Viljandi Linnavolikogu — Viljandi linnavara valitsemise eeskirja kinnitamine — KO, 54, 1060

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 775; 2000, 51, 322) paragrahvi 22 lõike 1 punkti 6 alusel Viljandi Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada Viljandi linnavara valitsemise eeskiri (lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks: 2.1. Viljandi Linnavolikogu 25. märtsi 1994. a määrusega nr 13 kinnitatud «Viljandi linna munitsipaalomandi valdamise, kasutamise ja käsutamise kord»; 2.2. Viljandi Linnavolikogu 29. septembri 1995. a määrus nr 66 «Viljandi Linnavolikogu 25. märtsi 1994. a määruse nr 13 täiendamisest»; 2.3. Viljandi Linnavolikogu 31. märtsi 1995. a otsus nr 209 «Hoonestusõiguse seadja määramine». 3. Määrus jõustub 30. mail 2001. a. Volikogu esimees Tõnu JUUL Kinnitatud Viljandi Linnavolikogu 25. mai 2001. a määrusega nr 75 VILJANDI LINNAVARA VALITSEMISE EESKIRI I. ÜLDSÄTTED 1.1. Eeskirja eesmärk Viljandi linnavara valitsemise eeskiri (edaspidi eeskiri) sätestab Viljandi linna (edaspidi linn) omandis oleva vara (edaspidi linnavara) valdamise, kasutamise ja käsutamise korra. 1.2. Linnavara mõiste 1.2.1. Linnavara käesoleva eeskirja tähenduses on linna omandis olevad kinnis- ja vallasasjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. 1.2.2. Linnavara kasutatakse: 1.2.2.1. avalikul otstarbel; 1.2.2.2. linnavalitsemise otstarbel; 1.2.2.3. sotsiaalvarana; 1.2.2.4. tulu saamiseks. 1.2.3. Linnavara kasutajaks võib olla kolmas isik. 1.2.4. Linnavara kasutamisest ja käsutamisest saadud tulu kuulub linnale, kui seadusest või Viljandi Linnavolikogu (edaspidi linnavolikogu) õigusaktidest ei tulene teisiti. 1.3. Tervikvara Tervikvara käesoleva eeskirja tähenduses on asjade kogum, mille osadeks eraldamine ning lahutatud asja eraldi käsutamine on lubatud ainult Viljandi Linnavalitsuse (edaspidi linnavalitsuse) nõusolekul. 1.4. Avalikul otstarbel kasutatav linnavara 1.4.1. Avalikul otstarbel kasutatav linnavara on vara, mida võib kasutada igaüks. Selleks varaks on tänavad, avalikud väljakud, pargid, rannad, veekogud, rajatised jms, mille kasutamist ei ole seaduste või linnavolikogu ja linnavalitsuse õigusaktidega piiratud. 1.4.2. Avalikul otstarbel kasutatava linnavara kasutamise tingimused määratakse kindlaks linnavolikogu poolt kinnitatud üldplaneeringuga ning teiste õigusaktidega. 1.4.3. Linnavalitsus tagab avalikul otstarbel kasutatava linnavara kohta käiva teabe avalikustamise. 1.5. Valitsemise otstarbel kasutatav linnavara Valitsemise otstarbel kasutatav linnavara on vara, mida kasutavad linnavolikogu ja linnavalitsus oma ülesannete täitmiseks. 1.6. Sotsiaalvara Sotsiaalvaraks on koolide, lasteaedade ja teiste haridusasutuste, kultuuri- ja spordiasutuste, tervishoiuasutuste ning sotsiaalhoolekande asutuste vara. Sotsiaalvara kasutamine sätestatakse linnavara kasutusse andmise korras. 1.7. Tulu saamiseks kasutatav linnavara Linnavara, mida ei kasutata avalikul, valitsemise ja sotsiaalsel otstarbel, kasutatakse tulu saamiseks kuni selle võõrandamiseni. Tulu saamiseks võib kasutada ka seda osa sotsiaalvarast, mis ei ole vajalik omavalitsuse funktsioonide täitmiseks. II. LINNAVARA VALITSEMINE JA KASUTAMINE 2.1. Linnavara valitsejad 2.1.1. Linnavara valitsejad on: 2.1.1.1. linnavolikogu ja linnavalitsus; 2.1.1.2. linnavalitsuse hallatavad asutused; 2.1.1.3. linnavalitsuse struktuuriüksused. 2.1.2. Linnavara valitsejad ja kasutajad on kohustatud nende valitseda või kasutada olevat linnavara majandama heaperemehelikult, tagama vara säilimise, korrashoiu ja otstarbekohase kasutamise. 2.2. Valitsemise korraldamine 2.2.1. Linnavara jaotuse valitsejate vahel ja linnavara üleandmise ühelt valitsejalt teisele otsustab linnavalitsus. Linnavara jääkmaksumusega alla 10 000 krooni (va kinnisasjade ning ehitiste ja rajatiste kui vallasasjade) üleandmine ühelt valitsejalt teisele võib toimuda vastavate valitsejate kokkuleppel. 2.2.2. Linnavara üleandmisel ja vastuvõtmisel ühelt valitsejalt teisele koostavad üleandja ja vastuvõtja kirjaliku akti, milles näidatakse üleandmise alus ja aeg, vara koosseis, soetamismaksumus ja kulum. Akt koostatakse kolmes eksemplaris, millest üks jääb üleandjale, teine vastuvõtjale ja kolmas linnavalitsusele. Üleandja ja vastuvõtja korraldavad vastavate kannete muutmise andmekogus. 2.2.3. Linnavalitsuse rahandusamet valitseb linnale kuuluvaid varalisi õigusi ja kohustusi, sh väärtpabereid. Väärtpaberitest tulenevaid õigusi ja kohustusi teostatakse seaduses ning linnavolikogu ja linnavalitsuse õigusaktides sätestatud korras. 2.2.4. Nõude linnavara ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks esitab linnavalitsus. 2.3. Arvepidamise kohustus Linnavara valitsejad peavad arvestust nende valitseda oleva linnavara kohta raamatupidamise seaduse alusel, rahandusministri poolt kehtestatud korras ning linnavolikogu ja linnavalitsuse õigusaktides sätestatud korras. 2.4. Linnavara register 2.4.1. Linnavara kohta peetakse linnavara registrit. Linnavara registri asutab ja selle põhimääruse kinnitab linnavolikogu. 2.4.2. Linnavara registrit peab linnavalitsuse poolt määratud struktuuriüksus. 2.4.3. Linnavara registris peetakse registri põhimääruses loetletud objektiliikide kohta raamatupidamisest põhjalikumat arvestust. III. LINNAVARA OMANDAMINE JA LINNALE RAHALISTE KOHUSTUSTE VÕTMINE 3.1. Asja ostmine ja teenuse tellimine maksumusega alla riigihanke piirmäära 3.1.1. Asja ostmise või teenuse tellimise (edaspidi linnavara omandamise) otsustab: 3.1.1.1. linnavara valitseja jooksva aasta eelarve kuludes ettenähtud vahendite piires, kui vara hind on alla riigihangete seaduses toodud riigihanke piirmäära ja linnavara omandamine on vajalik nimetatud linnavara valitseja korrapärase tegevuse tagamiseks; 3.1.1.2. linnavolikogu, kui sellega võetakse linnale rahalisi kohustusi, milliseid ei ole ette nähtud jooksva aasta eelarve kuludes ning mis ületavad 100 000 krooni aastas; 3.1.1.3. linnavolikogu kinnisasja, ehitise või selle osa puhul; 3.1.1.4. muudel juhtudel linnavalitsus. 3.1.2. Ostueesõiguse kasutamise või sellest loobumise otsustab linnavalitsus. Kui ostueesõiguse kasutamisel võetakse linnale rahalisi kohustusi, mida ei ole ette nähtud jooksva aasta eelarve kuludes, annab loa ostueesõiguse kasutamiseks linnavolikogu. 3.1.3. Linnavara omandamise lepingule kirjutab linna nimel alla linnavolikogu esimees või linnapea või nende asendaja. Edasivolitamise õiguse andmine fikseeritakse linnavolikogu otsuses või linnavalitsuse korralduses. Kui linnavara omandamine kuulub linnavara valitseja pädevusse, kirjutab linnavara omandamise lepingule alla vastava linnavara valitseja juht. 3.1.4. Linnale pärandatud või kingitud asja vastuvõtmise otsustab linnavalitsus, kui pärandaja või kinkija ei ole ette näinud teisiti. Vara valitsejaks ja kasutajaks jääb linnavalitsus või vastav linna asutus, kui testamendis või kinkelepingus ei ole määratud pärijat või kingi saajat. Kui asjaga kaasnevad varalised õigused on ilmselt väiksemad kui sellega kaasnevad kohustused, otsustab linnale pärandanud pärandi või kingitud kingi vastuvõtmise linnavolikogu. 3.1.5. Riigilt saadava vara taotlemine ja linnale üleandmine toimub nimetatud valdkonda reguleerivate õigusaktidega ettenähtud korras. 3.2. Riigihanke ja vähempakkumise korraldamine 3.2.1. Riigihankeid korraldab linnavalitsus vastavalt riigihangete seadusele. Hankelepingu sõlmimise otsustab ja kiidab heaks linnavalitsus 3.2.2. Vähempakkumised korraldatakse riigihangete seaduse sätete alusel. 3.3. Laenu ja liisingu võtmine 3.3.1. Laenu võtmise otsustab linnavolikogu. 3.3.2. Laenu võtmist, refinantseerimist ja teenindamist eelarves sätestatud mahus korraldab linnavalitsus. 3.3.3. Rohkem kui üht eelarveaastat läbiva kapitalirendi liisingulepingu sõlmimine, kui selle aastamaksumus ületab 100 000 krooni, toimub linnavara valitseja poolt linnavolikogu loal. 3.3.4. Rohkem kui üht eelarveaastat läbiva kapitalirendi liisingulepingu sõlmib, kui selle aastamaksumus on alla 100 000 krooni, samuti kasutusrendi liisingulepingu sõlmib linnavara valitseja linnavalitsuse loal. IV. LINNAVARA KASUTUSSE ANDMINE 4.1. Linnavara, mida võib anda kasutusse on: 4.1.1. kinnisvara; 4.1.2. ehitised vallasasjana; 4.1.3. ehitiste osad: eluruumid ja mitteeluruumid; 4.1.4. transpordivahendid; 4.1.5. masinad, seadmed, tööstusinventar, majandusinventar, bürooseadmed; 4.1.6. tarkvara; 4.1.7. hooned, rajatised, transpordivahendid jms reklaami paigaldamiseks. 4.2. Linnavara kasutusse andmine 4.2.1. Linnavara antakse kasutusse tasu eest või tasuta. 4.2.2. Tulu saamiseks kasutatav linnavara ja ajutiselt oma funktsioonide täitmiseks mittevajalik sotsiaalvara antakse kasutusse: 4.2.2.1. avaliku enampakkumise (suulise või kirjaliku) korras; 4.2.2.2. eelläbirääkimistega pakkumise korras; 4.2.2.3. otsustuskorras tasu eest või tasuta. 4.2.3. Linnavara kasutusse andmise lepingu sõlmib linnavara valitseja, kes otsustab linnavara kasutusse andmise. 4.2.4. Linnavara tasuta kasutusse andmise otsustab punktis 4.3.1 toodud juhtudel linnavolikogu, muudel juhtudel linnavalitsus. 4.2.5. Linnavara kasutusse andmise korra kehtestab volikogu. 4.3. Linnavara kasutusse andmise otsustamine Linnavara kasutusse andmise otsustab: 4.3.1. linnavolikogu, kui 4.3.1.1. linnavara antakse kasutusse tähtajaga üle kümne aasta; 4.3.1.2. linnavara antakse kasutusse otsustuskorras ja selle vara harilik väärtus ületab 500 000 krooni; 4.3.1.3. linnavara koormatakse kasutusse andmisel ostueesõigusega; 4.3.2. linnavara valitseja, kui 4.3.2.1. linnavara antakse kasutusse ühekordsete ürituste korraldamiseks; 4.3.2.2. kasutusse antakse väheväärtuslikku kuluinventari; 4.3.2.3. kasutusse antakse tema kasutuses olevaid ruume kasutamiseks väljaspool ametlikku tööaega tunnitasu alusel; 4.3.2.4. sotsiaalvara kasutatakse eelkooliealiste laste ja õpilaste toitlustamiseks; 4.3.2.5. linnavara antakse kasutusse sellele reklaami paigaldamiseks; 4.3.3. muudel juhtudel linnavalitsus. 4.4. Linnavara kasutusse andmise põhimõtted 4.4.1. Linnavara antakse kasutusse tähtaega määramata, kui on tõenäoline, et linnavara on linnale vajalik muuks otstarbeks või kui muul põhjusel on vaja jätta võimalus leping oma äranägemisel lõpetada. Nimetatud juhtudel kuuluvad kohaldamisele rendiseaduse sätted. 4.4.2. Linnavara valitseja, kelle valitseda on kasutusse antav vara, kontrollib lepingu täitmist ning on kohustatud võtma tarvitusele kõik seaduslikud abinõud vältimaks linnale kahju tekitamist. 4.5. Linnavara kasutusse andmine otsustuskorras 4.5.1. Linnavara võib anda kasutusse otsustuskorras: 4.5.1.1. linna osalusega äriühingutele; 4.5.1.2. avalik- õiguslikele juriidilistele isikutele; 4.5.1.3. mittetulundusühingutele; 4.5.1.4. sihtasutustele; 4.5.1.5. teistele isikutele lähtudes linna huvidest. 4.5.2. Linnale kuuluvaid eluruume antakse kasutusse linnavolikogu poolt kehtestatud korras. V. LINNAVARA VÕÕRANDAMINE 5.1. Linnavara võõrandamise mõiste Linnavara võõrandamine on linnavara müük või muul viisil vara kolmandate isikute omandisse andmine. 5.2. Linnavara võõrandamise tingimused 5.2.1. Linnavara võib võõrandada, kui: 5.2.1.1. linnavara pole linnale enam vajalik; 5.2.1.2. linnavara on linnale üle antud võõrandamise kohustusega; 5.2.1.3. see on vajalik kohaliku omavalitsuse eesmärkidele vastavate konkreetsete isikute või ürituste toetamiseks; 5.2.1.4. kõik hoonestusõiguse seadmise lepingust tulenevad kohustused on hoonestajal täidetud; 5.2.1.5. see on linna huvides. 5.3. Linnavara võõrandamise otsustamine Linnavara võõrandamise otsustab: 5.3.1. Linnavolikogu, kui: 5.3.1.1. tegemist on linna osalusega äriühingute aktsiatega või osadega; 5.3.1.2. tegemist on tehingutega, mis on seotud kinnisvaraga, ehitise või selle osaga (v.a eluruumid, mis on erastamise objektiks eluruumide erastamise seaduse alusel); 5.3.1.3. võõrandatava vara harilik väärtus on suurem kui 100 000 krooni; 5.3.1.4. vara võõrandatakse enampakkumiseta ning selle harilik väärtus on suurem kui 50 000 krooni; 5.3.1.5. vara võõrandatakse tasuta või alandatud hinna eest. 5.3.2. Linnavara valitseja, kui võõrandatav vara kuulub tema valitsemise alla ning vara jääkmaksumus on alla 10 000 krooni (v.a kinnisasjad ning ehitised ja rajatised kui vallasasjad). 5.3.3. Muudel juhtudel linnavalitsus (sh eluruumide erastamine). 5.3.4. Linnavara võõrandamise lepingule kirjutab linna nimel alla linnavolikogu esimees või linnapea või nende asendaja. Edasivolitamise õiguse andmine fikseeritakse linnavolikogu otsuses või linnavalitsuse korralduses. Kui linnavara võõrandamine kuulub linnavara valitseja pädevusse, kirjutab linnavara omandamise lepingule alla vastava linnavara valitseja juht. 5.3.5. Järelmaksuga müügi korral sätestatakse lepingus selle täitmise tagatised. 5.4. Linnavara võõrandamise viisid 5.4.1. Linnavara võõrandatakse: 5.4.1.1. avaliku enampakkumise (suulise või kirjaliku) korras; 5.4.1.2. eelläbirääkimistega pakkumise korras; 5.4.1.3. otsustuskorras tasu eest, tasuta või alandatud hinna eest. 5.4.2. Linnavara võõrandamise korra kehtestab volikogu. VI. LINNAVARA KOORMAMINE 6.1. Linnavara koormamise mõiste 6.1.1. Linnavara koormamine käesoleva eeskirja tähenduses on linna omandis olevale kinnisasjale (edaspidi linnamaale) reaalservituudi, isikliku servituudi, reaalkoormatise, ostueesõiguse või hoonestusõiguse seadmine või rendile andmine. 6.1.2. Linnamaale kasutusvaldust ei seata. 6.2. Reaalservituudi, reaalkoormatise või ostueesõiguse seadmine 6.2.1. Reaalservituudi, reaalkoormatise või ostueesõiguse seadmine on lubatud, kui see: 6.2.1.1. on ette nähtud linnavara majandamise kavas või see on vajalik linnavara majandamise teostamiseks; 6.2.1.2. toimub isiku nõudel ja kasuks, kellel on selleks õigusaktidest tulenevalt õigus; 6.2.1.3. seatakse linna huve teeniva asutuse või organisatsiooni kasuks; 6.2.1.4. toimub linna huvides. 6.2.2. Linnamaale seatakse reaalservituut, reaalkoormatis või ostueesõigus linnavolikogu otsuse alusel. 6.2.3. Linnavara koormamise leping, vajadusel ka asjaõigusleping tõestatakse notariaalselt ning lepingule kirjutab linna nimel alla linnavolikogu esimees või linnapea või nende asendaja. Edasivolitamise õiguse andmine fikseeritakse linnavolikogu otsuses või linnavalitsuse korralduses. 6.3. Isikliku kasutusõiguse seadmine 6.3.1. Linnamaale isikliku kasutusõiguse seadmine on lubatud, kui see: 6.3.1.1. on ette nähtud linnavara majandamise kavas või on vajalik linnavara valitsemiseks; 6.3.1.2. toimub isiku nõudel ja tema kasuks, kellel on selleks õigusaktidest tulenev õigus; 6.3.1.3. seatakse linna huve teeniva asutuse või organisatsiooni kasuks; 6.3.1.4. seatakse isiku kasuks linnale osutatud eriliste teenete eest; 6.3.1.5. toimub linna huvides. 6.3.2. Isikliku kasutusõiguse seadmise otsustab: 6.3.2.1. linnavolikogu käesoleva korra punktis 6.3.4 nimetatud juhtudel; 6.3.2.2. muudel juhtudel linnavalitsus. 6.3.3. Isiklik kasutusõigus seatakse tasu eest või tasuta. 6.3.4. Tasuta isikliku kasutusõiguse seadmine võib toimuda eriliste teenete eest või käesoleva eeskirja punktis 4.5.1 toodud alustel. 6.3.5. Isikliku kasutusõiguse leping tõestatakse notariaalselt ning lepingule kirjutab linna nimel alla linnavolikogu esimees või linnapea või nende asendajad. Edasivolitamise õiguse andmine fikseeritakse linnavolikogu otsuses või linnavalitsuse korralduses. 6.4. Linnamaa kasutusse andmine 6.4.1. Linnamaa antakse teise isiku kasutusse, kui seda ei ole otsustatud võõrandada või see ei ole vajalik avalikuks otstarbeks või linna valitsemiseks. 6.4.2. Linnamaa koormatakse hoonestusõigusega, kui sellel on maaga püsivalt ühendatud ehitis või sellele on ette nähtud püstitada maaga püsivalt ühendatud ehitis. 6.4.3. Hoonestusõigust võib seada ainult kindlaks tähtajaks, kuid mitte vähem kui 36 ega rohkem kui 99 aastaks. 6.5. Linnamaa kasutusse andmise otsustamine Linnamaa kasutusse andmise otsustab 6.5.1. linnavolikogu, kui: 6.5.1.1. linnamaa koormatakse hoonestusõigusega avalikul enampakkumisel või eelläbirääkimistega pakkumisel või ehitise omaniku kasuks tähtajaga üle 50 aasta; 6.5.1.2. linnamaa antakse rendile tähtajaga üle 10 aasta; 6.5.1.3. linnamaa antakse kasutusse otsustuskorras või tasuta; 6.5.2. linnavalitsus, kui: 6.5.2.1. linnamaa koormatakse hoonestusõigusega avalikul enampakkumisel või eelläbirääkimistega pakkumisel või ehitise omaniku kasuks tähtajaga kuni 50 aastat (kaasa arvatud); 6.5.2.2. linnamaa antakse rendile tähtajaga kuni 10 aastat (kaasa arvatud). 6.5.3. Hoonestusõiguse seadmise lepingule, reaalkoormatise seadmise lepingule ja asjaõiguslepingule kirjutab linna nimel alla linnavolikogu esimees või linnapea või nende asendaja. Edasivolitamise õiguse andmine fikseeritakse linnavolikogu otsuses või linnavalitsuse korralduses. Nimetatud lepingud võib liita üheks lepinguks. Rendile andmise lepingule kirjutab linna nimel alla linnavolikogu otsusega või linnavalitsuse korraldusega volitatud isik. 6.6. Linnamaa kasutusse andmise algatamine Linnamaa kasutusse andmise võivad algatada linnavara valitsejad, füüsilised ja juriidilised isikud. 6.7. Linnamaa kasutusse andmise viisid 6.7.1. Linnamaa antakse kasutusse: 6.7.1.1. avaliku enampakkumise (suulise või kirjaliku) korras; 6.7.1.2. eelläbirääkimistega pakkumise korras; 6.7.1.3. otsustuskorras tasu eest või tasuta. 6.7.2. Hoonestusõiguse seadmise korra kehtestab linnavolikogu. VII. LINNAVARA KÕLBMATUKS TUNNISTAMINE, MAHAKANDMINE JA HÄVITAMINE 7.1. Linnavara kõlbmatuks tunnistamine 7.1.1. Linnavara kõlbmatuks tunnistamiseks koostab linnavara valitseja taotluse, mis peab sisaldama: 7.1.1.1. vara nimetust ja liiki, kogust, soetamise aega, maksumust, jääkväärtust, tehnilisi andmeid ja asukohta; 7.1.1.2. varaga seotud eritingimusi (kultuuri- ja arhitektuuriline väärtus, keskkonnaohtlikkus jne); 7.1.1.3. andmeid selle kohta, et vara ei ole õnnestunud kasutusse anda ega võõrandada; 7.1.1.4. vara osalise või täieliku hävimise korral kogu sellekohast teavet; 7.1.1.5. vara kõlbmatuks tunnistamise peamisi põhjuseid, sh järelvalveorganite ettekirjutuste olemasolu; 7.1.1.6. vara hävitamiseks vajalike tööde eelarvet; 7.1.1.7. varaga seotud õigusi ja kohustusi tõendavat dokumentatsiooni; 7.1.1.8. muid varaga seotud olulisi andmeid. 7.2. Linnavara mahakandmine ja hävitamine 7.2.1. Kui linnavara ei ole enam vajalik, seda ei ole võimalik võõrandada ning selle säilitamine on ebaotstarbekas, kantakse see maha ja vajadusel hävitatakse. 7.2.2. Linnavara mahakandmise otsustab linnavalitsus. 7.2.3. Linnavara, mille kulum on üle 90% (v.a ehitis või selle osa), mahakandmise otsustab linnavara valitseja. 7.2.4. Linnavara mahakandmise või hävimise kohta koostab linnavara valitseja mahakandmise akti kahes eksemplaris, millest üks antakse linnavara registri pidajale ja teine linnavara valitsejale. Akt peab sisaldama järgmisi andmeid: 7.2.4.1. mahakandmisele kuuluva linnavara täpne koosseis; 7.2.4.2. bilansiline maksumus; 7.2.4.3. lühiiseloomustus; 7.2.4.4. kõlbmatuks muutumise põhjused; 7.2.4.5. linnavaraga seotud rahalised õigused ja kohustused; 7.2.4.6. linnavara hävitamise tegevuskava ja selle maksumus; 7.2.4.7. muud linnavaraga seotud olulised andmed. 7.3. Nõuete esitamine ja nõuetest loobumine 7.3.1. Nõuded võlgniku suhtes esitab kohtulikus ja kohtuvälises korras linn linnavara valitseja kaudu, kelle bilansis on nõue kajastatud. Linnavara hulka kuuluvad nõuded inventeeritakse aastainventuuride käigus inventeerimiskomisjonide poolt. Komisjon teeb linnavalitsusele ettepaneku vanemate kui 360-päevaste nõuete lootusetuks tunnistamise kohta. 7.3.2. Kui linnavara hulka kuuluv nõue osutub lootusetuks või nõude aluseks olevad dokumendid on puudulikud või selle sissenõudmise protseduur ei ole majanduslikult põhjendatud, võib nõude esitamisest, hagist või sissenõude pööramisest loobumise otsustada: 7.3.2.1. linnavolikogu, kui nõue on suurem kui 20 000 krooni; 7.3.2.2. linnavalitsus, kui nõue on väiksem 20 000 kroonist.