Kiili Vallavolikogu — Kiili valla eelarve koostamise, vastuvõtmise, täitmise ja muutmise korra kehtestamine — KO, 57, 1094

Aluseks võttes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1999, 82, 755) paragrahvi 6 lõike 3 punkti 2, valla- ja linnaeelarve seaduse (RT I 1993, 42, 615; 1995, 17, 234; 1997, 40, 619; 2000, 7, 40) paragrahvi 12 lõike 1, Kiili Vallavolikogu määrab: 1. Kehtestada Kiili valla eelarve koostamise, vastuvõtmise, täitmise ja muutmise kord (juurde lisatud). 2. Saata käesolev määrus koos lisaga Riigikantseleile avaldamiseks. 3. Tunnistada kehtetuks Kiili Vallavolikogu 14. jaanuari 1997. a määrusega nr 1 kehtestatud «Eelarve kasutamise ja käsutamise kord Kiili vallas». 4. Määrus jõustub 28. mail 2001. a. Volikogu esimees Andrus MÄE Kiili Vallavolikogu 22. mai 2001. a määruse nr 8 «Kiili valla eelarve koostamise, vastuvõtmise, täitmise ja muutmise korra kehtestamine» lisa KIILI VALLA EELARVE KOOSTAMISE, VASTUVÕTMISE, TÄITMISE JA MUUTMISE KORD I. ÜLDSÄTTED 1. Käesolev kord sätestab Kiili valla (edaspidi vald) eelarve koostamise, vastuvõtmise, täitmise ja muutmise korra, juhindudes valla- ja linnaeelarve seadusest, valla- ja linnaeelarve ning riigieelarve vahekorra seadusest, kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest ning Kiili Vallavolikogu (edaspidi volikogu) ja Kiili Vallavalitsuse (edaspidi valitsus) õigusaktidest. 2. Valla eelarve koosneb ühe eelarveaasta kõigist tuludest ja kuludest, mis kokkuvõttes viiakse tasakaalu. II. EELARVE PROJEKTI KOOSTAMINE 1. Eelarve koostamise eesmärk on kindlaks määrata rahaliste vahendite summa, mis koondatakse eelarvesse selleks, et seda suunata valla majanduse, sotsiaalsfääri, haldus- ja muude kulude katteks. 2. Eelarve projekt koostatakse arvestades valla arengukava. 3. Eelarve projekti koostamist korraldab valitsus, kes planeeritava tulubaasi alusel teatab valitsuse hallatavatele asutustele (edaspidi asutus) näitajad ja vormid, millest lähtudes tuleb esitada alaeelarvete projektid. 4. Asutused ja teised alaeelarvete valdajad esitavad valitsusele vajadused järgmise aasta alaeelarvete taotluste osas kulude lõikes koos seletuskirjaga jooksva aasta 1. juuliks. 5. Alaeelarvete projektide koostamisel peavad koostajad: 5.1. lähtuma asutuse arengukavast ja valla arengukavast; 5.2. kinni pidama kehtivatest seadustest ning eelseisvaks aastaks alaeelarve koostamise juhistest; 5.3. lähtuma kokkuhoiu põhimõttest, vältides assigneeringute vajaduseta lülitamist alaeelarve projekti. 6. Projekti esitamata jätmisel kindlaksmääratud tähtajaks või kindlaksmääratud kujul koostab valla asutuse alaeelarve projekti valitsus eelmiste aastate andmete põhjal. 7. Alaeelarvete projektide läbivaatamisel ja eelarve projekti koostamisel kontrollib valitsus eelseisvaks eelarveaastaks kulutuste arvestamise õigsust, nende vastavust kehtivatele seadustele ja normidele, hindab kulude otstarbekust ning vajadusel korrigeerib seda lähtudes valla eelarve tulude prognoosist. 8. Valitsus esitab eelarve projekti ning seletuskirja koos eelseisva aasta loodetava tuluga volikogu eelarvekomisjonile seisukoha võtmiseks hiljemalt 1. oktoobriks. 9. Komisjoni seisukohta arvesse võttes esitab valitsus eelarve projekti osade ning peatükkide lõikes volikogule hiljemalt üks kuu enne eelarveaasta algust. 10. Eelarve projektile lisatakse: 1) eelarveprojekti seletuskiri andmetega eelmise eelarveaasta tegelike, käesolevaks eelarveaastaks määratud ja eelseisvaks eelarveaastaks kavandatud tulude ja kulude kohta vastavalt nende liigendusele; 2) andmed võetud laenudest ja emiteeritud võlakirjadest tulenevate kohustuste kohta eelseisvate eelarveaastate lõikes; 3) andmed ületulevate (enne eelarveaasta algust alustatud) ja üleminevate (pärast eelarveaasta lõppu lõpetatavate) ehituste ja ürituste kohta koos kulude üldsumma jaotustega eelarveaastate järgi. III. EELARVE PROJEKTI LÄBIVAATAMINE VOLIKOGUS 1. Volikogu vaatab eelarve projekti läbi ja esitab volikogu eelarvekomisjonile omapoolsed seisukohad ja ettepanekud 15 päeva jooksul. 2. Valla eelarve projekt avalikustatakse pärast esimest lugemist Kiili Raamatukogus ja Kiili vallamajas. 3. Pärast esimest lugemist on eelarve projektis õigus parandusettepanekuid teha: 1) volikogu komisjonidel; 2) volikogu liikmetel; 3) valitsusel. 4. Eelarve projekti muutmise ettepanekule, mis tingib kas planeeritud tulude või kulude suurenemise või vähenemise või kulude ümberjaotamise, tuleb ettepaneku algatajal lisada arvestused eelarve tasakaalu tagamiseks ja esitada ettepanek koos lisadega valitsusele ja volikogu eelarvekomisjonile. Eelarve projekti muutmise ettepanek tuleb esitada käesolevale korrale lisatud vormil (Lisa 1). Ettepaneku läbivaatamisel tuleb selle kohta ära kuulata valitsuse arvamus. 5. Parandusettepanekud tuleb esitada hiljemalt eelarve teiseks lugemiseks. Volikogu eelarvekomisjoni poolt tagasilükatud parandusettepanekud hääletatakse esitajate nõudmisel volikogu istungil eelarve teise lugemise käigus. Pärast teise lugemise lõppu ei saa parandusettepanekuid esitada. 6. Valitsus koos eelarvekomisjoniga valmistab ette eelarve projekti lõpliku redaktsiooni kolmandaks lugemiseks, arvestades teisel lugemisel tehtud muudatustega. IV. EELARVE VASTUVÕTMINE JA JÕUSTUMINE 1. Eelarve võtab vastu volikogu seaduses sätestatud korras. 2. Eelarve jõustub eelarveaasta algusest. 3. Kui eelarve ei ole eelarveaasta alguseks vastu võetud, võib valitsus kuni eelarve vastuvõtmiseni teha iga kuu kulutusi 1/12 ulatuses lõppenud eelarveaastaks ettenähtud kulutustest. 4. Kui volikogu pole kolme kuu jooksul arvates eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest, kui viimane ei ole eelarveaasta alguseks vastu võetud, suutnud eelarvet vastu võtta, on volikogu tegutsemisvõimetu. 5. Volikogu kinnitab järgmise aasta eelarve kulud klassifikaatori osade ja peatükkide ning asutuste lõikes kulude üldsummas, tuues välja: 1) töötasu ja sotsiaalmaksu; 2) majandamiskulud; 3) kapitalikulud (investeeringud). 6. Volikogul on õigus määrata vastuvõetava eelarve tulude ja kulude detailsem liigendatus. 7. Eelarve vastuvõtmisel määrab volikogu 1) kassatagavara suuruse, mis moodustatakse: – eelarveaasta alguses olevate rahaliste vahendite jääkide arvel; – rahaliste vahendite jääkide puudumisel eelarveaasta tuludest. 2) reservfondi suuruse vähemalt 1% ulatuses eelarve kuludest. V. EELARVE TÄITMINE 1. Eelarve täitmise eesmärk on tagada eelarves ettenähtud tulude täielik ja õigeaegne laekumine tervikuna ja iga tuluallika järgi, samuti eelarves määratud assigneeringute kasutamine. 2. Eelarve täitmist korraldab valitsus. 3. Asutuste juhid ja teised alaeelarvete valdajad vastutavad kõigi neile eelarvega pandud kohustuste täitmise eest (Lisa 2). 4. Eelarvet täidetakse vastavalt tulude ja kulude loendile. Eelarves määratud assigneeringuid võib kasutada üksnes ettenähtud otstarbeks. 5. Töötasufondi kokkuhoiu puhul on asutuste juhtidel ja teistel alaeelarvete valdajatel õigus maksta kokkuhoitud summa lisatasudeks ja preemiateks. Seda juhul, kui kogu alaeelarves ettenähtud summa ei ole üle kulutatud. 6. Eelarves spordi, hariduse ja kultuuri toetuseks ettenähtud summasid jagab valitsus volikogu kultuuri- ja hariduskomisjoni ettepanekul. 7. Eelarves sotsiaaltoetusteks ettenähtud summasid jagab valitsus vastavalt sotsiaaltoetuste maksmise korrale. 8. Reservfondi käsutab valitsus ettenägemata kulude katmiseks vastavalt reservfondi käsutamise korrale. 9. Kassatagavara käsutab valitsus tulude laekumise viibimisel eelarve kulude katmiseks ja see tuleb taastada volikogu poolt määratud suuruseni samal eelarveaastal. Volikogu võib vähendada kassatagavara eelarve täitmisel tekkinud tulude puudujäägi katmiseks. 10. Eelarveaasta lõpuks laekumata tulud loetakse selle eelarveaasta tuludeks, millal need laekuvad. 11. Eelarveaasta lõpuks kasutamata jäänud assigneeringute edasise kasutamise otstarbe otsustab volikogu. VI. EELARVE MUUTMINE JA LISAEELARVE 1. Eelarves määratud kulude otstarvet on võimalik muuta eelarve muutmise teel volikogu määrusega. Eelarve muutmise eelnõu esitab valitsus. 2. Kõik need suurused, mis jäävad volikogu poolt kinnitatust madalamale, on muudetavad valitsuse määrusega. Eelarve muutmise eelnõu esitab asutuse juht või alaeelarve valdaja. 3. Muudatuste tegemine kulude eelarves lõpetatakse kuu aega enne eelarveaasta lõppu. 4. Kulude tegemiseks, milleks eelarves ei ole assigneeringuid määratud või mille tegemiseks määratud assigneeringutest ei jätku, võib valitsus hiljemalt kaks kuud enne eelarveaasta lõppu esitada volikogule lisaeelarve projekti. 5. Lisaeelarve projektile lisatakse põhjendused täiendavate kulude vajaduse ja nende tegemise paratamatuse kohta käesoleval eelarveaastal. Lisatakse veel andmed assigneeringute kasutamise kohta, mille kasutamist taotletakse, ja andmed lisatulude ja säästu kohta, millega lisakulud kaetakse. 6. Lisaeelarve koostamine ja vastuvõtmine toimub samadel alustel kui eelarve vastuvõtmine. 7. Eelarveaastal riigieelarvest sihtotstarbeliselt laekunud summad, kui neid ei olnud võimalik arvesse võtta eelarve menetlemisel, lülitatakse eelarvesse valitsuse vastava eelnõu alusel ühe lugemisega. VII. EELARVE TÄITMISE KONTROLL 1. Eelarve täitmise arvestus on reglementeeritud raamatupidamise seadusest tulenevate eeskirjadega. 2. Eelarve täitmise aruande koostab valitsus ja esitab selle hiljemalt järgneva aasta 1. märtsiks volikogule. 3. Volikogu revisjonikomisjon kontrollib enne eelarve täitmise aruande kinnitamist tulude laekumist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust valla eelarvele. 4. Volikogule kinnitamiseks esitatavale eelarve täitmise aruandele peab olema lisatud volikogu määratud audiitori arvamus aruande kohta. 5. Eelarve täitmise aruande kinnitab volikogu. 6. Eelarve täitmise käiku arutatakse volikogu eelarvekomisjonis kord kvartalis, vajadusel volikogus. VIII. LÕPPSÄTTED 1. Vald võib võtta laenu või emiteerida võlakohustust tõendavaid väärtpabereid Eesti Vabariigi seadustes ette nähtud tingimustel. 2. Eelarve projekt, vastuvõetud eelarve, lisaeelarved, eelarve muudatused ning eelarve täitmise aruanne avalikustatakse üldiseks teadmiseks valla põhimääruses sätestatud korras. Lisa 1 Muudatusettepanek Kiili valla 2001.a eelarve projektile

Lisa 2 ALAEELARVE KASUTAMISE EEST VASTUTAVAD ISIKUD Osa Peatükk Vastutav isik 70 Üldvalitsemine 01 Vallavolikogu volikogu esimees 02 Valimised volikogu esimees 04 Vallavalitsus vallavanem 72 Riigi- ja korrakaitse 12 Politsei vallavanem 21 Päästeteenistus vallavanem 73 Haridus ja teadus 11 Lasteaed lasteaia juhataja 13 Kiili Kool kooli direktor 21 Õpilaste vedu vallavanem 26 Kiili Kunstide Kool kooli direktor 39 Preemia kooli lõpetamisel volikogu esimees, vallavanem 75 Kultuur ja kunst 12 Raamatukogu raamatukogu juhataja 14 Rahvamaja rahvamaja juhataja 76 05 Sport vallavanem 77 13 Ambulatoorium vallavanem 78 29 Sotsiaalhooldus sotsiaalnõunik 79 Majandus 21 Elamumajandus ehitusnõunik 23 Heakord ja tänavavalgustus ehitusnõunik 25 Teede ja tänavate korrashoid ehitusnõunik Eelarve sihipärast kasutamist jälgib vallavalitsuse pearaamatupidaja. Ülekulu korral (võrreldes kinnitatud eelarvega) kannab vastutav isik otsest vastutust. Üldine vastutus eelarve täitmise eest lasub vallavanemal.