39 6. või 12. lõikes sätestatud põhimõtetest, ja saadab nende nimekirja volikogu esimehele. (3) Asendusliige on esimene sama erakonna või valimisliidu valimata jäänud kandidaat, kes kandideeris samas valimisringkonnas, milles kandideeris asendatav volikogu liige. Kui esimene valimata jäänud kandidaat loobub, on asendusliikmeks järgmine sama erakonna või valimisliidu samas valimisringkonnas valimata jäänud kandidaat. Kui kaks või enam sama erakonna või valimisliidu kandidaati said valimistel võrdselt hääli, saab asendusliikmeks valimisringkonna kandideerijate nimekirjas tagapool olnud isik. (4) Kui asendatav volikogu liige kandideeris üksikkandidaadina või kui selles valimisringkonnas samal erakonnal või valimisliidul rohkem asendusliikmeid ei ole, saab volikogu liikmeks asendusliige, kes on määratud erakondade ja valimisliitude vahel jaotatud lisamandaadi alusel, mille on registreerinud valla valimiskomisjon. (5) Kui valimisringkonna kandideerijate nimekirjas on ainult üksikkandidaadid, on asendusliikmeteks samas valimisringkonnas valimata jäänud üksikkandidaadid. Kui esimene valimata jäänud üksikkandidaat astub tagasi, on asendusliikmeks järgmine valimata jäänud üksikkandidaat. (6) Volikogu liikme volitused peatuvad või lõpevad ning asendusliikme volitused volikogu liikmena algavad volikogu, valla valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest. (7) Volikogu liikme volituste taastumisel lõpevad selle asendusliikme volitused, kes on viimasena määratud asendama volikogu liiget selle valimisringkonna sama erakonna või valimisliidu kandidaatide hulgast. Volikogu liikme volitused taastuvad ja asendusliikme volitused lõpevad volikogu otsuse jõustumise hetkest. (8) Valla valimiskomisjoni otsused saadab valla valimiskomisjon vallasekretärile. (9) Kui kohaliku omavalitsuse volikogu liikmete arv langeb käesoleva seaduse § 45 5. lõikes osutatud tegutsemiseks vajaliku miinimumini või alla selle, korraldatakse volikogu koosseisu puuduolevate liikmete valimiseks täiendavad valimised. § 19. Vallavolikogu pädevus (1) Volikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine: 1) vallaeelarve vastuvõtmine ja muutmine ning selle täitmise aruande kinnitamine ning audiitori määramine; 2) kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 3) valla eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine; 4) koormiste määramine; 5) toetuste andmise ja valla eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine; 6) vallavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine; 7) valla arengukava vastuvõtmine ja muutmine; 8) laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine; 9) valla põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 10) taotluse esitamine või arvamuse andmine valla piiride või valla nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 11) osavalla moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine; 12) volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 13) valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, valla valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine; 14) volikogu esimehe, aseesimehe või aseesimeeste valimine; 15) vallavanema valimine ja ametist vabastamine; 16) valitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri kinnitamine; 17) valitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine valitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste valitsusliikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine; 18) umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale või valitsuse liikmele; 19) vallavanemale ja palgalistele valitsusliikmetele töötasu määramine ning teistele valitsusliikmetele hüvitise maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine; 20) volikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine, nende esimeeste ja aseesimeeste valimine volikogu liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine; 21) volikogu esimehele või ühele aseesimehele töötasu või hüvitise määramine või aseesimeestele hüvitise määramine; 22) volikogu liikmetele volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning volikogu tööst osavõtu eest hüvitise suuruse ja maksmise korra kehtestamine; 23) valla esindamise korra kehtestamine; 24) valla poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine; 25) valla osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine; 26) kohtukaasistujate valimine; 27) Vabariigi Presidendi valimiskogusse volikogu esindaja või esindajate valimine; 28) maavanema kandidatuuri kooskõlastamiseks volikogu esindaja valimine; 29) valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja tühistamine; 30) kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 31) üldplaneeringu algatamine, kehtestamine ja tühistamine; 32) üldplaneeringu projekti vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 33) detailplaneeringu kehtestamine ja tühistamine; 34) valla ametiasutuse ja valla ametiasutuse hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuse põhimääruse kinnitamine; 35) vallaametnikele sotsiaalsete garantiide kehtestamine; 36) valla ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärade ja palgatingimuste kinnitamine; 37) muud seadusega volikogu ainupädevusse antud küsimused. (2) Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab kohaliku omavalitsuse volikogu, kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise valitsusele. (3) Kohaliku omavalitsuse volikogu võib delegeerida vallavalitsusele muudatuste tegemise aasta jooksul ametiasutuste struktuuris ja teenistujate koosseisus volikogu poolt kinnitatud teenistujate üldarvu ja palgafondi piires. § 20. Vallavolikogu esimees ja aseesimees (aseesimehed) (1) Volikogu esimees: 1) korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist ja juhib volikogu eestseisuse tööd; 2) esindab valda ja selle volikogu vastavalt seadustele, käesolevale põhimäärusele ja volikogu antud pädevusele; 3) kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele ja teistele volikogu dokumentidele ning peab volikogu nimel kirjavahetust; 4) korraldab volikogu määruste ja otsuste täitmise kontrollimist; 5) korraldab volikogu õigusaktide eelnõude menetlemist. (2) Vallavolikogu aseesimehel on vallavolikogu esimehe asendamise korral kõik õigused ja kohustused, mis volikogu esimehel vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele, käesolevale põhimäärusele ja vallavolikogu kodukorrale. (3) Vallavolikogu esimehe või ühe aseesimehe koht on palgaline vastavalt volikogu otsusele. (4) Vallavolikogu esimehe ja aseesimeeste õigused ja kohustused on täpsemalt ära toodud vallavolikogu kodukorras. § 21. Vallavolikogu esimehe ja aseesimeeste valimine (1) Vallavolikogu esimehe ja aseesimehed valib vallavolikogu oma liikmete hulgast salajase hääletamise teel vallavolikogu koosseisu häälteenamusega. Aseesimehe kohale kandidaatide esitamist alustatakse alles pärast vallavolikogu esimehe valimise tulemuste kinnitamist volikogu poolt. (2) Vallavolikogul on kaks aseesimeest. (3) Vallavolikogu esimehe kandidaadi võib üles seada vallavolikogu liige, kodanike valimisliit, erakond või fraktsioon, esitades selle kohta kirjaliku ettepaneku istungi juhatajale. Kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras ning koostatakse nimekiri. Nimekirja sulgemise otsustab vallavolikogu avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega. (4) Vallavolikogu esimehe ja aseesimeeste valimisel on igal vallavolikogu liikmel üks hääl. (5) Pärast nimekirja sulgemist valitakse avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega vähemalt kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. Häältelugemiskomisjon valmistab ette hääletamissedelid ja viib läbi salajase hääletamise ning koostab hääletamistulemuste kohta protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. Protokolli kinnitab vallavolikogu oma otsusega. (6) Vallavolikogu esimeheks osutub valituks kandidaat, kes saab vallavolikogu koosseisu häälteenamuse. Aseesimeesteks osutuvad valituks kaks enam hääli saanud kandidaati. (7) Kui vallavolikogu esimehe valimiste esimeses hääletusvoorus ei saavutatud vajalikku häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks esimeses voorus enam hääli saanud kandidaati. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaatidest vallavolikogu koosseisu häälteenamust, esitatakse uued kandidaadid ja viiakse läbi uus hääletamine. (8) Kui kordushääletusel ei saa kumbki kandidaat vallavolikogu häälteenamust, alustatakse vallavolikogu esimehe või aseesimehe kandidaatide ülesseadmist ning valimist uuesti käesolevas paragrahvis sätestatud korras. (9) Aseesimehed valitakse üheaegselt. Rohkem hääli saanud aseesimees on volikogu esimene aseesimees. Võrdsete häälte saamisel on aseesimehed võrdsed. (10) Vallavolikogu aseesimeeste valimine toimub pärast vallavolikogu esimehe valimist käesoleva paragrahvi lõikes 9 sätestatud korras. § 22. Vallavolikogu tööorganid (1) Vallavolikogu tööorganid on volikogu alatised ja ajutised komisjonid, volikogu eestseisus, volikogu kantselei ning fraktsioonid. (2) Vallavolikogu moodustab revisjonikomisjoni, mille liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast. (3) Vallavolikogul on kantselei, mis tegutseb kantselei põhimääruse alusel ning mille koosseisu kinnitab vallavolikogu. Volikogu kantselei korraldab volikogu asjaajamist vastavalt volikogu kodukorrale, oma põhimäärusele ning vallavolikogu kasutuses oleva vara valitsemist. § 23. Vallavolikogu komisjonid (1) Vallavolikogu moodustab valla arengu valdkondades ja probleemide lahendamiseks alatisi komisjone. Vallavolikogu võib moodustada ajutisi komisjone või töörühmi. (2) Vallavolikogu komisjonide ülesanne sätestatakse vallavolikogu kodukorras ja komisjonide põhimääruses. (3) Komisjonid moodustab ja nende esimehed ning aseesimehed valib vallavolikogu oma liikmete seast salajasel hääletamisel poolthäälteenamusega. Vallavolikogu komisjoni tegevuse lõpetab vallavolikogu oma otsusega. (4) Komisjoni esimehe esildisel kinnitab komisjoni koosseisu ja teeb selles muudatusi vallavolikogu. (5) Komisjonile suunavad materjale läbivaatamiseks vallavolikogu, vallavolikogu eestseisus ja vallavolikogu esimees. (6) Vallavolikogu komisjoni töövorm on koosolek. Komisjoni koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa vähemalt 1/3 komisjoni koosseisust, kuid mitte vähem kui kolm liiget. (7) Komisjoni koosoleku kohta koostatakse protokoll, mis peab vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. Protokoll on kättesaadav volikogu kantseleis alates kuuendast päevast arvates koosoleku toimumisest. Komisjoni liikmetel, vallavalitsusel, samuti isikutel, kellesse puutuvaid küsimusi käsitleti, on õigus saada väljavõtteid teda puudutavast küsimusest. (8) Komisjoni otsused on soovitusliku iseloomuga vallavolikogu õigusaktide vastuvõtmisel või menetlusest välja hääletamisel. (9) Vallavolikogu komisjon annab vallavolikogule ülevaate tehtud töö kohta üks kord aastas. § 24. Vallavolikogu revisjonikomisjon (1) Volikogu moodustab oma volituste ajaks vallavalitsuse tegevuse kontrollimiseks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. (2) Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast. (3) Revisjonikomisjon kontrollib valla põhimääruses sätestatud korras: 1) vallavalitsuse tegevuse vastavust volikogu määrustele ja otsustele; 2) tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust valla eelarvele; 3) valla ametiasutuste ja ametiasutuste hallatavate asutuste raamatupidamise õigsust ja valla asutustesse paigutatud valla vara kasutamise sihipärasust; 4) valla sõlmitud lepingute täitmist; 5) volikogu ülesandel vallavalitsuse ja selle ametiasutuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust. (4) Avastatud puudustest ja nende kõrvaldamise ettepanekutest teatab revisjonikomisjon kirjalikult vallavalitsusele, kes võtab kümne päeva jooksul pärast revisjoniakti saamist seisukoha ning esitab selle koos aktiga volikogule. (5) Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente. (6) Revisjonikomisjon peab enne valla eelarve täitmise aruande kinnitamist volikogule oma töö tulemustest aru andma ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. § 25. Vallavolikogu revisjonikomisjoni tegevus kontrollimisel (1) Revisjonikomisjon viib kontrolli läbi põhimääruse paragrahvi 24 toodud valdkondades vallavolikogu poolt kinnitatud revisjonikomisjoni tööplaani või vallavolikogu otsuse alusel. (2) Kontroll viiakse läbi revisjonikomisjoni liikmete ja nende poolt kaasatud erialaspetsialistide poolt kontrollülesande alusel. (3) Revisjonikomisjoni kontrollülesandest teavitatakse kontrollitava asutuse juhti, kes on kohustatud looma kontrollijale vajalikud töötingimused ning vajadusel määrama töötaja, kes osutab kontrollimisel kontrollijaile organisatsioonilist ja tehnilist abi. Kontrollitava asutuse teenistujad või töötajad on kohustatud viibima nende vastutamisel oleva vara kontrollimise juures. (4) Kontrollijal on temale pandud kontrolliülesandega seatud ülesannete täitmiseks õigus: 1) saada kontrollitavas asutuses teavet, tutvuda kõigi vajalike dokumentidega, saada vajadusel nende koopiaid ning kirjalikke seletusi; 2) pääseda koos kontrollitava asutuse juhi määratud töötaja või teenistujaga asutuse objektidele, ruumidesse ja materiaalsete väärtuste hoiuruumidesse. (5) Kontrollijal ei ole õigust takistada kontrollitava asutuse tööd. Kontrollimise tulemusi ei avaldata enne revisjonikomisjoni vastavat otsust. (6) Kontrollimise tulemused vormistatakse aktis. Oluliste õigusrikkumiste ilmnemisel võib kontrollija esitada ülesande andjale vaheakti. Kontrollija vastutab aktis esitatud kontrollitulemuste kajastamise õigsuse eest. (7) Akti üks eksemplar esitatakse kontrollitava asutuse juhile, kes on kohustatud kolme tööpäeva jooksul esitama oma seletuskirja revisjonikomisjonile ning vallavalitsusele. Kui kontrollitavaks on Vallavalitsus, esitab Vallavalitsuse seisukoha revisjonikomisjoni akti kohta ning seletuskirja puuduste kohta Vallavolikogule. (8) Avastatud puudustest ja nende kõrvaldamise ettepanekutest teatab revisjonikomisjon kirjalikult vallavalitsusele, kes võtab kümne päeva jooksul pärast revisjoniakti saamist seisukoha ning esitab selle koos aktiga vallavolikogule. (9) Revisjonikomisjoni täpsem töökord on sätestatud revisjonikomisjoni põhimääruses. § 26. Vallavolikogu fraktsioon (1) Vallavolikogu liikmed võivad moodustada fraktsioone. (2) Fraktsiooni tegevuse alguseks loetakse tema registreerimise momenti vallavolikogu istungil. Registreerimise aluseks on vähemalt kolme allkirjaga varustatud kirjalik avaldus koos andmetega fraktsiooni nimetuse, esimehe ja teiste liikmete kohta. (3) Fraktsiooni liige võib korraga kuuluda ainult ühe fraktsiooni koosseisu. (4) Fraktsioonil on õigus algatada ja ette valmistada vallavolikogu õigusaktide eelnõusid ning esitada enda poolt kandidaate vallavolikogu kõigil isikuvalimistel. (5) Fraktsiooni moodustamise ja tegevuse kord ning õigused ja kohustused on sätestatud käesoleva põhimääruse lisas (lisa «Rae Vallavolikogu kodukord»). § 27. Vallavolikogu eestseisus (1) Vallavolikogu tööd korraldab eestseisus. Eestseisuse tööd juhib vallavolikogu esimees või aseesimees. Eestseisuse koosseis ja töökorraldus sätestatakse vallavolikogu kodukorras. (2) Eestseisus teeb ettepanekuid vallavolikogu istungi päevakorra projekti koostamiseks. (3) Nimetatud ettepanekud on vallavolikogu esimehele soovitusliku iseloomuga. (4) Eestseisuse koosolekud protokollitakse. Protokollid on tutvumiseks kättesaadavad igaühele volikogu sekretäri juures. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud valla ametiasutuste siseseks kasutamiseks. § 28. Vallavolikogu kokkukutsumine ja vallavolikogu istung (1) Vallavolikogu töövorm on istung. (2) Volikogu istungi kutsub kokku ja istungit juhatab volikogu esimees, tema äraolekul aseesimees volikogu kodukorras sätestatud korras. (3) Volikogu kokkukutsumisel tuleb kutses ära näidata arutusele tulevad küsimused ja kutse peab olema volikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. (4) Volikogu esimees korraldab vajadusel arutusele tulevate küsimuste ettevalmistamist volikogu poolt. Volikogu võib valitsusele anda ettevalmistamiseks volikogus arutusele tulevaid küsimusi. (5) Volikogu arutab istungi kutses märgitud ja volikogu poolt nõutavas korras ettevalmistatud küsimusi. § 29. Umbusaldusmenetlus vallavolikogus (1) Vähemalt neljandik vallavolikogu koosseisust võib algatada umbusaldusavalduse avaldamise volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale või valitsuse liikmele; (2) Umbusalduse avaldamine toob kaasa volikogu esimehe või volikogu komisjoni esimehe ametist vabastamise. Volikogu esimehele umbusalduse avaldamise korral täidab volikogu esimehe ülesandeid kuni uue esimehe valimiseni volikogu aseesimees või volikogu vanim liige. (3) Umbusalduse avaldamine on aluseks vallavanema või vallavalitsuse liikme töölt vabastamisele volikogu usalduse kaotamise tõttu. (4) Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud volikogu istungil toetust, siis ei saa samale isikule kolme kuu jooksul samal põhjusel algatada uut umbusalduse avaldamist. § 30. Vallavolikogu tegutsemisvõimetus (1) Volikogu on tegutsemisvõimetu, kui ta: 1) pole vastu võtnud valla eelarvet kolme kuu jooksul eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest arvates, kui riigieelarvet ei olnud vastu võetud eelarveaasta alguseks; 2) pole kahe kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi lõppemise päevast arvates valinud volikogu esimeest ja vallavanemat või pole nelja kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid; 3) pole kahe kuu jooksul volikogu esimehe või vallavanema ametist vabastamisest arvates valinud uut volikogu esimeest või vallavanemat või pole nelja kuu jooksul vallavanema vabastamisest arvates kinnitanud valitsuse liikmeid; 4) pole kahe kuu jooksul vallavanemale või valitsusele umbusalduse avaldamise päevast arvates valinud uut vallavanemat ja pole nelja kuu jooksul umbusalduse avaldamise päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid. (2) Kui volikogu osutub tegutsemisvõimetuks, loetakse kõigi tema liikmete volitused ennetähtaegselt lõppenuks ning nende asemele astuvad asendusliikmed käesoleva põhimääruse §-s 18 sätestatud korras. Sellisel juhul kutsub volikogu istungi kokku ja seda juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või tema asendaja. (3) Kui volikogu muutub tegutsemisvõimetuks vähem kui kuus kuud enne kohaliku omavalitsuse volikogude korralisi valimisi ning volikogu liikmete kohtade täitmiseks ei piisa volikogu asendusliikmeid, otsustab käesoleva põhimääruse § 19 1. lõike punktis 13 ja 2. lõikes nimetatud küsimusi valitsus. § 31. Vallavolikogu õigusaktide algatamine (1) Vallavolikogu õigusaktide algatamise õigus on: 1) vallavolikogu liikmetel; 2) vallavolikogu komisjonil; 3) vallavolikogu fraktsioonil; 4) vallavalitsusel ja selle liikmetel; 5) vallaelanikel seaduses sätestatud korras. (2) Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel vallaelanikel, kuid mitte vähem kui viiel hääleõiguslikul vallaelanikul on õigus teha kohaliku elu küsimustes vallavolikogu või -valitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või tühistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul. (3) Käesoleva paragrahvi 2. lõikes ettenähtud algatus esitatakse vallavalitsusele vastava eelnõuna, millele lisatakse allkirjadega varustatud algatuse esitajate nimekiri. Kui algatatud küsimus kuulub volikogu pädevusse, esitab valitsus selle ühe kuu jooksul volikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga. (4) Algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutelus volikogus või valitsuses. (5) Vallavolikogu võib oma otsusega teha vallavalitsusele ülesandeks välja töötada õigusakti eelnõu. III. RAE VALLAVALITSUS § 32. Vallavalitsus (1) Vallavalitsus on omavalitsuse kollegiaalne täitev ja korraldav organ, kes viib praktilise tegevusega ellu õigusaktides omavalitsusele pandud ning vallavolikogu määruste ja otsustega sätestatud ülesandeid. (2) Vallavalitsus moodustab vallavolikogu poolt kinnitatud kohaliku omavalitsuse ametiasutuste struktuuris ettenähtud haldusaparaadi, juhib selle ja valla omandis olevate asutuste ja ametiasutuste hallatavate asutuste ning valla äriühingute tegevust, osaleb valla osalusega eraõiguslike juriidiliste isikute tegevuse juhtimises. (3) Vallavalitsus võib oma täitva ja korraldava tegevuse üksikud ülesanded lepingu alusel üle anda teistele isikutele, jäädes ise vastutajaks nimetatud ülesande täitmise eest. § 33. Vallavalitsuse koosseis ja ametiasutuste struktuur (1) Vallavanem saab valituks osutumise päevast volituse moodustada vallavalitsus. (2) Vallavanem esitab hiljemalt kahe nädala jooksul pärast tema vallavanemaks valimist vallavolikogule kinnitamiseks ettepaneku vallavalitsuse arvulise koosseisu kohta. (3) Vallavalitsusse kuuluvad vallavanem, abivallavanem ja valitsuse liikmed, kes võivad olla ka abivallavanema staatuses. (4) Vallavolikogu uue koosseisu valimiste järel, samuti vallavalitsuse tagasiastumisel lõpevad endise vallavalitsuse ning algavad uue vallavalitsuse volitused vallavolikogu poolt uue valitsuse ametisse kinnitamise päevast. (5) Valla ametiasutuste (haldusaparaadi) struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärad kinnitab vallavolikogu. (6) Vallavalitsuse struktuuriüksused on ametid, mis tegutsevad põhimääruste järgi. Ametite põhimäärused kinnitab vallavalitsus. (7) Vallakantselei on vallavalitsuse struktuuriüksus, kelle põhiülesandeks on vallavalitsuse töö funktsionaalne kindlustamine. Ametid täidavad oma haldusalas vahetult omavalitsuse täitva ja korraldava võimu volitusi, analüüsivad olukorda ning valmistavad ette küsimusi otsustamiseks vallavalitsuses ja vallavolikogus. § 34. Vallavanema valimise kord (1) Vallavolikogu valib vallavanemaks teovõimelise Eesti Vabariigi kodaniku, kes valdab eesti keelt. (2) Vallavanema valimine viiakse läbi hiljemalt kahe kuu jooksul vallavolikogu uue koosseisu esimese istungi päevast arvates. (3) Vallavanem valitakse vallavolikogu volituste ajaks kuni kolmeks aastaks volikogu koosseisu häälteenamusega salajasel hääletamisel. Valimisel on vallavolikogu liikmel üks hääl. (4) Vallavanema kandidaadi võib üles seada vallavolikogu liige, erakond, valimisliit ja vallavolikogu fraktsioon. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek vallavolikogu esimehele. Kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras ning koostatakse nimekiri. Nimekirja sulgemise otsustab vallavolikogu avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega. (5) Pärast nimekirja sulgemist valib vallavolikogu avalikul hääletamisel häältelugemiskomisjoni, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. Häältelugemiskomisjon valmistab ette hääletussedelid ja viib läbi salajase hääletamise. Hääletussedelile märgib hääletaja vallavanema kandidaadi nime järele oma seisukoha. Häältelugemiskomisjon koostab protokolli hääletamistulemuste kohta. Protokoll esitatakse kinnitamiseks vallavolikogule. (6) Vallavanemaks osutub valituks kandidaat, kes saab vallavolikogu koosseisu häälteenamuse. (7) Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, toimub kordushääletamine kahe esimeses voorus enam hääli saanud kandidaadi vahel. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat vallavolikogu koosseisu häälteenamust, esitatakse uued kandidaadid ja korraldatakse uus valimine käesolevas paragrahvis sätestatud korras. § 35. Vallavanem (1) Vallavanem on vallavalitsuse juht. Ta esindab Rae valda kui omavalitsusüksust ja vallavalitsust suhetes juriidiliste ja üksikisikutega nii vallas, Eesti Vabariigis kui välismaal vastavalt seadustele, valla põhimäärusele ning volikogu poolt kehtestatud valla esindamise korrale. (2) Vallavanem: 1) korraldab vallavalitsuse tööd ja vallavalitsuse istungite ettevalmistamist; 2) esindab valda ja vallavalitsust vastavalt seadusega, valla põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele; 3) annab vallavalitsuse ja tema ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju; kinnitab vallavalitsuse sisekorraeeskirja ja vallavalitsuse teenistujate ametijuhendid; 4) kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele valitsuse dokumentidele; 5) esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu; 6) Esitab volikogule ettepaneku valitsuse täiendava liikme ametisse kinnitamiseks või mõne valitsuse liikme ametist vabastamiseks; 7) korraldab valla asutuste valitsemist, esitab vallavalitsusele ametisse kinnitamiseks vallaasutuse juhi kandidaadi, teeb vallavalitsusele ettepaneku nimetatud juhtide ametist vabastamise kohta, sõlmib ja lõpetab töölepingu valla allasutuse juhi ning vallavalitsusel tööandja õiguste olemasolu korral teiste asutuste töötajatega, rakendab nende suhtes töö- ja puhkeseadusi, andes selleks välja käskkirju; 8) korraldab Rae valla vara valdamist, kasutamist ja käsutamist seadustes ettenähtud ja vallavolikogu poolt kehtestatud korras, sõlmib valla nimel lepinguid; 9) täidab muid talle seaduse alusel ja valla põhimäärusega pandud ülesandeid. (3) Vallavanema pädevus, õigused ja kohustused reguleeritakse täpsemalt vallavanema statuudi ja teiste vallavolikogu õigusaktidega. § 36. Vallavanema asendamine (1) Vallavanema äraolekul asendab vallavanemat ametikoha järgi abivallavanem. Asendajaks määratud abivallavanema äraolekul asendab vallavanemat vallavanema poolt käskkirjaga määratud vallavalitsuse liige, kelle asendamise valdkond on määratud käskkirjas. Juhul kui vallavanem haiguse või mõnel muul ettenägematul põhjusel ei saa käskkirja asendamise kohta anda, informeerib ta sellest vallavolikogu esimeest või abivallavanemat või vallasekretäri. (2) Dokumentidele alla kirjutades lisab vallavanemat asendav isik oma ametinimetusele sõnad «vallavanema ülesannetes». § 37. Vallavalitsuse moodustamine (1) Pärast vallavalitsuse arvulise koosseisu kinnitamist vallavolikogu poolt esitab vallavanem vallavolikogule ametisse kinnitamiseks vallavalitsuse liikmete kandidaadid koos nende tasustamise ettepanekuga. (2) Vallavalitsuse liikmed kinnitab vallavolikogu poolthäälteenamusega vallavanema ettepanekul. § 38. Vallavalitsuse pädevus (1) Vallavalitsus: 1) valmistab ette vallavolikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes vallavalitsuse seisukohtadest või vallavolikogu otsustest; 2) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis vallavolikogu määruste või otsustega või käesoleva põhimäärusega on pandud täitmiseks vallavalitsusele; 3) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu vallavolikogu ainupädevusse; 4) esindab avalik-õigusliku isikuna Rae valda kohtus; 5) koostab Rae valla eelarve projekti, korraldab valla eelarve täitmist ja koostab selle täitmise aruande; 6) kontrollib valla vara kasutamist seaduses sätestatud ja vallavolikogu kehtestatud korras. (2) Vallavalitsus võib taotleda vallavolikogu ees vallavolikogu poolt vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist. § 39. Vallavalitsuse töökord (1) Vallavalitsuse töövorm on istung. Vallavalitsuse istungid on kinnised, kui vallavalitsus ei otsusta teisiti. Vallavanem või tema asendaja võib kutsuda istungile ka teisi isikuid. (2) Vallavalitsuse istungit juhatab vallavanem, tema äraolekul asendaja. (3) Vallavalitsus on otsustusvõimeline, kui tema istungist võtab peale vallavanema või tema asendaja osa vähemalt pool vallavolikogu poolt kinnitatud vallavalitsuse koosseisust. Vallavalitsuse istungist võtab sõnaõigusega osa vallasekretär või tema asendaja. (4) Vallavalitsuse otsustused tehakse poolthäälte enamusega. Häälte võrdsuse korral otsustab eesistuja hääl. 1) Valitsuse istungi päevakorra koostab vallasekretär ning esitab selle koos vastavate materjalidega vallavanemale, kes otsustab esitatud asjade kuuluvuse vallavalitsuse pädevusse. 2) Vähemalt ühe protsendi (1%) hääleõiguslike valla elanike nõudel vallavalitsuse või vallavolikogu õigusaktide algatamiseks, muutmiseks või tühistamiseks. (5) Vallavalitsuse määrustele ja korraldustele kirjutavad alla vallavanem või tema asendaja ja vallasekretär või tema asendaja. Vallavalitsuse õigusaktid vormistatakse ja avalikustatakse seaduses ning käesolevas põhimääruses sätestatud korras. (6) Vallavalitsuse täpsem töökord on sätestatud vallavalitsuse reglemendis (lisa «Rae Vallavalitsuse reglement»). § 40. Abivallavanem (1) Abivallavanema kinnitab ametisse vallavolikogu vallavanema ettepanekul vallavalitsuse volituste ajaks. (2) Abivallavanem peab vastama avaliku teenistuse seaduses toodud ametnikele kehtestatud nõuetele. (3) Abivallavanema pädevus, õigused ja kohustused määratakse ametijuhendiga, mille kinnitab vallavalitsus. (4) Abivallavanema teenistus lõpeb üldjuhul seoses valitsuse tagasiastumisega tema volituste tähtaja lõppemisel. § 41. Vallasekretär (1) Vallasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist seaduses sätestatud korras vallavanem. (2) Vallasekretäriks võib nimetada vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, kellel on juristi kvalifikatsioon või tunnistus Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kutsenõuetele vastavuse kohta. Vallasekretäride vastavust kehtestatud kutsenõuetele kontrollib ja sellekohaseid tunnistusi annab välja Vabariigi Valitsuse moodustatud valla- ja linnasekretäride kutsekomisjon. (3) Vallasekretär ei kuulu valitsuse koosseisu, kuid ta võtab sõnaõigusega osa valitsuse istungitest. (4) Vallasekretär: 1) juhib vallakantseleid ning esitab vallavanemale ettepanekuid vallakantselei ülesannete, struktuuri ja teenistujate koosseisu kohta; 2) annab kaasallkirja valitsuse määrustele ja korraldustele; 3) korraldab valitsuse õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 4) korraldab volikogu õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 5) saadab õiguskantslerile valla õigustloovate aktide ärakirjad kümne päeva jooksul nende vastuvõtmisest arvates; 6) esindab valda kohtus või volitab selleks teisi isikuid; 7) hoiab valla vapipitsatit; 8) osaleb valitsuse istungite ettevalmistamisel ja korraldab istungite protokollimist; 9) annab vallakantselei sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 10) omab üldteadmisi ühiskonnakorralduse ja juhtimise ning sotsiaalteaduste, eelkõige õigus- ja majandusteaduse alal; 11) tunneb Eesti Vabariigi riigikorralduse aluseid (riigi põhiseaduslikud institutsioonid, kohalik omavalitsus ning nende valimissüsteemid); 12) orienteerub seadustega valla pädevusse antud küsimustes ning vastavaid valdkondi reguleerivate õigusaktide süsteemis; 13) suudab esitada arvamuse volikogu ja vallavalitsuse õigusaktide ja lepingute vastavuse kohta seadustele ja teistele õigusaktidele; 14) suudab tagada vallavalitsuse poolt väljaantava dokumentatsiooni vastavuse seadustele ja teistele õigusaktidele; 15) täidab teisi seaduses, valla põhimääruses ja valitsuse töökorras pandud ülesandeid. (5) Vallasekretäri asendamise korra määrab vallavanem. Vallasekretäri asendajal on kõik vallasekretäri õigused ja kohustused ning ta peab vastama käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatud tingimustele. Lõike 5 teine lause jõustub 01.01.2002. a. Dokumentidele alla kirjutades lisab vallasekretäri asendav isik oma ametinimetusele sõnad «vallasekretäri asendaja». § 42. Omavalitsusteenistus (1) Kohaliku omavalitsuse teenistus on töötamine Rae valla kohaliku omavalitsuse ametiasutuses. (2) Rae valla ametiasutus on valla eelarvest finantseeritav asutus, mille põhiülesanne on avaliku võimu teostamine. Kohaliku omavalitsuse teenistus toimub vahetult vallavalitsuses ja vallavalitsuse struktuuriüksustes - vallakantseleis ja ametites. (3) Omavalitsusteenistujad on ametnikud, abiteenistujad ja koosseisuvälised teenistujad. (4) Omavalitsusteenistust Rae valla ametiasutustes reguleeritakse avaliku teenistuse seaduse ja teiste seadustega ning Rae valla õigusaktidega. (5) Omavalitsusteenistujate koosseisu ja palgamäärad kinnitab vallavolikogu. (6) Omavalitsusteenistujatele makstakse hüvitisi ja toetusi avaliku teenistuse seaduse ning vallavolikogu õigusaktidega kehtestatud korras. § 43. Sotsiaalsed garantiid (1) Vallavolikogu kehtestab sotsiaalsed garantiid volikogu poolt valitud ja ametisse nimetatud isikutele vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse sätetele. (2) Vallavolikogu kehtestab sotsiaalsed garantiid vallaametnikele. § 44. Vallavalitsuse komisjonid (1) Vallavalitsus võib moodustada alatisi ja ajutisi komisjone. Komisjonid moodustatakse vallavalitsuse korraldusega. Alatised komisjonid tegutsevad Vallavalitsuse poolt kinnitatud põhimääruse alusel. (2) Vallavalitsuse komisjoni koosseisu võib kaasata isikuid, kes ei ole valla teenistuses. (3) Vallavalitsuse komisjoni töövorm on koosolek. Koosolekud protokollitakse vastavalt haldusdokumentidele esitatavatele põhinõuetele. (4) Komisjoni otsused on soovitusliku iseloomuga vallavalitsuse määruste ja korralduste vastuvõtmisel. (5) Ühekordsete ülesannete täitmiseks võib vallavalitsus moodustada ajutisi komisjone, mille kooseisu ja tööpõhimõtted kinnitab vallavalitsus oma korraldusega. IV. RAE VALLA ÕIGUSAKTID § 45. Vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktid (1) Vallavolikogul ja vallavalitsusel on oma pädevuse piires õigus anda üldaktidena määrusi. (2) Vallavolikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, vallavalitsusel anda korraldusi. (3) Vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktid kehtivad valla territooriumil seaduse ja valla õigusaktidega sätestatud korras, samuti vallale kuuluva vara osas, mis asub väljaspool valla haldusterritooriumi. (4) Vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktide vormistamist, avalikustamist, avaldamist ja nende saatmist täitjatele ja asjaosalistele korraldab vallakantselei. § 46. Volikogu õigusaktidele esitatavad nõuded ja õigusaktide jõustumine (1) Volikogu õigusaktid loetakse avalikustatuks pärast nende väljapanekut vallakantseleis. Volikogu määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist, kui õigusaktis eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega. Volikogu õigusaktid pannakse välja valla raamatukogudes, valla koduleheküljel Internetis ning avaldatakse valla ajalehes. (2) Määruses ei saa kehtestada tagasiulatuvalt sätteid, mis toovad kaasa isikute kohustuste ja vastutuse suurenemise. (3) Volikogu otsused jõustuvad neis sätestatud tähtajal ning need tuleb saata täitjatele ja asjaosalistele. (4) Volikogu määrustele ja otsustele kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja. (5) Volikogu määrused ja otsused ning istungite protokollid peavad olema seaduses ja valla põhimääruses sätestatud korras kättesaadavad kõigile isikutele. (6) Üldist tähtsust omavad volikogu määrused saadetakse Riigikantseleile avaldamiseks kinnitatud ärakirjana nii paberkandjal kui elektroonilisel kujul Riigikantselei poolt antud tehniliste juhiste kohaselt nädala jooksul pärast aktile allakirjutamist. (7) Volikogu määrused ja otsused ning istungite protokollid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles. Istungite protokollidest koopiaid ei tehta. § 47. Vallavalitsuse määrustele ning korraldustele esitatavad nõuded ja nende jõustumine (1) Määrused ja korraldused avalikustatakse enne nende jõustumist ja on kättesaadavad kõigile isikutele. Määrused ja korraldused loetakse avalikustatuks pärast nende väljapanekut vallakantseleis. (2) Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud üksnes valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks. (3) Vallavalitsuse määrused ja korraldused vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles. (4) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. (5) Valitsuse korraldused jõustuvad neis ettenähtud tähtajal ning need tuleb saata täitjatele ja teistele asjaosalistele. (6) Määrustele ja teistele valitsuse dokumentidele kirjutab alla vallavanem või asendaja ja vallasekretär. § 48. Istungi ja koosoleku protokoll (1) Volikogu istungi protokollile kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja. (2) Vallavalitsuse istungi protokollile kirjutavad alla vallavanem või tema asendaja ja protokollija. (3) Volikogu või valitsuse komisjoni koosoleku protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja. (4) Protokollile allakirjutanud isikud vastutavad protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest. (5) Protokolli kantakse istungi või koosoleku toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutusele tulevad küsimused ja nende kohta vastuvõetud otsustused ning otsustajate või küsimuse algatajate eriarvamused. (6) Volikogu istungite protokollid peavad olema kättesaadavad igaühele. (7) Vallavalitsuse istungite ning volikogu ja valitsuse komisjonide koosolekute protokollid on tutvumiseks igaühele kättesaadavad vallakantseleis. (8) Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud valla ametiasutuste siseseks kasutamiseks. (9) Protokollid ja teised dokumendid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. § 49. Valla õigusaktide täitmise kontroll (1) Rae valla õigusaktide kontrolli teostavad vallavolikogu ja vallavalitsus seaduses ja käesolevas põhimääruses sätestatud korras. (2) Vallavolikogu õigusaktide täitmise arvestust peab volikogu kantselei ja Valitsuse õigusaktide osas vallakantselei. § 50. Muudatuste tegemine valla õigusaktides (1) Igaühel on õigus taotleda vallavolikogult või vallavalitsuselt nende poolt vastuvõetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui nendega on seadusevastaselt kitsendatud tema õigusi. (2) Kui vallavolikogu või vallavalitsus jätab antud õigusakti muutmata või tühistamata, on taotlejal õigus pöörduda küsimuse lahendamiseks kohtusse. V. RAE VALLA VARA JA EELARVE § 51. Valla vara (1) Rae valla vara (edaspidi vallavara) on Rae vallale kui omavalitsusüksusele kuuluvad kinnis- ja vallasasjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. (2) Vallavara kohta peab arvestust seaduse ja Rae valla õigusaktidega sätestatud korras vallavalitsus. (3) Vallavara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestab vallavolikogu. § 52. Vallavara valdamine (1) Vallavara valitsemine on vallavara valitseja õigus ja kohustus käesoleva põhimääruse ja teiste Rae valla õigusaktide alusel korraldada vallavara haldamist, kasutamist ja käsutamist. (2) Vallavara valitsejad on vallavolikogu, vallavalitsus, vallavalitsuse struktuuriüksus ja valla asutus. (3) Vallavara valitsejad on kohustatud nende valitsemisel olevat vallavara majandama heaperemehelikult ning hoolitsema selle säilimise ja väärtuse võimaliku kasvu eest. § 53. Vallavara kasutamine (1) Vallavara kasutatakse: 1) avalikuks otstarbeks; 2) valla valitsemiseks; 3) tulu saamiseks. (2) Avalikuks otstarbeks kasutatakse valla omandis olevat avalikku asja, mis oma iseloomu tõttu on kättesaadav kõigile nagu avalikud tänavad, väljakud, pargid, veekogud jne. (3) Valla valitsemiseks kasutatakse valla omandis olevat eraasja, mis on vajalik valla vara valitseja õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks. (4) Juhul kui vallavara ei ole vajalik avalikuks otstarbeks või valla valitsemiseks, võib seda kasutada tulu saamiseks seaduses ja vallavolikogu õigusaktidega sätestatud korras. (5) Vallavara kasutab kas vallavara valitseja või annab selle teise isiku kasutusse seaduse ja Vallavolikogu õigusaktidega sätestatud korras. § 54. Vallavara kasutamine majandustegevuses (1) Rae valla majandustegevus on: 1) teenuste osutamine valla asutuste kaudu; 2) osalemine äriühingutes ja sihtasutustes; 3) tehingud vallavaraga; 4) vabade eelarvevahendite paigutamine intressi saamiseks. § 55. Valla majandustegevus ja osalemine äriühingutes (1) Vald võib teenuste osutamiseks asutada valla ametiasutuse hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised isikud, olla osanikuks või aktsionäriks valla või linna arengu seisukohast olulises äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingu liikmeks. (2) Valla ametiasutuse hallatava asutuse asutamise ja selle tegevuse lõpetamise otsustab volikogu. Hallatava asutuse põhimääruse kinnitamine ja selle muutmine toimub volikogu poolt sätestatud korras. Valla ametiasutus ja ametiasutuse hallatav asutus registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris. (3) Sihtasutuse, mille ainuasutajaks on vald, samuti osaühingu või aktsiaseltsi, mille ainsaks osanikuks või aktsionäriks on vald, asutamise, ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise ja lõpetamise otsustab ning põhikirja ja selle muudatused kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu. Sihtasutuse, osaühingu või aktsiaseltsi nõukogu liikmed nimetab, samuti muid asutaja, osaniku või aktsionäri õigusi teostab vallavalitsus. Kui osaühingul ei ole nõukogu, nimetab vallavalitsus osaühingu juhatuse liikmed. (4) Kui sihtasutusel on mitu asutajat või kui äriühingus osaleb lisaks vallale ka teisi osanikke või aktsionäre, samuti kui vald osaleb liikmena mittetulundusühingus, otsustab osalemise ja selle lõpetamise vallavolikogu. Muus osas teostab osaniku-, aktsionäri-, asutaja- või liikmeõigusi vallavalitsuse poolt nimetatud isik. (5) Vallal on õigus oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid. Lepingute sõlmimiseks volitatud isikud määratakse valla põhimäärusega. § 56. Vallavara omandamine ja võõrandamine (1) Vallavara täieneb seaduse ja tehingute alusel. (2) Vallavara võib võõrandada, kui: 1) vara ei ole vajalik avalikuks otstarbeks ega valla valitsemiseks; 2) vara on muutunud kõlbmatuks avaliku kasutamise, valla valitsemise või tulu saamise otstarbeks; 3) vara on vajalik avalik-õiguslikule juriidilisele isikule tema seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks; 4) vara võõrandamine on ette nähtud seaduse või Vallavolikogu õigusaktidega. (3) Riigi poolt tasuta antud kinnisasja võõrandamine toimub ainult vallavolikogu poolt kehtestatud korras. (4) Rae vallal on ostueesõigus valla haldusterritooriumil asuva ehitise võõrandamisel eraõiguslike isikute poolt, kui seda ehitust on osaliselt või tervikuna enne võõrandamist vähemalt ühe aasta jooksul kasutatud haridus-, tervishoiu-, kultuuri- või kasvatusasutusena. Muus osas kohaldatakse ostueesõigusele asjaõigus-seaduse sätteid. (5) Vallasasi või maatüki oluliseks osaks olev ehitis või rajatis tunnistatakse kõlbmatuks, kantakse maha või vajadusel hävitatakse seaduses ja vallavolikogu poolt kehtestatud korras. § 57. Laenu võtmine (1) Vallal on keelatud laenu andmine või tagamine. Laenu võib anda üksnes õppelaenuks valla eelarves selleks otstarbeks ettenähtud summa piires. (2) Rae vald võib vajadusel võtta laenu. Laenu võtmise otsustab Vallavolikogu. Rae valla poolt võetava laenu tagatiseks ei või olla valla kinnisasi ega tema ehitis (s.h rajatis) kui vallasasi. (3) Laenu võib võtta tingimusel, et võetud laenude ja laenuintresside tasumiseks vajalikud summad ei ületa eelarveaastal 20% viimase vastuvõetud eelarve tuludest, välja arvatud laenud. Suuremas ulatuses võib laenu võtta, kui laenu tagajaks on riik. § 58. Kohalikud maksud (1) Vallavolikogul on õigus kehtestada seaduse alusel kohalikke makse. Kohalik maks kehtestatakse vallavolikogu määrusega. (2) Kohalikud maksud ja maksumäärade muudatused kehtestatakse enne vallaeelarve või lisaeelarve vastuvõtmist või eelarve muutmist ja neid rakendatakse eelarveaasta algusest või koos lisaeelarve või eelarve muutmisega. (3) Rae valla kohalike maksude maksuhalduriks, kes korraldab kohalike maksude kogumist, on vallavalitsuse poolt määratud isik, kui seaduses või vallavolikogu poolt ei ole sätestatud teisiti. (4) Rae valla eelarvesse laekuvate kohalike maksude osas soodustuste andmise korra kehtestab vallavolikogu. § 59. Koormised (1) Koormis on kohustus, mis seaduse alusel kehtestatakse Vallavolikogu määrusega füüsilistele või juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks valla territooriumil kehtestatud heakorraeeskirjade täitmiseks. (2) Koormise võib kehtestada füüsilistele ja juriidilistele isikutele nende omandis või valduses oleva kinnistu või muu nende kasutuses oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks. (3) Koormise määramisel kehtestatakse koormise olemus, ulatus, täitmise tingimused ja kord. Isik, kellel koormise täitmine lasub, võib oma arvel lasta selle täita teisel isikul. Isiku põhjendatud taotlusel on vallavolikogul õigus lubada isikul koormise täitmise eest maksta raha, mida peab kasutama selle koormise täitmiseks. Koormise täitmiseks vajalike tööde maksumus määratakse koormise kehtestamisel. (4) Koormise täitmist kontrollib vallavalitsus Rae valla avaliku korra ja heakorra eeskirjadega kehtestatud korras. (5) Koormist ei või asendada maksuga kohalikku eelarvesse, samuti ei või koormisena kehtestada trahve, teenustasusid, lõive ega muu nimetusega rahalisi makseid. Koormis ei või olla lepingu objektiks. § 60. Valla eelarve (1) Rae valla eelarve (edaspidi vallaeelarve) koosneb Rae valla ühe eelarveaasta tuludest ja kuludest, mis kokkuvõttes viiakse tasakaalu. (2) Eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. (3) Valla eelarve tulud on: 1) laekumised maksudest; 2) omanikutulu valla osalusega äritehingutest, valla asutustest ja vallavarast; 3) rahalised toetused ja sihtotstarbelised laekumised; 4) laenud ja intressid; 5) muud laekumised. (4) Valla eelarve kulud on assigneeringud: 1) seadusega pandud kohustuste täitmiseks; 2) lepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks; 3) muude vajaduste finantseerimiseks; 4) reservfondi moodustamiseks vähemalt 1% ulatuses eelarve kuludest. (5) Vallaeelarve projekti koostamist korraldab vallavalitsus. Vallavalitsus esitab vallaeelarve projekti vallavolikogule vähemalt üks kuu enne eelarveaasta algust. Vallaeelarve koostatakse arvestades valla arengukava. (6) Eelarve või selle projekti muutmise ettepanekule, mis tingib nendes ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. (7) Kui eelarve ei ole eelarveaasta alguseks vastu võetud, võib valitsus iga kuu teha kulutusi ühe kaheteistkümnendikuni lõppenud eelarveaastaks ettenähtud kulutustest. (8) Vallavalitsusel, vallavolikogul ja valla asutustel on õigus võtta rahalisi kulutusi nõudvaid kohustusi ainult vallaeelarves selleks ettenähtud kulude piires. (9) Vallaeelarve täitmist korraldab vallavalitsus. Vallavalitsus koostab vallaeelarve täitmise aruande ja esitab selle vallavolikogule. Aruandele peab olema lisatud volikogu poolt määratud audiitori arvamus aruande kohta. Käesoleva paragrahvi viimane lause jõustub 01.01.2001. a. (10) Vallaeelarve reservfondi käsutab vallavalitsus ettenägemata kulude katmiseks vallavolikogu kehtestatud korras. (11) Vallaeelarve projekti koostamise, esitamise, vastuvõtmise ja eelarve täitmise aruande esitamise korra kehtestab vallavolikogu. (12) Eelarve projekt, vastuvõetud eelarve ning eelarve muudatused ja eelarve täitmise aruanne avaldatakse üldiseks teadmiseks vallaelanikele valla ajalehes, valla raamatukogudes ja valla koduleheküljel Internetis. (13) Vallaeelarve projekti koostamise täitmise, muutmise ja lisaeelarve vastuvõtmise jõustumise täitmise, muutmise ja lisaeelarve koostamise korra kehtestab vallavolikogu. (14) Eelarve täitmise aruande kinnitab vallavolikogu hiljemalt 1. juuniks, olles eelnevalt ära kuulanud revisjonikomisjoni vastava arvamuse. VI. RAE VALLA ARENGUKAVA § 61. Arengukava (1) Valla arengukava on vallavolikogu poolt kinnitatav dokument, milles on sätestatud valla sotsiaal-majandusliku olukorra ning keskkonna seisundi analüüs ja prognoos, arengu põhisuunad, territoriaalse üldplaneeringu ja infrastruktuuri arendamise alused. (2) Valla arengukava koostatakse vähemalt kolmeks järgnevaks aastaks. Kui vallal on kolmest aastast pikemaajalisi varalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks, peab arengukava olema kavandatud selleks perioodiks. (3) Arengukava ja selle muutmise eelnõu avalikustatakse vallamajas, valla raamatukogudes, valla ajalehes ja valla koduleheküljel Internetis enne selle vastuvõtmist vallavolikogus. Vallaelanikel on õigus esitada ettepanekuid arengukavasse vallavolikogu poolt kehtestatud ajaks ja korras. (4) Arengukava muutmise või tühistamise vajadust tingivate asjaolude ilmnemisel on vallavalitsusel õigus ja kohustus algatada vallavolikogus arengukava muutmine. (5) Hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vaatab vallavolikogu läbi ja võtab vastu otsuse arengukava muutmise kohta. (6) Arengukava on aluseks: 1) vallaeelarve koostamisel; 2) investeeringute kavandamisele ja nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele, sõltumata nende allikast; 3) laenude võtmisele ja võlakirjade emiteerimisele eelarveaastast pikemaks perioodiks. (7) Valla üldplaneering ja arengukava ei tohi olla vastuolus. § 62. Valla üldplaneering ja detailplaneering (1) Valla üldplaneering on valla funktsioonide täitmise tagamiseks välja töötatud terviklik maakasutusplaan, mille kehtestab vallavolikogu seaduses ja vallavolikogu õigusaktidega sätestatud korras. (2) Detailplaneering on planeering, mis koostatakse Rae valla territooriumi väiksema osa kohta ning see kehtestatakse vallavolikogu õigusaktidega sätestatud korras. Detailplaneering on lähiaastate ehitustegevuse aluseks. § 63. Valla ehitustegevus (1) Kohalike olude arvestamiseks, üldiste ehitus- ja maakasutustingimuste seadmiseks hajaasustuses, vallasiseste ülesannete jaotuse ning seadusega sätestatud nõuete täpsustamiseks planeerimise ja ehitamise korraldamisel kehtestab vallavolikogu valla ehitusmääruse. (2) Rae valla kui kohaliku omavalitsuse pädevusse kuulub ehitusalase tegevuse koordineerimine ja ehitusjärelevalve oma haldusterritooriumil. (3) Ehitustegevust reguleeritakse seaduses ja Rae valla õigusaktidega sätestatud korras. § 64. Valla kultuuriväärtuste ja keskkonnakaitse (1) Valla omavalitsusorganite ülesanne on järgida looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamise põhimõtteid ning tagada inimesi rahuldav tervislik elukeskkond ja majanduse arenguks vajalikud ressursid looduskeskkonda kahjustamata ning looduslikku mitmekesisust säilitades. (2) Lähtudes vajadusest kaitsta loodust kui ühisvara ja rahvuslikku rikkust on riigi ja Rae valla õigusaktides sätestatud korras õigus kitsendada omandi käsutamise ja ettevõtlusega tegelemise vabadust, kehtestada piiranguid ja servituute, esitada tingimusi ja seada koormisi. Nimetatud kitsendused, servituudid, piirangud ja koormised seatakse valla ehitusmääruses, valla üld- ja detailplaneeringutes ning teistes valla õigusaktides. (3) Vallavalitsuse organite ülesanne on tagada valla maa-alal asuva mis tahes isiku omanduses või valduses olevate üldist tähtsust omavate ajaloo-, arhitektuuri-, kunsti- ja muude mälestiste ning väärtuste säilimine. (4) Kaitse alla kuuluvate objektide väljaselgitamine ning nende suhtes vastavate piirangute seadmine toimub Eesti Vabariigi õigusaktides ning vallavolikogu määruste ja otsustega sätestatud korras. VII. ALEVIKU- JA KÜLAVANEM § 65. Aleviku- ja külavanem (1) Aleviku või küla koosolekul võidakse valida aleviku- või külavanem (edaspidi külavanem) ning tarvidusel tema abid. Külavanema ja abikülavanema ülesandeid võib panna Rae valla registris olevatele isikutele, kes on valimise hetkeks saanud 21-aastaseks. Abikülavanem täidab külavanema ülesandeid juhul, kui külavanem ei saa haiguse või muu põhjuse tõttu ajutiselt täita oma kohuseid. (2) Külavanema ja abikülavanema kinnitab ametisse vallavanem oma käskkirjaga. Külavanema volituste kestus ei ole piiratud volikogu volituste kestusega. (3) Vallavalitsuse ülesannete täitmine külavanema poolt sätestatakse vallavalitsuse ja külavanema vahelise lepinguga. (4) Külavanema ja abikülavanema ametist on vabad volikogu esimees ja aseesimees ning vallaomavalitsuse teenistujad. (5) Külavanema ülesandeks on: 1) volikogu ja valitsuse õigusaktide ja teadete elanikele edastamine; 2) valimismaterjalide kättetoimetamine; 3) koormiste määramise teadete kättetoimetamine; 4) statistiliste ja muude andmete kogumine; 5) õnnetustest vallavanemale või abivallavanemale teatamine; 6) avaliku korra ja heakorratööde korraldamine. Külavanema kohustused, õigused ja tasustamine tehtud töö eest on sätestatud käesolevale põhimäärusele lisatud külavanema statuudis (lisa «Külavanema statuut ja ametimärk»). VIII. JÄRELEVALVE JA KONTROLL § 66. Kohaliku omavalitsuse tegevuse järelevalve ja kontroll (1) Maavanem teostab järelevalvet kohaliku omavalitsuse tegevuse üle seadusega sätestatud korras. (2) Valla valdusse antud riigivara kasutamist ja käsutamist kontrollib Riigikontroll vastavalt oma pädevusele. (3) Järelevalvet valla õigustloovate aktide vastavuse üle Eesti Vabariigi põhiseadusele ja seadustele teostab õiguskantsler. § 67. Teenistuslik järelevalve (1) Teenistuslik järelevalve on valitsuse poolt valla ametiasutuste ja nende ametiisikute ning ametiasutuste hallatavate asutuste ja nende juhtide tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostatav kontroll. (2) Teenistusliku järelevalve teostamisel on valitsusel õigus: 1) teha ettekirjutus akti või toimingu puuduste kõrvaldamiseks; 2) peatada toimingu sooritamine või akti kehtivus; 3) tunnistada akt kehtetuks. (3) Teenistusliku järelevalve korras tehtud otsused peavad olema motiveeritud. (4) Valla ametiasutuse ja nende ametiisikute ning ametiasutuse hallatava asutuse juhi akti täitmise ja toimingu võib peatada kuni kümneks tööpäevaks akti või toimingu seaduslikkuse ja otstarbekuse täiendavaks kontrollimiseks või vajalike täiendavate andmete kogumiseks, sealhulgas akti andja või toimingu sooritaja selgituste saamiseks. (5) Akti täitmise või toimingu sooritamise peatamisel teenistusliku järelevalve korras peatub seaduse ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktidega vastava toimingu sooritamiseks kehtestatud tähtaja kulgemine. (6) Valitsus tunnistab kehtetuks valla ametiasutuste ning nende ametiisikute ja ametiasutuste hallatavate asutuste juhtide akte ja toiminguid, mis ei ole vastavuses Eesti Vabariigi põhiseaduse, seaduste ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktide ning valla õigusaktidega. (7) Valitsus tunnistab ebaotstarbekuse motiivil kehtetuks valla ametiasutuste ning nende ametiisikute ja ametiasutuste hallatavate asutuste juhtide akte ja toiminguid juhul, kui akt või toiming ilmselt ei vasta kohaliku omavalitsuse põhimõtetele või põhjustab vallavara ja eelarveliste vahendite ebaratsionaalset kasutamist. (8) Ebaotstarbekuse motiivil ei saa tunnistada kehtetuks akte ja toiminguid, mille andmise tingimused tulenevad seadusest ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktidest. (9) Käesoleva põhimääruse alusel ei teostata teenistuslikku järelevalvet haldusõiguserikkumiste seadustiku §-des 189 ja 216 sätestatud ametiisikute aktide ja toimingute üle. IX. LÕPPSÄTTED § 68. Valla põhimääruse vastuvõtmine, kehtestamine ja muutmine (1) Põhimääruse vastuvõtmine või selles muudatuste tegemine toimub vallavolikogu koosseisu häälteenamusega. (2) Põhimääruse või tema muudatuste vastuvõtmiseks viiakse vallavolikogu istungitel läbi vähemalt kaks (2) lugemist, välja arvatud juhul kui muudatus tuleneb otseselt seadusest. (3) Põhimäärus või temas tehtud muudatus jõustub vallavolikogu poolt määratud tähtajast. (4) Põhimääruse juurde kuulub vallavolikogu kodukord.