Anija Vallavolikogu — Anija Vallavolikogu töökorra kinnitamine — KO, 59, 1124

Juhindudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322) paragrahvist 8 ja Anija valla põhimääruse punktist 21, Anija Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Anija Vallavolikogu töökord (lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Anija Vallavolikogu 22. mai 1997. a määrus nr 10 «Anija Vallavolikogu reglemendi uue redaktsiooni kinnitamine». 3. Määrus jõustub 28. juunil 2001. a. 4. Määrus saata Riigikantseleile avaldamiseks nädala jooksul pärast allakirjutamist. Volikogu esimees Arved-Evald KAUBI Kinnitatud Anija Vallavolikogu 21. juuni 2001. a määrusega nr 32 ANIJA VALLAVOLIKOGU TÖÖKORD 1. Üldsätted 1.1. Käesolev töökord määrab kindlaks Anija Vallavolikogu (edaspidi volikogu), tema komisjonide, fraktsioonide ja eestseisuse töökorralduse, lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest ja teistest sellega kooskõlas olevatest õigusaktidest ning Anija valla põhimäärusest. 1.2. Volikogu töö vorm on istung. 1.3. Volikogu tehnilise teenindamise tagab volikogu esimehe poolt määratud volikogu sekretär koos vallavalitsuse kantseleiga. 2. Volikogu liige 2.1. Volikogu liikmel on õigus: 2.1.1. algatada volikogu õigusakte ja teha ettepanekuid volikogu istungil arutatavate küsimuste kohta; 2.1.2. seada üles kandidaadi volikogu poolt valitavale, kinnitatavale või määratavale kohale; 2.1.3. esitada volikogu menetluses olevate eelnõude muudatusettepanekuid; 2.1.4. kuuluda fraktsiooni, komisjonide ja töörühmade koosseisu; 2.1.5. saada volikogu ja vallavalitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud; 2.1.6. esineda volikogu istungil avalduse, protesti, sõnavõtu ja repliigiga ning esitada küsimusi; 2.1.7. esitada volikogu istungil arupärimisi vallavanemale ja vallavalitsuse liikmetele; 2.1.8. paluda vaheaega kuni 5 minutit iga päevakorrapunkti juures. 2.2. Volikogu liikmel on õigus taotleda volikogu istungil nimelist hääletamist. 2.3. Vähemalt 1/4 volikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, vallavanemale, vallavalitsuse liikmele või volikogu komisjoni esimehele. 3. Volikogu esimees ja aseesimees 3.1. Volikogu esimehe ja aseesimehe valimine toimub kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud korras. 3.2. Volikogu esimees: 3.2.1. korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid, eestseisuse koosolekuid ning korraldab nende ettevalmistamist ja volikogu õigusaktide eelnõude (edaspidi eelnõu) menetlemist; 3.2.2. esindab valda ja selle volikogu vastavalt seadusega, valla põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele; 3.2.3. omab õigust nõuda kõigilt valla asutustelt vajalike dokumentide ärakirju ja informatsiooni volikogu pädevusse kuuluvates küsimustes; 3.2.4. esitab volikogule kinnitamiseks volikogu tehniliseks teenindamiseks vajaliku koosseisu ja palgamäärad; 3.2.5. kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele dokumentidele ning peab volikogu nimel kirjavahetust; 3.2.6. korraldab volikogu määruste ja otsuste täitmise kontrollimist; 3.2.7. annab välja käskkirju volikogu sisemise töö korraldamiseks; 3.2.8. määrab eelnõule üldjuhul volikogu komisjonide hulgast vastutava komisjoni ning vajadusel jaotab eelnõu komisjonide vahel ümber; 3.2.9. pikendab eelnõude menetlemise tähtaega volikogus; 3.2.10. omab õigust välja kuulutada volikogu istungil täiendav vaheaeg; 3.2.11. täidab muid seaduse alusel ja valla põhimäärusega talle pandud ülesandeid. 3.3. Volikogu esimees määrab enda äraolekul aseesimehe käskkirjaga enda asendajaks. Juhul, kui esimees ei saa oma ülesandeid istungil täita enesetaanduse või mõne muu põhjuse tõttu, määrab ta asendaja suuliselt. 4. Volikogu eestseisus 4.1. Volikogu töö paremaks korraldamiseks võidakse volikogu otsusega moodustada volikogu eestseisus, kuhu kuuluvad volikogu esimees, aseesimees, vallavanem ja volikogu poolt valitud kaks volikogu liiget. Eestseisuse koosolekutel võib osaleda vallasekretär. 4.2. Eestseisuse koosolekud kutsub kokku volikogu esimees või tema asendaja vähemalt üks kord kuus ja koosolekud toimuvad üldjuhul üks nädal enne volikogu istungit. Volikogu esimees või tema asendaja võib kokku kutsuda eestseisuse erakorralise koosoleku. 4.3 . Eestseisuse tööd juhib volikogu esimees. Eestseisus teeb ettepanekuid volikogu istungi päevakorra projekti, määruste ja otsuste eelnõude ja volikogu töökorralduse kohta. Koosolekuid juhatab volikogu esimees, tema äraolekul aseesimees. Eestseisuse otsused on volikogule soovitusliku iseloomuga. 4.4. Eestseisus on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt kolm eestseisuse liiget. 4.5. Eestseisuse koosolek protokollitakse ning protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja eestseisuse määratud protokollija. Protokoll peab olema kättesaadav volikogu liikmetele. 5. Volikogu komisjonid 5.1. Volikogu võib moodustada alalisi ja ajutisi komisjone. 5.2. Volikogu valib salajasel hääletamisel komisjonide esimehed ja aseesimehed volikogu liikmete hulgast ja kinnitab komisjonide esimeeste ettepanekul avalikul hääletamisel komisjoni liikmed. 5.3. Volikogu komisjonide töökorraldus on reguleeritud Anija valla põhimäärusega ning komisjonide põhimäärustega. 5.4. Ühekordsete ülesannete täitmiseks võib volikogu moodustada ajutisi komisjone või töörühmi. Volikogu õigusaktis, millega moodustatakse ajutine komisjon või töörühm, sätestatakse selle koosseis, volituste ulatus ja kestus. 5.5. Volikogu alatine komisjon: 5.5.1. selgitab välja kohaliku omavalitsuse poolt lahendamist vajavad vallaelu probleemid ja teeb ettepanekuid nende lahendamiseks; 5.5.2. töötab välja tegevuskavad; 5.5.3. algatab volikogu määruste ja otsuste eelnõusid; 5.5.4. annab arvamusi talle läbivaatamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta; 5.5.5. kontrollib volikogu määruste ja otsuste täitmist. 5.6. Komisjonil on õigus teha ettepanekuid vallaeelarve koostamise ja eelarve projekti kohta. 5.7. Komisjonidele suunab materjale läbivaatamiseks volikogu esimees. 5.8. Komisjoni esimees: 5.8.1. juhib komisjoni tööd; 5.8.2. jaotab komisjoni liikmete vahel tööülesanded; 5.8.3. kutsub kokku komisjoni koosoleku; 5.8.4. otsustab, keda kutsuda osalema päevakorrapunktide arutelul; 5.8.5. juhatab komisjoni koosolekut. 5.9. Komisjoni esimehe äraolekul asendab teda komisjoni esimehe volitusel aseesimees. 5.10. Komisjoni töö vormiks on koosolek, mis toimub vähemalt kord kuus. Komisjoni erakorralise koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees või tema poolt volitatud aseesimees. 5.11. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt 2/3 komisjoni koosseisust, sealhulgas esimees või aseesimees. Komisjon teeb otsuse, kui selle poolt on üle poole kohalolevatest liikmetest. 5.12. Komisjon kuulab vajadusel ära vallavalitsuse vastava ala nõuniku ja juristi seisukoha arutatava küsimuse kohta. 5.13. Komisjonil on õigus kaasata oma tegevusse asjatundjaid ja teha taotlusi ekspertiisi tellimiseks ning saada vallavalitsuse liikmetelt ja valla ametiasutustelt komisjoni tööks vajalikku informatsiooni. 5.14. Komisjoni otsustused on vallavolikogule soovitusliku iseloomuga. 5.15. Komisjon annab vähemalt üks kord aastas volikogu ees aru tehtud tööst. 5.16. Komisjoni liige võib isikliku avalduse alusel igal ajal tagasi astuda. Komisjoni liikme volitused lõpevad volikogu vastava otsuse tegemise hetkest. 6. Volikogu fraktsioonid 6.1. Vähemalt kolm volikogu liiget võivad moodustada fraktsiooni. 6.2. Fraktsiooni tegevuse alguseks loetakse tema registreerimise moment volikogu sekretäri juures. Registreerimise aluseks on volikogu liikmete allkirjadega varustatud kirjalik avaldus, milles näidatakse fraktsiooni nimetus, liikmete nimed, fraktsiooni juht ja soovi korral muud andmed. Volikogu liige saab olla samaaegselt vaid ühe fraktsiooni liige. 6.3. Volikogu istungi juhataja teatab istungi alguses registreeritud fraktsioonide koosseisud ja muudatused nendes. 7. Volikogu istungi kokkukutsumine 7.1. Volikogu korralise istungi kutsub kokku selle esimees või tema asendaja üldjuhul üks kord kuus. Juulis korralist istungit ei toimu. Volikogu on otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa üle poole vallavolinikest. 7.2. Volikogu uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja seaduses ettenähtud tähtaja jooksul, arvates volikogu valimise tulemuste väljakuulutamisest. 7.3. Volikogu kokkukutsumisel tuleb kutses ära näidata istungi aeg, koht ning arutusele tulevad küsimused. Kutse peab olema volikogu liikmetele ja vallavanemale teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne volikogu istungit koos ettevalmistatud otsustuste eelnõudega. 7.4. Volikogu esimees või tema asendaja kutsub erakorralise volikogu istungi kokku ühe komisjoni või fraktsiooni, vallavalitsuse või vähemalt neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks seitsme päeva jooksul pärast vastava ettepaneku saamist. 7.5. Ettepanek erakorralise istungi kokkukutsumiseks esitatakse kirjalikult volikogu esimehele volikogu sekretäri kaudu, näidates ära istungi toimumise aja, arutusele tulevad küsimused, nende ettekandjad ning lisades otsuste eelnõud. 7.6. Istungi ärajäämisest teatab volikogu esimees volikogu liikmetele ja vallavanemale. 7.7. Volikogu liikmed, kes ei saa istungist osa võtta, on kohustatud sellest teatama volikogu esimehele volikogu sekretäri kaudu. 7.8. Kui volikogu istungile mitteilmumisest teatavad mõjuval põhjusel ette pooled liikmetest, tuleb volikogu esimehel tunnistada istungi toimumise aeg ebasobivaks. Kui mitteilmumisest teatab ette 1/3 volikogu liikmetest, võib volikogu esimees tunnistada istungi toimumise aja ebasobivaks. Neil juhtudel istungit ei toimu ja volikogu esimees teatab istungi mittetoimumisest, näidates ära selle põhjused. 8. Istungi ettevalmistamine 8.1. Iga volikogu istungi lõpus selgitatakse järgmisel istungil arutusele tulevate küsimuste loetelu ja määratakse kindlaks küsimuste ettevalmistajad, põhi- ja kaasettekandjad. 8.2. Vallavalitsuse liikmete, vallavanema, volikogu esimehe ja komisjonide esimeeste umbusalduse küsimused võetakse päevakorda salajase hääletamise teel. 8.3. Volikogu istungi päevakorra projekti koostab volikogu esimees või tema asendaja koos eestseisusega, arvestades kehtestatud korras tehtud ettepanekuid. Sama küsimust käsitlevat kaht või enamat eelnõu võib arutada ühe päevakorrapunktina. Eelnõude arutamise järjekorra kehtestab volikogu eestseisus, arvestades tehtud ettepanekuid. Väljakuulutatud päevakorra projektis toodud eelnõude arutamise järjekorda võib muuta üksnes eelnõu algatajate, vallavalitsuse ja asjaosaliste komisjonide nõusolekul. 8.4. Iga istungi päevakorda kuulub eraldi punktina vallavanema informatsioon vallavalitsuse tegevusest. 8.5. Umbusaldusavaldust samadele isikutele samadel põhjustel ei võeta päevakorda varem kui kolm kuud pärast eelmise umbusaldusavalduse arutamist volikogu istungil. 8.6. Volikogu liikmete poolt päevakorda esitatud küsimuse valmistavad ette küsimuse tõstatanud volikogu liikmed. 8.7. Eelnõud esitatakse volikogu esimehele volikogu sekretäri kaudu vähemalt kümme päeva enne istungit. Kulutusi nõudvale eelnõule peab olema lisatud katteallikate loetelu. Volikogu esimees annab eelnõu kohe komisjonidele arutamiseks. Kui eelnõu ei ole esitanud vallavalitsus, siis annab volikogu esimees selle läbivaatamiseks vallavalitsusele. Vallavalitsus vaatab eelnõu läbi kahe tööpäeva jooksul ja lisab sellele oma seisukoha. 8.8. Komisjon vaatab eelnõu läbi pärast vallavalitsuse seisukoha esitamist, muudatuste ja paranduste tegemist nelja päeva jooksul. Kui eelnõu peab läbi vaatama mitu komisjoni, antakse paljundatud eelnõu kõigile asjaosalistele komisjonidele. Komisjonid võivad eelnõu arutada ka ühiselt. Oma seisukoha eelnõu suhtes esitavad komisjonid volikogu istungile. 8.9. Volikogu esimees korraldab vajadusel arutusele tulevate küsimuste ettevalmistamist volikogu poolt. 8.10. Volikogu võib istungil arutusele tulevaid küsimusi anda vallavalitsusele ettevalmistamiseks. 8.11. Volikogu istungil arutusele tulevad määruste ja otsuste eelnõud peavad olema esitatud volikogu liikmetele tutvumiseks hiljemalt neli päeva enne volikogu istungit. 8.12. Volikogu päevakorrapunkti, mille kohta ei ole esitatud määruse või otsuse eelnõu, arutelu piirdub ettekande ja kaasettekande ärakuulamisega ning küsimustele vastamisega. Volikogu võib poolthäälteenamusega oma töö korraldada ka teisiti. 8.13. Volikogu arutab istungi kutses märgitud ja volikogu poolt nõutavas korras ettevalmistatud küsimusi. 8.14. Rahataotlusi vaatab volikogu läbi ainult eelarve ja lisaeelarve vastuvõtmise ning muutmise käigus. 9. Õigusaktide algatamine ja muutmine 9.1. Ettepanekuid õigusaktide algatamise kohta võivad teha ja otsuste eelnõusid esitada: 9.1.1. volikogu liikmed ja fraktsioonid; 9.1.2. volikogu komisjonid; 9.1.3. vallavanem ja vallavalitsuse liikmed; 9.1.4. valla territooriumil elavatest hääleõiguslikest kodanikest vähemalt üks protsent, kuid mitte vähem kui viis hääleõiguslikku vallaelanikku, asutused ja ettevõtted volikogu liikme kaudu. 9.2. Ettepanekud eelnõu päevakorda võtmiseks esitatakse kirjalikult, märkides ära eelnõu algataja ja pealkirja, eelnõu arutamise soovitava kuupäeva, ettekandja ja kaasettekandjate ees- ja perekonnanimed, antud eelnõu arutamisele kutsutavate inimeste nimekirja. Ettepanek peab olema esitatud volikogu esimehele volikogu sekretäri kaudu hiljemalt kümme päeva enne istungi toimumist. 9.3. Eelnõu muudatus- ja parandusettepanekud esitatakse kirjalikult volikogu liikmetele ja vallavalitsusele ning eelnõu ettekandjatele enne istungi algust. Kõiki muudatusettepanekuid tutvustatakse volikogu istungil. 9.4. Kui komisjon arvestab tehtud ettepanekutega, kuid muudab nende sõnastust, esitatakse hääletamisele mõlemad redaktsioonid. 9.5. Volikogu kas kinnitab istungil määruse või otsuse eelnõu või lükkab selle tagasi. 10. Istungi avamine 10.1. Volikogu istungeid avab ja juhatab volikogu esimees või tema asendaja. Volikogu uue koosseisu esimese koosoleku avab ja juhatab valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja kuni volikogu esimehe valimiseni. 10.2. Istungi avamine hõlmab: 10.2.1. istungist osavõtvate volikogu liikmete arvu fikseerimist; 10.2.2. kutsutud isikute tutvustamist; 10.2.3. päevakorra projekti, muudatuste, täienduste ja protestide arutamist ja päevakorra kinnitamist. 10.3. Volikogu liikmete kohalolekut kontrollitakse iga istungi alguses, iga volikogu liige annab oma allkirja osavõtulehele, mis lisatakse istungi protokollile. Juhul kui keegi volikogu liikmetest hilineb istungile või lahkub istungilt selle toimumise ajal ajutiselt või lõplikult, kantakse osavõtulehele saabumise või lahkumise kellaaeg ja päevakorrapunkt(id), mille arutamisest ja hääletamisest volikogu liige osa võttis. 11. Istungi läbiviimine 11.1. Volikogu istungid on üldjuhul avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. 11.2. Volikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta vallavalitsuse liikmed, samuti volikogu poolt istungile kutsutud isikud. Sõna andmise otsustab istungi juhataja. Pealtvaatajatele sõna ei anta. 11.3. Eelnõu arutamise juures peab viibima eelnõu algataja või tema esindaja. Tema puudumisel lükatakse arutamine edasi, kui algataja ei ole kirjalikult taotlenud eelnõu arutamist ilma tema osavõtuta. 11.4. Volikogu kinnisel istungil osalevad ainult volikogu sekretär, vallavanem ja päevakorrapunktide arutamisele kutsutud isikud. Volikogu võib otsustada ka nende isikute mitteosalemise. 11.5. Kui volikogu otsustab volikogu sekretäril istungil mitte osaleda, määrab istungi juhataja protokollija volikogu liikmete hulgast. 12. Istungi kodukord 12.1. Volikogu istungi pikkus ei ole üle viie tunni. Iga tunni aja järel tehakse 10-minutiline vaheaeg. Kui istungi lõpuks ei ole kõik päevakorra küsimused läbi arutatud, otsustab volikogu, millal istung jätkub. Istungi jätkumisest informeeritakse ka volikogu liikmeid, kes istungist osa ei võtnud. 12.2. Eelnõude arutamine ei ole kohustuslik, volikogu võib hakata kohe hääletama, kui sellise ettepaneku teeb vastav komisjon või vallavalitsus. Arutamine on kohustuslik, kui seda nõuab vallavanem, vähemalt kaks volikogu liiget või eelnõu esitaja. 12.3. Arutamise järjekord on järgmine: ettekanne, kaasettekanded, küsimused ettekandjatele, sõnavõtud, küsimused sõnavõtjatele, repliigid, lõppsõnad. 12.4. Ettenähtud aeg on: 12.4.1. ettekandeks – kuni 15 min; 12.4.2. kaasettekandeks – kuni 10 min; 12.4.3. ettekandja või kaasettekandja lõppsõnaks – kuni 3 min; 12.4.4. sõnavõtuks – kuni 5 min; 12.4.5. märkuseks, õienduseks, repliigiks, kommentaariks – kuni 1 min; 12.4.6. küsimusele vastamiseks – kuni 5 min. 12.5. Volikogu istungil võidakse päevakorra kinnitamisel kokku leppida ka teised ajad. 12.6. Istungi juhataja informeerib volikogu liikmeid istungitevahelisel ajal volikogule saabunud kaebustest ja kirjadest. 12.8. Sõnavõtusoov esitatakse kirjalikult istungi algul istungi juhatajale, küsimuse ja repliigi esitamise soovist antakse märku käe tõstmisega. Sõna antakse sooviavalduste laekumise järjekorras. 12.9. Sõnavõtt on sõnavõtja seisukohavõtt antud küsimuses ning tema poolt esitatud täienduste ja paranduste selgitus. 12.10. Küsimus on esitaja poolt esitatud ettekande, kaasettekande, sõnavõtu täpsustamiseks ning projektist ja päevakorrapunktist arusaamiseks. 12.11. Ettekandja võib küsimustele vastamise delegeerida mõnele teisele istungile kutsutud isikule. 12.12. Kommentaar on selgitav märkus küsimuse juurde. 12.13. Repliik on esitaja märkus (millelegi tähelepanu juhtimine), õiendus (istungi käigus valesti esitatud faktide, seisukohtade jms parandamine) või ettepanek (arutamise korra ja eelnõu kohta). 12.14. Samas päevakorraküsimuses antakse ühele volikogu liikmele sõna üheks sõnavõtuks, kolmeks küsimuseks, üheks kommentaariks iga küsimuse kohta ja kolmeks repliigiks. Küsimusi võib esitada ettekandjale, kaasettekandja(te)le ja sõnavõtjatele. Sõnavõtuks läbirääkimistel registreerib soovijad volikogu istungi juhataja. 12.15. Volikogu istungi juhataja õigused ja kohustused: 12.15.1. teeb kindlaks istungist osavõtjate arvu; 12.15.2. jälgib istungi päeva- ja töökorrast kinnipidamist; 12.15.3. vastutab käesoleva töökorra järgimise eest kogu istungi kestel; 12.15.4. annab sõna üldjuhul taotlemise järjekorras, teeb sellest erandeid sõnataotlejate ettepanekute alusel; 12.15.5. kutsub päevakorrast kõrvalekalduva kõneleja teema juurde tagasi; lõpetab sõnavõtu, kui see ei puuduta arutatavat päevakorraküsimust või kui seda ei tehta volikogu etiketile vastavalt; taandab asjasse mittepuutuvad küsimused; 12.15.6. märgates töös sobimatuid väljendeid, nõuab sõnavõtjalt väljendite parandamist või vabandamist, keeldumise korral lõpetab sõnavõtu; 12.15.7. viib läbi hääletamised ja teeb teatavaks hääletamise tulemused; 12.15.8. kuulutab otsuste vastuvõtmise, vaheajad ja istungi lõppemise. 12.16. Volikogu esimehel on õigus volikogu istungil korda rikkunud külaline või pealtvaataja istungilt kõrvaldada. 12.17. Volikogu esimehe esinemise ajal ettekande või sõnavõtuga ning tema ajutise äraoleku korral juhatab istungit volikogu aseesimees või tema puudumisel vanim kohalolev volikogu liige. Volikogu esimees ei juhi istungit päevakorrapunktides, mis puudutavad teda isiklikult (umbusalduse avaldamine, tasustamine, maa eraldamine jne). 12.18. Läbirääkimised antud päevakorrapunktis lõpevad kas viimase esinemisega või volikogu otsustuse tegemisega. Selleks ajaks registreerunud sõna võtta või repliigi esitamist soovijatele annab istungi juhataja võimaluse repliigi korras esinemiseks 30 sekundi jooksul. 12.19. Volikogu võib katkestada küsimuse arutamise arutelu igas staadiumis poolthäälteenamusega, lükates arutamise edasi järgmisele istungile. 12.20. Kui arutelu jätkamisel on aluseks olev eelnõu tekst muutunud, on istungi juhataja kohustatud avama uued läbirääkimised. 13. Hääletamisele asumine 13.1. Enne küsimuse hääletamisele panemist kordab istungi juhataja kõiki ettepanekuid, annab võimaluse parandusteks, ettepanekute tegemiseks hääletamise korra kohta ning hääletamismotiivide selgitamiseks. Enne hääletamisele asumist peab istungi juhataja veenduma, et kõigile volikogu liikmetele on hääletamisele pandav küsimus arusaadav, vajadusel annab täiendavaid selgitusi. Hääletamisele pandud küsimus peab olema formuleeritud nii, et see sisaldaks ainult ühte ettepanekut, millele on võimalik vastata «jaa» või «ei». 13.2. Enne hääletamist teatab istungi juhataja hääletamise järjekorra ja korra. 13.3. Enne lõppsõna või küsimuse hääletamisele panekut võib vallavanem, komisjoni või fraktsiooni esimees nõuda kuni 10-minutilist vaheaega. 13.4. Väljaspool päevakorda käsitletakse ainult järgmisi küsimusi: 13.4.1. protestid protseduurireeglite rikkumise kohta; 13.4.2. teadete edasiandmine; 13.4.3. töökorda käsitlevad küsimused istungi juhataja ettepanekul; 13.4.4. ettepanekud päevakorra ja tööajagraafiku muutmiseks. 13.5. Volikogu istungi päevakorras olevaid küsimusi arutatakse kuni kolmel lugemisel. Kahel lugemisel arutatakse küsimust juhul, kui seda nõuab vähemalt üks komisjon või fraktsioon, samuti 1/3 volinike üldarvust. Ülejäänud juhtudel otsustatakse eelnõu teisele lugemisele panemine hääletamisega. 13.6. Kohustuslikus korras kuulatakse vähemalt kahel lugemisel järgmisi küsimusi: 13.6.1. valla eelarve ja arengukava kinnitamine; 13.6.2. valla põhimääruse kinnitamine ja muutmine; 13.6.3. volikogu töökorra kinnitamine ja muutmine; 13.6.4. maksude kehtestamine. 14. Hääletamise kord 14.1. Hääletatakse kirjalikult ja suuliselt tehtud ettepanekuid. Hääletada võivad vaid istungist osavõtvad volikogu liikmed. 14.2. Hääletamise järjekord on järgmine: 14.2.1. protseduuriküsimusi käsitlevad ettepanekud; 14.2.2. sisulised muudatusettepanekud; 14.2.3. redaktsioonilised ettepanekud; 14.2.4. eelnõu tervikuna. 14.3. Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. Määruse või otsuse eelnõu täiendusi ja parandusi ei hääletata eraldi, kui need on heaks kiitnud eelnõu esitanud komisjoni, fraktsiooni, volikogu liige, või vallavalitsus. Muudatusettepanekut hääletatakse üksnes siis, kui mõni volikogu liige seda nõuab. Enne ettepaneku hääletamist on ettepaneku tegijal, eelnõu algatajal, vallavanemal ja vastava komisjoni esindajal õigus ettepanekut kommenteerida. 14.4. Hääletamine volikogus on avalik. 14.5. Avalik hääletamine toimub käe tõstmisega. 14.6. Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel. 14.7. Salajast hääletamist korraldab kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon (edaspidi komisjon). Enne hääletamise algust tutvustab komisjoni esimees hääletamis- ja valimistulemuste kindlakstegemise korda. 14.8. Komisjon kontrollib valimiskasti. 14.9. Hääletamissedelile kantakse kandidaatide nimed tähestikulises järjestuses. 14.10. Komisjon annab vallavolikogu liikmetele pitsati jäljendiga hääletamissedeli. Sedel antakse nimekirja alusel. 14.11. Hääletamissedel täidetakse hääletusruumis, mis võimaldab salajast hääletamist. 14.12. Pärast sedeli täitmist murtakse sedel kokku. Seejärel laseb hääletaja sedeli valimiskasti. 14.13. Komisjon teeb kindlaks: 14.13.1. vallavolikogu liikmete nimekirja järgi valijate arvu ja neist hääletamissedeli saanute arvu; 14.13.2. valimiskastis olevate sedelite alusel hääletamisest osavõtnud valijate arvu; 14.13.3. kehtetute hääletamissedelite arvu. 14.14. Komisjon loeb hääled avalikult kohe pärast hääletamise lõppemist. 14.15. Valimistulemuste vormistamiseks kuulutab istungi juhataja välja vaheaja. 14.16. Enne valimistulemuste teatavakstegemist on vallavolikogu liikmel õigus esitada komisjonile kirjalik protest hääletamise korra rikkumise või hääletamistulemuste kindlakstegemise rikkumise kohta. Olulise rikkumise korral korraldab komisjon kordushääletuse. 14.17. Valimistulemuste kohta koostab komisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. Valimistulemuse teeb komisjoni esimees teatavaks kohe pärast protokolli allakirjutamist. 14.18. Volikogu otsustused fikseerib istungi juhataja. 14.19. Kui istungi juhataja ei otsusta teisiti, siis hääletatakse ettepanekud läbi üldjuhul nende esitamise järjekorras. Kui kaks või enam muudatusettepanekut üksteist välistavad, siis pannakse need koos põhitekstiga konkureerivale hääletamisele. Igal volikogu liikmel on üks hääl. Valituks osutub ettepanek, mis saab poolthäälteenamuse. Kui ükski ettepanek poolthäälteenamust ei saanud, valitakse teises voorus kahe enam hääli saanud ettepaneku vahel. Ettepaneku vastuvõtmiseks pannakse see eraldi hääletamisele ning vastavalt töökorrale on siis vajalik poolthäälte- või koosseisu häälteenamus. 14.20. Kui kaks ettepanekut saab võrdselt hääli, otsustab volikogu, kas ta kuulutab välja vaheaja, lükkab uue hääletamise edasi mõneks järgmiseks päevakorrapunktiks või katkestab eelnõu arutamise, et jätkata seda volikogu järgmisel istungil. Volikogu võib sama otsusega moodustada ka kooskõlastuskomisjoni, kes esitab oma ettepaneku arutelu jätkumisel. Arutelu jätkumisel volikogu otsustab, kas ta asub kohe hääletamisele ja millises korras toimub hääletamine, jätkatakse läbirääkimistega või lükatakse hääletamine või arutamine edasi järgmisele istungile. 14.21. Kui volikogu on asunud hääletamisele, siis enne häälte lugemist enam sõna ei anta. 14.22. Kui volikogu liige märkab hääletamise käigus protseduurireeglite rikkumist, siis võib ta nõuda hääletamise peatamist või selle kordamist. 14.23. Isikuvalimised toimuvad üldjuhul mitme kandidaadi vahel. Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, korraldatakse teine hääletusvoor kahe enam hääli saanud kandidaadi vahel. 14.24. Hääled loetakse järgmises järjekorras: poolthääled, vastuhääled, erapooletud. 14.25. Istungi juhataja teeb teatavaks istungi otsustuse ning kui loeti hääli, siis ka häälte lugemise tulemused. 15. Määruse ja otsuse vastuvõtmine 15.1. Määrust ja otsust ei saa vastu võtta, kui üks volikogu liige seda nõuab põhjusel, et volikogus vastuvõetud muudatus- või täiendusettepanek on volikogu liikmetele enne volikogu istungi algust töökorras ettenähtud korras tutvustamata. 15.2. Volikogu määrused ja otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega, välja arvatud ettenähtud juhud, kui küsimus otsustatakse koosseisu häälteenamusega (kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punktid 2, 4, 6–10, 14, 15, 18 ja 24) . 15.3. Kui määruse või otsuse eelnõu ei saa vajalikul hulgal poolthääli või kui alternatiiveelnõu ei kogu nõutaval arvul hääli, otsustatakse hääletamise teel küsimuse päevakorrast mahavõtmine. 15.4. Vallavolikogu võtab dokumentidena vastu: 15.4.1. määrusi, millel on üldkohustuslik iseloom; 15.4.2. otsuseid, mis on üksikaktid; 15.4.3. deklaratsioone, pöördumisi ja muid dokumente, millel ei ole kohustuslikku iseloomu. 15.5. Volikogu poolt vastuvõetud aktides määratakse otsustuse täitmise eest vastutajad. 15.6. Valla allasutused informeerivad volikogu otsuse või määruse täitmisest otsuses või määruses märgitud tähtajaks. 16. Arupärimine 16.1. Igal volikogu liikmel ja fraktsioonil on õigus esitada kirjalik arupärimine vallavalitsusele volikogu määruste ja otsuste täitmise kohta. 16.2. Arupärimine esitatakse kirjalikult volikogu sekretäri kaudu. Vastus arupärimisele tuleb esitada kirjalikult volikogule ja arupärijale hiljemalt ühe kuu jooksul. 16.3. Kõik pöördumised ja avaldused volikogule ning protestid volikogu otsuste peale esitatakse kirjalikult volikogu sekretäri kaudu. 17. Istungi protokollija 17.1. Istungit protokollib volikogu sekretär. Tema puudumisel määrab protokollija volikogu esimees. 17.2. Protokollijal on õigus saada repliigiks ja küsimuseks sõna igal istungi etapil, kui see on vajalik istungist täpse protokolli koostamiseks. 17.3. Kohe pärast ettepaneku hääletamist, kui on selgunud, kas ettepanek võeti vastu või lükati tagasi, antakse ettepaneku tekst protokollijale. Protokollijal on õigus teha ettepanek päevakorra täiendamiseks, kui ta avastab vastuvõetud ettepaneku tekstis ebatäpsuse, et volikogu võtaks teksti uuesti vastu täpsustatud kujul. 18. Istungi protokoll 18.1. Kõik volikogu istungid protokollitakse ja lindistatakse. Protokolli kantakse istungi aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutusel olnud küsimused ja nende kohta vastuvõetud otsused ning otsustajate või küsimuse algatajate eriarvamused. 18.2. Volikogu istungi protokoll peab vallavalitsuse kantseleis olema välja pandud kümne päeva jooksul pärast istungi lõppu. 18.3. Nelja päeva jooksul pärast istungi lõppu on volikogu liikmeil õigus nõuda paranduste ja märkuste tegemist protokolli. Selle nõude põhjendatuse otsustab istungi juhataja. Volikogu liikmeil on õigus lisada protokolli oma arvamus. 18.4. Pärast parandus- ja täiendusettepanekute ning eriarvamuste esitamise tähtaja lõppemist kirjutab istungi juhataja protokollile viivitamatult alla. Kui protokolli avalikustamise tähtajaks ei ole istungi juhataja protokollile alla kirjutanud, avalikustatakse protokoll ilma tema allkirjata koos protokollija allkirja ja märkega protokolli alla kirjutamata jäämise põhjuste kohta. Istungi juhataja on kohustatud protokollile ja vastuvõetud õigusaktidele alla kirjutama ka siis, kui ta neile vastu hääletas. Sellisel juhul on tal õigus nõuda, et istungi protokolli tehakse märge tema eriarvamuse kohta. Kui volikogu istungi protokoll on alla kirjutamata järgmise istungi alguseni, lahendatakse allakirjutamise küsimus volikogu otsusega. 18.5. Protokollile allakirjutanud isikud vastutavad protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest. 18.6. Volikogu istungite protokollid peavad olema kättesaadavad igaühele vallavalitsuse kantseleis lahtioleku aegadel. Volikogu otsused ja määrused peavad olema kättesaadavad vallavalitsuse kantseleis, valla raamatukogudes ja rahvamajades nende lahtioleku aegadel ning välja pandud vallavalitsuse stendil. 18.7. Protokollid ja teised dokumendid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. 18.8. Protokollid peavad olema alla kirjutatud hiljemalt seitsme päeva jooksul. 18.9. Volikogu määrused ja otsused avaldatakse seitsme päeva jooksul pärast istungit. 18.10. Volikogu istungi fonogrammi säilitatakse neli kuud. 19. Volikogu liikme taandamine 19.1. Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes on tal huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seaduse (RT I 1999, 16, 276; 87, 791; 2000, 25, 145) § 25 lõikele 1. 19.2. Volikogu liige teatab enda taandamisest enne vastava päevakorrapunkti arutamist. Selles punktis ta sõna ei võta ja hääletamises ei osale. 19.3. Ettepaneku taandamiseks võib volikogu liikmele teha ka volikogu või volikogu liige. 20. Volikogu töökorra jõustumine, parandamine ja täiendamine Volikogu töökorda võib volikogu teha parandusi ja täiendusi koosseisu häälteenamusega, kui volikogu istungitel on olnud vähemalt kaks lugemist. Vaheaeg iga järgneva lugemise vahel peab olema vähemalt seitse päeva, välja arvatud juhul, kui muudatus tuleneb seadusest.