Viljandi Linnavolikogu — Üldplaneeringu algatamine — KO, 54, 1059

Tuginedes planeerimis- ja ehitusseaduse (RT I 1995, 59, 1006; 1996, 36, 738; 49, 953; 1999, 27, 380; 29, 398 ja 399; 95, 843; 2000, 54, 348; 2001, 42, 234; 50, 283) paragrahvile 8, paragrahvi 10 lõigetele 1 ja 4 ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnaauditeerimise seaduse (RT I 2000, 54, 348) paragrahvi 4 lõikele 2 ja paragrahvi 6 lõike 2 punktile 21, Viljandi Linnavolikogu määrab: 1. Algatada Viljandi linna üldplaneering ja üldplaneeringu alusel kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamine. 2. Üldplaneering peab täitma planeerimis- ja ehitusseaduse § 8 lõikes 4 loetletud ülesandeid. 3. Keskkonnamõjude hindamine tuleb läbi viia üldplaneeringu koostamise protsessi sees. Koostatava keskkonnamõju hindamise aruande koosseis peab vastama keskkonnamõju hindamise ja keskkonnaauditeerimise seaduse § 13 lõikele 2. 4. Kinnitada lähteülesanne Viljandi linna üldplaneeringu koostamiseks (lisatud). 5. Määrus jõustub 30. mail 2001. a. Volikogu esimees Tõnu JUUL Kinnitatud Viljandi Linnavolikogu 25. mai 2001. a määrusega nr 74 LÄHTEÜLESANNE VILJANDI LINNA ÜLDPLANEERINGU KOOSTAMISEKS 1. Üldplaneeringu koostamise eesmärk ja ülesanded Viljandi linna üldplaneeringu eesmärk on luua ja korrastada linna elukeskkonda, näha ette võimalused Viljandi tasakaalustatud ja säästvaks arenguks linnana, kus on soodne keskkond majandustegevuseks ning inimeste sotsiaalsete ja kultuuriliste vajaduste rahuldamiseks. 2. Viljandi linna üldplaneeringu koostamise alused Viljandi linna üldplaneeringu koostamise aluseks on: 2.1. planeerimis- ja ehitusseaduse (RT I 1995, 59, 1006; 1996, 36, 738; 49, 953; 1999, 27, 380; 29, 398 ja 399; 95, 843; 2000, 54, 348; 2001, 42, 234; 50, 283) § 8; 2.2. Viljandi Linnavolikogu 31. märtsi 1995. a määrusega nr 45 kinnitatud ning 29. märtsi 1996. a määrusega nr 105 muudetud ja täiendatud «Viljandi linna ajutise ehitusmääruse» peatükk V; 2.3. käesolev lähteülesanne. 3. Geodeetiline alus Üldplaneeringu koostamisel kasutada aluskaardina linnavalitsuse arhitektuuriametis peetavat digitaalset geodeetilist baaskaarti täpsusastmega 1:5000. 4. Üldplaneeringu koostamisel arvesse võetavad arengukavad, planeeringud ja muud materjalid Võtta arvesse järgmised arengukavad, planeeringud ja muud materjalid: 4.1. Viljandi Linnavolikogu 30. juuni 2000. a määrusega nr 37 kehtestatud Viljandi linna arengukava ja arengukava alusel välja töötatud otsused tehnosüsteemide ja infrastruktuuride arengu kohta: 4.1.1. Viljandi Linnavolikogu 27. oktoobri 2000. a määrusega nr 46 kehtestatud Viljandi linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava; 4.1.2. Viljandi Linnavolikogu 26. novembri 2000. a määrusega nr 50 kehtestatud Viljandi linna energeetika arengukava; 4.1.3. Viljandi linna jalgrattateede skeem. 4.2. Viljandi linnas üldplaneeringuna või selle täpsustusena kehtivad planeeringud: 4.2.1. Planeerimis- ja ehitusseaduse § 8 lg 4 punktides 3, 5, 6, 7, 8 ja 9 toodud ülesannetes kehtib Viljandi linna üldplaneeringuna RPI Eesti Projekt töö šiffer A-728, Viljandi linna generaalplaani korrektuur; 4.2.2. Planeerimis- ja ehitusseaduse § 8 lg 4 punktides 1, 2, 3, 5, 6, 7, 8 ja keskkonnakaitse osas punkti 11 toodud ülesannetes on jäetud Viljandi linna üldplaneeringu täiendusena kehtima AIK Projekt töö nr 92 A 019, Viljandi linna kvartali nr 141 detailplaneerimise kava; 4.2.3. Planeerimis- ja ehitusseaduse § 8 lg 4 punktides 1, 5, 6 ja 7 toodud ülesannetes on jäetud Viljandi linna üldplaneeringu täiendusena kehtima PI EKE Projekti Viljandi osakonna töö tähis 391501, Viljandi linna kvartali nr 71 (Vaksali – Paala – Kevade – Lille – Linnase tn) hoonestuskava, Viljandi 1991; 4.2.4. Planeerimis- ja ehitusseaduse § 8 lg 4 punktides 1, 2, 5, 6 ja 7, 8 ja 9 toodud ülesannetes on jäetud Viljandi linna üldplaneeringu täpsustusena kehtima Viljandi MV Projekteerimise Büroo töö nr 048–92, Viljandi linna Kösti elamukvartali planeerimisprojekt; 4.2.5. Viljandi linna üldplaneeringu täpsustusena on jäetud kehtima RPI Eesti Maaehitusprojekt töö nr 1003403, Viljandi linna Kantreküla mikrorajooni Reinu tee – Riia mnt vahelise elamukvartali hoonestamine; 4.2.6. Planeerimis- ja ehitusseaduse § 8 lg 4 punktides 1, 2, 5, 6 ja 7, 8 ja 9 toodud ülesannetes on jäetud Viljandi linna üldplaneeringu muudatusena kehtima PI EKE Projekt Viljandi osakond töö, tähis 3855527, Viljandi linna Kantreküla mikrorajooni (Männimäe elamurajooni Kirschbaumi elamukvartal) detailplaneerimise projekti osaline korrektuur; 4.2.7. Planeerimis- ja ehitusseaduse § 8 lg 4 punktides 1, 2, 5, 6, 7, 8 ja 9 toodud ülesannetes on jäetud Viljandi linna üldplaneeringu muudatusena kehtima Viljandi MV Projekteerimise Büroo töö nr 08-94, Viljandi linnas kvartali nr 13 (Tallinna – Lembitu – Tamme – Pärna tn vaheline ala) planeerimisprojekt; 4.2.8. Planeerimis- ja ehitusseaduse § 8 lg 4 punktides 1, 2, 5, 6, 7, 8, 9 ja 10 toodud ülesannetes on jäetud kehtima RPI Eesti Projekti töö, šiffer A-898/76; Viljandi Paala linnaosa detailplaneerimine; 4.2.9. Planeerimis- ja ehitusseaduse § 8 lg 4 punktides 5, 6, 7, 8, 9 ja 11 toodud ülesannetes on jäetud Viljandi linna üldplaneeringu täpsustusena kehtima RPI Eesti Tööstusprojekti töö nr 7043-E, Viljandi linnas Kantremaa tööstussõlme II ehitusjärgu generaalplaani skeem; 4.2.10. Kehtiv on AS Koger & Sumberg Viljandi töö nr KS-22-97, Viljandi kv. nr 128 Männimäe IV elamukvartalis asuva reservmaa detailplaneeringu koosseisus tehtud üldplaneeringu muudatus; 4.2.11. Kehtiv on AS Koger & Sumberg Viljandi töö nr KS-04-98, Viljandi linn kv. nr 185 kr nr 4 Leola tn 49 osa-ala detailplaneeringu koosseisus tehtud üldplaneeringu muudatus. Üldplaneering koostada arvestusega, et eelloetletud planeeringud üldplaneeringu kehtestamisel tühistatakse. 4.3. Teostatud liiklusuuringute tulemused: 4.3.1. Tallinna Tehnikaülikooli Teedeinstituudi tööd «Viljandi linna liikluse üldskeemi koostamine, I etapp» ja «Viljandi linna liikluse üldskeemi koostamise aruanne», 1996; 4.3.2. Inseneribüroo «Stratum» töö «Viljandi liiklusskeem», 2000. 4.4. «Viljandi linna üldplaneeringu lähtesituatsioon. Maastikuanalüüs. Inimtegevuse analüüs», Viljandi Linnavalitsuse arhitektuuriamet, 2000. 4.5. Viljandi Linna arengukava 2000–2007 ettevõtluse teemarühma töö «Kokkuvõte uuringust Viljandi ettevõtjate probleemide väljaselgitamiseks», 2000. 4.6. Viljandimaa Maakonnaplaneering, Viljandi Maavalitsus, 1998. 5. Viljandi linna üldplaneeringu koostamise vajadus Üldplaneeringu koostamine on tingitud järgmistest asjaoludest: 5.1. Olemasolevad üldplaneeringuna kehtivad ja linna või selle suuremaid piirkondi haaravad planeeringud on valdavalt koostatud plaanimajanduse ajal ja seetõttu turumajanduse reeglitele mittevastavad. Uue üldplaneeringu koostamine on vajalik ressursside ja vahendite territoriaalseks paigutamiseks turumajanduse reeglitele tuginedes, mis tekitab vähem vastuolusid detailplaneeringute koostamisel ja seega lühendab detailplaneeringute koostamise aega. 5.2. Olemasolev üldplaneering ei sisalda linnas väljakujunenud, omanäoliste ja struktuurilt ning hoonestamise reeglitelt naaberaladest erinevate linnaliste koosluste (sarnaseid linnaehituslikke tunnusjooni omavate asumite) maa-alade üldisi kasutamis- ja ehitustingimusi. Vastavate põhimõtete väljatöötamisega ja üldplaneeringus fikseerimisega muutub hilisem detailplaneeringuline otsustus oluliselt selgemaks ja läbipaistvamaks linnaelanikele ning ettevõtjaile, paraneb info piirkondade arengu ja investeeringute võimaluste ning sobivuse kohta. 5.3. Käesoleval hetkel ei ole välja kujunenud ega kirjeldatud Viljandi linna kui omavalitsuse territoriaalsed huvid, seda nii linna kui terviku aga ka linnaliste koosluste jaoks. Üldplaneering fikseerib territoriaalse funktsionaalse tsoneerimise linna kui terviku tasandil, tagades ka nende territooriumide säilimise ja arengu, mis otsest kasu ei anna (rekreatsiooniks vajalikud alad). 5.4. Planeeringute demokraatlik koostamine on ühiskondlike kokkulepete otsimine ja saavutamine. Uue üldplaneeringu koostamine ja menetlemine on vajalik muutunud ühiskonnas kokkuleppe saamiseks eri piirkondade arengusuundade kohta. Samuti ka linna kui terviku territoriaalse arengu suundade kohta, mis on aluseks linna poolsete ettepanekute esitamisele riiklike arengukavade ja maakonnaplaneeringu muutmiseks. 6. Üldplaneeringu koosseisus käsitletavad teemad 6.1. Looduslikud tingimused ja maastikuanalüüs esitada vähemalt samas mahus materjaliga «Viljandi linna üldplaneeringu lähtesituatsioon. Maastikuanalüüs. Inimtegevuse analüüs», käsitledes järgmisi teemasid: 6.1.1. ehitusgeoloogia; 6.1.2. kliima; 6.1.3. reljeef ja kõrgused; 6.1.4. biotoobid; 6.1.5. maastikupildi liigendus ja haavatavus; 6.1.6. pime-hele, avatud-suletud maastik; 6.1.7. keskkonnakaitse seisukohalt olulised objektid ja kaitsealad; 6.1.8. vesi. 6.2. Rahvastiku paiknemine ja dünaamika esitada kujul, mis võimaldab saada ülevaadet olemasolevast olukorrast ja teha järeldusi elamu- ja puhkealade ning sotsiaalobjektide planeerimisele. Planeeringus esitada rahvastiku vanuselise, sotsiaalse ja perekondliku struktuuri prognoos. töökohtade paiknemise prognoos ja planeeringu realiseerimise järgne elanike arvu muutuse prognoos linnaliste koosluste kaupa. 6.3. Viljandi lähialade ja tagamaa osas määratleda linna territoriaalsed huvid lähialadel: 6.3.1. linnapoolsed piirangud maa-alade kasutamisel ja hoonestamisel; 6.3.2. linna ümbritseva metsamaa piirid ja juhtfunktsioonid ning metsamaa võimalik laiendamine; 6.3.3. linna ümbritseva põllumajandusliku tootmise paigutus ja võimalik laiendamine; 6.3.4. eriotstarbeliste objektide paigutus (prügilad, kalmistud); 6.3.5. teede, tehnovõrkude ja tehnorajatiste väljaehitamise vajadus ja paigutamise piirangud. Samuti määratleda Viljandi maakonnaplaneeringust tulenevad naabervaldade võimalikud territoriaalsed huvid linnas. 6.4. Funktsionaalse tsoneerimise osas määrata kvartalite maakasutuse juhtfunktsioonid (lubatud põhilised maakasutuse funktsioonid) ja funktsioonide piirangud lähtudes järgmisest liigendusest: 6.4.1. keskuste maa-alad – alad, kus on võimalikud ja lubatavad erinevad maakasutuse funktsioonid, keskuste maa-alade osas esitada jaekaubanduse, büroo ja panganduse, kultuuri ja spordi, elamute ja puhkefunktsioonide lubatavad piirid, anda liikluse ja parkimise lahendus; 6.4.2. elamute maa-alad (korruselamud, väikeelamud); 6.4.3. kaubanduse büroode ja olmeteeninduse maa-alad; 6.4.4. ühiskondlike asutuste ja usuorganisatsioonide maa-alad; 6.4.5. puhke- ja virgestusalad, kalmistud, ja haljasmaa-alad (hooldatavad, looduslikud); 6.4.6. tööstusmaa-alad (tootmine, laod, autohooldus, garaažid); 6.4.7. tehnorajatiste ja tehnosüsteemide maa-alad (veehaare, puhastusseadmed); 6.4.8. transpordimaa-alad (raudtee, maanteed, jaotustänavad-põhitänavad, kohalikud jaotustänavad, kohalikud tänavad, õue-ala piiranguga tänavad, jalgtänavad); 6.4.9. veekogude maa-alad; 6.4.10. maareserv (mingile funktsioonile reserveeritud maa-alad). 7. Planeeringu lahenduse koosseis 7.1. Planeeringu lahendus esitada järgmises koosseisus: 7.1.1. Asend maakonnas ja seosed naabritega (sh joonis 1:50 000); 7.1.2. Maakasutuse juhtfunktsioonid (sh joonis 1:10 000); 7.1.3. Erirežiimiga alad, kaitsealad ja neil kehtivad/kavandatud piirangud (sh joonis 1:10 000); 7.1.4. Elanikkond ja teenindus (sh joonis 1:20 000); 7.1.5. Liiklusskeem (sh joonised 1:10 000 ja 1:20 000); 7.1.6. Tehnosüsteemid (kaugküttepiirkonnad, gaasivarustus, elektrivarustus, telefonside, kanalisatsioon, vesivarustus, sademevee kanalisatsioon, sh joonised 1:20 000). 7.2. Üldplaneeringu trükitud materjalid peavad võimaldama lahendust avalikkusele tutvustada. 7.3. Üldplaneering peab täitma planeerimis- ja ehitusseaduse § 8 lõikes 4 loetletud ülesandeid. 8. Planeerimise põhimõtted 8.1. Linna territoriaalse arengu kavandamisel tugineda looduslikele tingimustele ja eeldustele ning rahvastiku analüüsile. 8.2. Viljandi linna territoriaalsed huvid lähialadel määrata linna funktsioneerimise ja säästva ning kestva arengu vajadustest. 8.3. Funktsionaalsel tsoneerimisel arvestada linnaliste koosluste väljakujunenud funktsioone ja rolle, samuti uute funktsioonide poolt tekkivaid kõrvalmõjusid. Funktsionaalsel tsoneerimisel arvestada, et üldplaneering peab keskuste maa-alal määrama maa-alade kasutamise põhimõtted ja juhtfunktsioonid samal tasemel muude maa-aladega, s.t peab selguma, mis on lubatud ja mis keelatud. Keskuste maa-aladele tuleb tagada arenguks vajalik territoorium ja optimaalne juurdepääs, luua eeldused kaubandus-, teenindus- ja kultuuriotstarbelise hoonestuse rajamiseks/rekonstrueerimiseks. Elamumajanduse osas tugineda rahvastikuprognoosile, turu nõudlusele ja elamupoliitika põhimõtetele, jättes reservvõimalusi erinevates linna piirkondades ja mitmesugustele elamutüüpidele. Tuginedes säästva arengu põhimõtetele ja arvestades erinevate linnaliste koosluste ajaloolist ja kultuurilist väärtust, eelistada väljakujunenud ajaloolistes elamupiirkondades valdavalt rekonstrueerimist. Elamualadel määrata hoonestuse põhitüüp ja kvartalite planeerimisprintsiip (suletud või avatud, perimetraalne või vabaplaneeringuline hoonestusviis). Tööstushoonete maade osas näha ette olemasolevate tööstusmaade funktsionaalse eraldatuse edasine süvendamine, planeerides piirkonnad võimalikult kompaktsetena. Näha ette uute tööstusettevõtete rajamiseks maareserv. Tööstusmaa-alad eraldada planeerimisvõtetega elamuterritooriumidest. Täpsustada materjali- ja ressursimahuka tööstuse alad, täpsustada nõutavad sanitaarkaitsetsoonid. Ühiskondliku hoonestuse asukohad määrata, arvestades elanikkonna paiknemist ja ligipääsu, ühiskondliku transpordi olemasolu. Tagada roheliste koridoride võimalikult katkematu ja turvaline suundumine linna rohelisest vööndist elamupiirkondadesse (suusarajad, jalgrattateed). Linna üldkasutatavate puhkealade territoorium peab kasvama proportsionaalselt linna teiste tsoonide arenguga. Igas linnaosas peab saama veeta lühiajalist puhkust. Puhkealade reserveerimisel tuleb arvestada linnaosa elanike ja pindala suhet ning hoonestustüüpi. 8.4. Planeeringuga määrata hoonete korruselisuse piirid. Täpsustada privaatsuse tõstmise meetmeid vabaplaneeringuga ja avalikus kasutuses olevatel maa-aladel. 8.5. Tänavad ja teed jaotada kuude klassi: transiitkoormusega maanteed (linna suubuvad teed ja ringtee), jaotustänavad – põhitänavad (ühendavad linna keskusi maanteedega, sh veotänavad), kohalikud jaotustänavad (väljuvad põhitänavale, ei täida põhitänava transiitfunktsiooni), kohalikud tänavad, õue-ala piiranguga tänavad, jalgtänavad. Liikluse planeerimisel tagada jaotustänavate-põhitänavate väljaviimine elamupiirkondadest ning sidumine tootmisaladega. Elamupiirkondade sisesed tänavad planeerida kohalike jaotustänavatena ja kohalike tänavatena. Linna keskust maanteedega ühendavad jaotustänavad-põhitänavad planeerida elamupiirkondade kontaktvööndisse. Liiklusskeemi osana lahendada kergliikluse skeem. Tagada jalgrattaliikluse võimalus linna erinevate piirkondade suuremate kaubandus-, teenindus- ja sotsiaalhoonete vahel ning side puhkealadega. Liiklusskeemil täpsustada parkimisnormatiiv ja selle tagamine, esitada parkimise põhimõtted vabaplaneeringuga elamupiirkondades. Määrata maa-alad telklaagrite ja autokämpingute rajamiseks. 8.6. Vee-alade osas määrata veekogude kalda ulatus või kalda ulatuse määramise põhimõtted detailplaneeringu staadiumis, rannad ja randumiskohad ning täpsustada ehituskeeluala. Tagada veekogude kalda maksimaalne kaitse, nähes arengus ette kasutusfunktsioone, mis eeldavad kontakti vee-aladega. 8.7. Veevarustuse ja kanalisatsiooni arendamisel on eesmärgiks maksimaalne tarbijate ühendamine linna võrku. Sademevee kanalisatsioonivõrgu ja puhastusseadmete üldskeemi koostamisel vähendada ühisvoolse kanalisatsiooni osa. Sooja-, gaasi- ja elektrivõrgu planeerimisel võtta arvesse Viljandi linna energeetika arengukavas fikseeritud põhimõtted. Esitada elektri, gaasi, telefonside, heitvee kanalisatsiooni, veevärgi ja sademevee kanalisatsiooni põhivõrgu arenguskeemid. Määrata alad, mis varustatakse kohalike tehnovõrkudega. 8.8. Kaitstavate kultuurimälestiste ja looduskaitseobjektide osas tagada nende säilimiseks ja eksponeerimiseks vajalike tingimuste loomine. Rekonstrueeritavate tänavate ja ristmike planeerimisel, samuti uute keskuste ja uushoonestuse paigutamisel tagada kaitstavate objektide ja neile omase ümbritseva keskkonna säilimine. Planeeringus anda kaitsealade piirid ja riikliku kaitse alla kuuluvate objektide loend ning paiknemine. Planeeringuga määrata miljööväärtuslikud piirkonnad ja anda tingimused, millega neis tuleb hoonestamisel arvestada. 8.9. Tervise- ja keskkonnakaitse osas selgitada välja kavandatud funktsionaalsest jaotusest tulenev mõjutuste kogum elamupiirkondadele ja anda ettepanekud mõjude leevendamiseks. Mõjud hinnata ja vastav aruanne esitada vastavuses keskkonnamõju hindamise ja keskkonnaauditeerimise seadusele (RT I 2000, 54, 348). Tööstusettevõtete ja elamute kontaktpiirkondades näha ette ümberprofileerimise tingimused või muud leevendavad meetmed. Eriotstarbeliste maa-alade arengu juures võtta arvesse kehtivaid sanitaarkaitsetsoone. Jäätmekäitluse süsteemi territoriaalne jaotus peab välistama nn parasiitprügimägede tekke ja tagama ohtlike jäätmete kogumise. Täpsustada piirkonnad, kus on reostunud pinnas. Täpsustada üksikobjektide sanitaarkaitsetsoonid. Elamute ja veehaarete sanitaarkaitsetsooni jäävatel kalmistutel mitte ette näha pealematmise võimalust. Liiklusskeemi koostamisel näha ette õhusaaste ja müra minimeerimine elamute ja ühiskondlike hoonete piirkonnas. Täpsustada müravastaseid meetmeid vajavad tänavalõigud. Linna territoriaalsel planeerimisel võtta aluseks Agenda-21 põhimõtted. Esitada keskkonnakaitseliste kitsenduste koondskeem. 8.10. Riigi huvide osas Viljandi linnas soodustada võimalikult erinevate riigiasutuste ja ettevõtete arengut linnas, kuna nad suurendavad linna keskusfunktsioone ja toovad linna lisainvesteeringuid. Planeeringu koostamisel täpsustada riigi huvid.