Põlva Linnavolikogu — Põlva linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2001-2012. a kinnitamine — KO, 50, 943

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322) paragrahvi 6 lõike 1 ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (RT I 1999, 25, 363; 2000, 39, 238; 102 670) paragrahvi 4 lõigete 1 ja 2 alusel Põlva Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada «Põlva linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2001.–2012. aastaks» (juurde lisatud). 2. Määrus jõustub 10. mail 2001. a. Volikogu esimehe asendaja Aavo HELEKIVI Kinnitatud Põlva Linnavolikogu 3. mai 2001. a määrusega nr 11 PÕLVA LINNA ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ARENGUKAVA 2001–2012. A 1. SISSEJUHATUS Käesoleva töö põhieesmärk on kirjeldada Põlva linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni (ÜVK) olukorda, hinnata veemajanduse arendamisvajadust linna huvidest lähtudes ning koostada veevarustuse ja kanalisatsiooni perspektiivskeemid. Arengukava tugineb Taani firma RAMBOLL koostatud Põlva linna veemajanduse arendamise tasuvusuuringule (Small municipalities investment programme. Water sector – Feasibility study). Lisaks tasuvusuuringus käsitletud linna piirkondadele on põgusalt käsitletud ka linnaga külgnevaid, kuid linnapiiridest väljajäävaid asulaid – Mammaste küla ja Rosma küla. Töö käigus küsiti veetarbimise ja kanaliseeritavate heitveekoguste andmeid linnas vee- ja kanalisatsiooniteenust osutavatelt ettevõtetelt. Saadud andmed osutusid mõningates valdkondades vastukäivateks. Eriti suur lahknevus kerkis esile tekkiva ja puhastisse jõudva heitveekoguse võrdlemisel. Seetõttu ei saa arengukava koostaja võtta endale vastutust töös esinevate võimalike vigade või ebatäpsuste eest. Arengukavaga samaaegselt koostas firma RAMBOLL Põlva linna veevõrgu hüdraulilise mudeli. 2. ÜLDIST 2.1. PÕLVA ELANIKKOND Põlva linna elanike arv on viimase kümne aasta jooksul veidi vähenenud ning moodustab käesoleval ajal ca 6800 inimest. Elanike arvu vähenemine on seotud suhteliselt kõrge tööpuuduse tasemega. Aasta 1998 1991 1993 1995 1996 1997 1998 1999 2000 Elanike arv 7038 7232 7309 7366 6935 6851 6727 6760 6800 Viimastel aastatel on elanike arv stabiliseerunud. Tulevikus elanikkonna kasvu ette näha ei ole. 2.2. PÕLVA TÖÖSTUSETTEVÕTTED Põlva suurimad tööstusettevõtted, kus on oma veevärk ja kanalisatsioon on järgmised: AS Põlva Piim varustab veega ettevõtteid Külmari, Varu, TODAS vorstitsehh, Favora tanklat ja kauplust ning ca 330 elanikku; AS Põlva KEK varustab veega ettevõtteid Räpina Leib, Varu puidutööstus, Põlva Mehtrans ja Põlva Päästeametit ning ca 430 elanikku; EPT Energia OÜ varustab veega AS Lindegaard Eesti kartongivabrikut ning ca 140 elanikku; AS Põlva teed varustab veega ca 90 elanikku. AS Põlva Vesi ühisveevärgist saab vett AS NYCOMED SEFA. 3. VEEVARUD 3.1. PINNAVESI Põlva linna läbib Orajõgi. Jõeoru laius on 500…600 m ja sügavus umbes 30 m. Puhkeotstarbelisel eesmärgil rajati 1967. aastal Orajõele veehoidla pindalaga ca 45 ha ja mahuga ca 670 tuh m3. Veehoidla laius on 350…400 m, pikkus ca 1500 m ja keskmine sügavus 1,5 m (maks ca 3,2 m). 3.2. HÜDROGEOLOOGIA Praegu kasutusel olevad veevarud asuvad kahes vettkandvas kihis, mis paiknevad ülemises/keskmises ja keskmises/alamas devoni liivakivimis. Need on tartu veehorisont, mis asub sügavusel ca 100 kuni 150 m ja pärnu veehorisont, mis asub sügavusel ca 230 kuni 300 m maapinnast. Kahte vettkandvat kihti eraldab savist ja merglist vettpidav kiht. Languse suund, nagu Eestis üldiselt, on põhjast lõunasse. Geoloogiline ehitus on järgmine: Kvaternaar/moreenkihid – liiv, liivsavi, savi jne 0 kuni 30 m Devoni/liivakivi savi ja liivsavi vahekihtidega 30 kuni 80 m Devoni/liivsavi savi ja liivakivi vahekihtidega 80 kuni 100 m Devoni/Tartu liivakivid 100 kuni 150 m Devoni/dolomiitsed merglid ja savid liivakivi vahekihtidega 150 kuni 230 m Devoni/Pärnu liivakivid 230 kuni 300 m Siluri/lubjakivid savi vahekihtidega üle 300 m Staatiline veepind mõlemas veehorisondis on võrdlemisi kõrge: 15 kuni 25 m sügavusel maapinnast. Madalad erakaevud võtavad vett ülemistest moreenikihtidest. 3.3. KINNITATUD PÕHJAVEEVARUD Põlva linna põhjaveevarusid on küllaltki põhjalikult uuritud. Peamine töö selles valdkonnas on 1989. a TÜ Eesti Geoloogia poolt teostatud Põhjaveevarude eeluuring Põlva linna veevarustuseks. Töös hinnati põhjaveevarusid neljas veehaarde piirkonnas: Piiri, Mammaste, Rosma ja Ähnioru ning esitati linna perspektiivsete veehaarete skeem. Linna perspektiivseks veevarustuseks nähti ette Piiri veehaarde (4 tartu ja 4 pärnu veehorisondi puurkaevu) ja Ähnioru veehaarde (lisaks sel ajal olemasolevale pärnu veehorisondi kaevule 3 tartu ja 2 pärnu veehorisondi puurkaevu) rajamist. Kavakohaselt rajati vaid 1 tartu ja 1 pärnu veehorisondi puurkaev Piiri veehaardes ja 1 tartu veehorisondi puurkaev Ähnioru veehaardes. Kokku kasutatakse Põlva linnas 15 puurkaevu, millest 7 saavad vee tartu ning 8 pärnu veehorisondist. Lisaks on käesoleval ajal mittekasutatav puurkaev Põlva Linavabrikul (tartu), AS-l Põlva Piim (tartu) ja AS-l Põlva Vesi (pärnu). Linavabriku puurkaevu kohta andmed puuduvad. Nii ülem-keskdevoni veekompleksi avavate puurkaevude (tartu veehorisont) kui keskdevoni-siluri veekompleksi avavate puurkaevude (pärnu veehorisont) kohta on andmed esitatud lisas 1. Põlva linna veehaaretele on kinnitatud põhjaveevarud 2016. aastani alljärgnevalt: – Ülem-keskdevoni veekompleks (D3-2) Ähnioru 2100 m3 ööpäevas Piiri 1800 m3 ööpäevas Kokku 3900 m3 ööpäevas – Keskdevoni-siluri veekompleks (D2–S) Ähnioru 3500 m3 ööpäevas Piiri 3500 m3 ööpäevas Kokku 7000 m3 ööpäevas Lisaks Piiri ja Ähnioru kinnitatud põhjaveevarudele on piisavalt suured varud ka Mammaste ja Rosma piirkonnas, kus on tartu veehorisondi kinnitatud varudeks vastavalt 1200 ja 800 m3/d. 3.4. PÕHJAVEE KVALITEET Alljärgnevas tabelis on toodud Põlva linna puurkaevude viimastel aastatel tehtud veekvaliteedi analüüside keskmised näitajad tartu veehorisondist toituvate ja pärnu veehorisondist toituvate kaevude kohta. Keskmise arvutuseks kasutatud veeanalüüsid on esitatud lisades 2 ja 3. Raudteejaama puurkaevu (sügavus 205 m) geoloogilise läbilõike kohta puuduvad täpsemad andmed, kuid veeanalüüside näitajad lubavad oletada mõlema veehorisondi segunemist kaevus. Veeanalüüside keskmiste näitajate arvutamisel raudteejaama kaevu arvestatud ei ole. Puurkaevude veeanalüüside keskmised näitajad Tabel 1 Näitaja Mõõtühik Veeanalüüside keskmised näitajad Eesti joogiveestandardi kvaliteediklassid Euroopa Liidu nõuded* tartu pärnu väga hea hea rahuldav Värvus kraad 10 9 5 15 25 Tarbijale vastuvõetav Hägusus NHÜ 2 6 1 2 5 Lõhn pall 1 1 1 2 2 Maitse pall 0 1 1 2 2 PH 7,4 7,4 6,5–8,5 6,0–9,0 6,0–9,0 6,5–9,5 Ammoonium mg/dm3 0,1 0,3 0 0,5 1,0 0,5 Nitritid mg/dm3 0,003 0,004 0 0,010 0,100 0,5 Nitraadid mg/dm3 0,75 0,47 1,0 10,0 45,0 50 Permangan. hapnikutarve mgO2/dm3 0,72 1,16 1,0 2,0 4,0 5,0 Üldkaredus mg-ekv/dm3 5,0 8,4 5,0 7,0 10,0 – Üldraud mg/dm3 0,52 1,59 0,10 0,30 1,00 0,2 Kloriidid mg/dm3 3 129 100,0 250,0 350,0 250 Sulfaadid mg/dm3 3 275 100,0 250,0 500,0 250 Kuivjääk mg/dm3 306 770 1000 1000 1500 – Fluor mg/dm3 0,1 0,9 1,5 1,5 * Vastavalt EL direktiivile 98/83/EC on tabelis märgitud piirsisaldused soovituslikud, v.a nitriti, nitraadi ja fluoriidi osas, mis on kohustuslikud. Ülemisest, tartu veehorisondist võetav vesi vastab üldjuhul Eesti joogiveestandardile. Üldkaredus ja rauasisaldus on ettenähtud piirides. Vee lõhn annab tunnistust H2S gaasi olemasolust. Täheldatud on asjaolu, et reeglina on rauasisaldus suurem puurkaevudes, mida kasutatakse vähe. Intensiivse kasutusega puurkaevudes on üldraua sisaldus reeglina 0,1 mg/l lähedal. Kuna Põlva linna tartu veehorisondi kaevud on vastavalt geoloogilisele läbilõikele nõrgalt kuni keskmiselt kaitstud, siis võib põhjaveekiht olla mõjutatud pinnavee infiltratsioonist. Seni siiski puurkaevude vee reostumist täheldatud ei ole. Vastavalt eelpool nimetatud TÜ Eesti Geoloogia uurimusele kaitseb tartu veehorisondi põhjavett reostumise eest veevool ülemises pinnaseveekihis, mis uhub reostuse ära. Pärnu veehorisondi vee kvaliteet ei täida Eesti joogiveestandardi nõudeid. Vee rauasisaldus ja hägusus ületavad lubatud piire ning vee lõhna-, maitseomadused ja karedus ning sulfaatide sisaldus on kõik piirnäitajate lähedal. Samuti sisaldub vees H2S gaase. Kuigi kloriiditasemed ei ületa lubatud piirväärtusi, on nad siiski suhteliselt kõrged. Pärnu veehorisondi vesi on ka agressiivne metalli suhtes. Vastavalt Euroopa Liidu Nõukogu direktiivile 98/83/EC 03.11.98 on rauaühendite soovitatav piirsisaldus joogivees 0,2 mg/l ning sulfaatide soovitatav piirsisaldus joogivees 250 mg/l, kusjuures piirsisaldusele peab vastama tarbija kraanist võetav vesi. 4. VEEVARUSTUS 4.1. AS PÕLVA VESI VEEVÄRK AS Põlva Vesi ühisveevärki kuulub kolm piirkonda (piirkondade veevõrgud omavahel ühendatud ei ole): – Ülemine linnaosa; – Ülejõe linnaosa; – Raudteejaama piirkond. Ülemise linnaosa veevõrku annavad vett neli pumplakompleksi: 1. Piiri II astme pumpla ja reservuaar, puurkaev Piiri II (keskdevoni tartu veehorisont), puurkaev Piiri I (keskdevoni pärnu veehorisont); 2. Käisi II astme pumpla ja reservuaar, puurkaev Käisi (keskdevoni pärnu veehorisont); 3. Metsa puurkaev-pumpla (keskdevoni pärnu veehorisont); 4. Uus puurkaev-pumpla (keskdevoni pärnu veehorisont). Ülejõe linnaosa veevõrku annavad vett kaks puurkaevu Ähnioru pumplakompleksis: 1. Ähnioru I puurkaev (keskdevoni tartu veehorisont); 2. Ähnioru II puurkaev (keskdevoni pärnu veehorisont). Raudteejaama piirkonna veevõrku toidab 205 m sügavune puurkaev-pumpla (keskdevoni pärnu veehorisont), mis pumpab vee veetorni. 4.1.1. VEETARBIMINE Järgnevas tabelis on esitatud veevõrgust vett saavate elanike veetarbimine piirkondade kaupa ning ettevõtete veetarbimine 1999. a. Kõik veetarbijad ning pumplad on varustatud veearvestitega. Veetarbimine AS Põlva Vesi ühisveevärgist 1999. aastal Tabel 2 Ühik Ülemine Ülejõe Raudtee-jaama Piirkonnad kokku Elanike arv 3300 1800 250 5350 Elanike veetarbimine m3/a 103 548 64 953 5143 173 644 m3/d 284 178 14 476 l/el/d 86 99 56 89 Asutuste/teenindusettevõtete veetarbimine m3/a 56 709 Tööstusettevõtete veetarbimine m3/a 3054 Veetarbimine kokku m3/a 233 407 AS Põlva Vesi ühisveevärgist saab vee vaid üks tööstusettevõte – AS Nycomed Sefa, mis asub Ülejõe linnaosas. Järgnevas tabelis on esitatud puurkaevude passis märgitud suurim lubatud tootlikkus tunnis ja veevõtt puurkaevudest 1999. aastal. AS Põlva Vesi ühisveevärgi puurkaevude tootlikkus Tabel 3 Puurkaevu nimi / passi nr Ehitus- aeg Vee- horisont Puurk. passis lubatud veevõtt Tegelik veevõtt 1999. a m3/h m3/d m3/d m3/a Ülemine linnaosa 115 2760 527 192 188 Piiri II / 6012 1989 tartu 15 360 78 28 416 Piiri I / 6013 (pass puudub) 1989 pärnu (25) 600 156 56 805 Käisi / 2809 1970 pärnu 25 600 234 85 370 Metsa / 5771 1987 pärnu 25 600 – – Uus / 5400 1984 pärnu 25 600 59 21 597 Ülejõe linnaosa 35 840 225 81 900 Ähnioru I / 6759 1996 tartu 10 240 175 63 825 Ähnioru II / 4752 1979 pärnu 25 600 50 18 075 Raudteejaama prk / 4 1946 pärnu 45 1080 21 7641 Tartu veehorisondist kokku: 25 600 253 92 241 Pärnu veehorisondist kokku: 170 4080 520 189 488 AS Põlva Vesi ühisveevärk kokku: 195 4680 773 281 729 4.1.2. VEEVÄRGI KIRJELDUS Veevärki kuulub kokku kuus veehaaret. Puurkaevude sanitaarkaitsealad vastavad kehtivatele nõuetele. AS-le Põlva Vesi kuulub kolm eraldi veevarustussüsteemi, millest kaks asuvad teine teisel pool jõge ja üks raudteeäärses elamupiirkonnas linna põhjaosas. Ülejõe linnaosa puurkaevudest võetav vesi pumbatakse otse veevõrku, reguleerivad veemahutid ei ole kasutusel. Pumpamise reguleerimine toimub hüdrofooride abil. Hüdrofoorid on kõigis puurkaev-pumbamajades, v.a raudtee puurkaevu juures, millest vesi pumbatakse otse veetorni. Vee töötlust ega desinfitseerimist ei toimu. Piiri pumplakompleks asub Piiri tänaval ja annab vett Ülemise linnaosa veevõrku. Rajamisaasta 1989. Pumplakompleksi kuulub 2 puurkaevu, 2 veemahutit ja II astme pumbajaam. Puurkaevude sügavus on 165 ja 300 m. Puurkaevudesse on paigaldatud vene sügavveepumbad vastavalt ECV 6-10-110 ja ECV 8-25-100. Pumbad on rahuldavas seisukorras. Pumpade tööd reguleeritakse tasemeandurite abil. Vooluhulka ja rõhku mõõdetakse veemõõtja ja manomeetri abil. Elektriseadmed ja automaatikaseadmed on nõukogude päritolu, kuid rahuldavas seisukorras. Torustiku seisukord on rahuldav. Sulgarmatuur vajab väljavahetamist. Puurkaevud pumpavad vett kahte veemahutisse, kumbki 250 m3. Mõlemad mahutid lekivad vähesel määral. II astme pumbad võtavad vee mahutitest ja pumpavad jaotusvõrku. Pumplas on neli nõukogude pumpa: kolm K45/55 jõudlusega 12,5 ja üks K80-50-200 jõudlusega 13,9 l/s. Nendest kaks on tööpumbad ja kaks on mõeldud tuletõrjevee andmiseks. Kolm pumpa on rahuldavas ja üks halvas seisukorras. Pumpade lülitamine toimub kontaktmanomeetri abil. Rõhku reguleerib 4,2-m3 hüdrofoor, mille seisukord on hea. Võrku mineval torul on uus veemõõtja (paigaldatud 2000. a). Pumpla torustiku seisukord on rahuldav, kuid armatuur vajab väljavahetamist. Käisi pumplakompleks asub Käisi tn ja Ringtee nurgal. Ta on ehitatud 1970. a ja annab vett Ülemise linnaosa võrku. Kompleks koosneb puurkaevust, veemahutist ja II astme pumpadest. Puurkaev sügavusega 310 m asub II astme pumpla hoones. Nõukogudeaegne (1970. a) sügavveepump ECV 8-25-100 on rahuldavas seisukorras. Pumba tööd juhitakse tasemeandurite abil. Survetorule on paigaldatud veemõõtja ja manomeeter. Puurkaevu vesi pumbatakse 250 m3 raudbetoonist veemahutisse. Mahuti oletatavasti lekib. Kolm II astme pumpa pumpavad vee mahutist jaotusvõrku. Neist kaks on töö- ja üks varupump. Pumpade töö on reguleeritud 10-m3 hüdrofoori abil. Hüdrofoor on kehvas seisukorras. Lülitus toimub kontaktmanomeetriga. Võrku minevale torule on paigaldatud uus (2000. a) veemõõtja. Elektroonika- ja automaatikaseadmed on viie aasta vanused vene päritolu ja rahuldavas seisukorras. Toruarmatuur vajab väljavahetamist. Pumplahoone vajab remonti. Puurkaev-pumpla Uus asub Uuel tänaval ja toidab Ülemise linnaosa veevõrku. Rajamisaasta 1984. a. Puurkaevu sügavus on 300 m. Sügavveepump ECV 6-16-140 annab vee otse võrku. Pumba tööd reguleerib hüdrofoor (10 m3) ja lülitamine toimub kontaktmanomeetriga. Hüdrofoor ja pump on töökorras. Torustikule on paigaldatud veemõõtja ja manomeeter. Automaatika on nõukogude ajast, seisukord rahuldav. Torustiku ja toruarmatuuri seisukord on rahuldav. Metsa puurkaev-pumpla asub Metsa tänaval ja on ehitatud 1987. a. Annab vett Ülemise linnaosa võrku. Puurkaevu sügavus on 290 m. Puurkaevus on vene pump ECV 8-25-100. Pumba lülitamine toimub kontaktmanomeetri abil ja rõhu reguleerimine 10-m3 hüdrofoori abil. Pumba seisukord on rahuldav, hüdrofoor on kehvas seisukorras. Pumplas on paigaldatud veemõõtja ja manomeetrid. Torustik, armatuur ja hoone ise on rahuldavas seisukorras. Kuna pumpla paikneb veevõrgu suhtes madalal kohal ja rõhk torustikus tavaliselt ei lange alla pumba sisselülitamise taseme, siis pumpla peamiselt seisab. Ähnioru pumplakompleks koosneb kahest puurkaevust, 2-st veemahutist ja II-astme pumbajaamast. Kompleks on rajatud Ülejõe linnaosa veega varustamiseks 1983. a, kusjuures teine puurkaev ehitati 1996. a. Puurkaevud on 145 m (Ähnioru I) ja 300 m (Ähnioru II) sügavused ning neis on vastavalt 4 a vana itaalia sügavveepump SAER NR 150-D/10 (pumba, torustiku, armatuuri seisukord on hea) ja vana vene pump ECV 8-25-100 (pumba, torustiku, armatuuri seisukord on rahuldav). Sügavveepumpade survetorudele on paigaldatud veemõõtjad ja manomeetrid. Sügavveepumbad pumpavad otse võrku, kuna veemahutid ei ole kasutusel konstruktsioonivea (II astme pumpadele pealevoolutorud on valel kõrgusel) tõttu ja seega II aste ei tööta. Veemahutid (2x250 m3) lekivad tugevalt. Sügavveepumpade lülitamine toimub kontaktmanomeetri abil ja rõhu reguleerimine hüdrofooridega (2x10 m3). Jaotusvõrku minevale torule on paigaldatud uus veemõõtja. Elektroonika- ja automaatikaseadmetest on vanad vene omad rahuldavas seisukorras, lääne päritolu seadmed on suhteliselt uued ja heas korras. Hoone seisukord on suhteliselt hea. Põhiliselt töötab puurkaev Ähnioru I ning Ähnioru II lülitub sisse vaid tipptundidel. Raudteejaama puurkaev-pumpla annab vett raudteeäärse piirkonna veevõrku ja asub Jaama 81. Pumpla on umbes 50 aastat vana. Puurkaevu sügavus on 205 m. Kaevus on vene pump ECV 8-25-100. Pumba seisukord on rahuldav. Pump pumpab 12 m kõrgusesse veetorni (mahuti 100 m3), kust vesi läheb isevoolu teel jaotusvõrku. Pump käivitub veetorni veetasemeanduri abil. Pumplas on veemõõtja ja manomeeter. Pumpla elektri- ja automaatikaseadmed on vanad ja vajavad väljavahetamist. Torustiku ja toruarmatuuri ning veetorni ja pumplahoone seisukord on rahuldav. Veetorni mahuti on halvas seisukorras. Veevõrgud Põlva linnas on rajatud ca 15 km veetorustikke, millest umbes 3,1 km on terastorusid (vanus üle 30 aasta), 11,6 km malmtorusid (3,8 km on üle 30 aasta vanused, ülejäänud 10 kuni 30 aastat vanad) ja 0,3 km plasttorusid (enamiku vanus 26–30 aastat). Terastorud on läbimõõduga 50 mm ja 100 mm (enamik), malmtorud põhiliselt 100 ja 150 mm, vähemal määral ka 65 ja 200 mm, plasttorud on põhiliselt läbimõõduga 63 mm. Torustiku hüdrauliline läbilaskevõime on praegu piisav, kuigi torudes on palju rauasetteid, mis põhjustavad veekvaliteedi probleeme, eriti pärast veekatkestusi. Malmtorude seisukorda hinnatakse üldjoontes rahuldavaks. Terastorud on korrodeerunud. Samuti esineb torude kinnikasvamist. Kõige halvem on torustiku seisukord raudtee piirkonnas, kuigi võrgu madala rõhu tõttu ei ole seal oluliselt rohkem veekadusid kui mujal. Veevõrgus on kokku 235 siibrit (152 neist läbimõõduga 100 mm) ja 45 tuletõrjehüdranti. Siibrid ja hüdrandid on paigutatud 208-sse betoonrõngastest kaevu. Siibrid on põhiliselt vanad vene siibrid vanusega 10 kuni 40 aastat ja nad on kehvas seisukorras, vaid 8 tk on kaasaegsed lääne päritolu siibrid. Ka hüdrandid on vanad vene omad, 16–25 aasta vanused. Kaevude seisukord on rahuldav. Lisaks on võrgus 2 püstikkraani, millest saab oma vee umbes 40 elanikku. Tuletõrje veevarustus Tuletõrje veevarustus põhineb tuletõrjehüdrantidel (ca 45 tk). Tuletõrje veevõtukraanid on Piiri, Metsa ja Ähnioru pumplatel. Uus 3 ujula basseini kasutatakse tuletõrjeveehoidlana. Tuletõrje veevõtukoht jõest on Kesk tn. jalakäijate silla juures, kuid juurdepääs on väljaehitamata. Kõik hüdrandid on nõukogudeaegsed ning suurem hulk neist tõenäoliselt ka üsna kehvas seisukorras. Vastavalt kehtivatele normidele on arvutuslik tuletõrjevooluhulk kuni 10 000 elanikuga ja üle 2-korruseliste hoonetega linnas 15 l/s, tulekustutuse kestus 3 tundi (üheaegselt üks tulekahju). Seega arvutuslik tuletõrjeveevaru, mida tuleb hoida II astme pumplate reservuaarides, on kokku 162 m3. Lähtudes käesoleva aja veetarbimisest ning kasutatavate reservuaaride mahust (Piiris 2x250 m3 ja Käisis 250 m3) on Ülemises linnaosa veevõrgu reservuaarides säilitatav tuletõrjeveevaru piisav. Ülejõe linnaosas tuletõrjeveevaru puudub, kuna Ähnioru II astme veemahutid ei ole kasutusel. Raudteejaama piirkonnas on üks hüdrandikaev, kuid sinna ei ole võimalik hüdranti ühendada. Piisavalt lähedal pole ka ühtegi nõuetele vastavat tuletõrje veevõtukohta. 4.2. AS PÕLVA PIIM VEEVÄRK AS Põlva Piim veevärki kuulub kuus puurkaevu, millest ühte ei kasutata. Lisaks omatarbeks varustatakse veega ka lähedal asuvaid ettevõtteid ja elamuid. AS Põlva Piim veevärgist saavad vee Põlva TÜ, Lõunatööstuse AS, TOD AS ja AS Favora ning seitse korruselamut ja kaks ridaelamut. 4.2.1. VEETARBIMINE Järgnevas tabelis on esitatud 1999. a veetarbimine. Suurem osa veetarbijaist (elanike osas 17 305 m3/a) on varustatud veearvestitega. Kuuest pumplast on veemõõtjad kolmel. Tegelik veetarbimine on tabelis esitatust tõenäoliselt mõnevõrra väiksem, kuna sisaldab mittearvestuslikku veekogust. Teine võimalus on, et puurkaevude kogutoodang on tegelikult suurem. Veetarbimine AS Põlva Piim ühisveevärgist 1999. aastal Tabel 4 Ühik Kogus Elanike arv 364 Elanike veetarbimine m3/a 22 328 m3/d 47 l/el/d 130 Asutuste/teenindusettevõtete veetarbimine m3/a 2577 Tööstusettevõtete veetarbimine m3/a 348 700 Veetarbimine kokku m3/a 373 600 Järgnevas tabelis on esitatud puurkaevude passis märgitud suurim lubatud tootlikkus tunnis ja veevõtt puurkaevudest 1999. aastal. AS Põlva Piim veevärgi puurkaevude tootlikkus Tabel 5 Puurkaevu nimi / passi nr Ehitusaeg Veehorisont Puurkaevu passis lubatud veevõtt Tegelik veevõtt 1999. a m3/h m3/d m3/d m3/a Nr 1 / 1208 1964 tartu 20 480 122 44 700 Nr 4 / 4225 1976 tartu 20 480 – – Nr 6 / 4241 1976 tartu 18 432 138 50 400 Nr 2 / 4610 1970 pärnu 45 1080 412 150 200 Nr 3 / 4205 1976 pärnu 25 600 321 117 300 Nr 5 / 4237 1976 pärnu 40 960 30 11 000 Tartu veehorisondist kokku: 58 1392 260 95 100 Pärnu veehorisondist kokku: 110 2640 763 278 500 AS Põlva Piim veevärk kokku: 168 4032 1023 373 600 4.2.2. VEEVÄRGI KIRJELDUS AS Põlva Piim omab kuut puurkaevu ja kahte II astme pumbajaama (vana ja uus). Puurkaev nr 1 annab vett otse võrku. Lisaks ettevõtte oma tarbeks annab ta vett veel TOD AS vorstitsehhile, Lõunatööstuse AS-le ja AS-le Favora. Puurkaev on rajatud 1965. a, see on 150 m sügav. Sügavveepump SP8A on kaks aastat vana ja heas seisukorras. Pumba tööd reguleerib hüdrofoor ja lülitamine toimub rõhureleega. Veemõõtja puudub, manomeeter olemas. Pumpla torustik ja armatuur on heas korras, samuti hoone. Vee töötlust ei ole. Vanemasse II astme pumplakompleksi kuuluvad puurkaevud nr 2, 3 ja 4, veemahuti ja II astme pumbajaam. See pumpab vett lisaks Põlva Piimale veel üheksale korterelamule Jaama ja Savi tänaval. Selles pumplakompleksis toimub veest raua eraldus. Vee kloorimist ei toimu. Puurkaev nr 2 on rajatud 1970. a ja on 300 m sügavune. Kaevus on pump SP27, vanus kolm aastat, heas korras. Pump lülitub mahuti veetasapinna järgi. Pumplas on ABB elektroonika- ja automaatikaseadmed, mis on heas korras. Veearvesti ja manomeeter on olemas. Torustiku seisukord on rahuldav. Hoone seisukord hea. Puurkaev nr 3 on rajatud 1976. a ja on 300 m sügavune. Kaevus on pump SP27, vanus kaks aastat, heas korras. Pump lülitub mahuti veetasapinna järgi. Pumplas on ABB elektroonika- ja automaatikaseadmed, mis on heas korras. Veearvesti ja manomeeter on olemas. Torustiku seisukord on rahuldav. Hoone seisukord hea. Puurkaev nr 4 on rajatud 1976. a ja on 300 m sügavune. Puurkaev on reservis, pump puudub. Pumplas on ABB elektroonika- ja automaatikaseadmed, mis on heas korras. Veearvesti ja manomeeter on olemas. Torustiku seisukord on rahuldav. Hoone seisukord hea. Veemahuti maht on 500 m3 ja see on heas seisukorras, ei leki. II astme pumpla on rajatud 1970. a. Tööpump on ZLKC 80 200 (heas korras) ja varupump KM 100-80-160 (seisukord rahuldav). Pumbad võtavad vee mahutist. Pumba tööd reguleeritakse sagedusmuunduriga. Pumplas on heas korras ABB elektroonika- ja automaatikaseadmed. Võrku antavat vett ja rõhku mõõdetakse. Torustiku ja armatuuri seisukord on rahuldav, kavas lähiajal välja vahetada. Hoone on rahuldavas seisukorras. Uuemasse II astme pumplakompleksi kuulub puurkaev nr 6, veemahuti ja II astme pumbajaam. Lisaks Põlva piimale varustab see pumplakompleks ka AS Külmari ja AS Varu. Vee kloorimist ei ole. Puurkaev nr 6 on 150 m sügavune ja on rajatud 1976. a. Pump on kaks aastat vana SP16 ja heas korras. Pumba tööd reguleerib hüdrofoor ja lülitab rõhurelee. Automaatika ja elektrivarustus on 1998. aastast. Veemõõtja puudub. Torustiku seisukord rahuldav. Veemahuti maht on 800 m3 ja see on heas seisukorras, ei leki. II astme pumpla on rajatud 1985. a. Pump on KM 100-80-160 (seisukord rahuldav). Pumba lülitamine toimub käsitsi. Pumpla elektrivarustusseadmed on nõukogudeaegsed ja rahuldavas korras. Veemõõtja puudub. Manomeeter on olemas. Torustiku ja armatuuri seisukord on rahuldav. Hoone on rahuldavas seisukorras. Puurkaevpumpla nr 5 on rajatud 1976. a ja varustab veega E. Sokk’a eramut. Sügavus 300 m. Kaevus on pump SP16 jõudlusega 4,5 l/s. Pumba seisukord on hea, vanus kaks aastat. Pumplas on veemõõtja ja manomeeter. Automaatika on ABB toodang, heas seisukorras. Torustik on rahuldavas korras. Torustikke on kokku umbes 16,8 km, neist terastorusid 1,2 km (vanus 10–15 aastat) ja 15,6 km malmtorusid (vanus 10–30 aastat). Terastorud on läbimõõduga 50 mm. Malmtorud on läbimõõduga 100 mm (10 km), 150 mm (4,7 km) ja 300 mm (alla 1 km). Torustikud vajavad läbipesu ja umbes 3 km osas väljavahetamist. Siibreid on 78 tk ja nad vajavad enamikus väljavahetamist. Veekaevud (5 tk) on halvas seisukorras ja vajavad remonti. Tuletõrjeveevarustuseks on ette nähtud vett võtta Põlva Piima territooriumil olevaist kahest tiigist. Veevõtukohtadele on rajatud vastavad juurdepääsuteed. 4.3. AS PÕLVA KEK VEEVÄRK AS Põlva KEK veevärki kuulub üks puurkaev. Lisaks omatarbeks varustatakse veega ka lähedal asuvaid ettevõtteid ja elamuid. AS Põlva KEK veevärgist saavad vee AS Räpina Leib, AS Liimpuit, AS Põlva Mehtrans, AS Varu, OÜ Dikesmar, Põlva Päästeteenistus ning kaheksa korruselamut. 4.3.1. VEETARBIMINE Järgnevas tabelis on esitatud veetarbimine 1999. a. Kõik veetarbijad on varustatud veearvestitega. Veetarbimine AS Põlva KEK veevärgist 1999. aastal Tabel 6 Ühik Kogus Elanike arv 390 Elanike veetarbimine m3/a 17 449 m3/d 48 l/el/d 123 Asutuste/teenindusettevõtete veetarbimine m3/a 982 Tööstusettevõtete veetarbimine m3/a 4416 Veetarbimine kokku m3/a 22 847 Järgnevas tabelis on esitatud puurkaevu passis märgitud suurim lubatud tootlikkus tunnis. AS Põlva KEK veevärgi puurkaevu tootlikkus Tabel 7 Puurkaevu nimi / passi nr Ehitus-aeg Vee-horisont Puurkaevu passis lubatud veevõtt Tegelik veevõtt 1999. a m3/h m3/d m3/d m3/a 1467 1965 tartu 14 336 ? 4.3.2. VEEVÄRGI KIRJELDUS Põlva KEK-i pumplakompleksi kuulub puurkaevpumpla sügavusega 130 m, veemahutid 2x250 m3 ja II astme pumbajaam. Asukoht: Lao 14. Puurkaev on rajatud 1965. a. Kaevus on vene ECV marki pump jõudlusega 4 l/s. Pump on paigaldatud neli aastat tagasi ja on rahuldavas seisukorras. Süsteemi kuulub kaks hüdrofoori mahuga á 10 m3. Pumba lülitus toimub kontaktmanomeetri ja rõhurelee abil. Veemahutite seisukorda hinnatakse heaks. II astme pumpla on ehitatud 1980. aastal. Pumplasse on paigaldatud üks pump margiga 3K6 ja kaks pumpa 4K6. Seisukord rahuldav. Pumbad lülituvad veemahutite nivooandurite abil. Veetorustike kogupikkus on 2,2 km. Neist enamik on malmtorud, vähesel määral on teras- ja plasttorusid. Torustike vanus on 15 kuni 25 aastat ja läbimõõdud 65, 100, 150, 200 mm. Veevõrgus on 27 siibri- ja hüdrandikaevu, mis on üldiselt heas korras. Torustike seisukorda hinnatakse rahuldavaks, toruarmatuur vajab väljavahetamist. Tuletõrje veevarustuseks on kaheksa hüdrandikaevu ja kaks 50-m3 veemahutit. Mahutite asukoht on Lao 5. 4.4. EPT ENERGIA OÜ VEEVÄRK EPT Energia OÜ veevärki kuulub üks puurkaev. EPT Energia OÜ veevärgist saavad vee AS Lindegaard Eesti AS ning seitse korruselamut. 4.4.1. VEETARBIMINE Järgnevas tabelis on esitatud veetarbimine 1999. a. Suurem osa veetarbijad on varustatud veearvestitega. Vett mõõdetakse ka pumplas. Veetarbimine EPT Energia OÜ veevärgist 1999. aastal Tabel 8 Ühik Kogus Elanike arv 121 Elanike veetarbimine m3/a 3570 m3/d 10 l/el/d 81 Asutuste/teenindusettevõtete veetarbimine m3/a 4082 Tööstusettevõtete veetarbimine m3/a – Veetarbimine kokku m3/a 7652 Järgnevas tabelis on esitatud puurkaevu passis märgitud suurim lubatud tootlikkus tunnis ning tegelik veevõtt puurkaevust 1999. aastal. EPT Energia OÜ veevärgi puurkaevu tootlikkus Tabel 9 Puurkaevu nimi / passi nr Ehitusaeg Veehorisont Puurkaevu passis lubatud veevõtt Tegelik veevõtt 1999. a m3/h m3/d m3/d m3/a 6022 1989 tartu 20 480 21 7800 4.4.2. VEEVÄRGI KIRJELDUS EPT Energia pumplakompleksi kuulub puurkaevpumpla sügavusega 160 m, 200-m3 veemahuti ja II astme pumbajaam. Asukoht: Energia 4. Puurkaev on rajatud 1989. a. Kaevus on vene pump ECV 8-25-100 jõudlusega 7 l/s. Pump on paigaldatud 1997 aastal, kuid vajab varsti vahetamist. Pumba lülitus toimub rõhurelee abil. Elekter ja autumaatika on 1990. aastast ja töökorras. Torustik ja toruarmatuur töökorras. Vee veevõrku pumpamiseks on kaks võimalust: a) veemahuti kaudu ja b) hüdrofooride kaudu. II astme pumpla koos veemahutiga on ehitatud 1996. a. Siiani ei ole olnud vajadust seda töös hoida vähese veetarbimise tõttu. Töötab hüdrofoori variant. Pumplas on kaks pumpa: K-8-65-160 ja NP 50-32-100/185 jõudlusega vastavalt 50 ja 1,6 m3/h. Pumbad on neli aastat vanad ja heas seisukorras. Süsteemi kuulub kaks hüdrofoori mahuga á 6 m3. Elektri- ja automaatikaseadmed on vene omad 1994. aastast, töökorras. Veemõõtja on olemas. Veemahuti on vettpidav. Torustik ja armatuur on töökorras. Veetorustike kogupikkus on 2,7 km (sinna kuulub ka EPT-võrgu ja raudtee veetorni vaheline torustik), millest 0,3 km on teras-, 2,1 km malm- ja 0,3 km plasttorud. Torustike läbimõõdud on 50, 65, 100 ja 150 mm. Torustike vanus on kuni 20 aastat, plasttorudel kuni 5 aastat. Veevõrgus on 69 siibrit ja kuulkraani. Vene siibrid vajavad väljavahetamist. Malmtorustikud, eriti 150-mm läbimõõduga Tehnika tänava magistraaltorustik, vajavad renoveerimist. Samuti Jaama tn elamute terastorustik on avariiohtlikus seisukorras. Kaevud vajavad korrastamist. Tuletõrje veevarustuseks on olemas tuletõrjeveehoidla Raudtee tänava ääres. 4.5. AS PÕLVA TEED VEEVÄRK AS Põlva Teed veevärki kuulub üks puurkaev. AS Põlva Teed veevärgist saavad vee ka lähedal asuvad ettevõtted ning kaks korruselamut, üks ridaelamu ja kümme eramut. 4.5.1. VEETARBIMINE Järgnevas tabelis on esitatud veetarbimine 1999. a. Vett mõõdetakse pumplas. Veetarbijatel arvestid puuduvad, mistõttu alljärgnevas tabelis esitatu on ligikaudne puurkaevudest võetud vee jaotus tarbijate vahel. Veetarbimine AS Põlva Teed veevärgist 1999. aastal Tabel 10 Ühik Kogus Elanike arv 95 Elanike veetarbimine m3/a 2200 m3/d 6 l/el/d 63 Asutuste/teenindusettevõtete veetarbimine m3/a 300 Tööstusettevõtete veetarbimine m3/a 9900 Veetarbimine kokku m3/a 12 400 Järgnevas tabelis on esitatud puurkaevu passis märgitud suurim lubatud tootlikkus tunnis ning tegelik veevõtt puurkaevust 1999. aastal. AS Põlva Teed veevärgi puurkaevu tootlikkus Tabel 11 Puurkaevu nimi / passi nr Ehitusaeg Veehorisont Puurkaevu passis lubatud veevõtt Tegelik veevõtt 1999. a m3/h m3/d m3/d m3/a 1729 1965 tartu 10 240 34 12 400 4.5.2. VEEVÄRGI KIRJELDUS AS Põlva Teed omab ühte puurkaevpumplat. Puurkaevu sügavus on 100 m ja see on rajatud 1965. aastal. Kaevus on uus (1998. a) pump ECV-6. Süsteemi kuulub üks hüdrofoor, pumba lülitamine toimub rõhurelee abil. Veearvesti on olemas. Elektrivarustuse- ja automaatikaseadmed on vene päritolu. Pumpla torustikud ja toruarmatuur on töökorras. AS-le Põlva Teed kuulub umbes 1,5 km veetorustikke, millest 0,8 km on malmtorud (63 mm) ja ülejäänud plasttorud (50, 65 ja 100 mm). Tuletõrje veevarustuseks on tiik (100 m3) asukohaga Võru 29. 4.6. MAMMASTE KÜLA VEEVÄRK Mammaste külas on kaks elamupiirkonda, kus mõlemas on ühisveevärk. Lähemal ajal elamuid juurde ehitada kavas ei ole. Teiselpool maanteed, kus väikeelamud paiknevad üldjuhul hajusalt, saadakse vett reeglina isiklikest šahtkaevudest. Mammaste küla nn korteriühistu piirkonda kuulub kaheksa korterelamut ja ca 30 väikeelamut ning vallamaja. Veevarustus baseerub kahel tartu veehorisondi puurkaevul, millest 1979. a. ehitatud kaev on põhipuurkaev (umbes 120 m sügav) ja teine, 1969. a ehitatud, on reservis. Puurkaevude vahekaugus on ca 30 m. Põhipuurkaevus on nõukogude päritolu pump ECV võimsusega 25 m3/h, mis töötab veevõrku läbi 5 m3 hüdrofoori. Pumpla on renoveeritud 1987. a. Reservpuurkaevu on paigaldatud 4’’ lääne päritoluga pump võimsusega 10 m3/h. Kõik piirkonnas paiknevad elamud on ühendatud veevõrku. Veetarbimine moodustab keskmiselt 6…7 tuh m3 kuus. Veetorustikud on vanuses 40 kuni 20 aastat. Nii pumpla kui ka veevõrk on vastavalt kohalikule informatsioonile rahuldavas seisukorras ning vesi vastab Eesti joogiveestandardile. Kirjeldatud ühisveevõrku haldab Mammaste Korteriühistu. Majanduslikel kaalutlustel ei pea Mammaste Korteriühistu otstarbekaks oma veevärgi ühendamist Põlva linna veevärgiga. Teine elamupiirkond koosneb väikeelamutest (ca 13 tk), kus samuti kõik elamud on ühendatud ühtsesse veevõrku, mida toidab üks puurkaev. Andmed veevärgi kohta puuduvad. Veevärki hooldavad elanikud ise ning vastavalt kohalikule informatsioonile ei ole ka sealsed elanikud huvitatud Põlva linna veevärgiga ühinemisest. 4.7. ROSMA KÜLA VEEVÄRK Rosma piirkonnas on oma veevärk põllumajandusühistul Peri. Veevärki kuulub kolm tartu veehorisondi puurkavu (sügavus ca 100 m), millest kaks (passid nr 1542 ja 4953) asuvad Rosma linnufarmi territooriumil ning varustavad veega vaid linnufarmi. Üks linnufarmi puurkaev on reservis. Kõikides puukaevudes on nõukogude päritolu 6’’ pump ECV. Eksisteerib ka ühendustorustik kolmanda, Rosma noorloomafarmi puurkaevust väljuva veetorustikuga, kuid torustik on purunenud ning seda ei kasutata. Linnufarmi puurkaevud pumpavad vett läbi hüdrofooride 6 ja 0,8 m3. Noorloomafarmi puurkaev-pumplas on hüdrofoor 6 m3. Noorloomafarmi puurkaev-pumplast on ehitatud veetorustik ca 20 väikeelamuga Pilpakülasse. Torustikuga on ühendatud ka üks ridaelamu, mis asub farmi ja Pilpaküla vahel. Pilpaküla jaotusvõrk on kaootiline, veetud läbi kruntide esimeste tarbijate juurest kaugemateni. Kuna jaotustorustikud kuuluvad elanikele, siis Pilpaküla veevõrku POÜ Peri ei hoolda. Tõenäoliselt on sealne torustik kehvas seisukorras. Kuna veemõõtjaga tarbijad tasuvad käesoleval ajal 2,80 EEK/m3, siis ei ole Pilpaküla veetarbijad POÜ Peri esindaja arvates huvitatud Põlva ühisveevõrguga liitumisest, juhul kui ühendustorustiku ehitamise eest tuleks neil endil maksta. Pilpakülast teisel pool maanteed on suurem küla ca 50 elamuga, kus veevõrk puudub. Vett saavad elanikud üldjuhul šahtkaevudest, millega on varustatud peaaegu kõik majapidamised. 4.8. VEEVARUSTUSE PROBLEEMID Kinnitatud põhjaveevarudest piisab Põlva tuleviku veevajaduse rahuldamiseks. Veekvaliteedi põhiprobleem seisneb pärnu veehorisondi väga kõrges rauasisalduses ning vee halvas lõhnas ja maitses, mis on tingitud väävelvesinikust. Lisaks sellele on pärnu veehorisondi vee kloriidi- ning sulfaadisisaldus suhteliselt kõrge, kuigi joogiveestandardi lubatud piirides. Kuna kloriidi ja leelisuse suhe on üle ühe põhjustab vee praegune kloriidisisaldus torustike ja toruarmatuuri korrosiooni. Eeltoodust tulenevalt on soovitav linna ühisveevärgi veeallikana võimaluse korral kasutada tartu veehorisondi vett. Käesoleval ajal töödeldakse vett vastavalt nõuetele vaid AS Põlva Piim veevärgis. Tulevikus on vajalik hakata olme-joogivett töötlema ka teiste vee-ettevõtjate teeninduspiirkondades. Üheks olulisemaks probleemiks on osas veevõrgus esinev liiga kõrge rõhk, mis on tingitud vajadusest varustada veega suurelamute ülemisi (viiendaid) korruseid. Vajalik on eristada mõned jõeäärsed veevõrgu piirkonnad rõhualandusseadmetega. Lisaks eelnevale vajab Põlva veejaotusvõrk põhjalikku renoveerimist. Ilmne on vajadus välja vahetada paljud kui mitte kõik terastorud. Samuti on vajalik välja vahetada peaaegu kõik siibrid ja tuletõrjehüdrandid. 5. KANALISATSIOON Põlva linnas eraldi sajuveekanalisatsiooni ei ole. Vaid mõnes kohas, näiteks EPT Energia OÜ piirkonnas, on sajuveetorustik juhitud reoveekanalisatsiooni. Üldjuhul imbub sajuvesi pinnasesse teeäärsetelt ja krundisisestelt haljasaladelt, kuid märkimisväärselt suur osa vihma- ja lumesulamisveest voolab teepindadelt kanalisatsioonikaevudesse. Sajuvee ärajuhtimise osas on eriti probleemne Ülemise linnaosa Kesk tn piirkond. Kogu kanaliseeritav reovesi, k.a vee-ettevõtete ühiskanalisatsiooni teeninduspiirkondadest, on juhitud linna reoveepuhastisse. Reoveepuhastit haldab AS Reoveepuhasti, millest kuulub 49% Põlva linnale ja 51% AS-le Põlva Piim. 5.1. VOOLUHULGAD JA REOSTUSKOORMUS Põlva linna ühiskanalisatsiooniteenust kasutab ca 87 % elanikkonnast. Kokku juhiti kanalisatsioonivõrku 1999. aastal 615 tuh m3 heitvett. Kanalisatsioonisüsteemide kaupa on heitvee kogus esitatud järgnevas tabelis. Kanalisatsiooni juhitud heitvee kogus 1999. a (tuh m3) Tabel 12 Kanalisatsioonisüsteem Elanikkond Asutused ja teenindusettevõtted Tööstusettevõtted Kokku AS Põlva Vesi 153 56 3 212 AS Põlva Piim 22 3 349 374 AS Põlva KEK 18 1 3 22 EPT Energia OÜ 3 1 4 AS Põlva Teed 2 1 3 Kokku 198 61 356 615 AS Reoveepuhasti andmetel puhastati reovett 1999. a järgmiselt: Puhastatud reovee kogus 1999. a (tuh m3) Tabel 13 jaan. veebr. märts apr. mai juuni juuli aug. sept. okt. nov. dets. Kokku Põlva Piim 32 30 32 32 33 36 33 33 27 23 19 18 351 Põlva Vesi 18 18 19 19 18 17 15 18 18 17 18 18 212 Muud 4 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 38 Kokku 54 51 54 54 54 56 51 54 48 43 40 39 601 Ülaltoodud andmete järgi puhastati 601 tuh m3 reovett. Keskmine hüdrauliline koormus moodustas 1640 m3 ööpäevas. Suurimaks puhastile sisenevaks ööpäevaseks vooluhulgaks oli AS Reoveepuhasti andmetel 3900 m3/d, mis tähendab suurt sajuvee osakaalu heitvees «märjal» ajal. Tõenäoliselt on esitatud andmed arvestuslikud, s.t mitte mõõdetud. AS Reoveepuhasti andmetel oli 1999. aastal puhastisse sisenenud reoainete keskmine kontsentratsioon järgmine: BHT7 845 mg/l Heljum 350 mg/l Üldlämmastik 71 mg/l Üldfosfor 11,4 mg/l 5.2. AS PÕLVA VESI KANALISATSIOON AS-le Põlva Vesi kuuluv kanalisatsioonisüsteem koosneb isevoolsest kanalisatsioonivõrgust ja reovee ülepumplatest koos survetorustikega. Kanalisatsioonivõrku on ühendatud, kõik korterelamud, asutused ja mõned ühepereelamud. Kanaliseeritava reovee kogus oli 1999. aastal 212 235 m3. Põlva Vee kanalisatsioon jaguneb neljaks valgalaks (Ülemises linnaosas kaks valgala ja Ülejõel kaks valgala), millest kolm suubuvad pumplatesse ja üks peakollektorisse. Pumplatest pumbatakse reovesi survetorustike kaudu peakollektorisse ja selle kaudu läheb vesi isevoolselt reoveepuhastile. Isevoolseid kanalisatsioonitorustikke on kokku ca 15,6 km. Neist on umbes 4 km malmtorusid (läbimõõduga 100 ja 200 mm), 7,7 km keraamilisi torusid (läbimõõt 150–400 mm), 2,1 km asbesttsementtorusid (100–200 mm), 0,4 km betoontorusid (200 mm) ja 1,4 km plasttorusid (150–250 mm). Torustike pikkus vanusegruppide kaupa on järgmine: kuni 5a. – 1,2 km 6–15a. – 3,5 km 16–25a. – 7,1 km 26–30a. – 2,1 km üle 30a – 1,7 km Võrgus on kokku 635 kanalisatsioonikaevu, mis on enamuses (450 tk) vanemad kui 16 aastat, ülejäänute vanus on 6–15 aastat. Kuigi kanalisatsioonitorustike seisukorda hinnatakse üldiselt rahuldavaks, on isevoolsed torustikud enamuses vanad ja nõrgad, mille tõttu esineb aeg-ajalt torude ja toruühenduste purunemisi. Samuti on torudes palju setteid ning tõenäoliselt pääseb torustikku palju infiltratsioonivett. Kaevude seisukorda on hinnatud rahuldavaks. Võru tn kanalisatsioonipumpla nr 1 on ehitatud 1971. aastal. See on komplektne betoonist 3-m läbimõõduga 4 meetri sügavune maa-alune pumpla. Pumpla on kaetud puitkaanega ja varustatud luugiga. Reoveemahuti maht on 8,4 m3, mahuti lekib veidi. Jämedate jäätmete eraldamiseks on pealevoolutoru otsa alla paigutatud võrekorv, mida puhastatakse käsitsi. Pealevoolutorul sulgarmatuuri ei ole. Pumbakaevus on kaks sukelpumpa: – Pumpex KP102F R, jõudlusega 35 l/s ja tõstekõrgusega 14,5 m, Rootsi päritolu, uus, heas korras; – KDS-7, jõudlusega 11,1 l/s, uus, heas korras. Pumpade tööd juhib tasemeandur. Pumba juhtimiskeskus asub kaevu peal ilmastikukindlas kapis. Elektri- ja automaatikaseadmed on vene ja poola omad ning rahuldavas seisukorras. Torustikud ja siibrid on lääne päritolu ning heas seisukorras, klappide (vene omad) seisukord on rahuldav. Vooluhulka mõõdetakse kaudselt tunnilugejaga. Pumpla ehituslik seisukord on üldiselt hea. Pumplast on ülevool Orajõkke. Survetrass on umbes 370 m pikk kahest 100-mm liinist koosnev torustik, mis suubub Tööstuse tn pumplasse. Survetorustikus esineb lekkeid. Tööstuse tn kanalisatsioonipumpla nr 2 on rajatud 1980. a. Pumpla koosneb maa-alusest osast, mis jaguneb vastuvõtumahutiks ja pumbaruumiks, ning pealisehitisest. Reovee vastuvõtumahuti maht on 9 m3. Mahuti lekib veidi. Pealisehitis on suhteliselt heas seisukorras. Pealevoolutoru otsa all on käsitsi puhastatav võre. Pealevoolutoru sulgemisvõimalus puudub. Pumbaruumis on kaks pumpa: – FG-144/46, vene päritolu, remonditud 1997. a, rahuldavas korras; – K-152F, rootsi vertikaalpump, 1998. aastast, heas korras. Pumpade tööd juhib tasemeandur. Juhtimiskeskus asub pealisehitises eraldi ruumis. Elektri- ja automaatikaseadmed on vene ja poola omad ning rahuldavas seisukorras. Torustikud, klapid ja siibrid on lääne päritolu ning heas seisukorras. Vooluhulka mõõdetakse kaudselt minutilugejaga, mille näidud kantakse päevikusse. Pumplast on ülevool Põlva järve. Survetrass on umbes 1410 m pikk kahest paralleelset 150-mm liinist koosnev torustik, mis suubub Jaama tänava kollektorisse. Survetorustiku seisukord on kehv. Jaama tn reoveepumpla nr 3 on ehitatud 1973. a. See on komplektne betoonist 3-m läbimõõduga 4 meetri sügavune maa-alune pumpla. Pumpla on kaetud betoonkaanega ja varustatud luugiga. Reoveemahuti maht on 8,4 m3, mahuti lekib veidi. Jämedate jäätmete eraldamiseks on sissevoolutoru ees avadega metallkast, mida puhastatakse käsitsi. Pealevoolutorul sulgarmatuuri ei ole. Pumbakaevus on Rootsi päritolu sukelpump Pumpex KP102F, jõudlusega 35 l/s ja tõstekõrgusega 14,5 m. Pump on uus, rahuldavas korras. Pumba tööd juhib tasemeandur. Juhtimisseadmed asuvad kaevu peal ilmastikukindlas kapis. Elektri- ja automaatikaseadmed on vene ja poola omad ning rahuldavas seisukorras. Torustikud ja siibrid on vene omad ning rahuldavas seisukorras. Vooluhulga mõõtmist ei toimu. Pumplast on ülevool Põlva järve. Pumpla tehniline seisukord on rahuldav. Survetorustik on 100-mm läbimõõduga ja umbes 300 m pikk ning suubub Ülejõe linnaosast tulevasse kanalisatsioonikollektorisse. Lekete kohta andmeid ei ole. 5.3. AS PÕLVA PIIM KANALISATSIOON AS Põlva Piim kanalisatsioonisüsteemi juhivad oma heitveed lisaks Põlva Piimale veel Põlva Piimalt vett saavad elamud ja ettevõtted. Kanaliseeritava reovee kogus oli 1999. aastal 348 700 m3. AS Põlva Piim kanalisatsioonivõrk koosneb isevoolsetest reoveetorustikest, pumplast ja survetorustikust. Sajukanalisatsioon puudub. Kanalisatsioon suubub piki Jaama ja Ringtee tänavaid kulgeva 300-mm peakollektori kaudu Põlva reoveepuhastile. Kanalisatsioonitorustikke on kokku 6,1 km, millest on 2,2 km malmtorud (läbimõõt 150 ja 200 mm), 3,6 km keraamilised (150–300 mm) ja 0,3 km plasttorud (200 mm). Torustike pikkus vanuserühmade kaupa on järgmine: – kuni 5 a – 0,3 km – 6 kuni 15 a – 0,8 km – 16 kuni 30 a – 5,0 km Kanalisatsioonikaeve on kokku 129 tk. Vanus enamuses 15 kuni 30 aastat. Torustike ja kaevude seisukorda hinnatakse halvaks, eriti halvas seisukorras on korruselamute kanalisatsioon. Savi 4 ja 6 ridaelamute heitvee juhtimiseks Põlva Piima isevoolsesse kanalisatsioonivõrku on olemas reoveepumpla. Pumpla koosneb settekaevust ja pumbakaevust. Pumbakaevu maht on 24 m3. Ülevoolu ei ole. Pealevoolu sulgemisvõimalus puudub. Kaevus on kaks firma ABS sukelpumpa margiga MF 404D, jõudlusega 4,6 l/s ja tõstekõrgusega 1,12 m. Pumpade vanus on viis aastat ja nad on heas korras. Elektri- ja automaatikaseadmed on ABB toodang ja heas korras. Torustike ja siibrite seisukord on hea. Pumplast pumbatakse vesi survetorustiku kaudu 270 m kaugusel olevasse Põlva Piima isevoolsesse kanalisatsiooni. Survetorustiku läbimõõt on 150 mm. 5.4. AS PÕLVA KEK KANALISATSIOON AS Põlva KEK kanalisatsioon kogub heitveed Põlva KEK-i poolt veega varustatavatest elamutest, asutustest ja ettevõtetest ning suunab need AS Põlva Piim kanalisatsiooni kaudu Põlva reoveepuhastile. Tööstusterritooriumi sajuveed juhitakse eraldi sajuveekanalisatsiooni kaudu Jaama tänava taga asuvasse kraavi. Kanaliseeritava reovee kogus oli 1999 aastal umbes 15 700 m3. Põlva KEK-i reoveetorustike kogupikkus on ca 3,9 km, millest umbes 2,2 km on survetorustikke ja umbes 1,7 km isevoolseid torustikke. Survetorustikud on survemalmtorudest läbimõõduga 100 mm. Isevoolsed torustikud koosnevad keraamilistest torudest läbimõõduga 150 mm (0,8 km) ja 200 mm (0,9 km). Keraamiliste torustike vanus on 15–30 aastat ja survemalmtorustikel 11–15 aastat. Reoveevõrgus on 102 kaevu. Torustike ja kaevude tehnilist seisukorda hinnatakse rahuldavaks Kanalisatsiooni kuulub kaks pumplat: Vabriku tn pumpla ja Jaama tn pumpla. Vabriku pumpla on valminud 1986. a ja on ette nähtud KEK-i kogu territooriumilt kogutud reovete pumpamiseks Põlva Piima kanalisatsiooni. Pumpla koosneb 3-m läbimõõduga reoveemahutist ja pumbaruumist. Reoveemahutis asub lõikesüsteemiga reovee sukelpump KG 36, jõudlusega 4,4 l/s tõstekõrgusega 20 m. Pump on paigaldatud 1995. a ja seisukord on hea. Lülitamine toimub tasemeanduritega. Pumbaruumis asub horisontaalpump, mis lülitub automaatselt tööle suure vooluhulga korral. Vooluhulga mõõtmist ei toimu, survetorudel on manomeetrid. Reoveemahuti maht on 10 m3, seisukord rahuldav. Survetrass on umbes 700 m pikkune ja koosneb kahest paralleelsest liinist, kumbki 100-mm läbimõõduga. Survetoru suubub AS Põlva Piim kanalisatsiooni. Jaama pumpla on valminud 1976. a ja on ette nähtud KEK-i tööstusterritooriumilt kogutud heitvee suunamiseks teisel pool Lao tänavat asetsevasse KEK-i kanalisatsiooni. Pumpla mahuti läbimõõt on 3 m ja selles on vertikaalpump jõudlusega 20 l/s ja tõstekõrgusega 30 m. Pump on rahuldavas seisukorras. Lülitamine toimub tasemeanduri abil. Reservuaari seisukorda hinnatakse rahuldavaks. Survetrass koosneb kahest paralleelsest liinist pikkusega u. 400 m ja läbimõõduga 100 mm kumbki. 5.5. AS EPT ENERGIA OÜ KANALISATSIOON AS EPT Energia kanalisatsioonisüsteemi kaudu kanaliseerivad oma reoveed EPT poolt veega varustatavad elamud ja ettevõtted. EPT territooriumilt kogutud sajuveed juhitakse reoveetorustikku. Kogutud heitveed juhitakse Jaama tn ääres kulgevasse Põlva Piima kanalisatsioonikollektorisse, mis läheb reoveepuhastile. Aastane reovee vooluhulk oli 1999. a 3000 m3. EPT Energia kanalisatsioonisüsteemis on kokku 1,7 km isevoolseid torustikke, mis koosnevad 200-mm läbimõõduga keraamilistest torudest. Torustike vanus on 10–20 aastat. Kanalisatsioonikaeve on süsteemis 54. Torustike seisukorda hinnatakse rahuldavaks, kaevud vajavad korrastamist. 5.6. AS PÕLVA TEED KANALISATSIOON AS Põlva Teed kanalisatsiooni on lülitatud ettevõtte veevarustusega ühinenud tarbijad. Kogutud reovesi juhitakse Põlva vee kanalisatsioonivõrku Võru tänaval. Kanaliseeritava reovee kogus oli 1999. a 2200 m3. Reoveetorustiku kogupikkus on umbes 2,5 km ja see koosneb keraamilistest torudest. Süsteemis on üks pumpla, asukohaga Salu 9. Pumpla on maa-alune ja sinna on paigutatud itaalia sukelpump Marina 1,1 tõstekõrgusega 9 m. Pumba vanus on üks aasta ja seisukord hea. Lülitamine toimub ujuklülitiga. 5.7. MAMMASTE KÜLA KANALISATSIOON Mammaste külas on kaks elamupiirkonda, kus mõlemas on rajatud ühiskanalisatsioon. Lähemal ajal elamuid juurde ehitada kavas ei ole. Teisel pool maanteed, kus väikeelamud paiknevad üldjuhul hajusalt, ühiskanalisatsioon puudub. Sealses piirkonnas on elamutes kuivkäimlad või suunatakse majapidamise reovesi kogumiskaevudesse. Mammaste küla nn korteriühistu piirkonda kuulub kaheksa korterelamut ja ca 30 väikeelamut ning vallamaja. Kanalisatsioonivõrku on ühendatud kõik korterelamud ning mõni kollektori läheduses asuv väikeelamu. Kanaliseeritav reovee kogus on keskmiselt 3500…4000 m3 kuus. Kollektor Ø 160 mm on ehitatud 1981.a. keraamilistest torudest. Kanalisatsioonivõrgu seisukord on vastavalt kohalikule informatsioonile rahuldav. Edasi juhitakse reovesi torustikuga Ø 200 mm umbes 400 m kaugusel asuvasse mehaanilise õhustusega ringkanali tüüpi puhastisse. Reovee järelpuhastuseks on kolm järjestikku ühendatud biotiiki. Puhasti on samuti ehitatud 1981. a ning käesoleval ajal üsna kehvas seisukorras. Puhasti renoveerimise osas käivad läbirääkimised seadmete tarnijaga. Renoveerimismaksumus on puhasti haldaja – Mammaste KÜ hinnangul ca 550 tuh. EEK. Kuna liitumise korral Põlva linna ühiskanalisatsiooniga läheks pumpla ja survetorustiku ehitamine vähemalt paar korda kallimaks, ei pea Mammaste KÜ liitumist majanduslikult põhjendatuks. Teine elamupiirkond koosneb väikeelamutest (ca 13 tk.), kus samuti osa elamuid on ühendatud kanalisatsiooniveevõrku. Reovee puhastamiseks on suhteliselt hiljuti rajatud puhasti. Täpsemad andmed kanalisatsiooni kohta puuduvad. Nii nagu kohalikku veevärki, hooldavad elanikud ise ka kanalisatsiooniobjekte. Vastavalt kohalikule informatsioonile ei ole sealsed elanikud huvitatud Põlva linna ühiskanalisatsiooniga ühinemisest. 5.8. ROSMA KÜLA KANALISATSIOON Rosma piirkonnas toimiv kanalisatsioonisüsteem puudub. Olemasolev väikepuhasti on maha jäetud, kuna sinna suunduv torustik on purunenud ning kanalate, mille tarbeks puhasti omal ajal rajati, omaniku POÜ Peri andmetel kanalas heitvett tänu uuele jootmistehnoloogiale ei teki. Veega varustatud Pilpaküla asub puhastist suhteliselt kaugel ning lisaks asub Pilpaküla ka puhastist madalamal, mistõttu ei ole ka sealsed elanikud puhasti taastamisest huvitatud. Kuna nii Pilpakülas kui ka teisel pool maanteed 50 elamuga suuremas külas on valdaval osal elamutest kogumiskaevud, siis POÜ Peri esindaja arvates ei leiduks piisavalt Põlva linna ühiskanalisatsiooniga liitumisest huvitatuid. 5.9. PÕLVA LINNA REOVEEPUHASTI Põlva linna reoveepuhasti on ehitatud 1982. a ja renoveeritud 1998. a. Puhasti asub aadressil Mammaste tee 4. Puhastit haldab AS Reoveepuhasti, mille omanikeks on Põlva Linnavalitsus koos AS-ga Põlva Piim. Puhastisse suubub reovesi AS Põlva Vesi, AS Põlva Piim, AS Põlva KEK, AS Põlva EPT Energia ja AS Põlva Teed kanalisatsioonivõrkudest ning reoveepuhasti purgimissõlmest. Põhilise osa puhastisse saabuvast tööstusreoveest moodustab AS Põlva Piim reovesi. Puhasti territooriumil asuva purgimissõlme lubatud hüdrauliline vastuvõtuvõime on 833 l/s ja lubatud piirkontsentratsioon 750 mg/l BHT7. Sõlme tehniline seisukord on hea. Celpox-tüüpi peenmullaeratsiooniga puhastusseade võimaldab reovee mehaanilist ja bioloogilist puhastust koos fosfori- ja lämmastikueraldusega. Kemikaalide lisamist protsessis ei toimu. Puhasti konstruktsioonide ehituslik seisukord on rahuldav, seadmed, torustikud, elektrisüsteemid ja automaatika on heas seisukorras. Vooluhulka mõõdetakse. Põlva linna reoveepuhasti näitajad Tabel 14 Puhasti projektijärgne koormus ja puhastusvõime Tegelik koormus ja puhastusvõime 1999. a sisenev väljuv sisenev väljuv Vooluhulk 3700 m3/d 1640 m3/d BHT7 2775 mg/l 15 mg/l 845 mg/l 14,4 mg/l Heljum 15 mg/l 350 mg/l 12 mg/l NÜld 15 mg/l 71 mg/l 2,9 mg/l PÜld 1,5 mg/l 11,4 mg/l 0,7 mg/l Puhastatud heitvesi suunatakse Orajõkke linnast allpool. Protsessis eraldatav muda stabiliseeritakse mudaväljakutel ja kasutatakse põllumajanduses. Mudatöötlussüsteem vajab renoveerimist. Tuletõrje veevarustuseks on puhasti territooriumil mahuti mahuga 500 m3. 5.10. KANALISATSIOONI PUUDUSED Isevoolse kanalisatsiooni üldiseks puuduseks on vanad ja nõrgad torud, mis aeg-ajalt purunevad. Betoon- ja asbotsementtorude ühendused ei ole suures osas korralikult tihendatud. Teine oluline probleem on eraldi sajuveekanalisatsiooni puudumine, kuna mõningates linnapiirkondades valgub suur osa saju- ja lumesulamisveest kanalisatsioonikaevudesse, suurendades kulutusi kanalisatsioonipumplate ja reoveepuhasti ekspluateerimisel. AS Põlva Vesi pumplate põhiline puudus on mitteküllaldane varuvõimsus (ainult üks pump). Pumplate elektri-, automaatika- ja ventilatsiooniseadmed vajavad asendamist. Pumplate survetorustikud on kehvas seisukorras. 6. PERSPEKTIIVNE ÜHISVEEVÄRK 6.1. VEETARBIMISE PROGNOOS Põlva linna veetarbimist tulevikuks on analüüsitud Ramboll'i koostatud veevõrgu hüdraulilises arvutuses. Veetarbimise prognoosimisel on arvestatud järgmist: – Linnalähedaste piirkondade – Rosma ja Mammaste küla liitumine tulevikus linna ühisveevärgiga on vähetõenäoline. – Suuremad tööstusettevõtted (veetarbega üle 50 m3/d), kes käesoleval ajal saavad vee EPT Energia OÜ, AS Põlva Piim ja AS Põlva KEK veevärkidest, ei liitu ka tulevikus linna ühisveevärgiga. – Ettevõtete ja asutuste veetarbimise suuremat kasvu võrreldes käesolevaga ette ei nähta. – Kõik linna ühisveevärgi teeninduspiirkonnas asuvad elamud hakkavad tulevikus vett saama linna ühisveevõrgust. – Elanikkonna arv püsib enam-vähem stabiilsena – 6800 elanikku. Arvestatud on kõigi elanike veetarbimise võimalusega ühisveevõrgust. Suuremat elamuehitust ette ei nähta. Vaid Ähnioru piirkonnas on arvestatud kahe suhteliselt väikse perspektiivse elamuehituspiirkonnaga. – Elanike eriveetarbimine saavutab tulevikus taseme keskmiselt 130 l/el/d. Veetarbimise prognoos Põlva linnas (m3/d) Tabel 15 Tarbijagrupid Keskmine tarbimine Suurim arvestuslik tarbimine Keskmine tarbimine Suurim arvestuslik tarbimine 1999–2000. a 2012. a Elanikkond – Põlva Vesi * 478 766 – Põlva Piim 48 49 – EPT Energia 10 17 – Põlva KEK 47 52 Ettevõtted – Põlva Vesi * 164 200 – Põlva Piim ** 10 20 – EPT Energia *** 5 25 – Põlva KEK 14 20 Veetarbimine kokku 776 933 1149 1379 Mittearvestuslik vesi**** 167 167 172 172 VTJ filtrite uhtevesi – – 66 78 Veevõtt puurkaevudest 943 1100 1387 1629 * Sisaldab Põlva Teed teeninduspiirkonna tarbijaid ** Ei sisalda AS Põlva Piim veetarbimist *** Ei sisalda AS Lindegaard Eesti kartongivabriku veetarbimist **** Mittearvestuslik vesi moodustab käesoleval ajal ca 18%–30% olenevalt piirkonnast. Tulevikus on arvestatud selle vähenemist kuni 15%-ni. 6.2. VEEVARUSTUSE PERSPEKTIIVSKEEM Kinnitatud põhjaveevarudest piisab Põlva linna veega varustamiseks nii käesoleval ajal kui ka tulevikus (vt ptk 3.3). Ka ainult tartu veehorisondi põhjaveevarud on piisavad, et kogu linna ühisveevärk selle baasil välja arendada. Vastavalt Euroopa Liidu Nõukogu direktiivile 98/83/EC 03.11.98 on rauaühendite soovitatav piirsisaldus joogivees 0,2 mg/l, kusjuures piirsisaldusele peab vastama tarbija kraanist võetav vesi. Vastavalt nimetatud direktiivile peab vee kvaliteedi vastavuse nõuetele tagama omavalitsus. Arvestades Eesti püüdlusi lähendada oma seadusandlust EL seadustega, on otstarbekas hakata Põlva linna joogivett tulevikus töötlema. Veevarustuse arendamisel on võetud aluseks AS Põlva Vesi ühisveevärk. Põlva linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga perspektiivselt hõlmatavad piirkonnad on esitatud perspektiivskeemidel (joonised VK-3 ja VK-4). Veevõrgu töökindluse tõstmise huvides oleks otstarbekas piirkonnad omavahel ühendada. Perspektiivse veevärgi arendamiseks võrreldi Ramboll'i koostatud hüdraulilises arvutuses erinevaid variante, millest osutus otstarbekaimaks variant IIIA. Võrreldi järgmisi variante: Variant I Kolm erinevat veevarustuspiirkonda 1.1. Ülemisse linnaossa rajatakse Piiri VTJ. AS Põlva Vesi ja AS Põlva Teed veevõrgud ühendatakse. 1.2. Ülejõe linnaossa rajatakse Ähnioru VTJ. Laiendatakse Ähnioru veevõrku ühendamaks sinna piirkonna väikeelamud. 1.3. Raudteejaama piirkonda rajatakse VTJ kas AS Põlva KEK või EPT Energia OÜ süsteemi. Raudteejaama piirkonna, AS Põlva KEK ja EPT Energia OÜ veevõrgud ühendatakse. Variant II A Kaks erinevat veevarustuspiirkonda 1.4. Ülemine ja Ülejõe linnaosade võrgud ühendatakse. Rajatakse ühine VTJ Piiri pumplakompleksi juurde. 1.5. Raudteejaama piirkond analoogne variandiga 1. Variant II B Kaks erinevat veevarustuspiirkonda 1.6. Ülemine ja Ülejõe linnaosade võrgud ühendatakse. Rajatakse ühine VTJ Ähnioru pumplakompleksi juurde. 1.7. Raudteejaama piirkond analoogne variandiga 1. Variant III A Üks veevarustuspiirkond 1.8. Ülemise linnaosa, Ülejõe linnaosa ja Raudteejaama piirkonnad ühendatakse ühtseks veevõrguks. Uus veehaare ja veetöötlusjaam rajatakse Piiri pumplakompleksi juurde. Variant III B Üks veevarustuspiirkond 1.9. Kõik I variandi piirkonnad ühendatakse. VTJ rajatakse Ähnioru pumplakompleksi juurde. 6.2.1. PERSPEKTIIVNE VEEHAARE Valitud veevärgi arendusvariandi järgi rajatakse veetöötlusjaam Piiri pumplakompleksi juurde. Kuna olemasolevate puurkaevude võimsus käesoleval ajal on 960 m3/d (tartu veehorisondist 360 m3/d ja pärnu veehorisondist 600 m3/d), tuleb sinna puurkaeve juurde ehitada. TÜ Eesti Geoloogia poolt 1989. a teostatud uurimistöös «Põhjaveevarude eeluuring Põlva linna veevarustuseks» nähti ette Piiri perspektiivsesse veehaardesse neli puurkaevude gruppi, igas grupis üks tartu ja üks pärnu veehorisondi puurkaev. Tartu veehorisondi kaevu tootlikkuseks oli arvestatud 300 ja pärnu veehorisondi kaevu tootlikkuseks 500 m3/d. Puurkaevugruppide vaheliseks kauguseks oli skeemi järgi ca 120 m. Veehaarde asukohaks oli ette nähtud lisaks olemasolevale pumplakompleksi territooriumile ka Toominga tänavast lõuna poole jääv maa-ala. Võimaluse korral oleks soovitav kasutusele võtta parema veekvaliteediga tartu horisont, millega kaasneks ka väiksem ekspluatatsioonikulu. Kuna rauaühendeid on tartu horisondi vees vähem, tuleb filtreid harvemini uhtuda kui mõlema horisondi seguvee kasutamise korral. Samuti ei saavutata seguvee töötlemisel traditsiooniliste majanduslikult otstarbekate meetoditega vee kloriidide ja sulfaatide sisalduse vähenemist. Siiski tuleb veehaarde kavandamisel lähtuda tehnilis-majanduslikest kaalutlustest, arvestades ka maa omandamisega seotud kulusid ning hüdrogeoloogilisi aspekte. Vajaduse korral tuleb teostada uus hüdrogeoloogiline uuring. Veehaarde rajamise variandid on järgmised: Veehaare rajatakse tartu veehorisondi baasil (variant I) Olenevalt kaevude tootlikkusest tuleks ehitada juurde neli või viis puurkaevu sügavusega ca 160 m. Olemasolev pärnu horisondi kaev jäetakse reservkaevuks. Veehaare rajatakse mõlema veehorisondi baasil (variant II) Olenevalt kaevude tootlikkusest tuleks ehitada juurde üks pärnu ja kaks või kolm tartu horisondi puurkaevu (arvestades ka reservi vajadust). Puurkaevude sügavus on arvestuslikult 160 m tartu horisondi ja 300 m pärnu horisondi puhul. 6.2.2. VEEVARUSTUSE PROJEKTID Veehaarde ja veetöötluskompleksi ehitus Lisaks veetöötlusjaama ehitusele hõlmab projekt uute puurkaevude ehitamist koos ühendustorustikuga veetöötlemisjaama ning Piiri pumplakompleksi olemasolevate objektide korrastamist. Veetöötluse tehnoloogia sõltub valitavast toorvee allikast (tartu ja pärnu horisontide vee segamisel vahekorras 1:1 jääb vesi kindlalt agressiivseks). Veetöötlusseadmed peavad tagama üleliigse raua ja ebasoovitavate gaaside kõrvaldamise põhjaveest, vee stabiliseerimise ja piisava hapnikusisalduse linna pumbatavas vees. Vajalik on näha ette ka vee desinfitseerimise võimalus. Veetöötlusjaama arvestuslik võimsus on 70–80 m3/h. Vajaduse korral tuleb teostada uus hüdrogeoloogiline uuring. Rajatavate puurkaevude arv ning sellest tulenev veetorustiku pikkus sõltub valitavast veehaarde variandist (vt ptk 6.1.1), kusjuures esimeses järjekorras korraga ehitatavate puurkaevude arv sõltub linna lähiaastate veevajadusest ning ehitatava puurkaevu tootlikkusest. Piiri olemasolevate puurkaevude osas on otstarbekas paigaldada uued süvaveepumbad, vahetada torustikuarmatuur ning nüüdisajastada elektri- ja automaatikaseadmed. II astme pumpla osas on vajalik paigaldada uued pumbad (3 või 4 tk, millest üks on reservpump) koos sagedusmuunduriga. Samuti on vajalik vahetada torustikuarmatuur ning nüüdisajastada elektri- ja automaatikaseadmed. Olemasolevad reservuaarid tuleb muuta vettpidavaks ning vajaduse korral asendada nivooandurid. Tulevikus veetarbimise kasvamisel tekib vajadus ehitada täiendav reservuaar mahuga ca 300 m3. Täpsem töömaht selgub eelprojekti koostamisel. Veetarbimise ja lekete seire juurutamine Koostatakse veetarbimise ja lekete seire kava, kus nähakse ette paigaldada veemõõtjad ja/või rõhuandurid olulisematesse kohtadesse veevõrgus. Vajalike mõõteriistade tüüp ja arv ning info lugemis- või edastussüsteem selgub koostatavast kavast. Lisaks Piiri II astme pumplale on kindlasti vaja paigaldada mõõtjad ühisveevõrgu eri piirkondi ühendatavatele magistraaltorustikele. Projekti raames on nähtud ette ka kahe maamikrofoni komplekti soetamine. Mõõteseadmete paigaldus teostatakse torustike ehituse või renoveerimise käigus. Veetorustike rekonstrueerimine ja ühisveevõrgu laiendamine Linna veevõrgu hüdraulilise mudeli analüüsi tulemustest tulenevalt on vajalik osa põhitorustikke nende läbilaskevõime parandamiseks ümber ehitada. Samuti on vajalik ehitada transiittorustikud eri linnaosade ühendamiseks. Ülemise ja Ülejõe veevõrkude ühendamine näeb ette rõhualandussiibrite paigalduse madalamate jõeäärsete piirkondade veevõrgu rõhutsoonide eraldamiseks. Hüdraulilise mudeli järgi on ette nähtud nelja rõhualandusventiili paigaldus. Lisaks torustike hüdraulilise läbilaskevõime tagamiseks ja eri veevõrgu osade ühendamiseks ehitatavatele torustikele nähakse ette ka torustike ehitamine piirkondadesse, kus korralik ühisveevõrk puudub või sellele on raske hooldamiseks ligi pääseda. Selliseid elamurajoone on näiteks Ähnioru ja Raudtee piirkondades. Raudteepiirkonna elamurajooni uute veetorustike ehitusmaht on ca 1,5 km, mis ei ole kajastatud alljärgnevalt esitatud hüdraulilise mudeli tööst võetud ehitusmahtudes. Ühisveevõrgu hüdraulilise mudeli järgi on ümber- või juurdeehitatavate torustike maht järgmine: – Ülemine linnaosa Ø225 187 m Ø160 1270 m Ø110 810 m kokku 2267 m – Ülejõe linnaosa Ø 225 465 m Ø160 1726 m Ø110 1398 m Ø90 768 m kokku 4356 m – Raudtee piirkond Ø 225 807 m Ø160 419 m Ø110 645 m kokku 1871 m Eriti kehvas seisukorras olevad veetorustikud on esitatud joonisel VK-1. Osa neist tuleb rekonstrueerida torustike läbilaskevõime suurendamise vajadusel ning on kajastatud eelspool esitatud ehitusmahus, osa aga tuleb esmases järjekorras renoveerida ennetamaks võimalikke veeavariisid. Selliseid torustikulõike on järgmiselt: – Ülemises linnaosas umbes 340 m; – Ülejõe linnaosas umbes 240 m; – Raudtee piirkonnas umbes 400 m EPT Energia OÜ torustikku. Lisaks mainitutele on AS Põlva Vesi teeninduspiirkonnas pikemas perspektiivis renoveeritavaid torustikke veel ca 6 km. Renoveerimisel tuleb välja vahetada amortiseerunud siibrid ja hüdrandid. Vajaduse korral paigaldada seadmed õhu eemaldamise ning torustike tühjendamise võimaldamiseks. Renoveerimisele eelneb torustike seisukorra uuring ning linna ühisveevõrgu renoveerimise kava koostamine. Samuti tuleb arvestada võimalusega, et tulevikus tuleb hakata renoveerima ka teistelt vee-ettevõtetelt ületulevaid veetorustikke. Nende renoveerimismaht on hinnanguliselt ca 4 km. Puurkaevude tamponeerimine Seoses kogu linna veevarustuse üleviimisega Piiri veehaardele kuuluvad ülejäänud AS Põlva Vesi puurkaevud, v.a Ähnioru kaks kaevu, mis jäetakse reservi, tamponeerimisele (kokku neli kaevu). Esialgu võib puurkaevud ka konserveerida, vältimaks võimalikku põhjavee reostamist nende kaudu. Pumplate üleviimine kaugvalve ja -juhtimissüsteemile Uus veehaare ja veetöötlusjaam, k.a olemasolevad Piiri puurkaev-pumplad, on otstarbekas ühendada ühtsesse kaugvalve ja -juhtimise süsteemi. Kaugvalvesüsteem on otstarbekas projekteerida veetöötlusjaama projekteerimise käigus. Ühtsesse süsteemi tuleks lülitada ka kanalisatsioonipumplad ning tulevikus ka linna reoveepuhasti. Kõigi varemrenoveeritavate objektide automaatikasüsteem tuleb teostada arvestades perspektiivset üleminekut kaugvalve ja -juhtimise süsteemile. 7. PERSPEKTIIVNE ÜHISKANALISATSIOON 7.1. KANALISATSIOONI VOOLUHULKADE PROGNOOS Tulenevalt eespool mainitud ebaselgusest tegelike reovee vooluhulkade osas, on alljärgnevalt esitatud perspektiivsete reovee vooluhulkade prognoosimisel lähtutud veetarbimise näitajatest, millele on lisatud infiltratsioonivee kogus ning vihmastel perioodidel ka kanalisatsiooni sattuva sajuvee kogus. Võttes arvesse kanalisatsiooni põhitorustike renoveerimist ning sajuveekanalisatsioonide rajamist, on arvutuslikuks vooluhulgaks 2012. a: – Tekkiv reovesi 2200 m3/d 800 tuh m3/a – Infiltr. vesi 660 m3 /d 240 tuh m3/a – Sajuvesi 800 m3/d Kokku (kuiv per.) 2860 m3/d 1040 tuh m3/a Kokku (märg per.) 3660 m3/d Nimetatud vooluhulkade puhastamiseks peaks piisama linna reoveepuhasti hüdraulilisest võimsusest, mis on 3700 m3/d. Ka reostuskoormuse osas peaks puhasti projektvõimsusest piisama. Prognoositud heitvee koguste hulka ei ole siiski arvestatud veetöötlusjaama filtrite uhtevett ega ka võimalikke uusi kanalisatsiooniga liitujaid, näiteks kavandatavat bioplasti tehast. Juhul kui tegelikud reovee vooluhulgad osutuvad tulevikus prognoositust suuremaks, tuleb reoveepuhastit laiendada. 7.2. KANALISATSIOONI PERSPEKTIIVSKEEM Põlva linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga perspektiivselt hõlmatavad piirkonnad on esitatud perspektiivskeemidel (joonised VK-3 ja VK-4). 7.2.1. REOVEEKANALISATSIOON Käesolevas töös ei ole põhjalikumalt käsitletud AS Põlva Piim, AS Põlva KEK ja EPT Energia OÜ perspektiivseid kanalisatsioonisüsteeme, kuna neis piirkondades üldjuhul täiendavate torustike või pumplate ehitamise vajadust ei ole. Vaid AS Põlva Teed teeninduspiirkonnas on osa elamuid, millel on küll ühendus veevõrguga, kuid puudub ühendus sealse kanalisatsioonisüsteemiga. Ettevõtete teeninduspiirkondades on põhiliseks ülesandeks kanalisatsioonisüsteemide renoveerimine, mis eeldab esmalt seisukorrauuringu ja selle põhjal renoveerimiskava koostamist. Kokkupuutepunktiks AS Põlva Vesi ja ettevõtete ühiskanalisatsioonidel on perspektiivskeemi järgi Raudteejaama piirkonnast reovett ärajuhtiva magistraaltorustiku ühendamine puhastisse suunduva kollektoriga, mis ei ole AS Põlva Vesi omanduses. Vajaduse korral renoveeritakse vastuvõttev torustik ühiste jõududega. AS Põlva Vesi ühiskanalisatsiooni arengukontseptsioon on välja töötatud taani firma Ramboll'i koostatud tasuvusuuringus. Vastav lahendus on esitatud joonisel VK-4. 7.2.2. SAJUVEEKANALISATSIOON Vastavalt Ramboll tasuvusuuringus esitatud kanalisatsiooni perspektiivskeemile on esimese sajuvee kanalisatsiooni rajamise etapina ette nähtud Kesk tn piirkonna sajuveesüsteemi ehitus. Teised piirkonnad, kuhu sajuveekanalisatsioon on soovitatav rajada, on Piiri-Võru tn piirkond Ülemises linnaosas ning Jaama tn EPT Energia OÜ teeninduspiirkonnas. Piirkondades, kus tänapäeval saju- ja kuivendusveed kraavidega ära juhitakse, tehakse seda ka tulevikus. Väikeelamute rajoonides juhitakse sajuveed eelistatavalt kas haljasaladele, kus need imbuvad, või siis kraavidega lähimasse sobivasse kohta (näiteks ojja, lodusse jne). Nende piirkondade sajuvete ärajuhtimisele ei ole antud käesolevas töös detailseid lahendusi, ühelt poolt tingituna vajadusest välja töötada lahendus vastavuses piirkonna arenguplaanidega, ja teisalt, tingituna lähtematerjali puudulikkusest. Kuna käesoleva töö koostamise ajal ei olnud kasutada uuemat kõrgusjoontega kaardimaterjali kui linna mõõdistamise plaan aastast 1979, ei olnud võimalik anda ka detailsemaid lahendusi. Esitatud lahendused on põhimõttelised. Põlva sajuvete kanalisatsioonikollektorite arvutamiseks Kesk ja Võru tänavate piirkonnas kasutati käesolevas töös valingvihma korduvusega kaks aastat. Sellise vihma 10-minutilise kestvuse statistiliseks intensiivsuseks on 150 l/s ha. Kesk tänava sajuvete kanalisatsioon Kesk tänavale valguvad käesoleval ajal sajuveed kokku ligikaudu 13,2-ha valgalalt, mis valingvihmade korral seal tõsiseid üleujutusi põhjustavad. Kesk tänava sajuvee kanalisatsioonitorustik rajatakse plasttorudest diameetriga 250…560 mm. Kesk tn sajuvee kanalisatsioon suubub läbi tulevase turuplatsi ja ärikvartali territooriumi juurde rajatava õli-liivaeraldi Ora jõkke. Seejuures juhitakse läbi puhasti vaid sajuveed vooluhulgaga 100 l/s (vihm intensiivsusega 2 mm/h). Suuremate sajuvee vooluhulkade korral juhitakse osa vett jõkke puhastamata. Sajuveepuhastina sobivad kasutamiseks maa-aluse paigaldamisega kompaktsed puhastid. Alternatiivlahendusena on Ramboll'i tasuvusuuringus pakutud variant, mil sajuveed puhastatakse liivapüünises ning puhastatud sajuvesi juhitakse ühtlase vooluhulgana läbi keskendi Tööstuse tn pumplasse. Selle variandi halb omadus on aga, et rajatav keskendi peab olema piisavalt suur, mahutamaks ära valingvihmaga ca 40 minuti jooksul koguneva vee (hinnanguliselt üle 1000 m3). Teine negatiivne asjaolu on reoveepuhasti jätkuv koormamine suhteliselt puhaste sajuvetega. Lisaks Kesk tänavale rajatakse sajuveekollektorid veel Uus ja Käisi tänavale. Põlva Maavalitsuse hoovist juhitakse sajuveed Käisi tänavale. Olemasolevad restkaevud likvideeritakse või kasutatakse ära uues süsteemis. Põllu tänava pikenduseks olev jalgtee tuleb korrastada, andes teele õige põikprofiili. Sajuvete juhtimiseks Kesk tänavale tuleb selle mõlemasse äärde rajada korralikud rentslid. Võru tänava piirkonna sajuvete kanalisatsioon Piiri ja Võru tänava vahelisest elamute piirkonnast valguvad sajuveed käesoleval ajal kas läbi kultuurimaja taga oleva tiigi või siis otse Võru tänavale. Oluline probleem on sajuvete sattumine Võru tänava reoveepumplasse. Tugevate vihmade korral juhitakse pumplast sajuvee ja olmereovee segu ülevoolu kaudu otse Ora jõkke, kust see satub linlaste supelkohaks olevasse paisjärve. Samuti põhjustavad sajuveed nõlva erosiooni. Vähendamaks pumplasse sattuva sajuvee koguseid ning kaitsmaks Mäe tn nõlva erosiooni eest, rajatakse sajuvee kanalisatsioon Mäe tänavalt alla Võru tänavale. Võru tn juhitakse sajuveed Ora jõe äärsesse roostikku. Kultuurimaja taga asuvat mudastunud tiiki on võimalik pärast puhastamist ja korrastamist kasutada sajuvee keskendina. Jaama tn äärne sajuvee kanalisatsioon Käesoleval ajal on piirkonnas mindud lihtsama vastupanu teed ja juhitud sajuveed olmekanalisatsiooni. Tulevikus on soovitatav rajada sajuvee eelvooluks piki Jaama tänavat sajuvee kollektor, millega juhitakse veed reoveepuhasti piirkonnas kraavi. Arvestades, et võimaliku valingvihma korral sajuveed olulisi üleujutusi ei põhjusta, rajatakse kollektor diameetriga 250 mm. Piiri tn piirkonna sajuvete ärajuhtimine Sajuvee ärajuhtimine Piiri tn korruselamute piirkonnas on puudulik. Sajuvete ärajuhtimine oleks vajalik lahendada kõiki sealseid kvartaleid hõlmava detailse kavaga. Sajuvete eelvooluks piirkonnast on Ora jõkke laskuvad kraavid. 7.2.3. KANALISATSIOONI PROJEKTID Võru tn pumpla renoveerimine Ette on nähtud ventilatsioonisüsteemi ehitus, ühe olemasoleva pumba asendus uuega ja elektri-ning automaatikaseadmete asendus. Maksimaalseks vooluhulgaks on tasuvusuuringu järgi arvestatud 100 m3/d ehk 4 m3/h. Pumpla maksimaalseks võimsuseks on arvestatud 20 m3/h. Pumpla renoveerimisel tuleb näha ette võimalus selle üleviimiseks tulevikus kaugvalvele ja -juhtimisele ühtsest keskjuhtimissüsteemist. Alternatiivlahenduseks on uue maa-aluse kompleksse pumpla rajamine. Tööstuse tn pumpla renoveerimine Ette on nähtud ventilatsioonisüsteemi ehitus, olemasoleva nõukogude päritolu pumba asendus uuega ja elektri- ning automaatikaseadmete asendus. Uue pumba maksimaalne võimsus on tasuvusuuringu järgi arvestatud olemasolev võimsus ehk 144 m3/h. Samuti tuleb paigaldada rõhu- ning vooluhulga mõõtjad. Pumpla renoveerimisel tuleb näha ette võimalus selle üleviimiseks tulevikus kaugvalvele ja -juhtimisele ühtsest keskjuhtimissüsteemist. Alternatiivlahenduseks on uue maa-aluse kompleksse pumpla rajamine. Jaama tn pumpla renoveerimine Ette on nähtud ventilatsioonisüsteemi ehitus, ühe olemasoleva pumba asendus uuega ja elektri-ning automaatikaseadmete asendus. Keskmiseks vooluhulgaks on tasuvusuuringu järgi arvestatud 100 m3/d ehk 4 m3/h. Maksimaalseks vooluhulgaks on arvestatud 13 m3/h. Samuti tuleb paigaldada rõhu- ning vooluhulga mõõtjad. Pumpla renoveerimisel tuleb näha ette võimalus selle üleviimiseks tulevikus kaugvalvele ja -juhtimisele ühtsest keskjuhtimissüsteemist. Alternatiivlahenduseks on uue maa-aluse kompleksse pumpla rajamine. Pumplate survetorustike asendus Võru ja Tööstuse tn pumplate survetorustike asemele on ette nähtud ehitada uued üheniidilised PE torustikud. Jaama tn pumpla survetorustik ehitatakse uus või ühendatakse uue ehitatava Tööstuse tn pumpla survetorustikuga. Jaama tn isevoolse kollektori renoveerimine Kollektor on ette nähtud renoveerida arvestusega, et see võtaks vastu ka tuleviku reovee vooluhulgad. Renoveeritava kollektori pikkus on ca 450 m. Tööde mahtu kuulub ka survetorustike vastuvõtukaevu ümberehitus. Isevoolsete kanalisatsioonitorustike läbipesu ja videouuring Vajalik on täpsemalt välja selgitada renoveerimist vajavad torustike lõigud. Selleks tuleb teostada torustike videouuring. Kehvas seisukorras olevaid torustikke, nii isevoolseid kui ka survetorustikke, on kokku ca 6 km, mille hulka kuuluvad ka Põlva Piim teeninduspiirkonnas asuvate elamute kanalisatsioonitorustikud. Teadaolevalt kehvas seisukorras veetorustikud on esitatud joonisel VK-2. Isevoolsete kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine Videouuringu tulemuste põhjal koostatakse torustike renoveerimiskava. Renoveeritavate torustike maht selgub torustike uuringu tulemustest. Olemasoleva kanalisatsioonisüsteemi tõrgeteta töö tagamiseks tuleb objektidel, mis seisukorra väljaselgitamiseks eeluuringuid ei vaja, vajalikud renoveerimis- või ehitustööd teostada esmajärjekorras. Esmaste tööde loetelu on esitatud lisas 4. Tuleb arvestada ka võimalusega, et tulevikus tuleb hakata renoveerima teistelt vee-ettevõtetelt ületulevaid kanalisatsioonitorustikke. Kanalisatsioonivõrgu laiendamine Kanalisatsioonivõrgu laiendamine piirkondadesse, kus see puudub, tuleb vastavalt kehtivale seadusele teostada enne 2006. a. Vabariigi Valitsuse 20. jaanuari 1998. a määruse nr 11 «Veekogudesse või pinnasesse juhitava heitvee kohta esitatavad nõuded» järgi tuleb asulates reostuskoormusega 2000…9999 ie puhastada vähemalt 95% reoveest 31. detsembriks 2005. a. Kanalisatsioonivõrgu laiendamine tuleb teostada valgalade kaupa. Kanalisatsiooni valgalad on määratud Ramboll'i tasuvusuuringus. Otstarbekas on alustada ehitusega tihedamalt asustatud piirkondadest ning kus olemasolevad (vastuvõtvad) torustikud paiknevad lähedal ning võimalik on reoveed ära juhtida isevoolselt. Millises piirkonnas ehitust esmalt alustada, sõltub potentsiaalsete liitujate arvu ja ehitusmaksumuse suhtest. Järgnevas etapis tuleb rajada kanalisatsioon Raudteejaama piirkonda. AS Põlva Teed teeninduspiirkonnas on ette nähtud rajada Salu tn kanalisatsioon. Uute torustike orienteeriuvad ehitusmahud on järgmised: – Ülemine linnaosa: 750 m isevoolset torustikku, 1 pumpla, 280 m survetorustikku; – Ülejõe linnaosa: 3450 m isevoolset torustikku, 3 pumplat, 900 m survetorustikku; – Raudteejaama piirk.: 2050 m isevoolset torustikku, 1 pumpla, 300 m survetorustikku; – AS Põlva Teed piirk.: 225 m isevoolset torustikku, 1 pumpla, 210 m survetorustikku. Sajuveekanalisatsiooni ehitus Sajuveekanalisatsioon ehitatakse kolmes piirkonnas: Kesk tn piirkonna sajuveekanalisatsioon Torustiku ehitusmahud on järgmised: Uus-Käisi tn: Ø250 mm – 375 m Kesk tn: Ø250 mm – 125 m, Ø315 mm – 125 m, Ø450 mm – 430 m, Ø560 mm – 100 m Ehitatakse sajuvete puhasti võimsusega ca 100 l/s, millest puhastatud sajuveed juhitakse jõkke. Alternatiivlahendusena ehitatakse sajuveepuhasti, millest puhastatud sajuveed juhitakse Tööstuse tn pumplasse. Piiri-Võru tn piirkonna sajuveekanalisatsioon Torustiku ehitusmahud on järgmised: Piiri tänavalt Võru tänavale: Ø315 mm – 375 m Võru tn: Ø450 mm – 200 m Olemasolev tiik puhastatakse mudast ning ehitatakse ümber sajuvee vooluhulga keskendiks. Jaama tn piirkonna sajuveekanalisatsioon Torustiku ehitusmahud on järgmised: Ø200 – 100 m, Ø250 – 350 m 8. INVESTEERINGUTE KAVA Põlva linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamiseks vajalike investeeringute vajadus kokku on ca 79 milj krooni, millest veevarustuse osa on 49 milj krooni ja kanalisatsiooni osa 30 milj krooni. Sõltuvalt vajalike investeeringute prioriteetsusest on need jaotatud eelis- ja hilisemateks investeeringuteks. Eelisinvesteeringute projektideks on arvestatud projektid, mis on vajalik ellu viia praeguse veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuse taseme säilitamiseks või parandamiseks ning terviseohutuse ja keskkonnanõuete täitmiseks. Eelisinvesteeringute projektide teostamise ajaks on arvestatud perioodi 2000.–2003. a. Need tööd tuleb teostada kohe, kui rahastamisvõimalused seda lubavad. Hilisemate investeeringute projektid on arvestatud ellu viia 2004.–2012. a perioodil, kuid sõltuvalt rahastamisvõimalustest võib nende täielik teostumine ka edasi lükkuda. Üldjuhul on hilisemasse etappi jäetud Raudtee piirkonna ja käesoleval ajal era vee-ettevõtete teeninduspiirkondades olevad projektid. Investeeringute mahtude loetelus on kajastatud lisaks linnale kuuluvate, s.t AS Põlva Vesi ÜVK teeninduspiirkondade objektide ehituse või renoveerimise maksumusele, ka teiste piirkondade torustike renoveerimise maksumus, kui eri teeninduspiirkonnad tulevikus ühinema peaksid. Investeeringud veevarustuse arendamiseks Tabel 16 Nr Projekti nimetus Maksumus, tuh EEK Eelis-investeeringud Hilisemad investeeringud VEEVARUSTUS Veehaarde ehitus (1 pärnu ja 2 tartu veehorisondi puurkaev-pumpla, torustik veetöötlusjaamani ca 280 m) * 2000 Täiendava tartu veehorisondi puurkaev-pumpla ja torustiku (ca 140 m) ehitus * 510 Olemasolevate puurkaev-pumplate (2 tk) seadmete vahetus 100 Veetöötlusjaama ehitus 5800 II astme pumpla seadmete vahetus, hoone ja reservuaaride remont 550 Täiendava reservuaari ehitus 1100 Veevarustusobjektide kaugjuhtimise ja -valve juurutamine 300 Veetarbimise ja lekete seirekava koostamine, mõõteseadmete ja maamikrofonide soetus 150 Veetorustike rekonstrueerimine ja ühisveevõrgu laiendus, s.h.: – Ülemises ja Ülejõe linnaosas (6,6 km) – Raudtee piirkonnas (3,4 km) 9240 4420 Ühisveevõrgu renoveerimine, sh: – esmajärjekorras renoveeritavad torustikud (1 km) – hilisemas etapis renoveeritavad AS Põlva Vesi torustikud (6 km) – hilisemas etapis renoveeritavad teistelt vee-ettevõtetelt ületulevad torustikud (4km) 1360 8400 5200 Tuletõrjehüdrantide paigaldus, sh.: – olemasolevate asendus (11+30 tk) – täiendavate paigaldus (23+17 tk) 220 460 600 340 Puurkaevude tamponeerimine 100 Kokku 20 180 20 670 Muud kulud (20%) 4036 4134 Veevarustusprojektide maksumus kokku 24 216 24 804 * Arvestatud on veehaarde lahenduse varianti II. Maksumus sisaldab ka hüdrogeoloogilise uuringu teostamist, kuid ei sisalda maa ostmise kulusid. Investeeringud kanalisatsiooni arendamiseks Tabel 17 Nr Projekti nimetus Maksumus, tuh EEK Eelisinvesteeringud Hilisemad investeeringud KANALISATSIOON Jaama tn isevoolse kollektori renoveerimine 900 Võru ja Tööstuse tn pumplate survetorustike asendus 2400 Võru, Tööstuse ja Jaama tn pumplate renoveerimine 1000 Isevoolsete kanalisatsioonitorustike läbipesu ja videouuring 600 Isevoolsete kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine 3265 Kesk tn sajuveekanalisatsiooni ehitus 2290 Piiri ja Võru tänava piirkonna sajuvete kanalisatsiooni ehitus 1210 Jaama tn äärne sajuvee kanalisatsiooni ehitus 520 Kanalisatsioonivõrgu laiendamine 8260 4360 Pumplate üleviimine kaugjuhtimissüsteemile 200 Kokku 20 445 4560 Muud kulud (20%) 4089 912 Kanalisatsiooniprojektide maksumus kokku 24 534 5472 9. ELANIKKONNA MAKSUTALUVUS Elanikkonna maksutaluvust on analüüsitud Ramboll'i koostatud tasuvusuuringus. Alljärgnevalt on esitatud lühidalt selle kokkuvõte. Alates 1995. a on Eesti majanduslik olukord paranenud. Kogutoodang kasvab, inflatsioon on alanenud 29% -lt 1995. a ca 10%-ni käesoleval ajal. Tööpuudus maapiirkondades on üle 16% ja linnades keskmiselt ligi 10%. Põlva maakonnas on vähe ametlikke tööotsijaid, kuid suur varjatud tööpuudus. Andmed leibkondade sissetuleku kohta on võetud Eesti Statistikaametist – andmed põhinevad iga-aastasel üleriigilisel 6000 leibkonna uuringul. Olemasolevad andmed, mis põhinevad 29 Põlva leibkonna küsitlusel, näitavad, et Põlva leibkonna kuusissetulek on umbes 30% riigi keskmisest madalam. Tasuvusuuringus on võetud lähtepunktiks 1998. a sissetulekutase 2838 EEK, mis on tuletatud 1997. a sissetulekust arvestades inflatsiooni. Rahvusvaheliselt soovitatakse samasugustes projektides elanike tariifi arvutamisel lähtuda põhimõttest, et veevarustuse ja kanalisatsiooni kulud moodustavad 4…5% keskmisest leibkonna sissetulekust. Uurimisperioodi (1996.–1998. a) vältel on AS Põlva Vee kasum langenud. Tariifi tõus on peamiste kulude, eriti elektri- ja reovee puhastuse kulude, kasvust maha jäänud. Samuti on seoses veetarbimise vähenemisega langenud ka käive. Tariifitõusu heakskiitmine on linna jaoks olnud raske küsimus, eriti kuna tarbijad ei ole olnud rahul vee kvaliteediga. AS Põlva Vee tulevast kulustruktuuri võivad mõjutada mitmed tegurid. Kõige olulisem neist on AS Põlva Reoveepuhasti kavandatav muudatus heitvee puhastuse maksustamise korras. Tulevikus peab Põlva Vesi hakkama maksma mõõdetud, puhastile tegelikult pumbatava reovee eest, kusjuures praegu põhinevad puhastusmaksud üksnes veetarbimisest tuletatud reovee hulgal. Sajuvee puhastuse maksustamine tõstab tunduvalt AS Põlva Vesi käituskulusid ja tõstab esile kanalisatsioonivõrgu renoveerimise vajaduse. Samuti on probleemiks linnas teiste veeteenust osutavate firmade olemasolu, kes teenindavad küllaltki suurt osa Põlva elanikest. Osal teenuseosutajatest on aga materiaalne baas suhteliselt suures ulatuses amortiseerunud ja vajab väljavahetamist. Selline olukord on potentsiaalseks finantsiliseks lisakoormaks nii Põlva linnale kui AS-le Põlva Vesi. Tulenevalt omavalitsuse kohusest tagada Põlva linnas nõuetekohane vee kvaliteet, võib puudulike finantseerimisvahenditega tegutsevate era vee-ettevõtjate olemasolu muutuda problemaatiliseks. Linnal puudub käesoleval ajal tegevuskava, kuidas kõige paremini läbi viia erasüsteemide ühendamine AS Põlva Vesi veevärgiga, ei ole ka prognoositud ühendamisest tekkivaid kulusid. Eespool nimetatud asjaolud võivad suurendada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni käituskulusid, mistõttu osutub vajalikuks märgatavalt tõsta ka tariife. Alltoodud tabelis on esitatud Rambolli kavandatud keskmised vee ja kanalisatsiooni ühistariifid leibkondadele ja ettevõtetele, mis on vajalikud finantseerimissuutlikkuse tagamiseks. Ramboll tasuvusuuringus prognoositud keskmised vee ja kanalisatsiooni ühistariifid (EEK/m3) Tabel 17 1998 1999 2000 Elanikkond 11,87 14,73 17,66 Ülejäänud 18,00 26,33 31,56 Tariifitõstmiste eesmärk on investeerimisprogrammi elujõulisuse tagamine. Ramboll'i läbi viidud analüüs eeldas, et tegelik tariifitõus leiab aset enne eelisinvesteeringute programmi rakendumist. Kuna veemajanduse programmi teostamine on tasuvusuuringus eeldatuga ajaliselt kolme aasta võrra edasi nihkunud, samas kui kavandatud investeeringute maht enam-vähem samaks jäänud, võiks soovitatavaid tariife teoreetiliselt aluseks võtta ka nüüd, s.t tariifid ei tohiks olla väiksemad, kui: – 2001. a elanikele – 11,87 EEK/m3, teistele tarbijatele – 18,00 EEK/m3 – 2002. a elanikele – 14,73 EEK/m3, teistele tarbijatele – 26,33 EEK/m3 – 2003. a elanikele – 17,66 EEK/m3, teistele tarbijatele – 31,56 EEK/m3 Ülalesitatud tariifidele lisandub käibemaks 18%. Kahjuks ei vasta tasuvusuuringus prognoositu tegelikule arengule. Kalkuleeritud tariifid põhinevad peamiselt vee- ja kanalisatsiooniteenuse realisatsioonil, s.t tarbijale müüdava vee kogusel. Kuna tegelik realisatsioon osutus olulisel määral ennustatust väiksemaks, peaks kavandatud investeeringute täies mahus elluviimiseks tariife veelgi rohkem tõstma. Näiteks 1999. a prognoositud müüdava vee koguse – 300 tuh m3 asemel oli tegelik realisatsioon 233 tuh m3 ehk ligi ¼ võrra väiksem. Seega tuleb teha uus finantsanalüüs, mis lähtub tegelikest veetarbimise näitajatest käesoleval ajal ning AS Põlva Vesi ja Põlva linna finantssuutlikusest. 10. MUUD ÜVK ARENDAMISEGA SEOTUD KÜSIMUSED Väikelinnas nagu Põlva on vajalik linna ja selle kommunaalettevõtete vaheline tihe koostöö. Ramboll'i koostatud tasuvusuuringus on esitatud soovitused Põlva Linnavalitsuse ja AS Põlva Vesi vahelise koostöö parandamiseks. Vee-ettevõtte selgelt määratletud põhieesmärgid, samuti tariifide määramise selge kord tõhustaksid ettevõtte tööd ja arengut, mis lõppkokkuvõttes suurendaksid omafinantseerimisvõimet. Samad soovitused kehtivad ka teistele linnas tegutsevatele vee-ettevõtjatele. Linnavalitsuse ja vee-ettevõtjate vahel tuleks koostada ametlikud kokkulepped. See kokkulepe peaks määratlema muuhulgas järgmist: – lepingu eesmärk ja mida ta hõlmab; – vee- ja kanalisatsiooniteenusega kaetud piirkond; – vee-ettevõtja õigused ja kohustused; – linna õigused ja kohustused; – vastutus kapitaalmahutuste tegemisel; – kohustuste jaotus linna ja ettevõtte vahel; – tariifimääramise eeskiri, mis võimaldab ettevõttel plaanida oma rahalist olukorda ja ergutab teda tõhustama oma tööd ning vähendama kulusid; – ettevõtte aruandlusnõuded. Siin tuleks märkida, et vee ja kanalisatsiooni kohta tuleb pidada aruandlust eraldi. Oluliseks küsimuseks on linna reoveepuhastiga seonduv. Kuna AS Põlva Vesi kuludest on reovee puhastuse eest AS-le Reoveepuhasti makstava teenustasu osakaal väga suur, tuleb kiiremas korras üle vaadata reoveepuhastuse eest nõutava tasu sätestav kord. Põhimõtteliselt ei saa linnal midagi selle vastu olla, kui puhastustasu hakataks arvestama puhastile jõudva tegeliku reovee koguse alusel. Kuid seejuures tuleb tasumäärad diferentseerida reostuskoormuse järgi. Praegune olukord, mil reovee vooluhulkade arvestatud kogused on ebamäärased ning reostuskoormust ei arvestata, tekitab linnavalitsuse ja AS Reoveepuhasti vahel usaldamatust ning liigseid pingeid. Eelnevaga haakub ka sajuvee kanalisatsiooni ekspluatatsiooniga seonduv. Soovitav on määratleda täpselt tulevasse sajuveekanalisatsiooni juhitava vee päritolu. Kui restkaevudesse kogutakse vesi linna ühiskasutatavalt territooriumilt, oleks õiglane, kui sajuvee ärajuhtimise ja käitlemisega seotud kulud kannaks linn, olenemata sellest, missugusele vee-ettevõtjale konkreetne sajuveekanalisatsioon kuulub. Teiseks kulude jaotamise valdkonnaks on tuletõrjehüdrantidest võetava vee eest tasumine. Põhimõtteks on, et kes vett tarbib, see ka maksab. Põlva Linnavalitsuse olulisimad seisukohad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rakendamiseks on esitatud lisas 5. Joonistega saab tutvuda Põlva Linnavalitsuses Lisa 1 Ülem-keskdevoni veekompleksi avavate puurkaevude andmed Passi nr 6012 6759 1467 6022 1208 4225 4241 1729 Nimetus või aadress Piiri 2 Ähnioru 1 Lao tn 14 Energia 4 Prk nr 1 Prk nr 4 Prk nr 6 Võru tn 39 Valdaja Põlva Vesi Põlva Vesi Põlva KEK EPT Energia Põlva Piim Põlva Piim Põlva Piim Põlva Teed Rajatud 1989 1996 1965 1989 1964 1976 1976 1965 Sügavus, m 165,0 145,0 130,0 160,0 145,0 150,0 150,0 100,0 Veekiht D2tr D2tr D2tr D2nr D2 D2 D2 D3 Tootlikkus passis, m3/h 15,0 10,0 14,4 20,0 20,0 20,0 18,0 10,0 Deebit, l/s 7,7 8,9 4,0 8,3 3,9 4,4 Erideebit, l/s x m 0,96 0,63 0,80 1,11 0,98 1,48 Erikasutus 1995, m3/a 78,4 74,9 183,56 10,9 Erikasutus 1996, m3/a 34,0 Erikasutus 1998, m3/a 48,9 60,1 27,6 7,5 125,21 11,6 Erikasutus 1999, m3/a 28,4 63,8 27,5 * 7,8 44,7 0 50,4 12,4 Keskmine 1999, m3/d 78 175 75 21 122 0 138 34 * Näitaja on tuletatud tarbitud vee kogusest aastas, millele on lisatud mittearvestusliku vee kogus 17%. Keskdevoni-siluri veekompleksi avavate puurkaevude andmed Passi nr 4 2809 4752 5771 5400 6013 2610 4205 4237 Nimetus või aadress Rdt. jaama Käisi tn Ähnioru 2 Metsa tn Uus tn Piiri 1 Prk nr 2 Prk nr 3 Prk nr 5 Valdaja Põlva Vesi Põlva Vesi Põlva Vesi Põlva Vesi Põlva Vesi Põlva Vesi Põlva Piim Põlva Piim Põlva Piim Rajatud 1946 1970 1979 1987 1984 1989 1970 1976 1976 Sügavus, m 205,0 310,0 300,0 290,0 300,0 300,0 300,0 300,0 300 Veekiht D2pr D2pr D2pr D2pr D2pr D2pr D2-S D2-S D2-S Tootlikkus passis, m3/h 44,8 25,0 25,0 25,0 25,0 45,0 25,0 40,0 Deebit, l/s 9,5 8,0 8,3 8,9 7,0 7,8 15,0 8,3 Erideebit, l/s x m 1,65 2,67 3,33 0,68 1,75 1,20 3,33 1,85 Erikasutus 1995, m3/a 64,6 68,3 14,6 55,7 108,0 Erikasutus 1998, m3/a 75,7 36,1 2,4 25,7 81,6 Erikasutus 1999, m3/a 7,6 85,4 18,1 0 21,6 56,8 150,2 117,3 11,0 Keskmine 1999, m3/d 21 234 50 0 59 156 412 321 30 Lisa 2 Tartu veehorisondi puurkaevude veeanalüüsid Passi nr Mõõtühik 6759 6759 6012 6012 1467 6022 Nimetus Ähnioru 1 Ähnioru 1 Piiri 2 Piiri 2 KEK EPT Proovi aeg 19.10.99 13.10.97 19.10.99 22.12.97 27.01.98 14.10.99 Värvus kraad 15 3 10 0,5 20 Hägusus NHÜ 1 3,8 0,72 2 Lõhn pall 1 2 0 1 0 Maitse pall 0 0 1 0 pH 7,6 7,37 7,9 7,02 7,02 7,7 NH4 mg/dm3 0,2 0,03 0,008 0,014 0,1 Nitritid mg/dm3 0,001 0,01 0 0,001 0,002 Nitraadid mg/dm3 0,31 1,8 1,45 0,05 0,5 Perm.oks. mgO2/dm3 1 0,59 1 0,42 0,6 Üldkaredus mg-ekv/dm3 5,5 5,3 5,7 5,66 2,7 5,4 Üldraud mg/dm3 1,3 0,23 0,11 0,09 1 Kloriidid mg/dm3 1,2 2,5 2,7 3,8 2,9 Sulfaadid mg/dm3 3 5,1 1 3,5 Kuivjääk mg/dm3 333 273 330 287 Fluor mg/dm3 0,1 0,14 Lisa 3 Pärnu veehorisondi puurkaevude veeanalüüsid Passi nr Mõõtühik 5400 5400 5771 5771 2809 2809 6013 6013 4752 4752 2610 4 (?) Nimetus Uus Uus Metsa Metsa Käisi Käisi Piiri 1 Piiri 1 Ähnioru 2 Ähnioru 2 PP 2 PP Raudtee Proovi aeg 19.10.99 13.10.97 19.10.99 22.12.97 19.10.99 22.12.97 01.11.99 22.12.97 13.10.97 19.10.99 26.05.98 26.05.98 19.10.99 Värvus kraad 20 2 25 1 10 2 5 1 14 20 5 0 10 Hägusus NHÜ 2 38,1 4 0,61 1 3,31 2 1,65 15,34 2 4 1 Lõhn pall 1 2 1 2 0 2 0 2 2 0 0 Maitse pall 0 0 2 0 1 0 2 0 0 pH 7,8 7,75 7,7 6,82 7,8 6,95 7,8 6,86 7,15 7,8 7,17 7,5 7,7 NH4 mg/dm3 0,5 0,15 0,5 0,146 0,3 0,137 0,3 0,118 0,16 0,4 0,26 0,04 Nitritid mg/dm3 0,003 0,003 0,003 0,007 0,003 0,002 0,02 Nitraadid mg/dm3 0,31 0,22 0,3 0,3 0,35 0,1 2 1,5 Perm.oks. mgO2/dm3 1 0,64 1,2 1,05 1 0,85 0,9 0,71 1,6 2,24 1,6 1,2 Üldkaredus mg-ekv/dm3 7,5 6,8 9,2 9,35 7,3 7,57 8,7 9,65 10,1 9,8 7,86 7,44 5,4 Üldraud mg/dm3 1,3 3,2 2,5 2,35 0,9 1,09 1,5 1,88 1,26 1,8 1,08 0,27 Kloriidid mg/dm3 115 96,5 154 136,4 136 123,4 140 139,9 152,7 174 120 60 18,7 Sulfaadid mg/dm3 271 366 340 291 290 300 310 378 100 100 4,5 Kuivjääk mg/dm3 705 640 795 884 933 773 908 826 844 1072 485 369 350 Fluor mg/dm3 0,79 0,8 0,83 0,9 0,81 2,4 0,85 0,7 0,8 0,3 Lisa 4 PÕLVA LINNA KANALISATSIOONIVÕRGU REKONSTRUEERIMINE 1. jrk ehitustööde mahud Jrk Objekti nimetus Tehbniline näitaja M-ü Kogus 1. Kesk tn ja Võru tn 3 olmekanalisatsioon Olemasoleva septiku likvideerimine, ühendused olemasoleva trassiga, asfaltkatte taastamine D = 160 mm jm 110 2. Mäe tn kanalisatsiooni rekonstrueerimine: Mäe tn 9 ja Mäe tn 11 elamute väliskanalisatsioon ja septiku 2.1 likvideerimine D = 160 mm jm 52 3. Kesk tn kanalisatsiooni rekonstrueerimine Mäe tn ja Kesk tn kanalisatsioonitorustike liitumiskaevu rekonstrueerimine (kukkumiskaev), sh 3.1. torustike rek. D = 300 mm L = 6,0 m D = 1000 mm kompl. 1 Kesk tn kanalisatsioonikaevuluukide malmluugid 3.2. tõstmine tänava pinda (asfaltkate) Kesk tn ja J. Käisi tn ritmikul kanalisatsioonitorustiku rek. D = 700 mm kompl. 21 3.3. Ihamaru suunas (asfaltkate) D = 300 mm jm 6 4. Uus tn kanalisatsiooni rekonstrueerimine Uus tn 7 ja Uus tn 9 ning Kesk tn 38 kanalisatsioon ja septikute 2 tk 4.1. likvideerimine D = 160 mm jm 65 5. Nurme tn kanalisatsioon Nurme tn 7 ja Nurme tn 9 olemasolev septik likvideerida, rajada uus kaev D=1000 rekonstrueerida torustik D =160 mm kaev D = 1000 mm torustik tk jm 1 20 5.1. D = 160 mm Lisa 5 LINNAVALITSUSE SEISUKOHAD ÜVK RAKENDAMISEKS 1. Praegu on Põlva linnas ühisvee- ja kanalisatsiooniteenuseid pakkuvaid vee-ettevõtjaid, kes pakuvad teenust kindlas piirkonnas, kuus. Need on AS Põlva Vesi, AS Põlva KEK, EPT Energia OÜ, AS Põlva Teed, AS Põlva Piim, AS Põlva Reoveepuhasti. AS Põlva Vesi on 100% linnaaktsiaselts. AS Põlva Reoveepuhasti aktsiatest kuulub 49% linnale ja 51% AS Põlva Piimale. Teised vee-ettevõtjad on eraäri-ühingud. Et optimiseerida Põlva linnas vee- ja kanalisatsioonisüsteemide haldamist, hooldamist ning vee- ja kanalisatsiooniteenuste konkurentsivõimet ja taluvuspiiri tarbijale, on Põlva Linnavalitsus seisukohal, et Põlva linna territooriumil peaks perspektiivis ÜVK-süsteeme haldama üks vee-ettevõtja, kelle haldusalasse kuuluks ka reovee puhastusseadmed. 2. Põlva Linnavalitsus peab oluliseks võimalust kontrollida ja osaleda reovee puhastamise hinnakujundusel. Vajalik on reovee puhastamise hinna diferentseerimine reovee tekitajate lõikes olenevalt reostuskoormusest. 3. Päästeameti poolt kasutatava ühisveevärgi vee, mida kasutatakse päästetöödel, tulekahju lokaliseerimiseks, peab tagama vee-ettevõte. Õppuste läbiviimiseks kasutatava vee maksumus peab olema kasutaja poolt tasutud vee-ettevõttele. 4. Rekonstrueeritava ja loodava linna sadevetesüsteemi valdajaks ja hooldajaks on Põlva Linnavalitsus, kes korraldab süsteemi ekspluateerimist.