Tartu Linnavolikogu — Tartu linna ettevõtluse arengukava 2001-2006 kinnitamine — KO, 56, 1084

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322) paragrahvi 22 lõike 1 punkti 7 ja arvestades Tartu linna põhimääruse (RTL 1997, 102, 603) paragrahvi 5 punkti 4, Tartu Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada «Tartu linna ettevõtluse arengukava 2001–2006» vastavalt lisale. 2. Määrus jõustub 1. juunil 2001. a. Volikogu esimees Peeter TULVISTE Tartu Linnavolikogu 24. mai 2001. a määruse nr 70 Tartu linna ettevõtluse arengukava 2001–2006 kinnitamine lisa TARTU LINNA ETTEVÕTLUSE ARENGUKAVA 2001–2006

1. KAVA TAUST JA ISELOOMUSTUS Eesti on üha enam ja enam integreerumas maailmamajandusega, eriti Euroopa Liidu majandussüsteemiga. Kaubavahetus, inimeste liikumine, kultuuri-, teadus- ja hariduskontaktid Euroopa riikidega suurenevad. Tiheneb ka Eesti ja Euroopa Liidu ettevõtete konkurents. Kõrgenenud on nõuded toodete ja teenuste kvaliteedile, keskkonnasäästlikkusele, omapärasusele. Samas on suurenenud ka Euroopa Liidust tulenevad võimalused – nii uute turgude kui ka Euroopa Liidu eri liiki abi näol Eesti majanduse arendamiseks. Põimumine euromajandusega annab Tartu ettevõtlusele uued võimalused ja perspektiivid, kuid ka uued väljakutsed. Selleks et Tartu majandus oleks konkurentsivõimeline Eestis ja Euroopas, ei piisa enam senisest majanduse struktuurist, ettevõtluse kasvutempost ja uute majandusmudelite vastuvõtmise kiirusest, on vaja kiiremaid muutusi. Tartu asub Läänemere regioonis ja on ajaloo jooksul täitnud selles piirkonnas ka majanduse seisukohalt olulist rolli (eriti kaubanduses). Tartu lähedale jäävad Läänemere regiooni suured metropolid (Riia, Sankt-Peterburg, Tallinn, Helsingi) ning Eesti ja Venemaa regionaalsed keskused (Narva, Pihkva, Novgorod). Samas pole kaugel ka Soome, Rootsi, Leedu, Poola ja Saksamaa turud. Tartus on potentsiaali olemaks nende piirkondade võrdväärne majanduspartner nii koostöös kui ka Tartu toodete ja teenuste müümisel. Tartu linn on Eesti suuruselt teine tööhõivekeskus ning seega Eesti arengu üks edasiviijaid. Tartul on võimalusi saada Eesti üheks edukaks majandusmootoriks konkurentsivõimeliste ettevõtete, uuenduslikkuse ja võrgustunud majanduse näol. Tartu majanduse tugevus viib ka Eesti riiki oma arengus edasi. Teiselt poolt on Tartu majanduse arendamisel eriline roll riigi majanduspoliitikal. Riigi arengudokumendid on olulisteks teenäitajateks ka Tartu ettevõtluse arengu kavandamisel.1 1 Eesti rahvusliku arengukava peatükis 4.2 on märgitud tööstuse ja ettevõtluse arendamise üldiseks eesmärgiks saavutada jätkusuutlik majanduskasv ja sotsiaalne stabiilsus. Seda saavutatakse ettevõtluskeskkonna arendamisega, uute tehnoloogiate ja innovatsioonide edendamisega ning investeeringute stimuleerimisega. Samuti on olulised tööjõu kvaliteedi parandamine ja regionaalsete koostöövõrgustike arendamine. Peatükis 4.4 «Tööhõive ja koolitamine» on esile toodud järgmised tegevused: tööpuuduse ärahoidmine; aktiivsete tööturu meetmete tähtsuse suurendamine; elukestva õppimise stimuleerimine; tööturu avatus ja võrdsed võimalused kõikidele elanikegruppidele tööturul osalemises; ettevõtlikkuse arendamine ja uute töökohtade loomine; kutsehariduse edendamine; tööturu riskigruppide integreerimine tööturule; informatsioonisüsteemide arendamine. Tartu on Lõuna-Eesti regiooni keskus ja majanduse mootor. Tartu majanduse käekäik mõjutab rohkemal ja vähemal määral ligi 350 000 lõunaeestlase heaolu. Seda eelkõige töökohtade, tertsiaarsektori taseme ja mitmesuguste ressursside näol. Tartu on oma majandusega üsna tihedalt integreeritud Lõuna-Eesti tööturu, infrastruktuuride ja ettevõtetega. Tartu kuulub ka alles arenema hakkavasse Peipsi järve majandusruumi ning tal on selle ruumi väljakujunemises euroregioonina (tihe koostöö, euromajandusprojektid jne) suur tähtsus. Tartus on võimalik veelgi suurendada Tartu aglomeratsiooni ja kasvukeskuse efekti ümbritsevale tööjõuareaalile2 ning kogu Lõuna-Eesti regioonile. 2 Iga päev käib lähivaldadest Tartusse tööle ligikaudu pool sealsest töötavast elanikkonnast. Samamoodi käib ka üsna palju inimesi (eriti tippspetsialiste) Tartust tööle kogu Lõuna-Eestisse. 1997. aastal püstitati Tartumaa arengustrateegias tees «Tartu on Eesti tootmise uue ajastu kujundaja». Sellega määrati Tartu maakonna (kuhu Tartu kuulub) põhiliseks prioriteediks innovatsioonisüsteemi väljaarendamine, mille abil välja töötada ja rakendada uusi lahendusi ettevõtluses regiooni ja ka Eesti jaoks tervikuna. Tartumaa arengustrateegia vajab elluviimist ja konkreetsemat kavandamist ka Tartu linna kui maakonna majandusveduri tasandil. 1999. aastal võeti vastu Tartu linna arengustrateegia 2012. Selle järgi on Tartul soov olla Eesti infoühiskonna ülesehitamise võtmerollis ning ettevõtluse ja majanduse arendamine on Tartu linna üks prioriteete. Tartu Linnavalitsusel on oluline roll kohaliku ettevõtluskliima parandamisel ja Tartu piirkonna konkurentsivõime tõstmisel. Oma neutraalse positsiooni tõttu saab ja suudab linnavalitsus täita eestvedaja rolli ka ettevõtluse arendamisel: vajaduste määratlemisel, ressursside hindamisel ja leidmisel ning ettevõtlust soodustavate meetmete elluviimisel. See roll tähendab ka, et linnavalitsusel on (niipalju kui tänase statistika juures võimalik) ülevaade linna majanduse seisust, vajadustest ja ressurssidest. TARTU LINNA ETTEVÕTLUSE ARENGUKAVA 2001–2006 on Tartu ettevõtluse ja laiemalt ka kogu majanduse arendamise juhis aastani 2006, millel on mõõdetavad eesmärgid, strateegiad ja konkreetsed meetmed. See on kokkuleppeline programm linnavalitsuse ja tema partnerite vahel, mis on aluseks igapäevatööle ja finantsressursside taotlemisele ning kasutamisele. Kava ühendab Tartu majanduse arenguga seotud inimeste ja ettevõtjate mõtteid ning soove. Kava struktuur lähtub strateegilise planeerimise omavahel loogiliselt seostatud elementidest, mida on eelnevalt analüüsitud (situatsioon – visioon – eesmärk – strateegia – meede). Kava põhisisu on kokku pandud vastava töögrupi seminaride ja koosolekute tulemuste ning asjakohaste majandusarengut käsitlevate materjalide põhjal, mida on hiljem täiendatud ja korrigeeritud ettevõtjate ning ekspertide ettepanekute põhjal. Kava töötati välja olemasolevaid arengudokumente ja teiste Euroopa sarnaste linnade kogemusi arvestades. Ettevõtlust toetavad ja arendavad eri strateegiad ning tegevused tuletati ajurünnakute põhjal; need struktureeriti ja pandi eesmärkide tähtsuse järgi ritta. Igale eesmärgile vastab terve rida strateegiaid, mis on aluseks meetmete ning konkreetsete tegevuste ja projektide formuleerimisele. Arengukava subjektideks on Tartu Linnavalitsus, Tartu Maavalitsus, mitmesugused ettevõtluse tugistruktuurid, kõrgkoolid ja kutseharidusasutused ning ettevõtjad. Seda kava stimuleeris koostama tarvidus liita Tartu ettevõtluse arendamise laialipillutud mõtted üheks loogiliseks tervikuks ning vajadus majandusarengu kokkulepitud alusdokumendi järele, mis põhjendaks projektide ja rahataotluste esitamist ning ressursside kasutamist. Kava tegijad tunnistavad, et Tartul ja tegelikult ka kogu Eestil ei ole pikaajalisi traditsioone ettevõtluse arengu toetamise ja stimuleerimise meetmete toimimisest. Ei ole just palju kogemusi, millised majandusarengu eri meetmed on efektiivsed. Spetsiaalset ettevõtluse arengukava pole siiamaani Tartus tehtud, seega on see esimene. Ka Eestis puudub peaaegu üldse selline kogemus. Esimene ettevõtluse arengukava Eestis tähendab seda, et kava ei pruugi olla täiuslik, siin esineb puudusi, mida aja jooksul saab parandada ja mida kindlasti peabki tegema. 2. ETTEVÕTLUSE JA ETTEVÕTLUSKESKKONNA SWOT-ANALÜÜS Seisuga märts 2000 2.1. Tugevused, potentsiaali andvad arengufaktorid – Ülikoolid kui kõrghariduse, täiendusõppe ja rahvusvaheliste sidemete taimelava – Sihtasutus Teaduspark – Väljaarenenud teadusharud, teadusmahuka tööstuse arengu alused (geeni-, bio-, keskkonna- ja materjalitehnoloogia jne) – Kutseharidusasutused ja -traditsioonid – Ettevõtlust toetavad teenused – Suhteliselt palju noort, potentsiaalset tööjõudu – Õppimisvõimelised inimesed – Tööjõud kvaliteetne ja Tallinnaga võrreldes odav – Koostöötahe eri partnerite vahel – Tugevad traditsioonilised tööstusharud (puidu-, kerge-, toiduaine- ja aparaaditööstus) – Hea keskkond töötamiseks ja elamiseks (vaimne, õdus õhkkond, turvalisus, meditsiiniteenused, vaba aja veetmine) – Vaba territooriumi olemasolu ja suhteline odavus – Tartu kui Eesti suuruselt teise majandusregiooni, Lõuna-Eesti keskus 2.2. Nõrkused, arengut takistavad faktorid – Vajalike oskustööliste vähesus – Teadusuuringute ja arendustegevuse (TA) väike osatähtsus ettevõtetes – Tehnilise kõrg- ja kutsekõrghariduse ebapiisavus – Töökultuuri puudulikkus (isiksusomadused, usaldus jne), töö madal kvaliteet – Haiguslehel olevate inimeste arvu kasv – Ettevõtete vähene koostöö ja integreeritus – Tugeva arendusorganisatsiooni puudumine, tugiteenuste nõrkus (rahaliste ressursside puudus) – Riikliku ja regionaalse ettevõtluse tugisüsteemi killustatus – Riskikapitali ja garantiide puudulikkus – Investeerimis- ja ettevõtluskeskkonna vähene tuntus ja maine – Omandireform ei ole lõppenud – Vähene aktiivsus rahvusvaheliste projektide puhul – Informatsiooni vähesus (kapseldumine) – Väike ettevõtlikkus – Töökohtade vähesus osadele elanikkonnagruppidele (eriti kõrgharidusega naistele ja noortele) – Rahvusvahelise regulaarsete liinidega sadama ja lennujaama kaugus – Tehnilise infrastruktuuri mahajäämus – Vähene kohalik investeerimine ja erakapitali vähesus – Vähe eksportivaid ettevõtteid – Ettevõtete vähene uuenduslikkus ja paindlikkus turusituatsiooni suhtes – Uute kasvavate (näiteks kõrg- ja infotehnoloogia) tööstusharude vähene osatähtsus; teadusmahukate toodete vähesus – Erasektori osatähtsus Tartu tööhõives võiks olla suurem – Rahvusvaheliselt tuntud tootmisettevõtete vähesus Tartus – Väikesed mastaabid (kaupade, teenuste, tööjõu jne turg) – Tootmis- ja ärimaa kasutamisintensiivsus on madal. Sobivate tootmiseks ettevalmistatud pindade ja maa vähesus 2.3. Tartu majanduse arengut mõjutavad välistegurid Positiivsed tegurid – Euroopa Liidu rahaline ning vaimne abi ja toetus – Globaliseerumise ärakasutamine — info, kontaktid, investeeringud – Võrgumajanduse kasv – Infotehnoloogia kiire areng – Turismi ja meelelahutustööstuse kasv maailmas – Koostöö naabrite ja välispartneritega – Majandusgeograafiline asend – Eesti riigi toetus Negatiivsed tegurid – Riiklik majandus-, teadus-, arendus- ja regionaalpoliitika ei toeta piisavalt Tartu majandusarengut, kui Eesti arengut silmas pidades peaks – (Välis)investeerijate ebapiisav huvi Tartusse investeerimise vastu – Ettearvamatud ja kiired tehnoloogilised muutused (ei jõua olla konkurentsis) – Karmistuvad keskkonnanormid – Tartu ettevõtted pole valmis eurostandardite rakendamiseks – Tartuga sarnase investeerimiskliimaga piirkondi on palju – Tallinn tõmbab investeeringud ja kvaliteetsema tööjõu endale – Eesti (võimalik) majanduslik ebastabiilsus 3. ETTEVÕTLUSE ARENGU VISIOON JA PÕHIMÕTTED 3.1. Tartu ettevõtluse ja majanduse visioon Uue sajandi esimese kümnendi Tartu linna ettevõtluse ja majanduse arendamisel on kokku lepitud tulevikunägemuses, mis suunas Tartu linn peab oma majandusega minema. See tulevikunägemus ehk visioon on järgmine

Konkurentsivõimelisi ettevõtteid iseloomustavad head majandusnäitajad (kasum, rentaablus ja tootlikkus), kõrge ekspordivõime, kvaliteedi- ja keskkonnastandarditest kinnipidamine, pidev ettevõtte arenemine (uus tehnoloogia, protsessid, meetodid). Innovatsiooni edendav tähendab soodsate tingimuste loomist uute rahvusvahelistele kvaliteedistandarditele vastavate toodete, teenuste ja tehnoloogiate väljatöötamiseks, tootmiseks ja edukaks müümiseks. Tartus on prioriteetsed need majandusharud, kus uuringute ja arendustegevuse osatähtsus on eriti suur ning kus tootesse või teenusesse on investeeritud palju inimkapitali ning teadussaavutusi. Investeerijale atraktiivne tähendab soodsaid investeerimistingimusi nii kohalikule, kodumaisele kui ka rahvusvahelisele investeerijale, samuti meeldivat elu- ja töökeskkonda ning uuendusmeelse ja areneva linna mainet. Teadmismahukat tootmist iseloomustab TA- (teadus ja arendustegevus) kulutuste suur osakaal, toodangu või teenuste kõrge kvaliteet ja originaalsus ning nende imiteerimise raskus, töötajate kõrge haridustase, tihe koostöö haridusasutustega, firmad on võimelised tootma ja rakendama tehnoloogilisi, sotsiaalseid ning juhtimisuuendusi. 3.2. Ettevõtluse arendamise põhimõtted Ettevõtluse arengukava elluviimisel Tartu linnas peab arvestama üldiste põhimõtetega, mis on olulised iga selle kava strateegia ja meetme juures ning valikute tegemisel. Need põhimõtted läbivad ka ettevõtluse arendamise igapäevast arengukava, subjektide tegevust ja projektide elluviimist. Põhimõtted tulenevad «Arengustrateegiast Tartu 2012», lisatud on ka mõned uued, majandusarengus olulised põhimõtted. Need on järgmised. KOOSTÖÖ JA PARTNERLUS – linna huvirühmade, ettevõtete ja institutsioonide sidumine ning koostegutsemine, sõltumata kuuluvusest, omandivormist ja huvidest. Pidev informatsioonivahetus, tähtsate otsuste koostegemine, tegevuse koordineerimine ja ühine väliskeskkonnas tegutsemine. UUENDUSLIKKUS (innovatiivsus) – uute tehnoloogiate, ideede ning lahenduste väljatöötamise, kasutuselevõtu ja levitamise tähtsustamine; uuenduslikkuse arvestamine oma tegemistes. Pidev uute võimaluste ja lahenduste otsimine ja proovimine majanduse arendamiseks; eri pilootprojektide koostamine ja elluviimine. JÄTKUSUUTLIKKUS – säästva arengu põhimõtetest kinnipidamine (Tartu Arengustrateegia 2012) areng, mis tagab nii praegu kui tulevikus inimesi rahuldava elukeskkonna ja majanduse arenguks vajalikud ressursid looduskeskkonda oluliselt kahjustamata ning looduslikku mitmekesisust säilitades. AVATUS – linnast väljaspool asuvate piirkondade ja välismaaga pidev kontakteerumine ning kogemuste ja info vahetamine. Eesti ja maailma suundumuste pidev jälgimine ja nendega arvestamine. Õppimine teiste linnade ja regioonide kogemustest majandusmeetmete arendamisel. Kohalike ja (välis)ekspertide ning -õppejõudude suurem kaasamine majanduse arendamisse. PROAKTIIVSUS – pidev linna majanduskeskkonna ja selle elementide seisundi analüüsimine ning tulevikku vaatamine ja vastavate abinõude rakendamine enne, kui mingi muutus negatiivselt mõjuma hakkab, kiire reageerimine uutele võimalustele ja ohtudele. TEADMISMAHUKAS ETTEVÕTLUS – Tartu majanduse tulevik. Tartu piirkond ei ole maavaraderikas, mis lubaks välja arendada materjalimahukat tööstust. Samuti pole Tartus palju odavat tööjõudu, mis lubaks välja arendada töömahukat tööstust. Samas on tal teadustraditsioonid ning oskused, mis võimaldavad arendada teadmismahukat ettevõtlust. MAJANDUSVALDKONDADE SIDUSALAD – tuleviku majandusedu alused, mõistlik on keskenduda eri majandusharude kokkupuutepunktidele ning arendada selle pinnalt turu vajadustele vastavaid unikaalseid uusi tooteid. MAJANDUSLIK MITMEKESISUS – Tartus on vähemalt 4–5 juhtivat majandusvaldkonda (majandusklastrit3) ning Tartu ettevõtluse löögijõu moodustaksid nii rahvusvaheliselt tuntud suureettevõtted – Tartu majanduse lipulaevad kui ka efektiivsed väike- ja keskmise suurusega ettevõtted. 3 Majandusklaster on geograafiliselt piiritletud kontsentratsioon sarnastest, omavahel seotud või üksteist täiendavatest ettevõtetest, millel on oma spetsiaalne infrastruktuur, tööjõud ja teenused, alltöövõtjad, tarnijad, kliendid, teenused; samuti ühised võimalused ja ohud. Need ettevõtted konkureerivad kohalikul turul, kuid teevad koostööd suurematele turgudele pääsemiseks. Klaster on võrgustumise vorm. Ühendab inimressursse, finantskapitali, tehnoloogiaid ja TA, seadmeid, turundust, infovõrke, konsultatsioone. Vaata ka lisa 3. 4. ETTEVÕTLUSE ARENDAMISE EESMÄRGID JA ARENGUMUDEL Järjestatud prioriteetsuse järgi 1. ETTEVÕTETE KONKURENTSIVÕIME TUGEVDAMINE on Tartu linna ettevõtluse ja majanduse arengu peamine eesmärk nii siseturul kuid ka eelkõige välisturul. Küsimus on ekspordi suurendamises ning toodete ja teenuste kõrges püsivas kvaliteedis. Selle eesmärgi täitmisel on keskendutud nendele ettevõtetele, mis mängivad praegu ja tulevikus Tartu majanduses ning töökohtade loomises suurt rolli. Need on Tartule omased (nii praegu kui ka tulevikus) majandusvaldkondade ehk majandusklastrite ettevõtted. Just majandusklastritele peaks olema suunatud põhitähelepanu ning iga ettevõtlusarengu meede arvestab neid erilisi majandusharusid. Selles arengukavas pole neid sügavamalt käsitletud. 2. TÖÖJÕU KVALITEEDI TÕSTMINE NING ELANIKE ETTEVÕTLIKKUSE SUURENDAMINE. Investeerimisotsuste tegemisel on muutunud üha tähtsamaks komponendiks inimkapital. Olulised on siin investeeringud inimkapitali ning soodsate tingimuste loomine ettevõtete loomiseks ja kasvuks. 3. INNOVATSIOONI JA TEHNOLOOGILISE ARENGU EDENDAMINE. See puudutab nii ettevõtete uuendusliku tegevuse soodustamist kui ka Tartu toimiva regionaalse innovatsioonisüsteemi loomist teaduse rakendamiseks majandusarengusse uute toodete ja teenuste väljatöötamiseks. Niisugune eesmärk on Tartule ja ka Eesti riigile eriline, sest selle täitmisest sõltub uue sajandi Eesti ja Tartu majanduse käekäik ning konkurentsivõime maailmas. Tartu pretendeerib Eesti innovatsioonikeskuseks. 4. ETTEVÕTLUS- JA INVESTEERIMISKLIIMA SOODUSTAMINE. See aitab Tartusse juurde tuua investeeringuid ning uusi ettevõtteid väljastpoolt. Selle eesmärgi meetmed on seotud spetsiaalsete ettevõtluskeskkondade arendamisega, Tartu maine ja elukeskkonna atraktiivsuse tõstmisega. 5. TEHNILISE INFRASTRUKTUURI VÄLJAARENDAMINE. See on ettevõtluse normaalsele funktsioneerimisele ja arengule väga vajalik. Siia alla kuuluvad teed, kiire ühendus Läänemere regiooni keskustega, transpordisüsteem, elektri- ja sidesüsteemid, veevarustus ja kanalisatsioon. 6. ETTEVÕTLUSE TUGISÜSTEEMI TUGEVDAMINE JA EFEKTIIVSEMAKS MUUTMINE. See eesmärk puudutab peamiselt ettevõtete tugisüsteemide arendamist, ettevõtjate asjaajamise hõlbustamist, koostöö süvendamist. Eesmärkidest lähtuv Tartu ettevõtluse arengumudel on esitatud joonisel 1 järgmisel leheküljel. Joonis 1. Tartu ettevõtluse arengumudel (põhielemendid)

Tartu arengule on tähtsad kõik toimivad ettevõtted, kuid olulised on majandusklastrite ettevõtted ja institutsioonid. Nende arenemist toetavad ettevõtluse tugisüsteem ja innovatsioonisüsteem ning võimekust tõstavad eeskujulikud tehnilised infrastruktuurid. Väga suur roll ettevõtete arengus on inimkapitalil ning mitmesugustel investeerimiskliima komponentidel. Nõndanimetatud tagalat kindlustab elukeskkonna atraktiivsus ja kvaliteet. 5. ETTEVÕTLUSE ARENDAMISE STRATEEGIAD JA MEETMED 5.1. ETTEVÕTETE KONKURENTSIVÕIME Eesmärk 1. Suurendada ettevõtete konkurentsivõimet ja välja arendada Tartule olulised majandusvaldkonnad (majandusklastrid) Ettevõtete konkurentsivõime näitab ettevõtluse üldist taset ja perspektiivi. Maailmaturul edukalt konkureerivad ettevõtted on Tartu ettevõtete elujõulisuse tunnuseks. Tartu ettevõtete ekspordi osa Eesti ekspordis tuleb tunduvalt suurendada. Eesmärgi 1 täitmise indikaatoriteks on ettevõtete majandustegevuse efektiivsuse näitajate ja ekspordinäitajate kasv. Näiteks rentaablus, ekspordi osatähtsus kogutoodangus, ekspordi maht ja eksportivate ettevõtete arv. Majandusklastrite puhul mõõdetakse just klastri kõigi ettevõtete majanduslikku edukust ja konkurentsivõimet. Strateegia 1.1. Suurendada Tartu ettevõtete eksporti – Ettevõtete (eriti majandusklastritesse kuuluvate ettevõtete) toetamine olulistel messidel osalemisel, leidmaks uusi ja kindlustamaks olemasolevaid turge. Sõitude organiseerimine, osamaksu tasumine (ühisboks). – Kontaktmessi korraldamine ettevõtjaile ja allhankijaile Tartus kord aastas. – Ettevõtete toetamine turundusstrateegiate väljatöötamisel (turgude laiendamiseks). Seminaride ja konsultatsioonide korraldamine, ekspertnõuanded. Mentorprogrammi käivitamine. – Ettevõtete toetamine uute äriideede väljatoomisel ja arendamisel ning kõrge lisaväärtusega toodete valmistamisel ja sortimendi laiendamisel. Spetsiaalsete seminaride ja konsultatsioonide korraldamine; tehniline abi, katselaborite sisseseadmine. – Projekti «Sobib Euroopasse» läbiviimine. Projektis hinnatakse Tartu firmasid, tehakse audit nende toodete ja teenuste ning firma sobivuse kohta Euroopa Liidu ühisturule. Vastavalt sellele restruktureeritakse firma konsultantide abiga. Ettevõtjaile tutvustatakse vastavaid materjale (CE- ja teiste sertifitseerimisvõimalused) ning ühisturu reegleid. – Eri majandusvaldkondade (või majandusklastrite) ettevõtete ühiste turustusfirmade ja ühiste kaubamärkide loomise soodustamine. Turustusfirmade loomine, kaubamärkide väljatöötamine. Strateegia 1.2. Tõsta toodete ja teenuste ning ettevõtete tegevuse kvaliteeti – (Väike-)ettevõtetele juhtimisalaste koolituskursuste korraldamine. Sealhulgas spetsiaalne koolitus juhtidele töötajate motiveerimiseks ja tunnustamiseks. – Kvaliteedisüsteemi ja eri kvaliteedistandardite propageerimine Tartu ettevõtete seas. Kvaliteediühingu toetamine. – Testimis- ja sertifitseerimisasutuste (laborite) loomine ja toetamine. Strateegia 1.3. Välja arendada Tartule olulised majandusvaldkonnad (majandusklastrid) – Moodustada spetsiaalne töögrupp majandusklastrite kava koostamiseks ja elluviimismehhanismi väljatöötamiseks. – Koostada klastrite arendamise kava. Sisaldab klastrite valiku analüüsi, kriteeriume, iseloomustust, potentsiaali ja arendamise võimalusi. 5.2. TÖÖJÕU KVALITEET JA ETTEVÕTLIKKUS Eesmärk 2. Parandada tööjõu kvaliteeti ja suurendada inimeste ettevõtlikkust Inimkapital on väga tähtis piirkonna majandusressurss, sest tänapäeval nõuab majandus kõrgelt kvalifitseeritud ja motiveeritud ning samas ka kiiresti kohanevaid ja ümberõppivaid inimesi. Tihtilugu ei vasta noore inimese kvalifikatsioon enam tööjõuturu ja ettevõtte vajadustele. Selles valdkonnas on Tartus palju teha, sest firmad valivad oma tegevuskohta just kogemuste, oskuste ja kõrge motivatsiooniga tööjõu järgi. Akadeemilise hariduse kontsentratsioon Tartu linnas on kõrge, kuid puudub piisav kutsekõrghariduse väljund. Erinevalt paljudest teistest sellistest Euroopa ja Ameerika ülikoolilinnadest on Tartu linnas tehnilise kõrghariduse rakendamise võimalused veel piiratud, mis väljendub tehnoloogiatel baseeruvate ettevõtete väikeses arvus. Eesmärgi 2 täitmist mõõdetakse ettevõtete üldmajandusnäitajate ning tööjõu kvaliteeti iseloomustavate näitajatega. Näiteks täienduskoolituse lõpetanute hulga kasv, kutsestandarditele vastavate töötajate suurem arv, haiguspäevade vähenemine, uute ettevõtete ja kolm aastat tegutsenud ettevõtete arv ning naiste loodud uute ettevõtete arvu kasv, kooli lõpetanute hulk, töötute hulga vähenemine, majanduses hõivatud inimeste arvu kasv tööealiste koguarvust. Strateegia 2.1. Tugevdada ja mitmekesistada tehnilist kõrgharidust (nüüdisaegse tulevikku suunatud tehnilise kõrghariduse arendamine) – Ettevõtete tööjõuvajaduse uuringute läbiviimine. Uurida ettevõtete vajadusi insenerikaadri osas ning vahendada tulemusi riiklikule tasandile koos Haridusministeeriumiga. – Tehnika- ja tehnoloogia-alase hariduse mitmekesistamine (nii kraadi- kui ka diplomiõppe osas). Kõrgtehnoloogia-spetsialistide ettevalmistamise käivitamine (näiteks tehnoloogiamänederid). – Uue koolitustasemena tööstuses ja teeninduses vajaliku kutsekõrghariduse omandamise võimaluste loomine Tartus. Strateegia 2.2. Arendada kestva õppimise süsteemi ja motiveerida inimesi ennast pidevalt koolitama – Koolitusvajaduse uuringu läbiviimine probleemide teadvustamiseks ja kursuste planeerimiseks (küsitlused). – Regionaalse täienduskoolituskeskuse kujundamine. – Noorte karjäärinõustamiskeskuste edasiarendamine eri tasanditel. – Täiendusõppevõimalustest informeerimine ja enesearendamise propageerimine. – Kindlate kursuste rahaline toetamine konkursi alusel (mõne ettevõtlusprojekti raames). Strateegia 2.3. Koolitada ettevõtjatele vajalikke oskustöölisi – Uuringu läbiviimine selgitamaks välja nõutud erialad ja probleemid. – Kutsekoolide tehnilise ja õpetamise organisatsioonilise baasi tugevdamine, kaasates spetsialiste. Õpipoisisüsteemi väljatöötamine ja koordineerimine. Finantseerimisskeemi väljatöötamine (ettevõtjad, KOV, riik, fondid). Ettevõtjate käest ostetakse praktikatunnid: näiteks nädalas üks päev teooriat, kaks päeva firmas töötamist ja koolitamist ning kaks päeva praktilist tööd treenimiskeskuses. – Kutsekoolide koostöö tugevdamine ülikoolide ja ettevõtetega. Erakapitali kaasamine kutseharidusse. – Välismaale õppima suunamine, väliskogemuste sissetoomine. Spetsialistide vahetusprojektide arendamine. – Kutseõppekeskuses uute erialade koolituse arendamine (näiteks erivajadustega laste väljaõpe lihtsamateks oskustöödeks). – Täienduskoolituse toetamine. Strateegia 2.4. Parandada töökultuuri – Tööandjate ja töövõtjate motiveerimine töökeskkonna parandamiseks. Konkursi «Kaunis töökoht» korraldamine. – Teeninduskultuuri uuring probleemide väljaselgitamiseks ja meetmete kavandamiseks. – Kutsestandardite mehhanismi rakendamine. – Noorte spetsialistide vahetamine linna välispartneritega (sõpruslinnadega). – Tähelepanu juhtimine teatud tööjõuprobleemidele (maksupetturlus, töötingimused, põhjuseta haiguslehel olevad inimesed). Seadusemuudatuste ettevalmistamine. – Noorte sotsiaalsete oskuste arendamine põhikooli tasandil (distsipliin, vastutus, ausus jms) Strateegia 2.5. Arendada ja soodustada ettevõtlikkust ning uute ettevõtete loomist toetavaid teenuseid ja tegevusi – Ettevõtlustoetusteenuste kaardistamine ja vajaduste uuringu läbiviimine. – Uusettevõtluse Stardiabifondi loomine. Raefondi ümberkorraldamine. – Ettevõtlusalase E-punkti loomine kesklinnas — ettevõtja teeninduspunkt, kuhu on koondunud ettevõtlusinfo ja konsultandid algajatele ettevõtjatele, investeerijatele, koostöö soovijatele. – Infovoldikute koostamine ettevõtjatele. – Noorte ettevõtlikkuse stimuleerimine. Iga kõrg- või kutsekooli lõpetaja on potentsiaalne Tartu tulevane edukas tööandja või kõrgelt kvalifitseeritud töövõtja-spetsialist. Projekti elluviimine, seminarid. Ettevõtluse põhjalikum õpetamine üldhariduskoolides. Õppekavade ümberkorraldus. Majandus- ja innovatsiooniõpe, koostöö ettevõtetega, ettevõtlust propageerivad üritused, valikainete tsüklid, loengute sari, kus linnajuhid ka õpetavad jne. Tudengite oskuste programm, suvetööd ettevõtetes. – Interaktiivse Tartu ettevõtluse kodulehekülje koostamine kohaliku ettevõtluse, tööhõive- ja investeerimisvõimaluste kohta. – Naiste ettevõtlusesse kaasamise programmi väljatöötamine. 5.3. INNOVATSIOON JA TEHNOLOOGIA ARENG Eesmärk 3. Edendada innovatsiooni ja tehnoloogilist arengut Ettevõtted peavad oma tooteid ja teenuseid pidevalt arendama, sest toodete elutsükkel on muutunud järjest lühemaks ja kvaliteet järjest tähtsamaks. Toodetega tuleb pidevalt tegelda ja vaeva näha kuni eduka turustamiseni. Siin on oluline kaasa aidata riskide vähendamisele ning ettevõtete tolerantsusele ebaõnnestumiste ja ärisaladuste väljatulemise suhtes. Uuenduslikkust edendab ettevõtete ja organisatsioonide tihe läbikäimine. Kõrghariduse institutsioonid on informatsiooniühiskonna vedavateks mootoriteks, mängides võtmerolli nüüdisaegse tööstuse ja teenuste tehnoloogilises ning ärilises arengus. Oluline on ülikooli ja uurimisinstituutide teadmiste ja oskuste muutmine ärimaailmas pakutavaks konkurentsivõimeliseks toodanguks ja teenusteks. Seni kuni teadus-, õppe- ning uurimis- ja arenguinstituutide ja ettevõtete vahel ei ole loodud efektiivset innovatsioonisüsteemi, ei mängi Tartu ja ka Eesti tööstus tulevikumaailma majanduses erilist rolli. Eesmärgi 3 täitmist mõõdetakse uute toodete ja uute tehnoloogiate kasutuselevõtu arvu kasvuga. Meetmete puhul indikaatorid varieeruvad. Strateegia 3.1. Luua innovatsiooni ja tehnosiirde arengu ning teaduse rakendamise toetussüsteem – Regionaalse innovatsioonistrateegia ja -süsteemi ning detailse tegevuskava (TRIS) väljatöötamine. – Ettevõtete tehnoloogiavajaduste ja TA potentsiaali kaardistamine ning andmebaasi loomine. – Teaduspargi edasiarendamine (inkubatsioonikeskuse väljaarendamine uuenduslikele ettevõtetele ja teadusmahuka tööstuse rakendusuuringute ning TA teostamine, teenustepaketi täiustamine). Tehnosiirdefirma (tehnoloogiakeskuse) asutamine. – Pikaajalises perspektiivis Tehnoloogiapargi loomine Tartusse. – Tootearenduskeskuste loomine majandusklastritele. – Inkubatsioonikeskuste loomine juhtivatesse majandusklastritesse kuuluvatele firmadele. Strateegia 3.2. Edendada innovatsioonikoolitust ja -turundust – Osalemine Põhjamaade, EL uurimis- ja arendusprojektides. – Tehnoloogia infokeskuse loomine. – Äri ja juhtimise koolitusprogrammide korraldamine ülikoolide teaduritele ja töötajatele. – Tehnoloogia juhtimiskoolitussüsteemi loomine tootmisjuhtidele. Strateegia 3.3. Soodustada ettevõtteid uuenduste genereerimisel ja vastuvõtmisel – Ettevõtete TA tegevuse toetamine. – Katse- ja litsentseerimislaborite loomine ja soodustuste andmine nende kasutamisel. – Spin-off -firmade toetamine. – Toetuse andmine tippteadlastele, kes on hõivatud tööstusliku potentsiaaliga alus- ja rakendusuuringutega. 5.4. ETTEVÕTLUS- JA INVESTEERIMISKLIIMA Eesmärk 4. Parandada ettevõtlus- ja investeerimiskliimat, soodustada investeeringuid ning muuta elukeskkond paremaks Ettevõtlus- ja investeerimiskliima koosneb paljudest elementidest, nagu tootmiseks ettevalmistatud maa-alade olemasolu, hea maine, korralikud infrastruktuurid jne. Üha enam süveneb arusaam, et kohaliku haldusaparaadi üks peamine ülesanne ongi investeeringute meelitamine regiooni. Linnade oluliseks ülesandeks on saanud potentsiaalset kapitali piirkonda ligitõmbavate tingimuste loomine. Peamine, mida elukvaliteet kapitali ligimeelitamisel annab, on koha propageerimine ja turustamine, olles osa katsest luua erilist atmosfääri, mis toimib meelitajana nii kapitali kui ka «õiget sorti» inimeste puhul. Maailmas kasvab nõudlus ruumi järele, mis pakuks inimesele meeldivat elukeskkonda ja kindlust tulevikuks. Elukvaliteet on muutunud osaks ärikeskkonnast, mille eesmärk on teha piirkond atraktiivseks globaalsele kapitalile. Eesmärgi 4 täitmist mõõdetakse investeeringute mahuga ning investeerijate külaskäikude arvuga, samuti investeerimiskliima spetsiaalse uuringuga. Meetmete indikaatorid varieeruvad. Strateegia 4.1. Soodustada Tartusse investeerimist (eriti rahvusvaheliselt tunnustatud tootmis- ja teenindusettevõtete tulekut Tartusse) – Võõrkeelsetele välisinvesteerijatele mõeldud investeerimiskliima infovoldik. Ettevõtluse üldinfo, tööandjad, arengukava, üldplaneering, kontaktinfo, vabad hooned ja maad, ettevõtluskliima jne. Tutvustada seda infopäevadel ja jagada välja. – Kutsuda potentsiaalseid investeerijaid ja ettevõtjaid Tartusse. Strateegia 4.2. Kujundada Tartu kui ettevõtliku ja kõrgtasemel majanduse ning väga heade investeerimisvõimalustega linna mainet Rõhutada tuleb Tartu lähedust suurtele turgudele – võrdsele kaugusele jäävad Läänemere regiooni suuremad linnad: Riia, Sankt-Peterburg, Stockholm, Helsinki. Samuti on kinnisvara ja tööjõu hinnad madalamad kui Tallinnas ja kvaliteet kõrgem kui teistes Eesti linnades. – Investeerimiskliima esindustrükise väljaandmine. Perioodiliselt väljaantav investeerijatele mõeldud linna kaart sobivate maa-alade ja ehitustega koos kirjelduste ning tingimustega. – Investeerimiskliima uuringu läbiviimine. Perioodiliselt eksperthinnangu andmine. – Tartu mainestrateegia väljatöötamine ja PR-kampaaniate korraldamine koostöös PR-ekspertidega. – Tartu ettevõtlusvõimaluste reklaamimine Eestis, sõpruslinnades ja Läänemere regioonis, ka sealsetel majandusüritustel, saatkondades. – Rahvusvaheliste majanduskonverentside, -foorumite korraldamine. – Tartu ja Lõuna-Eesti majandus- ja mainealase aastakirja väljaandmine, mis ilmuks ka Internetis. Strateegia 4.3. Luua spetsiaalseid ettevõtlusarengu keskusi (inkubatsioonikeskused, tööstuspargid, teised sobivad maa-alad tootmiseks jne) See on kõige ressursimahukam ja üks olulisemaid Tartu ettevõtluse arendamise strateegiaid. Kui kõik muud tingimused on võrdsed, siis koostöö võtab seda vähem kulusid ja on paindlikum, mida lühem on osapoolte füüsiline distants. Tähtis on ka sotsiaalne ja kultuuriline lähedus või «sugulus». Seda võib saavutada ka nn. lokaalsete atraktiivsete majandusruumide loomisega, millega kaasnevad tavaliselt mõnesugused soodustused. Arvestades elanike paiknemist on mõistlik tuleviku Tartu tootmispiirkondadena näha vastavalt üldplaneeringule endiselt Ropkat, Ülejõed ja Raadi ning ringteede ümbrust. Oluline on saada suuremaid ja tuntuid ettevõtteid nendesse aladesse ja ettevõtlusparkidesse. – Tartu Tööstuspargi väljaarendamine. – Infrastruktuuriga varustatud maa-alade ettevalmistamine ettevõtluseks. – Tartu Teaduspargi ruumiline edasiarendamine — ainult teadmismahukas, kõrgtehnoloogiline ettevõtlus. – Inkubatsioonikeskuste loomine ülikoolide ja suurte tootmiskomplekside juurde Tartu eri kohtades. – Logistikakeskuste väljaarendamine (raudtee, ringteede ümbrus, Raadi). Strateegia 4.4. Parandada finantsressursside kättesaadavust ettevõtluse arenguks – Euroopa Liidu programmide alase info parema kättesaamise võimaldamine ja vahendamine (infopäevad, eksperdid). – Arendus- ja ettevõtluskonsultantide ning EL arendusprojektijuhtide programmi käivitamine. – Riskikapitali- ja garantiifondide ja -võimaluste (regionaalsete ja rahvusvaheliste) kaasamine ettevõtluse arendamisse. Strateegia 4.5. Säilitada ja edasi arendada head keskkonda nii töötamiseks kui ka elamiseks ehk kindlustada ja tõsta elukvaliteeti. Parandada linna üldmuljet ja heakorda, ligipääsetavust ning turvalisust ja jätkata hariduse, sotsiaal- ja meditsiiniteenuste, kultuuri ja vaba-aja veetmise arendamist.4 4 Meeldiv elukeskkond on esmapilgul majanduse arendamise seisukohalt täiesti kõrvaline, kuid kui teed on auklikud ja porised, kõik kohad prahti täis, kraanivesi roostene, majad lagunenud, pätid tegutsevad ning vaba aja veetmise kohti pole, siis on ebameeldiv niisuguses keskkonnas äri teha. Seega võib suurepärasel elukeskkonnal öelda tihtipeale viimane ja kaalukaim sõna positiivse ärilise otsuse suhtes. Elukeskkonna elemente on palju, nimetagem olulisemaid, nagu üldmulje, rohelus ja puhtus, korrapära ja inimsõbralikkus, turvalisus, soodsad elamispinnad ja isikuteenused, juurdepääsetavus, head meditsiini- ja sotsiaalteenused, mitmekesised vaba aja veetmise kohad jne. Tõepoolest, praegu on Tartu elukeskkond hea, kohati suurepärane sellise suurusega linna kohta (nii väidavad väliskülalised, tallinlased ja tartlased ise), kuid teha annab veel palju. Mõistagi on meelelahutuses ja puhkuses oma osa Tartu tagamaal – looduskaunitel ja kultuuriliselt atraktiivsetel kohtadel. – Omanike mõjutamine omandi kordategemiseks («Kaunis kodu», avalik mõjutamine). – Vanalinna regenereerimise programm (kordategemine ja atraktiivsuse tõstmine). – Jalgrattateede ehitamine. Uute teede ehitamisel linnas teha ka eraldi jalgrattateed. Samuti rajada käimis- ja jalgrattarajad linnast välja looduskaunitesse kohtadesse (Emajõe äärde, Saadjärvele, Vooremäele, Pangodile, Elvasse). – Tervise- ja veekeskuse kiire täismahus väljaehitamine. – Endise Raadi mõisa territooriumi kompleksne väljaarendamine puhkepiirkonnana. – Aastaringse kogupere ajaveetmisekeskuse loomisele kaasaitamine (võib olla «Ahhaaga» seotud, sisehoones, kus kõigil pereliikmetel on samal ajal samas kohas midagi teha). – Anne kanali ümbruse puhkepiirkonna väljaarendamine (rulluisuteed, park). – Programm «Linnade linn». Toetada sõpruslinnade majade või keskuste ehitamist Tartusse. – Kontserdielu elavdamine. – Toitlustusasutuste teeninduse kvaliteedi parandamine. 5.5. TEHNILISED INFRASTRUKTUURID Eesmärk 5. Välja arendada korralikud tehnilised infrastruktuurid Tehniliste infrastruktuuride alla kuuluvad kõik üldkasutatavad teed, liikluskorraldus ja ligipääsetavus, transpordikeskused, ühistranspordi korraldus, telekommunikatsioonid, vesi, kanalisatsioon, gaas, elekter, jäätmemajandus). Need on majanduse arengu seisukohalt niiöelda veresooned, mis mõjutavad otseselt ettevõtete efektiivset tegutsemist. Eesmärgi 5 täitmise põhiindikaatoriteks on ettevõtjate rahulolu infrastruktuuride kvaliteedi ja kvantiteediga (küsitlus). Strateegia 5.1. Soodustada kiiret ühendust Tallinnaga ja teiste Läänemere regiooni keskustega – Tallinna–Tartu 1. klassi maantee väljaehitusele kaasaaitamine. Lobby koostöös teiste KOV-dega, Tartu ümbersõiduteede väljaehitamine. – Toimiva (regulaarliinidega) lennuvälja väljaarendamine: lennujaama regionaalpoliitilise tähtsuse rõhutamine ning riiklike dotatsioonide säilitamine ja taotlemine; läbirääkimised rahvusvaheliste lennukompaniidega, lennunduspäevade korraldamine, eralennunduse soodustamine. – Via Hanseatica arendamine: reklaam, konverents ja Tartu magistraalide väljaehitamine. – Tartu rahvusvahelise jõesadama väljaarendamise toetamine. – Eurorail’i väljaarendamise ja käivitamise toetamine läbi Tartu (kiirrong Tallinn–Tartu–Varssavi–Berliin). – Tallinna–Tartu raudtee-ekspress käivitamise toetamine. Raudteetranspordi kindlustamine Tartu tööjõuareaali suuremate keskuste vahel (Jõgeva, Põlva, Valga). Strateegia 5.2. Tagada linna ja selle lähiümbruse ühistranspordi efektiivne toimimine – Ühistranspordi (buss ja rong) võimaluste parandamine Tartus ja Tartu tööjõuareaalis (kuni 80 km). – Bussiliikluse sõidugraafiku kooskõlastamine suuremate ettevõtete töögraafikuga. – Organiseerida ühtsed liinid linna satelliitasulate (Luunja, Kõrveküla, Ilmatsalu jne) ja linnaosade vahel. Strateegia 5.3. Välja arendada muu tehniline infrastruktuur (telekommunikatsioonid, vesi, kanalisatsioon, gaas, elekter) – Telekommunikatsiooniteenuste alase konkurentsi soodustamine. – Infrastruktuuri geoinfosüsteemi (GIS) süsteemi edasiarendamine. – Elektrijaotusvõrgu moderniseerimine. Standardpinge tagamine liitumispunktides. Energeetika varustuse optimeerimine, alternatiivide otsimine. – e-Tartu projekti elluviimine (põhirõhk e-infrastruktuuri arendamisel). – Vee- ja kanalisatsioonivõrgu arendamine (vt «Tartu linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava», 2000). 5.6. ETTEVÕTLUSE TUGISÜSTEEM Eesmärk 6. Arendada tõhusamalt ettevõtluse tugisüsteemi On terve hulk lihtsaid mooduseid, kuidas nii avalik ja ühiskondlik sektor kui ka erasektor saavad ettevõtjaid aidata paremini edasi jõuda. Siia alla kuuluvad igasuguste seadustatud protsesside (bürokraatia) lihtsamaks tegemine, igakülgne infovahetus, suhtlemine, pidev seisukohtade selgitamine, lobby jne. See kõik on alguseks reaalse koostöövõrgustiku tekkel ja arengul ning mis eriti tähtis – usalduse saavutamisel poolte vahel. Eesmärgi 6 täitmise indikaatoriks on klientide (ettevõtete) rahulolu, mida mõõdetakse perioodilise küsitlusega või eksperthinnanguga kindla metoodika alusel; samuti ettevõtete huvi suurusega (päringud Internetis, linnavalitsusse pöördumised). Mõju indikaatoriks on ettevõtete arvu kasv ja parem käekäik (majandusnäitajad). Strateegia 6.1. Muuta linnavalitsuse ja Tartus paiknevate riigiasutuste töö ettevõtjasõbralikumaks – Ehitamise ettevalmistamise protsessi kiirele teostamisele kaasaaitamine: projekteerimistingimustest ehitusloani kiiresti ja korrektselt. – Kaasa aidata ettevõtjaile olulise informatsiooni hankimisele ja jagamisele (Tartu ettevõtluse ja majanduse areng, Euroopa Liit jne). Seda saavutatakse järgmiste tegevustega: – Infovoldik ettevõtjale, kes soovib ühel või teisel moel ettevõtlust arendada või rajada. – Kohalike ettevõtjate list Internetis. Info ettevõtjaile suunamine. Interneti lehekülg Tartu ettevõtluse kohta nii kohalikele kui ka välismaistele ettevõtetele. – Teabepäevad ettevõtjatele vähemalt kolm korda aastas. Linnavalitsuse ja teiste institutsioonide poolt viimaste otsustuste tutvustamine, küsimused-vastused, tagasiside. – Ettevõtluse infopunkt. – Ettevõtlust mõjutavate riiklike ametite (nt Tartu Tervisekaitsetalitus, Tarbijakaitseameti Tartu- ja Põlvamaa talitus jne) teeninduse kvaliteedi tõstmisele kaasaaitamine. – Tartu majanduse arengu ning investeerimiskliima perioodiline analüüs ja võrdlemine teiste linnadega. – Võrreldava majandusanalüüsi- ja hindamissüsteemi loomine sektoriti. – Iga-aastase Tartu TOP korraldamine: enim töökohti loonud ettevõte, parim keskkonnanõudeid arvestav ettevõte, suurim investeerija, suurim eksportija, innovatsioonipreemia jne. Strateegia 6.2. Parandada koostööd tööturu osapoolte vahel linnas – Toimiva koostöövõrgustiku loomine. Moodustatakse Tartu majanduse ümarlaud, kuhu kuuluvad kõik ettevõtlusarengu seisukohast oluliste institutsioonide esindajad ning tööturu osapooled ja tudengid. Strateegia 6.3. Mõjutada riiklikku majandus-, regionaal- ja hariduspoliitikat Tartu majandusarengule soodsamas suunas – Osalemine ettevõtlust mõjutavate riikliku poliitika ja strateegiate ning kavade väljatöötamisel nii riigi kui ka regiooni tasandil. – Kohalike ettevõtlust toetavate institutsioonide juhtimises osalemine (Lõuna Eesti Arenguagentuur, Tartu Teaduspark jt). Strateegia 6.4. Teha naabrite ja välispartneritega koostööd ettevõtluse ning majanduse arendamiseks – Koostöö arendamine Läänemeremaade linnadega, sh Baltimaad ja Loode-Venemaa regioonid (Pihkva, Novgorod). – Osalemine rahvusvahelistes ettevõtlusalastes projektides. Strateegia 6.5. Kaasa aidata ettevõtete koostööle ja integreeritusele (võrgustikud) – Iga-aastaste Tartu ettevõtlusfoorumite korraldamine. – Ettevõtjate omavahelise klubilise tegevuse soodustamine; ka ürituste algatamine, ettevõtjate suvepäevade korraldamine. – Majandusklastrite siseste tugisüsteemide väljatöötamine ja käivitamine: – arendustöötajate määramine; – projektitegevuste arendamine. 6. KAVA ELLUVIIMINE JA RAHASTAMINE Põhiliseks kava täideviimise initsiaatoriks ja koordineerijaks on Tartu Linnavalitsus, kava sisuline elluviimine toimub koostöös linna võtmeorganisatsioonide ja ettevõtetega. Eriline roll on Tartu ülikoolidel, Tartu Teaduspargil ja Tartu Ärinõuandlal. Peamiselt toimub meetmete teokstegemine siiski linnavalitsuse struktuuride ning ettevõtluse tugistruktuuride kaudu. Seega on kava strateegiad ja meetmed suunatud otseselt nendele täideviimiseks. Arengukava sisaldab ka mõningaid meetmeid, mida saab ellu viia üksnes koos ettevõtjatega või Eesti Vabariigi Valitsusega. Sellisel juhul on meede kavasse sisse kirjutatud rohkem sõnumina («see on tähtis Tartu majanduse arengu seisukohast»), üleskutsena kui tegevusjuhisena. Kava täideviimiseks arendatakse välja mehhanism, milles määratletakse arengukava tegevuste täitmiseks kohustused ja nende konkreetsed vastutajad, rahalised allikad, ajaplaanid, otsuste tegemise pädevus, organisatsioonide ülesanded ning suhted organisatsioonide vahel. Elluviimine peab olema läbipaistev, vastama teemale, kergelt kontrollitav, efektiivne (otstarbekas raha kasutamine lähteülesannete ja konkursside alusel) ning kindlustama informatsiooniga. Arengukava iga tegevust või projekti täpsustatakse ning tehakse omaette kavad. Nende täitmiseks määratakse kindel vastutaja linnavalitsuses või partnerorganisatsioonis. Vajadusel formeeritakse töögrupp ja/või palgatakse inimene või firma. Finantseerimise kohapealt peab arvestama, et praegu ressursse napib ja linnavalitsuse oma ressurssidest ei jätku kõigi projektide elluviimiseks. Tuleb ka nentida, et ettevõtluse arendamiseks ei jätku ka Eesti riigil veel küllaldaselt finants- ja inimressursse. See tähendab, et ettevõtluse arendamise hindamise, efektiivsuse ja prioriteetide järjestamise küsimused muutuvad veelgi tähtsamaks. Arvestades Tartu tähtsust Eesti majanduses ja üldises arengus ning arengukavades on selge, et Tartu üksi oma jõududega arengukava ellu viia ei suuda – selleks on vaja toetust Eesti riigilt. Arengukava elluviimise teed: – Linna eelarve, lühemaajalised tegevuskavad ja igapäevased tööülesanded. – Riigi toetused ja investeeringud. – Koostöö partneritega projektide vormis. – Seaduste muutmine või täiendamine. – Üldplaneering – määrab maa sihtfunktsiooni ning maa ja veealade üldised ehituse ja kasutamise tingimused. – Teiste (mitte linnavalitsuse) protsessis osalejate igapäevategevus (lähtutakse Tartu arengu üldsuundadest). – Suured (rahvusvahelised) projektid koos välispartneritega. Lõuna-Eesti Arenguagentuuri käikulaskmisel lähevad arengukava täitmine ja koordineerimine järk-järgult linnavalitsuselt üle agentuurile, sõltuvalt agentuuri võimekusest. Paljud ettevõtlust toetavad ja soodustavad meetmed ei pruugi alati kohe tulemusi anda, need tulevad aja jooksul, mõnikord isegi aastate pärast. Tähtis on käivitada olulised protsessid, hoida neid töös ning vajadusel ümber orienteeruda uutele meetmetele. 7. SEIRE, KONTROLL JA HINDAMINE Arengukava kohustuslik element on selle elluviimise hindamise süsteem. On vaja hinnata, kas kava meetmed, strateegiad ja eesmärgid on ja saavad täidetud ning olid õigesti formuleeritud. Arengukava täitmist (kohustused, mis puudutavad otseselt linnavalitsust ja tema osakondi) kontrollib linnavolikogu. Meetmeid ja tegevusi kontrollitakse ja hinnatakse pidevalt, strateegiate täitmist kord aastas (enne uue eelarve vastuvõtmist) ning eesmärke ning visiooni kolmeaastase perioodi lõpus, siis vaadatakse üle ka SWOT-arengutegurid ning lähtuvalt sellest muudetakse arengukava. Eraldi hinnatakse arengukava meetmete mõju linna üldarengule. Samuti küsitletakse iga aasta ettevõtteid või eksperte majanduse seisundi ja probleemide kohta. Majanduse ja ettevõtluse arengu hindamisel tuleb arvestada otseseid ettevõtluse ja majanduse arenguindikaatoreid, nagu ettevõtete arv, struktuur, majandusnäitajad, majandusstruktuur jne. Samuti kaudseid näitajaid, mis soodustavad ettevõtlust, nagu tugisüsteemi, infrastruktuuri, tööjõu kvaliteet, koha maine. Investeerimiskliimat ehk majanduse arengupotentsiaali mõõdetakse spetsiifiliste majanduskeskkonna tingimuste abil, mis loovad eeldused edukate ettevõtete loomiseks, arenemiseks ja kasvamiseks. Siia alla kuuluvad tööjõu kvaliteet, arendus-, uurimis- ja testimisinstitutsioonide olemasolu, finantsressursside kättesaadavus, vabade tootmis- ja äripindade ning maa-alade olemasolu, kvaliteet ja hind, tehniline ja sotsiaalne infrastruktuur, muud teenused, üldine keskkonna kvaliteet ja atraktiivsus. Kõiki investeerimiskliima komponente (näiteks töökultuur, turgude kättesaadavus, kohaliku bürokraatia kvaliteet) ei saa kvantitatiivselt mõõta, sest nende kohta puuduvad mõõtmise metoodika ja allikad. Visiooni täitmist ja majandussituatsiooni mõõdetakse alljärgnevate indikaatorite abil5: 5 Ühtset süsteemi pole Eestis veel välja töötatud ning indikaatorite täpsem määratlus töötatakse välja hiljem. – Ettevõtete käibe, kasumi ja rentaabluse näitajad ning nende muutumine majandusharude kaupa. – Uute (eksport)toodete arvu kasv; eraldi välja tuua teadmismahukad tooted ja teenused. – Eksporttoodangu osatähtsuse, eksportivate ettevõtete arvu kasv ja ekspordi struktuuri mitmekesistumine. – Kvaliteedisüsteemi omandanud ettevõtete arvu kasv. – TA kulutused SKPs sektorite kaupa. – Uusettevõtete kasv 1000 elaniku kohta, likvideerimised. 300 uut ettevõtet aastas. 75% uutest ettevõtetest tegutsemas ka kolme aasta pärast. – Väliskapitaliga ettevõtete arvu kasv 1000 elaniku kohta. – Investeeringute (eriti välisinvesteeringute) mahu kasv linna. – Patentide ja litsentside arv. – Avaliku sektori rahastatud koolituse saanute arv. – Tööhõive struktuuri muutus majandusharude sektorite kaupa (töötlev tööstus eraldi). Arengu üldeesmärgi täitmist mõõdetakse alljärgnevate indikaatorite abil (majanduse arengu mõju, linna elujõulisus ning heaolu ja elukvaliteet): – Töökohtade arv ja nende kasv – kolme aastaga kasvab Tartus töökohtade arv 5% (eksporttööstuses 10%). – Pikaajalise töötuse määr, selle vähenemine – töötus väheneb kolme aastaga 0,3%. – Keskmine palk on kolme aasta pärast Eesti keskmisel tasemel ja 2006. aastaks 5% kõrgem Eesti keskmisest. – SKP kasv – kasvab kolme aastaga 20%. – Elanike arvu kasv ja vanusestruktuuri paranemine, sealhulgas positiivne rändesaldo – rahvaarv kasvab 2006. a 5 %. Selleks et indikaatoreid oleks võimalik Tartu linna puhul välja tuua ja neid kasutada, töötatakse koostöös riigiasutuste ja teiste vastavate institutsioonidega välja Tartu linna majanduse seire- ja informatsioonisüsteem. Lisa 1. Tartu linna osalusega ettevõtluse koostööprojektid ja uuringud Käimasolevad projektid 1. SUPERB – Sustainable Urban Patterns around the Baltic Sea – EESMÄRK: programmis osaleb 12 Läänemere-äärset linna. Projekti ülesanne on kogumiku väljaandmine, milles tutvustatakse linnaplaneeringute ellurakendamise praktilisi näiteid. Tartu linnas on vaatluse all kaks linnaosa – Supilinn ja Jaamamõisa. – Projektil on kaks etappi: – 1. etapp – juhtumiraportite koostamine – 2. etapp – seminaride tsükkel – PERIOOD: aprill 1999 – 2001. a II pool – KOOSTÖÖPARTNERID: Hamburg, Uppsala, Jelgava, Gdansk, Novgorod, Lahti, Tartu. 2. Jäätmekäitlusprojekt Tartu-Uppsala – EESMÄRK: keskkonnasõbraliku jäätmekäitlussüsteemi väljatöötamine – PERIOOD: 2000. a. – KOOSTÖÖPARTNERID: Tartu LV, Tartu MV, Ülikooli Kliinikum, Uppsala lään, Uppsala kommuun, Uppsala haigla 3. SMEDM – väikese- ja keskmise suurusega ettevõtluse arendamise mudel kohalikus omavalitsuses – EESMÄRGID: 1. Väike- ja keskmise suurusega ettevõtluse arendamise ja ettevõtluskeskkonna parendamise mudeli väljatöötamine ja rakendamine Tartu linnas 2. Ettevõtlusmudeli rakendamiseks koostöövõrgustiku loomine 3. Aalborgi linna ettevõtluse arendamise parima praktika analüüs ja tulemuste kasutamine tööhõive suurendamiseks ja uute töökohtade loomiseks Tartu linnas 4. Lõuna-Eesti ja Põhja-Jüütimaa väike- ja keskmise suurusega ettevõtete rahvusvahelistumisele kaasaaitamine 5. Ettevõtluse tugistruktuuride rahvusvahelistumisele kaasaaitamine – Planeeritud on uue, täiendatud ja põhjalikuma investeeringute kaarti sisaldava trükise väljaandmine ning uuringu tellimine Tartu linna ettevõtluse struktuuri kohta. – PERIOOD: 12 kuud – KOOSTÖÖPARTNER: Aalborg (Taani), Tartu 4. PTT-tradexpo – RAHVUSVAHELINE MESSIKESKUSTE KOOSTÖÖPROJEKT Projekt esitati Tacis CBC kevadvooru tähtajaga 15.03.2000 – BOD-projekti jätkuprojekt – EESMÄRGID: 1. Linnade koostöö ja ärikontaktide arendamine 2. Messikeskuste koostöö arendamine 3. Koolituskursused nii ettevõtjatele messile minekuks kui ka messikeskuste töötajatele. – PERIOOD: 18 kuud – KOOSTÖÖPARTNERID: Turu linn; Tartu linn ja Pihkva linn. Täiendavad partnerid: Turu messikeskus, Pihkva Kommertskoda ja Tartu messikeskus. 5. BOD II: GAIN – Growth and International Networking as Key Strategies for Successful Business of SMEs’ around the Baltic Sea - I Kasv ja rahvusvaheline koostöövõrgustik Läänemere piirkonna väike- ja keskmise suurusega ettevõtete eduka arengu võtmestrateegiana – I etapp – BOD-projekti jätkuprojekt – EESMÄRGID 1. Suurendada projektis osalevate väike- ja keskmise suurusega ettevõtete konkurentsivõimet rahvusvahelisel turul 2. Laiendada juba olemasolevat koostöövõrgustikku BOD-projektis osalenud firmade ja piirkondade vahel 3. Tartu ettevõtete osalemine rahvusvahelises ettevõtete kasvustrateegiate koolitustsüklis ning ärikontakte elavdavatel ja EL-i standardeid selgitavatel foorumitel 4. Ettevõtetele esitatavate töökeskkonna ja tööohutuse probleemistiku käsitlemine, lähtudes EL-i direktiividest. – PERIOOD: 10 kuud – KOOSTÖÖPARTNERID: Varsinais-Suomen Liitto, Valmiera LV, Šiauliai LV, Tartu LV 6. EMAJÕE JÕERIIGI ruumilise arengu koridor – I etapp – EESMÄRK: linna puudutav lõik projektis on Emajõe kallasradade rekonstrueerimise ja sildumisalade üldplaneeringu koostamine Tartu linnas – PERIOOD: 12 kuud – PROJEKTI JUHT: Tartumaa Omavalitsuste Liit – KOOSTÖÖPARTNER: Uppsala lään 7. URBAN LAYERS – EESMÄRK: kultuuripärandi ja kultuuriidentiteedi analüüs-uuring ning tulemuste kasutamine linnaplaneerimises. – PERIOOD: 26 kuud pärast projekti heakskiitmist – KOOSTÖÖPARTNERID: Turu linn, Turu Ülikool, Manchesteri linn ja Ülikool, Firenze linn ja Bologna Ülikool, Tartu linn ja Tartu Ülikool 8. TRIS – Tartu regionaalne innovatsioonistrateegia – EESMÄRK. Projekti peamine eesmärk on ette valmistada Tartu regionaalne innovatsioonistrateegia, mis võimaldab käivitumisel optimeerida regionaalset innovatsioonisüsteemi ning kohandada seda kohalike ettevõtete vajadustele ja võimalustele vastavaks. Strateegia ettevalmistamisel kasutatakse Uppsala ja Shannon’i piirkonna kogemusi analoogsete projektide ettevalmistamisel. – PERIOOD: 32 kuud – KOOSTÖÖPARTNERID: Tartu Linnavalitsus, Euroopa Liidu Haridus- ja Teadusprogrammide Eesti Sihtasutus «Archimedes», Shannon Development, Uppsala Maakonna Valitsus Lõpuleviidud projektid 1. DEMCON – Demilitarisation and Conversation of Former Military Areas (Uued võimalused endiste sõjaväeterritooriumite kasutamisel) – EESMÄRK: leida uusi võimalusi Raadi lennuvälja kasutamiseks – PERIOOD: mai/juuni 1997 – detsember 1998. a – KOOSTÖÖPARTNERID: Soome, Rumeenia, Poola, Kreeka 2. BOD – Business Opportunities’ Development «Rahvusvahelised ärivõimalused» – PÕHIEESMÄRK: nelja riigi (Venemaa/Pihkva; Soome; Rootsi ja Eesti) firmade, organisatsioonide ja piirkondade koostöö arendamine ning rahvusvaheliste ärisuhete edendamine. – PROJEKTI LÕPPRESULTAADID: 1. Eri riikide, eriti Eesti ja Venemaa ettevõtjate vahelise usalduse kasv 2. Ärilepingute sõlmimine 3. Ettevõtjate ärikompetentsuse taseme tõus – Projekt sisaldas kahte põhilist tegevusetappi. I – Põhjalik uuring telefoniküsitluste näol, milles uuriti Soome, Vene, Eesti ettevõtete rahvusvahelise äritegevuse kogemusi ning ettevõtete koolitusvajadusi II – Küsitlustulemustele tuginev seminaride ja koolitustsüklite sari (Pihkvas, Tartus, Norrtälje’s ja Turus), messikülastused ning ettevõtete ühiskülastused järgmistesse ettevõtetesse: Pihkva leivatehas ja õmblusettevõte Slavjanka; AS Ösel Foods, AS Tarkon, AS Samelin; Rootsis õlletehas Pripps Ringnes ja metallitöötlusettevõte Hallbergs Sekrom Fabriks AB ja toiduainetööstusettevõte Marli Soomest. – PERIOOD: juuli 1998 – detsember 1999 (9. detsembril lõpukonverents Tartus) – KOOSTÖÖPARTNERID: Tartu Linnavalitsus ja õppekeskus N.O.R.T. Eestist, Varsinais-Soome Liit ja Turu Ülikooli Täienduskoolituskeskus Soomest, Östhandels Forum Rootsist, Pihkva Linnavalitsus ja Pihkva Kommertskoda Venemaalt. 3. MANAGIS – Management and Multi-purpose Engagement of Geographic Information Systems in City Administration, Planning and Development – EESMÄRK: Tartu geoinfosüsteemi arendamine ja kogemuste omandamine partnerite GIS arendusest – PERIOOD: 18. juuni 1998 – 21. juuni 1999 – KOOSTÖÖPARTNERID: Uppsala (Rootsi), Tampere (Soome), Stoke-on-Trent (UK) – ARENG: jätkuprojekt päevakorral INTERREG III raames 4. INNOSTEP – Extension of Business Development and Innovation Support Services in Tartu (Estonia) via the Experience of Tampere (Finland) «Tugisüsteemi ja äriteenuste arendamine Tampere eeskujul Tartu innovaatilise ettevõtluse jaoks» – EESMÄRGID: – Innovatiivse ettevõtluse edendamine ja toetamine Tartu linnas ja Lõuna-Eestis Tartu Teaduspargi teenuste arendamise kaudu, – Tampere Tehnoloogiakeskuse välja töötatud käsiraamatu «Business Development Model» kohandamine ja tõlkimine eesti keelde – Ettevõtluse koolituskursuste korraldamine – Mentor-programmi käivitamine – PERIOOD: 8.12.1999 – 01.10.2000 – KOOSTÖÖPARTNERID: Tampere linn (Tampere Tehnoloogiakeskus) 5. REUNIÖN – Regionernas Europa Genom Närhet I Östersjöregionen – EESMÄRK: koolituskursus omavalitsustöötajatele ja poliitikutele kolmes teemavaldkonnas (3 päeva). Ettekandeid pidasid Tartu ja Uppsala esindajad. – Sotsiaalsete ja majanduslike erinevuste vähendamine regiooni sees ja regioonide vahel – Haldusjuhtimise efektiivsuse parandamise võimalused – Administratiivse võime ja efektiivsuse parandamise võimalused – PERIOOD: 27.–29. aprill 1999 – KOOSTÖÖPARTNER: Uppsala läänivalitsus koostöös kommuuni valitsusega – ARENG: arutluse all on olnud jätkuprojekt 6. SAIL-Project – Spreading Awareness to Foster Implementation of Local Agenda 21 around the Baltic Sea – EESMÄRK: teadlikkuse süvendamine kohalike Agenda 21 elluviimise edendamiseks Läänemeremaades teabematerjalide koostamise kaudu – PERIOOD: 12.1998–31.03.2000 KOOSTÖÖPARTNERID: Tartu, Jurmala, Kaunas, Sankt-Peterburg, Gdansk; eksperdid Läänemere Linnade Liidust ja ICLEIst 2000. a. tehtud ja käsilolevad uuringud – SÜDALINNA TOITLUSTUSASUTUSTE TEENINDUSE KVALITEEDI UURING – klientide rahulolu Tartu kesklinna toitlustusasutuste teeninduse kvaliteediga. – HOTELLIDE TEENINDUSE KVALITEEDI UURING – klientide rahulolu Tartu linna hotellide teeninduse kvaliteediga – TARTU ETTEVÕTLUSKLIIMA UURING – mahukas Tartu linna ettevõtjate küsitlus, eesmärk välja selgitada ettevõtluskliima Tartu linnas: ettevõtjate rahulolu, informeeritus, aktiivsus jne – TÖÖKOHTADE UURING – palgaliste töökohtade ruumilise jaotuse uuring Tartu linnas Lisa 2. Mõisted Innovatsioon – uute ideede kasutamine turul konkurentsivõimelise toote või teenuse pakkumiseks, uue või parandatud tehnoloogia kasutuselevõtmiseks tööstuses või teeninduses. Informatsiooniühiskond – 1994. a ilmunud EL-i raport «Euroopa ja globaalne infoühiskond» rõhutab, et info- ja telekommunikatsioonitehnoloogiate areng toob kaasa uue industriaalse revolutsiooni, millel nagu eelmiselgi on mõju tööle ja tööhõivele. Nad muudavad radikaalselt töö olemust, toodangu organisatsiooni ning muudavad kogu ühiskonna struktuuri. Tunduvalt suureneb tööprotsessis osaleja autonoomia, samas muutub vähemselgeks tegevuse kontekst. Infotehnoloogiad toovad õppe- ja tootmisprotsessi teineteisele lähemale. Info hulk nõuab ka selle töötlemise metoodikate muutmist. Üha enam tõuseb päevakorda vajadus luua uusi haridusprogramme arvutitele. Teadmismahukas majandus – TA -kulutuste suur osakaal käibes, toodang või tootmine on kõrgekvaliteetne ja originaalne ning seda on raske imiteerida, haridustase on kõrge, koostöö haridusasutustega tihe, firmad on võimelised tehnoloogilisteks, sotsiaalseteks ja juhtimisalasteks uuendusteks. Kõrgtehnoloogiline tööstus – tööstus, mida iseloomustab tehnoloogilise uuenduse kõrge tase, kõrgelt haritud tööjõud (paljud nendest teadlased ja insenerid), TA-kulutuste suur osakaal käibes (1:10), toodete turg globaalne. Tavaliselt on põhilised kõrgtehnoloogiafirmad seotud elektroonikaga (eriti mikroelektroonikaga), farmaatsiaga, instrumenditööstusega, biotehnoloogiaga. Siia kuulub ka enamik sõjatööstusettevõtteid. Firmasid, kus insenerid ja teadlased moodustavad üle 6% kogu tööjõust, nimetatakse kõrgtehnoloogiliseks, neid, kus teadlasi ja insenere on vähem või võrdselt 6%ga kogu tööjõust, nimetatakse madaltehnoloogilisteks. Inkubatsioonikeskus e. inkubaator – organiseeritud viis alustavatele väikeettevõtetele, ideetasandil olevatele toodetele ning sünergilisest koostööst kasu saavatele ettevõtetele arengukeskkonna loomiseks. Eesmärk on ettevõtete kasvuvõimaluste parandamine ja ellujäämisvõimaluste suurendamine, pakkudes neile rendipinda koos põhiliste seadmetega, juhtimisabi ning tugiteenuseid. Põhirõhk on kohalikul arengul ja töökohtade loomisel, tehnoloogiaorientatsioon on teisejärguline. Tööstuspark – spetsiaalselt plaanitud (ja maastikuliselt kujundatud), ettevalmistatud, vajalike infrastruktuuridega (kommunikatsioonid, vesi, kanalisatsioon, elekter), piiritletud maa-ala, kus ettevõtted saavad (soodustingimustel) rentida või osta maad oma tootmise rajamiseks või teenuste pakkumiseks. Üldjuhul luuakse tööstuspargi haldamiseks omaette organisatsioon, millega ettevõtetele pakutakse ka äriteenuseid. Tööstuspark võib olla ette nähtud teatud majandusharudele. Parkide abil saab riik ja regioon ellu viia oma ettevõtluspoliitikat ja majandusarengu prioriteete, samas kõrvaldada ka turu vigu. Teaduspark – kinnisvaral põhinev struktuur, mis toetab oma asukate, teadusmahukate ettevõtete teket või arengut, teeb tihedat koostööd ülikoolide jt teadus- ja arendusasutustega, omab stabiilset juhtimisüksust, mis tegeleb aktiivselt tehnoloogiasiirde ja äriarendusteenuste arendamisega oma asukate huvides. Majandusklaster on mingi ühe majandusvaldkonnaga seotud institutsioonide koostöö, infovahetuse ja vastasmõju võrgustik. Selle moodustavad ühe või mitme toote- või teenusegrupi ümber koondunud tingimused, tegevused ja institutsioonid (ettevõtted, teadusasutused), uurimis- ja arendustegevus, vajaminevad ressursid, kvalifitseeritud tööjõud, toote kasutajad, edasimüüjad, tarnijad, (nõudlikud) kliendid, lõpptarbijad, äriteenuste pakkujad, tehnosiirdefirmad ja koostöövõrgustikud. Teadmiste ja oskuste kontsentratsioon, mis nende institutsioonide vahel toimub, tõmbab ligi veelgi enam teadmisi ja oskusi (expertise). Lisa 3. Tartu linna ettevõtluse arengukava 2001–2006 koostamisest osavõtjad 1. Uuno Ader Eesti Väikeste ja Keskmiste Ettevõtete Assotsiatsioon 2. Piret Arusaar LV välissuhete teenistus 3. Malle Blumenau LV ettevõtluse osakond 4. Jüri Epler AS Primus Eesti 5. Jaanus Friedenthal Tartu Ärinõuandla 6. Michael Gallagher Tartu Ülikooli Euroteaduskond 7. Aino Haller Tartumaa Tööhõiveamet 8. Margus Hanson Tartu Linnavalitsus 9. Toomas Hansson Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Tartu esindus 10. Aleksander Jakobson Tartu Haritlaste Liit 11. Kaarel Kalmet Tartu Õppekeskus 12. Leida Kikka AS Samelin 13. Arvo Kivikas AS Ilves-Extra 14. Anu Kose Tartu Tööstuskool 15. Anneli Kõlu Eesti Ühispank AS 16. Neeme Kärbo OÜ Geomedia 17. Anu Laas Tartu Ülikool ja Eesti Ettevõtluskonsultantide Liit 18. Tiiu Lemba AS Samelin 19. Jaak Nigul AS Tarmeko 20. Ene Palu LV ettevõtluse osakond 21. Maris Peda Hansapank AS 22. Priit Pärgmäe AS Tarkon 23. Gert Schultz LV ettevõtluse osakond 24. Taivo Tali OÜ Spatium, Tartu Maavalitsuse arenguosakond 25. Elvi Tani LV LPMKO arenguteenistus 26. Raul Täkker LV linnaplaneerimise osakond 27. Marju Unt Estonian Euromanagement Institute 28. Ilmar Volkmann AS Tartu Flora 29. Urve Vool Tartumaa Tööhõiveamet