Tähtvere Vallavolikogu — Tähtvere valla jäätmehoolduseeskirja kinnitamine — KO, 52, 1001
Statutory Text (1 Articles)
Jäätmeseaduse (RT I 1998, 57, 861; 88, õiend; 1999, 10, 155; 23, 353; 95, 843; 2001, 16, 72) paragrahvi 21 lõike 1 alusel Tähtvere Vallavolikogu määrab: 1. Kehtestada Tähtvere valla jäätmehoolduseeskiri (lisatud). 2. Määrus jõustub 1. juunil 2001. a. Volikogu esimees Aavo MÖLDER Kinnitatud Tähtvere Vallavolikogu 4. mai 2001. a määrusega nr 2 TÄHTVERE VALLA JÄÄTMEHOOLDUSEESKIRI I. ÜLDSÄTTED 1. Käesolev eeskiri on koostatud jäätmeseaduse ja teiste jäätmemajanduse korraldamist reguleerivate õigusaktide alusel. 2. Tähtvere valla jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) reguleerib Tähtvere valla haldusterritooriumil: 2.1. jäätmete kogumist, vedu, hoidmist, taaskasutamist ja kõrvaldamist ning nende tegevustega seotud tehnilisi nõudeid; 2.2. jäätmetest tervisele ja keskkonnale põhjustatud ohu vältimise või vähendamise meetmeid. 3. Eeskirja ülesanne on piirata jäätmete teket, parandada jäätmekäitluse olukorda ja suurendada jäätmete teisese toormena ärakasutamist puhta ja tervisliku elukeskkonna tagamiseks Tähtvere vallas. 4. Kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kelle valduses on jäätmeid, st jäätmevaldajad, on kohustatud korraldama jäätmete üleandmise jäätmeluba omavale või jäätmeregistris registreeritud jäätmekäitlejale või oma jäätmed nõuetekohaselt taaskasutama või kõrvaldama. 5. Üldmõisted – jäätmed on mis tahes vallasasjad, mille nende valdaja on kasutuselt kõrvaldanud või kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema; – ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis vähemalt ühe jäätmeseaduse paragrahvi 25 lõikes 1 loetletud ohtliku omaduse tõttu võivad põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale; – tavajäätmed on kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka; – olmejäätmed on kodumajapidamises tekkinud jäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostiselt ja omadustelt samalaadsed jäätmed. Olmejäätmetes võib sisalduda nii tava- kui ka ohtlikke jäätmeid; – jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik, kelle valduses on jäätmed; – jäätmetekitaja on isik, kelle tegevuses tekivad jäätmed, või isik, kelle sihipärase tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub; – jäätmehooldus on jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldus; – jäätmekäitlus on jäätmete kogumine, vedu, taaskasutamine ja kõrvaldamine; – jäätmete kõrvaldamine on toiming, millega jäätmed viiakse keskkonda, näiteks keskkonnaohutu ladestamine prügilasse; – jäätmekäitlusettevõte on ettevõte, mille tegevuseks on jäätmete kogumine, sorteerimine, vedu, töötlemine, ladestamine või matmine vastavalt jäätmeloas ettenähtud tingimustele; – jäätmeluba on jäätmeseaduses sätestatud korras väljastatav dokument, mis annab õiguse üheks või rohkemaks jäätmeseaduse paragrahvi 30 lõigetes 3 ja 7 nimetatud tegevuseks ning määrab selle õiguse realiseerimise tingimused; – suuregabariidilised ja raskekaalulised jäätmed on mööbliesemed, jalgrattad, autoosad, vannid, kraanikausid, olmetehnika, televiisorid, pliidid jne; – kompostimine on protsess, mille käigus bakterid lagundavad orgaanilise materjali stabiilseks huumusesarnaseks aineks. Kompostimise eelduseks on selleks sobivate (peamiselt taimsete) orgaaniliste jäätmete eraldi kogumine; – territooriumi valdaja on isik, kelle tegelikus valduses territoorium on (omanik, rentnik vms). 6. Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja. Kui jäätmevaldajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmete kogumise, sorteerimise ja veo kinnistu omanik. Kui tegemist on keskkonnareostusega ja jäätmevaldajat ei ole võimalik kindlaks teha, lähtutakse reostuse likvideerimisel jäätmeseaduses kehtestatud nõuetest. Territooriumi korrashoiu eest vastutab kinnistu omanik, kui jäätmehooldusleping ei näe ette teisiti. Avalikesse kohtadesse (pargid, kalmistud, supluskohad jm) paigutab jäätmete kogumisvahendid territooriumi valdaja. Avalike ürituste paigad varustab ajutiste jäätmekogumisvahenditega ja organiseerib nende äraveo ürituse korraldaja, kes vastutab ürituse lõppedes territooriumi korrashoiu eest. II. JÄÄTMEHOOLDUSE ÜLDNÕUDED 7. Jäätmehooldust korraldab Tähtvere valla haldusterritooriumil kohalik omavalitsus. 8. Tähtvere Vallavolikogu: 1) kehtestab Tähtvere valla jäätmehoolduseeskirja; 2) kinnitab Tähtvere valla arengukava osana Tähtvere valla jäätmekava; 3) võib seada Tähtvere valla kasuks reaalkoormatise jäätmehoolduse korraldamiseks; 4) määrab Tähtvere vallas jäätmehoolduseeskirja täitmist kontrollivad isikud. 9. Tähtvere Vallavalitsus: 1) korraldab valla jäätmekava koostamist Tähtvere valla arengukava osana; 2) korraldab oma haldusterritooriumil korraldatud olmejäätmeveo ning sellega hõlmatud jäätmete taaskasutuse või kõrvaldamise; 3) korraldab oma haldusterritooriumil kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kogumist ja nende üleandmist jäätmekäitlejatele; 4) edendab jäätmete liigiti kogumist; 5) annab seisukoha jäätmeloa taotluse suhtes; 6) määrab Tähtvere valla jäätmekavast lähtuvalt jäätmete kogumiskohad Tähtvere valla territooriumil, kuhu tuleb korraldatud olmejäätmeveoga hõlmatud jäätmed nende edasise veo eesmärgil toimetada; 7) määrab Tähtvere valla jäätmekavast lähtuvalt kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kogumiskoha. 10. Jäätmevaldaja on kohustatud rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi: 1) jäätmete tekke vältimiseks oma tegevuse tulemusena; 2) tekkinud jäätmete koguste ja ohtlikkuse vähendamiseks; 3) jäätmete taaskasutamiseks. III. JÄÄTMEHOOLDUSE KORRALDAMINE 11. Jäätmekäitluskoht 11.1. Jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud või sisustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks (ladestamiseks). 11.2. Jäätmeid võib taaskasutada või kõrvaldada jäätmeloaga määratud jäätmekäitluskohtades. 12. Jäätmete paigutamine väljaspool selleks ettenähtud jäätmekäitluskohti on keelatud. 13. Jäätmete kogumise korraldamine 13.1. Jäätmetekitaja on kohustatud korraldama kõigi tema poolt tekitatud jäätmete kogumist. 13.2. Jäätmetekitaja on kohustatud toimetama jäätmed kindlaksmääratud kogumiskohta vastavalt jäätmete liigile. 13.3. Jäätmetekitaja või territooriumi valdaja kasutuses peab olema piisavas koguses ja suuruses jäätmemahuteid, mida peab tühjendama sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumist, haisu teket ja keskkonnareostust. 13.4. Kogumisvahendina võib kasutada: 1) kaanega suletavaid jäätmekonteinereid, mida on võimalik tühjendada käsitsi, tõstemehhanismidega või milles jäätmed veetakse käitluskohale; 2) jäätmekotte, mis on valmistatud niiskuskindlast paberist või plastikust ja asetatud kaanega suletavasse kotihoidjasse; 3) lahtiseid väikeprügikaste, mille tühjendamine toimub vähemalt kord nädalas; 4) sette- ja kogumiskaeve, mis on ehitatud projektikohaselt. 13.5. Territooriumi valdaja vastutab kogumisvahendi korrashoiu eest. Kogumisvahendid peavad olema puhtad, terved ja korralikult suletud, et vältida sademete, niiskuse ja loomade pääsemist kogumisvahenditesse. 13.6. Kogumisvahendi ümbruse korra ja puhtuse eest vastutab territooriumi valdaja. 13.7. Kõigil jäätmete tekitajatel Tähtvere vallas peavad olema individuaalsed kogumisvahendid või ühiskogumisvahendi kasutamiseks sõlmitud lepingud. 13.8. Ühiste kogumisvahendite asukoht tuleb kooskõlastada kinnistu omanikuga. 13.9. Kogumisvahendis oleva prügi põletamine on keelatud. 13.10. Jäätmetekitaja on kohustatud viima paberi, papi, metalli, klaasi jms selleks määratud kogumiskohtadesse. 13.11. Suuregabariidilised jäätmed peab jäätmetekitaja viima ise kogumisplatsile või tellima vastava teenuse jäätmekäitlusettevõttelt. 13.12. Hoonete juures, kus tegeldakse loomakasvatussaaduste tootmisega, peab olema väljaehitatud sõnnikuhoidla. 14. Jäätmeveo korraldamine 14.1. Jäätmeveo korraldab jäätmevaldaja, välja arvatud olmejäätmete korraldatud vedu jäätmekäitluskohtadesse. 14.2. Olmejäätmete valdaja on kohustatud liituma korraldatud olmejäätmeveoga, sõlmides sellekohase lepingu jäätmekäitlusettevõtte või elamuhaldusettevõttega. (OÜ Ilmatsalu Soojus, OÜ Märja Soojus.) 14.3. Tähtvere Vallavalitsus võib korraldatud olmejäätmeveoga ühinemise kohustusest vabastada olmejäätmete valdaja, kes korraldab ise olmejäätmete veo või käitluse. 14.4. Olmejäätmete konteinereid tuleb tühjendada piisavalt sagedasti, et vältida territooriumi reostamist. 14.5. Suuremad prügikogused ja rasked jäätmed veetakse ära vastavalt ühekordsele tellimusele. 14.6. Ettevõtetes tekkivate ohtlike jäätmete veo selleks ettenähtud kohtadesse korraldavad ettevõtjad. 15. Jäätmete ladestamine ja kõrvaldamine 15.1. Tähtvere valla territooriumil jäätmeid ladestada ei ole lubatud. 15.2. Köögivilja- ja aiapidamisjäätmed võib territooriumi valdaja oma territooriumil kompostida, kusjuures: 1) kompostimiskoht peab olema valitud ja varustatud selliselt, et see ei põhjustaks ohtu keskkonnale ega inimeste tervisele; 2) kompostimiskoht ei tohi salvkaevule või puurkaevule olla lähemal seadustes sätestatud piirangutest (50 m); 3) kompostimiskoht ei tohi asuda veekaitsevööndis; 4) kompostimiskoht, mis paikneb territooriumi piirile lähemal kui viis meetrit, tuleb kooskõlastada naaberterritooriumi valdajaga. 15.3. Kanalisatsioonivõrku ühendamata hoonete kogumis- ja settekaevude tühjendamine toimub paakmasinatega ainult selleks ettenähtud kohtadesse. 15.4. Kuivkäimla sisu tohib hajaasustusega piirkondades oma aiamaal maasse kaevata hilissügisel. Käimla sisu laialilaotamine on keelatud. 15.5. Ehitusjäätmeid ja ülejääkpinnaseid võib kasutada teede, platside jms täiteks. 15.6. Lahtises tules on lubatud põletada vaikse ilmaga ja kõiki tuleohutusnõudeid järgides oksi ja muid raskesti komposteeritavaid taimseid jäätmeid. 15.7. Kõik jäätmete põletamisega seotud erandjuhud tuleb kooskõlastada Tähtvere Vallavalitsusega, Päästeteenistuse ja Tartumaa Keskkonnateenistusega. 15.8. Surnud väikelooma või selle jäänuste matmine kooskõlastatakse kinnistu omanikuga, järgides vee- ja keskkonnakaitse nõudeid; põllumajandusloomade, nende jäänuste või nende töötlemisel tekkivate jäätmete matmisel tuleb matmispaik kooskõlastada Tähtvere Vallavalitsusega, Tartumaa Keskkonnateenistusega ja riikliku järelevalve õigust omava volitatud valla veterinaararstiga. 16. Ohtlike jäätmete käitlemine 16.1. Ohtlike jäätmete kogumise kooskõlastab jäätmevaldaja vastavat litsentsi omava jäätmekäitlusettevõttega, tagades jäätmete teisaldamise keskkonnale vähimat ohtu põhjustaval viisil. Ohtlike jäätmete kogumist korraldav isik märgistab ohtlikud jäätmed ja paigaldab ohtlike jäätmete kogumist ja äravedu reguleerivad juhised nähtavasse kohta; korraldab jäätmete valve ning tagab abinõud, mis välistavad ohtlike ainete sattumise atmosfääri, maapinnale või kanalisatsiooni. 16.2. Ettevõtjad peavad oma ohtlikud jäätmed üle andma vastavat litsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele. Kokkuleppel Tähtvere Vallavalitsusega võib ettevõtja viia ohtlikud jäätmed, mis oma olemuselt on sarnased kodumajapidamises tekkinud ohtlike jäätmetega, vallavalitsuse poolt määratud ohtlike jäätmete kogumiskohta. Ohtlikke jäätmeid, mida käesoleval hetkel Eestis ei käidelda, peab juriidiline isik säilitama kooskõlastatult Tartumaa Keskkonnateenistusega oma territooriumil. 16.3. Füüsiline isik annab kodumajapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed üle ohtlike jäätmete kogumiskohta või ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele ja vastutab kuni üleandmiseni nende ohutu hoidmise eest. 17. Arvestus, järelvalve ja vastutus 17.1. Iga jäätmevaldaja peab olema teadlik oma valduses olevate jäätmete liigist, hulgast, päritolust, jäätmekäitluse seisukohalt olulistest omadustest ja neist tulenevast tervise- ja keskkonnaohust. 17.2. Kõik isikud on kohustatud andma teavet jäätmekäitluse üle järelevalvet teostavatele ametnikele eeskirjadest tulenevate nõuete täitmise kohta. 17.3. Jäätmehoolduseeskirja täitmist kontrollivad Tähtvere Vallavolikogu poolt määratud isikud või teised seadusandluses nimetatud isikud. 17.4. Kõik jäätmetekitajad on kohustatud jäätmehoolduseeskirja täitmise kontrollimise õigust omavale isikule tema nõudmisel esitama jäätmete nõuetekohast käitlemist tõendavad dokumendid (tšekk, leping, maksekorraldus jne). Vastavad dokumendid kuuluvad säilitamisele kahe aasta jooksul. 17.5. Jäätmehoolduseeskirjas sätestatud nõuete rikkumise ja sellega tekitatud kahju eest vastutab isik jäätmeseaduses ja haldusõiguserikkumiste seadustikus kehtestatud korras. 17.6. Eeskirjade rikkumisel kuriteo tunnuste olemasolul kohaldatakse kriminaalvastutust. 17.7. Jäätmetest põhjustatud keskkonnareostus ja -kahjustused likvideeritakse reostuse tekitaja kulul.