Võnnu Vallavolikogu — Võnnu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ja kasutamise eeskirja kinnitamine — KO, 57, 1107

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 325) paragrahvi 6 lõike 1 ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (RT I 1999, 25, 363; 2000, 39, 238; 102, 670) paragrahvi 5 lõike 21 ja paragrahvi 8 lõike 4, Võnnu Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Võnnu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ja kasutamise eeskiri (lisatud). 2. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2001. a. Volikogu esimees Tiiu MEERITS Kinnitatud Võnnu Vallavolikogu 18. detsembri 2000. a määrusega nr 16 «Võnnu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ja kasutamise eeskiri» VÕNNU VALLA ÜHISVEEVÄRGI- JA KANALISATSIOONIGA LIITUMISE JA KASUTAMISE EESKIRI I. ÜLDOSA 1. Eeskirja ülesanne Käesolev eeskiri on koostatud lähtudes ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadusest ja selle ülesanne on reguleerida suhteid veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuseid osutava ettevõtja (edaspidi vee-ettevõtja) ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitunud või liituvate klientide vahel Võnnu vallas. 2. Tegevuspiirkonnad Vee-ettevõtja tegevuspiirkond määratakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatiste omandikuuluvusega või lepinguga rajatiste omaniku ja vee-ettevõtja vahel. 3. Mõisted – klient – isik, kes on sõlminud vee-ettevõtjaga lepingu veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse kasutamiseks; – allklient – isik, kes kasutab ühisveevärgi ja/või kanalisatsiooniteenuseid kliendi kaudu; – avalik veevõtukoht – ühisveevärgil asuva veevõtmise seadme (olmevesi, paakautode täitmise seade jms) koht koos teenindamiseks vajalike ehitistega; – ehitis – hoone või rajatis; – heitvesi – kasutusel olnud ja loodusesse tagasi juhitav vesi; – hoone – maapinnaga püsivalt ühendatud, katuse, välispiirete ja siseruumidega ehitis; – kanaliseerimine – heit-, sademe- ja drenaaživee ning muu vee kogumine ja ärajuhtimine kanalisatsiooni kaudu; – kinnistu – kinnisasi, samuti krunt kui piiritletud maatükk või ehitis krundistamata maa-alal; – kinnistu omanik – kinnisasja omanik, hoonestusõiguse omanik, korteri- või veeühistu, samuti krundi õiguspärane valdaja või ehitise kui vallasasja omanik; – kinnistutorustik – kinnistupoolsed veevärgi- ja/või kanalisatsioonirajatised (kinnistu veevärk ja kanalisatsioon) alates piiritluspunktist ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooniga, sealhulgas ehitiste sisevõrgud; – liitumine – ühinemine ühisveevärgi- ja/või -kanalisatsiooniga vee- ja kanalisatsiooniteenuste edaspidiseks kasutamiseks; – liitumistasu – ühekordne tasu, mis tuleb kinnistuomanikul maksta liitumiseks ühisveevärgi ja/või kanalisatsiooniga; – olmevesi – joogiks ja teisteks olmevajadusteks kasutatav vesi, mille kvaliteet vastab joogiveele; – paisutuskõrgus – kõrgusmärk, milleni võib paisutuse puhul tõusta vee tasapind ühis-kanalisatsioonis; – peakraan – viimane sulgemisseade ühendustorul enne kinnistu piiri, krundistamata hoonestuse puhul aga enne ehitisse sisenemist, peakraan lõpetab ühendustoru; – peatoru – ühisveevärgi või -kanalisatsiooni torustik, mille kaudu toimub mitme kinnistu veega varustamine või millesse kanaliseeritakse mitme kinnistu heitvesi; – liitumispunkt – koht, mis on piiriks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ja kinnistutorustike vahel, liitumispunkt on piiriks omandite vahel; – purgimiskoht – tekkekohast äraveetud heitvee ja/või fekaalide ühiskanalisatsiooni laskmise koht; – rajatis – maapinnaga püsivalt ühendatud ehitis, mis ei ole hoone; – reostus – vee omadusi halvendav saasteainete, organismide, soojuse või radioaktiivsuse sisaldus vees; – reovesi – olmes või tootmises kahjustuspiiri ületavalt rikutud vesi, on heitvee alaliik; – reovee kanalisatsioon – rajatised ainult reovee kanaliseerimiseks; – sademevee kanalisatsioon – rajatised sademe-, drenaaži- ja pinnavee ning puhta heitvee kanaliseerimiseks; – sisendustoru – kinnistu veetorustiku lõik liitumispunktist veearvestini; – vaatluskaev – avatava luugi ja põhjasasuva voolurenniga kaev kanalisatsioonitorustikul; – veeandmise sulgemine – veevoolu sulgemine peatorust kinnistu veearvestini kulgevas torus selleks sobivas kohas; – veemõõdusõlm – veearvesti koos juurdekuuluva armatuuriga kliendi veekulu mõõtmiseks; – veemõõdukaev – kaev, kus asub veemõõdusõlm; – vee-ettevõtja – äriühing, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks; – ühenduskraan – veevarustuse ühendustorul peatoru juures asuv sulgur, mis järgmise sulguri puudumisel on ühtlasi peakraaniks; – ühendustoru – kinnistuveevärki veega varustav või kinnistukanalisatsioonist heitvett vastuvõttev toru peatorust piiritluspunktini; – ühiskanalisatsioon – ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu toimub eri kinnistute heitvee juhtimine suublasse; – ühisveevärk – ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu toimub eri kinnistute veega varustamine põhjaveekihist; – LPK, lubatud piirkontsentratsioon – normatiivsuurus, mida saasteaine kontsentratsioon vees ei tohi ületada. 4. Ühisveevärk ja -kanalisatsioon 4.1. Ühisveevärk ja -kanalisatsioon on ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu toimub eri kinnistute veega varustamine põhjaveekihist ning heitvee juhtimine suublasse. 4.2. Sademe-, drenaaživee ning muud pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ehitisi ja seadmeid loetakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni süsteemi kuuluvaiks. 5. Omandite piiritlemine 5.1. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni vahelise piiri määrab liitumispunkt. 5.2. Liitumispunkt on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ühenduskoht kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooniga. Liitumispunkt asub hoonepoolsemas vaatluskaevus, kui vee-ettevõtja ja kinnistu omanik või klient ei ole kokku leppinud teisiti. 5.3. Liitumispunktiks omandite vahel kanalisatsioonitorustikul on kinnistupoolseim vaatluskaev tänaval enne kinnistu piiri või kaev kinnistul, kui see asub vahetult kinnistu piiri ääres. Esimesel juhul kuulub vaatluskaev ühiskanalisatsiooni, teisel kinnistutorustiku hulka. Kaevude puudumisel on piiritluseks ühenduspunkt peatorul. Liitumispunkti vaatluskaev kuulub üldjuhul vee-ettevõtjale. 5.4. Ühiskanalisatsiooni külge ühendatud sademevee restkaevud ja nende ühendustorustikud peatoruga kuuluvad ühiskanalisatsiooni hulka. 5.5. Liitumispunktid fikseeritakse kirjalikult piiritlusaktis koos skeemiga, mis on vee- ja kanalisatsiooniteenuste kasutuslepingu lahutamatu osa. 5.6. Kinnistu omanik peab lubama vajadusel teostada vee- ja kanalisatsioonitrasside remonti oma kinnistul omaniku ja vee-ettevõtte vahelise lepingu alusel. 6. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajamine, arendamine ja sellega liitumine 6.1. Ühisveevärk ja -kanalisatsioon rajatakse vallavolikogu poolt kinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava alusel, järgides valla üld- ja detailplaneeringut. Arendamise kavaga määratakse ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga kaetud ala ulatus ning antakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajamise maksumuse hinnang. 6.2. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetaval alal peab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik või valdaja seda arendama selliselt, et oleks võimalik tagada kõigi sellel alal olevate kinnistute veega varustamine ühisveevärgist ning kinnistutelt heitvee ärajuhtimine ühiskanalisatsiooni. 6.3. Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni liitumine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga toimub kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni omaniku või valdaja taotlusel tema ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni valdaja vahel sõlmitud lepingu alusel. 6.4. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendatavat kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni vastavust kehtestatud nõuetele on õigus kontrollida vallavolikogu otsusega volitatud isikul. 6.5. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanikul või valdajal on õigus võtta ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitujalt põhjendatud liitumistasu vastavalt käesolevale eeskirjale ja tingimustele. Vallavolikogul on õigus kehtestada liitumistasu ülempiir. Liitumistasuga tagatakse: 6.5.1. ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendus; 6.5.2. ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste ja seadmete vastavus nõuetele; 6.5.3. keskkonnakaitse tingimuste täitmine; 6.5.4. põhjendatud tulukus. 7. Vee kvaliteet 7.1. Vee-ettevõtja peab tagama nii veevõrku juhitava kui ka veevärgis oleva joogivee, kuni liitumispunktini, kvaliteedi kontrolli ja vastavuse joogiveele esitatud nõuetele. 7.2. Vee-ettevõtja ei vastuta kinnistutorustikes toimunud vee kvaliteedinäitajate halvenemise eest. 8. Veevärgi kasutamine 8.1. Ühisveevärgi vesi on mõeldud olmevajaduste rahuldamiseks ning tulekahjude kustutamiseks. 8.2. Ühisveevärgi vett võib kasutada tootmisveena, samuti haljastuse kastmiseks ja tänavate pesemiseks ainult vee-ettevõtja nõusolekul ja tingimustel. 9. Kanalisatsiooni kasutamine 9.1. Valla ühiskanalisatsioon on mõeldud olmereovee ja viimasele lähedaste reostusnäitajatega heitvee vastuvõtmiseks. 9.2. Olmereoveest oluliselt erinevate näitajatega heitvee vastuvõtmine valla ühiskanalisatsiooni võib toimuda ainult vee-ettevõtja nõusolekul, kusjuures vee-ettevõtja kehtestab vastuvõetavale heitveele reostusnäitajate piirväärtused ja muud vastuvõtutingimused. 10. Veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuste osutamine 10.1. Vee müümine klientidele ja heitvee vastuvõtmine nendelt toimub vee- ja kanalisatsiooniteenuste kasutuslepingu (edaspidi teenuste kasutamise leping) alusel. Allkliendid suhtlevad vee kasutamise ja ärajuhtimise osas kliendiga. 10.2. Kliendi veetarbe ja ärajuhitava heitvee koguse, samuti reostuse oluline suurenemine ärajuhitavas heitvees, ühendustorustiku ja veemõõdusõlme muutmine ja väljapoole kinnistut asuvate allklientide juurdeühendamine võib toimuda ainult vee-ettevõtja nõusoleku ja tingimuste alusel. 11. Teenuse hind 11.1. Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste müük toimub kliendi ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud lepingus kehtestatu alusel. 11.2. Kliendi poolt võetud vee ja heitvee ärajuhtimise teenuse hinna moodustab abonenttasu ning tasu võetud vee ja ärajuhitud heitvee eest. 11.3. Käesoleva eeskirja punktis 11.2 nimetatud teenuse hinna reguleerimise korra kinnitab vallavolikogu. Hind kehtestatakse vallavalitsuse poolt ning avalikustatakse vähemalt kolm kuud enne selle muutmist. 11.4. Punktis 11.2 toodud teenuse hind kujundatakse selliselt, et vee-ettevõtjal oleks tagatud: 1) tegevuseks vajalike tootmiskulude katmine; 2) kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine; 3) keskkonnakaitse tingimuste täitmine; 4) põhjendatud tulukus. 11.5. Käesoleva eeskirja punktis 11.2 nimetatud teenuse hind ei tohi olla erinevate klientide või nende gruppide suhtes diskrimineeriv. II. ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONIGA ÜHENDAMISE KORD 12. Üldsätted 12.1. Igal kinnistu omanikul ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga haaratud alal on õigus liituda ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga, tasudes sellekohase liitumistasu. Kui liituja veevajadus või kanaliseeritava vee kvaliteet ja kogus või taotletav ühendus võib kahjustavalt mõjutada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni talitlust ning häirida kliente, võib vee-ettevõtja liitumiseks esitada lisatingimusi või põhjendatud juhtudel liitumisest keelduda. 12.2. Liituja peab liitumiseks taotlema eelnevalt vee-ettevõtjalt tehnilised tingimused järgmistel juhtudel: – uute või täiendavate ehitiste püstitamisel, mis vajavad veevarustust ja/või kanalisatsiooni; – ehitise üldpinna muutumisel; – lepingukohaste kuu keskmiste teenuste mahtude suurenemisel üle 10% kolme järgneva kuu kestel; – uute ja/või täiendavate sisendustorustike ehitamisel; – sisendustorustiku rekonstrueerimisel ühes läbimõõdu muutmisega; – veemõõdusõlme rekonstrueerimisel ühes läbimõõdu muutmisega; – allklientide ühendamise taotlemisel. 12.3. Krundi omanikku võib kohustada liituma ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga tervishoiu-, keskkonnakaitse- vm organite ettekirjutuste või kehtivate õigusaktide alusel. 12.4. Ehitatavad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni torustikud peavad asuma üldjuhul üldkasutataval maa-alal. 12.5. Igal krundil peab olema üldjuhul eraldi sisendustorustik. 13. Taotluse esitamine Juriidiline või füüsiline isik, kes soovib ühendada oma vee- ja/või kanalisatsioonirajatisi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga, peab esitama vormikohase taotluse koos lähteandmetega (andmed omandi kasutamise ning olemasoleva ja kavandatava hoonestuse kohta, üldine veevajadus ööpäevas, maksimaalne veevajadus tunnis, eemaldatava heitvee kogus ja koostis). Taotlusele lisatakse kinnistu plaan (mõõtkavas 1:500), kus on ära märgitud kõik olemasolevad tehnovõrgud, rajatised ja nende seosed tänavavõrkudega ning kavandatavate uute hoonete eeldatav paiknemine. Vee-ettevõtja võib nõuda täiendavaid andmeid ja selgitusi, kui need on vajalikud taotluse läbivaatamiseks. 14. Taotluse läbivaatamine 14.1. Vee-ettevõtja vaatab taotluse läbi 15 päeva jooksul. Kui otsuse tegemiseks vajatakse rohkem aega, siis peab vee-ettevõtja sellest teatama taotlejale, põhjendades taotluse tähtaja pikendamist. Ühinemisega nõustumisel väljastatakse tehnilised tingimused. 14.2. Vee-ettevõtja võib ühinemisest keelduda, kui: – puudub piirkonna üld- ja detailplaneering; – taotleja vee kulu, heitvee kvaliteet või kogus raskendaks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni tööd või täita oma kohustusi olemasolevate klientide ees; – taotleja krunditorustike tehniline seisukord raskendaks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni tööd või täita oma kohustusi olemasolevate klientide ees; – lahendamata on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste projekteerimise, ehitamise ja finantseerimise asjaolud; – taotleja heitvee reostusnäitajad ületavad oluliselt LPK-d; – ühendatavate ehitiste teenindamine eeldab tarbijate ühise lepingu sõlmimist või ühistu moodustamist ja seda ei ole avalduse esitamise ajaks tehtud. 15. Tehnilised tingimused 15.1. Tehnilised tingimused on ühinemise taotlemisel ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga vee-ettevõtja poolt ühinejale kohustuslikuks täitmiseks esitatavad tehnilised nõuded veevärgi- ja/või kanalisatsiooniehitiste väljaehitamiseks või rekonstrueerimiseks vastavalt kehtivatele õigus- ja normatiivaktidele. 15.2. Tehnilistes tingimustes näidatakse ära: – ühendamise koht koos peatoru läbimõõdu ja muude andmetega; – projektdokumentatsiooni kooskõlastamise kord; – kasutada lubatud materjalid ja seadmed; – nõuded mõõteseadmete kohta; – kasutamiseks lubatud vee kogus ja nõuded tarbimisrežiimi kohta; – lubatud vabasurve; – tehnilised erinõuded; – arvutatud liitumistasu suurus liitumislepingu sõlmimiseks; – tehniliste tingimuste kehtivuse aeg. 15.3. Kanalisatsiooni korral täiendavalt: – võimalik paisutuskõrgus ühenduspunktis; – kanaliseeritava heitvee kogus, lubatud reostusaste ja nõuded kanaliseerimise režiimi kohta. 15.4. Tehnilised tingimused on aluseks VK ehitusprojekti koostamisel. Tehniliste tingimuste pikendamisel on vee-ettevõtjal õigus esitada täiendavaid nõudmisi. 15.5. Tehniliste tingimuste pikendamine on kohustuslik, kui nendes märgitud aja jooksul ei lõpetatud veevärgi ja/või kanalisatsiooni ehitustöid. 16. Liitumistasu arvestamine 16.1. Liitumistasu arvestatakse järgmise valemi alusel: M = G (Tv + Tk) × K1 (krooni), kus: G – vee tarbimine aasta jooksul, m3; Tv – veeteenuste tariif, krooni/m3; Tk – kanalisatsiooniteenuste tariif, krooni/m3; K1 – tarbimiskoefitsent, sõltub aastasest tarbimisest, tabeli nr 1 järgi. Tabel 1 G K1 kuni 300 2,0 301 – 1000 1,5 1001 – 3000 1,0 3001 ja enam 0,5 16.2. Liitumistasu ei rakendata: 16.2.1. füüsilisest isikust klienditele elamuomaniku vahetumisel ning olemasolevale elamufondile, mis on varem vee- ja kanalisatsioonitrassidega liidetud; 16.2.2. juriidilisest isikust klientide vahetumisel samade liitumispunktide korral, kui see ei too kaasa seni kehtinud projektijärgse tarbimise muutmist. 17. Liitumisleping 17.1. Liitumisleping on leping, mis sõlmitakse vee-ettevõtja ja liituja vahel kokku leppimiseks: – liitumistasu maksmise korras ja tähtaegades; – teenuste mahus ja tingimustes; – ehituse finantseerimises ja läbiviimises; – liitumispunktide rakendusvalmiduses; – teenuste kasutamises ehitusperioodil; – ehitiste vastuvõtmise korras; – teenuste kasutamisaegsetes eritingimustes; – muudes vajalikes asjaoludes. 17.2. Liitumisleping sõlmitakse enne ehitusprojekti kooskõlastamist. 18. Vee- ja kanalisatsiooni ehitusprojektide koostamine ja kooskõlastamine 18.1. Vee- ja kanalisatsiooni ehitusprojekt (edaspidi VK ehitusprojekt) koostatakse vee-ettevõtja tehniliste tingimuste alusel. Projekteerija vastutab VK ehitusprojekti vastavuse eest kehtivatele normidele. 18.2. VK ehitusprojekt peab sisaldama (kui tehnilistes tingimustes ei ole nõutud teisiti): – kinnistu ja viimasega piirneva tänava üldplaani (mõõtkavas 1:500) liitumispunktidega koos kõigi olemasolevate ja projekteeritavate tehnovõrkude ning nende põhinäitajate äranäitamisega; – veemõõdusõlme, survetõsteseadmete, rõhupaakide, reservuaaride ja lokaalsete heitveepuhastite jooniseid; – materjalide ja seadmete spetsifikatsioone; – seletuskirja koos veetarbimise andmete kasutusrežiimi, heitveekoguste ja reostusnäitajate ning vajadusel kanalisatsiooniuputuste vältimise abinõude äratoomisega. 18.3. Lihtsamate ehituste puhul võib VK ehitusprojekt kokkuleppel vee-ettevõtjaga sisaldada vähem andmeid. 18.4. Vajadusel võib vee-ettevõtja nõuda läbivaatamiseks kogu kinnistu vee- ja kanalisatsiooniprojekti ning andmeid vett tarbiva ja heitvett eraldava tehnoloogilise seadmestiku kohta. 18.5. VK ehitusprojekt tuleb esitada vee-ettevõtjale kooskõlastamiseks vähemalt kahes eksemplaris, kusjuures pärast kooskõlastamist jääb üks eksemplar vee-ettevõtjale, kes kasutab seda järelevalve teostamisel ehitustöödel ja väljaehitatud ühenduse ekspluatatsiooni võtmisel. 18.6. Kõik projekti muudatused, samuti ehituse ajal tehtavad kõrvalekaldumised projektist tuleb kooskõlastada vee-ettevõtjaga. 19. Ühendus- ja sisendustoru ehitamine ja kasutusele võtmine 19.1. Ühendustoru ja nende sisselõiked vee ja kanalisatsiooni peatorusse teeb vee-ettevõtja pärast liitumistasu kokkulepitud osa laekumist vee-ettevõtja arvele. 19.2. Kokkuleppel võib ühendustoru ja nende sisselõiked teha vee-ettevõtja poolt tunnustatud ehitaja vee-ettevõtja tehnilise järelevalve all ning vee-ettevõtjaga kooskõlastatud tingimustel tööde eelarvet ja tähtaegu järgides. 19.3. Sisendustoru ehitamise eest tasub taotleja eraldi ja nende ehitusmaksumust ei arvata liitumistasu hulka. 19.4. Vett võib hakata kasutama ja heitvett ära juhtima pärast sisendustorule vee-ettevõtja poolt kasutusloa andmist, veearvesti paigaldamist ning teenuste kasutamise lepingu sõlmimist. 19.5. Kui klient soovib suurendada vee tarbimist või heitvee ärajuhtimist määral, mis tingib sisendustoru ümberehitamise või veearvesti vahetamise, tuleb kliendil taotleda vee-ettevõtjalt uued tehnilised tingimused ja sõlmida uus liitumisleping. 19.6. Sisendustoru esitatakse vee-ettevõtjale ülevaatuseks ja kasutusloa saamiseks koos selleks vajaliku dokumentatsiooniga. 19.7. Vee-ettevõtja kontrollib välisvõrkude ehituse teostust, milleks esitatakse: – teostusjoonised ja kaetud tööde aktid; – materjalide ja seadmete sertifikaadid või neid asendavad dokumendid; – torustike ja teiste rajatiste katsetuste aktid; – kinnistutorustikega ühendatud tehnoloogiliste seadmete loetelu ja tehnilised näitajad. 19.8. Vee-ettevõtjal on õigus osaleda kõigi katsetuste ja sanitaartöötluste juures ning oma äranägemisel kontrollida majasiseste võrkude teostust, milleks nõudmisel esitatakse vett tarbivate ja heitvett eraldavate tehnoloogiliste seadmete loetelu, tehnilised näitajad ja sisevõrkude projekt. 19.9. Uute või täiendavate vett tarbivate või heitvett eraldatavate tehnoloogiliste seadmete, sealhulgas keskkütte, soojaveesüsteemide ja rõhutõsteseadmete ühendamine kinnistutorustikuga võib toimuda ainult vee-ettevõtja loal. 19.10. Vee-ettevõtjal on õigus nõuda, et kanalisatsiooni ühendustoru oleks ventileeritud läbi majasisetorustiku ühe või vajadusel mitme, välisõhku avaneva ventilatsiooni kaudu. 19.11. Lihtsate ehituste puhul võib kokkuleppel vee-ettevõtjaga sisendustorustiku ülevaatuseks esitada dokumentatsiooni vähendatud mahus. 20. Keelatud ühendused 20.1. Reovee kanalisatsiooniga ei tohi ühendada sademe- ja drenaaživeetorustikke, kui ei ole saadud vee-ettevõtja luba. 20.2. Keelatud ühenduse avastamisel võib vee-ettevõtja vee andmise kinnistule või kliendile katkestada kuni puuduse kõrvaldamiseni. Kui keelatud ühenduse tõttu on reostunud vesi valla ühisveevärgi torustikus, langeb vastutus selle eest reostuse põhjustajale kehtivast seadusandlusest tulenevalt. 21. Omavoliline veekasutus ja kanaliseerimine 21.1. Omavoliliseks veekasutuseks ja/või kanaliseerimiseks loetakse järgmised juhud: – ei ole sõlmitud teenuste kasutuslepingut või tasutud ühekordset veekasutust või kanaliseerimist lubavat teenuste arvet; – veearvesti taatlusplommi või vee-ettevõtja paigaldatud abonentplommi tahtlikku ja omavolilist eemaldamist; – vee- või heitveearvesti on rikutud või lõhutud; – on eemaldatud vee- või kanalisatsioonitorustiku sulgemiseks vee-ettevõtja paigaldatud sulgur; – on avatud vee-ettevõtja poolt suletud peakraan või ühenduskraan; – kinnistu sisendustorule on monteeritud veevõttu võimaldav ühendus. 21.2. Omavolilise veekasutuse avastamisel koostab ülevaatust teinud vee-ettevõtja esindaja akti ning kinnistule vee andmise ja/või kanaliseerimise võib vee-ettevõtja sellisel juhul katkestada kuni puuduse kõrvaldamiseni ja vastavate tasude maksmiseni (lahti- ja taasühendamise tasu) sulgeda ette teatamata. Eemaldatud plommide asendamise eest tasub klient või kinnistu omanik vastavalt vee-ettevõtja koostatud kalkulatsioonile. 21.3. Omavolilise veekasutuse ilmnemisel tasub klient või kinnistu omanik vee-ettevõtjale hüvitist ühendustoru läbilaskevõime järgi arvestusega, et toru töötab kogu ristlõikega 24 tundi ööpäevas. Seejuures võetakse veekiiruseks torus 0,5 m/sek. Kui oli võimalus kanaliseeruda ühiskanalisatsiooni, lisatakse hüvitisele tasu kanaliseerimise eest. 21.4. Omavolilise kanaliseerimise ilmnemisel tasub klient või kinnistu omanik kanaliseeritud vee eest hüvitist vee-ettevõtjale: – ühisveevärgist saadava vee puhul veearvesti näidu viiekordses ulatuses; – mujalt saadava vee puhul punkti 21.3 kohaselt kohalikust veeallikast suubuva veetoru järgi. 21.5. Omavolilise veekasutuse ja/või kanaliseerimise kestvus arvutatakse päevast, millal viimati käinud vee-ettevõtja esindaja võis veenduda omavolilise veekasutuse ja/või kanaliseerimise puudumises, kui ühenduse aega ei suudeta tuvastada, siis loetakse alguseks jooksva kalendriaasta algus. 21.6. Punktides 21.3 ja 21.4 toodud hüvitise määrasid võib vee-ettevõtja põhjendatud tehnilistest asjaoludest lähtudes vähendada. 21.7. Kui omavoliline veekasutus ja/või kanaliseerimine on tekkinud teenuste kasutuslepingu lõppemise, lõpetamise või kinnistu omaniku vahetuse tõttu, on vee-ettevõtjal õigus sulgeda kinnistule vee andmine ja/või kanaliseerimine. 21.8. Omavolilise veekasutuse ja/või kanaliseerimise juhtumitel, mis ei mahu punktides 21.3 ja 21.4. toodu alla, määratakse hüvitis vee-ettevõtja põhjendatud tehnilise arvestuse alusel. 22. Ajutised torustikud 22.1. Vee-ettevõtja võib lubada ajutist veekasutust või heitvee ärajuhtimist ehitustele, ajutisele kaubandusele, tänavate, väljakute, parkide kastmiseks ning muudel juhtudel ajutise teenuste kasutuslepingu alusel. 22.2. Ajutisi vee- ja kanalisatsioonitorustikke on lubatud paigaldada ainult vee-ettevõtja antud tingimustel, kusjuures ühendus võib olla nii valla ühisveevärgi või kanalisatsiooniga kui ka kliendi vee- ja kanalisatsioonivõrguga. Viimasel juhul on vajalik ka kliendi nõusolek. 22.3. Ajutiste veetorustike ühendamisel tuletõrjehüdrantide või tänavakastmiskraanidega ei tohi olla takistatud nende sihtotstarbeline kasutamine. 22.4. Ajutiste vee- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine, hooldus ja likvideerimine toimub loataotlejate kulul. III. VEE JA HEITVEE MÕÕTMINE JA ARVESTUS 23. Üldnõuded 23.1. Ühisveevärgist klientidele müüdav vesi peab olema mõõdetud kinnistu veevärgile kliendi finantseerimisel paigaldatud veearvesti abil, kui vee-ettevõte ja kinnistu omanik või klient ei ole kokku leppinud teisiti. 23.2. Kinnistu piirides tarbitav vesi peab minema üldjuhul ühe veemõõdusõlme kaudu. Enam kui ühe veemõõdusõlme rajamine kinnistule ühisveevärgist vee võtmiseks võib toimuda erandina ja ainult vee-ettevõtja loaga. 23.3. Vee-ettevõtja võib lubada ajutisi veetorustikke ka ilma veearvestita. 24. Vee- ja heitveemõõdusõlm 24.1. Veemõõdusõlmede ehitamine, kasutamine ja veearvestite paigaldamine toimub vastavalt kehtivatele ehituseeskirjadele ja vee-ettevõtja esitatud nõuetele. 24.2. Üldjuhul peab veemõõdusõlm asuma hoones kohe välispiirde taga, võimalikult peakraani lähedal, kuivas ja valgustatavas ruumis, kus temperatuur ei lange alla 4 °C ja ei tõuse üle 40 °C. 24.3. Veemõõdusõlme ruum tuleb hoida korras ning juurdepääs veearvestile peab olema vaba. 24.4. Veemõõdusõlm paigutatakse vee-ettevõtja otsustusel veemõõdukaevu, kui: – hoones puudub selleks võimalus; – sisendustorustik varustab veega mitut kinnistut või kinnistute gruppi; – kinnistu on hoonestamata või puudub ruum, kus oleks välditud veearvesti külmumine. 25. Vee- ja heitveearvesti 25.1. Vee- ja/või heitveearvesti tüübi, suuruse ja arvu määrab vee-ettevõtja vastavalt tõenäolisele veetarbimisele ja heitvee kanaliseerimisele. 25.2. Kliendi ja vee-ettevõtja vaheliseks arvlemiseks vajalikud veearvestid kuuluvad üldjuhul kliendile, kui ei ole kokku lepitud teisiti. 25.3. Kliendi ja vee-ettevõtja vaheliseks arvelduseks kasutatavad arvestid peavad olema nõuetekohaselt taadeldud ja plommitud. 25.4. Arvestite taatlemist või plaanilist teenindamist korraldab selle omanik või vee-ettevõtja vastavalt selleks kliendiga sõlmitud teeninduslepingule. 25.5. Arvesti ja veemõõdusõlme plommide säilimise eest vastutab klient. Kõik veearvesti rikkumise või kaotsiminekuga seotud kulud kannab klient. 26. Veearvestus 26.1. Kliendi poolt veevõrgust tarbitud vee koguse arvestamise aluseks on veearvesti näit. 26.2. 31. detsembrini 2001. a tohib ühisveevärgist müüdavat veekogust arvestada käesoleva eeskirja ning vallavolikogu poolt kehtestatud vee kasutamise normide järgi. 26.3. Veearvesti näitude registreerimise korra ja sageduse määrab vee-ettevõtja, kusjuures näitude registreerimine ei või toimuda harvemini kui kord kvartalis. 26.4. Veearvesti või selle taatlusplommi rikke korral, kui klient pole rikkes süüdi, arvestatakse tarbitud vee kogus rikke avastamisele eelnenud mõõteperioodi kolme kuu keskmise tarbimise järgi. 26.5. Veearvestita klientide tarbitud veekoguse määramine toimub vastavalt kinnitatud kulunormidele või eraldi teostatud arvestustele. 26.6. Ühisveevärgil asuvatest tuletõrjehüdrantidest tulekustutusvee võtmist ning avalikest veevõtukohtadest vee võtmist reguleeritakse vee-ettevõtja ja vallavalitsuse vahel sõlmitud lepinguga. 26.7. Ühekordsed veetarvitused (läbipesud, katsetused jms) arvestatakse vee-ettevõtja poolt iga kord vastavalt põhjendatud deklareeritud kasutusele või mõõdetakse. 27. Heitvee vooluhulga arvestus 27.1. Kliendilt ühiskanalisatsiooni ärajuhitava heitvee vooluhulk arvestatakse üldjuhul võrdseks ühisveevõrgust tarbitud veehulgaga või mõõdetakse eraldi heitveearvestiga. Heitvee mõõtmist kasutatakse ainult siis, kui üks lepingupooltest seda soovib; kõik mõõdusõlme ehitamise ja hooldusega seotud kulud kannab seda soovinud pool. 27.2. Kui sõltuvalt tarbimise iseloomust on ärajuhitava heitvee kogus oluliselt väiksem tarbitava vee kogusest ja heitvett ei mõõdeta eraldi, võib klient taotleda vee-ettevõtjalt heitveekoguse vähendamist, kui kanalisatsiooni mittejuhitava veekoguse määramiseks paigaldatakse eraldi veearvesti. 27.3. Kliendid, kelle heitvett ei mõõdeta ja kes saavad osa või kogu vee muudest veevõtukohtadest kui ühisveevärk, peavad kokkuleppel vee-ettevõtjaga selle vee mõõtmiseks paigaldama veearvesti või esitama muud andmed, mis on vajalikud heitveekoguse määramiseks. Kui eespool toodud kliendid ei esita vajalikke andmeid, on vee-ettevõtjal õigus kuni andmete saamiseni arvestada nende klientide heitvee ärajuhtimist ühendustoru maksimaalse läbilaskevõime järgi põhjendatud tehnilise arvestuse alusel. 27.4. Kliendi sademevee kogus arvestatakse sademete statistiliste andmete keskmise alusel katuste, kõvakattega teede ja platside pinnalt, kust toimub äravool ühiskanalisatsiooni, või mõõdetakse. 27.5. Avalikelt teedelt, tänavatelt ja väljakutelt sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ühiskanalisatsiooni juhtimise ja puhastamise kohta sõlmib vallavalitsus sellekohase lepingu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdajaga. Nimetatud vee kogus arvestatakse vee-ettevõtja põhjendatud tehnilise arvestuse alusel või mõõdetakse. IV. HEITVEE VASTUVÕTUTINGIMUSED ÜHISKANALISATSIOONI 28. Üldnõuded 28.1. Valla ühiskanalisatsiooni on lubatud juhtida ainult sellist heitvett, mis vastab puhastusseadmete tehnilistele nõuetele. 28.2. Ühiskanalisatsiooni on keelatud juhtida heitvett, mis sisaldab: – torustikele kleepuvaid või ummistusi tekitavaid aineid; – põlemis- ja plahvatusohtlikke aineid ja naftasaadusi, kontsentratsiooniga mitte üle 5 mg/l; – elukeskkonnale ohtlikke mürkaineid; – radioaktiivseid aineid; – keskkonnaohtlikku bakterioloogilist reostust; – biopuhastusele toksiliselt mõjuvaid aineid; – keskkonnaohtlikke bioloogiliselt raskesti lagundatavaid aineid. 28.3. Ühiskanalisatsiooni on keelatud juhtida heitvett kõrgema temperatuuriga kui 40 °C ja mille pH on väiksem kui 6,0 või suurem kui 11,0. 28.4. Ühiskanalisatsioonis on keelatud tekitada sisselaskudega nii hüdraulilist kui ka reostuslikku löökkoormust. 28.5. Ühiskanalisatsiooni on keelatud lasta olmeprügi, ehitusprahti, tööstusjäätmeid, lokaalpuhastitest kogutud jäätmeid jms. 28.6. Ühiskanalisatsiooni on keelatud juhtida reostust, mille kohta puudub kanalisatsioonivõrgus ärajuhitava heitvee komponentidele kinnitatud piirväärtus või mille osas ei ole klient oma taotluse alusel saanud vee-ettevõtjalt vastuvõtutingimusi. 28.7. Ühiskanalisatsiooni ei tohi juhtida tinglikult puhast heitvett, sademe- ja drenaaživett, kui see ei ole kooskõlastatud vee-ettevõtjaga. 29. Reostuse lubatud piirväärtuste kehtestamine 29.1. Ühiskanalisatsiooni juhitava heitvee reostusnäitajate piirväärtused konkreetsetele saaste-ainetele kehtestab vee-ettevõtja kooskõlastatult vallavalitsusega, lähtudes rajatiste kaitsest ja väljalasketingimuste tagamisest suublas. Seejuures arvestatakse: – puhastusseadmete olemasolu ja koosseisu ühiskanalisatsioonil; – saasteainete mõju puhastusprotsessidele ja kanalisatsioonirajatistele; – kanalisatsiooni teeninduspersonali ohutute töötingimuste tagamist; – keskkonna- ja tervisekaitse kehtestatud täiendavaid nõudeid. 29.2. Kui kliendi heitvesi ei vasta lubatud sisselasketingimustele, tuleb kliendil heitvesi enne ühiskanalisatsiooni juhtimist puhastada lokaalpuhastis nõutava tasemeni. Reostuskoormuse suure ebaühtluse korral tuleb kliendil ehitada heitvee keskendaja. 29.3. Klient on kohustatud hooldama ja hoidma oma lokaalpuhasti töökorras. Vee-ettevõtjal on õigus kontrollida kliendile kuuluva puhasti tööd ning teha asjakohaseid ettekirjutisi, mis on kliendile täitmiseks kohustuslikud. 30. Heitvee reostuse määramine 30.1. Kliendi poolt kanalisatsiooni juhitava heitvee reostuse määrab vee-ettevõtja regulaarselt või pisteliselt võetavatest heitveeproovidest. Olmereoveest või viimasele ligilähedase ja sellest madalama reostusastmega heitveest regulaarseid proove ei võeta. 30.2. Proovivõtukohad (kontrollkaevud) määratakse vee-ettevõtja poolt ja fikseeritakse dokumentaalselt. Sobiva proovivõtukoha puudumisel peab klient selle välja ehitama vee-ettevõtja ettekirjutuste kohaselt. Kui kliendil on mitu eelnevalt vee-ettevõtja poolt kooskõlastatud väljalasku ühiskanalisatsiooni, määratakse igale väljalasule eraldi proovivõtukoht. 30.3. Regulaarse proovivõtu sageduse, kuid mitte harvemini kui üks kord kvartalis, ja võimalikud proovivõtu eritingimused ning määratavad reostusnäitajad sõltuvalt reostuse iseloomust määrab vee-ettevõtja. 30.4. Proovi võtab vee-ettevõtja ja reostusastme määrab kehtivas korras selleks atesteeritud labor vee-ettevõtja tellimusel. Proovivõtmine toimub kliendi esindaja või kohaliku keskkonnakaitse- esindaja juuresolekul. Kliendi esindaja keeldumise korral viibida proovi võtmise juures, on vee-ettevõtjal õigus võtta proovi iseseisvalt. 30.5. Reostusastet iseloomustava proovi saamiseks on vee-ettevõtjal õigus eelnevalt tutvuda kliendi tootmistehnoloogiaga, vee- ja kanalisatsioonisüsteemiga ning lokaalsete puhastitega. Seejuures lasub kliendil kõigi tema heitveega ärajuhitavate reoainete ja tema kinnistul kasutatavate või hoitavate ainete, mille kohta on kehtestatud kanalisatsiooni juhtimise keeld, vee-ettevõtjale teatavakstegemise kohustus. 30.6. Proovide võtmine ja reostusastmete määramine toimub vee-ettevõtja kulul. Kliendil on õigus oma kulul nõuda täiendavate proovide võtmist ja reostusastmete määramist. 31. Heitvee ärajuhtimise ja puhastamise hinnataseme määramine 31.1. Kliendi poolt ühiskanalisatsiooni juhitava heitvee teenuse hinnataseme aluseks on heitvee reostuse määramise tulemused vastavalt vallavalitsuse poolt kinnitatud «Võnnu ühiskanalisatsiooni süsteemi juhitud heitvee hinnalisandi määramise juhendi» kohaselt. 31.2. Hinnatase kehtib alates kalendrikuust, millal proov võeti, kuni järgmise kvartali proovivõtukuuni (üldjuhul võetakse proove üks kord kvartalis). Kui kalendrikuu jooksul võeti rohkem kui üks proov, võetakse sellel kuul hinnataseme määramisel aluseks proovide keskmised reostusnäitajad. Järgnevatel kuudel kuni proovivõtukuuni on aluseks viimase proovi reostusnäitajad. 31.3. Kui kliendil on mitu väljalasku ühiskanalisatsiooni, kehtestatakse hind suurimate reostusnäitajatega väljalasu vastavate näitajate alusel. Kui kliendil on kaks või enam eraldatud veevarustusega (eraldi veearvestusega) ja ka eraldatud kanalisatsiooniga süsteemi või eraldi asuvad kanalisatsioonilasud on varustatud mõõteseadmetega, siis on võimalik kliendi soovil ning kokkuleppel vee-ettevõtjaga väljalaskudele kehtestada hinnad eraldi. 31.4. Hinnataseme suurendamine ülemäärase reostuse kanalisatsiooni juhtimise eest toimub, kui ükskõik millisel ajahetkel määratud saastenäitaja ületas kehtestatud piirväärtust. Kõrgendatud hinnatase kehtib alates kuust, mil ületamine registreeriti, kuni järgmise kvartalile järgneva proovivõtu kalendrikuuni. Vee-ettevõtja võib avariilise või lühiajalise reostuse ületamise puhul hinnataseme suurendamist mitte rakendada, kui klient võttis viivitamatult tarvitusele meetmed reostuse alandamiseks ning teatas kohe sellest vee-ettevõtjale ja seda aktsepteeriti. V. VEE ANDMISE JA HEITVEE VASTUVÕTU KATKESTAMISE KORD 32. Üldeeskiri 32.1. Vee andmine ja heitvee vastuvõtmine toimub pidevalt, kui kliendiga sõlmitud teenuste kasutamise lepingus pole ette nähtud teisiti. 32.2. Vee andmise ja heitvee vastuvõtu katkestamine või piiramine on lubatud üksnes käesolevas eeskirjas, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduses, veeseaduses ja muudel seadusandluses ettenähtud juhtudel. 33. Vee andmise katkestamine või piiramine 33.1. Vee-ettevõtjal on õigus ette teatamata katkestada täielikult või osaliselt vee andmine klientidele või heitvee vastuvõtt neilt: – loodusõnnetuse korral; – energiavarustuse katkemisel; – veevärgi- või kanalisatsioonirajatise avarii korral; – vajadusel suurendada vee andmist tulekahjukohtadele. 33.2. Vee-ettevõtjal on õigus etteteatamisel ajutiselt katkestada vee andmine või piirata seda, kui see on vältimatu veevärgi- või kanalisatsiooniseadmete ja -torustike remondiks ning ühendustöödeks. Vee-ettevõtja on kohustatud informeerima kliente eelseisvast vee andmise katkestamisest vähemalt üks päev ette. 33.3. Kui vee andmise katkestamine toimus vee- või kanalisatsioonirajatiste avarii või nende remondi tõttu, peab vee-ettevõtja tagama veevõrgust üle kuue tunni ette teatamata ja üle 24 tunni etteteatamisega väljalülitatud elumajade ajutise veevõtu võimaluse. 34. Vee andmise ja heitvee vastuvõtu peatamise õigus 34.1. Vee-ettevõtjal on õigus eelneva kirjaliku hoiatuse alusel peatada kliendile vee andmine või temalt heitvee vastuvõtmine kas täielikult või osaliselt: – kui klient on viivitanud oma maksekohustuse tasumisega üle ühe kuu alates maksetähtaja saabumisest; – kui klient ei võimalda vee-ettevõtja esindajal üle vaadata veemõõdusõlme, kliendi vee- ja kanalisatsioonivõrke, kliendi veeseadmeid ja -rajatisi, kontrollida veearvestit ja selle näite (ka siis, kui puudub vaba juurdepääs või arvesti on uputatud), panna plomme või teha muid ülevaatuse töid; – vee-ettevõtja poolt tehtud käesolevast eeskirjast tulenevate ettekirjutuste mittetäitmisel; – vee tarbimise kehtestatud piirkoguste ületamisel või heitvee vastuvõtutingimuste mittetäitmisel. 34.2. Vee-ettevõtjal on õigus katkestada vee andmine ja/või sulgeda kanalisatsiooni väljalask, kui: – tuleb ilmsiks omavoliline ühendus ühisveevärgi või -kanalisatsiooniga; – kliendi seadmete puudulikkuses võib näha ohtu ühisveevärgile või teistele klientidele, sealhulgas keelatud ühenduste ilmsikstulekul majatorustikes. 34.3. Vee andmist ja heitvee vastuvõttu jätkatakse pärast peatamispõhjuste likvideerimist ja katkestuskulude tasumist vee-ettevõtjale. VI. NÕUDED KINNISTUTORUSTIKELE JA ABONENDI KOHUSTUSED 35. Nõuded kinnistutorustikele 35.1. Kinnistu veevärk ja kanalisatsioon peavad olema paigaldatud vastavuses nende kohta käivate õigusaktide, normdokumentide ja vee-ettevõtja nõuetega. Kinnistu veevärgile ja kanalisatsioonile kohaldatakse asjaõigusseaduse paragrahvis 164 sätestatut. 35.2. Vee-ettevõtjal on õigus kinnistutorustikul plommida: – veearvestita tuletõrjesüsteemi sulgurid ja hüdrandid; – vee- või heitveearvesti liitmiku; – vee- või heitveemõõdusõlme sulguri; – omavolilise või keelatud ühenduse sulguri. 35.3. Tuletõrjehüdrantidelt ja -siibritelt võib abonentplomme maha võtta järgmistel juhtudel: – tuletõrje veevarustussüsteemide ja -pumpade proovimiseks pärast kooskõlastamist vee-ettevõtjaga; – tulekahju kustutamiseks, kusjuures plommide eemaldamisest on klient kohustatud vee-ettevõtjale teatama 24 tunni jooksul. 36. Kliendi kohustused ja õigused 36.1. Kliendil on õigus nõuda vee-ettevõtjalt nendevahelisest lepingust ja käesolevast eeskirjast tulenevate kõigi kohustuste täitmist. 36.2. Klient on kohustatud tagama tema veevärgi- ja kanalisatsioonivõrkude, rajatiste ja seadmete nõuetekohase ekspluatatsiooni ja korrasoleku ning lubama paigaldada kinnistu veevärgile vajadusel veearvesteid ning tagama nende toimimise ja säilivuse. 36.3. Klient on kohustatud lubama vallavolikogu otsusega volitatud isikul kontrollida käesoleva eeskirja punktis 36.2, 36.4 ja 36.7 sätestatud nõuete täitmist. 36.4. Klient on kohustatud tagama tema kinnistul olevate asula ühisveevärgi ja kanalisatsioonivõrkude ning seadmete nõuetekohase kaitse ning vee-ettevõtja pandud plommide puutumatuse. Klient ei tohi kinnistu veetoru kohale jääval maal püstitada ehitisi ega ladustada materjale. 36.5. Klient on kohustatud viivitamatult teatama vee-ettevõtjale kõigist tema kinnistul asetleidnud veevärgi- ja kanalisatsiooniavariidest ning muudest juhtumitest, mis võivad ohustada ühisveevärki või -kanalisatsiooni. 36.6. Klient vastutab tema hoole alla antud VK plommide, tähiste ja seadmete säilimise eest ning on kohustatud kohe teatama vee-ettevõtjale nende kadumisest või rikkumisest. 36.7. Klient peab hoidma lume- ja jäävabad tema hooldusalusel territooriumil olevad tuletõrjehüdrantide ja kinnistu peakraani maapealsed kaaned. 37. Vastutus tekitatud kahjude eest 37.1. Klient kannab täielikku vastutust eranditult kõigi tema kinnistul paiknevate sulgurseadmete säilivuse, komplektsuse, töökõlblikkuse ja normaalse tehnilise seisundi eest, mis peavad ära hoidma maapinnast allpool asuvate ruumide üleujutuse kanalisatsiooniavariide korral. Kui üleujutuse on põhjustanud sulgurseadmete puudumine kliendi valduses oleva sanitaararmatuuri, kanalisatsioonivõrkude, -rajatiste ja -seadmete mittekorrasolek, kannab vastutust tekitatud kahju eest klient olenemata sellest, kas avarii (ummistus, üleujutus) juhtus kliendi sisevõrgul või ühiskanalisatsioonil. 37.2. Kõik juriidilised ja füüsilised isikud, kes on süüdi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsioonivõrkude, -rajatiste, -seadmete või -tähiste vigastamises, kannavad materiaalset vastutust vee-ettevõtjale tekitatud kahju eest. Juriidilised ja füüsilised isikud, kes on vigastanud veevärgi- ja kanalisatsioonivõrke, -seadmeid või -rajatisi, on kohustatud sellest viivitamatult teatama vee-ettevõtjale. 37.3. Veevärgi ja kanalisatsioonirajatiste, -võrkude, -seadmete ja -tähiste rikkumises süüdiolevad isikud võetakse vastutusele seadusega ettenähtud korras. 38. Vastutus ülemäärase reostuse ühiskanalisatsiooni juhtimise eest 38.1. Avariijuhtudest, mis põhjustasid ärajuhitava heitvee reostusastme tõusu, samuti kanalisatsioonirajatistele või looduskeskkonnale ohtlike täiendavate ainete sattumisest ühiskanalisatsiooni, tuleb viivitamatult teatada vee-ettevõtjale. 38.2. Kui kliendi poolt ärajuhitavas heitvees leitakse ühiskanalisatsioonirajatisi või looduskeskkonda ohustavat reostust, mille kohta puudub antud kanalisatsioonivõrgu vastuvõtule kinnitatud piirväärtus või mille kohta klient ei ole saanud vee-ettevõtjalt oma taotluse alusel väljalasu tingimusi, võib vee-ettevõtja suurendada heitvee ärajuhtimise hinda kuni viiekordselt. 38.3. Kontsentreeritud või ülemäärase reostuse juhtimise korral ühiskanalisatsiooni, mille tagajärjel kahjustati kanalisatsioonirajatisi või toimus looduskeskkonna ülemäärane reostus, rakendatakse selles süüdiolevate juriidiliste või füüsiliste isikute suhtes sanktsioone seadusega ettenähtud korras koos tekitatud kahju hüvitamisega. VII. TEENUSTE KASUTUSLEPING 39. Lepingu sõlmimine 39.1. Teenuste kasutusleping sõlmitakse, kui on täidetud käesoleva eeskirja ja liitumislepingu tingimused ning makstud liitumistasu. Kuni liitumistasu viimase osamakse tasumiseni võib teenuste kasutamiseks sõlmida ajutise tähtajalise teenuste kasutuslepingu. 39.2. Ühekordse veekasutuse ja/või kanaliseerimise loa ja arve saamiseks esitab seda soovinud füüsiline või juriidiline isik vee-ettevõtjale vormikohase avalduse. 40. Lepingu lõpetamine 40.1. Teenuste kasutusleping lõpetatakse kliendi taotlusel, kui ta edaspidi ei soovi teenuseid kasutada, või kinnistu võõrandamisel kolmandatele isikutele. Klient on kohustatud teatama lepingu lõpetamisest seitse päeva ette ning tasuma lõpparve kasutatud vee ja ärajuhitud heitvee eest. Uus omanik peab seitsme päeva jooksul teatama vee-ettevõtjale kohustuste ülevõtmisest ja sõlmima lepingu vee-ettevõtjaga, kui ta soovib jätkata teenuste kasutamist, vastasel juhul vee andmine ja/või heitvee vastuvõtmine katkestatakse. 40.2. Vee-ettevõtjal on õigus tühistada kliendiga sõlmitud leping, kui klient ei ole määratud tähtajaks kõrvaldanud põhjusi, mille alusel oli vee andmine peatatud. 40.3. Pärast lepingu lõpetamist lahutab vee-ettevõtja kliendi veevarustus- ja kanalisatsioonivõrgud valla ühisveevõrgust ja -kanalisatsioonist. Lepingu tühistamisel liitumistasu ei tagastata. 41. Teenuste kasutuslepingu uuendamine 41.1. Kliendil on õigus lepingu uuendamisele. Kui leping tühistati punkti 40.2 alusel, siis uuendatakse leping vaid juhul, kui hooletuse tagajärjed või muu süüline tegevus on nõutud viisil kõrvaldatud. 41.2. Lepingu uuendamiseks peab klient tasuma nii ühisveevõrgust ja -kanalisatsioonist lahutamise kui ka uuesti ühendamise kulud. VIII. LÕPPSÄTTED 42. Eriarvamused Kõik kliendi ja vee-ettevõtja vahelised vaidlused lahendatakse kehtivate õigusaktide kohaselt.