Haaslava Vallavolikogu — Haaslava valla põhimääruse tervikteksti avaldamine — KO, 52, 987

Lähtudes vajadusest muuta kõigile isikutele kättesaadavamaks ja lihtsamalt kasutatavaks Haaslava Vallavolikogu 25. novembri 1998. a määrusega nr 23 kinnitatud ja 6. mai 1999. a määrusega nr 28, 16. detsembri 1999. a määrusega nr 4, 2. märtsi 2000. a määrusega nr 7 ja 14. detsembri 2000. a määrusega nr 19 muudetud Haaslava valla põhimääruse (RTL 1998, 372/373, 1613; KO 1999, 10, 127; 2000, 1, 6; 22, 362; 2001, 7, 114) kehtiv redaktsioon ja selle sätete muudatuste jõustumise ajad ning kooskõlas Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322) paragrahvi 23 lõikega 5, Haaslava Vallavolikogu määrab: 1. Avaldada Haaslava valla põhimääruse terviktekst koos muudatustega (lisa). 2. Saata määrus avaldamiseks Riigi Teataja elektroonilises andmekogus. 3. Määrus avalikustada Haaslava vallamajas ja Roiu raamatukogus vastuvõtmisele järgneval päeval ja see jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist – 21. mail 2001. a. Volikogu esimees Avo SAMARÜÜTEL Haaslava Vallavolikogu 17. mai 2001. a määruse nr 30 «Haaslava valla põhimääruse tervikteksti avaldamine» lisa HAASLAVA VALLA PÕHIMÄÄRUS (Vastu võetud Haaslava Vallavolikogu 25. novembri 1998. a määrusega nr 23, jõustunud 25. novembril 1998. a; muudetud Haaslava Vallavolikogu 6. mai 1999. a määrusega nr 28, jõustunud 31. mail 1999. a; 16. detsembri 1999. a määrusega nr 4, jõustunud 20. detsembril 1999. a; 2. märtsi 2000. a määrusega nr 7, jõustunud 6. märtsil 2000. a; 14. detsembri 2000. a määrusega nr 19, jõustunud 18. detsembril 2000. a) I. ÜLDSÄTTED § 1. Haaslava valla põhimääruse eesmärk Haaslava valla põhimääruses sätestatakse Haaslava valla omavalitsusorganite, nende komisjonide ja valla ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord. § 2. Haaslava valla kohalik omavalitsus 1. Haaslava valla kohalik omavalitsus on tema demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime, kohustus ja vastutus Eesti Vabariigi põhiseaduses, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses ja teistes seadustes antud pädevuse piires iseseisvalt otsustada ja korraldada kõiki valla elu küsimusi lähtudes elanike huvidest, valla arengu vajadustest ning säästva arengu põhimõtetest. 2. Kohalikku omavalitsust teostavad Haaslava valla elanikud demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimuste otsustamisega rahvaküsitluste või rahvaalgatuse teel. Haaslava Vallavolikogu 16. detsembri 1999. a määrus nr 4, jõustunud 20. detsembril 1999. a. § 3. Haaslava valla kohaliku omavalitsuse põhimõtted Kohalik omavalitsus Haaslava vallas rajaneb järgmistel põhimõtetel: 1) kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine; 2) igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine; 3) vallaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamises; 4) seaduslikkuse tagamine ja seaduslike vahendite vaba valik oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; 5) valla omavalitsusorganite vastutus neile antud õiguste ja pandud kohustuste täitmise eest; 6) vallaelanikele võimalikult soodsatel tingimustel avalike teenuste osutamine ja vahendamine; 7) tegevuse avalikkus; 8) võimude lahususe printsiip. § 4. Haaslava valla kohaliku omavalitsuse õiguslikud alused 1. Haaslava vald kohaliku omavalitsusüksusena juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi põhiseadusest, kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest ja Eesti Vabariigi teistest õigusaktidest, rahvusvahelistest lepingutest, käesolevast põhimäärusest, lepingutest riigiorganitega, teiste omavalitsusüksuste või nende liitudega. 2. Haaslava vald kohaliku omavalitsusüksusena otsustab ja korraldab kõiki kohaliku elu küsimusi, mis ei ole seadusega antud riigiorganite otsustada, tagades ülesannete täitmise valla arengukava ja eelarvega. 3. Haaslava valda kui omavalitsusüksust esindavad seaduste ja käesoleva põhimääruse alusel või nendega kooskõlas Haaslava Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu) poolt kehtestatud korras – vallavolikogu, vallavolikogu esimees, Haaslava Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus), Haaslava vallavanem (edaspidi vallavanem) ja Haaslava vallasekretär (edaspidi vallasekretär). § 5. Haaslava valla kui omavalitsusüksuse (edaspidi vald) ülesanded 1. Valla ülesanne on juhtida vallas sotsiaalabi andmist, vanurite hoolekannet, elamu- ja kommunaalmajandust, heakorda, valla teede korrashoidu, ehitust ning territooriumide planeerimist. 2. Valla ülesanne on korraldada valla omanduses olevate lasteasutuste, põhikoolide, spordibaaside, raamatukogude, kultuuriasutuste, tervishoiuasutuste ning teiste valla asutuste ülalpidamist ja tööd. 3. Lisaks käesoleva paragrahvi 1. ja 2. punktis sätestatud ülesannetele otsustab ja korraldab vald neid kohaliku elu küsimusi: 3.1. mis on talle pandud seadustega; 3.2. mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada. 4. Valla ülesanne on valla arengukava väljatöötamine ja kinnitamine ning vallaelu juhtimine vastavuses arengukavas fikseeritud põhisuundadega. 5. Valla ülesanne on tema omandis ja kasutuses oleva vara heaperemehelik kasutamine valla arengu huvides. 6. Vald täidab talle seadusega pandud või lepingust tulenevaid riiklikke kohustusi, mille täitmiseks vajalikud kulud kaetakse riigieelarvest. 7. Vallal on õigus reguleerida ka valla territooriumil mitteelavate, kuid siin kinnisvara või ehitisi omavate või rajavate, samuti siin õppivate, töötavate või puhkavate isikute tegevust ja käitumist piires, mis seadusega ei ole sätestatud teisiti. § 6. Valla eelarve 1. Haaslava vallal on eelarve- ja maksuseadustest ning käesolevast põhimäärusest lähtuv iseseisev eelarve. 2. Valla eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. 3. Valla eelarve koostatakse seaduses ettenähtud alustel ja korras valla arengukava vajadusi arvestades. Eelarve või selle projekti muutmise ettepanekule, mis tingib tulude vähenemise, kulude suurenemise või ümberjaotamise, tuleb ettepaneku tegijal lisada arvestused, milles näidatakse vajalikud tuluallikad. § 7. Haaslava valla kohaliku omavalitsuse organid 1. Haaslava Vallavolikogu on kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel valla hääleõiguslike elanike valitud esinduskogu. 2. Haaslava Vallavalitsus on volikogu poolt moodustatav täitevorgan. § 8. Haaslava valla omavalitsusorganite suhted riigi-, kohalike omavalitsuste ja kohtuorganitega 1. Haaslava valla omavalitsusorganite suhete aluseks riigi- ja teiste kohalike omavalitsusorganitega on seadused ja lepingud. 2. Vallavolikogu valib Tartu Maakohtu kaasistujad kohtuniku staatuse seaduses määratud korras. 3. Haaslava valla omavalitsusorganid võivad ühiste huvide esindamiseks või ühiste ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid teiste kohalike omavalitsusorganitega ja moodustada liitusid. § 9. Haaslava valla sümbolid 1. Haaslava valla sümbolid on valla vapp, lipp ja vabadussammas. 2. Haaslava valla vapil (lisa) on sinisel kilbil kuldsest kaarlõikelisest vapitüvest tõusev kuldne mänd ja vapitüve keskel sinine kuusnurkne täht. Valla vapi sinine värvus on lootuse värv, ta sümboliseerib ka valla territooriumi piiravat Emajõge ning Kambja ja Võnnu kihelkonna piiriks olevat Mõra jõge. Kuld on jäävuse, kindluse ja tugevuse sümbol. Mänd sümboliseerib visadust, järjepidevust ja arengut. Täht kujutab valla territooriumil asunud terviseallikaid ning sümboliseerib puhtust, vaimsust ja rahva tarkust. Vapi kuldne kaarjas tüvimik on Vooremäe kujutiseks. 2.1. Haaslava valla vappi kasutatakse valla vapipitsatil, samuti valla ametlikel trükistel ja suveniiridel. Haaslava valla vapi kasutamine kujunduselemendina, reklaamidel, toodetel jne on lubatud ainult vallavalitsusega kooskõlastatult. 3. Haaslava valla lipp peab vastama Riigisekretäri poolt 9. juunil 2000. a kinnitatud kirjeldusele: lipp koosneb kahest võrdse laiusega horisontaalsest värvilaiust: ülemine laid on kollane, alumine sinine. Lipu keskel asetseb Haaslava valla vapp. Vappi ümbritseb valge eraldusriba. Lipu normaalsuurus on 1050 × 1650 mm; lipu laiuse ja pikkuse suhe on 7:11. 3.1. Haaslava valla lipp asetseb alaliselt Haaslava vallamajas. Teda kasutatakse valla kohaliku omavalitsuse sümbolina riiklike pühade ja tähtpäevade tähistamisel, valla kohaliku omavalitsuse asutuste ja nende hallatavate asutuste pidulikel ja tähtsündmustel, vallakodanike austamisel ja muudel vallavalitsusega kooskõlastatud juhtudel. 3.2. Haaslava valla lippu võivad heisata vallaelanikud, majaomanikud, äriühingud, asutused ja organisatsioonid koos Eesti riigilipuga riigilipu heiskamise päevadel ja kooskõlas riigilipu kasutamise korra nõuetega, mis laienevad sel juhul ka valla lipule. Riigilipu heiskamise päeval heisatud valla lipp riigilippu ei asenda. Koos riigilipuga heiskamisel asub riigilipp lippude poolt vaadates paremal, valla lipp vasakul. 3.3. Haaslava valla lippu võivad punktis 3.2 nimetatud heisata kodu- või asukohavalla tähisena oma isiklikel, perekondlikel või kollektiivsetel tähtsündmustel. 3.4. Haaslava valla lippu võib kasutada avalikel üritustel, miitingutel ja demonstratsioonidel. 3.5. Haaslava valla lippu kujutavate vimplite ja muude toodete valmistamine ja kasutamine peab olema kooskõlastatud Haaslava Vallavalitsusega. 3.6. Kasutatav valla lipp peab olema puhas ja terve, kõlbmatuks muutunud lipp hävitatakse sündsal viisil. Haaslava Vallavolikogu 14. detsembri 2000. a määrus nr 19, jõustunud 18. detsembril 2000. a. 4. Haaslava valla vabadussammas on: 4.1. valla ajaloolises keskuses Kurepalu külas asuv mälestusmärk, millele pandi nurgakivi 13. augustil 1939. a, avati ja pühitseti EELK Tartumaa praosti poolt võidupühal, 23. juunil 1996. a; 4.2. ausammas, mis on pühendatud kõigi Haaslava valla poegade ja tütarde mälestusele, kes Vabadussõjas võitlesid iseseisva Eesti eest, langesid I. ja II. maailmasõja ohvriks või surid võõrsil nõukogude võimu sunnil oma kodust väljaaetuna; 4.3. kodukoha mälestusmärk, mis sümboliseerib kodupaiga ja omaste mälestust kõigile neile, kes loevad oma või oma esivanemate koduks Haaslava valda, samuti neile tänastele vallaelanikele, kelle kodupaigad ja omaste kalmud on jäänud kaugele; 4.4. Haaslava valla ühtsuse ja põlvkondade järjepidevuse sümbol. § 10. Asjaajamiskeel Haaslava omavalitsusorganites Asjaajamiskeeleks Haaslava valla omavalitsusorganites ja valla asutustes on eesti keel. II. HAASLAVA VALLA PIIR JA HALDUSJAOTUS § 11. Haaslava valla piir ja administratiivkeskus 1. Haaslava valla piir koos selle kirjeldusega määratakse kooskõlas Eesti Vabariigi vastavate seadusega. 2. Valla piiride muutmine on võimalik kooskõlas seadusega pärast elanike arvamuse väljaselgitamist volikogu otsusel, mis tehakse volikogu koosseisu häälteenamusega. 3. Haaslava valla administratiivkeskus asub Kurepalu külas 1897. aastal ehitatud Haaslava vallamajas. § 12. Haaslava valla territooriumi haldusjaotus 1. Haaslava valla territoorium jaguneb asulateks, mille nimed ja lahkmejooned on määratud seadusega kehtestatud korras. 2. Haaslava valla asulad on Aadami küla, Aardla küla, Aardlapalu küla, Alaküla, Haaslava küla, Igevere küla, Ignase küla, Kitseküla, Koke küla, Kriimani küla, Kurepalu küla, Kõivuküla, Lange küla, Metsanurga küla, Mõra küla, Paluküla, Päkste küla, Roiu alevik, Tõõraste küla ja Uniküla. III. HAASLAVA VALLA ELANIK § 13. Haaslava valla elaniku mõiste Haaslava valla elanik on isik, kellel on Eesti Vabariigis kehtivas korras registreeritud alaline elukoht Haaslava valla territooriumil. § 14. Haaslava valla elaniku valimisõigus Haaslava valla elanikul on aktiivne ja passiivne valimisõigus vastavalt Eesti Vabariigi põhiseadusele ja valimisseadustele. IV. HAASLAVA VALLAVOLIKOGU § 15. Haaslava valla kohaliku omavalitsuse esinduskogu 1. Vallavolikogu on kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel vallaelanike valitud esinduskogu. 2. Kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on vallavolikogu sõltumatu ning tegutseb vallaelanike huvides ja nende nimel. Vallavolikogu võib vallaelanike tahte väljaselgitamiseks korraldada rahvahääletuse või elanike küsitluse. 3. Vallavolikogu kinnitab seaduses sätestatud korras kindlaks oma struktuuri ja võtab vastu reglemendi. § 16. Vallavolikogu moodustamine 1. Vallavolikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel kolmeks aastaks salajase hääletamise teel. 2. Valimised korraldatakse mitmemandaadilistes valimisringkondades, kusjuures vallavolikogu liikmete arvu, valimisringkondade piirid ja mandaatide arvu määrab vallavolikogu eelmine koosseis vastavalt valimisseadusele. 3. Vallavolikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning volikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad järgmiste korraliste valimiste tulemuste väljakuulutamise päeval. 4. Haaslava valla valimiskomisjon kutsub valitud vallavolikogu kokku hiljemalt seitsmendal päeval pärast valimiste lõplike tulemuste teatavakstegemist. § 17. Vallavolikogu liige 1. Haaslava Vallavolikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. Haaslava Vallavolikogu 16. detsembri 1999. a määrus nr 4, jõustunud 20. detsembril 1999. a. 2. Vallavolikogu liige juhindub seadustest, käesolevast põhimäärusest ja muudest Haaslava valla õigusaktidest ning vallaelanike vajadustest ja huvidest. Haaslava Vallavolikogu 16. detsembri 1999. a määrus nr 4, jõustunud 20. detsembril 1999. a. 3. Volikogul on õigus maksta oma liikmeile hüvitist volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning oma põhitöökohal saamata jäänud töötasu eest volikogu kehtestatud määras ja korras. Haaslava Vallavolikogu 16. detsembri 1999. a määrus nr 4, jõustunud 20. detsembril 1999. a. 4. Haaslava Vallavolikogu esimehe või volikogu aseesimehe ametikoht võib volikogu otsusel olla palgaline. Haaslava Vallavolikogu 16. detsembri 1999. a määrus nr 4, jõustunud 20. detsembril 1999. a. 5. Vallavolikogu liikmel on õigus teha järelepärimisi volikogu poolt valitud või kinnitatud ametiisikutele, saada dokumente ja muud teavet. Järelepärimine esitatakse kirjalikult volikogu esimehele, eestseisusele või volikogu istungi ajal. Järelepärimisele vastatakse hiljemalt ühe kuu jooksul vallavolikogu istungil, kui pärija seda nõuab. Järelepärimisele, millele ei nõuta volikogu istungil vastamist, vastatakse kirjalikult ühe kuu jooksul arvates järelepärimise esitamisest. Dokumendid ja muu teave esitatakse järelepärimise esitanud volikogu liikmele hiljemalt ühe kuu jooksul pärast taotluse esitamist, välja arvatud andmed, mille avaldamine on seadusega keelatud. 6. Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti (otsuse) arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes tal on huvide konflikt korruptsioonivastase seaduse paragrahvi 25 lõike 1 mõttes. Volikogu liige on kohustatud enne sellise päevakorrapunkti arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemiseks, mille kohta tehakse vastav märge istungi protokolli. Küsimuse arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem. Haaslava Vallavolikogu 16. detsembri 1999. a määrus nr 4, jõustunud 20. detsembril 1999. a. 7. Volikogu liige on kohustatud esitama oma majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras. Haaslava Vallavolikogu 16. detsembri 1999. a määrus nr 4, jõustunud 20. detsembril 1999. a. § 171. Volikogu liikme volituste peatumine ja ennetähtaegne lõppemine 1. Haaslava Vallavolikogu liikme volitused peatuvad või lõpevad enne tähtaega kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvides 18 ja 19 sätestatud juhtudel ja korras. Haaslava Vallavolikogu 16. detsembri 1999. a määrus nr 4, jõustunud 20. detsembril 1999. a. § 18. Vallavolikogu pädevus 1. Haaslava Vallavolikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine: 1) valla eelarve vastuvõtmine, muutmine ja selle täitmise aruande kinnitamine ning audiitori määramine; 2) kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 3) valla eelarvesse laekuvate kohalike maksude soodustuste andmise korra kehtestamine; 4) koormiste määramine; 5) valla eelarvest toetuste andmise ja eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine; 6) vallavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine; 7) valla arengukava vastuvõtmine ja muutmine; 8) valla poolt laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine; 9) valla põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 10) taotluse esitamine valla piiride või nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 11) osavalla moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine; 12) Haaslava Vallavolikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 13) valla valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, valla valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine; 14) volikogu esimehe ja aseesimehe valimine; 15) Haaslava vallavanema valimine ja ametist vabastamine; 16) Haaslava Vallavalitsuse liikmete arvu ja struktuuri kinnitamine; 17) Haaslava Vallavalitsuse liikmete kinnitamine ja nende liikmekohustustest vabastamine ning palgaliste vallavalitsuse liikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine; 18) umbusalduse avaldamine Haaslava Vallavolikogu esimehele, aseesimehele, komisjoni esimehele või aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, vallavalitsusele, vallavanemale või vallavalitsuse liikmele; 19) vallavanemale ja palgalistele vallavalitsuse liikmetele töötasu määramine ning palka mittesaavatele vallavalitsuse liikmetele hüvitise maksmise ja selle suuruse otsustamine; 20) vallavolikogu komisjonide moodustamine ja nende tegevuse lõpetamine, komisjonide esimeeste ja aseesimeeste valimine volikogu liikmete hulgast ning komisjonide koosseisu kinnitamine; 21) volikogu esimehele või aseesimehele töötasu või hüvitise määramine; 22) volikogu liikmeile volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste või põhitöökohal saamata jäänud töötasu eest hüvitise suuruse ja maksmise korra kinnitamine; 23) Haaslava valla esindamise korra kinnitamine; 24) valla poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine, põhikirja kinnitamine ja muutmine; 25) valla äriühinguis, sihtasutustes või mittetulundusühinguis osalemise või osalemise lõpetamise otsustamine; 26) kohtukaasistujate valimine; 27) volikogu esindaja valimine Vabariigi Presidendi valimiskogusse; 28) volikogu esindaja valimine Tartu maavanema kandidatuuri kooskõlastamiseks; 29) valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja tühistamine; 30) kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 31) üldplaneeringu algatamine, kehtestamine ja tühistamine; 32) üldplaneeringu projekti vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 33) detailplaneeringu kehtestamine ja tühistamine; 34) valla ametiasutuse ja valla ametiasutuse hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine, tegevuse lõpetamine, põhimääruse kinnitamine ja muutmine; 35) valla ametnikele sotsiaalsete garantiide kehtestamine; 36) valla ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu, palgamäärade ja -tingimuste kinnitamine; 37) muud seadusega kohaliku omavalitsuse volikogu pädevusse antud küsimused. Haaslava Vallavolikogu 16. detsembri 1999. a määrus nr 4, jõustunud 20. detsembril 1999. a. 2. Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab Haaslava vallas vallavolikogu, kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise vallavalitsusele. Haaslava Vallavolikogu 16. detsembri 1999. a määrus nr 4, jõustunud 20. detsembril 1999. a. 3. Volikogu võib delegeerida vallavalitsusele muudatuste tegemise aasta jooksul ametiasutuste struktuuris ja teenistujate koosseisus volikogu poolt kinnitatud teenistujate üldarvu ja palgafondi piires. Haaslava Vallavolikogu 16. detsembri 1999. a määrus nr 4, jõustunud 20. detsembril 1999. a. § 19. Vallaelanike küsitluste korraldamine 1. Vallavolikogul on õigus valla territooriumil korraldada oma ülesannete täitmiseks olulistes küsimustes elanike küsitlusi. 2. Küsitluse vajaduse otsustab ja küsitluse korra kehtestab volikogu. § 20. Haaslava Vallavolikogu struktuur 1. Vallavolikogu töötab täiskoguna, samuti volikogu eestseisuse, komisjonide ja fraktsioonide kaudu. 2. Vallavolikogu tööd korraldab volikogu eestseisus. Volikogu eestseisuse tööd juhib volikogu esimees või aseesimees. Eestseisuse koosseis ja töökorraldus määratakse volikogu reglemendiga. 3. Vallavolikogu moodustab volikogu liikmete hulgast revisjonikomisjoni. Teised alatised komisjonid moodustatakse volikogu otsustamisel valla elu valdkondades seisukohtade esitamiseks ja volikogule otsustamise ettevalmistamiseks. Vallavolikogu ajutisi komisjone moodustatakse vastavalt vajadusele. § 21. Haaslava Vallavolikogu esimees ja aseesimees 1. Haaslava Vallavolikogu esimees: 1.1. korraldab vallavolikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist; 1.2. esindab Haaslava valda vastavalt seadusele, käesolevale põhimäärusele ja volikogu kehtestatud korrale; 1.3. kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele dokumentidele; 1.4. juhatab eestseisuse koosolekuid; 1.5. täidab muid seaduse alusel ja käesoleva põhimäärusega talle pandud ülesandeid. 2. Volikogu aseesimees: 2.1. täidab volikogu esimehe äraolekul tema kohuseid; 2.2. täidab muid volikogu töö korraldamise ja tema õigusaktide ettevalmistamisega seotud kohuseid vastavalt volikogu reglemendile, volikogu, volikogu eestseisuse ja volikogu esimehe poolt seatud ülesannetele. § 22. Haaslava Vallavolikogu esimehe ja aseesimehe valimise kord 1. Vallavolikogu esimees ja aseesimees valitakse volikogu liikmete seast salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega. Aseesimehe kohale kandidaatide esitamist alustatakse alles pärast volikogu esimehe valimiste protseduuri lõppemist. 2. Vallavolikogu esimehe ja aseesimehe kandidaatide ülesseadmine: 2.1. kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek; 2.2. kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras; 2.3. nimekirjade sulgemise otsustab vallavolikogu lahtisel hääletamisel poolthäälteenamusega. 3. Vallavolikogu esimehe ning aseesimehe valimisel on igal volikogu liikmel üks hääl. 4. Pärast nimekirjade sulgemist valitakse lahtisel hääletamisel poolthäälteenamusega kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. 4.1. Häältelugemiskomisjon valmistab ette hääletusbülletäänid ja korraldab salajase hääletamise. 4.2. Hääletamistulemuste kohta koostab komisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik liikmed. 4.3. Protokolli kinnitab vallavolikogu poolthäälteenamusega lahtisel hääletamisel. 5. Vallavolikogu esimeheks või aseesimeheks valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse. 6. Kui vallavolikogu esimehe või aseesimehe valimiste esimeses hääletusvoorus ei saavutatud vajalikku häälteenamust, korraldatakse kordushääletamine. Kordushääletusel jäävad kandideerima kaks enam hääli saanud kandidaati. § 23. Haaslava Vallavolikogu komisjon 1. Vallavolikogu komisjonid moodustab ja nende tegevuse valdkonnad määrab volikogu, kes kinnitab ka alatiste komisjonide põhikirjad. 2. Vallavolikogu komisjoni esimees valitakse vallavolikogu liikmete hulgast salajase hääletamise teel volikogu poolthäälteenamusega. Komisjoni liikmed kinnitatakse volikogu poolthäälteenamusega komisjoni esimehe ettepanekul. Lisaks komisjoni esimehele peab komisjoni kuuluma vähemalt kaks liiget. Komisjoni liikmetest vähemalt pooled peavad olema vallavolikogu liikmed. Revisjonikomisjoni liikmeiks võivad olla ainult vallavolikogu liikmed. 3. Vallavolikogu komisjoni töövorm on koosolek. Koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole komisjoni liikmetest. Otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega. 4. Vallavolikogu komisjoni pädevus ja töökord määratakse kindlaks volikogu poolt kinnitatavas komisjoni põhikirjas. 5. Kõik vallavolikogu komisjonid annavad volikogule vähemalt kord aastas aru tehtud tööst. § 24. Revisjonikomisjon 1. Vallavolikogu moodustab oma volituste ajaks volikogu liikmetest vallavalitsuse tegevuse ning valla majandustegevuse ja oma otsuste täitmise kontrollimiseks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni, kes tegutseb volikogu kinnitatud põhikirja alusel. 2. Revisjonikomisjon kontrollib vähemalt üks kord aastas vallavalitsuse tegevuse vastavust volikogu määrustele ja otsustele, tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust valla eelarvele, vallavalitsuse struktuuriüksuste ja valla asutuste raamatupidamise õigsust, valla sõlmitud lepingute täitmist ning volikogu ülesandel vallavalitsuse tegevuse vastavust volikogu määrustele ja otsustele ning tegevuse otstarbekust lähtudes valla üldistest huvidest. 3. Avastatud puudustest ja nende kõrvaldamise ettepanekutest teatab revisjonikomisjon kirjalikult vallavalitsusele, kes võtab kümne päeva jooksul pärast revisjoniakti saamist seisukoha ning esitab selle koos aktiga vallavolikogule. 4. Revisjonikomisjonil on õigus saada oma tööks vajalikku teavet ja dokumente. 5. Revisjonikomisjon peab enne valla eelarve täitmise aruande kinnitamist vallavolikogule oma töö tulemustest aru andma ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. § 25. Haaslava Vallavolikogu fraktsioon 1. Vallavolikogu liikmed võivad moodustada volikogu fraktsioone. 2. Fraktsiooni tegevuse alguseks loetakse tema registreerimise momenti vallavolikogu eestseisuses. Registreerimise aluseks on vähemalt kolme vallavolikogu liikme allkirjaga varustatud kirjalik avaldus. 3. Fraktsioon valib oma liikmete seast fraktsiooni esimehe ja aseesimehe. 4. Fraktsioon võib esitada enda poolt kandidaate kõigil isikuvalimistel. 5. Fraktsioonil on õigus algatada ja ette valmistada volikogu määruste ja otsuste eelnõusid ning esitada neisse täiendusi ja parandusi. § 26. Haaslava Vallavolikogu istung 1. Vallavolikogu täiskogu töövorm on istung, mis toimub vastavalt volikogu reglemendile. 2. Vallavolikogu istungit juhatab volikogu esimees, tema äraolekul aseesimees. Mõlema äraolekul juhib vallavolikogu istungit kohalolev volikogu vanim liige. Vallavolikogu uue koosseisu esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja. Volikogu esimehele umbusalduse avaldamise korral täidab volikogu esimehe ülesandeid kuni uue esimehe valimiseni volikogu aseesimees või volikogu vanim liige. 3. Vallavolikogu istungi päevakorra projekti koostab volikogu esimees või tema asendaja. Päevakorra projekt arutatakse läbi volikogu eestseisuses (välja arvatud uue koosseisu esimese istungi päevakorra projekt) ning esitatakse vallavolikogule. Päevakord kinnitatakse vallavolikogu istungil poolthäälteenamusega. 4. Vallavolikogu arutab istungil päevakorda kinnitatud küsimusi. Pärast päevakorra kinnitamist võib seda muuta vallavolikogu poolthäälteenamusega. 5. Vallavolikogu teeb otsused poolthäälteenamusega. Paragrahvi 18 punkti 1 alapunktides 2, 3, 5 – 10, 13, 14, 16 ja 22 nimetatud küsimustes on otsustuste tegemiseks vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. 6. Vallavolikogu istungi käik protokollitakse. 7. Vallavolikogu istungi kokkukutsumine, küsimuste arutelu, hääletamine, määruste, otsuste ja protokolli vormistamine toimub seaduses ja vallavolikogu reglemendis sätestatud korras. § 27. Haaslava Vallavolikogu õigusaktid 1. Haaslava Vallavolikogu määruste ja otsuste vastuvõtmine toimub vastavalt volikogu kinnitatud reglemendile ning nende algatamise õigus on: 1.1. vallavolikogu komisjonil; 1.2. vallavolikogu fraktsioonil; 1.3. vallavolikogu liikmel; 1.4. vallavanemal; 1.5. vallavalitsusel; 1.6. vähemalt 1% hääleõiguslikest Haaslava valla elanikest. 2. Vallavolikogu võib oma otsusega teha vallavalitsusele ülesandeks välja töötada õigusakti eelnõu. 3. Haaslava Vallavolikogu õigusaktid vormistatakse eesti keeles ning avalikustatakse Haaslava vallamajas ja Roiu raamatukogus, kus nad on tutvumiseks vabalt kättesaadaval kõigile isikutele. Volikogu istungite protokollidega on kõigil soovijail õigus tutvuda vallamajas vallavalitsuse kantselei juhataja juures. Haaslava Vallavolikogu 6. mai 1999. a määrus nr 28, jõustunud 31. mail 1999. a; Haaslava Vallavolikogu 16. detsembri 1999. a määrus nr 4, jõustunud 20. detsembril 1999. a. 4. Volikogu määrus loetakse avalikustatuks tema lõplikult vormistatud ja allkirjastatud kujul kättesaadavaks tegemisest Haaslava vallamajas. Kui määruse tekstis pole hilisemat jõustumistähtaega, jõustub see kolmandal päeval pärast avalikustamist. Haaslava Vallavolikogu 6. mai 1999. a määrus nr 28, jõustunud 31. mail 1999. a, Haaslava Vallavolikogu 16. detsembri 1999. a määrus nr 4, jõustunud 20. detsembril 1999. a. 5. Volikogu otsused jõustuvad neis sätestatud tähtajal ning need tuleb saata täitjatele ja asjaosalistele. Haaslava Vallavolikogu 16. detsembri 1999. a määrus nr 4, jõustunud 20. detsembril 1999. a. 6. Üldist tähtsust omavad Haaslava Vallavolikogu määrused saadetakse nädala jooksul pärast neile alla kirjutamist Riigikantseleile ja avaldatakse valla infolehes. Haaslava Vallavolikogu 16. detsembri 1999. a määrus nr 4, jõustunud 20. detsembril 1999. a. V. HAASLAVA VALLAVALITSUS § 28. Haaslava Vallavalitsus kui kohaliku omavalitsuse organ 1. Vallavalitsus on valla omavalitsuse kollegiaalne täitev ja korraldav organ, kes viib praktilise tegevusega ellu seadustega vallale pandud ning vallavolikogu määrustes ja otsustes seatud ülesandeid. 2. Vallavalitsus realiseerib paragrahvis 5 nimetatud ülesandeid õigustloovate ja teiste aktide andmise, valla majandustegevuse juhtimise, elanike kaasamise ja kontrolli kaudu. 3. Vallavalitsus moodustab volikogu poolt ettenähtud struktuuriüksused ja ametikohad ning juhib nende ja valla kohaliku omavalitsuse asutuste tegevust. 4. Vallavalitsus võib oma täitva ja korraldava tegevuse funktsioone lepingu alusel üle anda teistele isikutele, jäädes ise kontrollijaks ja vastutajaks nende ülesannete täitmise eest. 5. Vallavalitsuse liikmed, vallavalitsuse struktuuriüksuste juhid ja teised korruptsioonivastase seaduse rakendamise korras loetletud ametiisikud on kohustatud volikogu kehtestatud korras esitama oma majanduslike huvide deklaratsiooni ja järgima seaduses ettenähtud korda. § 29. Haaslava Vallavalitsuse struktuur ja moodustamise põhimõtted 1. Haaslava Vallavalitsusse kuuluvad vallavanem ja vallavalitsuse liikmed. Haaslava Vallavolikogu 16. detsembri 1999. a määrus nr 4, jõustunud 20. detsembril 1999. a. 2. Vallavalitsuse suuruse, struktuuri ja liikmed kinnitab vallavanema ettepanekul oma volituste ajaks Haaslava Vallavolikogu, samuti nimetab ametisse ja vabastab ametist vallavalitsuse palgalised liikmed. Haaslava Vallavolikogu 16. detsembri 1999. a määrus nr 4, jõustunud 20. detsembril 1999. a. 3. Vallavalitsuse liikmeks kinnitatud ja ametisse nimetatud vallavolikogu liikme volitused peatuvad tema vallavalitsuses teenistuses oleku ajaks. 4. Vallavolikogu uue koosseisu valimiste järel, samuti vallavalitsuse tagasiastumisel lõpevad endise vallavalitsuse ning algavad uue vallavalitsuse volitused volikogu poolt uue valitsuse ametisse kinnitamise päevast. § 30. Vallavalitsuse kinnitamise kord 1. Vallavanem esitab vallavolikogule kinnitamiseks ja ametisse nimetamiseks vallavalitsuse koosseisu nimekirjana. 2. Vallavalitsuse liikmete kinnitamine ja ametisse nimetamine toimub vallavolikogu poolthäälteenamusega vallavalitsuse liikmete nimekirja alusel ja kandidaatide salajasel hääletamisel. 3. Vallavanema poolt kinnitamiseks ja ametisse nimetamiseks esitatud vallavalitsuse liikmete nimed kantakse kõik ühele hääletussedelile. Igale vallavolikogu liikmele antakse üks vallavalitsuse liikmete kandidaatide nimekirjaga hääletussedel. Hääletussedelile märgib hääletaja iga vallavalitsuse liikmekandidaadi nime järele oma seisukoha – poolt või vastu. Kui mõni nimekirja kantud kandidaat ei saa vallavolikogu poolthäälteenamust, tagastatakse kogu esitatud kandidaatide nimekiri. 4. Hääletamiseks valitakse lahtisel hääletamisel poolthäälteenamusega kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. 4.1. Häältelugemiskomisjon valmistab ette hääletussedelid ja korraldab salajase hääletamise. 4.2. Hääletamistulemuste kohta koostab komisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik liikmed. 4.3. Protokoll esitatakse volikogule kinnitamiseks poolthäälteenamusega lahtisel hääletamisel. 5. Vallavalitsuse liikmeks kinnitatuks ja ametisse nimetatuks osutub vallavalitsuse liikmekandidaat, kes saab vallavolikogu poolthäälteenamuse. 6. Vallavalitsuse liikme ametist vabastamise kinnitab vallavolikogu vallavanema ettepanekul. Vallavolikogu kinnitab ja nimetab vallavanema ettepanekul ametisse uue vallavalitsuse liikme. § 31. Haaslava Vallavalitsuse pädevus ja töökord 1. Vallavalitsus kui kollegiaalne täitev ja korraldav omavalitsusorgan on kohustatud otsustama, korraldama ja lahendama kõiki valla jaoks vajalikke küsimusi, mis seaduse, käesoleva põhimääruse või vallavolikogu õigusaktidega on antud vallavalitsuse pädevusse. 2. Haaslava Vallavalitsus võtab oma istungitel õigustloovate üldaktidena vastu määrusi ja annab üksikaktidena korraldusi. Määrused ja korraldused vormistatakse eesti keeles ja avalikustatakse Haaslava vallamajas ja Roiu raamatukogus. Vallavalitsuse õigusakt loetakse avalikustatuks tema lõplikult vormistatud ning vallavanema ja vallasekretäri poolt allkirjastatud kujul kättesaadavaks tegemist vallamajas. Ei avalikustata korraldusi, mis sisaldavad andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud üksnes valla ametiasutusesiseseks kasutamiseks. Vallavalitsuse istungite protokolle ei avalikustata. Haaslava Vallavolikogu 16. detsembri 1999. a määrus nr 4, jõustunud 20. detsembril 1999. a. 3. Vallavalitsuse määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses eneses pole sätestatud hilisemat tähtaega. Üldist tähtsust omavad vallavalitsuse õigusaktid avaldatakse valla infolehes. Haaslava Vallavolikogu 16. detsembri 1999. a määrus nr 4, jõustunud 20. detsembril 1999. a. 4. Vallavalitsuse korraldused jõustuvad neis ettenähtud tähtajal ning need tuleb saata täitjaile ning teistele asjaosalistele. Haaslava Vallavolikogu 16. detsembri 1999. a määrus nr 4, jõustunud 20. detsembril 1999. a. 5. Vallavalitsuse õigusaktid võetakse vastu poolthäälteenamusega vallavalitsuse istungil, mida juhib vallavanem või tema asendaja. Vallavalitsus on otsustusvõimeline, kui istungist võtab peale vallavanema või tema asendaja osa vähemalt pool vallavalitsuse koosseisust. Vallavalitsuse istungist võtab sõnaõigusega osa Haaslava vallasekretär. Vallavanem või tema asendaja võib kutsuda istungile ka teisi isikuid. Vallavalitsuse istungid on kinnised, kui vallavalitsus pole otsustanud teisiti. Haaslava Vallavolikogu 16. detsembri 1999. a määrus nr 4, jõustunud 20. detsembril 1999. a. § 32. Haaslava vallavanem 1. Vallavanem on vallavalitsuse juht. Ta esindab Haaslava valda kui omavalitsusüksust ja vallavalitsust suhetes riiklike ja muude asutustega ning juriidiliste ja füüsiliste isikutega vastavalt seadusele, käesolevale põhimäärusele ning vallavolikogu kehtestatud korrale ning juhib vallavalitsuse tööd. 2. Vallavanem: 2.1. korraldab vallavalitsuse tööd; 2.2. esitab vallavolikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu ja teeb ettepanekuid selle muutmiseks; 2.3. nimetab kooskõlastatult vallavalitsusega ametisse vallavalitsuse struktuuriüksuste juhid; 2.4. annab vallavalitsuse sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 2.5. kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning korraldab nende täitmist; 2.6. täidab muid talle seaduste ja muude õigusaktidega pandud ülesandeid. 3. Vallavanema ametitunnus on vallavanema ametiraha. 4. Vallavanema lühiajalisel äraolekul, mis vältab maksimaalselt viis kalendripäeva, asendab teda vallavalitsuse liige tervishoiu-, kultuuri- ja sotsiaalosakonna juhataja, tema puudumisel või äraolekul vallavalitsuse liige rahandusnõunik-pearaamatupidaja. 4.1. Vallavanema äraolekul, kui see vältab üle viie kalendripäeva, asendab teda vallavalitsuse liige, kellele see on tehtud ülesandeks vallavalitsuse korraldusega. 4.2. Vallavanema lühiajalisel äraolekul asendamise eest tasu ei maksta. Üle viie kalendripäeva kestva vallavanema asendamise eest makstakse teda asendavale vallavalitsuse liikmele lisatasu, mille suurus määratakse kindlaks tema asendajaks kinnitamise korralduses. Haaslava Vallavolikogu 2. märtsi 2000. a määrus nr 7, jõustunud 6. märtsil 2000. a. § 33. Vallavanema valimise kord 1. Vallavanema valimiseks tuleb vallavolikogu kokku kutsuda hiljemalt kahe nädala jooksul volikogu töölerakendamisest. 2. Vallavanem valitakse salajase hääletamise teel vallavolikogu koosseisu häälteenamusega. 3. Vallavanemakandidaatide ülesseadmine 3.1. Vallavanemakandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse volikogule kirjalik ettepanek. 3.2. Kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras ning koostatakse salajase hääletamise nimekiri. 3.3. Nimekirja sulgemise otsustab vallavolikogu lahtisel hääletamisel poolthäälteenamusega. 3.4. Vallavanema valimisel on igal vallavolikogu liikmel üks hääl. 4. Pärast nimekirja sulgemist valitakse lahtisel hääletamisel poolthäälteenamusega kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. 4.1. Häältelugemiskomisjon valmistab ette valimisbülletäänid ning korraldab salajase hääletamise. 4.2. Hääletamistulemuste kohta koostab komisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik liikmed. 4.3. Protokolli kinnitab vallavolikogu poolthäälteenamusega lahtisel hääletamisel. 5. Vallavanemaks valituks osutub kandidaat, kes saab vallavolikogu koosseisu häälteenamuse. 6. Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, korraldatakse kordushääletamine. Kordushääletusel jäävad kandideerima kaks enam hääli saanud kandidaati. § 34. Haaslava vallasekretär 1. Haaslava vallasekretär on valla kantselei juht, kelle nimetab seaduses sätestatud korras ametisse ja vabastab ametist Haaslava vallavanem. Haaslava Vallavolikogu 16. detsembri 1999. a määrus nr 4, jõustunud 20. detsembril 1999. a. 2. Vallasekretäriks võib nimetada vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, kellel on seaduses sätestatud kvalifikatsioon valla- või linnasekretäri ametikohal töötamiseks. Haaslava Vallavolikogu 16. detsembri 1999. a määrus nr 4, jõustunud 20. detsembril 1999. a. 3. Haaslava vallasekretär: 3.1. juhib valla kantseleid ning teeb vallavanemale ettepanekuid kantselei ülesannete, struktuuri ja teenistujate koosseisu kohta; 3.2. annab kaasallkirja vallavalitsuse määrustele ja korraldustele; 3.3. korraldab Haaslava Vallavolikogu ja Haaslava Vallavalitsuse õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist kooskõlas seaduse ja käesoleva põhimäärusega; 3.4. omab õigust esindada Haaslava valda kohtus või volitada selleks teisi isikuid; 3.5. hoiab Haaslava valla vapipitsatit; 3.6. osaleb vallavalitsuse istungite ettevalmistamises ja korraldab nende protokollimist; 3.7. annab valla kantselei sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 3.8. täidab muid seaduses, käesolevas põhimääruses või vallavalitsuse töökorras temale pandud ülesandeid. Haaslava Vallavolikogu 16. detsembri 1999. a määrus nr 4, jõustunud 20. detsembril 1999. a. 4. Haaslava vallasekretäri asendamise korra määrab vallavanem. Alates 1. jaanuarist 2002. a peab vallasekretäri asendaja vastama käesoleva paragrahvi punktis 2 esitatud nõuetele. Haaslava Vallavolikogu 16. detsembri 1999. a määrus nr 4, jõustunud 20. detsembril 1999. a. § 35. Kehtetu Haaslava Vallavolikogu 16. detsembri 1999. a määrus nr 4, jõustunud 20. detsembril 1999. a. VI. HAASLAVA VALLA TEENISTUS § 36. Haaslava valla kohaliku omavalitsuse teenistus 1. Haaslava valla kohaliku omavalitsuse teenistus on töötamine Haaslava valla kohaliku omavalitsuse ametiasutuses. 2. Kohaliku omavalitsuse teenistus toimub vallavolikogu poolt ametisse nimetatud vallavalitsuse liikmena, avaliku teenistuse seaduse kohaselt ametisse nimetatud teenistujana või töölepinguga tööle võetud teenistujana vallavalitsuse koosseisus, valla kantseleis, vallavalitsuses kohaliku omavalitsuse asutusena või selle struktuuriüksustes. Haaslava Vallavolikogu 16. detsembri 1999. a määrus nr 4, jõustunud 20. detsembril 1999. a. 3. Kohaliku omavalitsuse teenistust korraldatakse avaliku teenistuse seaduse ja sellega sätestatud osas tööseadusandluse alusel. 4. Valla kohaliku omavalitsuse teenistuses olevateks loetakse kõik vallavalitsuse ja volikogu palgalised töötajad, kes ei ole volikogu liikmed. Valla ametnikeks on volikogu poolt kinnitatud struktuuris ette nähtud ametikohtadele nimetatud või valitud isikud. Valla abiteenistujad on vallavalitsuse kantselei alluvuses abiteenistuskohtadel töölepingu alusel töötavad tehnilised töötajad, kellel ei ole valitsemisfunktsioone. § 37. Haaslava valla kohaliku omavalitsuse teenistujate teenistusalased õigused 1. Valla teenistujatele makstakse põhipuhkusega seoses puhkusetoetust ühe kuu ametipalga ulatuses. 2. Käesoleva paragrahvi punktis 1 ettenähtud toetust ei maksta distsiplinaarkaristuse kehtivuse ajal. 3. Valla ametnikele antakse võimalusel tööandja eluruum, kui tal valla territooriumil omaette eluruumi ei ole. 4. Valla ametnikele makstakse lisaks palgale lisatasu teenistusaastate ja kõrge kvalifikatsiooni eest alates 5-aastasest teenistusstaažist 5% palgamäärast,10 – 15-aastase teenistusstaaži korral 10% palgamäärast, alates 15-aastasest teenistusstaažist 15% palgamäärast, magistrikraadi eest 10% palgamäärast. VII. HAASLAVA VALLA ÕIGUSAKTID § 38. Haaslava valla omavalitsusorganite õigusaktid 1. Vallavolikogul ja vallavalitsusel on õigus üldaktidena vastu võtta määrusi. 2. Vallavolikogu võtab üksikaktidena vastu otsuseid, vallavalitsus – korraldusi. Vallavanem ja vallasekretär annavad oma volituste piires välja käskkirju. Haaslava Vallavolikogu 16. detsembri 1999. a määrus nr 4, jõustunud 20. detsembril 1999. a. 3. Vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktide algatamise, nende vormistamise, avalikustamise, jõustumise ja täitmisele pööramise kord sätestatakse vallavolikogu ja vallavalitsuse töö reglemendis. 4. Vallavolikogu õigusakte muudab ja tühistab vallavolikogu seadustes ning vallavolikogu reglemendis ettenähtud korras. Vallavalitsus võib taotleda vallavolikogu poolt vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist. 5. Vallavalitsuse õigusaktide muudab ja tühistab vallavalitsus. Seaduse ja teiste õigustloovate aktidega vastuolus olevate vallavalitsuse aktide muutmiseks või tühistamiseks on vallavolikogul õigus teha vallavalitsusele ettepanekuid nende muutmiseks. § 39. Õigusaktide algatamine Haaslava valla elanike poolt 1. Vähemalt ühel protsendil valla hääleõiguslikel elanikel on õigus algatada vallavolikogu määruste või otsuste, vallavalitsuse määruste või korralduste vastuvõtmist, muutmist või kehtetuks tunnistamist. 2. Käesoleva paragrahvi punktis 1 ettenähtud algatus vormistatakse kirjalikult vastava eelnõuna ja allkirjastatakse taotlust esitavate või toetavate valla elanike poolt. Kui vallavolikogu pädevusse kuuluv algatatud küsimus esitatakse vallavalitsusele, edastatakse see ühe kuu jooksul vallavolikogule koos omapoolse seisukohaga. § 40. Kehtetu Haaslava Vallavolikogu 16. detsembri 1999. a määrus nr 4, jõustunud 20. detsembril 1999. a. VIII. HAASLAVA VALLA VARA § 41. Vallavara mõiste 1. Haaslava valla vara on valla kui kohaliku omavalitsusüksuse omandis olevad kinnis- ja vallasasjad ning valla varalised õigused ja kohustused. 2. Valla eelarvesse laekuvad maksud ja valla kasuks seatud reaalkoormatistest tulenevad võlad loetakse valla varaks neile nõudeõiguse tekkimise päevast. 3. Vallavara kohta peetakse vallavalitsuse raamatupidamises ühtset ja avalikku registrit. 4. Valla osalemise äriühingutes ja fondides otsustab vallavolikogu. § 42. Vallavara valitsemine ja kasutamine 1. Vallavara valitsejad on vallavolikogu, vallavalitsus, selle struktuuriüksus või kohaliku omavalitsuse asutus. 2. Vallavara kasutajaks võib seaduses ja vallavolikogu kehtestatud korras olla kolmas isik. 3. Vallavara valitsejad ja kasutajad peavad tagama vallavara korrashoiu ja otstarbekohase kasutamise ning on vastutavad vallavara säilimise eest. § 43. Haaslava valla eelarve tulud ja kulud 1. Valla eelarve tulud on: 1.1. laekumised maksudest; 1.2. omanikutulu valla osalusega äriühingutest, laekumised kohaliku omavalitsuse asutustest ja vallavarast; 1.3. rahalised toetused ja sihtotstarbelised laekumised; 1.4. laenud ja intressid; 1.5. muud laekumised. 2. Valla eelarve kulud on assigneeringud: 2.1. seadusega pandud kohustuste täitmiseks; 2.2. lepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks; 2.3. muude valla vajaduste finantseerimiseks; 2.4. reservfondi moodustamiseks vähemalt 1% ulatuses eelarve kuludest. 3. Valla eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. § 44. Haaslava valla eelarve koostamine ja tasakaalustamine 1. Valla eelarve koostamise aluseks on valla arengukava. Eelarve koostamise korra kehtestab vallavolikogu. 2. Eelarvesse lülitatakse kõik valla tulud ja kulud. Eelarve peab olema tasakaalus. Iga ettepanek eelarve või selle projekti muutmiseks või tagasilükkamiseks tuleb esitada koos põhjendatud tulude või kulude muudatuste reaalsete katteallikate äranäitamisega. 3. Valla eelarve projekti koostamist juhib volikogu poolt moodustatud eelarvekomisjon. Vallavalitsuse raamatupidamine teatab eelseisva eelarveaasta majandusliku ja sotsiaalse arengu prognoosi põhjal igale eelarveliste vahendite kasutajale tema kulude piirsumma. Vahendite kasutajad esitavad oma täpsustused ja vastulaused koos valla arengukava vastava osa täpsustamise või muutmise ettepanekutega. 4. Valla eelarve tulude ja kulude tasakaalustamiseks võib vallavalitsus teha vallavolikogule ettepaneku laenu võtmiseks, vallavara müügiks enampakkumisel või valla võlatähtede emiteerimiseks. 5. Eelarve täitmise aruande kinnitab vallavolikogu hiljemalt eelarveaastale järgneva aasta 1. juuniks, olles eelnevalt ära kuulanud revisjonikomisjoni vastava arvamuse ja audiitori arvamuse aruande kohta. Eelarve täitmise aruanne avalikustatakse analoogiliselt vallavolikogu määrustega. Haaslava Vallavolikogu 16. detsembri 1999. a määrus nr 4, jõustunud 20. detsembril 1999. a. § 45. Haaslava valla majandustegevus 1. Valla majandustegevus on: 1.1. osalemine ettevõtluses; 1.2. tehingud vallavaraga; 1.3. ajutiselt vabadelt eelarvevahenditelt intressi saamine; 1.4. fondide ja sihtkapitalide moodustamine ja nende vahendite suunamine. 2. Vallavara kasutajate majandustegevus ei tohi rikkuda vastava tegevusala vaba konkurentsi põhimõtteid. 3. Käesoleva põhimääruse paragrahvi 42 punktis 1 loetletud vallavara valitsejad võivad oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid füüsiliste ja juriidiliste isikutega seadusega ja vallavolikogu kehtestatud korras. § 46. Haaslava valla kohalikud maksud ja koormised 1. Kohalikud maksud ja maksumäärad kehtestab seaduse alusel vallavolikogu enne valla eelarve kinnitamist või muutmist ja need rakendatakse koos eelarvega. 2. Vallavolikogul on õigus kehtestada koormisi füüsilistele ja juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks valla territooriumil kehtestatud heakorraeeskirja täitmiseks. IX. HAASLAVA VALLA ARENGUKAVA JA PLANEERINGUTE ÜLDPÕHIMÕTTED § 47. Valla arengukava, selle vastuvõtmine ja muutmine 1. Haaslava valla arengukava on dokument, mis sisaldab Haaslava valla kui kohaliku omavalitsusüksuse majandusliku ja sotsiaalse olukorra ning keskkonnaseisundi analüüsi, kavandab pikemaajalist tegevust ning valla edasise arengu suundi ja eelistusi. Haaslava Vallavolikogu 16. detsembri 1999. a määrus nr 4, jõustunud 20. detsembril 1999. a. 2. Arengukava on aluseks: 2.1. valla eelarve koostamisele; 2.2. investeeringute kavandamisele ja nende jaoks vahendite taotlemisele; 2.3. eelarveaastast pikemaks perioodiks laenude võtmisele ja võlakirjade emiteerimisele; 2.4. valla üldplaneeringule; 2.5. valla arengut mõjutada võivate otsustuste tegemisele ja õigusaktide vastuvõtmisele vallavolikogu ja vallavalitsuse poolt. Haaslava Vallavolikogu 16. detsembri 1999. a määrus nr 4, jõustunud 20. detsembril 1999. a. 3. Vallal peab olema volikogu kinnitatud arengukava vähemalt kolmeks järgnevaks aastaks. Kui vald võtab varalisi kohustusi pikemaks perioodiks kui kolm aastat, peab ka arengukavaga olema hõlmatud vähemalt sama pikk periood. Haaslava Vallavolikogu 16. detsembri 1999. a määrus nr 4, jõustunud 20. detsembril 1999. a. 4. Valla arengukava ja selle muutmise eelnõu avalikustatakse enne selle vastuvõtmist vähemalt ühe kuu jooksul Haaslava vallamajas ja Roiu raamatukogus. Haaslava Vallavolikogu 16. detsembri 1999. a määrus nr 4, jõustunud 20. detsembril 1999. a. § 48. Haaslava valla üldplaneering Valla üldplaneering on valla funktsioonide täitmise tagamiseks välja töötatud terviklik maakasutusplaan, mille kehtestab volikogu riigi õigusaktides ning volikogu määrustes ja otsustes sätestatud nõudeid arvestades. § 49. Ehitamine Haaslava vallas 1. Ehitamine Haaslava vallas on: 1.1. ehitise püstitamine maa peale ja maapõue; 1.2. olemasoleva ehitise laiendamine juurde-, peale- ja allaehitamise teel; 1.3. ehitise konstruktsioonide, ruumijaotuse või välisilme konstruktsiooniline muutmine; 1.4. tehnoloogilise ümberseadistamisega seotud ehitus- ja paigaldustööde tegemine; 1.5. ehitise lammutamine. 2. Ehitamise aluseks vallas on valla üldplaneering ja detailplaneeringud. Ehitamist reguleeritakse planeerimis- ja ehitusseadusega, valla ehitusmäärusega ning muude Eesti Vabariigi ja Haaslava valla õigusaktidega. § 50. Haaslava valla kultuuriväärtuste kaitse 1. Valla omavalitsusorganite ülesanne on tagada valla territooriumil asuvate ajaloo-, ehitus-, arheoloogia-, kunsti- ja muude mälestiste ning väärtuste säilimine sõltumata nende omandusest või kasutusvaldusest. 2. Kaitset vajavate objektide väljaselgitamine ja vastavate piirangute seadmine toimub Eesti Vabariigi ja Haaslava valla õigusaktides sätestatud korras. § 51. Keskkonnakaitse Valla omavalitsusorganite ülesanne on tagada tervislik elukeskkond, valla territooriumil asuvate ja kaitstavate looduslike koosluste ja üksikobjektide säilimine. X. HAASLAVA VALLA VÄLISSUHTED § 52. Haaslava valla välissuhete korraldamise alused 1. Vallal on õigus iseseisvalt astuda kohalikke omavalitsusi ühendavate rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd. 2. Rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks astumise või nendest lahkumise, samuti nendes valla esindamise küsimuse otsustab vallavolikogu. 3. Valla omavalitsusorganitel on õigus vabalt arendada vastastikku huvipakkuvat ja kasulikku koostööd kõikide omavalitsustega Eestis ja väljaspool Eesti Vabariiki. § 53. Haaslava valla regionaalne koostöö 1. Haaslava vald arendab vastastikku huvipakkuvat ja kasulikku koostööd eelkõige teiste Tartumaa valdadega ning teiste koostööpartneritega piirkonnas, ta otsib ja sõlmib uusi koostöösidemeid valla arengu ja elanike huvides. 2. Haaslava valla omavalitsusorganite, valla asutuste või nende volitatud esinduste või isikute sõlmitud välislepingud kuuluvad läbivaatamisele ja kinnitamisele vallavolikogus, kui nende täitmisega kaasnevad täiendavad kohustused valla eelarvest. XI. LÕPPSÄTTED § 54. Haaslava valla põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine 1. Põhimääruse võtab vastu või muudab vallavolikogu. 2. Põhimäärus või selles tehtud muudatus võetakse vastu volikogu koosseisu häälteenamusega.