Saku Vallavolikogu — Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hinna reguleerimise kord — KO, 57, 1097

Määrus kehtestatakse «Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse» (RT I 1999, 25, 363; 2000, 39, 238; 102, 670) paragrahvi 14 lõike 2, «Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse» (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322) paragrahvi 6 lõike 1 ning «Konkurentsiseaduse» (RT I 1998, 30, 410; 1999, 89, 813; 2000, 53, 343; RT III 2000, 21, 232) paragrahvi 17 lõike 2 alusel. I. ÜLDOSA 1. Kord reguleerib ühisveevärgi abil veevarustuse ning ühiskanalisatsiooni abil heit-, sademete-, drenaaži- või muu pinnase- ja pinnavee (edaspidi heitvee) ärajuhtimise teenusele hinna kehtestamist Saku valla haldusterritooriumil. 2. Veevarustuse teenuse hinna (edaspidi vee hind), mis koosneb vee abonenttasust ja tasust võetud vee eest (edaspidi veetarbimistasu) ning heitvee ärajuhtimise teenuse hinna (edaspidi heitvee hind), mis koosneb heitvee abonenttasust ja tasust heitvee ärajuhtimise eest (edaspidi heitveetasu) kehtestab Saku Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) vee-ettevõtja poolt esitatud kirjaliku taotluse alusel vastavalt rakendusjuhendile (lisa 1). 3. Vee ja heitvee hinna (edaspidi teenuse hind) muutmise taotlus peab sisaldama: 3.1. ettepanekut hinna kehtestamise aja ning kehtivusperioodi kohta; 3.2. veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse mahtusid eelmise majandusaasta ning taotletava hinna kehtivusperioodi kohta majandusaastate kaupa; 3.3. eelmise majandusaasta auditeeritud raamatupidamise aastaaruannet; 3.4. põhjendusi, kui hindade struktuuris esineb diferentseeritus erinevate klientide või nende gruppide suhtes. 4. Vallavalitsus menetleb teenuse hinna kehtestamist hiljemalt 30 päeva jooksul pärast vee-ettevõtja poolt taotluse esitamist. Vallavalitsusel on õigus nõuda vee-ettevõtjalt täiendavaid andmeid, mis on seotud teenuse hinna kehtestamisega, mille puhul lükkub menetluse aeg edasi 45 päevale taotluse esitamisest. 5. Kui vee-ettevõtja poolt esitatud hinnataotlus ei ole piisavalt põhjendatud, lükkab vallavalitsus taotluse tagasi. 6. Kehtestatav teenuse hind peab tagama vee-ettevõtjal: 6.1. põhjendatud tootmis- ja tegevuskulude katmise, sealhulgas vee kvaliteedi- ja ohutusnõuete ning keskkonnakaitse tingimuste täitmise kulud; 6.2. põhjendatud tulukuse, mis võimaldab investeeringute tegemise valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni uuendamiseks vee-ettevõtja ja vallavalitsuse vahel kokkulepitud mahus, samuti laenude tagasimaksed ja intressikulude katmise. 7. Teenuse hinna määramisel arvestatakse erinevate klientide ja kliendigruppide iseärasusi lähtudes nende tarbimismahtudest, reostuskoormusest ning majandustegevuse seotusest võrkude ekspluatatsioonikindlusega ja elanike maksevõimet. 8. Teenuse hind hakkab kehtima kolm kuud pärast avalikustamist, mis toimub samas korras Saku Vallavolikogu õigusaktidega. II. VEE JA HEITVEE ABONENTTASU 9. Vee ja heitvee abonenttasu kehtestatakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni korrasoleku ja nõuetekohase toimimise tagamiseks, vajalike püsikulude osaliseks katmiseks ja kulude õiglasemaks jaotamiseks klientide vahel. 10. Vee ja heitvee abonenttasu maksavad kõik kliendid, kelle veevärk ja kanalisatsioon on ühendatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga, sõltumata teenuse kasutamisest. 11. Vee ja heitvee abonenttasu kehtestamisel peab arvestama: 11.1. põhjendatud püsikulude katmist mitte üle 20% vee- ja kanalisatsiooniteenuste müügimahust; 11.2. vee kvaliteedi säilitamiseks küllaldase veevahetuse tagamise vajadust torustikes; 11.3. tarbijate iseärasusi, lähtudes nende veetarvitusest ning vajadusel ärajuhitava heitvee reostusastmest ja kogusest. 12. Kui klient kasutab neist ainult üht, kas veevarustuse või heitvee ärajuhtimise teenust, maksab ta kasutatavale teenusele arvutatud osa abonenttasust vastavalt rakendusjuhendile. 13. Jooksval aastal ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitunud klientidel arvestatakse abonenttasu alates liitumise kuust, lähtudes tehnilistes tingimustes (Saku Vallavolikogu 13. mai 1999. a määrus nr 8 «Veevõrgu ja kanalisatsiooni kasutamise eeskiri Saku vallas») määratud tarbimismahust. 14. Kui jooksval aastal kliendi kuu tegelik tarbimine ületab abonenttasu arvestamisel lähtutud tarbimiskoguse (vastavalt rakendusjuhendile) rohkem kui 10%, on vee ettevõtjal õigus rakendada koguste kõikumise koefitsienti nimetatud kuul arvestusliku tarbimiskoguse ja reaalse tarbimiskoguse suhtena. III. VEETARBIMIS- JA HEITVEETASU 15. Veetarbimis- ja heitveetasu määrad kehtestab vallavalitsus ühisveevärgist võetud 1 m3 vee ja ühiskanalisatsiooni juhitud 1 m3 heitvee kohta. 16. Veetarbimis- ja heitveetasu peab tagama tekkivate muutuvkulude katmise, mis on otseselt seotud kliendi poolt ühisveevärgist võetud või ühiskanalisatsiooni suunatud heitveekogusega ning selle reostusastmega, ning abonenttasuga arvestamata püsikulude katmise. 17. Heitvee jaotus saastegruppidesse toimub vastavalt Saku ühiskanalisatsiooni juhitud heitvete jaotusele saastegruppidesse olenevalt saastenäitajatest (lisa 2). 18. Kliendi poolt ühiskanalisatsiooni juhitud heitvee reostusastme ja hinnalisandite määramine lubatud piirkontsentratsiooni ületamise korral toimub vastavalt Saku ühiskanalisatsioonisüsteemi juhitud heitvete proovide võtmise, saasteastme ja hinnalisandite määramise juhendile (lisa 3) ning tarifitseerimistabelile (lisa 4). 19. Vee-ettevõtja võib jooksva aasta kliendi heitveetasu korrigeerida vastavalt heitveeproovide analüüside tulemustele. 20. Tarbitud vee- ja heitvee koguste arvestus toimub vastavalt lisas 5 toodud arvestuse alustele. IV. RAKENDUSSÄTE 21. Määrus jõustub 1. juunil 2001. a. Volikogu esimees Lemmi ORO Saku Vallavolikogu 10. mai 2001. a määruse nr 13 «Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste hinna reguleerimise korra kehtestamine» lisa 1 VEE JA HEITVEE HINNA REGULEERIMISE KORRA RAKENDUSJUHEND I. VESI 1. Vee hinna kehtestamisel lähtutakse vee-ettevõtja kinnitatud eelarvest ja klientide eelneva 12-kuulise perioodi tegelikust tarbimiskogusest. 1.1. Arvutuse aluseks on taandatud tarbimiskogus lähtuvalt kõrgema teeninduskindluse vajadusest ja ühtsest baashinnast. 2. Vee baashinna arvutus ja grupeerimise alused 2.1. Baashind arvutatakse aasta vee eelarvemahu jagamisega aasta tarbimiskogusega. 2.2. Tarbijad grupeeritakse kahte põhigruppi: 2.2.1. füüsilised isikud, välja arvatud füüsilisest isikust ettevõtjad (edaspidi eratarbijad); 2.2.2. juriidilisest isikust tarbijad ja füüsilisest isikust ettevõtjad (edaspidi juriidilisest isikust tarbijad). 2.3. Suurima kuu keskmise tarbimisega tarbijagrupi tarbijate arv taandatakse lähtuvalt väiksema keskmise tarbimisega tarbijagrupi tingimustele. 3. Vee tarbijahindade arvutus 3.1. Juriidilisest isikust tarbijad – taandatud tarbijate arvust ja keskmisest tarbimiskogusest lähtudes arvutatakse aasta taandatud tarbimiskogus. 3.1.1. Tarbijahind (kr/m3) arvutatakse kasutades taandatud tarbimiskogust, baashinda ja tegelikku tarbimiskogust. 3.2. Eratarbijad – tarbijahind (kr/m3) arvutatakse eratarbijate grupile arvestatud eelarvemahu ja tegeliku tarbimiskoguse alusel. 4. Vee tarbijahinna jaotus abonenttasuks ja tarbimistasuks 4.1. Vee abonenttasu kuumäär ühele tarbijale on 0 krooni. II. HEITVESI 5. Heitvee hindade kehtestamisel lähtutakse vee-ettevõtja kinnitatud eelarvest ja klientide eelneva 12-kuulise perioodi tegelikest tarbimiskogustest. 5.1. Arvutuste aluseks on taandatud tarbimiskogused lähtuvalt väiksema reostusohu allikast ja ühtsest baashinnast. 6. Heitvee baashinna arvutus ja grupeerimise alused 6.1. Baashind arvutatakse aasta heitvee eelarvemahu jagamisel taandatud aasta tarbimiskogusega. 6.2. Tarbijad grupeeritakse kahte põhigruppi: 6.2.1. füüsilised isikud, välja arvatud füüsilisest isikust ettevõtjad (edaspidi eratarbijad); 6.2.2. juriidilised isikud ja füüsilisest isikust ettevõtjad (edaspidi juriidilised isikud). 6.3. Reostusohu hindamisel lähtutakse heitvee saastegruppide saastenäitajatest alljärgnevalt: 6.3.1. 1. ohugrupp – lubatud piirkontsentratsiooniline saaste; 6.3.2. 2. ohugrupp – olmeheitvee saastegrupi ja lubatud piirkontsentratsiooni vaheline keskmine saaste; 6.3.3. 3. ohugrupp – olmeheitvee saastegrupi maksimaalne saaste. 6.4. Juriidiliste isikute jaotus 1. ja 2. ohugruppi toimub heitvee analüüsidest ja majandustegevuse iseloomust (tarbija käitleb oma majandustegevuses kemikaale, väetisi, naftasaaduseid jms) lähtuvalt. 7. Heitvee taandatud tarbimiskoguste arvutus 7.1. Eratarbijate grupi taandatud tarbimiskogus = tegelik tarbimiskogus × 3. ohugrupi koefitsient. 7.2. Juriidilisest isikust tarbijate grupi taandatud tarbimiskogus = tegelik tarbimiskogus × 1. ja 2. ohugrupi keskmine koefitsient. 8. Koefitsientide arvutus 8.1. 3. ohugrupi koefitsient = olmeheitvee summeeritud saaste (mg/l) : keskmine summeeritud saaste (mg/l); 8.2. 2. ohugrupi koefitsient = 1; 8.3. 1. ohugrupi koefitsient = lubatud piirkontsentratsiooni summeeritud saaste (mg/l): keskmine summeeritud saaste (mg/l). 9. Heitvee tarbijahindade arvutus 9.1. Eratarbija hind = taandatud tarbimiskogus × baashind : tegelik tarbimiskogus; 9.2. 2. ohugrupi juriidilisest isikust tarbija hind = baashind; 9.3. 1. ohugrupi juriidilisest isikust tarbija hind = (grupi taandatud tarbimiskogus – 2. ohugrupi tarbimiskogus) × baashind : 1. ohugrupi tegelik tarbimiskogus. 10. Tarbijahinna jaotus abonenttasuks ja tarbimistasuks 10.1. Heitvee abonenttasu kuumäär ühele tarbijale on 0 krooni. Saku Vallavolikogu 10. mai 2001. a määruse nr 13 «Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste hinna reguleerimise korra kehtestamine» lisa 2 SAKU ÜHISKANALISATSIOONI JUHITUD HEITVETE JAOTUS SAASTEGRUPPIDESSE OLENEVALT SAASTENÄITAJATEST Saastenäitaja SG-1 SG-2 SC-3 LPK SG-4 SG-5 SG-6 SG-7 SG-8 mg/l (olmeheitvesi) MAKSUSTATAKSE ÜLEREOSTUSTASUGA HÕLJUVAINED HA 0….15 16….200 201….500 500 501….750 751….1000 1001….1250 1251….1500 1501….2000 BHT 7 0….11 12….150 151….375 375 376….560 561….750 751….940 941….1130 1131….1500 KHT 750 751….1000 1001….1250 1251….1500 1501…2000 2001….2500 PH 6,5….8,5 6,0….6,4 5,5….5,9 5,0….5,4 8,6….9,5 9,6….10,5 10,6….11,5 TEMPERATUUR C 40 C 40….80 C ÜLE 80 C NA, FTA, ÕLID NS 0….0,5 0,6….1,5 1,6….5,5 5,5 5,6….’15,0 15,1….30,0 30,1….50,0 50,1….75,0 75,1….100,0 RASVAD R 50 51….100 101….150 151….200 201….250 251….300 FOSFOR P üld 0….1,5 1,6….5,0 5,1….10,5 10,5 10,6….11,5 11,6….12,5 12,6….13,5 13,6….15,0 15,1….20,0 LÄMMASTIK N üld 0….5,0 5,1….60,0 60,1….100 100 101….115 116….130 131….145 146….160 161….175 SPAA 44 45….75 76….100 101….150 FENOOLID 2,9 3,0….3,5 3,6….5,0 5,1….10,0 TSÜANIIDID 0,37 0,38….0,50 0,51….0,70 0,71….1,00 KROOM Cr üld 5,5 5,6….7,5 7,6….10,0 10,1….12,0 KROOM Cr 6+ 0,04 0,041….0,050 0,051….0,070 0,071….1,000 VASK Cu 0,26 0,27….0,30 0,31….0,50 0,51….1,00 RAUD Fe 10,56 10,57….12,00 12,01….15,00 15,01….20,00 TSINK Zn 0,33 0,034….0,40 0,41….0,50 0,51….0,75 NIKKEL Ni 1,1 1,2….1,5 1,6….2,0 2,1….2,5 KAADMIUM Cd 0,22 0,23….0,26 0,27….0,30 0,31….0,35 PLII Pb 0,22 0,23….0,26 0,27….0,30 0,31….0,35 ELAVHÕBE Hg 0,01 0,015….0,030 0,031….0,050 0,051….0,100 ARSEEN As 0,22 0,23….0,26 0,27….0,30 0,31….0,35 MOLÜBDEEN Mb 0,22 0,23….0,26 0,27….0,30 0,31….0,35 Märkus: 1. 8-SG SAASTENÄITAJATE ÜLETAMISE KORRAL – KATKESTATAKSE OBJEKTI VEEGA VARUSTAMINE VÕI SULETAKSE KANALISATSIOON – RAKENDATAKSE KUNI VIIEKORDSET 8-SG ÜLEREOSTUSTASU 2. SG – SAASTEGRUPP 3. LPK – LUBATUD PIIRKONTSENTRATSIOON Saku Vallavolikogu 10. mai 2001. a määruse nr 13 «Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste hinna reguleerimise korra kehtestamine» lisa 3 SAKU VALLA HALDUSTERRITOORIUMIL OLEVASSE ÜHISKANALISATSIOONISÜSTEEMI JUHITUD HEITVETE PROOVIDE VÕTMISE, SAASTEASTME JA HINNALISANDITE MÄÄRAMISE JUHEND 1. Juhendiga määratakse heitvetest proovide võtmise, klientide (objektide) heitvee saasteastme määramise ja hinnalisandite rakendamine. 2. Juhendiga sätestatud kord kehtib kõikide Saku ühiskanalisatsioonisüsteemiga liitunud klientide (objektide) kohta. 3. Kliendi kanalisatsiooniteenuste tariifid koosnevad heitveetasust, abonenttasust ja ülereostuse puhastamise tasust (lubatud piirkontsentratsiooni (edaspidi LPK)) ületamise eest. 4. Kanalisatsioonivõrku juhitava heitvee hulk määratakse kindlaks veevõrgust kliendile antud veehulga järgi. 4.1. Kui veega varustamine toimub muudest veevõtuallikatest või kui vesi kuulub põhimaterjalina valmistoodangu koosseisu või teistel erijuhtudel, määratakse heitvee hulk kindlaks kehtivate veevarustuse ja kanalisatsiooni kasutamise eeskirjadega ettenähtud korras. 5. Heitveed grupeeritakse saastegruppidesse vastavalt heitvee saasteastmele (vt lisa 2): 5.1. 1. saastegrupp – tinglikult puhtad heitveed (basseinide läbivooluveed, jahutusveed, drenaaživeed jms, kui nende saasteaste on grupi saastenäitajate piires); 5.2. 2. saastegrupp – olme heitvee kvaliteediga heitveed, kui nende saasteaste on olmeveegrupi saastenäitajate piires; 5.3. 3. saastegrupp – tööstuslikud heitveed, kui nende saasteaste on grupi saastenäitajate piires; 5.4. 4.–8. saastegrupp – lubatud piirkontsentratsiooni ületavad heitveed, kui nende saasteaste on vastava grupi saastenäitajate piires. 6. Kliendid, kes kanaliseerivad oma heitvett vee-ettevõtjale kuuluva kanalisatsioonisüsteemi kaudu, grupeeritakse analüüsitulemuste või majandustegevuse iseloomust lähtuvalt. 7. LPK ületamise korral määratakse täiendav hinnalisand ülereostuse puhastamise eest maksimaalse saastenäitaja järgi vastavalt 4.–8. saastegrupile. 7.1. Hinnalisand LPK ületamise eest määratakse heitvee analüüsi tulemuste põhjal proovivõtukuu ja kahe järgneva kuu eest. 8. Klient vabastatakse LPK-d ületavast hinnalisandist: 8.1. punktis 7 määratud aja möödumisel; 8.2. alates kuust, millal võetud proovi kohaselt heitvesi vastas normile; 8.3. erandjuhul, kui kliendi poolt rakendati täiendavaid meetmeid heitvete normi viimiseks (avariijuhtumite, kontsentreeritud reostushulkade likvideerimise, puhastusseadmete töökorda viimise vms korral), mis on määratav kontrolliga ja mille kohta on vee-ettevõtja poolt koostatud vastav akt. 9. Kontsentreeritud või ülemäärase saaste kanalisatsiooni juhtimise korral (heitvee saastenäitajad ületavad 8. saastegrupi näitajad), mille tagajärjel võivad kahjustuda kanalisatsioonirajatised või toimuda looduskeskkonna ülemäärane saastamine, on vee-ettevõtjal õigus katkestada veega varustamine, sulgeda kanalisatsioon või rakendada kuni viiekordset 8. saastegrupi tariifi koos kõigi ülemäärase saaste likvideerimiseks tehtud kahjude hüvitamisega kalkulatsiooni alusel. 10. Vee-ettevõtjal on erandjuhtudel õigus, olenevalt heitvee saaste iseloomust, hinnalisandi määramisel kasutada erinevate saastegruppide ülereostuse puhastamise tariife. 11. Arvutuslikud saastenäitajad igale saastegrupile määratakse eksperthinnanguga AS Tallinna Vesi poolt. 12. Lahkarvamuste korral saastegruppide määramisel täpsustatakse gruppi kuuluvus heitvee kordusanalüüside tulemuste põhjal. 13. Kliendi (objekti) heitvee saasteastme määramiseks võetava analüüsi proovivõtukohad (kontrollkaevud) fikseeritakse vee-ettevõtja ja kliendi vahelise kooskõlastusega, mis on kanalisatsiooniteenuste lepingu lisa. 14. Heitvee proove tuleb võtta kokkuleppel määratud proovivõtukohast (kontrollkaevust). Kui objektil on mitu väljalasku ühiskanalisatsiooni, siis igale väljalasule määratakse eraldi proovivõtukoht (kontrollkaev), heitvee proovid võetakse eraldi igast väljalasust (kontrollkaevust) ja määratakse iga väljalasu heitvee saastenäitajad. 15. Kui objektil on kaks või enam eraldatud veevarustussüsteemi eraldi arvestitega ja ka eraldatud kanalisatsioonisüsteemid nende heitvete kanaliseerimiseks, siis on kliendi initsiatiivil kooskõlastatult vee-ettevõtjaga võimalik määrata hinnalisandid eraldi vastavalt väljalaskudele. 16. Objekti ühise veevarustuse süsteemi korral määratakse hinnalisandid maksimaalse reostusega heitvee väljalasu järgi. 17. Saasteastet määrava proovi saamiseks on vee-ettevõtjal õigus tutvuda kliendi tootmistehnoloogiaga, veevarustuse- ja kanalisatsioonisüsteemiga ning lokaalsete puhastusseadmetega. Kliendil lasub kohustus teatada vee-ettevõtjale kõigist tema heitveega ärajuhitavatest reoainetest ja tema kasutada oleval kanaliseeritud territooriumil kasutatavatest või hoitavatest ainetest ja materjalidest (sealhulgas bakterioloogiliselt ja radioaktiivselt ohtlikest). 18. Kanalisatsioonirajatisi või looduskeskkonda ohustava reostuse (nn musta nimekirja ainete) leidmisel kliendi heitveest, mille kohta puudub antud kanalisatsioonivõrgus kinnitatud LPK või mille kohta pole klient oma taotluse alusel eelnevalt saanud vee-ettevõtjalt väljalasu tingimusi (sh LPK), rakendatakse punktis 9 toodud sanktsioone (s.o 5. × 8. grupi tariif + kahjude hüvitamine, vajadusel vee andmise katkestamine või kanalisatsiooni sulgemine). 19. Avariijuhtudel, mis põhjustasid ärajuhitavate heitvete saasteastme tõusu, samuti kanalisatsioonirajatistele, loodusele ja teenindavale personalile ohtlike ainete sattumisel kanalisatsiooni, tuleb kliendil viivitamata teatada vee-ettevõtjale. 20. Proove võtab ja saasteastme määrab oma laboratooriumis AS Tallinna Vesi või tellib proovid ja analüüsid mõne teise organisatsiooni vastavaks tööks atesteeritud laboratooriumist. 20.1. Proovi võtmine toimub kliendi esindaja, vee-ettevõtja esindaja ja AS Tallinna Vesi esindaja juuresolekul. 20.2. Lahkarvamuste korral lahendab vaidlusalased küsimused Tallinna ja Harju Keskkonnaamet. 20.3. Kliendi soovi korral täiendavate proovide tegemine tasustatakse eraldi kokkuleppe või OÜ Eesti Keskkonnauuringute Kesklabori hinnakirja alusel. 21. Proovide võtmisel tuleb järgida heitvee ja reostunud pinna-, põhja- ning sadevee proovide võtmise juhendit. 22. Heitvee proovide võtmine vormistatakse aktiga kahes eksemplaris, millest üks reeglina tagastatakse kliendile pärast heitvee analüüsimist ja andmete laekumist järgneva proovivõtu või kontrollreidi ajal. 22.1. Kliendi nõudmisel väljastatakse proovivõtuakt vastutavale esindajale kahe nädala möödumisel proovivõtu päevast. 22.2. Kui kliendi (objekti) heitvee analüüsi andmetel saasteaste põhjustab saastegrupi muutumise või LPK-d ületava hinnalisandi rakendamise, väljastatakse kliendile vastav teatis kirjalikult ühe kuu möödumisel proovivõtu päevast. 23. Paralleelproove on lubatud teha ainult vastavaks tööks atesteeritud laboratooriumis. Paralleelproovide tegemisel peavad olema tagatud ühesugused tingimused proovide võtmisel ja töötlemisel. 24. Saasteainete määramine toimub Keskkonnaministeeriumi poolt kinnitatud metoodika alusel. 25. Heitvete juhtimisel kanalisatsioonisüsteemi tuleb juhinduda «Veevõrgu ja kanalisatsiooni kasutamise eeskirjast Saku Vallas». Saku Vallavolikogu 10. mai 2001. a määruse nr 13 «Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste hinna reguleerimise korra kehtestamine» lisa 4 TARIFITSEERIMISTABEL ÜLEREOSTUSE PUHASTAMISE TASU LUBATUD PIIRKONTSENTRATSIOONI ÜLETAMISEL (KR/M3 KÄIBEMAKSUTA) Heitvee saastegrupid Ülereostuse puhastamise tasu SG-4 1.60 SG-5 2.45 SG-6 4.50 SG-7 7.90 SG-8 13.85 Saku Vallavolikogu 10. mai 2001. a määruse nr 13 «Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste hinna reguleerimise korra kehtestamine» lisa 5 VEE JA HEITVEE TARBIMISTASU ARVESTUSE ALUSED 1. Vee- ja heitvee tarbimistasu arvestuse aluseks on tarbitud vee kogus, mis on mõõdetud kinnistu peaveemõõtjaga või selle puudumisel arvestatud kehtivate tarbimisnormatiivide alusel (alates 1. jaanuarist 2002. a ainult kinnistu peaveemõõtja alusel). 1.1. Tarbimisnormatiiv on Saku Vallavolikogu poolt kinnitatud veekulu norm. 2. Kui kinnistu veetarbe iseloomust sõltuvalt ei suunata kogu tarbitud vett kanalisatsiooni, määratakse heitvee kogus tehnilise arvestuse või heitveemõõtja näidu alusel. 2.1. Tehnilise arvestuse lähteandmed ja arvestuse käik teatatakse vee-ettevõtjale arvestite näitude teatamisega üheaegselt. 3. Näitude registreerimise kord ja sagedus määratakse vee-ettevõtja poolt. 3.1. Näidud registreeritakse kord kvartalis, kui igakuised arvelduskogused on vee-ettevõtjaga kokku lepitud. 3.2. Kui igakuised arvelduskogused ei ole vee-ettevõtjaga kokku lepitud, siis registreeritakse näidud kord kuus. 4. Vee- ja heitveemõõtja näidu teatamise kohustus on kinnistu omanikul või valdajal. 5. Kui mõõteseadmeid omavad tarbijad ei teata näitusid vee-ettevõtja poolt määratud tähtaegadel, toimub vee tarbimise arvestus normatiivide alusel, mille eest arvestatakse täiendavat lisatasu 50% kehtivast jaotuse ja arvelduse teenustasust. 6. Kaasomandis oleva kinnistu puhul teostab tarbimise jaotuse erinevate omanike vahel kinnistu valdaja omanike otsusega määratud viisil. 7. Kui omanike otsus tarbimise jaotamise kohta puudub, toimub jaotus vee-ettevõtja poolt olemasolevate kinnistu jaotusseadmete näitude või nende puudumisel tarbimisnormatiivide alusel. 8. Kaasomandis oleva kinnistu (korterelamu) peaveemõõtja näidu järgi fikseeritud veekulu ja jaotuse aluseks olevate veemõõtjate ning tarbimisnormatiividega määratud summaarse veekulu vahe jaotatakse üldkuluna proportsionaalselt tarbitud vee kogustele. 9. Arveldused tarbitud teenuste eest toimuvad mitte harvem kui kord kuus. 10. Kui kaasomandis oleval kinnistul puudub valitseja, määratakse teenustasu jaotuse ja arvelduste eest vee-ettevõtja hinnakirja alusel. 11. Teenustasu jaotuse ja arvelduste eest arvestatakse haldustasu koosseisus. 12. Arveldustes tarbijatega, kes kasutavad nii veevarustuse kui ka heitvee ärajuhtimise teenust, vee ja heitvee hinnad liidetakse. 13. Kvartalisisesed fikseeritud maksed on igakuiselt tasutav summa vastavalt tarbija ja vee-ettevõtja poolt kokku lepitud arvelduskogusele. 13.1. Kvartalisiseste fikseeritud maksete puhul reguleeritakse erinevused veemõõtja näidu ja arvelduskoguste vahel kvartali viimase kuu arveldustega.