Legislator Case Law & Legislation
702189 EE

Majandus- ja kommunikatsiooniminister — Raadiokutsungite moodustamise ja väljastamise kord

1 Articles / Provisions · Estonia
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Statutory Text (1 Articles)

Majandus- ja kommunikatsiooniminister — Raadiokutsungite moodustamise ja väljastamise kord

Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 10.04.2001 nr 37 (RTL 2001, 48, 673) 20.04.2001 13.01.2004 nr 11 (RTL 2004, 7, 95) 26.01.2004 Määrus kehtestatakse «Telekommunikatsiooniseaduse» (RT I 2000, 18, 116) paragrahvi 66 lõike 4 alusel. §1. Üldsätted (1) Raadiokutsungit (edaspidi kutsung) kasutatakse sõnumi või raadiosaateseadme (edaspidi raadiosaatja) identifitseerimiseks. (2) Kutsungi edastamiseks on soovitatav kasutada üht järgmistest moodustest: 1) amplituud- või sagedusmoduleeritud kõnet; 2) rahvusvahelist Morse koodi; 3) telegraafikoodi või 4) teisi Rahvusvahelise Telekommunikatsiooniliidu põhikirja ja konventsiooni täiendavate raadioeeskirjade poolt soovitatavaid mooduseid. §2. Kutsungite jaotus moodustajate alusel Kutsungid jaotuvad: 1) Sideameti poolt moodustatavad kutsungid; 2) kasutaja poolt moodustatavad kutsungid. §3. Kutsungite moodustamine (1) Kutsung moodustatakse numbrite 0, 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8 ja 9 või 26-tähelise tähestiku tähtede A, B, C, D, E, F, G, H, I, J, K, L, M, N, O, P, Q, R, S, T, U, V, W, X, Y ja Z kombinatsioonist. (2) Käesoleva määruse paragrahvi 4 lõigete 3, 4 ja 12 ning paragrahvi 5 lõike 7 alusel moodustatud kutsungites võib kasutada ka eesti tähestiku tähti. (3) Raadiosaatjad, mis on avatud rahvusvahelisele sidele, amatöörraadiojaamad ja teised raadiosaatjad, mis võivad tekitada raadiohäireid väljaspool Eesti territooriumi, välja arvatud raadio- ja televisiooniringhäälingusaatjad ja tähistuspunktidena maastikul raadiospordi (peilimisjooksu) võistlustel kasutatavad amatöörraadiomajakad, peavad omama kutsungit Eesti rahvusvahelisest kutsungite seeriast ESA-ESZ. (4) Vastavalt käesolevale korrale võib Eesti rahvusvahelise kutsungite seeria kolmanda sümbolina kasutada numbrit. (5) Liikuva mereside raadiosaatja tunnuskood (Maritime Mobile Service Identity, MMSI) ja selektiivkutsung moodustatakse üldjuhul numbritest. [RTL 2001, 48, 673 - jõust. 20.04.2001] §4. Sideameti poolt moodustatavad kutsungid (1) Amatöörraadiojaamade, välja arvatud tähistuspunktidena maastikul raadiospordi (peilimisjooksu) võistlustel kasutatavad amatöörraadiomajakad, kutsung moodustatakse eesliitest ES ja amatöörraadiojaama registreeritud asukohale vastavast ühest numbrist (vastavalt käesoleva määruse lisas 1 toodud Eesti Vabariigi territooriumi tinglikule piirkondlikule jaotusele) ning kuni kolmetähelisest järelliitest vastavalt järgnevale jaotusele: 1) ühetäheline järelliide seeriast A-Z ühiskasutusega amatöörraadiojaamadele; 2) kahetäheline järelliide seeriast AA . . . ZZ Euroopa Postiside ja Telekommunikatsiooni Administratsioonide Konverentsi Euroopa Raadiosidekomitee (CEPT/ERC) soovitusele T/R 61-01 vastavatele isiklikuks kasutamiseks ettenähtud amatöörraadiojaamadele, mille kasutajale on omistatud rahvuslik kvalifikatsiooniklass A, ning ühiskasutusega amatöörraadiojaamadele; 3) kolmetäheline järelliide seeriatest AAA . . . RZZ (välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 5, 6, 7 ja 8 toodud järelliited) CEPT/ERC soovitusele T/R 61-01 vastavatele isiklikuks kasutamiseks ettenähtud amatöörraadiojaamadele, mille kasutajale on omistatud rahvuslik kvalifikatsiooniklass B; 4) kolmetäheline järelliide seeriast TAA . . . ZZZ (välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 11 ja 12 toodud järelliited) CEPT/ERC soovitusele T/R 61-01 vastavatele isiklikuks kasutamiseks ettenähtud amatöörraadiojaamadele, mille kasutajale on omistatud rahvuslik kvalifikatsiooniklass C; 5) kolmetäheline järelliide seeriast RVA-RVZ sõnaliselt toimivatele amatöörvahendusjaamadele sagedusalas 144-146 MHz; 6) kolmetäheline järelliide seeriast RUA-RUZ sõnaliselt toimivatele amatöör-vahendusraadiojaamadele sagedusalas 432-438 MHz; 7) kolmetäheline järelliide seeriast RSA-RSZ sõnaliselt toimivatele amatöör-vahendusraadiojaamadele sagedusalas 1296-1300 MHz; 8) kolmetäheline järelliide seeriast RWA-RWZ digitaalselt toimivatele amatöör-vahendusraadiojaamadele; 9) kolmetäheline järelliide SAT amatöör-satelliitside amatöör-vahendusraadiojaamadele; 10) kolmetäheline järelliide SIX amatöörraadiomajakatele sagedusalas 50-52 MHz; 11) kolmetäheline järelliide VHF amatöörraadiomajakatele sagedusalas 144-146 MHz; 12) kolmetäheline järelliide UHF amatöörraadiomajakatele sagedusalas 432-435 MHz; 13) kolmetähelised järelliited seeriast SHA-SHZ amatöörraadiomajakatele sagedusalas 1,296-10,5 GHz. (2) [käesolevast tekstist välja jäetud] (3) Raadioringhäälingu saatja kutsung vastab ringhäälinguloal toodud raadioprogrammi nimetusele. (4) Televisiooniringhäälingusaatja kutsung vastab ringhäälinguloal toodud teleprogrammi nimetusele, mida võib edastada graafilises vormis telejaama logona. (5) Raadiosideliini raadiosaatja, mis töötab raadiosagedusalades alla 28 000 kHz kutsung moodustatakse eesliitest ES ja ühetähelisest järelliitest, millele järgneb kaks numbrit. Esimese numbrina ei kasutata numbreid 0 ja 1. (6) Vee- ja õhusõidukiga side pidamiseks kasutatava paikse maapealse raadiosaatja kutsung moodustatakse eesliitest ES ja ühetähelisest järelliitest, millele järgneb kuni kolm numbrit. Esimese numbrina ei kasutata numbreid 0 ja 1. (7) Veesõiduki raadiosaatja kutsung moodustatakse: 1) eesliitest ES ja kahetähelisest järelliitest või 2) eesliitest ES ja kahetähelisest järelliitest, millele järgneb üks number (välja arvatud numbrid 0 ja 1) või 3) raadiotelefoni kasutavate laevajaamade korral eesliitest, ES, millele järgneb neli numbrit, esimese numbrina ei kasutata numbreid 0 ja 1 või 4) eesliitest ES ja ühetähelisest järelliitest, millele järgneb neli numbrit, esimese numbrina ei kasutata numbreid 0 ja 1. (8) Liikuva mereside raadiosaatjate selektiivkutsung moodustatakse: 1) veesõidukiga side pidamiseks kasutatavale paiksele maapealsele raadiosaatjale neljakohalisest numbrist vahemikus 5670 kuni 5679; 2) veesõiduki raadiosaatjale viiekohalisest numbrist vahemikus 56700 kuni 56799; 3) Eestis registreeritud veesõidukite raadiosaatjate grupile viiekohalisest numbrist 55555. (9) Liikuva mereside raadiosaatja tunnuskood (MMSI) moodustatakse: 1) veesõiduki raadiosaatjale eesliitest 276 ja kuuest numbrist koosnevast järelliitest, mis lõpeb: a) kombinatsiooniga 000 ülemaailmselt üldkasutatavast telekommunikatsioonivõrgust automaatse juurdepääsu võimalusega veesõiduki raadiosaatjale; b) kombinatsiooniga 00 või 0 regionaalse või riigisisese juurdepääsu võimalusega veesõiduki raadiosaatjale; c) muude numbritega kõigile teistele veesõidukite raadiosaatjatele, välja arvatud käesoleva lõike punkti 4 alusel moodustatud tunnuskoodid; 2) Eestis registreeritud veesõidukite raadiosaatjate grupile eesliitest 0276 ja viiest numbrist koosnevast järelliitest; 3) veesõidukiga side pidamiseks kasutatavale paiksele maapealsele raadiosaatjale eesliitest 00276 ja neljast numbrist koosnevast järelliitest, sealhulgas veesõiduki automaatse identifitseerimissüsteemi (AIS) paiksele maapealsele raadiosaatjale eesliitest 00276 ja järelliitest numbrivahemikus 6000 kuni 6299; 4) õppeotstarbel kasutatava veesõiduki raadiosaatjale eesliitest 276 ja kuuest numbrist 99X 99Y koosnevast järelliitest, kus: X – mereside õppeasutusele omistatud number vahemikus 1 kuni 9 ja Y – õppeotstarbel kasutatava veesõiduki raadiosaatjale omistatud number vahemikus 1 kuni 9. (10) Õhusõiduki raadiosaatja kutsung moodustatakse eesliitest ES ja kolmetähelisest järelliitest, välja arvatud purilennukid, mille kutsungi järelliide moodustatakse neljast numbrist. (11) Õhusõiduki raadiosaatja kutsungi järelliide vastab Lennuameti poolt väljastatud õhusõiduki registreerimistunnusele. (12) Liikuva maaside raadiosaatja kutsung moodustatakse kuni kümnest tähest ja nendele järgnevatest numbritest. [RTL 2004, 7, 95 - jõust. 26.01.2004] §5. Raadiosaatja kasutaja poolt moodustatavad kutsungid (1) Veesõiduki päästevahendi raadiosaatja kutsung moodustatakse veesõiduki, mille juurde päästevahend kuulub, raadiosaatja kutsungist, millele järgneb kaks numbrit (kui veesõiduki raadiosaatja kutsung lõpeb tähega, siis esimese numbrina ei kasutata numbreid 0 ja 1). (2) Veesõiduki avariipoi kutsung moodustatakse Morse tähestiku B tähest ja/või veesõiduki, mille juurde avariipoi kuulub, kutsungist. (3) Õhusõiduki päästevahendi raadiosaatja kutsung moodustatakse õhusõiduki, mille pardal päästevahend asub, raadiosaatja kutsungist, millele järgneb üks number, välja arvatud numbrid 0 ja 1. (4) Raadiotelefoni kasutava raadiosaatja kutsung moodustatakse: 1) veesõidukiga side pidamiseks kasutatavale paiksele maapealsele raadiosaatjale veesõidukiga side pidamiseks kasutatava paikse maapealse raadiosaatja kutsungist või kaldajaamade registris (List of Coast Stations) toodud asukoha geograafilisest nimetusest, millele järgneb sõna RADIO või mõni teine asjakohane identifitseerimissõna; 2) veesõiduki raadiosaatjale veesõiduki raadiosaatja kutsungist või veesõiduki registreerimisnimest või veesõiduki raadiosaatja selektiivkutsung; 3) veesõiduki päästevahendi raadiosaatjale veesõiduki päästevahendi raadiosaatja kutsungist või veesõiduki, mille juurde päästevahend kuulub, nimest, millele järgneb kaks numbrit; 4) veesõiduki avariipoile veesõiduki, mille juurde avariipoi kuulub, nimest; 5) õhusõidukiga side pidamiseks kasutatavale raadiosaatjale lennuvälja nimest või asukoha geograafilisest nimetusest, millele järgneb vajaduse korral raadiosaatja kasutusotstarvet kirjeldav sõna; 6) õhusõiduki raadiosaatjale õhusõiduki raadiosaatja kutsungist, millele võib eelneda õhusõiduki omaniku või tüübi nimetus, või lennuettevõtja nimetusest (word designating the airline), millele järgneb lennunumber (flight identification number); 7) ainult liikuvale lennusidele reserveeritud sagedusalades võib raadiotelefoni kasutavale õhusõidukile moodustada kutsungi muul viisil, kui käesoleva lõike punktis 6 toodud, juhul kui on saavutatud valitsustevaheline kokkulepe ja sellised kutsungi moodustamise viisid on rahvusvaheliselt teada; 8) õhusõiduki päästevahendi raadiosaatjale õhusõiduki päästevahendi raadiosaatja kutsungist. (5) Amatöörraadiojaama kasutamisel ajutiselt väljaspool kutsungi eesliitega määratud piirkonda moodustatakse kutsung amatöörraadiojaama kutsungist, millele järgneb eraldusmärk «/» (sõnaliselt «murd») ja ajutisele kasutuskohale vastav piirkonna numbriline tähis (vt käesoleva määruse lisas 1). (6) Amatöörraadiojaama kasutamisel liikuva jaamana moodustatakse kutsung amatöörraadiojaama kutsungist, millele järgneb eraldusmärk «/» (sõnaliselt «murd») ja kuni kaks tähte: 1) MM ( Maritime Mobile) - juhul kui amatöörraadiojaama kasutatakse veesõiduki pardal selle viibimisel rahvusvahelistes vetes; 11) AM (Airborne Mobile) - juhul kui amatöörraadiojaama kasutatakse isiklikus kasutuses oleva õhusõiduki pardal; 2) M (Mobile) - juhul kui amatöörraadiojaama kasutatakse sõidukitel, mida ei ole nimetatud käesoleva lõike punktides 1 ja 11; 3) P (Portable) - juhul kui amatöörraadiojaama kasutatakse käsijaamana. (61) Amatöörraadiomajaka, mida kasutatakse tähistuspunktina maastikul raadiospordi (peilimisjooksu) võistlustel, kutsung moodustatakse eesliitest MO ja sellele järgneda võivatest sümbolitest E, I, S, H, 5 või T. (7) Liikuva maaside raadiosaatja kutsung moodustatakse ühest sõnast ja sellele järgnevatest numbritest. [RTL 2001, 48, 673 - jõust. 20.04.2001] §6. Sideameti poolt moodustatavate kutsungite väljastamine (1) Sideameti poolt moodustatavad kutsungid väljastatakse: 1) amatöörraadiojaamadele amatöörraadiojaama tööloal; 2) raadioringhäälingusaatjatele, raadiosagedusalades alla 28 000 kHz töötavatele raadiosideliini raadiosaatjatele, standardaja- ja sagedussignaali saatjatele ja liikuva maaside raadiosaatjatele, mis töötavad ühiskasutusega raadiosageduskanalitel või mille tehnilise loa taotleja avaldab soovi kutsungi väljaandmiseks, vastava raadiosaateseadme kasutamise loal; 3) veesõidukite raadiosaatjatele veesõiduki raadioloal; 4) õhusõidukite raadiosaatjatele õhusõiduki raadioloal; 5) selektiivkutsungina liikuva mereside raadiosaatjatele, mis kasutavad veesõidukiga side pidamisel selektiivväljakutseseadmeid, vastava raadiosaateseadme kasutamise loal ja veesõiduki raadioloal; 6) liikuva mereside tunnuskoodina liikuva mereside raadiosaatjatele, mille identifitseerimiseks veesõidukiga side pidamisel kasutatakse liikuva mereside tunnuskoodi, vastava raadiosaateseadme kasutamise loal või veesõiduki raadioloal. (2) Raadiosideliini raadiosaatjale, mis kasutab rahvusvahelises sides rohkem kui ühte raadiosageduskanalit, võib väljastada igale raadiosageduskanalile eraldi kutsungi. (3) Veesõidukitega side pidamiseks kasutatavale paiksele raadiosaatjale väljastatakse üks kutsung kõigi raadiosageduskanalite kohta. (4) Amatöörraadiojaamale väljastatakse uus kutsung juhul, kui muutub amatöörraadiojaama kasutaja raadioamatööri kvalifikatsiooniklass või amatöörraadiojaama registreeritud asukoht. 1 Rahvusvahelise Telekommunikatsiooniliidu põhikirja ja konventsiooni täiendavad raadioeeskirjad artikkel S 19 ja lisa S 42 §7. Rakendussätted (1) Enne käesoleva määruse jõustumist väljastatud kutsungid kehtivad varem väljastatud kujul, kui see ei ole vastuolus käesoleva määruse paragrahvi 4 lõikega 1. Vastuolu korral viiakse kutsung vastavusse käesoleva määrusega. (2) Käesoleva määruse paragrahvi 4 lõike 1 punktile 1 vastava ühetähelise järelliitega kutsungi väljastamiseks Sideameti poolt on vajalik taotleja eelnev kooskõlastus Eesti Raadioamatööride Ühinguga (ERAÜ). Varem väljastatud ühetähelise järelliitega kutsungid jäävad kehtima. (3) Enne 2004. aasta 1. jaanuari väljastatud õppeotstarbel kasutatav tunnuskood (MMSI) kehtib tehnilise loa kehtivusaja lõpuni. Tehnilise loa kehtivusaja lõppemisel taotletakse kutsungit käesolevas määruses kehtestatud korras. [RTL 2004, 7, 95 - jõust. 26.01.2004] Teede- ja sideministri 10. aprilli 2001. a määruse nr 37 lisa [RTL 2001, 48, 672 - jõust. 20.04.2001] EESTI TERRITOORIUMI TINGLIK PIIRKONDLIK JAOTUS AMATÖÖRRAADIOJAAMADE KUTSUNGITE MOODUSTAMISEKS Number Piirkond 0 Hiiu maakond, Saare maakond 1 Tallinn 2 Harju maakond, välja arvatud Tallinn 3 Lääne maakond, Rapla maakond, Järva maakond 4 Lääne-Viru maakond, Ida-Viru maakond 5 Tartu maakond, Jõgeva maakond 6 Põlva maakond, Valga maakond, Võru maakond 7 Viljandi maakond 8 Pärnu maakond 9 Üleriigiline, kasutamiseks ainult Eesti Raadioamatööride Ühingu poolt

Need to analyze how this provision applies to your matter?

Cross-reference this statute against case law, commentaries, and related legislative provisions inside Legislator AI.

Open in Legislator →