Tallinna Linnavolikogu — Tallinna linna kohtus esindamise korra kehtestamine — KO, 53, 1035

Lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 22 lõike 1 punktist 23, paragrahvi 30 lõike 1 punktist 4 ning paragrahvi 55 lõike 4 punktist 6 ja Tallinna põhimääruse paragrahvi 49 lõike 1 punktist 4 ning paragrahvi 51 lõike 4 punktist 7, Tallinna Linnavolikogu määrab: 1. Kehtestada juurdelisatud Tallinna linna kohtus esindamise kord. 2. Linnakantseleil korraldada esimene avalik konkurss õigusabiteenuse saamiseks ning teha selle tulemused teatavaks hiljemalt 1. septembriks 2001. a. Kuni esimese avaliku konkursi tulemuste teatavaks tegemiseni toimub linna lepingulise esindaja valimine senistel alustel, arvestades käesoleva määrusega kehtestatud korra punktides 1, 2 ja 4–9 esitatud põhimõtteid. 3. Määruse jõustumise hetkel linna esindamiseks kohtus antud volitused kehtivad kuni nende lõppemiseni. 4. Määrus jõustub 7. juunil 2001. a. Volikogu esimees Rein VOOG Lisa Tallinna Linnavolikogu 31. mai 2001. a määrusele nr 24 TALLINNA LINNA KOHTUS ESINDAMISE KORD 1. Üldsätted 1.1. Käesolev kord reguleerib Tallinna linna (edaspidi linn) esindamist kohtus tsiviil-, kriminaal- ja haldusasjades, milles kaebus või protest on esitatud linnavolikogu või linnavalitsuse õigusakti või toimingu peale. 1.2. Linna vastu algatatud kohtuasjades esindab linna linnavalitsuse korraldusega selleks volitatud isik, linnasekretär või tema poolt volitatud isik. 1.3. Linnavolikogu esindab kohtus linnavolikogu esimees või tema poolt volitatud isik. 1.4. Linnavalitsust esindab kohtus linnavalitsuse poolt volitatud isik. Kui linnavalitsus ei ole oma esindajat määranud, esindab linnavalitsust linnasekretär või tema poolt volitatud isik. 1.5. Linnavalitsus võib anda linnaosa vanemale linna esindamiseks samaliigilistes kohtuasjades edasivolitamise õigusega üldvolituse linnaosa lahendada antud küsimustes. 1.6. Edasivolitamise õigus on volitatud isikul üksnes juhul, kui sellise õiguse on volitaja talle andnud. 1.7. Linna esindajaks määratakse juriidilise kõrgharidusega või muu õigusteadmistega isik, lähtudes tema professionaalsusest ja kohtuasjade menetlemise kogemusest. 1.8. Üldjuhul määratakse linna esindajaks linna ametiasutuse koosseisu kuuluv teenistuja. 1.9. Lepinguliseks esindajaks võib olla advokaat või muu õigusteadmistega isik, samuti juriidiline isik. 1.10. Linna poolt kohtuasjade algatamise otsustab linnasekretäri ettepanekul linnavalitsus, välja arvatud punktis 1.5 nimetatud juhud. Kui vastava ettepaneku teeb keegi teine, kuulatakse enne ära linnasekretäri arvamus. 2. Lepingulise esindaja kasutamine 2.1. Lepingulist esindajat võib kasutada kohtuasjades, mille puhul: 2.1.1. hagi hind ületab 50 000 krooni; 2.1.2. võib tekkida kohtupretsedent, millest võivad tuleneda edasised väljamaksed linna eelarvest analoogilistes kohtuasjades; 2.1.3. menetlus toimub Riigikohtus. 2.2. Punktides 2.1.1–2.1.3 nimetatud, samuti muudes keerukates kohtuasjades lepingulise esindaja kasutamise otsustab linnavalitsus linnasekretäri ettepanekul. Kui vastava ettepaneku teeb keegi teine, kuulatakse enne ära linnasekretäri arvamus. Linnavolikogu kohtuasjades otsustab lepingulise esindaja kasutamise linnavolikogu esimees. 3. Lepingulise esindaja valimine 3.1. Järgmisel kalendriaastal õigusabiteenuse saamiseks korraldatakse avalik konkurss hiljemalt oktoobris. Avaliku konkursi korraldab linnakantselei. 3.2. Linnakantselei korraldatud avaliku konkursi tulemused tehakse teatavaks Tallinna veebilehel ning linnasekretär saadab ametiasutustele kvalifitseeritud õigusabi pakkujate nimekirja. Nimekirjas märgitud õigusabi pakkujate hulgast valitakse linna esindaja konkreetses kohtuasjas. Ametiasutus võib erandjuhul linnasekretäri eelneval loal valida linna lepinguliseks esindajaks isiku, keda ei ole õigusabi pakkujate nimekirjas märgitud. 3.3. Uue nimekirja teatavaks tegemisel jätkub linna esindamine kohtus konkreetses kohtuasjas eelnevalt antud volituste alusel. 4. Õigusabilepingu sõlmimine 4.1. Lepinguline esindaja osutab õigusabi volitajaga sõlmitud kirjaliku lepingu ning selle alusel välja antud volikirja alusel. 4.2. Õigusabilepingu lepingulise esindajaga sõlmib ametiasutuse juht, kui õigusabi kasutamist rahastatakse ametiasutuse eelarvest selleks ettenähtud summadest. 4.3. Ametiasutuse juht võib sõlmida õigusabilepingu ühes kohtuasjas üldsummas kuni 25 000 krooni. Lepingu sõlmimise otstarbekus summas üle 25 000 krooni tuleb ametiasutuse juhil, välja arvatud linnavolikogu kantselei juhataja, eelnevalt kooskõlastada linnasekretäriga. 5. Kohtukutsed 5.1. Linnale saabunud kohtukutsed edastab linnasekretär lepingulise esindaja valinud ametiasutuse juhile, kes edastab kohtukutse linna esindajale kohtus. 5.2. Ametiasutusele saabunud kohtukutsed registreeritakse ametiasutuses vastavalt kehtestatud korrale ning edastatakse esindajale. 6. Linna esindaja volituste ulatus 6.1. Linna esindaja volituste ulatus tsiviil- ja haldusasjade kohtulikul menetlemisel määratakse kindlaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 87 alusel. 6.2. Linna esindajale antud volikirjas märgitakse, et osaline või täielik hagist loobumine, hagi õigeksvõtmine ja kokkuleppe sõlmimine on lubatud üksnes linnavalitsuse, linnavolikogu esimehe või punktis 1.5 nimetatud kohtuasjades linnaosa vanema eelneval loal. 6.3. Linna esindaja peab kohtumenetluses arvestama volitaja juhiseid. 7. Esindaja kohustused ja arvestus linna kohtuasjade üle 7.1. Lepinguline esindaja on kohustatud volitajat informeerima kohtumenetluse käigust. 7.2. Kui kohtumenetlus on lõppenud, esitab lepinguline esindaja volitajale arve ning kirjaliku lõpparuande viie tööpäeva jooksul kohtuotsuse teatavakstegemise päevast arvates. 7.3. Volitaja tutvub punktis 7.2 nimetatud dokumentidega, misjärel need arhiveeritakse ametiasutuses, mille juht sõlmis õigusabilepingu. 7.4. Kui halduskohtumenetluses on kohus oma otsusega täielikult või osaliselt tühistanud linna õigusakti, edastab linna esindaja jõustunud kohtuotsuse ärakirja viivitamata linnasekretärile, kes korraldab vastavate paranduste tegemise linna õigusaktide registris. 7.5. Linna osalemise üle kohtuvaidlustes peab arvestust ja teostab järelevalvet linnakantselei. Kõik ametiasutused peavad vastavalt linnakantselei kehtestatud korrale arvestust oma osalemise üle kohtuvaidlustes ning informeerivad linnakantseleid oma kohtuasjade lahenditest. 8. Rahastamine 8.1. Lepingulise esindaja õigusabi kasutamist rahastatakse linna eelarvest selleks ettenähtud summadest. 8.2. Õigusabi kasutamise eest tasutakse kirjaliku lepingu ja esitatud arve alusel. 8.3. Kohtuotsuste järgi linnalt välja mõistetud summade tasumiseks eraldab reservfondist raha linnavalitsus. 9. Vastutus 9.1. Vastutust õigusabi kasutamiseks sõlmitud õigusabilepingute täitmise kohta esitatud arvete õigsuse ja summade sihipärase kasutamise eest kannab ametiasutuse juht.