Rõngu Vallavolikogu — Rõngu valla põhimääruse kinnitamine — KO, 55, 1079

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322) paragrahvi 8, paragrahvi 10 lõike 1, paragrahvi 14 lõike 2, paragrahvi 22 lõike 1 punkti 9, paragrahvi 23 lõike 5, paragrahvid 24 ja 27, paragrahvi 28 lõiked 2 ja 3, paragrahvi 30 lõike 1 punkti 2, paragrahvi 31 lõike 1, paragrahvi 34 lõike 2, paragrahvi 35 lõiked 2 ja 5, paragrahvi 36 lõike 6, paragrahvi 37 lõike 2, paragrahvi 391 lõike 2, paragrahvi 42 punktid 2 ja 4, paragrahvi 47 lõike 2, paragrahvi 48 lõike 3, paragrahvi 49 lõiked 5 ja 11, paragrahvi 50 punktid 2 ja 8, paragrahvi 51 lõike 7, paragrahvi 55 lõike 4 punkti 10, valla- ja linnaeelarve seaduse (RT I 1993, 42, 615; 1995, 17, 234; 1997, 40, 619; 2000, 7, 40) paragrahvi 4 ja paragrahvi 12 lõike 1 ning kohanimeseaduse (RT I 1997, 1, 3; 14, õiend; 1998, 59, 941; 1999, 10, 155) paragrahvi 11 lõike 1 ja paragrahvi 12 lõike 2, Rõngu Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Rõngu valla põhimäärus (lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Rõngu Vallavolikogu 30. oktoobri 1997. a määrusega nr 8 kinnitatud «Rõngu valla põhimäärus». 3. Tunnistada kehtetuks Rõngu Vallavolikogu 11. märtsi 1999. a määrusega nr 13 kinnitatud «Rõngu Vallavolikogu reglement». 4. Tunnistada kehtetuks Rõngu Vallavolikogu 27. märtsi 1997. a määrusega nr 3 kinnitatud «Rõngu valla vapi ja lipu kasutamise kord» (RTL 1997, 54, 284). 5. Tunnistada kehtetuks Rõngu Vallavolikogu 17. aprilli 1997. a määrusega nr 6 kinnitatud «Rõngu vallavara võõrandamise ajutine eeskiri». 6. Määrus jõustub 15. juunil 2001. a. Volikogu esimees Hillar HÄNILANE Lisa Rõngu Vallavolikogu 31. mai 2001. a määrusele nr 30 RÕNGU VALLA PÕHIMÄÄRUS 1. Üldsätted Rõngu valla põhimäärus (edaspidi põhimäärus) on õigusakt, milles sätestatakse Rõngu valla (edaspidi vald) omavalitsusorganite, nende komisjonide ning valla ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord, samuti muud küsimused, mida tulenevalt seadusest või muudest õigusaktidest kuuluvad reguleerimisele valla põhimäärusega. 2. Vallavolikogu 2.1. Vallavolikogu moodustamine 2.1.1. Vallavolikogu (edaspidi volikogu) on valla esinduskogu, mis valitakse valla hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel. 2.1.2. Volikogu liikmete arv määratakse vastavalt seadusele. 2.2. Volikogu pädevus 2.2.1. Volikogu lahendab ja korraldab seaduses sätestatud ulatuses kõiki kohaliku elu küsimusi. 2.2.2. Volikogu ainupädevusse kuuluvad küsimused on sätestatud seaduses. 2.2.3. Volikogu tegevuse tasanditeks on volikogu istung, komisjonide tegevus, gruppide töö, volikogu esimehe, aseesimehe ja volikogu liikmete töö. 2.3. Volikogu õigusaktid, nende avalikustamise ja kättesaadavaks tegemise kord 2.3.1. Volikogul on õigus anda üldaktidena määrusi ning üksikaktidena võtta vastu otsuseid. 2.3.2. Volikogu õigusaktide algatamise õigus on: 2.3.2.1. vähemalt kolmel volikogu liikmel; 2.3.2.2. volikogu komisjonil; 2.3.2.3. volikogu grupil; 2.3.2.4. vallavalitsusel; 2.3.2.5. vallaelanikel seaduses sätestatud korras. 2.3.3. Volikogu õigusaktid avalikustatakse vallamajas asuval stendil hiljemalt seitsmendal päeval pärast nende vastuvõtmist. 2.3.4. Volikogu määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist, kui õigusaktis eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega. 2.3.5. Volikogu otsused jõustuvad nendes sätestatud tähtajal. Volikogu otsused tuleb saata täitjatele ja asjaosalistele. 2.3.6. Volikogu õigusaktid on avalikustatud vallamajas asuval stendil vähemalt kuni järgmise volikogu istungini ning on kättesaadavad valla kantseleis kogu kehtivuse ajal. 2.3.7. Üldist tähtsust omavad volikogu määrused saadetakse Riigikantseleile avaldamiseks. 2.3.8. Volikogu õigusaktide originaale hoitakse valla kantseleis. 2.4. Volikogu istungi kokkukutsumine 2.4.1. Volikogu uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku valla valimiskomisjoni esimees hiljemalt seitsmendal päeval pärast volikogu valimistulemuste teatavakstegemist. 2.4.2. Volikogu korralise istungi kutsub kokku volikogu esimees või tema asendaja kirjaliku kutsega vähemalt neli päeva enne istungit. Kutses tuleb ära näidata istungi aeg, planeeritav kestus ja koht ning arutusele tulevad küsimused koos otsuste või määruste projektidega. Pärast kutse saamist peab volikogu liikmel olema vallavalitsuse ruumides võimalus tutvuda kõigi algmaterjalidega, mida istungil arutatakse. 2.4.3. Volikogu erakorralise istungi kutsub volikogu esimees või tema asendaja kokku vallavalitsuse või vähemalt neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks seitsme päeva jooksul. Erakorralise istungi kokkukutsumise nõudjad esitavad koos nõudmisega ka kirjaliku põhjenduse erakorralise istungi kokkukutsumiseks koos arutamiseks antavate küsimuste äranäitamisega ja otsuste või määruste projektidega. 2.4.4. Otsuse erakorralise istungi kokkukutsumise kohta võtab vastu volikogu esimees või tema asendaja viie päeva jooksul alates ettepaneku saamise päevast. 2.4.5. Volikogu korralised istungid toimuvad üldjuhul üks kord kuus. 2.4.6. Volikogu liikmed, kes ei saa volikogu istungist osa võtta, on kohustatud sellest teatama volikogu esimehele või tema asendajale. 2.4.7. Volikogu esimees või asendaja teatab istungi toimumise aja isikutele, kellele otsus võib tuua kaasa õigusi ja kohustusi. 2.5. Istungi päevakord 2.5.1. Iga volikogu istungi lõpus fikseeritakse ettepanekud järgmisel istungil arutusele tulevate küsimuste ja soovitavate põhi- ja kaasettekannetega. 2.5.2. Volikogu istungi päevakorra ja istungi kutse koostab volikogu esimees või tema asendaja kooskõlastatult vallavanemaga. 2.5.3. Volikogu õigusaktide algatamine toimub kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud korras. Muudes küsimustes võivad ettepanekuid päevakorra koostamiseks teha: 2.5.3.1. volikogu liikmed; 2.5.3.2. vallavanem ja vallavalitsuse liikmed; 2.5.3.3. revisjonikomisjon; 2.5.3.4. valla territooriumil elavad kodanikud ja valla territooriumil tegutsevad juriidilised isikud volikogu liikme või vallavanema kaudu. 2.5.4. Istungil arutatakse ainult istungi kutses märgitud küsimusi. 2.5.5. Kui istungi lõpuks ei ole päevakorra kõik küsimused läbi arutatud, otsustab volikogu, millal istung jätkub. Istungi jätkumisest informeeritakse ka neid vallavolinikke, kes istungist osa ei võtnud. 2.5.6. Volikogu istungi pikkus lepitakse kokku iga istungi alguses. 2.6. Istungi ettevalmistamine 2.6.1. Volikogu istungi päevakorda võetud küsimuse valmistab ette vastav volikogu komisjon, volikogu liige (liikmed) või vallavalitsus. Küsimuse volikogus arutamise ning otsuse või määruse projekti ettevalmistaja määrab volikogu esimees. 2.6.2. Volikogus arutusele tulevad otsuste ja määruste projektid peavad olema esitatud volikogu liikmetele tutvumiseks hiljemalt istungi alguseks. 2.7. Istungi läbiviimine 2.7.1. Volikogu liikmete kohalolek registreeritakse iga istungi alguses. Iga volikogu liige annab oma allkirja osavõtulehele, mis lisatakse istungi protokollile. 2.7.2. Hilinenud ja varem lahkuvad volikogu liikmed on kohustatud vastavalt enda saabumisest või lahkumisest teatama istungi protokollijale, varem lahkumisest ka volikogule. Istungi ajal toimuvad muudatused volikogu liikmete koosseisus fikseeritakse istungi protokollis. 2.7.3. Volikogu istungid on üldjuhul avalikud. Kinniseks võib istungi kuulutada siis, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam vallavolinikke kui vastu või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. 2.7.4. Volikogu istungeid juhatab volikogu esimees või asendaja. Sõna annab istungi juhataja. 2.7.5. Istungi juhataja taandatakse, kui tema osavõtt antud küsimuse arutamisest ja otsustamisest on keelatud seadusega, samuti juhul, kui arutusele tulev küsimus (nt tasustamine, umbusaldus, vääritu tegu) puudutab tema isikut. 2.7.6. Volikogu kas kinnitab määruse või otsuse projekti või lükkab selle tagasi. 2.7.7. Küsimuste ja projektide arutamine ei ole kohustuslik, volikogu võib hakata kohe hääletama, kui sellise ettepaneku teeb vastav komisjon või vallavalitsus. 2.7.8. Arutamine on kohustuslik, kui seda nõuab vallavalitsus, registreeritud grupp või volikogu liige. 2.7.9. Küsimuste arutamisel antakse aega: 2.7.9.1. ettekandeks – kuni 15 minutit; 2.7.9.2. kaasettekandeks – kuni 10 minutit; 2.7.9.3. sõnavõtuks – kuni 5 minutit; 2.7.9.4. märkuseks, repliigiks, õiendiks – kuni 1 minut. 2.7.10. Istungil toimub küsimuste arutamine järgmiselt: ettekanne, kaasettekanded, küsimused ettekandjatele, sõnavõtud, küsimused sõnavõtjatele, märkused, repliigid, õiendid, lõppsõnad. 2.7.11. Põhjalikumate otsuste lõplikuks redigeerimiseks võidakse moodustada redaktsioonikomisjon. 2.7.12. Volikogu otsustused fikseerib haamrilöögiga istungi juhataja. 2.7.13. Istungi juhataja õigused ja kohustused: 2.7.13.1. teeb kindlaks istungi osavõtjate arvu, jälgib hääletamiseks vajaliku kvoorumi olemasolu; 2.7.13.2. jälgib istungi päeva- ja töökorrast kinnipidamist; 2.7.13.3. vastutab volikogu istungi läbiviimise korra järgimise eest kogu istungi kestel; 2.7.13.4. üldjuhul annab sõna taotlemise järjekorras; 2.7.13.5. korraldab hääletamised (v.a volikogusisese valimiskomisjoni pädevuses olevad) ja teeb teatavaks hääletamise tulemused; 2.7.13.6. kuulutab välja volikogu otsuste vastuvõtmise, vaheajad ja istungi lõppemise; 2.7.13.7. kutsub arutatavast küsimusest kõrvale kalduva kõneleja tagasi teema juurde, lõpetab arutatavat päevakorrapunkti mittekäsitlevad sõnavõtud, peatab ajalimiiti ületavad kõnelejad, taandab asjasse mittepuutuvad küsimused. 2.7.14. Läbirääkimised antud päevakorrapunktis lõpevad kas viimase esinemisega või istungist osavõtjate enamuse nõudel. Soovijate korral annab istungi juhataja võimaluse repliigi korras esinemiseks. Ettekandjal ja kaasettekandjal on õigus lõppsõnale viie minuti jooksul. 2.7.15. Enne küsimuse hääletamisele panemist kordab istungi juhataja kõiki ettepanekuid, annab võimaluse parandusteks. 2.7.16. Hääletamisele pandud küsimus peab olema istungi juhataja poolt formuleeritud nii, et see sisaldab ainult ühe ettepaneku, millele on võimalik vastata «jaa» või «ei». 2.7.17. Enne lõppsõna või küsimuse hääletamisele panekut võib vallavanem või volikogu liige nõuda kuni 10 minutit vaheaega. 2.7.18. Isikuvalimisi ja umbusalduse avaldamisi arutatakse ühel lugemisel. Muid istungi päevakorras olevaid küsimusi arutatakse ühel või kahel lugemisel, v.a eelarve, mida menetletakse kahel lugemisel. Kahel lugemisel arutatakse küsimust juhul, kui seda nõuab vähemalt üks komisjon või fraktsioon, samuti 1/3 volikogu koosseisust. Ülejäänud juhtudel otsustatakse projekti teisele lugemisele panemine istungil osalejate häälteenamusega. 2.7.19. Teisel lugemisel võib teha uusi muudatusettepanekuid vaid nendes küsimustes, kus projekti tekst on kahe lugemise vahel muutunud. 2.8. Istungi otsuse vastuvõtmine 2.8.1. Volikogu võtab vastu dokumentidena: 2.8.1.1. määrusi; 2.8.1.2. otsuseid; 2.8.1.3. deklaratsioone, pöördumisi ja muid dokumente, mis ei oma õiguslikku tähendust. 2.8.2. Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. 2.8.3. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. 2.8.4. Kui määruse või otsuse projekt ei saanud vajalikul hulgal poolthääli, otsustatakse hääletamise teel küsimuse päevakorrast mahavõtmine. 2.9. Hääletamise kord 2.9.1. Hääletamine volikogus on avalik. Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel. 2.9.2. Volikogu otsused tehakse osavõtjate poolthäälteenamusega. Seaduses ettenähtud juhtudel on vajalik koosseisu häälteenamus. 2.9.3. Volikogu õigusakti muutmise või tühistamise otsused tehakse vastuvõtmise otsustega samasuguses korras. 2.9.4. Volikogu liikmel on hääletamisel üks hääl. 2.9.5. Hääletamisest ei võta osa volikogu liige, kui tema osavõtt antud küsimuse arutamisest ja otsustamisest on keelatud seadusega (korruptsioonivastase seaduse paragrahvi 25 lõikele 1 vastavalt on tal huvide konflikt), samuti juhul, kui arutatav küsimus (umbusaldus või vääritu tegu) puudutab tema isikut. Sellisel juhul on volikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta selle päevakorrapunkti arutamisel. Avaldus võib olla suuline ja märge avalduse kohta fikseeritakse volikogu istungi protokollis. 2.9.6. Kui istungi juhataja ei otsusta teisiti, siis hääletatakse otsuse projektid läbi üldjuhul nende esitamise järjekorras. Otsust tervikuna ei panda hääletamisele enne parandusettepanekute läbihääletamist. Arvude hääletamisel alustatakse suuremast arvust, tähtaegade puhul hääletatakse hilisemad tähtajad enne varasemaid. 2.9.7. Kui istungi juhataja on asunud hääletamisele, siis enne häälte lugemist enam sõna ei anta. 2.9.8. Valimised toimuvad üldjuhul mitme kandidaadi vahel. Valituks loetakse enam kui pool kohalolijate häältest kogunud kandidaat. Kui sellist kandidaati ei ole, korraldatakse teine hääletusvoor kahe enam hääli saanud kandidaadi vahel (v.a volikogu esimehe, volikogu aseesimehe ja vallavanema valimised). 2.9.9. Päevakorras olevates küsimustes loetakse hääled täielikult järgmises järjekorras: – poolthääled; – vastuhääled; – erapooletud. 2.9.10. Istungist võivad sõnaõigusega osa võtta vallavalitsuse liikmed, samuti volikogu poolt istungile kutsutud isikud. 2.9.11. Salajase hääletamise korraldamiseks valib volikogu eelnevalt poolthäälteenamusega kolmeliikmelise häältelugemiskomisjoni, kes ei pea koosnema volikogu liikmetest. Häältelugemiskomisjon valib endi hulgast esimehe. 2.9.12. Häältelugemiskomisjon väljastab volikogu liikmetele vallavalitsuse pitseriga varustatud hääletussedelid allkirja vastu. Kõik kandidaatide nimed peavad olema kantud ühele hääletussedelile. 2.9.13. Häältelugemiskomisjoni protokoll valimiste tulemuste kohta kinnitatakse poolthäälteenamusega. 2.9.14. Häälte jaotumisel võrdselt kahe otsuseprojekti vahel pöördutakse tagasi läbirääkimiste juurde. Vajadusel suunatakse otsuseprojekt järgmisele istungile teisele lugemisele, mis lõpeb otsuse vastuvõtmisega. 2.10. Umbusaldusmenetlus volikogus 2.10.1. Umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, vallavanemale, mõnele valitsuse liikmele või volikogu komisjoni esimehele võib algatada vähemalt neljandik volikogu koosseisust. 2.10.2. Umbusalduse avaldamine toob kaasa volikogu esimehe või volikogu komisjoni esimehe ametist vabastamise. Volikogu esimehele umbusalduse avaldamise korral täidab volikogu esimehe ülesandeid kuni uue esimehe valimiseni volikogu aseesimees või volikogu vanim liige. 2.10.3. Umbusalduse avaldamine on aluseks vallavanema või valitsuse liikme töölt vabastamisele volikogu usalduse kaotamise tõttu. 2.11. Istungi protokoll 2.11.1. Volikogu kõik istungid protokollitakse nummerdatud protokollide raamatusse istungi käigus. Protokollib üldjuhul vallasekretär. 2.11.2. Igal volikogu liikmel on õigus taotleda protokolli ettelugemist enne istungi lõppemist. Lugemise käigus on volikogu liikmel õigus nõuda paranduste ja märkuste tegemist protokolli lõppu. 2.11.3. Volikogu igal liikmel on õigus lisada protokolli lõppu oma eriarvamus. 2.11.4. Volikogu protokollile kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja. 2.11.5. Volikogu istungite protokollid peavad olema igaühele kättesaadavad valla kantseleis. 2.11.6. Kui volikogu istungist tehakse helisalvestus, siis seda säilitatakse kolm aastat volikogu materjalide hulgas ja hiljem hävitatakse volikogu nimetatud komisjoni poolt. 2.12. Volikogu liikmete õigused: 2.12.1. valida ja olla valitud volikogu esimeheks või aseesimeheks, komisjonide esimeheks või liikmeks; 2.12.2. teha märkusi volikogu tegevust reguleerivate õigusaktide ja käesolevas põhimääruses sätestatud nõuete rikkumise kohta; 2.12.3. esitada küsimusi ja järelepärimisi ettekandjale, kaasettekandjale kas suuliselt või kirjalikult juhataja kaudu; 2.12.4. teha ettepanekuid volikogule aruandvate organite ja ametiisikute aruannete või informatsioonide ärakuulamiseks; 2.12.5. esitada kirjalikult parandusi volikogu dokumentide projektide kohta; 2.12.6. avaldada arvamust volikogu poolt loodavate komisjonide koosseisu valitavate ja määratavate ametiisikute kandidatuuride kohta; 2.12.7. teha ettepanekuid alatiste ja ajutiste komisjonide moodustamiseks; 2.12.8. viibida komisjonide töökoosolekutel; 2.12.9. tutvuda volikogu dokumentidega, teha nendest väljakirjutusi või taotleda vallasekretäri kaudu nendest koopiaid; 2.12.10. saada hüvitist volikogu ülesannete täitmisel tekkinud kulutuste ning põhitöökohal saamata jäänud töötasu eest volikogu kehtestatud määras ja korras. 2.13. Volikogu esimehe pädevus (ülesanded): 2.13.1. esindab volikogu toimingutes, mis on vastavalt seadusele, põhimäärusele ning volikogu õigusaktidele volikogu esimehe pädevuses; 2.13.2. esindab volikogu ametlikel vastuvõttudel, visiitidel ja teistel üritustel; 2.13.3. korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist; 2.13.4. kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud õigusaktidele, samuti teistele volikogu dokumentidele; 2.13.5. korraldab volikogu õigusaktide projektide volikogu istungil arutamiseks ettevalmistamist; 2.13.6. korraldab volikogu komisjonide tööd; 2.13.7. võtab vastu volikogu nimele saabunud avaldused, ettepanekud ja kaebused, korraldab nendele vastamise ühe kuu jooksul ning nendes tõstatatud küsimuste lahendamise; 2.13.8. võtab vallamajas vastu kord nädalas volikogu määratud päeval ja kellaajal. Kui volikogu esimees ei saa sellel päeval kohal olla, asendab teda volikogu aseesimees; 2.13.9. täidab muid talle seaduse alusel pandud ülesandeid. 2.14. Volikogu esimehe ja aseesimehe valimine ja tagasiastumine 2.14.1. Volikogu liikmed esitavad volikogu esimehe kandidaadid, kes on andnud nõusoleku kandideerimiseks. Kui volikogu esimehe kohale ei esitata rohkem kandidaate kui üks, teeb volikogu istungil 15-minutilise vaheaja. Pärast vaheaega jätkatakse kandidaatide ülesseadmist. Kui ka siis ei esitata teisi kandidaate, lõpetatakse kandidaatide esitamine ning valimine korraldatakse ühe kandidaadiga. 2.14.2. Kandidaadid tutvustavad ennast ja oma seisukohti kuni 15-minutilises sõnavõtus kandidaatide esitamise järjekorras. 2.14.3. Pärast sõnavõtu lõppu vastavad kandidaadid volikogu liikmete küsimustele. Iga volikogu liige saab esitada kuni kolm küsimust. 2.14.4. Kandidaadid osalevad teiste kandidaatide arutamisel tavalise volikogu liikmena. 2.14.5. Kandidaadid võivad esitada enesetaanduse kuni häältelugemiskomisjoni moodustamiseni. 2.14.6. Volikogu esimees valitakse volikogu koosseisu häälteenamusega salajasel hääletamisel. 2.14.7. Kui ükski kandidaat ei saanud volikogu koosseisu häälteenamust, siis korraldatakse teine hääletusvoor kahe enam hääli saanud kandidaadi vahel. 2.14.8. Kui häältearvult teine ja kolmas kandidaat saavad võrdselt hääli, siis pannakse nad eraldi hääletusele ning edasisele hääletamisele pannakse enam hääli saanud kandidaat. Kui nad ka nüüd saavad võrdselt hääli, otsustatakse edasipääseja liisu heitmise teel. 2.14.9. Kui kolm või enam kandidaati saavad võrdselt hääli, langevad välja kandidaadid, kes said vähem hääli ning uuele hääletamisele pannakse kõik võrdselt hääli saanud kandidaadid. 2.14.10. Kui kõik kandidaadid saavad võrdselt hääli, alustatakse uuesti kandidaatide esitamist, läbiarutamist ning antakse kandidaatidele võimalus enesetaanduseks. 2.14.11. Kui kandidaate oli ainult kaks ja volikogu esimees ei osutunud valituks esimeses hääletusvoorus või kui ka teises hääletusvoorus ei saanud kumbki kandidaatidest volikogu koosseisu häälteenamust, siis alustatakse uuesti kandidaatide esitamist ja läbiarutamist volikogu järgmisel istungil. Juba esitatud kandidaate, kes ei saanud nõutavat häälteenamust, võib esitada uuesti. 2.14.12. Volikogu esimehel on õigus esitada volikogu esimehe kohalt tagasiastumispalve, jäädes samal ajal volikogu liikmeks. Tagasiastumispalve tuleb esitada volikogu istungil ning volikogu esimees loetakse tagasiastunuks vastavasisulise volikogu otsuse jõustumisest. 2.14.13. Volikogu aseesimehe valimise ja tagasiastumise kohta rakendatakse volikogu esimehe kohta sätestatut. 2.15. Volikogu esimehe asendamine 2.15.1. Kui volikogu esimehel pole ajutiselt võimalik oma ülesandeid täita, asendab teda volikogu aseesimees. 2.15.2. Volikogu esimeest asendav isik kirjutab õigusaktidele ja muudele volikogu dokumentidele alla oma ametinimetuse, lisades sellele sõnad “volikogu esimehe ülesannetes”. 2.16. Volikogu komisjonide tegevuse alused ja moodustamine 2.16.1. Volikogu võib moodustada nii alatisi kui ka ajutisi volikogu komisjone. 2.16.2. Volikogu komisjonid moodustatakse valdkondade kaupa volikogu tegevuse kavandamiseks ja korraldamiseks antud valdkonnas, volikogule ja vallavalitsusele arvamuse esitamiseks, samuti volikogu istungitel arutamisele tulevate küsimuste ning volikogu õigusaktide projektide ettevalmistamiseks ja läbivaatamiseks. 2.16.3. Volikogu komisjonide esimehed tuleb valida volikogu liikmete hulgast. Teised volikogu komisjoni liikmed kinnitab volikogu komisjoni esimehe esildusel. Volikogu komisjoni esimees püüab moodustada volikogu komisjoni selliselt, et sellesse oleksid kaasatud volikogus esindatud eri valimisnimekirjade esindajad. 2.16.4. Volikogu komisjonide liikmeteks võivad olla volikogu liikmed või mis tahes kolmandad isikud. Komisjonil on õigus kaasata oma tegevusse eksperte. Revisjonikomisjoni liikmeteks võivad olla ainult volikogu liikmed. 2.16.5. Volikogu alatiste komisjonide tegevus lõpeb kas koos volikogu koosseisu volituste lõppemisega või volikogu otsusel enne tähtaega. Ajutise komisjoni tegevus lõpeb talle antud ülesande täitmisega või mõnel muul ajal vastavalt volikogu otsusele. 2.16.6. Volikogu komisjoni tegevuse lõpetamine või ümberkorraldamine, samuti volikogu komisjoni koosseisu muutmine toimub volikogu komisjoni või volikogu liikme ettepanekul. 2.16.7. Volikogu komisjonide esimeestel ja liikmetel on õigus tagasi astuda, jäädes samal ajal volikogu liikmeks. Tagasiastumispalve tuleb esitada volikogu istungil ning see jõustub alates järgmisest volikogu istungist. 2.17. Volikogu komisjonide töökord 2.17.1. Volikogu komisjonil peab olema põhimäärus, mille kinnitab volikogu. 2.17.2. Volikogu komisjoni töö vorm on koosolek. 2.17.3. Volikogu komisjoni koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees või teda asendav komisjoni liige. Kokkukutsumine võib toimuda ka volikogu esimehe, vallavanema, vallavalitsuse või vähemalt poolte volikogu komisjoni liikmete algatusel. 2.17.4. Volikogu komisjoni koosolek on volikogu liikmete jaoks avalik. 2.17.5. Volikogu komisjon teeb protokollilisi otsuseid, mis võetakse vastu kohalolijate lihthäälteenamusega. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustavaks volikogu komisjoni esimehe või teda asendava komisjoni liikme hääl. 2.17.6. Volikogu komisjoni protokollilise otsuse esitamisel volikogu istungil tuleb ära näidata eriarvamusele jäänud volikogu komisjoni liikme seisukoht. 2.17.7. Volikogu komisjonide koosolekud protokollitakse ning protokolle hoitakse valla kantseleis, kus need on igaühele kättesaadavad. Volikogu komisjoni protokollile kirjutab alla volikogu komisjoni esimees või teda asendav komisjoni liige. 2.17.8. Volikogu istungil esindab volikogu komisjoni selle esimees või teda asendav komisjoni liige. 2.17.9. Volikogu komisjoni esimeest asendab vanim kohalolev komisjoni liige, kui volikogu komisjoni esimees pole määranud teisiti. 2.17.10. Volikogu komisjonid esitavad vähemalt üks kord aastas volikogu istungil oma töö kohta aruande. 2.18. Revisjonikomisjon 2.18.1. Volikogu moodustab oma volituste ajaks vallavalitsuse tegevuse ning muude seaduses sätestatud küsimuste kontrollimiseks revisjonikomisjoni. 2.18.2. Revisjonikomisjon korraldab tööd vastavalt seaduses ning põhimääruses sätestatud korrale. 2.18.3. Revisjonikomisjon korraldab revisjoni vähemalt üks kord aastas enne eelarve täitmise aruande kinnitamist. Vajaduse korral ning volikogu, revisjonikomisjoni esimehe või vähemalt poolte revisjonikomisjoni liikmete algatusel võib revisjonikomisjon korraldada revisjoni ka muul ajal. 2.18.4. Valla ametiasutuse hallatava asutuse juhti ja pearaamatupidajat ei tohi valida valla revisjonikomisjoni liikmeks. 2.18.5. Revisjonikomisjon kontrollib: 2.18.5.1. vallavalitsuse tegevuse vastavust volikogu määrustele ja otsustele; 2.18.5.2. tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvele võtmist ning kulude vastavust valla eelarvele; 2.18.5.3. valla ametiasutuse ja valla raamatupidamise õigsust ning valla ametiasutuse hallatavatele asutustele üleantud vallavara kasutamise sihipärasust; 2.18.5.4. valla sõlmitud lepingute täitmist; 2.18.5.5. volikogu ülesandel valla asutuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust. 2.18.6. Avastatud puudustest ja nende kõrvaldamise ettepanekutest teatab revisjonikomisjon kirjalikult vallavalitsusele, kes võtab kümne päeva jooksul pärast revisjoniakti saamist seisukoha ning esitab selle koos aktiga volikogule. 2.19. Volikogu grupid 2.19.1. Vähemalt kolm volikogu liiget võivad moodustada ja registreerida volikogu grupi, esitades volikogule vastava kirjaliku avalduse, millel on kõigi gruppi kuuluvate volikogu liikmete allkirjad. Avalduses tuleb märkida gruppi kuuluvate volikogu liikmete nimed ja grupi esimehe nimi. 2.19.2. Iga volikogu liige saab kuuluda ainult ühte volikogu gruppi. 2.19.3. Volikogu grupist väljaastumiseks esitab volikogu gruppi kuuluv volikogu liige volikogule vastava kirjaliku avalduse. 2.19.4. Volikogu grupi tegevuse lõpetamiseks esitavad volikogu gruppi kuuluvad volikogu liikmed volikogule vastava kirjaliku avalduse, millel on kõigi gruppi kuuluvate volikogu liikmete allkirjad. 2.19.5. Volikogu grupi tegevus loetakse lõpetatuks juhul, kui volikogu gruppi jääb alla kolme volikogu liikme. 3. Vallavanem 3.1. Vallavanema valimine 3.1.1. Vallavanema valib volikogu kuni kolmeks aastaks. 3.1.2. Vallavanemaks võib valida Eesti Vabariigi kodaniku, kes oma hariduse, töökogemuste ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma vallavanema ülesandeid ning on andnud oma nõusoleku kandideerimiseks. 3.1.3. Vallavanem valitakse kahe kuu jooksul volikogu uue koosseisu esimese istungi lõppemise päevast arvates. 3.1.4. Vallavanemakandidaatide leidmiseks võib korraldada avaliku konkursi. 3.1.5. Vallavanemakandidaadid esitavad volikogule enne valimist omakäeliselt kirjutatud süümevande või tuvastatakse nende eelnev süümevande andmine. 3.1.6. Iga vallavanemakandidaat esitab kuni 15 minuti jooksul oma tegevusprogrammi. 3.1.7. Igal volikogu liikmel on õigus esitada igale vallavanemakandidaadile kuni kolm küsimust. 3.1.8. Vallavanem valitakse volikogu koosseisu häälteenamusega salajasel hääletamisel samas korras nagu volikogu esimees. Vallavanema valimistulemuste väljaselgitamisel rakendatakse volikogu esimehe (aseesimehe) valimistulemuste väljaselgitamise sätteid. 3.1.9. Vallavanemal on valituks osutumise päevast volitus moodustada vallavalitsus. 3.1.10. Kõik seaduses ja põhimääruses ette nähtud volitused saab vallavanem vallavalitsuse ametisse kinnitamise päevast. 3.2. Vallavanema pädevus (ülesanded) 3.2.1. Vallavanem on vallavalitsuse juht, kelle pädevus sätestatakse seaduses ja käesolevas põhimääruses ning volikogu muudes õigusaktides. 3.2.2. Vallavanem annab vallavalitsuse ja valla ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju. 3.3. Vallavanema asendamise kord 3.3.1. Kui vallavanemal pole ajutiselt võimalik oma ülesandeid täita, asendab teda vallavanema käskkirja alusel mõni teine vallavalitsuse liige. 3.3.2. Kui ka vallavanema asendajal pole ajutiselt võimalik vallavanema ülesandeid täita, asendab vallavanemat vallavalitsuse liige vallavalitsuse korralduse alusel. 3.3.3. Vallavanemat asendav isik kirjutab õigusaktidele ja muudele vallavalitsuse dokumentidele alla oma ametinimetuse, lisades sellele sõnad «vallavanema ülesannetes». 4. Vallavalitsus 4.1. Vallavalitsuse moodustamine 4.1.1. Vallavalitsus on volikogu poolt moodustatav täitevorgan. 4.1.2. Vallavalitsuse koosseisu kuuluvad vallavanem ja vallavalitsuse liikmed. 4.1.3. Vallavalitsuse liikmete arvu kinnitab volikogu. 4.1.4. Vallavalitsuse kinnitab ametisse volikogu vallavanema kirjaliku ettepaneku alusel. 4.1.5. Enne volikogu poolt ametisse kinnitamist esitavad vallavalitsuse liikmed omakäeliselt kirjutatud süümevande või tuvastatakse nende eelnev süümevande andmine. 4.1.6. Vallavalitsus kinnitatakse ametisse volikogu poolthäälteenamusega. 4.1.7. Vajadusel täiendada või muuta vallavalitsuse koosseisu esitab vallavanem kirjalikult volikogule kinnitamiseks muudatused vallavalitsuse koosseisus. 4.2. Vallavalitsuse pädevus 4.2.1. Vallavalitsus lahendab ja korraldab seaduses sätestatud ulatuses kohaliku elu küsimusi, mis ei ole volikogu ainupädevuses või antud volikogu poolt mõne muu organi või ametiisiku ainupädevusse. 4.2.2. Vallavalitsuse pädevusse kuuluvad küsimused on sätestatud seaduses ja muudes õigusaktides. 4.3. Vallavalitsuse õigusaktid, nende avalikustamise ja kättesaadavaks tegemise kord 4.3.1. Vallavalitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi ning üksikaktidena korraldusi. 4.3.2. Vallavalitsuse õigusaktid avalikustatakse ja tehakse kättesaadavaks samas korras volikogu õigusaktidega. Vallavalitsuse õigusaktid peavad olema avalikustatud enne nende jõustumist. Vallavalitsuse korraldused tuleb saata täitjatele ja teistele asjaosalistele. Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud üksnes valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks. 4.4. Vallavalitsuse istungid 4.4.1. Vallavalitsuse töö vorm on istung. 4.4.2. Vallavalitsuse istungi kutsub kokku ning istungit juhatab vallavanem. 4.4.3. Vallavalitsuse istungid toimuvad regulaarselt esmaspäeviti, kui vallavanem ei määra istungi korraldamiseks teist päeva. 4.4.4. Vallavalitsuse istungid protokollitakse. Vallavalitsuse istungi protokollile kirjutavad alla vallavanem ja protokollija. Vallavalitsuse istungite protokollid peavad olema kättesaadavad igaühele valla kantseleis. Vallavalitsuse istungite protokollide originaale hoitakse valla kantseleis. 5. Valla kantselei ja vallasekretär 5.1. Valla kantselei 5.1.1. Valla kantselei on valla haldusaparaadi struktuuriüksus, mille põhiülesanne on volikogu ja vallavalitsuse töö tehniline tagamine. 5.1.2. Valla kantselei juht on vallasekretär. 5.2. Vallasekretär 5.2.1. Vallasekretäril peab olema juristi kvalifikatsioon või tunnistus vastavuse kohta Vabariigi Valitsuse kehtestatud kutsenõuetele. 5.2.2. Vallasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist vallavanem. 5.3. Vallasekretäri ülesanded Vallasekretäri ülesanne on: 5.3.1. koguda kokku volikogu ja vallavalitsuse istungite päevakorra- ja õigusaktide projektid ning anda oma arvamus nende ettevalmistamise, seaduslikkuse ja ülesehituse kohta; 5.3.2. korraldada volikogu ja vallavalitsuse istungite tehnilist ja protokollilist teenindamist; 5.3.3. korraldada volikogu ja vallavalitsuse istungite protokollide, õigusaktide ja muude dokumentide vormistamist vastavuses seaduse, põhimääruse ja haldusdokumentide vormistamise põhinõuetega ning nende allakirjutamiseks esitamine; 5.3.4. tagada õigusaktide ja protokollide õigeaegne ja nõuetekohane avalikustamine ning õigustloovate aktide koopiate õiguskantsleri kantseleisse saatmine; 5.3.5. tagada protokollidest väljavõtete ja õigusaktide koopiate edastamine vastavalt korrale; 5.3.6. korraldada posti vastuvõtmist, registreerimist, süstematiseerimist ja edastamist adressaatidele ning volikogu ja vallavalitsuse töös vajalike dokumentide, kirjade, andmete ja ajakirjade ning ajalehtede säilitamist; 5.3.7. korraldada volikogu ja vallavalitsuse kirjavahetust; 5.3.8. korraldada tõendite ja õiendite väljastamist; 5.3.9. korraldada valla registrite pidamist; 5.3.10. korraldada perekonnaseisualast tööd; 5.3.11. tõestada dokumendi või ärakirja või väljavõtte õigsust, dokumendi isiku allkirja ehtsust ning volikirja; 5.3.12. esitada vallavanemale ettepanekuid kantselei struktuuri, funktsioonide ja koosseisu kohta ning korraldada personalitööd; 5.3.13. esindada valda kohtus või volitada selleks teisi isikuid; 5.3.14. hoida valla vapipitsatit; 5.3.15. informeerida vallavalitsust ja volikogu uutest õigusaktidest, esitada ettepanekuid vallas vajalike õigusaktide väljatöötamise ja kehtestamise kohta ning volikogu ja vallavalitsuse töö efektiivsemaks korraldamiseks vajalike muudatuste tegemise kohta; 5.3.16. viseerida õigusaktide projektid ja lepingute projektid ning esitada arvamus nende seaduslikkuse kohta; 5.3.17. taotleda ebaseaduslike õigusaktide tühistamist; 5.3.18. pidada seaduste ning volikogu ja vallavalitsuse õigusaktide täitmise arvestuse kartoteeki; 5.3.19. anda kaasallkiri vallavalitsuse määrustele ja korraldustele; 5.3.20. kirjutada alla valijate nimekirjale; 5.3.21. täita teisi talle seaduse alusel ja põhimäärusega, volikogu, vallavalitsuse ja vallavanema poolt pandud ülesandeid. 6. Valla asutused 6.1. Vald võib oma ülesannete täitmiseks ning teenuste osutamiseks asutada valla asutusi, mis ei ole juriidilised isikud. 6.2. Valla asutuse asutamise ning selle tegevuse lõpetamise otsustab ning põhimääruse ja selle muutmise kinnitab volikogu, kui Eesti Vabariigi õigusaktidega ei ole sätestatud teisiti. 6.3. Valla asutuse juhi kinnitab ametisse vallavalitsus vallavanema ettepanekul. 7. Valla lipp ja vapp 7.1. Valla lipu kirjeldus ja kasutamise kord 7.1.1. Rõngu valla (edaspidi vald) lipp on ruudukujuline heraldiline vapilipp. Lipu normaalsuurus on 105 × 105 sentimeetrit. Lipu etalonkujutis on kinnitatud riigisekretäri poolt 29. novembril 1996. a. 7.1.2. Kande- ja seinalipuvarras on punane, nupp kuldne. 7.1.3. Valla lipp (edaspidi ka vallalipp) heisatakse: hoonel, kus töötab volikogu või vallavalitsus; hoonel või kohas, kus toimub volikogu või vallavalitsuse ametlik tseremoonia. 7.1.4. Valla lipu võib heisata muul käesoleva korra punktis 7.1.5 nimetatud juhul: hoone peasissekäigu juurde või mujale selleks sobivasse kohta kas lipuvardaga (vastavasse hoidjasse) või lipumasti. 7.1.5. Valla lipu võib heisata: valla, kogukondlikul, perekondlikul või asutuse tähtpäeval; volikogu või vallavalitsuse esindusruumides. 7.1.6. Kandelippu võib kasutada eelnimetatud juhtudel, kusjuures sobivas kohas ja viisil. 7.1.7. Maapinnalt tõusva lipumasti kõrgus on ligikaudu kuus korda suurem lipu laiusest, seinalipuvarda pikkus on ligikaudu 2,5 korda suurem lipu laiusest. 7.1.8. Heisatud vallalipul jääb lipukanga alumine serv maapinnast vähemalt kolme meetri kõrgusele. 7.1.9. Eri lippude koos heiskamisel on paigutuse järjekord lippude poolt vaadates paremalt äärelt alustades järgmine: Eesti riigilipp, teise riigi lipp, Eesti maakonna, linna, valla või muu lipp.Lipud paigutatakse maakondade kaupa ning linnade ja valdade kaupa nimede järjekorras eesti tähestiku järgi. Lipud peavad olema heisatud samale kõrgusele, iga lipp eraldi lipuvardasse. Maakonna, linna, valla või muu lipu mõõtmed ei tohi ületada riigilipu mõõtmeid. Ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide lipud ei tohi olla äravahetamiseni sarnased Rõngu valla lipuga. 7.1.10. Kasutamiskõlbmatuks muutunud valla lipp kuulub sündsal viisil hävitamisele. 7.2. Valla vapi kirjeldus ja kasutamise kord 7.2.1. Valla vapi kirjeldus: punasel kilbil on kujutatud kuldset viieharulist risti tipuga allapoole ja selle peal kuldset rõngast, milles risti harude keskel punased sõõrid ja nende kohal rõngast väljuvad kuldsed kolmiklehed. Vapi etalonkujutis on kinnitatud riigisekretäri poolt 29. novembril 1996. a. 7.2.2. Valla vapi kujutist kasutatakse volikogu ja vallavalitsuse pitsatitel ja blankettidel. 7.2.3. Valla vapi kujutist võib kasutada: vallavalitsuse hallatavate asutuste pitsatitel ja blankettidel; volikogu, vallavalitsuse ja vallavalitsuse hallatavate asutuste siltidel, esindusruumides ja meenetel; vallavalitsuse otsusel valda läbivate suuremate maanteede ääres valla piire tähistavatel märkidel. 7.2.4. Vallavalitsuse loal võib valla vapi kujutist kasutada: üldkultuurilistel vallale kasulikel mitteärilistel eesmärkidel tasuta; ärilistel eesmärkidel vallaga sõlmitud lepingu alusel lepingus märgitud viisil ja mahus tasu eest. Nimetatud lepingu sõlmib valla nimel korralduse alusel vallavanem või teda asendav isik. 7.2.5. Valla ees erilisi teeneid omava isiku võib vallavalitsus vabastada tasu maksmise kohustusest, kuid vapi kujutise kasutamise viis, maht ja muud olulised tingimused tuleb kirjalikult kokku leppida. 7.2.6. Valla vapi kujutisega pitsateid ja dokumendiblankette hoitakse lukustatud tulekindlas kapis ning nende kasutamise, hoidmise ja säilimise eest vastutab vallavanem või tema poolt selleks määratud ametiisik. Rikutud, mittevajalikud või kehtetud valla vapi kujutisega pitsatid ja dokumendiblanketid kuuluvad hävitamisele. Hävitamise kohta koostab vallavanema korraldusel moodustatud vastav komisjon akti. 7.2.7. Valla lipu või vapi ebastandardsel kujul või muul viisil käesolevat korda eirates kasutamise eest karistatakse seaduses ettenähtud korras. 8. Valla autasud 8.1. Teenetemärk 8.1.1. Rõngu valla teenetemärk (edaspidi teenetemärk) on valla kõrgeim aumärk, mida antakse Eesti Vabariigi kodanikele või välismaalastele Rõngu vallale osutatud eriliste teenete eest. 8.1.2. Teenetemärk antakse üldjuhul üle Eesti Vabariigi aastapäevale pühendatud valla pidulikul üritusel. 8.1.3. Teenetemärgi annavad üle Rõngu Vallavolikogu esimees ning vallavanem. 8.1.4. Teenetemärk antakse igal aastal vaid ühele isikule, kui vallavolikogu ei ole otsustanud teisiti. 8.1.5. Teenetemärgi kavaleriks võib saada vaid üks kord. 8.1.6. Teenetemärgi kavaleride kohta peetakse vastavat raamatut, mis asub vallasekretäri juures. 8.1.7. Teenetemärgi kandmise õigust tõendab vastav tunnistus, mis antakse teenetemärgi kavalerile koos märgiga. 8.1.8. Teenetemärki kantakse pidulikel juhtudel vasakul pool rinnas. 8.1.9. Teenetemärgi kavaleril on vaba pääse kõigile valla üritustele. 8.1.10. Taotlusi teenetemärgi andmise kohta on õigus esitada vallavalitsusel, selle hallataval asutusel, volikogu komisjonidel ning kõigil valla territooriumil tegutsevatel asutustel, ettevõtetel, seltsidel, klubidel, organisatsioonidel, külavanemate kogul ja valla teenetemärgi kavaleril. Taotlused tuleb esitada vallavalitsusele hiljemalt 31. detsembriks. Vallavalitsus vaatab taotlused läbi seitsme päeva jooksul ning esitab need koos ettepanekuga haridus- ja kultuurikomisjonile seisukoha võtmiseks. Komisjon esitab oma seisukoha otsusena vallavolikogule, kes kinnitab lõplikult teenetemärgi saaja(d). 8.1.11. Teenetemärk võidakse vallavolikogu otsusega ära võtta, kui teenetemärgi kavaler on hakkama saanud ebaväärika teoga. 8.2. Tänukiri 8.2.1. Valla tänukiri antakse volikogu komisjoni või vallavalitsuse ettepanekul, mis vormistatakse vallavolikogu korraldusega. Tänukirjale kirjutavad alla volikogu esimees ja vallavanem. 8.2.2. Rõngu valla tänukirja väljaandmise kohta seatakse sisse arvestusraamat, mida peetakse vallasekretäri juures. 9. Valla arengukava vastuvõtmine ja avalikustamine 9.1. Valla arengukava peab olema enne selle vastuvõtmist arutamisel vähemalt kahel volikogu istungil. 9.2. Valla arengukava projekt avalikustatakse vähemalt kaks nädalat enne selle esimest arutamist volikogu istungil. 9.3. Valla arengukava projekt ja kinnitatud arengukava avalikustatakse ja tehakse kättesaadavaks samas korras volikogu õigusaktidega. 10. Valla eelarve vastuvõtmine ja avalikustamine 10.1. Vallal on volikogu kinnitatud iseseisev valla eelarve (edaspidi eelarve), mis koosneb ühe eelarveaasta tasakaalustatud tuludest ja kuludest. 10.2. Eelarve eelnõu koostamiseks esitavad volikogu liikmed, grupid ja komisjonid ning valla teenistused ja nende hallatavad asutused oma ettepanekud vallavalitsusele (võttes aluseks valla arengukava ja volikogu õigusaktid) hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta 1. detsembriks. 10.3. Võttes aluseks valla arengukava, volikogu õigusaktid ja esitatud ettepanekud, koostab vallavalitsus eelarve koostamise põhimõtted ja kulude jaotuse (protsentuaalse) Vabariigi Valitsuse kinnitatud eelarve peatükkide kaupa ning esitab need eelarveaastale eelneva aasta detsembrikuus toimuvale volikogu istungile kinnitamiseks. 10.4. Lähtudes eelarve koostamise põhimõtetest esitab vallavalitsus volikogule eelarve eelnõu hiljemalt eelarveaasta jaanuarikuu volikogu istungile. 10.5. Eelarve eelnõule lisatavas seletuskirjas peavad olema andmed: 10.5.1. eelmise eelarveaasta tegelike, käesolevaks eelarveaastaks määratud (esimese poolaasta tegelik) ja eelseisvaks eelarveaastaks kavandatud tulude ja kulude kohta vastavalt nende liigendusele; 10.5.2. võetud laenudest tulenevate kohustuste kohta eelseisvate eelarveaastate lõikes; 10.5.3. ületulevate ja üleminevate kohustuste kohta; 10.5.4. ettepanekute kohta, mida ei ole arvestatud eelnõu koostamisel koos mittearvestamise põhjuste äranäitamisega. 10.6. Eelarve võetakse vastu seaduses sätestatud korras ning arvestades põhimääruses volikogu õigusaktide arutamiseks ja vastuvõtmiseks sätestatud korda. Eelarve projekt peab enne vastuvõtmist olema arutamisel vähemalt kahel volikogu istungil. 10.7. Valla eelarve projekt, vastuvõetud eelarve ning eelarve muudatused ja eelarve täitmise aruanne avaldatakse üldiseks teadmiseks samas korras volikogu õigusaktide avalikustamise ja kättesaadavaks tegemisega. 11. Vallavara valdamine, kasutamine ja käsutamine 11.1. Vallavara mõiste 11.1.1. Vallavara on Rõngu valla (edaspidi vald) omandis olev kinnis- ja vallasvara, s.o asjad ja varalised õigused. 11.1.2. Valla kui omaniku õigused võivad olla kitsendatud ainult seaduste või teiste isikute õigustega. 11.1.3. Vallavara arvestust peetakse valla raamatupidamises. 11.2. Valla kinnisvara 11.2.1. Valla kinnisvara on valla omandis olev maa koos selle oluliste osadega, sh maaga püsivalt ühendatud ehitiste, kommunikatsioonide, kasvava metsa, koristamata viljadega. 11.2.2. Asjaõigused, mille esemeks on kinnisasi, kuuluvad valla kinnisvara hulka. 11.3. Valla vallasvara 11.3.1. Valla omandis olev vara, mis ei kuulu valla kinnisvara hulka, on valla vallasvara. 11.3.2. Asjaõigused, mille esemeks on vallale kuuluv vallasasi, kuulub valla vallasvara hulka. 11.3.3. Vallale kuuluvad võlaõigused ja muud isiklikud varalised õigused, samuti vallale kuuluvad aktsiad, osad ja teised väärtpaberid kuuluvad valla vallasvara hulka. 11.3.4. Valla vallasvaraks on ka intellektuaalne omand, mis on loodud kohaliku omavalitsuse teenistuses olevate isikute ametialase tegevusega või omandatud valla vara arvel. 11.4. Vallavara omandamine 11.4.1. Vallavara omandamise otsustab: 11.4.1.1. vallavolikogu, kui omandatava vara hind ületab 50 000 krooni; 11.4.1.2. vallavalitsus, kui vara hind ei ületa 50 000 krooni; 11.4.1.3. vallavalitsuse struktuuriüksus või hallatava asutuse juht tema käsutusse antud vahendite piires, kui vara hind ei ületa 5000 krooni. 11.4.2. Teenuse või ehitustöö tellimise hankelepingu sõlmib vallavalitsus. Teenuse või ehitustöö tellimiseks korraldatakse piiratud või avatud pakkumine. 11.4.3. Kui kinnisasi pärandatakse või kingitakse vallale ilmselt suuremate kohustustega, kui on asjaga kaasnevad varalised õigused, otsustab selle vastuvõtmise vallavolikogu. 11.5. Vallavara valitsemine 11.5.1. Vallavara valitsemine on vallavara valitseja ja volitatud asutuse õigus ja kohustus valla nimel korraldada vallavara valdamist, kasutamist ja käsutamist. 11.5.2. Vallavara valitseja on: 11.5.2.1. vallavolikogu; 11.5.2.2. vallavalitsus. 11.5.3. Vallavara valitsema volitatud asutus on vallavalitsuse struktuuriüksus või hallatav asutus, kelle vallavara valitseja on oma valitsemisel oleva vara valdusse andnud. 11.6. Vallavolikogu pädevus vallavara valitsemisel 11.6.1. Vallavolikogu pädevusse kuulub: 11.6.1.1. vallavara omandamise otsustamine vastavalt valla põhimääruse punktile 11.4.1.1; 11.6.1.2. vallavara ettevõtlusesse paigutamise otsustamine valla põhimääruse punktile 11.15.2; 11.6.1.3. kinnistute üleandmise, liitmise ja jagamise otsustamine; 11.6.1.4. valitsemiseks vajaliku vallavara ajutiselt tulusaamiseks kasutusse andmise otsustamine; 11.6.1.5. vallavara kasutusotstarbe muutmine; 11.6.2. muude käesolevas korras vallavolikogu pädevusse kuuluvate ülesannete täitmine. 11.6.3. Vallavolikogu ainupädevusse kuulub valla sihtkapitalide asutamine, samuti seaduses ja volikogu õigusaktides sätestatud juhtudel varaliste üksikküsimuste otsustamine. 11.7. Vallavalitsuse pädevus vallavara valitsemisel 11.7.1. Vallavalitsuse pädevusse kuulub: 11.7.1.1. vallavara majandamise kava koostamine; 11.7.1.2. vallavara valduse jaotuse kinnitamine ja vara ühelt volitatud asutuselt teisele asutusele üleandmise otsustamine; 11.7.1.3. vallavara omandamise otsustamine vastavalt valla põhimääruse punktile 11.4.1.2; 11.7.1.4. vallavara hulka kuuluvate mitteeluruumide erastamise korraldamine; 11.7.1.5. kaasomandis oleva vallavara reaalosadeks jagamise korraldamine. 11.7.1.6. muude käesolevas korras vallavalitsuse pädevusse kuuluvate ülesannete täitmine. 11.8. Valduse mõiste, jaotus ja üleandmine 11.8.1. Valdus on tegelik võim asja üle, samuti reaalservituudi teostamine. 11.8.2. Vallavara valduse jaotuse kinnitab vallavalitsus vastavalt sellele, milline vara on vajalik valitsejatele ja volitatud asutustele nende ülesannete täitmiseks. 11.8.3. Vallavara üleandmisel koostavad üleandja ja vastuvõtja akti, milles märgitakse andmed vara koosseisu, seisukorra ja kasutamisviisi kohta ning vara bilansilise maksumuse. 11.9. Vallavara valdaja 11.9.1. Vallavara valdaja on: 11.9.1.1. vallavolikogu ja vallavalitsus; 11.9.1.2. vallavalitsuse struktuuriüksus; 11.9.1.3. hallatav asutus. 11.9.2. Vallavara valdajaks võib olla kolmas isik. Sellisel juhul jääb vallavalitsus, selle struktuuriüksus või munitsipaalasutus vallavara kaudseks valdajaks. 11.9.3. Vallavara valdajad on kohustatud tagama vallavara säilimise, korrashoiu ja sihtotstarbelise kasutamise. 11.10. Vallavara kasutamine ja kasutamise otstarve 11.10.1. Vallavara kasutab vallavara valitseja või volitatud asutus ise või annab selle teise isiku kasutusse. 11.10.2. Vallavara kasutatakse: 11.10.2.1. avalikuks otstarbeks; 11.10.2.2. valla valitsemise otstarbeks; 11.10.2.3. vallale tulu saamiseks. 11.11. Vallavara kasutamine avalikul otstarbel 11.11.1. Avalikul otstarbel kasutatav vallavara on oma ühiskondliku olemuse tõttu kättesaadav kõigile. Need on tänavad, väljakud, pargid, avalikud rannad ja veekogud, samuti valla reservmaa, millele juurdepääs ei ole tõkestatud. 11.11.2. Vallavolikogu võib kehtestada avalikul otstarbel kasutatava vallavara kasutuseeskirjad või keelata vara kasutamise teatud otstarbel või kehtestada tasu selle teatud kasutusviisi eest. 11.12. Vallavara kasutamine valla valitsemise otstarbeks 11.12.1. Valla valitsemise otstarbel kasutatakse vallavara, mis on vajalik vallavara valitsejale ja vallavalitsuse struktuuriüksusele tema ülesannete täitmiseks. 11.12.2. Valitsemise otstarbel kasutatava vallavarana käsitletakse hallatavate asutuste valduses olevat vallavara, mis on vajalik asutuse põhikirjaliste ülesannete täitmiseks. 11.12.3. Kui vallavara ei ole enam vaja valitsemise otstarbeks, on vallavara valdaja kohustatud sellest teatama vallavalitsusele. Sellise vara edasise kasutamise otsustab vallavalitsus. 11.13. Kohaliku omavalitsuse teenistuja vastutus vallavara üleandmisel ja vastuvõtmisel 11.13.1. Volikogu ja vallavalitsuse teenistuja (edaspidi teenistuja) õigused, kohustused ja vastutus vallavara valdamisel on sätestatud valla põhimääruses ja teistes õigusaktides. 11.13.2. Teenistuja ametialase teenistusega saadud või loodud vara kuulub vallale, kui seadus ei sätesta teisiti. 11.13.3. Teenistuja on kohustatud teenistusest lahkumisel temale teenistusalaselt usaldatud vara üle andma selle vastuvõtjaks määratud teenistujale. 11.14. Tulu saamiseks kasutatav vallavara 11.14.1. Vallavara, mis ei ole kasutatav avalikul otstarbel, valitsemise otstarbel ning mida ei ole otsustatud võõrandada, kasutatakse tulu saamise eesmärgil. 11.14.2. Tulu saamiseks paigutatakse vallavara ettevõtlusesse, antakse rendile või üürile, kasutusvaldusesse või koormatakse hoonestusõigusega. 11.14.3. Vald saab tulu talle kuuluvatelt aktsiatelt, osadelt ja väärtpaberitelt. 11.15. Vallavara paigutamine ettevõtlusesse 11.15.1. Vald võib olla osanik või aktsionär valla seisukohast olulises äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingute liige. 11.15.2. Vallavara ettevõtlusesse paigutamise otsustab vallavolikogu. 11.15.3. Sihtasutuse, mille ainuasutaja on vald, samuti osaühingu või aktsiaseltsi, mille ainus osanik või aktsionär on vald, asutamise ja lõpetamise otsustab ning põhikirja ja selle muudatused kinnitab vallavolikogu. Sihtasutuse, osaühingu või aktsiaseltsi nõukogu liikmed nimetab, samuti muid asutaja, osaniku või aktsionäri õigusi teostab vallavalitsus. Kui osaühingul ei ole nõukogu, nimetab vallavalitsus osaühingu juhatuse liikmed. 11.15.4. Kui sihtasutusel on mitu asutajat või kui äriühingus osaleb lisaks vallale ka teisi osanikke või aktsionäre, samuti kui vald osaleb liikmena mittetulundusühingus, otsustab osalemise ja selle lõpetamise vallavolikogu. Muus osas teostab osaniku-, aktsionäri-, asutaja- või liikmeõigusi vallavalitsuse nimetatud isik. 11.16. Vallavara tasuta kasutusse andmine 11.16.1. Vallavalitsus võib vallavara tasuta kasutada anda: 11.16.1.1. hoolekandeasutustele; 11.16.1.2. heategevuslikele organisatsioonidele; 11.16.1.3. Eesti Vabariigi riigivõimuorganitele; 11.16.1.4. mittetulundusühingutele ja liitudele; 11.16.1.5. mitteärilistele sihtasutustele (fondidele); 11.16.1.6. ühiskondlike ürituste korraldamiseks; 11.16.1.7. kultuuri- ja spordiringide tegevuseks. 11.16.2. Muudel juhtudel otsustab vallavara tasuta kasutusse andmise vallavolikogu. 11.17. Vallavara kasutamine tulu saamiseks 11.17.1. Vallavara, mida ei kasutata üldisel otstarbel ja valitsemise otstarbeks ega ole otsustatud võõrandada, kasutatakse tulu saamiseks. 11.17.2. Vallavara võib anda tasu eest teisele isikule rendile, üürile, või kasutusvaldusse avaliku või piiratud enampakkumise või eelläbirääkimistega pakkumise teel või otsustuskorras. Vallale kuuluvaid eluruume ei anta kasutusvaldusesse. 11.17.3. Vallavara rendile, üürile või kasutusvaldusesse andmine toimub üldjuhul konkursi korras. Konkursi korraldab ja selle tingimused kehtestab vallavalitsus. 11.17.4. Vallavara kolmandatele isikutele kasutusse andmise otsustab vallavolikogu, kui: 11.17.4.1. vallavara bilansiline väärtus ületab 50 000 krooni; 11.17.4.2. vallavara antakse kasutusse tähtajaga üle kolme aasta; 11.17.4.3. kasutusse antakse kinnisvara. 11.17.4.4. Vara antakse teisele isikule kasutusse ilma konkurssi korraldamata. 11.17.5. Muudel juhtudel otsustab vallavara kolmandatele isikutele kasutusse andmise vallavalitsus. 11.17.6. Erastamisele kuuluvat vara tohib anda tähtajatuks kasutamiseks, kusjuures vastavas lepingus peab olema sätestatud valla õigus lõpetada leping ühekuulise etteteatamisega. 11.17.7. Tasu suuruse vallavara kasutamise eest otsustab vara kasutusse andja. 11.18. Vallavara majandamise kord 11.18.1. Vallavalitsus koostab ja esitab vallavolikogule kinnitamiseks valla arengukava koosseisus tulu saamiseks kasutatava vallavara majandamise kava. 11.18.2. Vallavara majandamise kavasse märgitakse vara kasutamise otstarve, kavandatavad kulud vara korrashoiuks, kulude katteallikad ja vallavarast laekuvad tulud. 11.19. Käsutamise mõiste 11.19.1. Vallavara käsutamine on vara võõrandamine, samuti koormamine piiratud asjaõigustega, st hoonestusõiguse, reaalservituudi, reaalkoormatise, ostueesõiguse või kinnispandiga. 11.19.2. Vallavara käsutamine on samuti omandiõiguse lõppemine seaduses sätestatud muul alusel nagu vara täielik hävimine või omandiõiguse omandamine teise isiku poolt seoses jagamisega. 11.20. Vallavara võõrandamine 11.20.1. Vallavara võõrandamine on vallavara müük või muul viisil kolmandate isikute omandisse andmine. 11.20.2. Vallavara võõrandamise peamine viis on vallavara müük. 11.20.3. Vallavara tasuta üleandmine teisele isikule (kinkimine) on lubatud üksnes vallavolikogu igakordse otsuse alusel. 11.20.4. Vallavara võõrandamiseks aluste tähenduses ei ole rahaliste vahendite suunamine vastavalt kinnitatud eelarvele. 11.21. Vallavara võõrandamise alused 11.21. Vallavara võib võõrandada, kui: 11.21.1. vallavara ei ole otstarbekas ja võimalik kasutada; 11.21.2. vallavara ei anna tulu; 11.21.3. vallavara ei ole valitsemise otstarbeks vajalik ning selle muul viisil vallavarana kasutamine ja käsutamine ilma võõrandamiseta ei ole võimalik, põhjendatud või on vallale kahjulik; 11.21.4. vallavara võõrandatakse isikule, kes vajab seda töö tegemiseks avalikes huvides ning vara võõrandamiseks tehtud ettepanekust nähtub, et nimetatud töö tegemine ilma vallavara omandamiseta ei ole võimalik; 11.21.5. vallavara on vaja heategevuslikke ja avalikke huve teenivatele organisatsioonidele nende ülesannete täitmiseks; 11.21.6. vallavara on antud vallale üle erastamise kohustusega; 11.21.7. võõrandamine on ette nähtud seaduses või võõrandamise vajalikkuse otsustab volikogu. 11.22. Vallavara võõrandamise otsustaja 11.22.1. Vara võõrandamise otsustab vallavolikogu, kui: 11.22.1.1. võõrandatakse kinnisvara; 11.22.1.2. võõrandatava vallasvara bilansiline maksumus on suurem kui 50 000 krooni; 11.22.1.3. vara võõrandatakse tasuta või alandatud hinna eest. 11.22.2. Muudel juhtudel otsustab vara võõrandamise ja selle viisi vallavalitsus. 11.22.3. Vallaasutusel on õigus vallasvara võõrandada vallavalitsuse kirjalikul loal. 11.23. Valitsemiseks mittevajaliku või tarbetu vallavara võõrandamine 11.23.1. Vallavara valitsemiseks mittevajalikuks või tarbetuks tunnistamisel teatab vallavalitsus sellest hallatavatele asutustele, kes võivad taotleda nimetatud vara enda valdusse. 11.23.2. Valitsemiseks mittevajalikuks ja tarbetuks tunnistatud vara võib võõrandada tingimusel, et ükski vallaasutus ei taotle vallavara enda valdusesse vallavalitsuse poolt selleks ettenähtud tähtajal. 11.23.3. Valitsemiseks mittevajalikuks ja tarbetuks tunnistatud vara võib võõrandada ilma seda eelnevalt hallatavatele asutustele pakkumata, kui: 11.23.3.1. vara on nende asutuste jaoks ilmselt kõlbmatu ja tarbetu; 11.23.3.2. vara võõrandamisega viivitamise tõttu võib vara rikneda või hävida; 11.23.3.3. võõrandamise vajaduse tingivad vallavalitsuse või hallatava asutuse huvid, kelle valduses võõrandatav vara on. 11.24. Vallavara võõrandamise viisid 11.24.1. Vallavara võõrandatakse üldjuhul avalikul enampakkumisel. 11.24.2. Vallavara võõrandamine enampakkumist korraldamata võib toimuda: 11.24.2.1. kui võõrandatava vara bilansiline väärtus ei ole suurem kui 10 000 krooni; 11.24.2.2. kui võõrandatav vara võib hävida või rikneda enne enampakkumise lõpuleviimist; 11.24.2.3. kui enampakkumisega võõrandamine ei ole andnud soovitud tulemusi; 11.24.2.4. kui võõrandatavat vara kasutatakse pikaajalise rendilepingu (üle viie aasta) alusel ja rendilepingu järgi on rentnikul vara väljaostu õigus; 11.24.2.5. heategevuslikele ja avalikke huve teenivatele organisatsioonidele. 11.24.3. Vallavara võib tasuta või alandatud hinna eest võõrandada, kui vara võõrandatakse heategevuslikel eesmärkidel, samuti tervishoiu, hariduse või hoolekandealastel eesmärkidel. 11.24.4. Vallavara müügilepingu sõlmib vallavalitsus vastavasisulise otsuse alusel. 11.25. Vallavara müük avaliku enampakkumise korras 11.25.1. Enampakkumise ettevalmistamise käigus määrab vallavalitsus kindlaks enampakkumise tingimused. Enampakkumise tingimustes peab sisalduma: 11.25.1.1. enampakkumise läbiviija; 11.25.1.2. vara nimetus (vajadusel varaga tutvumise aeg ja koht); 11.25.1.3. enampakkumise viis, kirjalike pakkumiste korral nende esitamise tähtaeg ja koht; 11.25.1.4. alghind, osavõtumaks ja tagatisraha (kui need on määratud). 11.25.2. Enampakkumise korraldamisest teatatakse meedia kaudu. 11.26. Ostu-müügilepingu sõlmimine 11.26.1. Enampakkumise võitjaga sõlmitakse kirjalik ostu-müügileping hiljemalt ühe kuu jooksul pärast enampakkumise tulemuste kinnitamist. 11.26.2. Lepingu mittesõlmimisel käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul enampakkumise võitja süül kaotab võitja õiguse nõuda ostu-müügilepingu sõlmimist, samuti ei tagastata talle tagatisraha. 11.26.3. Lepingu sõlmimisel arvestatakse tagatisraha müügihinna hulka. 11.27. Vallavara erastamine Vallavara erastamine on valla omanduses oleva vara võõrandamine seadusega määratud õigustatud subjektidele. 11.28. Kinnisasja ostueesõiguse teostamine 11.28.1. Kinnisasja ostueesõiguse teostamise otsustab: 11.28.1.1. vallavolikogu, kui vara hind on suurem kui 50 000 krooni; 11.28.1.2. vallavalitsus, kui vara hind ei ole suurem kui 50 000 krooni. 11.28.2. Kinnisasja ostueesõiguse teostamise otsuses peab olema ära näidatud selleks vajaliku raha allikas. 11.29. Hoonestusõiguse seadmine 11.29.1. Rõngu valla omandis olevale maale hoonestusõiguse seadmise ja hoonestusõiguse tingimused otsustab vallavolikogu. 11.29.2. Hoonestusõiguse seadmise ettevalmistamise ja vastava asjaajamise korraldab vallavalitsus. 11.30. Vallavara mahakandmine 11.30.1. Vallavara kuulub mahakandmisele, kui vara on muutunud kasutamiskõlbmatuks ning selle võõrandamine ei ole võimalik. 11.30.2. Vallavara mahakandmise aluse tekkimisel on vallavara valdaja kohustatud koostama akti, milles näidatakse mahakandmisele kuuluva vara täpne koosseis ja bilansiline maksumus, puudujäägi korral ka tarvitusele võetud meetmed. 11.30.3. Vallavara mahakandmise otsustab vallavolikogu, kui mahakantavaks varaks on hoone või transpordivahend või kui vara bilansiline väärtus on suurem kui 50 000 krooni, muudel juhtudel vallavalitsus. 11.31. Erastamine 11.31.1. Vallavara erastamine on valla omandis oleva vara müük erastamisseaduses õigustatud subjektidena määratletud isikutele. 11.31.2. Vallavara erastamine toimub vallavolikogu kinnitatud erastamisprogrammi ja erastamisnimekirja alusel. 11.31.3. Eluruumide ja mitteeluruumide erastamine toimub vastavalt seadusele. 11.31.4. Erastatavate ettevõtete või tervikvara koosseisu kuuluva üksiku asja müük on lubatud vallavalitsuse otsuse alusel. 11.32. Vallavara kõlbmatuks tunnistamine ja vallavara mahakandmine 11.32.1. Vallavara hulka kuuluva vallasasja bilansilise maksumusega üle 50 000 krooni või maatüki oluliseks osaks oleva ehitise või rajatise tunnistab kõlbmatuks vallavolikogu. 11.32.2. Vallavara hulka kuuluva vallasasja bilansilise maksumusega kuni 50 000 krooni tunnistab kõlbmatuks vallavalitsus. 11.32.3. Kõlbmatuks tunnistatud vallavara võib võõrandada, kui müügi otsustaja on tuvastanud, et seda vara ei vaja teised valla vara valitsejad. 11.32.4. Kui vallavara, mis ei ole vajalik üldiseks otstarbeks ega valla valitsemiseks või on muutunud kõlbmatuks avaliku kasutamise, valla valitsemise ja tulu saamise otstarbel, ei ole õnnestunud võõrandada ja see vara on tunnistatud kõlbmatuks, kantakse vallavara maha ja vajadusel hävitatakse. 11.33. Vallavara hulka kuuluvate nõuete esitamine ja nõuetest loobumine 11.33.1. Nõuded võlgniku suhtes esitab kohtulikus ja kohtuvälises korras vallavalitsus, vallavalitsuse struktuuriüksus või hallatav asutus. 11.33.2. Kui vallavara hulka kuuluv nõue osutub lootusetuks või nõude aluseks olevad dokumendid on puudulikud, võib nõude esitamisest, hagist või sissenõude pööramisest loobumise otsustada: 11.33.2.1. vallavolikogu, kui nõue on suurem kui 50 000 krooni; 11.33.2.2. vallavalitsus, kui nõue on kuni 50 000 krooni. 11.33.3. Volikogul ja valitsusel on õigus sõlmida võlgnikuga kokkuleppeid nõude vähendamiseks, kui see on konkreetseid asjaolusid arvestades põhjendatud või vallale kasulik. 12. Kohanimede määramine 12.1. Kohanimi on kohale kui looduslikule või inimtekkelisele geograafilisele objektile kinnistunud või kinnistatav nimi. 12.2. Põhimääruse kohaselt määratakse maaregistri katastriüksuse ja väikekoha nimi. 12.3. Vallavolikogu määrab ametliku nime asustusüksusele, tänavale, väljakule, muule aadressis kajastuvale väikekohale, maaregistrisse kantavale katastriüksusele ja muule kohale, millele ametliku kohanime määramine on kohaliku omavalitsuse pädevuses. 12.4. Kohaliku omavalitsuse organi arvamuse annab vastavale ministrile või kohanimenõukogule vallavolikogu. 12.5. Kohanime määramise ettepaneku teeb vallavolikogule vallavalitsus, lisades õigusakti eelnõule vajadusel vastavalt omaniku kirjaliku arvamuse või siseministri nõusoleku. 12.6. Vallavolikogu avaldab eelteate kohanime määramise kohta valla infolehes «Rõngulane» vähemalt 30 päeva enne kohanime määramist. Selle aja jooksul saavad huvitatud isikud esitada nimeettepanekuid. 12.7. Kohanimi peab olema eestikeelne ja dokumenteeritud eesti tähestikus. Kohanime kirjapilt peab vastama eesti õigekirjareeglitele. 12.8. Igal kohal võib olla üks nimi. 12.9. Ametliku kohanime määramisel eelistatakse kohapeal tuntumat ja levinumat, samuti suurema aja- ja kultuuriloolise tähendusega nime. 12.10. Isiku nime ei või kohale pühendusnimeks määrata selle isiku eluajal. 12.11. Nimeks ei või määrata numbrit ega muud mittesõnalist tähist. 12.12. Kohanimi on ametlik ja jõustub vastava õigusakti jõustumisel. 12.13. Jõustunud ametliku kohanime määramise akti saadab vallavalitsuse kantselei viivitamatult kohanimeregistri pidajale ja kohanimenõukogule. 12.14. Äriühingu, asutuse või muu organisatsiooni nimetuses nime «Rõngu» kasutamine on lubatud üksnes vallavalitsuse nõusolekul ja selle õigekirjutus peab olema vastavuses kohanime ametliku kujuga. Vallavolikogu võib kohanimede, mille määramine on kohaliku omavalitsuse pädevuses, kasutamisel kehtestada ka muid piiranguid. 12.15. Valla territooriumil asuvate kohtade nimistut peab vallavalitsus. 12.16. Aadress on aadressikoha ja majanumbri kombinatsioon. Aadress ei ole kohanimi. 12.17. Aadressi annab vallavalitsus, arvestades vallavolikogu poolt aadressikohale määratud nime. Volikogu esimees Hillar HÄNILANE