Tallinna Linnavolikogu — Tallinna linna eelarvestrateegia aastateks 2002-2004 — KO, 58, 1118

Lähtudes Tallinna Linnavolikogu 3. mai 2001. a määrusega nr 19 kinnitatud «Tallinna linna eelarve koostamise, vastuvõtmise ja täitmise korra» punktist 6.3, Tallinna Linnavolikogu määrab: 1. Võtta vastu juurdelisatud Tallinna linna eelarvestrateegia aastateks 2002–2004. 2. Tallinna Linnavalitsusel lähtuda linna 2002. a eelarve koostamisel eelarvestrateegiast. 3. Määrus jõustub 21. juunil 2001. a. Volikogu esimees Rein VOOG Kinnitatud Tallinna Linnavolikogu 14. juuni 2001. a määrusega nr 29 TALLINNA LINNA EELARVESTRATEEGIA AASTATEKS 2002–2004 1. Sissejuhatus Tallinna Linnavolikogu (edaspidi volikogu) võttis 21.12.2000. a määrusega nr 62 vastu «Tallinna arengukava 2001–2005» ja tegi Tallinna Linnavalitsusele (edaspidi linnavalitsus) ülesandeks lähtuda oma tegevuses arengukavas seatud eesmärkidest ning siduda Tallinna arengukava eelarvekavaga. Tallinna Linnavolikogu 3.05.2001. a määrusega nr 19 kinnitati Tallinna linna eelarve koostamise, vastuvõtmise ja täitmise kord, mis jõustub 1. juunil 2001. a. Lähtudes nimetatud korrast, peab linnavalitsus esitama linnavolikogule eelarvestrateegia, mis võetakse aluseks eelarve koostamisel. Käesolev eelarvestrateegia on dokument, mis täidab volikogu poolt linnavalitsusele pandud ülesande, koostada pikaajalisem eelarvekava, arvestades linna arengukavas seatud eesmärke, linna arengusuundi ja prioriteete. Eelarvestrateegia kajastab linna eelarvepoliitilisi eesmärke ja tegevusi nende eesmärkide saavutamiseks aastatel 2002–2004. Tallinna eelarvepoliitika üldeesmärkideks eelolevatel aastatel on: 1) Suurendada linna avalike teenuste mahtu ca 10%. 2) Jätkata suhteliselt konservatiivset laenupoliitikat, hoides linna laenukoormuse eelarve tuludest alla 25% ning vähendada ehitustegevuse rahastamist linnaeelarvest, kaasates linna kinnisvara haldamisel ja arendamisel üha enam erasektori investeeringuid (Public Private Partnership). 3) Laiendada ja suurendada linna tulubaasi – kaaluda turistimaksu kehtestamist, muuta maksuvõlgade sissenõudmine efektiivsemaks ning müüa ebaotstarbekas ja panna linnale vajalik vara senisest suuremat tulu teenima. 4) Kasutada linna raha mõistlikult, hoida aastatel 2002–2003 linnaeelarve puudujääk alla 0.3% SKP-st ning saavutada aastaks 2004 eelarve tasakaal (lähtudes rahvusvahelisest metoodikast). 5) Lähtuda eelarve prioriteetsete valdkondade määratlemisel Tallinna arengukavas püstitatud eesmärkidest. Tallinna 2002. aasta eelarve prioriteedid on: 1) Turvalisus Tallinnas peab olema turvaline elada ja liikuda nii linlasel kui linna külalisel. Linn toetab kuritegude ennetamisel kodanikualgatust ning pöörab erilist tähelepanu laste ja noorte tervislikule ja organiseeritud vaba aja veetmisele ja noorte väärtushinnangute kujundamisele. 2) Eurovisioon Tallinna tuntusest ja mainest rahvusvahelisel tasandil sõltub linna hea käekäik ja investeeringute sissevool. Laia rahvusvahelise kõlapinnaga kultuuriürituse edukas korraldamine nõuab pingutusi peaaegu kõigis linnaelu valdkondades transpordist linnakujunduseni. Püsivalt võidavad sellest eelkõige tallinlased, sest paraneb nende elukvaliteet. 3) Haridus Haritud, tervete ja töökate noorte inimeste kasvatamine nõuab linnalt konkurentsivõimelise ja senisest kvaliteetsema haridusteenuse pakkumist. Väärtustatud ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline tööjõud suurendab investorite huvi linna vastu. Mida haritum ja jõukam on tallinlane, seda jõukam on ka Tallinna linn. Väärtustada tuleb pedagoogi elukutse. Lasteaedade ja koolide võrk tuleb korrastada. 4) Sotsiaalne kindlustunne Iga tallinlane väärib head elu. Linna poolt pakutavate teenuste hulk, kvaliteet ja mitmekesisus peavad vastama maksumaksjate vajadustele ja võimalustele. Linn pöörab teenuste osutamisel tähelepanu vähekindlustatud elanikkonna rühmadele – lastele, noortele ja eakatele inimestele. Väärtustada tuleb sotsiaaltöötaja elukutse. 2. Hinnang riigi ja Tallinna majanduslikule olukorrale 2.1. Makromajanduslik areng 2000. aasta oli Eesti majandusele igati edukas. Pärast Aasia ja Vene kriisidele järgnenud 1999. aasta majanduslangust jõudis majandus taas uude tõusulainesse ning esialgse hinnangu kohaselt kujunes majanduskasvuks 6,4%. Möödunud aastate kriisid on Eesti majandust tugevdanud ning valitsuse selge suund Euroopa Liiduga liitumisele ja sellega kaasnevad sammud, konservatiivne eelarvepoliitika ning otsustav reformide jätkamine avalikus sektoris toetavad edasist majanduse konkurentsivõime paranemist. Sellest tulenevalt võib keskpikas perspektiivis eeldada majanduskasvu püsimist 5–6% tasemel. Majandusprognoosi eeldused: – Põhiliseks eelduseks on väliskeskkonna püsimine neutraalsena. Kuigi maailma majanduskasvu ja kaubavahetuse kasvutempo aeglustumine toob 2001. aastal tõenäoliselt kaasa majanduskasvu aeglustumise Eestis, peaks maailmamajanduse kasvutempo püsima piisavalt kiirena, tagamaks Eesti kui siirderiigi jaoks normaalse arengukeskkonna. – Majanduskasvu peamine allikas on ekspordi kasv, mille aluseks on tootlikkuse suurenemine ja Eesti püsiv konkurentsivõime välisturgudel. Eksporti toetab ka toodete ja tootmisprotsessi rahvusvaheliste nõuete ja standarditega vastavusse viimine ning jätkuv integratsioon Euroopa Liidu (edaspidi EL) turgudega. – Tootmise moderniseerimisse ja restruktureerimisse suunatud suurte investeeringute tulemusel püsib tootlikkuse kasv kõrge. Lähiaastatel peaks tootlikkuse reaalkasv ületama reaalpalga kasvu ning ettevõtete konkurentsivõime ei tohiks tööjõukulude osas oluliselt langeda. Palgakasvu surve on mõõdukas. Samas avaldavad tööjõukuludele suurendavat mõju seadusandlikud muudatused ning avaliku sektori reformid. – Kuna enamus investeeringuid on suunatud efektiivsuse kasvule, kujuneb tööhõive kasv küllaltki väikeseks ning tööpuudus püsib kõrge. – Lähiaastatel toetab majanduskasvu üha tugevamalt ka sisenõudlus. Valdavalt tugineb see nii investeeringute kasvul, kuid ka eratarbimise kõrgemal tasemel. Investeeringunõudlus püsib kõrgena, kuna tootmine ning toodang tuleb vastavusse viia EL kvaliteedinõuetega. Lisaks sellele on vaja investeeringuid erastatud infrastruktuuri renoveerimiseks ning ELiga liitumiseks ja vastavate struktuursete reformide läbiviimiseks. – Kõrge investeeringunõudlus toob kaasa impordi kasvu ja jooksevkonto puudujäägi mõõduka suurenemise, mis keskpikal perioodil jääb siiski stabiilsele tasemele. Jooksevkonto puudujäägi stabiilsel tasemel püsimist toetavad ekspordi kiire kasv, konservatiivne eelarvepoliitika ja erasektori säästmise suurenemine. Jooksevkonto defitsiiti finantseeritakse peamiselt võlgnevust mittetekitavate kapitalivoogudega. – Eesti stabiilne majanduskeskkond on välisinvestoritele jätkuvalt atraktiivne. Maksupoliitika on soodne, ettevõtluskliima paraneb, integratsioon ELiga süveneb. Eesti puhul ei ole erastamise osakaal otseste välisinvesteeringute sissevoolus eriti kõrge olnud ning seetõttu ei too erastamise lõppemine tõenäoliselt kaasa väliskapitali sissevoolu peatumist. – Oodata on välisinvesteeringute sissevoolu seoses tootmise ülekandumisega Skandinaaviamaadest Kesk-ja Ida-Euroopa riikidesse. Seda toetavad stabiilne majanduskeskkond, tootlikkuse kasv ja tihenevad ekspordisidemed EL liikmesriikidega. – Jätkub hindade ühtlustumine arenenud riikidega, mistõttu inflatsioon püsib kõrgem kui eurotsoonis. Samas ei ole hinnatõusud siiski väga järsud ning ei mõjuta oluliselt Eesti ettevõtete konkurentsivõimet. – Jätkusuutliku majanduskasvu kindlustamiseks jätkab Vabariigi Valitsus konservatiivset eelarve- ja laenupoliitikat. Struktuursete reformide finantseerimiseks vähendatakse muid valitsuse kulutusi avaliku sektori efektiivsus tõstmise kaudu. 2.2. Tallinna majanduslik olukord Tallinn on Eesti majanduslik keskpunkt, andes ligi pool kogu riigi sisemajanduse koguproduktist, ning sellest tulenevalt on riigi ja Tallinna majandusseisundid tihedalt seotud. Tööstussektoris, milles Tallinna osakaal on üle 1/3, on lähiaastatel eelnevate perioodide ulatuslikest investeeringutest tulenevalt oodata küllaltki kõrge kasvu jätkumist. Kiiret kasvu on oodata ka teenindussektoris, millest pea pool on koondunud Tallinnasse. Jätkub ka kaubandussektori kiire areng. Turisminduses jätkub külastajate arvu kasv tulenevalt küllaltki aktiivsest turustustegevusest ja turistide külastuseesmärkide ringi laienemisest. Kuigi 2001. aasta esimene poolaasta toob tõenäoliselt kaasa mõningase veomahtude languse transpordisektoris, püsib transiidivedude maht tänu kõrgetasemelise logistikasüsteemi olemasolule järgmistel aastatel kõrgel tasemel. Peamiselt Tallinnasse koondunud telekommunikatsiooni- ja infotehnoloogiasektoris ning finantssektoris peaksid eelolevad aastad samuti kaasa tooma kiire arengu. Oodata on ka kinnisvaraturu mõningast elavnemist. Lähiaastatel hoogustub investeerimistegevus. Tallinn on jätkuvalt atraktiivne Skandinaavia investoritele, mistõttu jätkub välisinvesteeringute sissevool, millest suurem osa on senini suunatud Tallinnasse. Kuna enamus investeeringuid on suunatud efektiivsuse kasvule, kujuneb tööhõive kasv järgmistel aastatel küllaltki väikeseks, jäädes Tallinnas riigi keskmisega võrreldavale tasemele. Tööpuudus Tallinnas lähiaastatel oluliselt ei vähene, kuid püsib jätkuvalt riigi keskmisest madalamal tasemel. Senise suuna jätkudes jääb lähiaastate palgakasv Tallinnas riigi keskmisest mõnevõrra madalamale, 7–8% tasemele; samas püsib keskmine palk Tallinnas ca 20% kõrgemal tasemel kui riigi keskmine. Kuna palk on peamine komponent Tallinna elanike sissetulekutes, jääb ka viimaste kasv jätkuvalt riigi keskmisest madalamaks. 2000. aastal jäi Tallinn elanike sissetulekute osas teisele kohale, jäädes alla Harjumaale. Makromajanduslikud põhinäitajad aastatel 2000–2004 2000 2001 2002 2003 2004 Eesti SKP, miljardit krooni 84.4 93.2 102.3 112.2 123.2 Harjumaa 50.6 55.9 61.4 67.3 73.9 SKP reaalkasv, % 6.4 5.5 5.7 6.0 6.0 Tarbijahindade kasv, % 4.0 4.8 3.5 3.5 3.5 Jooksevkonto saldo, % SKPst –6.8 –7.2 –7.4 –6.7 –5.8 Hõivatud, tuhandetes 608.6 610.4 613.5 617.5 621.5 Tallinn 197.1 197.4 198.3 199.8 201.0 Töötuse määr, % 13.7 13.5 13.4 13.0 12.7 Tallinn 12.2 12.0 12.0 11.7 11.4 Keskmine palk, krooni 4 886 5 365 5 829 6 309 6 838 Tallinn 6 007 6 550 7 100 7 650 8 250 Palga reaalkasv, % 5.8 5.0 4.9 4.7 4.9 Hõivatute tootlikkuse reaalkasv, % 6.9 5.2 5.2 5.2 5.3 Valitsussektori eelarve puudujääk/ülejääk, % SKPst* Tallinn –0.7 –0.2 –0.2 –0.3 –0.7 –0.2 –0.5 –0.1 –0.2 0.0 Allikas: Statistikaamet, Rahandusministeerium, Tallinna Linnavalitsus * Arvestatud pensionireformi rakendumisega 2002. aastal 3. Linna tulupoliitika 3.1. Tulupoliitika põhieesmärk Tulusid eelarve kaudu ümber jaotades luuakse turvaline ja atraktiivne elu- ja töökeskkond linna elanikele, ettevõtjatele, investoritele ning turistidele. Eelarve kaudu inimestesse investeerimine tähendab haridus-, tervishoiu- jm eelarve kulude vajadust, et linnas suureneks haritud kõrgepalgaliste töötajate osatähtsus, kes edukalt täidaksid tööandja ja töövõtja ülesandeid ning oleksid korralikud maksumaksjad. Eelarvesse laekuvad maksutulud on omakorda aluseks uute väärtuste loomisele. Linna juhtimise eesmärk on luua keskkond, kus elanikkonna eri gruppide erinevad vajadused saaksid linna haldusterritooriumil maksimaalselt rahuldatud ning seeläbi tagada elanikkonna rahulolu ning ühiskonna tasakaalustatud areng. Linna konkurentsivõime tõstmiseks on oluline pakkuda elanikkonnale kõrge kvaliteediga teenuseid ja kasutada linna vara efektiivsemalt, sh müüa linnale ebaotstarbekad hooned ja objektid ning panna linna igapäevategevuseks ning arenguks vajalik vara täiendavat tulu teenima. 3.2. Tegevussuunad põhieesmärgi elluviimisel 3.2.1. Tulubaasi laiendamine ja suurendamine Teha ettepanekuid riiklike maksuseaduste muutmiseks ning täiendamiseks, sh ettepanek jaotada kohalikule omavalitsusele ülekantav tulumaksu 56%-ne osa maksumaksja elukoha- ja töökohajärgse omavalitsusüksuse vahel, kui maksumaksja elu- ja töökoht on eri omavalitsusüksuse haldusterritooriumil. Kaaluda turistimaksu kehtestamist sellises vormis, et saadud tulu suunatakse turismi majandusharu soodustamiseks ning selle kaudu ka uute töökohtade loomiseks. Jätkata dialoogi Rahandusministeeriumi ja Riigikogu komisjonidega vastavate õigusaktide muutmiseks. Muuta maksuvõlgade sissenõudmine efektiivsemaks, kasutades selleks kohtutäiturite ja võimaluse korral ka inkassofirmade teenuseid. Teostada riiklike maksude maksuhalduri (Maksuamet) maksude ja maksumaksjate registri pistelist kontrolli, eesmärgiga saavutada olukord, kus kõik Tallinnas elavate maksumaksjate maksud laekuvad Tallinna eelarvesse. 3.2.2. Linna varade efektiivsem kasutamine Luua linna kinnisvara haldamiseks kinnisvarafirma. Müüa linnale mittevajalik ja ebaefektiivne vara, korraldades vara müük soodsas turusituatsioonis. Hoiduda erastatavatele linna ettevõtetele halvema turusituatsiooni loomisest kliendibaasi loovutamise või muu taolise kaudu. Panna linnale vajalik vara täiendavat tulu teenima. 3.2.3. Maksude ja maksuvõlglaste ühtse registri loomine Tagada andmete kättesaadavus maksumaksjale tema maksukohustuste ja maksuvõlgade kohta ning luua linna ametiasutustele võimalus enne tegevuslubade ja litsentside väljastamist kontrollida taotlejate maksukohustuste täitmist Interneti-põhiste päringute teel. Siduda linna poolt elanikkonnale soodusteenuste jm hüvede pakkumine nende poolt maksude maksmisega Tallinna eelarvesse. 3.3. Maksutulude prognoos aastateks 2002–2004 Tulude prognoos aastani 2004 põhineb riigi ja linna kehtivatel maksuseadustel ja -määrustel ning Tallinna arengukaval. Prognoosimisel lähtuti Eesti Panga, Hansapanga, Rahandusministeeriumi, Eesti Konjunktuuriinstituudi jt institutsioonide arvamustest Eesti majandusarengu kohta. 3.3.1. Riiklikud maksud 3.3.1.1. Füüsilise isiku tulumaks Tulumaksu laekumist mõjutab kõige enam maksumaksjate arv, keskmine palk, maksuvaba miinimum ja mitmesugused maksusoodustused. Maksumaksjate arv sõltub olulisel määral majanduslikust olukorrast, tootmise ajakohastamisest ning Tallinnas elavate ja töötavate isikute registreerimisest Maksuametis Tallinna maksumaksjana. Senini on tuhanded Tallinna elama asunud isikud registreerinud end oma endisesse elukohta, kuhu laekub ka tulumaks. Maksuvaba miinimum on 2001. aastal 1000 krooni kuus. Suure tõenäosusega toimub maksuvaba miinimumi tõstmine enne 2004. aastat. Selle tagajärjel väheneb ka Tallinna eelarvesse laekuv tulumaks. 2001. aastal hakkasid kehtima tulumaksusoodustused paljulapselistele peredele. Nende mõju eelarvetuludele avaldub 2002. aastal, mil paljulapselised pered saavad 2001. aasta tuludeklaratsioonide alusel osa tasutud tulumaksust tagasi. Tagastatavad summad vähendavad 2002. aasta tulumaksu laekumist arvestuslikult ligi 23 miljoni krooni võrra. Tuludeklaratsioonide alusel tagastatavad summad kasvavad järgnevatel aastatel enim eluasemelaenude intresside, koolituskulude ja pensionikindlustuseraldiste arvel. Olulisemate tegurite arvestuslik mõju Tallinna eelarvesse laekuvale tulumaksule on aastaarvestuses järgmine (2000. aasta baasandmetest lähtudes): – maksumaksjate arvu muutus keskmiselt 1000 inimese võrra aastas mõjutab tulumaksu laekumist 9 – 9,5 miljonit krooni; – keskmise palga muutus 100 krooni võrra kuus mõjutab tulumaksu laekumist 29 – 30 miljonit krooni; – maksuvaba miinimumi tõstmine 100 krooni võrra kuus vähendab tulumaksu laekumist 29 – 30 miljonit krooni. 3.3.1.2. Maamaks Maamaksu laekumine sõltub maa maksustamishinnast ja maamaksumäärast. Maksumäära kehtestab linnavolikogu. 2000. aastal oli maksumäär 1,2 % maa maksustamishinnast. Maa maksustamishind sõltub maa pindalast, sihtotstarbest, maa hinnatsoonist ning krundi suuruse ja korruselisuse parandusteguritest. Maksustamisel on aluseks Maa-ameti poolt 1996. aastal läbi viidud maa korraline hindamine. Järgmine maa hindamine on kavas 2002. aastal. Maa maksustamishinna tõus suurendaks maamaksu laekumist veelgi. Tallinnas on maa jaotatud 20 tsooni, kusjuures kõrgeim on maa hind Kesklinnas, Lillekülas ja Pirital. Sihtotstarbe järgi on kõrgeim hind ärimaal, tootmismaal, korrus- ja väikeelamumaal, madalam on hind üldmaal, transpordi- ja riigikaitsemaal ning sihtotstarbeta maal. Maksustamisele ei kuulu maaregistris kajastamata maa, munitsipaalmaa, millele ei ole seatud kasutusvaldust või hoonestusõigust, jm maamaksuseaduses sätestatud maa. Maaregistris on kajastamata 43,2% Tallinna pindalast. Põhilise osa sellest moodustavad metsad, haljasalad, teed, tänavad, vee-alad ja kalmistud. Maa sihtotstarbe muutuse ja suuremate maatükkide väiksemaks jagamise tulemusena suureneb maa maksubaas, mis omakorda suurendab maamaksu laekumist ligi 2 miljoni krooni võrra aastas. Maa sihtotstarbe muutmise aluseks on piirkonna detailplaneeringud. Suuremate maatükkide väiksemaks jagamise tulemusena väheneb neile rakendatud pindala parandustegur ja maa maksustamishind ruutmeetri kohta tõuseb. Igal aastal kasvab detailplaneeringutega kruntide arv ning väheneb sihtotstarbeta ja maaregistris kajastamata maa osakaal. 2001. aastal maksustati maamaksuga Tallinnas 7067,4 ha maad ehk 44,7 % Tallinna pindalast (koos veekogudega). Tallinna maakasutus 25. aprillil 2000. a oli maaregistri andmetel ja Maa-ameti eksperthinnangu alusel järgmine: Maa sihtotstarve Pindala ha % 1. Maaregistris kajastatud maa – väikeelamumaa 2382,9 15,0 – korruselamumaa 415,6 2,6 – ärimaa 903,0 5,7 – tootmismaa 1440,0 9,1 – ühiskondlike hoonete alune maa 766,9 4,8 – üldmaa 1502,3 9,5 – transpordimaa 454,3 2,9 – jäätmehoidla maa 126,6 0,8 – maatulundusmaa 871,0 5,6 – muu sihtotstarbeline maa 64,8 0,4 – sihtotstarbeta maa 64,5 0,4 Kokku maaregistris kajastatud maa 8992,2 56,8 2. Maaregistris kajastamata maa (hinnang) teed ja tänavad 1321,0 8,3 kalmistud 300,0 1,9 vee-alad 1206,0 7,6 metsad, haljasalad jm 4006,0 25,4 Kokku maaregistris kajastamata maa 6833,0 43,2 Kokku Tallinna maabilanss 15 825,0 100,0 Maareformi käigus on maaregistri andmetel Tallinna 15 825 ha pindalast eraomandis 15 382 krunti kokku pindalaga 3391,8 ha, munitsipaalmaa 726 krunti pindalaga 898,4 ha, riigimaa 1008 krunti pindalaga 480,1 ha. Ülejäänud maa on reformimata maakasutus või maaregistris kajastamata maa. Reformitud eramaa, munitsipaalmaa ja riigimaa moodustab kokku 4770 ha ehk 30,1% Tallinna pindalast. 3.3.1.3. Hasartmängumaks Hasartmängumaksu aluseks on hasartmängumaksu seadus. Maksustatakse õnne- ja osavusmänge, totalisaatorit ning loteriisid. Kohalikule omavalitsusüksusele laekub 5% õnne- ja osavusmängu ning totalisaatori maksutulust. Loteriidelt ei laeku kohalikele omavalitsusüksustele maksutulu. Maks sõltub väljastatud õnne- ja osavusmängu ning totalisaatori lubadest. 2001. aasta aprillis esitas Rahandusministeerium uue hasartmängumaksu seaduse eelnõu. Eelnõu vastuvõtmise korral ei laekuks 5% maksust enam otse kohaliku omavalitsusüksuse eelarvesse. Selle asemel on kavas suunata 25% maksutulust kohalike eelarvete tasandusfondi, kust Tallinna linnale pole kunagi eraldusi tehtud. 3.3.2. Kohalikud maksud 3.3.2.1. Mootorsõidukimaks Maksustamisel lähtutakse kohalike maksude seadusest ja linnavolikogu poolt vastuvõetud mootorsõidukimaksu määrusest. Maksutulu sõltub maksumäärast ja mootorsõidukite arvust. Maksumääraks on 1996. aastast alates 5 krooni mootorivõimsuse kilovatilt. Maksustamiseks vajalikud andmed sõidukite kohta saadakse riiklikust autoregistrist. Autoregistri andmetel oli Tallinnas üle 190 tuhande auto ehk 32% Eestis registreeritud mootorsõidukitest. Maksuvõlgade sissenõudmisel on selgunud, et tegelik autode arv on väiksem autoregistris registreeritutest. 2003. aastal rakendub riiklik raskeveokimaks. Raskeveokimaksuga maksustatakse üle 12-tonnise registri- või täismassiga veoautosid ja autoronge. Sõidukite osas, millele rakendatakse raskeveokimaksu, ei maksustata mootorsõidukimaksuga. Arvestuslikult vähendab see Tallinna maksutulu 8–10 miljonit krooni. Täpset arvestust ei ole võimalik teha, sest autoregistris puuduvad andmed autorongide kohta. 3.3.2.2. Reklaami- ja kuulutusemaks Maksustamisel on aluseks kohalike maksude seadus ja linnavolikogu poolt vastuvõetud reklaami- ja kuulutusemaksu määrus. Maksustatakse linna haldusterritooriumil asuvatele hoonetele, rajatistele, reklaamikandjatele, ühissõidukitele paigaldatud reklaam. Maksumääraks on 75–185 krooni reklaamipinna ruutmeetrilt. Maksumäär on kõrgem kesklinnas ja peamagistraalide ääres. Maksusummad kasvavad järgnevatel aastatel põhiliselt majanduse elavnemisest tuleneva reklaamimahu kasvu tulemusena. 3.3.2.3. Teede ja tänavate sulgemise maks Maksustamisel on aluseks kohalike maksude seadus ja linnavolikogu poolt vastuvõetud teede ja tänavate sulgemise maksu määrus. Maksumäär sõltub suletava tee või tänava asukohast, sulgemise ulatusest, nädalapäevast, kellaajast jm. Aastatega on maksulaekumine vähenenud nii vahepealse tagasiminekuga ehitusmahtudes kui ehitajate efektiivsema majandamisega. Vähenenud on nii teede ja tänavate sulgemise juhtumid kui sulgemise kestus. Edaspidi ei ole oodata nimetatud maksu märkimisväärset kasvu. Tallinna maksutulud 1998–2004 Majandustegur, tululiik 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 1. Elanikkond aasta alguses, tuh inimest 415,6 411,6 408,3 407,0 407,0 408,0 408,0 2. Hõivatute arv, tuh inimest 204,8 198,6 197,1 197,4 198,3 199,8 201,0 3. Kuu keskmine tulumaksumaksjate arv FIE-deta kuu tuludekl. järgi, tuh inimest 181,4 169,3 168,9 169,0 169,0 169,0 169,0 4. FIE-de arv, tuh inimest x 12,9 12,9 13,0 13,0 13,0 13,0 5. Keskmine brutopalk, krooni 4948 5553 6007 6550 7100 7650 8250 6. Minimaalpalk kuus, krooni 1100 1250 1400 1600 1600 1600 1600 7. Maksuvaba miinimum kuus, krooni 500 500 800 1000 1000 1000 1000 8. Aasta tuludeklaratsioonide maksete saldo, milj kr x –21,5 –52,5 –83,9 –151,8 –178,6 –205,4 sh 56% Tallinna eelarve arvel x –12,0 –29,4 –47,0 –85,0 –100,0 –115,0 Maksude laekumine Tallinna eelarvesse kokku mln kr 1620,2 1627,3 1719,0 1840,5 1945,7 2079,7 2235,2 sh riiklikud maksud 1573,7 1574,2 1662,4 1783,0 1887,2 2029,2 2183,2 sellest: tulumaks 1498,7 1496,7 1539,5 1660,0 1762,0 1902,0 2054,0 maamaks 72,5 75,1 119,8 120,0 122,0 124,0 126,0 hasartmängumaks* 2,5 2,4 3,1 3,0 3,2 3,2 3,2 sh kohalikud maksud 46,5 53,1 56,6 57,5 58,5 50,5 52,0 sellest: mootorsõidukimaks** 29,4 36,6 36,6 36,5 36,5 27,5 28,0 reklaamimaks 12,7 14,4 17,9 19,0 20,0 21,0 22,0 tänavate sulgemise maks 4,4 2,1 2,1 2,0 2,0 2,0 2,0 * Hasartmängumaksu seaduse eelnõu kohaselt laekub 2002. aastast maks kohalike omavalitsuste tasandusfondi. Seaduse vastuvõtmisel väheneb Tallinna eelarve maht üle 3 miljoni krooni. ** 2003. aastast ei maksustata mootorsõidukimaksuga sõidukeid, millele rakendatakse riiklikku raskeveokimaksu. 4. Linnaeelarve prioriteedid aastatel 2002–2004 Tallinna peamiseks arenguvisiooniks on saada kõige kiiremini arenevaks elukeskkonnaks Läänemere piirkonnas. Selle visiooni saavutamiseks määratleb linna arengukava 9 olulisemat ehk nn kriitilist eesmärki aastateks 2001–2005, mis on järgmised: 1) kiirendada investeeringute sissevoolu; 2) tõsta linnaasutuste teeninduskvaliteeti ja efektiivsust; 3) parandada laste ja noorte elukeskkonda; 4) linnavalitsusel töötada välja ühistranspordi rahastamise täpsed proportsiooni põhimõtted piletitulu ning linnaeelarve dotatsiooni vahel; 5) parandada linnaelanike eluaseme kvaliteeti, sh masselamurajoonide elukeskkonna parendamine ja uute madalasustusega elurajoonide ehitamine; 6) parandada linna välisilmet; 7) suurendada turvatunnet; 8) orienteerida haridussüsteem uue majanduse tingimustele; 9) tagada eakate ja puuetega inimeste toimetulek. Linna kulupoliitika lähtub arengukavas seatud neljast läbimurde-eesmärgist, mida linn kavatseb lähiaastatel eelisarendada ning milles saavutada oluline kvalitatiivne ja kvantitatiivne edasiminek. Seega on nende eesmärkide saavutamine ja nendega seotud valdkonnad linnaeelarve prioriteetideks. Läbimurde-eesmärgid aastatel 2001–2005 on: 1) kiirendada investeeringute sissevoolu; 2) tõsta linnaasutuste teeninduskvaliteeti ja efektiivsust; 3) parandada laste ja noorte elukeskkonda; 4) parandada linna välisilmet. Tallinna 2002. aasta eelarve prioriteetideks määratakse: 1) Turvalisus Tallinnas peab olema turvaline elada ja liikuda nii linlasel kui linna külalisel. Linn toetab kuritegude ennetamisel kodanikualgatust ning pöörab erilist tähelepanu laste ja noorte tervislikule ja organiseeritud vaba aja veetmisele ja noorte väärtushinnangute kujundamisele. 2) Eurovisioon Tallinna tuntusest ja mainest rahvusvahelisel tasandil sõltub linna hea käekäik ja investeeringute sissevool. Laia rahvusvahelise kõlapinnaga kultuuriürituse edukas korraldamine nõuab pingutusi peaaegu kõigis linnaelu valdkondades transpordist linnakujunduseni. Püsivalt võidavad sellest eelkõige tallinlased, sest paraneb nende elukvaliteet. 3) Haridus Haritud, tervete ja töökate noorte inimeste kasvatamine nõuab linnalt konkurentsivõimelise ja senisest kvaliteetsema haridusteenuse pakkumist. Väärtustatud ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline tööjõud suurendab investorite huvi linna vastu. Mida haritum ja jõukam on tallinlane, seda jõukam on ka Tallinna linn. Väärtustada tuleb pedagoogi elukutse. Lasteaedade ja koolide võrk tuleb korrastada. 4) Sotsiaalne kindlustunne Iga tallinlane väärib head elu. Linna poolt pakutavate teenuste hulk, kvaliteet ja mitmekesisus peavad vastama maksumaksjate vajadustele ja võimalustele. Linn pöörab teenuste osutamisel tähelepanu vähekindlustatud elanikkonna rühmadele – lastele, noortele ja eakatele inimestele. Väärtustada tuleb sotsiaaltöötaja elukutse. 4.1. Kiirendada investeeringute sissevoolu Selle eesmärgi saavutamiseks peab linn keskenduma soodsa ettevõtluskeskkonna, funktsioneeriva transpordisüsteemi ja infrastruktuuri arendamisele, sh a. ühendama sadamad maanteedevõrguga, suunates transiittranspordi teed kesklinnast väljapoole (ümbersõiduteede ehitus); b. arendama linna ja sadamat koostöös riigi ja erasektoriga (kaasfinantseeritavad koostööprojektid); c. suurendama turvalisust ja vähendama kuritegevust Tallinnas; d. tegema ettepanekuid riigiasutustele õigusaktide täiendamiseks ja muutmiseks, ettevõtluskliima parandamiseks ja kindlustunde tagamiseks investoritele; e. algatama detailplaneeringuid arengupiirkondades; f. tõstma administratiivset suutlikkust ja avalike teenuste kvaliteeti; g. teostama linna aktiivset marketingi; h. ehitama uusi teid ja tänavaid ning arendama uute hoonestuspiirkondade tehnilist infrastruktuuri; i. tagama kvaliteetse haridusteenuse osutamise. (eesmärgi saavutamisega on seotud eelkõige ettevõtluse, linnaplaneerimise ja transpordi valdkonnad, aga samuti turismi, heakorra ja turvalisuse, teedeehituse valdkonnad) 4.1.1. Eesmärgiga seotud arengukavad Liikluskorralduse arengukava aastateks 1999–2001, kinnitatud linnavolikogu 25.02.1999. a otsusega nr 27. Liikluskorralduse arendamiseks on kavas eelnevalt läbi viia vajalikud uurimistööd, mille alusel seejärel alustada liikluse ümberkorraldamist (sh teede ja tänavate läbilaskevõime suurendamine, jalgrattateede ehituse jätkamine, ümbersõiduteede ja ühissõidukite radade rajamine), liiklusohutuse tõstmist (sh liikluse videojälgimissüsteem, tänavalgustus, teekatte märgistused ja liiklusmärkide paigaldamine, loengud lasteasutustes jms), parkimise ümberkorraldamist (sh linna osalusega parkimismajade rajamine, parkimise kiipkaardi kasutusele võtmine jms), foorijuhtimise arendamist (sh olemasolevate fooride kapitaalremont ja uute fooride paigaldamine). Turvalisuse arengukava aastateks 1993–2003, kinnitatud linnavolikogu 17.06.1999. a otsusega nr 145. Linnaelanike turvatunde suurendamiseks ja turvalisuse tõstmiseks linnas tuleb enam tähelepanu pöörata preventiivsele tegevusele, sh koostöös politsei ja turvafirmadega korraldada patrullteenistus ja tutvustada linnaelanikele ühistegevuse korraldamise võimalusi enda ja oma vara kaitseks, koostöös kindlustusfirmadega propageerida kodukindlustuse võimalusi, soodustada uute valvega parklate rajamist, videokaamerate paigaldamine videovalve laiendamiseks, korraldada sotsiaalselt tõrjutute reahabilitatsioon, osutada neile vajalikke teenuseid ja hoolekannet, aidata kaasa alkoholismi ja narkomaania tõkestamisele (sh uuringud, koolitused, loengud jm kampaaniad). Tallinna turismi turundusplaan aastateks 2000–2002, kinnitatud linnavolikogu 9.09.1999. a määrusega nr 28 p 2. Linna ülesanne on oma maine kujundamine, mis loob eeldused edukale turismitoote müügile. Seega on lähiaastatel oluline Tallinna kui reisisihi turundus. Kavas on osaleda mitmetel turismiinfo messidel Euroopas, trükiste jm reklaamtoodete valmistamine Tallinna tutvustamiseks, Tallinna turismiinfo veebilehe täiustamine ja Tallinna tutvustava CD-ROM’i valmistamine ning Tallinna tutvustava videofilmi tootmine. Samuti on oluline tihedam koostöö nii sise- kui ka välisajakirjanikega ning rahvusvaheliste turismiorganisatsioonidega, sh osalemine nende projektides. Turistide ootuste ja vajaduste selgitamiseks tuleb läbi viia vajalikud uuringud. Ühistranspordi arengukava aastateks 1999–2001, kinnitatud linnavolikogu 25.02.1999. a otsusega nr 28. Linna ühistranspordi arendamise eesmärgid on teenuse kvaliteedi tõstmine, negatiivse keskkonnamõju vähendamine, õhusaaste ja müra normidele vastavuse tagamine, ühistranspordi liinivõrgu laiendamine uute elamupiirkondade elanike teenindamiseks. Kavas on korraldada võistupakkumised operaatorfirmade leidmiseks, kellega sõlmitakse kuni 5-aastased lepingud transporditeenuse osutamiseks ning elektroonilise piletitesüsteemi rakendamine ühissõidukites. Linnaelanike ja linnakülastajate teavitamiseks on vajalik ühistranspordi võimalusi ja sõidugraafikuid tutvustavate trükiste valmistamine. Ühistranspordi finantseerimisel lähtutakse põhimõttest, et piletituluga katmata jäänud ühistranspordi kulud kaetakse linnaeelarvest ja ühistranspordi arendamist rahastatakse vastavalt linna investeeringute programmile. 4.2. Tõsta linnaasutuste teeninduskvaliteeti ja efektiivsust Tallinna linn pakub avalikkusele ligikaudu 200 eri teenust ja toodet. Linn peab tagama pakutavate teenuste mitmekesisuse ja kvaliteedi. Linna eesmärk on anda oma elanikele valikuvõimalus, st Tallinna maksumaksjal peab olema võimalus valida selline teenus, mis vastab kõige enam tema vajadustele. Viimastel aastatel on võetud suund munitsipaalettevõtete erastamisele ja teenuste ostmisele erasektorilt. Üksnes teatud strateegiliselt olulistes valdkondades jätkatakse linnapoolset teenuste pakkumist. Selline suundumus aitab kaasa ettevõtluskeskkonna parandamisele, investeeringute sissevoolule ning elanike paremale ja kvaliteetsemale teenindamisele. Lähiaastatel on kavas tõsta linna poolt osutatavate teenuste koordineeritust ning selleks vajalike registrite ja andmebaaside täiustamist, vältimaks ametkondade vahelist dubleerimist. Paremate teenuste osutamisel on oluline ka tihedam koostöö riigi ja maavalitsusega ning erasektoriga. Vajalik on määratleda linna poolt osutatavate teenuste optimaalsed mahud ja teenindusstandardid ning korraldada vajalik koolitus linnaametnikele. (selle eesmärgi saavutamisega on iga üksiku teenuse puhul seotud eri valdkonnad: kommunaalmajandus, haridus, sport ja vaba aeg, kultuur ja muinsuskaitse, teedeehitus, liikluskorraldus ja transport, heakord ja turvalisus, tervishoid ja sotsiaalhoolekanne, turism, linnavara haldamine ja elamumajandus, linnaplaneerimine, ettevõtlus, infotehnoloogia, kommunikatsioonid jm) 4.3. Parandada laste ja noorte elukeskkonda Tallinn peab saama linnaks, mis on võimeline hoolitsema perede ja laste eest, tagama neile turvalise elukeskkonna, pakkudes lastele ja noortele arenguks vajalikke teenuseid. Linn peab pakkuma rohkem võimalusi ja teenuseid turvaliseks vaba aja veetmiseks. Huvitegevuse ja sportimisvõimaluste koordineeritud pakkumine ja erasektori kaasamine aitavad nende eesmärkide saavutamisele kaasa. Erainvestorite kaasabil on kavas ehitada uusi ja rekonstrueerida olemasolevaid spordiväljakuid ja -keskusi ning koolivõimlaid. Investeerima peab raamatukogude renoveerimisse ja nende kui vaba aja keskuste infotehnoloogilise baasi ning kirjandusteoste kogude kaasajastamisesse. Lasteaiad ja koolid tuleb viia vastavusse lasteasutustele kehtestatud nõuete ja standarditega (sh invanõuded) ning varustada kaasaegsete õppematerjalide ja spordiinventariga. Suurendada tuleb tasuta või linnapoolsel toetusel läbiviidavate lasteürituste arvu. Igasse linnaosasse tuleb rajada noortekeskus ja igasse kooli spordiring. Rakendada tuleb vajalikud meetmed tänavalaste arvu vähendamiseks ja toetada lastekodulaste kasvatamist kasu- ja adoptiivperedes. Lastekodud tuleb ümber orienteerida SOS-tüüpi perelastekodudeks ja kortertüüpi lastekodudeks. Luua rehabilitatsioonivõimalused sõltuvus-probleemidega lastele. Toetada vähekindlustatud perede lapsi, sh nende laste tasuta toitlustamine lasteaedades ja koolides. Väikelastega perede toetamine, sh tasuta beebipakid sünnitusmajades ja imiku toetus esimesel kolmel aluaastal. (eesmärgi saavutamisega on eelkõige seotud hariduse, kultuuri, spordi ja vaba aja, turvalisuse ja heakorra, tervishoiu ja sotsiaalhoolekande valdkonnad, samuti ka elamumajanduse ja kommunaalmajanduse valdkonnad) 4.3.1. Eesmärgiga seotud arengukavad Noorsootöö põhisuunad aastateks 2000–2005, kinnitatud linnavolikogu 10.06.1999. a otsusega nr 133. Tallinna noortele tuleb luua võimalused vaba aja tervislikuks sisustamiseks. Selle eesmärgi täitmisel on peamiseks ülesandeks püstitatud avatud noortekeskuste rajamine igas linnaosas Spordi- ja Noorsooameti koordineerimisel, samuti noorte tervistava puhkuseprogrammi korraldamine, sh linnalaagrid ja linnavälised laagrid lastele, spordiväljakute taastamine ja rajamine. Oluline on ka noorte nõustamine ja nende teadlikkuse tõstmine, sh teabepunktide ja kutsenõuandla rajamine, teabematerjalide levitamine, infopäevade korraldamine jm. Äärmiselt vajalik on üha süveneva noorte narkomaania ja alkoholismi probleemi ennetamise süsteemi loomine, sh rehabilitatsiooni süsteemi rajamine, alaealiste õigusrikkujate noorsootöö korraldamine linnaosades koostöös narko- ja noorsoopolitseiga ning osalemine Tallinna noorte tugikeskuse tegevuses. Kaasa tuleb aidata ka noorte tööhõivesüsteemi rajamisele ja korraldamisele, sh noorte suviste töövõimaluste pakkumine töö- ja puhkelaagrites, info kogumine ja levitamine noorte töövõimaluste kohta, noorte tööhõivekoja loomine noorte täienduskoolituse ning praktika korraldamiseks. Ühe abinõuna on ette nähtud ka tegutsevate noorteühingute ja õpilasomavalitsuste tegevuse toetamine, sh noortejuhtide koolitus, linnapoolne osalemine ürituste korraldamisel, tehniliste abivahendite ja ruumide kasutamise võimaldamine jm. Noorte huvihariduse ja mitteformaalse ringitöö süsteemi arendamine ja noorsootöö programmide väljatöötamine ning elluviimine aitavad samuti kaasa noorte elukeskkonna parandamisele. Tervisespordi korraldamise põhisuunad Tallinnas, kinnitatud linnavolikogu 21.08.1997. a otsusega nr 143. Tegevuskava lähteprintsiip on igale tallinlasele sobiva harjutuspaiga ja liikumisvormi tagamine, sh kõikide olemasolevate spordirajatiste korrastamine, võimalikult laiaulatusliku liikumisharrastuse süsteemi loomine (sh liikumisvõimaluste loomine lastele, noortele, eakatele inimestele, puuetega inimestele, koostöö arendamine spordiklubide, spordialaliitude, riigiasutuste ja vabatahtlike spordiseltside ning liikumistega, spordiürituste korraldamine linnaelanikele, uute spordialade tutvustamine jm), sportimisvõimaluste tutvustamine, osalemine rahvusvaheliste spordiliikumiste projektides ja üritustes. Paremate teenuste pakkumiseks on kavas läbi viia eri uuringuid elanikkonna liikumisharrastuste selgitamiseks. 4.4. Parandada linna välisilmet Eelisjärjekorras on kavas välja töötada linna heakorrapoliitika standardid, eesmärgiga tagada linnakujunduse terviklikkus ning kooskõlastatud ja ühtlane arendamine. Kavas on ajalooliste hoonete ja mälestiste renoveerimisprojektide teostamine koostöös rahvusvaheliste ja kohalike partneritega. Vanalinna korrashoid ja atraktiivne eksponeerimine aitavad kaasa ka turismi arendamisele. Oluline on tõsta ka elanikkonna teadlikkust linna heakorra osas, sh teabepäevad, kampaaniad, brošüürid jms. Linna ilme parandamiseks ning elanikkonnale ja linnakülalistele meeldiva keskkonna loomiseks on kavas linna haljastuse kompleksne arendamine ning puhkealade loomine. Liikluskorralduse, turvalisuse ja linna heakorra seisukohast on oluline ka teedevõrgu arendamine, tänavate korrashoid ja valgustatuse tagamine. Nii sporditegevuse toetamiseks kui ka turvalisuse tagamiseks on kavas linna läbiva jalgrattateede võrgu rajamine. Linnaelanike elukeskkonna ja ka linna üldise välisilme parandamiseks on vajalik paneelelamurajoonide välisilme parandamine (sh viia läbi ideekonkursid kvartalisiseste hoovide rekonstrueerimiseks). (peamised valdkonnad selle eesmärgi saavutamisel on keskkond, heakord ja turvalisus, kultuur ja muinsuskaitse, linnaplaneerimine ja elamumajandus, kommunaalmajandus ja teedeehitus, samuti haridus, sport ja vaba aeg) 4.4.1. Eesmärgiga seotud arengukavad Tallinna haljastuse arengukava Arengukava põhieesmärk on hoonetevahelise linnaruumi, eelkõige selle haljastatud osa korrastamine ja hooldus lähtudes säästva arengu printsiibist. Kavas on luua õiguslik raamistik haljastuse planeerimise, projekteerimise, rajamise, hooldamise ja likvideerimise korraldamiseks, luua järelevalvesüsteem, määratleda linnaosade ja ametite ülesanded haljastuse korraldamisel. Linna üldplaneeringu koostamisel kavandati ka haljastute arendamist. Loodav haljastute süsteem sisaldab radiaalseid, linna keskusest äärealadele suunduvaid ulatuslikke rohelisi alasid (sh I radiaal: Kadrioru park–Lauluväljak–Maarjamäe–Widecki park–Lillepi park–Kloostrimetsa–Iru; Lasnamäel vööde: Paekalda–Loopealse–Tondi raba–Väo paepark; II radiaal: Lembitu park–Tiigiveski park–Siselinna kalmistu–Ülemiste järve loodekalda mets; III radiaal: Falgi park–Härjapea–Pelgulinn–Merimetsa–Rocca al Mare–Kakumäe)ning neid alasid meridiaanselt ühendavaid väiksema pindalaga rohelisi koridore (sh Harku järv–Astangu elamurajoon– Vana-Mustamäe– Rahumäe–Järve mets–Siselinna kalmistu–Türnpuu-Lubja piirkond–Kadriorg–Pirita või Lasnamäe raba). Tallinna Keskkonnastrateegia aastani 2010, kinnitatud linnavolikogu 22.01.1998. a määrusega nr 5. Keskkonna kaitse ja parandamine linnas on vajadus ning otsene kohustus, kuna sellest sõltub ühiskonna sotsiaalne ja majanduslik areng. Linna keskkonna kaitseks tuleb soodustada tootmisettevõtete suundumist linnast välja ja keskkonnasõbraliku tehnoloogia kasutamist, tuleb rakendada meetmeid keskkonnakatastroofide ja avariide ärahoidmiseks ning võimalike tagajärgede likvideerimiseks, rannaalad avada linnaelanikele puhkealadena, määratleda raudteetranspordi ohutuse tagamiseks ülesõitude, ristmike ja teede rekonstrueerimisvajadused. Oluline on kõikide heitveesüsteemide ühendamine linna kanalisatsioonivõrku, samuti tuleb uuendada haljastus, luua võimalused vaba aja veetmiseks ja sportimiseks, valmistada ette uued ja puhastada olemasolevad supelrannad ja parandada siseveekogude ökoloogilist seisundit. Samuti on kavas muuta suurem osa vanalinnast autovabaks, arendada parkimiskorraldust, korrastada ja võtta kasutusele seniste sõjaväebaaside maa, tootmistegevusega rikutud maa ning kasutamata jäätmaa ja prahistatud alad ning uute elamupiirkondade rajamisel rakendada mürakaitsevahendeid. Jõelähtme valda ehitatakse uus kaasaegsetele nõuetele vastav prügilakompleks, Pääsküla prügila suletakse ja rekultiveeritakse, rajatakse olmejäätmete sorteerimis- ja ümberlaadimisjaamad ning ehitusjäätmete vastuvõtu- ja sorteerimisväljakud ja orgaaniliste jäätmete kompostimisväljakud, jätkatakse tahke- ja vedelkütusel töötavate väikekatlamajade likvideerimist ja soodustatakse üleminekut elektri- ja gaasiküttele jms. 4.5. Parandada elanike eluaseme kvaliteeti Linna elamumajanduses on seatud selle eesmärgi saavutamiseks nn üldeesmärgid: parandada eluaseme kvaliteeti ja suurendada elamuehituse mahtu (sh elamufondi ulatuslik remont, elamispindade suurendamine, st uued eluasemed ja suurem elamuehitusmaht, osalemine uusehitusprojektides munitsipaalmaa ja planeeringutega, infrastruktuuride väljaarendamise osaline finantseerimine, detailplaneeringute arvu suurendamine), toetada elanike ühistegevust (soodustada korteriühistute moodustamist ja nende arendamist), muuta linna elamufondi struktuuri eluaseme kvaliteedi parandamiseks, ühistegevuse soodustamiseks ja halduskulude optimeerimiseks (sh uue munitsipaalelamufondi loomine ja olemasoleva renoveerimine). (selle eesmärgiga on seotud elamumajanduse valdkond) 4.5.1. Eesmärgiga seotud arengukavad Tallinna elamumajandust ja elamusuhteid käsitlev arengukava aastani 2010, kinnitatud linnavolikogu 7.10.1999. a otsusega nr 242. Eesmärgid elamumajanduse ja elamusuhete valdkonnas on: tagastatud eluruumide üürnike, sotsiaalabi vajavate isikute ja teiste linnaelanike (sh põlengute ja plahvatuste ohvrid, lastekodulapsed, kinnipidamisasutustest vabanenud isikud, paljulapselised pered jt) eluasemeprobleemide leevendamine, eluruumide erastamise protsessi lõpuleviimine, elamumajanduse arendamine. Nende eesmärkide realiseerimiseks on vaja luua munitsipaalelamufond koostöös riigiga, selleks renoveeritakse tühjalt seisvad majad ja korterid, ehitatakse uuselamuid, ostetakse maju ja kortereid (riigilt, eraomanikelt). Oluline on ka paneelelamute siseõuede kaasajastamine ja arendamine (sh elementaarsete vaba aja veetmise ja sportimise võimaluste loomine). 4.6. Suurendada Tallinna maavaldusi Kriitiliseks alameesmärgiks on Tallinna kui mere- ja sadamalinna maksimaalne avatus merele. Selleks on kavas valdav osa Tallinna territooriumil asuvast reformimata riigimaast saada linna omandusse ja tagada vajalikud detailplaneeringud, munitsipaliseerida rannaalad, parandades nende väljaehitamisega nii linna välisilmet kui ka suurendades investeeringuid neisse piirkondadesse. (selle eesmärgi saavutamisega on seotud linnaplaneerimise, ettevõtluse, heakorra ja elamumajanduse valdkonnad) 4.7. Suurendada turvatunnet Tallinna linnas on mitmeid probleeme, mis seonduvad üldise turvalisusega, sh kodutute ja sõltuvusprobleemidega inimeste arvu kasv, narkomaanide ja narkokuritegude osakaalu kasv, madal liikluskultuur. Turvalisuse suurendamiseks on oluline preventiivne tegevus (sh laste ja noorte väärtushinnangute kujundamisel spordi ja huvihariduse osatähtsuse suurendamine), koostöö arendamine korrakaitseasutustega, samuti liikluskorralduse arendamine ja ohutuse tagamine, tuleohutuse meetmete rakendamine, videovalve laiendamine vanalinna ja kesklinna piirkondades, elanike teadlikkuse suurendamine (sh naabrivalve liikumise rakendumise soodustamine Tallinnas), kiirabi efektiivsuse suurendamine, sõltuvusprobleemidega seotud preventiivsete programmide rakendamine, keskkonna säästlikkuse tagamine. (eesmärgi saavutamisega seonduvad turvalisuse ja heakorra, sotsiaalkoolekande, transpordi, keskkonna, spordi ja hariduse valdkonnad) 4.7.1. Eesmärgiga seotud arengukavad Turvalisuse arengukava 1993–2003 Linnaelanike turvatunde suurendamiseks ja turvalisuse tõstmiseks linnas tuleb enam tähelepanu pöörata preventiivsele tegevusele, sh koostöös politsei ja turvafirmadega korraldada patrullteenistus ja tutvustada linnaelanikele ühistegevuse korraldamise võimalusi enda ja oma vara kaitseks, koostöös kindlustusfirmadega propageerida kodukindlustuse võimalusi, soodustada uute valvega parklate rajamist, videokaamerate paigaldamine videovalve laiendamiseks, korraldada sotsiaalselt tõrjutute rehabilitatsioon, osutada neile vajalikke teenuseid ja hoolekannet, aidata kaasa alkoholismi ja narkomaania tõkestamisele (sh uuringud, koolitused, loengud jm kampaaniad). Liikluskorralduse arengukava 1999–2001 Viia liikluskorralduse arendamiseks eelnevalt läbi vajalikud uurimistööd, mille alusel seejärel alustada liikluse ümberkorraldamist (sh teede ja tänavate läbilaskevõime suurendamine, jalgrattateede ehituse jätkamine, ümbersõiduteede ja ühissõidukite radade rajamine), liiklusohutuse suurendamist (sh liikluse videojälgimissüsteem, tänavalgustus, teekatte märgistused ja liiklusmärkide paigaldamine, loengud lasteasutustes jms), parkimise ümberkorraldamist (sh linna osalusega parkimismajade rajamine, parkimise kiipkaardi kasutusele võtmine jms), foorijuhtimise arendamist (sh olemasolevate fooride kapitaalremont ja uute fooride paigaldamine). 4.8. Orienteerida haridussüsteem uue majanduse tingimustele Globaliseeruv maailm toob paratamatult kaasa info- ja telekommunikatsioonide osatähtsuse suurenemise igas eluvaldkonnas. Haridussüsteemi orienteerimisel uue majanduse tingimustele on põhjalik kvalitatiivne muudatus, mis vajab algusetapis ulatuslikku finantsressursside kaasamist materiaalse baasi kaasajastamiseks või rajamiseks. Konkurentsivõimelise tulevikukooli rajamisel oluline õppeklasside kaasajastamine (sh nende vastavus valgustuse, õhupuhtuse jm normatiividele, vajaliku tehnoloogia ja õppeinventari olemasolu), arvutiklasside rajamine ja Interneti püsiühenduse sisseseadmine koolidesse, karjäärinõustamiskeskuste loomine koolides, regulaarse täienduskoolituse võimaldamine õpetajatele (3% palgafondist), õpetajate töötasude järkjärguline suurendamine, erivajadustega õpilastele õppekohtade loomine koolides, kasvuraskustega lastele klasside loomine linnaosades, tasuta huvihariduse võimaldamine suuremale arvule lastele. Samas on oluline ka haridusasutuste võrgu ja nende õppekavade optimeerimine vastavalt reaalsele vajadusele ning venekeelsete koolide integreerimine ühtsesse haridusruumi ning haridussüsteemi finantsjuhtimise ümberkorraldamine (sh erasektori kaasamine). (selle eesmärgiga on seotud hariduse, infotehnoloogia, sotsiaalhoolekande valdkonnad) 4.9. Tagada eakate ja puuetega inimeste toimetulek Tasakaalustatud ühiskonna tugevuse määrajaks peetakse sageli seda, kuidas tulevad eluga toime tema nõrgimad liikmed. Sageli jääb majanduslikult kiire arengu kõrval tähelepanuta sotsiaalsfäär ja selles toimuvad muutused. Hoolekande teenuste paremaks pakkumiseks tuleb kaasata erasektorit ja suurendada kolmandalt sektorilt ostetavate hoolekande teenuste osakaalu. Hoolekande korralduses on linna prioriteediks avahooldusteenuste eelisarendamine. Kavas on seniselt asutustekeskselt teenuste finantseerimiselt üle minna teenustepõhisele finantseerimisele. Linn peab tagama kõikidele hoolekande sihtgruppidele teenuste kättesaadavuse ja arendamise. Kavas on muuta linnaeelarve vahenditest toetuste maksmine inimeste tegelikest vajadustest lähtuvaks ja vähendada ühtsetel alustel makstavate toetuste osakaalu. Oluline on soodustada lastekodule alternatiivsete peremudelite loomist (SOS-lasteküla, kasupere, hoolduspere), toetada puuetega inimeste osalemist ühiskondlikus elus ja tagada neile avalike teenuste kättesaadavus, kindlustada erivajadustega inimestele põhiteenused optimaalses mahus (sh toitlustamine, ööbimisvõimalused, pesemisvõimalused), luua puuetega inimestele võimalused päevategevuseks ja tagada neile invatranspordi kättesaadavus ning vajadusel toetatud elamise teenusega. Hoolekandeteenuste kvaliteedi tõstmiseks ja paremaks teenuste pakkumiseks on vajalik ka kõigi sotsiaal- ja hoolekandetöötajate täiendusõpe vajaliku kvalifikatsiooni omandamiseks. (selle eesmärgiga on otseselt seotud sotsiaalhoolekande valdkond) 4.9.1. Eesmärgiga seotud arengukavad Tallinna hoolekandesüsteemi arengukava aastateks 2001–2005 – toetused vähekindlustatud peredele – laste hoolekanne (nõustamine, laste päeva- ja perekeskused, tugiisikuteenus, rehabilitstsiooniteenused, kriisiperede hooldus varjupaigas, perelähedased kasvutingimused vanemateta lastele, sh eestkoste, lapsendamine, hoolduspered, elluastujatele lastekodulastele ajutise eluruumi võimaldamine, tugikodu puuetega noortele) – vanurite hoolekanne (avahooldusteenused, sh koduhooldus ja kodune õendusabi, institutsionaalsete hooldusasutuste rekonstrueerimine, vanurite hädaabi väljakutsete süsteemi loomine, vanurite päevakeskuste loomine, sotsiaalmajade rajamine, sooja toidu kojutoimetamine, saunateenuse osutamine vanuritele) – puuetega inimeste hoolekanne (invatransport haridus- ja hoolekandeasutustesse, samuti ravile ja taastusravile, soodushinnaga taksoteenus, päevategevuse ja -hoiu võimaldamine, puuetega inimeste tegevuskeskuse loomine, kaitstud töö- ja rakenduskeskuse teenus vaimupuudega inimestele, meditsiiniline ja sotsiaalne rehabilitatsioon, toetatud eluasemeteenus, eluruumide kohandamise teenus, suurendada isikliku abistaja teenuse mahtu ja viipekeele tõlketeenuse mahtu ning psühhiaatrilise koduhooldusteenuse mahtu) – eluheidikute hoolekanne (varjupaikade rajamine, supiköögiteenuse pakkumine) Eelarve jooksvad kulud valdkondade lõikes 1996–2004, mln kr 1996 täitmine 1997 täitmine 1998 täitmine 1999 täitmine 2000 eelarve 2001 eelarve 2001 lisaeelarvega 2002 prognoos 2003 prognoos 2004 prognoos Üldvalitsemine 105,5 124,3 149,0 164,2 201,6 210,1 217,6 235,1 237,2 242,0 Haridus 434,0 499,0 570,9 627,8 666,2 707,9 714,9 842,1 847,5 864,5 Kultuur 61,8 79,3 91,5 89,4 97,7 112,6 113,1 126,6 127,7 130,3 Sport 17,9 21,4 29,0 28,2 31,2 56,1 70,1 64,3 60,8 62,0 Sotsiaalhoolekanne 33,3 53,9 78,8 82,5 109,1 127,6 132,6 144,7 146,0 151,0 Tervishoid 13,5 17,2 21,6 29,0 23,6 24,2 24,2 28,1 30,4 31,0 Elamumajandus 0,1 1,4 1,4 0,6 0,2 7,5 32,5 5,2 4,9 5,0 Linnaplaneerimine 9,9 9,4 15,3 14,2 11,4 16,9 21,9 18,1 18,2 18,6 Heakord 135,0 161,7 166,8 185,8 188,5 217,5 264,5 247,2 251,4 256,5 Majandus 19,9 2,1 0,5 0,5 0,1 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Transport 120,6 183,8 195,0 227,1 241,1 247,6 249,6 271,3 273,7 279,2 Turvalisus 9,1 7,9 7,1 5,3 5,2 16,4 19,4 26,1 30,4 29,0 KOKKU 960,5 1161,5 1326,9 1454,7 1570,8 1744,5 1860,4 2009,7 2027,5 2068,3 Alternatiiv Avalike teenuste mahtu, st jooksvaid kulusid ei suurendata ca 10% võrra. 1996 täitmine 1997 täitmine 1998 täitmine 1999 täitmine 2000 eelarve 2001 eelarve 2001 lisaeelarvega 2002 prognoos 2003 prognoos 2004 prognoos Üldvalitsemine 105,5 124,3 149,0 164,2 201,6 210,1 217,6 207,4 221,8 218,2 Haridus 434,0 499,0 570,9 627,8 666,2 707,9 714,9 742,7 792,3 779,6 Kultuur 61,8 79,3 91,5 89,4 97,7 112,6 113,1 111,7 119,4 117,5 Sport 17,9 21,4 29,0 28,2 31,2 56,1 70,1 56,7 56,9 56,0 Sotsiaalhoolekanne 33,3 53,9 78,8 82,5 109,1 127,6 132,6 127,6 136,5 136,2 Tervishoid 13,5 17,2 21,6 29,0 23,6 24,2 24,2 24,8 28,4 28,0 Elamumajandus 0,1 1,4 1,4 0,6 0,2 7,5 32,5 4,6 4,5 4,5 Linnaplaneerimine 9,9 9,4 15,3 14,2 11,4 16,9 21,9 16,0 17,1 16,8 Heakord 135,0 161,7 166,8 185,8 188,5 217,5 264,5 218,0 235,0 231,3 Majandus 19,9 2,1 0,5 0,5 0,1 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Transport 120,6 183,8 195,0 227,1 241,1 247,6 249,6 239,3 255,9 251,8 Turvalisus 9,1 7,9 7,1 5,3 5,2 16,4 19,4 23,0 28,4 26,1 KOKKU 960,5 1161,5 1326,9 1454,7 1570,8 1744,5 1860,4 1772,4 1895,4 1865,2 Eelarve jooksvate kulude osakaalud valdkondade lõikes 1996–2004, % 1996 täitmine 1997 täitmine 1998 täitmine 1999 täitmine 2000 eelarve 2001 eelarve 2001 lisaeelarvega 2002 prognoos 2003 prognoos 2004 prognoos Üldvalitsemine 11,0 10,7 11,2 11,3 12,8 12,0 11,7 11,7 11,7 11,7 Haridus 45,2 43,0 43,0 43,2 42,4 40,6 38,4 41,9 41,8 41,8 Kultuur 6,4 6,8 6,9 6,1 6,2 6,5 6,1 6,3 6,3 6,3 Sport 1,9 1,8 2,2 1,9 2,0 3,2 3,8 3,2 3,0 3,0 Sotsiaalhoolekanne 3,5 4,6 5,9 5,7 6,9 7,3 7,1 7,2 7,2 7,3 Tervishoid 1,4 1,5 1,6 2,0 1,5 1,4 1,3 1,4 1,5 1,5 Elamumajandus 0,0 0,1 0,1 0,0 0,0 0,4 1,7 0,3 0,2 0,2 Linnaplaneerimine 1,0 0,8 1,2 1,0 0,7 1,0 1,2 0,9 0,9 0,9 Heakord 14,1 13,9 12,6 12,8 12,0 12,5 14,2 12,3 12,4 12,4 Majandus 2,1 0,2 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Transport 12,6 15,8 14,7 15,6 15,3 14,2 13,4 13,5 13,5 13,5 Turvalisus 0,9 0,7 0,5 0,4 0,3 0,9 1,0 1,3 1,5 1,4 KOKKU 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 Investeeringud valdkondade lõikes 1996–2004, mln kr 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2001LEA 2002 2003 2004 Üldvalitsemine 8,2 0,0 10,5 3,5 1,3 17,2 28,7 4,0 6,0 5,5 Haridus 65,3 42,8 127,8 102,0 89,4 127,2 134,4 78,6 114,0 105,6 Kultuur 19,4 32,4 69,9 57,7 41,3 73,9 79,9 37,9 54,0 49,5 Sport 14,4 2,8 4,1 7,0 17,1 82,1 91,7 31,2 37,8 33,6 Sotsiaalhoolekanne 24,9 34,7 40,3 42,4 26,4 41,6 49,9 23,3 36,0 33,0 Tervishoid 4,0 6,4 7,0 10,8 11,2 11,0 16,0 6,3 10,2 9,4 Elamumajandus 0,0 0,0 19,9 77,4 47,0 70,9 139,9 57,4 83,4 74,3 Kommunaalehitus 108,0 29,1 17,5 34,4 79,5 97,9 102,5 51,0 87,6 82,5 Teedemajandus 239,6 152,4 118,6 224,3 192,1 199,2 279,2 103,5 168,0 154,0 Transport 10,1 11,0 23,7 52,3 33,7 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Turvalisus 0,0 0,0 1,0 0,0 0,0 1,6 3,1 2,0 3,0 2,8 KOKKU 493,9 311,6 440,5 611,8 539,2 722,5 925,2 395,0 600,0 550,0 Alternatiiv Avalike teenuste mahtu, st jooksvaid kulusid ei suurendata ca 10% võrra. 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2001LEA 2002 2003 2004 Üldvalitsemine 8,2 0,0 10,5 3,5 1,3 17,2 28,7 6,3 7,3 7,5 Haridus 65,3 42,8 127,8 102,0 89,4 127,2 134,4 125,8 139,1 144,6 Kultuur 19,4 32,4 69,9 57,7 41,3 73,9 79,9 60,7 65,9 67,8 Sport 14,4 2,8 4,1 7,0 17,1 82,1 91,7 49,9 46,1 45,9 Sotsiaalhoolekanne 24,9 34,7 40,3 42,4 26,4 41,6 49,9 37,3 43,9 45,2 Tervishoid 4,0 6,4 7,0 10,8 11,2 11,0 16,0 10,1 12,4 12,8 Elamumajandus 0,0 0,0 19,9 77,4 47,0 70,9 139,9 91,9 101,8 101,7 Kommunaalehitus 108,0 29,1 17,5 34,4 79,5 97,9 102,5 81,6 106,9 113,0 Teedemajandus 239,6 152,4 118,6 224,3 192,1 199,2 279,2 165,7 205,0 210,9 Transport 10,1 11,0 23,7 52,3 33,7 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Turvalisus 0,0 0,0 1,0 0,0 0,0 1,6 3,1 3,2 3,7 3,8 KOKKU 493,9 311,6 440,5 611,8 539,2 722,5 925,2 632,3 732,1 753,1 Valdkondade osatähtsus koguinvesteeringutes 1996–2004, % 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2001LEA 2002 2003 2004 Üldvalitsemine 1,7 2,4 0,6 0,2 2,4 3,1 1,0 1,0 1,0 Haridus 13,2 13,7 29,0 16,7 16,6 17,6 14,5 19,9 19,0 19,2 Kultuur 3,9 10,4 15,9 9,4 7,7 10,2 8,6 9,6 9,0 9,0 Sport 2,9 0,9 0,9 1,1 3,2 7,9 9,9 7,9 6,3 6,1 Sotsiaalhoolekanne 5,0 11,1 9,2 6,9 4,9 5,8 5,4 5,9 6,0 6,0 Tervishoid 0,8 2,1 1,6 1,8 2,1 1,5 1,7 1,6 1,7 1,7 Elamumajandus 4,5 12,7 8,7 9,8 15,1 14,5 13,9 13,5 Kommunaalehitus 21,9 9,3 4,0 5,6 14,8 17,0 11,1 12,9 14,6 15,0 Teedemajandus 48,5 48,9 26,9 36,7 35,6 27,6 30,2 26,2 28,0 28,0 Transport 2,0 3,5 5,4 8,5 6,3 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Turvalisus 0,2 0,2 0,3 0,5 0,5 0,5 KOKKU 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 5. Linna laenupoliitika 5.1. Õigusaktid Kohalike omavalitsuste laenude võtmist reguleerivad kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (KOKS), valla- ja linnaeelarve seadus, Tallinna linna eelarve koostamise, vastuvõtmise ja täitmise kord ning linnavalitsuse 14. augusti määrus nr 50. KOKS keelab linnal on laenu andmise või tagamise. Laenu võib anda üksnes õppelaenuks. Valla- ja linnaeelarve seaduse järgi võib laenu võtta või võlakirju emiteerida arengukavas ettenähtud investeeringuteks, kuid tagasimakstavate laenude, intresside ja võlakirjade lunastamise kulude kogusumma ei või ületada ühelgi eelseisval eelarveaastal 20% eelarvetuludest. Kõigi tagasimaksmata laenude ja emiteeritud võlakirjade ja nendest tulenevate muude kohustuste kogusumma koos võetava laenu ja emiteeritavate võlakirjadega ei või ületada 75% selleks eelarveaastaks kavandatud eelarvetuludest. Laenu tagatiseks ei või olla linna kinnisasi ega tema ehitis kui vallasasi. Tallinna linna eelarve koostamise, vastuvõtmise ja täitmise kord lubab eelarvelaenu võtta eelarve investeeringukulude rahastamiseks ning kassalaenu eelarve kassalise teenindamise vajadusteks eelarves määratud piirsumma ulatuses ja põhitingimustel. Asutustel, v.a tervishoiuasutustel, on laenude võtmine keelatud. Asutus võib võtta teisi pikaajalisi kohustusi kuni kolme järgneva eelarveaasta eelarvevahendite arvel üksnes linnavolikogu poolt kinnitatud mahus. 5.2. Tänane olukord 5.2.1. Võetud laenud Aastal 1995 vahendas Tallinna linn laenu Eesti Vabariigi Maailmapangalt ning EBRD-lt saadud energeetikalaenud AS-le Tallinna Soojus kaugkütte rekonstrueerimiseks ning linnaosavalitsustele soojussõlmede rekonstrueerimiseks. Rootsi Riikliku Tööstuse- ja Arengupanga laen vahendati Mustamäe linnaosavalitsusele Mustamäe linnaosa majade rekonstrueerimiseks. Aastal 1996 kaasas Tallinna linn esmakordselt eelarvesse väliskapitali, emiteerides võlakirju läbi Nomura neljaks aastaks summas 470 mln krooni. Alates aastast 1998 on hoogustunud võõrkapitali kaasamine. Laenude võtmise eesmärgiks on olnud tagada linna investeeringute stabiilsus. Eelarvesse võetud laenude korral pole aga ära määratletud konkreetset investeerimisprojekti, mille jaoks võõrkapitali kaasati. Seetõttu pole ka kindel, et laenusummasid ei kasutata eelarve muude kulude katteks. Linnavalitsuse määrustest mööda minnes on linna ametiasutused sõlminud kapitaliliisinguid ning laenulepinguid (Tallinna Linnavalitsuse 31.01.1997. a määrus nr 14 keelab linnakantseleil, linnavalitsuse ametitel, linnaosade valitsustel ja nende valitsemisalas tegutsevatel linna asutustel laenude võtmise, laenude andmise ja nende tagamise ning liisinglepingute sõlmimise, ning eespool mainitud 1998. aastast antud määruse muudatus, mis keelab kapitaliliisingud, tehes erandi tervishoiuasutustele). 5.2.1.1. Tallinna linna nimel võetud laenud ja võlakirjad Laenu koos intressidega maksab tagasi linn oma eelarvest. Linna eelarvest tagasi makstavad laenud on võetud muutuva intressimääraga kuue kuu Euribori ja DEM Libori baasil. Muutuvale intressimäärale lisandub intressimarginaal, mis ulatub kuni 1,95%-ni. Hetkel intressimäärad turul langevad. Arvestades võimalike tõusudega intressimäärades peaks ühel hetkel fikseerima linnavalitsuse jaoks tuletistehingutega intressimäära, et vältida ootamatult suuri kulutusi laenuintressidele. Linna eelarvest tagasi makstavad laenud Laenuandja Laenusumma valuutas Laenusumma (mln kr) Intress Tagasi maksmata jääk (mln kr) 30.04.2001 Tähtaeg Nomura võlakirjad 30 mln DEM 240 6-kuu DEM Libor + 0,65% 106,6 07.04.2003 Dresdner pank võlakirjad 17,5 mln EUR 273,8 6-kuu Euribor + 1,8% 212,6 23.04.2004 Bankgesellschaft Berlin AG sündikaatlaen 13,191 mln EUR 206,4 6-kuu Euribor + 0,9% 206,4 23.05.2005 Hansapank laen 6,4 mln EUR 100,1 6-kuu Euribor + 1,95% 80,3 18.11.2002 Kokku 820,3 605,9 5.2.2. Tallinna linna potentsiaalsed kohustused 5.2.2.1. Tallinna linna nimel võetud laenud suurprojektide elluviimiseks, mille maksavad tagasi teenuse tarbijad. Tallinna linn on vahendanud laenu linnaosavalitsustele ning linna enamusosalusega ettevõtetele võimaldamaks neil läbi viia suuremahulisi projekte. Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga (EBRD) ning Rahvusvahelise Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga (IBRD) laenud võeti soojasõlmede renoveerimiseks. Rootsi Riiklikult Tööstuse ja Arengupangalt (NUTEK) saadud rahadega renoveeriti Mustamäe elamuid. Laenu tagasimakseteks vajalikud summad kogutakse teenuse tarbijatelt. Linna nimel võetud laenud, mis on all-laenulepingutega edasi laenatud Laenuandja Laenusumma Tagasi maksmata (mln kr) 01.01.2001 sh 2001 sh 2002 sh 2003 sh 2004 Laenu- saaja mln kr põhiosa intress põhiosa intress põhiosa intress põhiosa intress põhiosa intress EBRD 4,78 mln DEM 38,2 13,3 0,65 5,3 0,39 5,3 0,22 2,7 0,04 Haabersti LOV, Mustamäe LOV EBRD 0,62 mln DEM 5,0 1,7 0,21 0,69 0,13 0,69 0,07 0,34 0,01 Haabersti LOV Kesklinna LOV NUTEK 2,57 mln SEK 4,4 2,4 0,29 0,6 0,11 0,6 0,09 0,6 0,06 0,6 0,03 Mustamäe LOV IBRD 5,02 mln USD 87,3 72,2 18,19 80,2 5,49 80,2 4,86 80,2 4,23 80,2 3,61 AS Tallinna Soojus Kokku 134,9 89,6 19,34 86,79 6,12 86,79 5,24 83,84 4,34 80,8 3,64 * IBRD laen lõpeb aastal 2009 5.2.2.2. Linna tervishoiuasutuste laenud Vastavalt linnavalitsuse 14.08.1998. a määrusele nr 50 on linna asutustest laenu võtnud vaid tervishoiuasutused, mille jääk 1.01.2001. a seisuga oli 32,8 mln krooni. Tallinna tervishoiuasutuste laenud, mln kr Asutus Tagasi maksmata 31.12.2000 sh 2001 sh 2002 sh 2003 sh 2004 põhiosa intress põhiosa intress põhiosa intress põhiosa intress põhiosa intress Keskhaigla 15,079 0,438 4,729 0,353 6,435 0,085 2,050 0,000 1,865 Magdaleena Haigla 0,090 0,045 0,045 Diagnostikakeskus * 9,541 Tallinna Lastehaigla 7,968 3,065 3,117 1,786 Kesklinna Lastepolikliinik 0,160 0,008 0,040 0,003 0,040 0,002 0,040 0,002 0,040 0,001 KOKKU 32,838 0,446 7,880 0,356 9,637 0,087 3,875 0,002 1,905 0,001 * Diagnostikakeskusel maksegraafik puudub 5.2.2.3. Kapitalirent Tallinna Linnavalitsuse 31.01.1997. a määrusega nr 14 on linna ametiasutustel, linnaosavalitsustel ja linna asutustel keelatud kapitali- ja kasutusrendi lepingute sõlmimine. 1998. a 14. augustist on tervishoiuasutustel lubatud kapitaliliisinglepingute sõlmimine. Hoolimata nimetatud määrustest on kapitaliliisinguga sõidukeid soetanud Põhja-Tallinna Valitsus ja Nõmme linnaosavalitsus kokku 1,15 mln krooni eest, millest 1. jaanuariks 2001. a oli jäänud veel tasuda 0,5 mln krooni. Tallinna Tuletõrje- ja Päästeamet, Tallinna Filharmoonia ja Tallinna Loomaaed on sõlminud kapitaliliisinglepinguid soojasõlmede renoveerimiseks mahus 0,8 mln krooni ning Tallinna Spordi- ja Noorsooametil on kapitaliliisingleping mahus 2 mln krooni tehislume valmistamise seadme ostuks. Kapitaliliisingutest enamuse moodustavad tervishoiuasutuste liisingud, mida oli 1. jaanuariks 2001. a jäänud veel tasuda 27 mln krooni. Tervishoiuasutused on liisinguga soetanud peamiselt meditsiinitehnikat ja kiirabiautosid. Kõik olemasolevad kapitaliliisinglepingud lõpevad hiljemalt aastal 2004. Tallinna linna eelarve koostamise, vastuvõtmise ja täitmise korra vastav säte, mis jõustub 1. jaanuaril 2002. a, lubab kapitaliliisinguid sõlmida Linnakantseleiga kooskõlastamisel. Olemasolevatest kapitalirendi lepingutest tulenevad kulud linnaeelarves, mln kr 2001 2002 2003 2004 Tagasi maksmata 01.01.2001 põhiosa intress põhiosa intress põhiosa intress põhiosa intress põhiosa Tervishoiu-asutused 12,6 0,82 7,3 0,35 4,8 0,16 2,1 0,05 27,0 Muud 0,9 0,07 0,8 0,04 0,7 0,03 0,1 0,02 2,6 Kokku 13,4 0,89 8,1 0,39 5,4 0,19 2,2 0,07 29,6 5.2.2.4. Antud garantiid ja toetuskirjad Linnale võivad tulla kohustused linnavalitsuse poolt linna äriühingute kasuks pankadele antud toetuskirjadest. Teadaolevalt on linnavalitsus andnud AS-le Tallinna Vesi kaks toetuskirja laenudele kogusummas 41,93 mln eurot ehk ca 698 mln krooni. Samuti garanteerib Tallinna linn vastavalt linnavolikogu 27.01.1994. a määrusele nr 10 linnaeelarvetega IBRD-lt Tallinna Soojusele vahendatud laenu summas 5 mln eurot ehk 78 mln krooni. 1995 – 1997 aastatel anti Autobussikoondisele garantiikirjad liisinglepingutele. Nimetatud lepingud lõpevad aastal 2001. Potentsiaalsed kohustused võivad linnale tulla ka IWUU, AS Tallinna Vesi ja Tallinna linna vahel 2001. a sõlmitud aktsionäride vahelisest lepingust. 5.3. Laenustrateegia aastateks 2002–2004 Käesoleval ajal eelarvest tagasi makstavad laenud on keskmise kestusega (olemasolevad laenud lõpevad aastatel 2002–2005). Linna suhteliselt madalat laenukoormust (1173 krooni elaniku kohta, 24,4% eelarvetuludest) võiks 2002. a kaasata võõrvahendeid 395 mln krooni ulatuses. Eeldades, et aastaks 2004 saavutatakse tasakaalus eelarve on aastatel 2002–2004 võimalik täiendavate kulutuste finantseerimine võõrkapitaliga järgmistes summades: 2002 – 395 mln krooni; 2003 – 315 mln krooni; 2004 – 250 mln krooni. Laenu võtmise eesmärk on finantseerida linna arengukava täitmiseks vajalikke investeeringuid. Eelarve laenukoormus 1999 – 2004, mln kr 1999 2000 2001 2002 2003 2004 Laenude tagastamine ja intresside tasumine 170,0 167,0 342,1 238,0 276,0 298,0 % aasta eelarve tuludest (va laen) 7,9 7,2 10,3 8,3 9,1 8,9 Seadusega lubatud laenu teenindamise kulud 20 % aasta eelarve tuludest (v.a laen) 428,0 462,8 664,6 576,8 609,0 668,6 Laenukoormus aasta lõpu seisuga 522,0 808,0 479,0 636,0 675,0 627,0 % aasta eelarve tuludest (v.a laen) 24,4 34,9 14,4 22,1 22,2 18,8 Seadusega lubatud laenukoormus 75 % aasta eelarve tuludest (v.a laen) 1605,0 1735,5 2492,3 2163,0 2283,8 2507,3 Elanike arv (tuh) seisuga 01.01.2001 411,6 408,3 407,0 407,0 408,0 408,0 Laenukoormus elaniku kohta kroonides 1268 1979 1173 1558 1653 1536 Laenukoormus võrreldes teiste Läänemere linnadega Tallinn Oslo Kopenhaageni piirkond Stockholmi piirkond Riia Laenud/ eelarvetulud 24% 38% 20% 13% 9% Edaspidi võiks erasektorit üha enam kaasata avalike teenuste pakkumisse ning suurtesse investeerimisprojektidesse. Lisa 1. Tallinna eelarvepositsioon aastatel 1996–2004, mln kr (lähtudes rahvusvahelisest metoodikast) 1996 1997 1998 1999 2000 2001EA 2001 koos LEA 2002 prognoos 2003 prognoos 2004 prognoos Sissetulekud 1. Tulud kokku 1673 2010 2047 2069 2175 2718 2895 2634 3050 3138 Tulud maksudelt 1127 1364 1620 1627 1719 1762 1840 1946 2080 2235 Sh riiklikud maksud 1086 1324 1574 1574 1662 1708 1783 1887 2029 2183 Sh kohalikud maksud 42 40 47 53 57 54 57 59 51 52 Tulu varadelt ¤ 60 151 139 120 181 476 560 275 469 406 Finantstulud 9 17 23 14 3 5 19 10 10 10 Segatulud ¤ 15 16 2 15 14 17 17 22 23 23 Muud laekumised 11 18 25 32 16 11 11 11 9 8 Omatulud ¤ 451 445 238 261 243 447 449 372 460 457 1’. Sihtotstarbelised laekumised riigieelarvest* 528 591 621 653 2. Finantseerimis- tehingud kokku, sh: 525 145 249 465 345 605 735 396 316 250 Võetud laenud 470 237 394 206 130 395 315 250 Aktsiate müük 2 33 36 605 605 Eelmiste aastate jäägid 55 145 10 38 103 1 1 3. Sissetulekud kokku (1+1’+2) 2199 2155 2296 2534 2520 3323 4159 3620 3987 4041 Väljaminekud 3.Kulud kokku 1934 1954 2033 2376 2386 3029 3337 2834 3150 3138 sh jooksvad kulud 961 1162 1327 1455 1571 1744 1860 2010 2028 2068 sh investeeringud 494 312 441 612 539 723 925 395 600 550 sh finantskulud 20 26 20 21 33 48 48 43 48 48 sh omatulude arvel finantseeritud kulud 451 445 238 261 243 447 449 372 460 457 sh muud 8 10 8 27 0 67 54 15 15 15 3’. Riigieelarveliste laekumistega fin. kulud 528 591 621 653 4. Finantseerimistehingud kokku 265 201 263 158 134 294 294 196 216 250 Laenude tagasimaksmine 120 192 192 149 134 294 294 196 216 222 Reservid 145 9 71 8 28 3. Väljaminekud kokku (3+3’+4) 2199 2155 2296 2534 2520 3323 4159 3620 3987 4041 Eelarve ülejääk/puudujääk (=1–3) -260 56 14 -307 -210 -311 -441 -200 -100 0 Puudujäägi finantseerimine (=2–4) 260 -56 -14 307 210 311 442 200 100 0 MEMO: Eelarve ülejääk/puudujääk linna tuludesse, % -15,6 2,8 0,7 -14,8 -9,7 -11,4 -15,2 -7,6 -3,3 0,0 Eelarve ülejääk/puudujääk SKP-sse, % -0,5 0,1 0,0 -0,4 -0,2 -0,3 -0,5 -0,2 -0,1 0,0 SKP, mln kr. 52446 64324 73325 75360 84300 93200 93200 102300 112200 123200 Investeeringute osakaal tuludesse, % 29,5 15,5 21,5 29,6 24,8 26,6 32,0 15,0 19,7 17,5 Investeeringute osakaal sissetulekutesse, %** 22,5 14,5 19,2 24,1 21,4 21,7 25,5 13,0 17,8 16,2 * baseerub eeldusel, et laekumiste maht REA-st kasvab võrdeliselt riigieelarve mahuga (ilma sotsiaalmakseteta) ** ilma sihtotstarbeliste eraldisteta riigieelarvest ¤ prognoos aastateks 2002–2004 baseerub ametiasutuste esitatud andmetel Alternatiiv Avalike teenuste mahtu, st jooksvaid kulusid ei suurendata ca 10% võrra. Tallinna eelarvepositsioon aastatel 1996–2004, mln kr (lähtudes rahvusvahelisest metoodikast) 1996 1997 1998 1999 2000 2001EA 2001 koos LEA 2002 prognoos 2003 prognoos 2004 prognoos Sissetulekud 1. Tulud kokku 1673 2010 2047 2069 2175 2718 2895 2634 3050 3138 Tulud maksudelt 1127 1364 1620 1627 1719 1762 1840 1946 2080 2235 Sh riiklikud maksud 1086 1324 1574 1574 1662 1708 1783 1887 2029 2183 Sh kohalikud maksud 42 40 47 53 57 54 57 59 51 52 Tulu varadelt ¤¤ 60 151 139 120 181 476 560 275 469 406 Finantstulud 9 17 23 14 3 5 19 10 10 10 Segatulud ¤ 15 16 2 15 14 17 17 22 23 23 Muud laekumised 11 18 25 32 16 11 11 11 9 8 Omatulud ¤ 451 445 238 261 243 447 449 372 460 457 1’. Sihtotstarbelised laekumised riigieelarvest* 528 591 621 653 2. Finantseerimis- tehingud kokku, sh: 525 145 249 465 345 605 735 396 316 250 Võetud laenud 470 237 394 206 130 395 315 250 Aktsiate müük 2 33 36 605 605 Eelmiste aastate jäägid 55 145 10 38 103 1 1 3. Sissetulekud kokku (1+1’+2) 2199 2155 2296 2534 2520 3323 4159 3620 3987 4041 Väljaminekud 3.Kulud kokku 1934 1954 2033 2376 2386 3029 3337 2834 3150 3138 sh jooksvad kulud 961 1162 1327 1455 1571 1744 1860 1772 1895 1865 sh investeeringud 494 312 441 612 539 723 925 632 732 753 sh finantskulud 20 26 20 21 33 48 48 43 48 48 sh omatulude arvel finantseeritud kulud 451 445 238 261 243 447 449 372 460 457 sh muud 8 10 8 27 0 67 54 15 15 15 3’. Riigieelarveliste laekumistega fin. kulud 528 591 621 653 4.Finantseerimistehingud kokku 265 201 263 158 134 294 294 196 216 250 Laenude tagasimaksmine 120 192 192 149 134 294 294 196 216 222 Reservid 145 9 71 8 28 3. Väljaminekud kokku (3+3’+4) 2199 2155 2296 2534 2520 3323 4159 3620 3987 4041 Eelarve ülejääk/puudujääk (=1-3) -260 56 14 -307 -210 -311 -441 -200 -100 0 Puudujäägi finantseerimine (=2-4) 260 -56 -14 307 210 311 442 200 100 0 MEMO: Eelarve ülejääk/puudujääk linna tuludesse, % -15,6 2,8 0,7 -14,8 -9,7 -11,4 -15,2 -7,6 -3,3 0,0 Eelarve ülejääk/puudujääk SKP-sse, % -0,5 0,1 0,0 -0,4 -0,2 -0,3 -0,5 -0,2 -0,1 0,0 SKP, mln kr 52446 64324 73325 75360 84300 93200 93200 102300 112200 123200 Investeeringute osakaal tuludesse, % 29,5 15,5 21,5 29,6 24,8 26,6 32,0 24,0 24,0 24,0 Investeeringute osakaal sissetulekutesse, %** 22,5 14,5 19,2 24,1 21,4 21,7 25,5 20,9 21,7 22,2 * baseerub eeldusel, et laekumiste maht REA-st kasvab võrdeliselt riigieelarve mahuga (ilma sotsiaalmakseteta) ** ilma sihtotstarbeliste eraldisteta riigieelarvest ¤ prognoos aastateks 2002–2004 baseerub ametiasutuste esitatud andmetel