Lasva Vallavolikogu — Lasva valla jäätmehoolduseeskirja kinnitamine — KO, 52, 995

Aluseks võttes jäätmeseaduse (RT I 1998, 57, 861; 88, õiend; 1999, 10, 155; 23, 353; 95, 843; 2001, 16, 72) paragrahvi 21 lõiked 1 ja 3, Lasva Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada «Lasva valla jäätmehoolduseeskiri» (lisatud). 2. Määrus jõustub 1. mail 2001. a. Volikogu esimees Heino OJAPERV Lasva Vallavolikogu 17. aprilli 2001. a määruse nr 7” Lasva valla jäätmehoolduseeskirja kinnitamine” lisa LASVA VALLA JÄÄTMEHOOLDUSEESKIRI I. ÜLDSÄTTED 1. Jäätmehoolduseeskiri reguleerib Lasva valla territooriumil olmejäätmete ja tootmisjääkide kogumist, vedu, sorteerimist, töötlemist ja kõrvaldamist ning jäätmete tekitaja, kinnisasja omaniku, jäätmehooldusettevõtete ja omavalitsuse vahelisi suhteid jäätmekäitlusalases tegevuses. 2. Jäätmehoolduseeskirja ülesanne on piirata tootmis- ja olmejäätmete teket, parandada jäätmehoolduskohtade olukorda ja suurendada jäätmete taaskasutamist teisese toormena puhta ja tervisliku elukeskkonna tagamiseks Lasva vallas. 3. Eeskirjas kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses: 3.1. jäätmed – mis tahes vallasasjad, mille nende valdaja on kasutuselt kõrvaldanud või kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema; 3.2. ohtlikud jäätmed – jäätmed, mis on oma omaduselt inimese tervisele ja keskkonnale kahjulikud ning nõuavad käitlemisel erimenetlust, enamlevinud ohtlikud jäätmed on loetletud eeskirja lisas; 3.3. tavajäätmed – kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka; 3.4. biojäätmed – taimse ja loomse päritoluga jäätmed, mida on võimalik kompostida; 3.5. olmejäätmed – kodumajapidamises tekkinud jäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma omaduselt ja koostiselt samalaadsed jäätmed; 3.6. suuregabariidilised (kogumisvahendi ava mõõtmetest suuremad) ja raskekaalulised jäätmed – mööbliesemed, jalgrattad, WC-potid, vannid, kraanikausid, olmetehnika, televiisorid, pliidid jms; 3.7. jäätmekäitlus – jäätmete kogumine, sorteerimine nende veo või kohapealse taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil; 3.8. jäätmete kõrvaldamine – toiming, millega jäätmed viiakse keskkonda; 3.9. jäätmekäitlusettevõte – ettevõte, mille tegevuseks on jäätmete kogumine, vedu, töötlemine ja kõrvaldamine vastavalt jäätmeloas ettenähtud tingimustele; 3.10. jäätmeluba – jäätmete kõrvaldamiseks, taaskasutamiseks ning tavajäätmete veoks teenustööna ettevõetavate tegevuste jaoks vajaminev dokument (jäätmeloa taotlemisel ohtlike jäätmete käitlemiseks teenustööna peab taotlejal olema ohtlike jäätmete käitluslitsents, mille annab keskkonnaminister); 3.11. jäätmehooldusleping – jäätmetekitaja, jäätmevaldaja või kinnisasja omaniku ja jäätmekäitlusettevõtte vahel sõlmitud leping; 3.12. jäätmetekitaja – juriidiline või füüsiline isik, kelle tegevuses tekivad jäätmed, või isik, kelle sihipärase tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub; 3.13. jäätmevaldaja – jäätmetekitaja või muu füüsiline või juriidiline isik, kelle valduses on jäätmeid; 3.14. jäätmekogumisvahend – kaanega suletav konteiner või spetsiaalne jäätmekott; 3.15. jäätmekäitluskoht – tehniliselt varustatud või sisustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks; 3.16. kompostimine – orgaaniliste jäätmete käitlemine nende looduslikuks lagundamiseks edasise kasutamise eesmärgil; 3.17. kinnisasja omanik – kinnistu omanik, lepinguline kasutaja või rentnik, maa-ala haldav füüsiline või juriidiline isik; 3.18. krunt – hoone või hoonete grupi juurde kuuluv territoorium; 3.19. jäätmete taaskasutamine – toiming, millega jäätmed või neis sisalduv aine võetakse kasutusele toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia saamisel. II. JÄÄTMETE KOGUMINE JA SORTEERIMINE 4. Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmete omanik. Kui jäätmete omanikku ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmete kogumist, sorteerimist ja vedu kinnisasja omanik. Territooriumi korrashoiu eest vastutab kinnisasja omanik või valdaja, kui jäätmehooldusleping ei näe ette teisiti. Avalikesse kohtadesse (pargid, kalmistud, supluskohad jms) paigutab jäätmete kogumisvahendid territooriumi valdaja. Avalike ürituste paigad varustab jäätmekogumisvahenditega ürituse korraldaja, kes korraldab ka ürituse käigus tekkivate jäätmete veo jäätmekäitluskohta. 5. Kõigil jäätmete valdajail Lasva vallas peavad olema individuaalsed kogumisvahendid või ühise jäätmete kogumise lepingud. 6. Jäätmed peab koguma nii, et need ei levitaks lõhna, ei põhjustaks ohtu tervisele, ei määriks kogumisvahendeid ega ületaks keskkonnaohtlikkuse määra. 7. Juriidilisest isikust jäätmetekitajad on kohustatud: 7.1. rakendama oma tegevuses kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi jäätmete tekke vältimiseks või tekkinud jäätmete koguste ja ohtlikkuse vähendamiseks ning jäätmete taaskasutamiseks; 7.2. korraldama oma jäätmete käitlust või andma need käesoleva eeskirjaga kindlaksmääratud korras üle jäätmekäitlusettevõttele; 7.3. pidama koguselist ja liigilist arvestust oma tegevusega seotud tööstuslike jäätmete tekkimise ja käitlemise kohta; 7.4. andma oma jäätmealasest tegevusest aru Lasva Vallavalitsusele ja esitama nõudmisel vastava dokumentatsiooni; 7.5. koostama jäätmekavasid, mis käsitlevad nende tegevusega seotud jäätmekäitlust ning esitama need Lasva Vallavalitsusele. 8. Füüsilisest isikust jäätmetekitaja ülesanne on vähendada tekkivate jäätmete hulka ning ta on kohustatud käitlema (koguma, sorteerima, ära vedama) oma jäätmed või andma need käesoleva eeskirjaga kindlaksmääratud korras üle. 9. Jäätmete valdaja korraldab olme-, taaskasutavate, ohtlike ja muude erikäitlust nõudvate jäätmete kogumist. 10. Kogumisvahendina võib kasutada: 10.1. kaanega suletavaid jäätmekonteinereid, mida on võimalik tühjendada jäätmeautode tõstemehhanismidega ja käsitsi või milles jäätmed veetakse käitluspaigale; 10.2. jäätmekotte, mis on valmistatud niiskuskindlast paberist või plastikust ning asetatud kaanega suletavasse kotihoidjasse; 10.3. projektikohaselt ehitatud sette- ja kogumiskaeve reovee jaoks; 10.4. purunemiskindlat ja korralikult suletavat taarat ohtlike jäätmete jaoks; 10.5. korralikult suletud transpordivahendi käru. 11. Kogumisvahendi omanik või haldaja vastutab kogumisvahendi korrasoleku ning selle ümbruse korra ja puhtuse eest. Kogumisvahendid peavad olema puhtad, terved, markeeritud ja korralikult suletud, et vältida sademete, niiskuse, loomade ja inimeste pääsemist kogumisvahenditesse. 12. Kogumisvahendi omanik või haldaja vastutab, et kogumisvahendisse ei satuks: 12.1. ohtlikke jäätmeid; 12.2. vedelaid ja määrivaid jäätmeid; 12.3. ehitusel ja lammutustöödel tekkivat ehitusprahti ja kive; 12.4. suuregabariidilisi ja raskeid jäätmeid; 12.5. kuuma tuhka, sütt või põlevaid jäätmeid; 12.6. hukkunud loomi; 12.7. käimlajäätmeid; 12.8. kogumiskaevude setteid. 13. Kogumisvahendites oleva prügi põletamine on keelatud. 14. Kinnisasja omanikul peab kogumisvahendeid olema piisavalt, lubatud on ühiskonteinerite paigaldamine. Kogumisvahendite konkreetne arv määratakse kogumisvahendi omaniku või haldaja ja jäätmekäitlusettevõtte vahel sõlmitavas lepingus. 15. Ühiste kogumisvahendite asukoht tuleb kooskõlastada krundi valdajaga, v.a suvila- ja aiandusühistud, kes paigutavad kogumisvahendid ühistu territooriumile. 16. Kogumisvahend peab asuma kõval tasasel alusel ja soovitatavalt olema varjatud aia või taimedega. Kogumisvahend peab asuma prügiveoautole ligipääsetavas kohas. Juurdepääs konteinerile peab olema talvel lumest puhas. 17. Kogumisvahendi omanik või haldaja peab hoolitsema oma kogumisvahendi korrasoleku ja puhastamise eest, see peab olema terve ja ei tohi põhjustada hügieenilist kahju või reostust ega olla esteetiliselt häiriv. 18. Heitvee või fekaalide kogumiskaevud peavad vee reostuse vältimiseks olema vettpidavad ja pealt suletavad. Kinnised kaevud peavad olema ventileeritavad. 19. Taaskasutatavad jäätmed (paber, papp, klaastaara, plastmasstaara, klaas jms) tuleb panna jäätmeluba omavate jäätmekäitlusettevõtete poolt paigaldatud kogumisvahenditesse. Musta metalli jäätmed anda üle käitlemiseks jäätmeluba omavatele jäätmekäitlusettevõtetele. Värviline metall anda üle käitlemiseks jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavatele jäätmekäitlusettevõtetele. Metalli üleandmisel peab olema tõestatud metalli omandiõigus. 20. Suuregabariidilised ja rasked jäätmed veab jäätmetekitaja ise kõrvaldamiskohta või asetab vastavat teenust osutava jäätmekäitlusettevõttega kokkulepitud ajaks kokkulepitud kohta. 21. Ohtlikud jäätmed tuleb üle andma jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlusettevõtetele. 21.1. Ohtlike jäätmete tekitaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlusettevõttetele. 21.2. Ettevõtja, kes tekitab ohtlikke jäätmeid, on kohustatud andma Lasva valla järelevalveametnikele informatsiooni ohtlike jäätmete hoidmise ja lõppkäitlemiseks üleandmise kohta. 22. Jäätmekäitluses tuleb vältida ohtlike jäätmete segunemist omavahel või tavajäätmetega või muude ainete või asjadega. III. JÄÄTMEVEO KORRALDAMINE 23. Jäätmete äravedu nii tihe- kui ka hajaasustatud piirkonnast korraldab jäätmete valdaja oma vahenditega või kokkuleppel spetsialiseeritud jäätmekäitlusettevõttega. Juhul kui kinnisasja omanik viib ise oma jäätmed kõrvaldamiskohta, peab tal olema vastav dokument jäätmete üleandmise kohta. 24. Olmejäätmete konteinereid, sette- ja kogumiskaeve tuleb tühjendada piisavalt sagedasti, et vältida territooriumi reostumist. 25. Jäätmekogumisvahendite tühjendamise käigus maha pudenenud jäätmed on kohustatud ära koristama tühjendaja. 26. Jäätmete transpordil peab koorem olema kaetud, transportija kannab vastutust jäätmekoorma transportimise või laadimise käigus toimunud keskkonnareostuse eest. IV. JÄÄTMETE KÕRVALDAMINE 27. Lasva valla territooriumil tekkivaid jäätmeid (v.a ohtlikud jäätmed) võib kõrvaldada ainult jäätmeluba omavates prügilates. 28. Sõnniku, vedelsõnniku, virtsa ja reoveesette kasutamisel aedades ja põldudel tuleb järgida väetamise ja reoveesette kasutamise korda. 28.1. Territooriumil, kus peetakse koduloomi ja -linde, peab olema välja ehitatud sõnnikuhoidla. 28.2. Keelatud on laotada sõnnikut, läga või virtsa külmunud maale ja lumele. 29. Köögivilja- ja aiapidamisjäätmeid võib territooriumi valdaja oma territooriumil kompostida juhul, kui: 29.1. kompost on paigutatud selliselt, et see ei põhjusta ohtu keskkonnale ega inimeste tervisele; 29.2. kompostimiskoht ei ole salvkaevule või puurkaevule lähemal seaduses sätestatud piirangutest; 29.3. komposteerimiskoht paikneb krundi piiril vaid naaberkrundi valdaja nõusolekul; 29.4. komposteerimiskoht ei asu veekaitsevööndis. 30. Kanalisatsioonivõrku ühendamata hoonete kogumis- ja settekaevude tühjendamine toimub vastavalt hoonete valdajale kehtestatud kohustuste korras, arvestades põhjavee kaitse ja käesoleva eeskirja tingimustega. 31. Kuivkäimla sisu tohib hajaasustusega piirkondades oma aiamaal maasse kaevata hilissügisel. Käimla sisu laialilaotamine on keelatud. 32. Ehitusjäätmeid ja ülejääkpinnaseid võib kõrvaldada jäätmeloaga määratud jäätmekäitluskohtades või kasutada täitematerjalina erateede korrastamisel, vallavalitsuse loal ka vallateede korrastamisel. 33. Saepuru ja muid puidujäätmeid põletatakse küttekolletes või kompostitakse vastavalt käesolevale korrale või kõrvaldatakse jäätmeloaga määratud prügilates. V. JÄÄTMETE PÕLETAMINE 34. Lahtises tules on lubatud põletada vaikse ilmaga ja kõiki tuleohutusnõudeid järgides riisutud kulu, oksi või lehti. Igasugune omavoliline jäätmete põletamine väljaspool maaeraldust on keelatud. 35. Kõik jäätmete põletamisega seotud erandjuhud tuleb kooskõlastada Võrumaa Päästeteenistusega. VI. KONTROLL JA VASTUTUS 36. Kinnisasja omanik peab tagama käesoleva eeskirja täitmise. 37. Jäätmetekitaja ja territooriumi valdaja vastutavad ohtlike jäätmete ohutu hoidmise eest kuni üleandmiseni vastavasse kogumispunkti või ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele. 38. Jäätmekäitluse eeskirja täitmist kontrollivad Lasva Vallavolikogu määratud ametiisikud. 39. Eeskirja rikkujaid karistatakse jäätmeseaduses ja haldusõiguserikkumiste seadustikus kehtestatud korras. 40. Jäätmetest põhjustatud keskkonnareostus ja kahjustused likvideeritakse täies ulatuses nende tekitaja kulul. Kui reostuse tekitaja keskkonnareostust ei likvideeri, siis korraldab likvideerimise reostuse tekitaja kulul reostatud kinnisasja omanik. Kui reostuse tekitajat pole võimalik kindlaks teha, korraldab reostatud kinnisasja omanik reostuse likvideerimise oma kulul. Kui reostatud kinnisasja omanik ei täida eespool nimetatud kohustust, korraldab reostuse likvideerimise reostatud kinnisasja omaniku kulul Lasva Vallavalitsus. 41. Jäätmetekitajad peavad omama prügiveo lepingut või käitlemise (äraveo) kviitungit aastaringselt.