Viljandi Linnavolikogu — Linnamaa hoonestusõigusega koormamise ja rendile andmise korra kinnitamine — KO, 54, 1063

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 775; 2000, 51, 322) paragrahvi 22 lõike 1 punkti 6, asjaõigusseaduse (RT I 1993, 39, 590; 1999, 44, 509; 2001, 34, 185), asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (RT I 1993, 72/73, 1021; 1999, 44, 510; 2000, 51, 325; 88, 576; 2001, 31, 171; 42, 234) paragrahvi 15, rendiseaduse (RT 1990, 12, 126; RT I 1995, 14, 169; 30, 380; 2001, 50, 289) alusel ja tulenevalt Viljandi Linnavolikogu 25. mai 2001. a määrusega nr 75 kinnitatud «Viljandi linnavara valitsemise eeskirja» punktidest 4.2.5 ja 6.6.2, Viljandi Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada Linnamaa hoonestusõigusega koormamise ja rendile andmise kord (lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks: 2.1. Viljandi Linnavolikogu 31. märtsi 1995. a otsus nr 209 «Hoonestusõiguse seadja määramine»; 2.2. Viljandi Linnavolikogu 1. aprilli 1996. a määrus nr 8 «Viljandi linna omandis olevale maale hoonestusõiguse seadmise korra kinnitamine». 3. Määrus jõustub 30. mail 2001. a. Volikogu esimees Tõnu JUUL Kinnitatud Viljandi Linnavolikogu 25. mai 2001. a määrusega nr 78 LINNAMAA HOONESTUSÕIGUSEGA KOORMAMISE JA RENDILE ANDMISE KORD I. ÜLDSÄTTED 1. Käesolev kord reguleerib Viljandi linna (edaspidi linn) omandis olevate kinnistute (edaspidi linnamaa) koormamist hoonestusõigusega ja rendile andmist. (Edaspidi kasutatakse hoonestusõigusega koormamise ja rendile andmise üldnimetusena terminit kasutusse andmine.) 2. Linnamaa antakse teise isiku kasutusse, kui seda ei ole otsustatud võõrandada või see ei ole vajalik avalikuks otstarbeks või linna valitsemiseks. 3. Linnamaa koormatakse hoonestusõigusega, kui sellel on maaga püsivalt ühendatud ehitis või sellele on ette nähtud püstitada maaga püsivalt ühendatud ehitis. 4. Linnamaa antakse rendile maaga mittepüsivalt seotud ehitiste püstitamiseks või muuks mööduvaks otstarbeks. Linnamaa allrendile andmise otsustab Viljandi Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus). 5. Hoonestatud linnamaale seatakse hoonestusõigus maal asuva õiguslikul alusel püstitatud ehitise omaniku kasuks. Kui ehitise omanik ei ole ühe aasta jooksul linnamaa kinnistusraamatusse kandmisest arvates esitanud hoonestusõiguse seadmise avaldust, muutub ehitis maatüki oluliseks osaks. Hoonestatud linnamaa, millel asub linnale kuuluv ehitis, ja hoonestamata linnamaa antakse teise isiku kasutusse avaliku suulise või kirjaliku enampakkumise või eelläbirääkimistega pakkumise või otsustuskorras. Linnamaa kasutusse andmise avaliku enampakkumise või eelläbirääkimistega pakkumise objektiks on: 1) kasutusse andmise aastatasu suurus; 2) kasutusse andmise õiguse omandamisõigus. 6. Linnavalitsus otsustab: 6.1. linnamaa hoonestusõigusega koormamisel avalikul enampakkumisel või eelläbirääkimistega pakkumisel või ehitise omaniku kasuks tähtajaga kuni 50 aastat (kaasa arvatud); 6.2. linnamaa rendile andmisel tähtajaga kuni 10 aastat (kaasa arvatud). 7. Viljandi Linnavolikogu (edaspidi linnavolikogu) otsustab: 7.1. linnamaa hoonestusõigusega koormamisel avalikul enampakkumisel või eelläbirääkimistega pakkumisel või ehitise omaniku kasuks tähtajaga üle 50 aasta; 7.2. linnamaa rendile andmisel tähtajaga üle 10 aasta; 7.3. linnamaa kasutusse andmisel otsustuskorras või tasuta. II. LINNAMAA KASUTUSSE ANDMISE ETTEVALMISTAMINE 8. Linnamaa kasutusse andmise võivad algatada linnavara valitsejad, füüsilised ja juriidilised isikud. Taotlus linnavara kasutada andmiseks esitatakse Maakorraldusametile. Maakorraldusametil on õigus sõlmida juriidiliste ja füüsiliste isikutega lepinguid linnamaa kasutusse andmisega seotud eeltoimingute teostamiseks. Eeltoiminguteks loetakse planeeringu koostamist, katastriüksuse moodustamist, rendi- või hoonestustingimuste koostamist ja maa hindamist. 9. Linnavolikogu otsuse või linnavalitsuse korralduse eelnõu linnamaa kasutusse andmise avaliku enampakkumise või eelläbirääkimistega pakkumise väljakuulutamise kohta või linnamaa kasutusse andmise otsustuskorras valmistab ette Maakorraldusamet. 10. Linnamaa kasutusse andmise tingimused määratakse olenevalt linnamaa kasutusse andmise tähtajast kas linnavolikogu otsusega või linnavalitsuse korraldusega, milles märgitakse järgmised linnamaa kasutusse andmise tingimused: 10.1. kasutusse antava maatüki asukoht (aadress), pindala, katastriüksuse tunnus, kinnistusraamatu registriosa number, sihtotstarve ja maksustamishind; 10.2. kasutusse andmise viis; 10.3. kasutusse andmise tähtaeg; 10.4. hoonestamata linnamaa kasutusse andmise ja pakkumise korraldaja; 10.5. avaliku enampakkumise ja eelläbirääkimistega pakkumise korral aastatasu või rendi või omandamisõiguse algsuurus, hoonestusõiguse aastatasu või rendi suurus, samuti aastatasu või rendi muutmise alused, otsustuse korras kasutusse andmise muud tingimused; 10.6. hoonestusõigusega koormamisel ehitusõiguse ja ehituskohustuse tingimused või rendile andmise otstarve; 10.7. projekteerimis- ja ehitustähtajad; 10.8. maatükil asuvate ehitiste loetelu ja nende säilitamise kohustus; 10.9. maatükil asuvate kasutusõiguse kitsendusi põhjustavate ehitiste loetelu; 10.10. eelläbirääkimistega pakkumise korral pakkumise lisatingimused, pakkumise võitja väljaselgitamise alused ja pakkumise täitmise tagatised; 10.11. vajadusel muud maa kasutusse andmise tingimused. Linnavolikogu otsuse või Linnavalitsuse korralduse lisaks on kasutusse antava kinnistu plaan. 11. Linnamaa kasutusse andmise korraldajaks on Maakorraldusamet. 12. Kasutusse antava maatüki pindala, ehitusõiguse sisu või rendile andmise otstarve, kasutuspiirangud, hoonestusõigusega koormamise ja rendile andmise tingimused määratakse kehtestatud detailplaneeringu ja katastri andmete alusel. Detailplaneeringu puudumisel koostab Arhitektuuriamet linnaehituslikud nõuded detailplaneeringu koostamiseks. 13. Linnamaa kasutusse andmise avaliku enampakkumise ning eelläbirääkimistega pakkumise algtasu suurus on: 13.1. ärimaa, transpordi- ja tootmismaa puhul 10% maa maksustamishinnast või maa erakorralisel hindamisel määratud maa hinnast; 13.2. muude katastriüksuse sihtotstarvete puhul 5% maa maksustamishinnast või maa erakorralisel hindamisel määratud maa hinnast. Erakorraline hindamine viiakse läbi, kui punktis 10 nimetatud otsuses ei ole määratud teisiti; 13.3. hoonestusõiguse ja rendiõiguse omandamisõiguse algtasu määratakse linnavolikogu või linnavalitsuse poolt. III. LINNAMAA KASUTUSSE ANDMINE AVALIKU ENAMPAKKUMISE KORRAS ÜLDSÄTTED 14. Avaliku suulise või kirjaliku enampakkumise läbiviimiseks moodustab linnavolikogu või linnavalitsus vähemalt kolmeliikmelise komisjoni. 15. Maakorraldusamet, lähtudes käesoleva korra punktis 10 sätestatud tingimustest, avaldab teate enampakkumise kohta ajalehes Sakala ning Viljandi koduleheküljel vähemalt 15 tööpäeva enne enampakkumise toimumist. Vajadusel võib sellekohaseid teateid ja kuulutusi levitada täiendavalt ka muul viisil. 16. Avaliku enampakkumise teates tuleb märkida: 16.1. maatüki asukoht (aadress), pindala ja sihtotstarve; 16.2. pakkumise korraldaja; 16.3. enampakkumise läbiviimise viis; 16.4. kasutusse andmise tähtaeg; 16.5. ehitus- ja projekteerimistähtajad; 16.6. hoonestusõiguse aastatasu või rendi või omandamisõiguse algsuurus; 16.7. tagatisraha või tagasivõtmatu pangagarantii (suulise enampakkumise puhul ka osavõtutasu) suurus, nende tasumise kord, tähtajad ja tasumiseks vajalikud rekvisiidid; 16.8. suulise enampakkumise puhul enampakkumise toimumise aeg ja koht, kirjaliku enampakkumise puhul pakkumiste esitamise tähtaeg ja kord ning pakkumiste avamise kellaaeg; 16.9. kasutusse andmise tingimustega tutvumise aeg ja koht; 16.10. pakkumisel osalemiseks esitatavate dokumentide loetelu: 16.10.1. füüsilistel isikutel 1) isikut tõendav dokument, andmed isikukoodi või sünniaja, elukoha, telefoni, e-maili kohta; 2) andmed isiku arvelduskonto numbri ja panga nime kohta. 16.10.2. juriidilistel isikutel 1) andmed juriidilise isiku ärinime, registrikoodi, asukoha aadressi, telefoni, e-maili kohta; 2) äriregistri B kaardi kehtiv koopia või varasem B kaardi koopia koos äriregistri registripidaja tõendiga, et kannet ei ole B kaardi väljaandmise kuupäevast alates muudetud; 3) koopia põhikirjast; 4) juriidilise isiku põhikirja kohase pädeva organi otsus pakkumisel osalemiseks; 5) pädeva organi volikiri läbirääkimistel osalemiseks; 6) asukohajärgse kohtu tõend, et pakkuja suhtes ei ole algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlust; 7) pakkumise tegemise kuupäev ning pakkumise esitaja nimi ning allkiri, ametikoht; 8) panga nimi ja arveldusarve number; 16.11. tähtaeg, mille jooksul tuleb sõlmida kasutusse andmise leping ja sanktsioonid lepingu sõlmimisest kõrvalehoidmise puhul vastavalt käesoleva korra punktile 40. 17. Enampakkumisest ei või osa võtta isiklikult ega esindaja kaudu: 17.1. linnamaa kasutusse andmise otsustamise ja enampakkumise läbiviimisega seotud isikud; 17.2. käesoleva punkti alapunktis 1 nimetatud isikute lähisugulased ja -hõimlased, kellena käsitatakse korruptsioonivastase seaduse § 19 lõikes 5 nimetatud isikuid. 18. Pärast käesoleva korra punktis 15 nimetatud teate avaldamist tagab Maakorraldusamet informatsiooni kättesaadavuse hoonestusõiguse seadmise lepingu või rendilepingu põhitingimuste kohta. 19. Osavõtutasu suuruseks on 10% kasutusse andmise aastatasu algsummast või omandamisõiguse algsummast. Tagatisraha või tagasivõtmatu pangagarantii suuruseks on kasutusse andmise aastatasu algsumma või 30% omandamisõiguse algsummast. SUULISE ENAMPAKKUMISE KORD 20. Komisjoni esimees kuulutab suulise enampakkumise ettenähtud ajal ja kohas avatuks. Seejärel tutvustab ta komisjoni liikmeid, protokollijat ja enampakkumise läbiviijat ning teeb enampakkumise ruumis viibijatele ettepaneku registreerida end enampakkumisest osavõtjatena. Kui enampakkumisele ei ilmunud ühtegi osalejat või kui ilmunud osalejat või kõiki osalejaid ei lubata pakkumisest osa võtta käesoleva korra punktides 17 ja 23 nimetatud juhtudel, loeb komisjon enampakkumise nurjunuks. 21. Enampakkumisest osa võtta soovijad või nende esindajad esitavad käesoleva korra punkti 16 alapunktides 7 ja 10 nõutud dokumendid. Kui on tegemist esindamisega, tuleb täiendavalt esitada esindusõigust tõendavad dokumendid. Kui käesoleva korra punkti 16 alapunktis 7 nimetatud teate kohaselt on nii ette nähtud, võib osavõtutasu ja tagatisraha tasuda ka kohapeal vahetult enne enampakkumise algust. 22. Enne pakkumiste esitamist tutvustab enampakkumise läbiviija enampakkumise protseduurireegleid ja kaebuste (protestide) esitamise korda ning teatab osalejate arvu, nende registreerimisnumbrid ja enampakkumise sammu (minimaalse pakkumise määra). Pakkumise samm sõltub kasutusse andmise või omandamisõiguse tasu algsuurusest ning on järgmine: Tasu algsuurus Pakkumise samm kuni 4999 krooni 500 krooni 5000 kuni 19 999 krooni 1000 krooni 20 000 kuni 49 999 krooni 2000 krooni 50 000 kuni 99 999 krooni 3000 krooni üle 100 000 krooni 5000 krooni Enampakkumisest osa võtta soovijad või nende esindajad annavad allkirja selle kohta, et nad on teadlikud enampakkumise korrast ja linnamaa kasutusse andmise tingimustest. 23. Isikuid, kes või kelle seaduslik esindaja ei nõustu andma käesoleva korra punktis 22 ettenähtud allkirja või ei tasu osavõtutasu ja tagatisraha ega esita tõendeid nende tasumise või nõutud pangagarantii olemasolu kohta või ei esita nõutud dokumente, pakkumisele ei lubata. Käesoleva korra punktides 21 ja 22 sätestatud nõuded täitnud enampakkumises osaleda soovija registreeritakse enampakkumises osalejana ja talle väljastatakse registreerimisnumber, mille all ta esineb kuni enampakkumise lõpuni. Registreeritud osalejate nimed, registri- või isikukoodid ning aadressid kantakse osalejate lehele, mis on enampakkumise protokolli lahutamatu osa. 24. Pärast käesoleva korra punktides 20–23 nimetatud toiminguid ning enampakkumise läbiviija vastava märguande tegemist alustavad enampakkumisest osavõtjad pakkumist. Pakkumisi alustatakse alghinnast. Enampakkumisest osavõtja annab enampakkumise läbiviijale märku registreerimisnumbri tõstmisega ning teatab pakkumise suuruse pärast seda, kui ta on saanud enampakkumise läbiviijalt vastava loa. Pakkumised tehakse vastavalt pakkumise sammule. Enampakkumise läbiviija teatab osaleja numbri ja pakkumise suuruse. Kõik pakkumised fikseeritakse pakkumiste lehel, mis on enampakkumise protokolli lahutamatu osa. 25. Kõik osalejad ja kohalviibijad on kohustatud enampakkumise ajal alluma enampakkumise läbiviija korraldustele. Enampakkumise läbiviijal on õigus nõuda osalejate või teiste kohalviibijate lahkumist, kui nad teistkordselt on rikkunud enampakkumise läbiviimise protseduuri või ei ole täitnud läbiviija korraldust. Komisjonil on õigus lugeda enampakkumine nurjunuks, kui osalejad ei täida käesolevas punktis nimetatud enampakkumise läbiviija korraldusi. 26. Pakkumine kuulutatakse enampakkumise läbiviija poolt lõppenuks pärast kõrgeima pakutud kasutusse andmise või omandamisõiguse tasu kolmekordset teatamist. Enampakkumise võitnud osavõtja, kelle poolt pakutud tasu osutus kõrgeimaks, annab enne lahkumist enampakkumise protokollis allkirja selle kohta, et juhul, kui enampakkumise tulemus kinnitatakse, maksab ta tema pakutud kasutusse andmise või omandamisõiguse tasu ning täidab enampakkumise lisatingimused (kui need olid kehtestatud). Osavõtja, kes keeldub allkirja andmast, kaotab lepingu sõlmimise õiguse ja tema makstud tagatisraha ei tagastata või realiseeritakse tema esitatud pangagarantii. Sellise keeldumise korral loetakse enampakkumise võitjaks suuruselt järgmise pakkumise teinud osaleja. Kui nimetatud osaleja samuti keeldub käesoleva punkti teises lauses nimetatud allkirja andmast, korratakse eelkirjeldatud protseduuri ja sanktsioone, kuni pakkumise teinud osaleja selgumiseni, kes annab käesoleva punkti teises lauses nimetatud allkirja. Kui ükski osaleja ei nõustu andma käesoleva punkti teises lauses nimetatud allkirja, loeb komisjon enampakkumise nurjunuks. KIRJALIKU ENAMPAKKUMISE KORD 27. Kirjalikul enampakkumisel osalemiseks esitab enampakkumises osaleja vastavalt käesoleva korra punktis 16 sätestatud tingimustele kinnise ümbriku, millele on märgitud, missuguse objekti enampakkumisele on ümbrik esitatud. Pakkumine peab sisaldama järgmisi andmeid: 27.1. käesoleva korra punkti 16 alapunktis 10 nimetatud andmeid; 27.2. nõusolek kasutusse andmise lepingu sõlmimiseks enampakkumiseks kehtestatud tingimustel, juriidilise isiku puhul pädeva organi otsus enampakkumisel osalemise kohta; 27.3. dokument tagatisraha tasumise või nõutud pangagarantii kohta; 27.4. sõnadega ja numbritega kirjutatud arvuline pakkumissumma täiskroonides; 27.5. pakkumise tegemise kuupäev, pakkumise esitaja allkiri, juriidilise ja füüsilise isiku esindaja puhul ka volikiri. 28. Lubatud ei ole mitme isiku ühine pakkumine või mitu pakkumist ühelt isikult. 29. Saabunud pakkumised registreeritakse nende saabumise järjekorras. Saabumise kuupäeva ja kellaaja kohta kannab sekretär märke ümbrikule. Komisjon avab enampakkumisele esitatud ümbrikud enampakkumise teates märgitud kellaajal. Pakkumiste avamine on avalik ja selle juures võivad viibida kõik pakkumiste esitajad. Kõik tähtajaks laekunud pakkumised avatakse nende registreerimise järjekorras ja kantakse enampakkumise protokolli. Protokollile kirjutavad alla komisjoni liikmed ja protokollija. Kui enampakkumisele ei esitatud ühtegi pakkumist, loeb komisjon enampakkumise nurjunuks. 30. Pakkumisi, mis ei ole tähtajaks laekunud või ei vasta käesoleva korra punktis 27 nimetatud nõuetele või punktis 16 nimetatud teates sätestatud tingimustele, ei arvestata. Tähtaegselt esitatud, kuid nõuetele mittevastava pakkumise kohta tehakse enampakkumise protokolli märge selle mitteosalemise põhjuse kohta. 31. Enampakkumise võitjaks on enampakkumisel osaleja, kes tegi suuruselt kõige kõrgema pakkumise. Kui kaks või enam enampakkumises osalejat on teinud võrdse kõrgeima pakkumise, korraldatakse nende vahel kümne tööpäeva jooksul täiendav enampakkumise voor. Täiendav voor viiakse läbi kirjalikult sama komisjoni poolt. Täiendava vooru alghinnaks on esimeses voorus pakutud kõrgeim pakkumine. Kui üks võrdse kõrgeima pakkumise teinud isikutest ei osale täiendavas voorus, on enampakkumise võitjaks teine võrdse kõrgeima pakkumise teinud isik. Kui pakkujad ei tee täiendavat pakkumist, tunnistatakse võitjaks see osaleja, kelle osalemise avaldus registreeriti varem. AVALIKU ENAMPAKKUMISE TULEMUSTE KINNITAMINE 32. Kirjaliku enampakkumise tulemustest informeerib komisjon kirjalikult kõiki enampakkumisel osalejaid enampakkumisele järgneva tööpäeva jooksul pärast enampakkumise läbiviimist. 33. Protestid suulise enampakkumise läbiviimise ja tulemuste kohta tuleb esitada kirjalikult hiljemalt enampakkumisele järgneva tööpäeva kella 12.00 linnavalitsuse kantseleisse. Protestid kirjaliku enampakkumise läbiviimise kohta tuleb esitada viie tööpäeva jooksul pärast enampakkumise toimumist linnavalitsuse kantseleisse. Linnavalitsus teeb otsuse protesti rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta protesti saamisele ajaliselt lähimal linnavalitsuse istungil. 34. Enampakkumise tulemused jäetakse kinnitamata, kui: 34.1. enampakkumise läbiviimisel rikuti oluliselt enampakkumise protseduuri; 34.2. kirjaliku enampakkumise võitjal ei olnud õigust enampakkumisest osa võtta. Enampakkumise tulemuste kinnitamata jätmise põhjused formuleeritakse linnavolikogu otsuses või linnavalitsuse korralduses. 35. Enampakkumise tulemuste kinnitamata jätmise korral või komisjoni poolt käesoleva korra punktides 20, 25, 26 ja 29 nimetatud juhtudel enampakkumise nurjunuks lugemise korral: 35.1. lepingut ei sõlmita; 35.2. isikule, kes põhjustas enampakkumise nurjumise või tulemuste kinnitamata jätmise, tagatisraha ei tagastata või realiseeritakse tema poolt esitatud pangagarantii. 36. Enampakkumise tulemuste mittekinnitamisel punktis 34.1 nimetatud põhjustel komisjoni süül tagastatakse tagatisraha ja osavõtutasu täies ulatuses. 37. Linnavara võõrandamise lepingu sõlmimisel loetakse enampakkumise võitja poolt enne enampakkumise algust sissemakstud tagatisraha makseks lepingu järgi. Teistele enampakkumisest osavõtjatele tagastatakse nende makstud tagatisraha täies ulatuses hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast enampakkumise tulemuste kinnitamist. 38. Linnamaa kasutusse andmisel avaliku enampakkumise korras vormistatakse linnavalitsuse korraldus hoonestaja või rentniku, lepingu tingimuste ja linna nimel lepingut sõlmima volitatud isiku määramiseks. Linnavalitsuse korralduse eelnõu valmistab ette Maakorraldusamet. Korralduses peab olema ära näidatud: 38.1. kasutusse antava maatüki asukoht, pindala, katastriüksuse tunnus, kinnistusraamatu registri osa number, maa maksustamishind ja maakasutuse sihtotstarve; 38.2. andmed isiku kohta, kellele linnamaa kasutusse antakse: 38.2.1. füüsilise isiku puhul nimi, isikukood või sünniaeg, elukoha aadress, 38.2.2. juriidilise isiku puhul juriidilise isiku nimi, registri number, asukoha aadress; 38.3. kasutusse andmise tasu ja/või omandamisõiguse suurus; 38.4. linnamaa kasutusse andmise otstarve; 38.5. isik, kes on volitatud linna nimel hoonestusõiguse seadmise lepingut ja asjaõiguslepingut või rendilepingut sõlmima. Linnavalitsuse korralduse lisaks on kasutusse antava kinnistu plaan. 39. Linnamaa kasutusse andmisel avaliku enampakkumise korras on lepingu sõlmimisel aluseks punktis 10 nimetatud linnavolikogu otsus või linnavalitsuse korraldus ja punktis 38 nimetatud korraldus. 40. Kui enampakkumise võitja ei ole kahe kuu jooksul arvates enampakkumise tulemuste kinnitamisest sõlminud lepingut, on linnavalitsusel õigus tühistada läbiviidud enampakkumise tulemused ja korraldada uus enampakkumine. Enampakkumise võitja sissemakstud tagatisraha ei tagastata või realiseeritakse tema pangagarantii, kusjuures nimetatud sanktsioon peab olema märgitud enampakkumise tingimustes. IV. LINNAMAA KASUTUSSE ANDMINE EELLÄBIRÄÄKIMISTEGA PAKKUMISE KORRAS 41. Eelläbirääkimistega pakkumise ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks moodustab linnavolikogu või linnavalitsus vähemalt kolmeliikmelise komisjoni. 42. Lisatingimusteks võivad olla: 42.1. ehitus- ja projekteerimistähtajad, investeerimiskohustused ja muud lisatingimused; 42.2. Linnavolikogul või linnavalitsusel on õigus kehtestada arvuliselt väljendatavatele lisatingimustele piirsuurusi. 43. Linnamaa kasutusse andmisest eelläbirääkimistega pakkumise teel teatatakse käesoleva korra punkti 16 kohaselt, märkides täiendavalt ära eelläbirääkimistega pakkumise lisatingimused ja pakkumiste esitamise tähtaja (kuupäev, kellaaeg) ning pakkumise võitja väljaselgitamise alused. 44. Pakkumisest osa võtta soovija peab tegema pakkumise nii kasutusse andmise ja/või omandamisõiguse tasu kui ka kõigi nõutud lisatingimuste kohta ning esitama tehtud pakkumise täitmiseks tagatised. 45. Pakkumistega ümbrikud avab komisjon punktis 43 nimetatud kuupäeval ja kellaajal. Pakkumiste kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla komisjoni liikmed ja protokollija. 46. Isikuid, kes on teinud mittenõuetekohase pakkumise, eelläbirääkimistele ei lubata. 47. Eelläbirääkimiste sisu on konfidentsiaalne ning avalikkusele ega teistele pakkujatele avaldamisele ei kuulu. Avalikustada võib asjaolu, mitu pakkumist on tehtud ja mitu neist vastab esitatud nõuetele. 48. Eelläbirääkimistele kutsutakse nõuetele vastava pakkumise teinud osalejad. Läbirääkimisi peab punktis 41 nimetatud komisjon. Pärast eelläbirääkimiste lõppu vormistab iga pakkuja kirjalikult oma lõpliku pakkumise kasutusse andmise ja/või omandamisõiguse tasu ning kõigi lisatingimuste kohta. 49. Võrdväärsete pakkumiste korral annab komisjon hoonestaja või rentniku selgitamiseks nendele pakkujatele võimaluse oma pakkumisi kümne tööpäeva jooksul täiendada. Komisjon esitab lõplike pakkumiste protokolli koos põhjendatud arvamusega parima pakkumise kohta olenevalt linnamaa kasutusse andmise tähtajast, kas linnavolikogule või linnavalitsusele otsuse tegemiseks. 50. Leping sõlmitakse isikuga, kelle pakkumise on otsustaja tunnistanud parimaks, arvestades nii kehtestatud lisatingimusi kui ka pakutud hinda. Sobivate pakkumiste puudumisel on otsustajal õigus tunnistada eelläbirääkimistega pakkumine nurjunuks. 51. Linnamaa kasutusse andmisel eelläbirääkimistega pakkumise korras vormistatakse otsus hoonestaja või rentniku, läbirääkimiste objektiks olnud hoonestusõiguse ja rendi tingimuste ning linna poolt lepingut sõlmima volitatud isiku määramiseks, olenevalt linnamaa kasutusse andmise tähtajast, kas linnavolikogu otsusega või linnavalitsuse korraldusega. Linnavolikogu otsuse või linnavalitsuse korralduse eelnõu valmistab ette Maakorraldusamet. Linnavolikogu otsuses või linnavalitsuse korralduses peab olema näidatud: 51.1. kasutusse antava maatüki asukoht (aadress), pindala, katastriüksuse tunnus, kinnistusraamatu registriosa number, maa maksustamishind ja maakasutuse sihtotstarve; 51.2. andmed isiku kohta, kellele linnamaa kasutusse antakse: 51.2.1. füüsilise isiku puhul nimi, isikukood või sünniaeg ja aadress; 51.2.2. juriidilise isiku puhul juriidilise isiku nimi, registri number ja aadress; 51.3. ehitatavate hoonete ja rajatiste kasutusotstarve, projekteerimis- ja ehitustähtajad või muud läbirääkimiste objektiks olnud hoonestusõiguse ja rendi tingimused; 51.4. kasutusse andmise ja/või omandamisõiguse tasu suurus; 51.5. hoonestaja ostueesõigus kinnistu võõrandamisel; 51.6. isik, kes on volitatud linna nimel hoonestusõiguse lepingut ja asjaõiguslepingut või rendilepingut sõlmima. Linnavolikogu otsuse või linnavalitsuse korralduse lisaks on kinnistu plaan. 52. Linnavara kasutamiseks andmisel eelläbirääkimistega pakkumise korras on lepingu sõlmimisel aluseks vastavalt punktides 10 ja 51 nimetatud otsused. 53. Kui parima pakkumise teinud isik ei ole kahe kuu jooksul arvates eelläbirääkimistega pakkumise tulemuste kinnitamisest sõlminud lepingut, on olenevalt linnamaa kasutusse andmise tähtajast linnavolikogul või linnavalitsusel õigus tühistada oma otsus ja korraldada uus eelläbirääkimistega pakkumine. Parima pakkumise teinud isiku poolt sissemakstud tagatisraha ei tagastata või realiseeritakse tema pangagarantii, kusjuures nimetatud sanktsioon peab olema märgitud enampakkumise tingimustes. V. LINNAMAA KASUTUSSE ANDMINE OTSUSTUSKORRAS 54. Linnamaa kasutusse andmise otsustajaks otsustuskorras või tasuta või hoonestatud linnamaa koormamisel hoonestusõigusega ehitise omaniku kasuks tähtajaga üle 50 aasta on linnavolikogu. 55. Linnamaale hoonestusõiguse seadmisel ehitise omaniku kasuks tähtajaga kuni 50 aastat on otsustajaks linnavalitsus 56. Maa kasutusse andmisel otsustuskorras märgitakse linnavolikogu otsuses või linnavalitsuse korralduses lisaks punktis 10 nimetatule: 56.1. andmed isiku kohta, kellele linnamaa kasutusse antakse: 56.1.1. füüsilise isiku puhul nimi, isikukood või sünniaeg ja aadress; 56.1.2. juriidilise isiku puhul nimi, registri number ja aadress; 56.2. viide ehitise omandiõigust tõendavale dokumendile, koos selle registreerimise numbri ja kuupäevaga; 56.3. isik, kes on volitatud linna nimel hoonestusõiguse seadmise lepingut ja asjaõiguslepingut või rendilepingut sõlmima. Linnavolikogu otsuse või linnavalitsuse korralduse lisaks on kasutusse antava kinnistu plaan. 57. Linnamaa kasutusse andmisel otsustuskorras (s.h hoonestusõiguse seadmisel ehitise omaniku kasuks) on hoonestusõiguse lepingu ja rendilepingu sõlmimise aluseks punktis 10 nimetatud otsus. VI. LEPINGU TINGIMUSED LINNAMAA KASUTUSSE ANDMISE TASU 58. Linnamaa kasutusse andmise aastatasu suuruseks on avalikul enampakkumisel ning eelläbirääkimistega pakkumisel pakutud kõrgeim tasu. Linnamaa kasutusse andmise omandamisõiguse suuruseks on avalikul enampakkumisel ning eelläbirääkimistega pakkumisel pakutud kõrgeim tasu. 59. Otsustuskorras linnamaa kasutusele andmisel määratakse aastatasu suurus linnavolikogu otsusega või linnavalitsuse korraldusega. 60. Maa kasutaja maksab hoonestusõiguse aastatasu või renti võrdsete osadena kaks korda aastas iga aasta 10. juuliks ja 10. jaanuariks järgneva poolaasta eest ette, kui punktis 10 nimetatud korralduses ei ole määratud teisiti. Tasu maksmise kohustus algab hoonestusõiguse kandmisest kinnistusraamatusse või rendilepingu jõustumisest. Hoonestaja on kohustatud tasuma esimese hoonestusõiguse tasu kümne tööpäeva jooksul pärast hoonestusõiguse kinnistamist. Rentnik on kohustatud tasuma esimese rendi kümne tööpäeva jooksul pärast rendilepingu jõustumist. Ajavahemiku eest hoonestusõiguse kinnistamise päevast või rendilepingu jõustumisest kuni esimese maksetähtajani toimub tasumine proportsionaalselt päevade arvule. 61. Maa kasutaja maksab hoonestusõiguse tasu või renti linnavalitsuse arvelduskontole. 62. Hoonestusõiguse eest tasu maksmise kohustus tuleb kanda hoonestusõiguse kinnistusregistri ossa reaalkoormatisena maaomaniku kasuks. Hoonestusõiguse tasu või rendi mittetasumisel lepingus ettenähtud tähtajaks on hoonestaja kohustatud maksma viivist 0,1% maksmata summalt iga viivitatud päeva eest. 63. Linnal on õigus nõuda: 63.1. ennetähtaegselt hoonestusõiguse lõpetamist, kui hoonestaja ei ole lepinguga ettenähtud tähtaja jooksul lepingus nõutavat ehitist püstitanud või ei taga ehitise säilimist; 63.2. ennetähtaegselt rendilepingu lõpetamist, kui rentnik ei järgi lepingus ettenähtud tingimusi maa ja teiste loodusobjektide kasutamise kohta või tahtlikult või ettevaatamatusest halvendab maa seisundit või ei ole maksnud renditasu kahel järjestikusel maksetähtajal. 64. Kõik koormatud kinnistul lasuvad maksud tasub ja avalik-õiguslikud reaalkoormatised kannab hoonestaja või rentnik. 65. Hoonestusõiguse tasu muudetakse vastavalt maa maksustamishinna ja/või maakasutuse sihtotstarbe muutumisele. Maa maksustamishinna ja/või maakasutuse sihtotstarbe muutumisel ei või hoonestusõiguse aastatasu suuruse ja maa maksustamishinna suhe ületada hoonestusõiguse seadmise hetkel kehtinud aastatasu ja maa maksustamishinna suhet, kusjuures aastatasu suurus ei või muutuda väiksemaks hoonestusõiguse seadmise hetkel kehtinud aastatasust. Tasu ei kuulu muutmisele esimese kolme aasta jooksul hoonestusõiguse kinnistusraamatusse kandmisest. Tasu muutmise nõude tagamiseks kantakse kinnistusregistri hoonestusõiguse ossa reaalkoormatisega samale järjekohale vastav märge. Renti muudetakse punktis 10 nimetatud korraldusega määratud korras. 66. Kinnistu parendamine hoonestaja või rentniku poolt, mille tulemusena tõuseb maa maksustamishind, ei ole hoonestusõiguse tasu ega renditasu suurendamise aluseks. MUUD TINGIMUSED 67. Hoonestaja on kohustatud rajama hoonestustingimustes ette nähtud ehitise või valmis ehitama poolelioleva ehitise hoonestusõiguse seadmise lepingus kindlaks määratud tähtajaks. Kui hoonestaja ei täida nimetatud tingimust, võib hoonestusõiguse seadja nõuda hoonestusõiguse lõpetamist ja kinnistusregistri kande kustutamist. 68. Hoonestusõiguse tähtaja saabumisel või lepingus fikseeritud tingimustel omanikule langemisel Linn ei maksa hoonestajale hüvitust. 69. Hoonestusõiguse koormamiseks asjaõigusega on vajalik linna nõusolek. Vastav nõusolek või sellest keeldumine vormistatakse linnavolikogu otsusega. 70. Hoonestusõiguse võõrandamisel on linnal ostueesõigus kahe kuu jooksul arvates hoonestusõiguse müügiteate saamise päevast. Teade peab sisaldama andmeid hoonestusõiguse võõrandamise lepingu tingimuste kohta. Ettepaneku ostueesõiguse kasutamise või sellest loobumise kohta teeb Maakorraldusamet ja vastav otsus vormistatakse linnavalitsuse korraldusega. 71. Hoonestaja soovil seatakse hoonestaja kasuks ostueesõigus hoonestusõigusega koormatud linnamaa võõrandamise korral. Hoonestaja ostueesõigus tuleb kanda kinnistusraamatusse. Juhul kui lepinguga ei ole sätestatud teisiti, toimub ostueesõiguse kasutamine vastavalt asjaõigusseaduse 7 osale. VII. LEPINGU SÕLMIMINE 72. Hoonestusõiguse seadmise lepingule, reaalkoormatise seadmise lepingule ja asjaõiguslepingule kirjutab linna nimel alla linnavolikogu esimees või linnapea või nende asendajad. Edasivolitamise õiguse andmine fikseeritakse linnavolikogu otsuses või linnavalitsuse korralduses. Nimetatud lepingud võib liita üheks lepinguks. Rendile andmise lepingule kirjutab linna nimel alla linnavolikogu otsusega või linnavalitsuse korraldusega volitatud isik. 73. Hoonestusõiguse seadmise leping, reaalkoormatise seadmise leping ja asjaõigusleping tõestatakse notariaalselt. Hoonestaja on kohustatud viie tööpäeva jooksul pärast lepingu allakirjutamist esitama kinnistusametile hoonestusõiguse ja teiste asjaõiguste kinnistamiseks vajalikud dokumendid. 74. Lepingute sõlmimise kulud, notaritasu ja riigilõivu kinnistamisel tasub hoonestaja. Kui hoonestusõiguse leping ei jõua notariaalse tõestuseni hoonestaja süül, kannab notari tasu seaduse § 30 nimetatud notari tasu lepingu projekti koostamise eest hoonestaja. 75. Hoonestusõiguse seadmise või rendile andmise lepingus peab olema sätestatud: 75.1. kasutusse antava kinnistu asukoht, pindala, katastriüksuse tunnus, maa maksustamishind või erakorralisel hindamisel määratud hind, maakasutuse sihtotstarve; 75.2. andmed hoonestaja või rentniku kohta: – füüsilise isiku puhul nimi, isikukood või sünniaeg ja aadress, – juriidilise isiku puhul juriidilise isiku nimi, registri number ja aadress; 75.3. kinnistul asuvad hooned ja rajatised, nende valitsejad või omanikud ning nende poolt kehtestatud piirangud; 75.4. kasutusse andmise tähtaeg; 75.5. projekteerimis- ja ehitustähtajad ning ehituskohustused; 75.6. hoonestusõiguse tasu või rendi või omandamisõiguse suurus, aastatasu või rendi muutmise kord, tasumise tähtajad ja reaalkoormatise teostamise kohustus; 75.7. hoonestusõiguse tekkimise, lõppemise, lõpetamise ja käsutamise alused ning rendilepingu jõustumise, lõppemise, lõpetamise ja käsutamise alused; 75.8. ehitise saatus hoonestusõiguse tähtaja saabumisel, maa tagastamise tähtajad ja kord; 75.9. osapoolte vastutus ja sanktsioonid; 75.10. vaidluste lahendamine; 75.11. juhtumid, mida käsitletakse vääramatu jõuna; 75.12. lepingu sõlmimise kulud ja nende tasumise kord; 75.13. hoonestusõiguse seadmisel: 75.13.1. osapoolte kokkulepe asjaõiguste üleandmiseks ning sissekannete tegemiseks kinnistusraamatusse; 75.13.2. hoonestaja ostueesõigus; 75.13.3. kinnistul asuvate liinide ja juhtmete osas seatav isiklik kasutusõigus; 75.13.4. reaalservituudi seadmine; 75.14. rendilepingu puhul kinnisasja allrendile andmine. 76. Vajadusel võib lepingus ette näha ka muid sätteid ja tingimusi, mis ei ole vastuolus käesoleva korraga. 77. Hoonestusõiguse lepingutesse ja rendilepingutesse muudatuste sisseviimist korraldab Maakorraldusamet. Muudatused tuleb vormistada linnavolikogu otsusega või linnavalitsuse korraldusega olenevalt sellest, kes on olnud linnamaa kasutusse andmise otsustajaks. VIII. LÕPPSÄTTED 78. Maakorraldusamet avaldab pärast lepingu sõlmimist Viljandi koduleheküljel teate, kellega, millise tasuga ja tähtajaga ning lisatingimustega leping sõlmiti. 79. Hoonestusõigusega koormatud ja rendile antud kinnisasjade arvestust ning kontrolli hoonestusõiguse seadmise lepingu ja rendilepingu täitmise üle peab Maakorraldusamet. Kontrollimise käigus viiakse läbi ülevaatusi, mille kohta koostatakse protokoll. Linnamaa kasutajate poolsete rikkumiste avastamise puhul on Maakorraldusamet kohustatud tegema vastavaid ettekirjutusi, mis on linnamaa kasutajale kohustuslikud. Kui linnamaa kasutaja ei täida lepingu tingimusi ega ettekirjutusi, on Maakorraldusamet kohustatud algatama lepingu lõpetamise menetluse.