Oisu Vallavolikogu — Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ja kasutamise eeskirja kinnitamine — KO, 50, 940

Lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322) paragrahvi 6 lõikest 1, «Oisu valla põhimääruse» (KO 2000, 94, 1350) punktist 6.1 ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (RT I 1999, 25, 363; 2000, 39, 238; 102, 670) paragrahvi 8 lõikest 4, Oisu Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada «Oisu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ning kasutamise eeskiri» (lisatud). 2. Avaldada käesolev määrus Riigi Teataja elektroonilises andmekogus ja «Oisu Valla Teatajas». 3. Määrus jõustub 1. mail 2001. a. Volikogu esimees Jaanus MARRANDI Oisu Vallavolikogu 26. aprilli 2001. a määruse nr 7 «Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ja kasutamise eeskirja kinnitamine» lisa OISU VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONIGA LIITUMISE JA KASUTAMISE EESKIRI 1. Eeskirja ülesanne Käesolev eeskiri sätestab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ning nende kasutamise nõuded ja korra Oisu valla territooriumil. 2. Mõisted: 2.1. arvestusperiood – veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste osutamise periood, mille kohta kliendile esitatakse arve; 2.2. avalik veevõtukoht – ühisveevärgil asuva veevõtmise seadme (olmevesik, paakautode täitmise seade jms) koht koos teenindamiseks vajalike ehitistega; 2.3. fekaalid – kuivkäimlatest väljaveetavad jäätmed; 2.4. heitvesi – kasutusel olnud ja loodusesse tagasi juhitav vesi, samuti kanalisatsiooni kaudu ärajuhitav sademe- ja drenaaživesi ning muu pinnase- ja pinnavesi; 2.5. kanaliseerimine – heitvee kogumine ja ärajuhtimine kanalisatsiooni kaudu; 2.6. klient – kinnistu omanik, kelle veevärk ja kanalisatsioon on ühendatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ja kes on sõlminud vee-ettevõtjaga lepingu veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse kasutamiseks; 2.7. kinnistu – kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud kinnisasi, hoonestusõigus, korteriomand ja korterihoonestusõigus; 2.8. kinnistu kanalisatsioon – liitumispunktist kinnistupoolsed ehitised ja seadmed (sealhulgas ehitiste sisekanalisatsioon) kinnistult heitvee ärajuhtimiseks ühiskanalisatsiooni; 2.9. kinnistu omanik – kinnisasja omanik, hoonestusõiguse omanik, korteriomanik ja korterihoonestusõiguse omanik ning kuni nende kinnistamiseni ka krundi õiguspärane valdaja ning ehitise kui vallasasja juurde kuuluva maa omanik või valdaja, samuti erastatavate elamute puhul kuni korteriühistu moodustamiseni kohustatud subjekt; 2.10. kinnistu veevärk – liitumispunktist kinnistupoolsed ehitised ja seadmed (sealhulgas ehitiste siseveevärk) kinnistu veega varustamiseks ühisveevärgist; 2.11. liitumine – kinnistu veevärgi torustiku ühendamine ühisveevärgi torustikuga või kinnistu kanalisatsiooni ühendamine ühiskanalisatsiooni rajatistega veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste kasutamiseks; 2.12. liitumistasu – ühekordne tasu, mis tuleb kinnistu omanikul maksta kinnistu veevärgi ühendamiseks ühisveevärgiga ning kinnistu kanalisatsiooni ühendamiseks ühiskanalisatsiooniga; 2.13. peakraan – viimane sulgemisseade ühendustorul enne kinnistu veevärki; 2.14. peatoru – ühisveevärgi või -kanalisatsiooni torustik, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine või kinnistutelt heitvee kanaliseerimine; 2.15. purgimine – tekkekohast äraveetud heitvee ja fekaalide ühiskanalisatsiooni laskmine; 2.16. reovee kanalisatsioon – rajatised ja seadmed ainult reovee kanaliseerimiseks; 2.17. sademevee kanalisatsioon – rajatised ja seadmed sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ja puhta heitvee kanaliseerimiseks; 2.18. sisendustoru – kinnistu veetorustiku lõik liitumispunktist veearvestini; 2.19. vaatluskaev – avatava luugi ja põhjasasuva voolurenniga kaev kanalisatsioonitorustikul; 2.20. vee-ettevõtja – ettevõtja, kes osutab veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuseid ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni abil; 2.21. vee- või heitvee mõõtesõlm – vee või heitvee mõõtmiseks ettenähtud vee- või heitveearvesti ja arvesti juurde kuuluvast armatuurist koosnev tehniline sõlm; 2.22. vee- või heitvee mõõtekaev – kaev, kus asub vee- või heitveemõõtesõlm; 2.23. ühenduskraan – veevarustuse ühendustorul peatoru juures asuv sulgur, mis järgneva sulguri puudumisel on ühtlasi peakraaniks; 2.24. ühendustoru – kinnistu veevärki veega varustav või kinnistu kanalisatsioonist heitvett vastuvõttev toru peatorust liitumispunktini; 2.25. ühiskanalisatsioon – ehitiste ja seadmete kompleks mitme kinnistu heitvee kanaliseerimiseks; 2.26. ühisveevärk – ehitiste ja seadmete kompleks mitme kinnistu veega varustamiseks ning vee kasutamiseks kahjutule tõrjumisel, kui selleks ei ole ette nähtud muid veevõtukohti; 2.27. ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni avarii – ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste või seadmete ettenägematu purunemine või rikkiminek, mille tagajärjel oluliselt halveneb või katkeb klientide veega varustamine ja nende heitvee kanaliseerimine või on ohustatud inimesed või keskkond; 2.28. ühisvoolne kanalisatsioon – rajatised reovee ning sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ühiseks kanaliseerimiseks. ÜLDNÕUDED 3. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendatus peab tagama ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavaga määratud alal kõigi kinnistute nõuetekohase veega varustamise ja heitvee ärajuhtimise. 4. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise eest vastutab selle omanik, nõuetekohase toimimise eest vee-ettevõtja. 5. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni väljaehitamine ja hooldamine peab toimuma selliselt, et oleks tagatud võrdsed tingimused kõigile liitujatele ja klientidele. 6. Ühisveevärgi vesi on mõeldud kasutamiseks olme, tootmise ja kastmise vajadusteks ning kahjutule kustutamiseks. Vee kvaliteet peab vastama sotsiaalministri 15. märtsi 1996. a määrusega nr 8 «Joogivee kvaliteedinõuete kehtestamine» (RTL 1996, 39, 253) kehtestatud nõuetele. 7. Ühiskanalisatsioon on mõeldud heitvee vastuvõtmiseks, ärajuhtimiseks ja puhastamiseks. Selleks ettenähtud kohtades ja eritingimustel võib ühiskanalisatsiooni purgida ka fekaale. 8. Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ühendamine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga toimub ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise lepingu (edaspidi liitumisleping) alusel. 9. Ühisveevärgist vee võtmine, välja arvatud vee võtmine avalikest veevõtukohtadest ja kahjutule kustutamiseks ning ühiskanalisatsiooni heitvee juhtimine toimub veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuslepingu (edaspidi teenusleping) alusel. 10. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eest maksab liituja vee-ettevõtjale tasu vastavalt käesoleva eeskirja punktidele 35–46, ühisveevärgist võetud vee ja ühiskanalisatsiooni juhitud heitvee eest maksab klient vallavolikogu poolt kehtestatud «Oisu valla veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hinna reguleerimise korra» kohaselt vee-ettevõtjale teenustasu. ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI PIIRITLEMINE 11. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni vahelise piiri määrab liitumispunkt. 12. Liitumispunkt on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ühenduskoht kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooniga. Liitumispunkti asukoht määratakse liitumislepinguga. 13. Liitumispunktiks veevärgil on peakraan, mis kuulub ühisveevärgi hulka. Kui torustikul vahetult enne kinnistu piiri puudub sulgemisvahend, asub liitumispunkt kaks meetrit väljaspool kinnistu piiri. Krundistamata hoonestuse puhul asub liitumispunkt kahe meetri kaugusel hoone välisseinast. 14. Liitumispunktiks kanalisatsioonitorustikul on kinnistupoolseim vaatluskaev enne kinnistu piiri. Vaatluskaev kuulub ühiskanalisatsiooni hulka. Nõuetekohase kaevu puudumisel kuni selle väljaehitamiseni on liitumispunktiks ühenduskoht peatorul. Kui hoone kanalisatsiooni kogumistorustik on kinnistu hoonestamata ala piiratuse tõttu paigaldatud väljapoole kinnistut, loetakse liitumispunktiks vaatluskaev, millest toimub äravool peatorusse. Krundistamata hoonestuse puhul on liitumispunktiks viimane vaatluskaev, millesse juhitakse hoonest heitvett. 15. Kui ühisveevärgi või -kanalisatsiooni peatoru läbib kinnistut ja sellest hargneb torustik ehitisse, on peakraaniks ühenduskraan või peatorule kõige lähem sulgur, kanalisatsiooni liitumispunktiks aga peatorul hargnemiskohas asuv vaatluskaev. 16. Olemasoleva hoonestusega krundistamata aladel viiakse ala krundistamisel veevärgi ja kanalisatsioonirajatiste piiritlus kooskõlla krundistatud alade piiritlusega. Kinnistu piiride muutmisel või kinnistu tükeldamisel täpsustatakse ka piiritlust. Kui eeltooduga kaasneb veevärgi ja kanalisatsioonirajatiste ümberehitamise vajadus, esitab vee-ettevõtja vastavad nõuded detailplaneeringu või krundijaotusplaani läbivaatamisel. 17. Kui vee-ettevõtja või ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik või kinnistu omanik või klient taotleb liitumispunkti ümberehitamist, toimub see taotleja kulul. 18. Kruntide suuruse ja piiride muutmine detailplaneeringuta, kui muudetaval alal asuvad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendatud rajatised, tuleb nendel olevate kinnistute omanikel see eelnevalt kooskõlastada vee-ettevõtjaga. Kui sellega seoses tekib vajadus veevärgi ja kanalisatsioonirajatiste ümberehitamiseks, väljastab vee-ettevõtja tehnilised tingimused koos teostustähtajaga. Kui kinnistu omanik ei järgi eeltoodut või ei pea kinni teostustähtajast, on vee-ettevõtjal õigus punkti 62 kohaselt vee andmine ja heitvee kanaliseerimine sulgeda. 19. Kuivendusdrenaaž, sademevee restkaev koos äravoolutoruga ja muud sellised heitvee ärajuhtimise rajatised ei kuulu ühiskanalisatsiooni hulka. 20. Liitumispunktid fikseeritakse kirjalikult piiritlusaktis koos skeemiga, mis on teenuslepingu ja liitumislepingu osa. Avalikelt teedelt, tänavatelt ja väljakutelt sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ehitiste puhul kuulub piiritlusakt vallavalitsuse ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja vahelise lepingu juurde. ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONIGA LIITUMINE 21. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetud alal, mis on piiritletud vallavolikogu kinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava kohaselt, on kõigil kinnistu omanikel õigus liituda ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. Krundi omanikku võib kohustada liituma ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga tervishoiu-, keskkonnakaitse- vm organite ettekirjutuste või kehtivate õigusaktide alusel. 22. Liitumine toimub omaniku või valdaja poolt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanikule või valdajale esitatava vormikohase taotluse põhjal koostatud liitumislepingu alusel. 23. Taotluse vormi koostab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik või valdaja ning see peab sisaldama: 23.1. isikuandmeid; 23.2. andmeid kinnisasja omandi ja suuruse kohta; 23.3. andmeid olemasoleva ja kavandatava hoonestuse kohta; 23.4. andmeid olemasoleva ja kavandatava veekasutuse otstarbe ja koguse kohta ühisveevärgist (üldine veevajadus ööpäevas, maksimaalne veevajadus tunnis); 23.5. andmeid ühiskanalisatsiooni juhitava heitvee koguse ja reostuse kohta; 23.6. ettepanekut liitumispunkti asukoha kohta; 23.7. ettepanekut kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendamise tähtaja kohta; 23.8. krundi skeem, kus on ära märgitud kõik olemasolevad tehnovõrgud, rajatised ja nende seosed tänavavõrkudega ning kavandatavate uute hoonete eeldatav paiknemine. 24. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik või valdaja vaatab liitumise taotluse läbi 14 päeva jooksul ja esitab taotlejale ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise tingimused (edaspidi liitumistingimused). 25. Liitumistingimustes näidatakse: 25.1. liitumispunktid (ühendamise koht koos peatoru läbimõõdu ja muude andmetega); 25.2. lubatavad veevõtu ja heitvee ärajuhtimise kogused ning heitveega ära juhtida lubatavad reoained, nende lubatavad kontsentratsioonid ja kogused; 25.3. tehnilised erinõuded (kasutada lubatud materjalid ja seadmed, nõuded mõõteseadmete kohta jm); 25.4. arvutatud liitumistasu suurus liitumislepingu sõlmimiseks; 25.5. liitumistingimuste kehtivusaeg; 25.6. kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ühendamise tähtaeg ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. 26. Liituja peab liitumiseks vee-ettevõtjalt eelnevalt taotlema liitumistingimused järgmistel juhtudel: 26.1. uute või täiendavate ehitiste püstitamisel, mis vajavad veevarustust ja/või kanalisatsiooni; 26.2. ehitise üldpinna muutumisel; 26.3. lepingukohaste kuu keskmiste teenuste mahtude suurenemisel üle 10% kolme järgneva kuu kestel; 26.4. uute ja/või täiendavate sisendustorustike ehitamisel; 26.5. sisendustorustiku rekonstrueerimisel ühes läbimõõdu muutmisega; 26.6. veemõõdusõlme rekonstrueerimisel ühes läbimõõdu muutmisega; 26.7. allklientide ühendamise taotlemisel. 27. Juhul kui ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise taotluse rahuldamisega võib kaasneda häireid teiste klientide veega varustamises ja heitvee ärajuhtimises ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni nõuetekohases toimimises, on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanikul õigus taotlust mitte rahuldada või rahuldada piiratud ulatuses. 28. Liitumisprojekti koostamine, ühendustorustiku ning kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ehitamine ja kasutusele võtmine toimub antud liitumistingimuste ja Oisu valla ehitusmääruse kohaselt. Liitumistingimuste kehtivusaja pikendamisel on vee-ettevõtjal õigus esitada täiendavaid nõudmisi. Liitumistingimuste kehtivusaja pikendamine on kohustuslik, kui nendes märgitud aja jooksul ei lõpetatud veevärgi ja/või kanalisatsiooni ehitustöid. 29. Liitumisleping sõlmitakse pärast kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise projekti (edaspidi liitumisprojekt) kooskõlastamist. Liitumisprojekti koostamisel peab arvestama esitatud liitumistingimustega. 30. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanikul või valdajal on õigus liitumislepingut mitte sõlmida, kui liitumisprojekt ei vasta kehtivatele nõuetele või ei ole arvestatud liitumistingimustega. 31. Liitumislepingus lepitakse vee-ettevõtja ja liituja vahel kokku: 31.1. liitumistasu maksmise korras ja tähtajas; 31.2. teenuste mahus ja tingimustes; 31.3. ehituse finantseerimises ja läbiviimises; 31.4. liitumispunktide rakendusvalmiduses; 31.5. teenuse kasutamises ehitusperioodil; 31.6. ehitiste vastuvõtmise korras; 31.7. teenuste kasutamisaegsetes eritingimustes; 31.8. muudes vajalikes asjaoludes. 32. Liitumisleping lõpetatakse liituja taotlusel, kui ta loobub ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumisest. Liitumistasu ei tagastata, kui vee-ettevõtja on teinud liitumiseks omapoolseid kulutusi. 33. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanikul või valdajal on õigus liitumisleping lõpetada: 33.1. juriidilise isiku likvideerimisel, kui tal ei ole õigusjärglast; 33.2. kinnistu omaniku surma korral, kui tal ei ole pärijat; 33.3. muudel liitumislepingust tulenevatel põhjustel. 34. Liitumislepingu muutmine võib toimuda ulatuses, millega ei kaasne uue liitumisprojekti koostamine. 35. Kliendile, kes taotleb liitumistingimuste muutmist, sealhulgas olemasolevatele ühendustele ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga täiendavaid ühendusi või olemasoleva ühendustoru ümberehitamist, toimub liitumine olemasoleva liitumislepingu muutmise või uue liitumislepingu alusel. 36. Liitumistasu on ühekordne põhjendatud tasu, mida makstakse vee-ettevõtjale kinnistu veevärgi ja/või kanalisatsiooni liitmisel ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooniga või tarbimise kasvust tingitud sisendustorustike ümberehitamisel. Liitumistasuga tagatakse: 36.1. ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendus; 36.2. ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste ja seadmete vastavus nõuetele; 36.3. keskkonnakaitse tingimuste täitmine; 36.4. põhjendatud tulukus. 37. Ühendustoru koos sisselõigetega vee ja kanalisatsiooni peatorusse teeb vee-ettevõtja või ehitaja vee-ettevõtja tehnilise järelevalve all ning vee-ettevõtjaga kooskõlastatud tingimustel tööde eelarvet ja tähtaegu järgides pärast liitumistasu kokkulepitud osa laekumist vee-ettevõtja arvele. 38. Liitumistasu määramise näitajaks on vee ja/või kanalisatsiooni ühendustorustiku läbimõõt. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga üheaegsel liitumisel maksab liituja maksimaalselt liitumistasu (koos käibemaksuga) vastavalt alltoodud tabelile: Ø välis, mm 40 50 63 75 90 >110 Liitumistasu kroonides 4000 8500 14 000 22 000 35 000 45 000 55 000 39. Ainult ühisveevärgiga liitumisel maksab liituja maksimaalselt 75% käesoleva eeskirja punktis tulenevast summast. 40. Ainult ühiskanalisatsiooniga liitumisel maksab liituja maksimaalselt liitumistasu (koos käibemaksuga) lähtuvalt kanalisatsioonitoru siseläbimõõdule liitumispunktis vastavalt alltoodud tabelile: Ø sise, mm 150 200 250 >300 Liitumistasu kroonides 2500 3500 5000 8500 25 000 41. Maksimaalset liitumistasu võib tõsta Oisu Vallavolikogu määruse alusel. 42. Ühendustorustiku läbimõõdu suurendamise korral tasub klient varasema ja uue ühenduse läbimõõtudest tuleneva liitumistasude vahe. 43. Liituja või klient maksab liitumistasu vastavalt vee-ettevõtja või kliendi vahel sõlmitud liitumislepingus märgitud summas ja tähtaegadel. 44. Liitumislepingu sõlmimisel seoses kinnistu omaniku muutumisega, kui sellega ei kaasne ühendustorustiku läbimõõdu suurenemist, liitumistasu ei rakendata. 45. Liitumistasu järelmaksuga tasumisel arvestatakse tasumata summalt intressi 10% aastas. 46. Liitumislepingujärgsetest maksetähtaegadest mittekinnipidamisel maksab liituja vee-ettevõtjale viivist vastavalt liitumislepingule 0,15% päevas tähtaegselt tasumata summalt. 47. Ühendustoru liitumislepingujärgsest ehitustähtajast mittekinnipidamisel maksab vee-ettevõtja liitujale leppetrahvi vastavalt liitumislepingule 0,15% liitumistasust päevas. ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI KASUTAMINE 48. Kliendi nõuetekohase veega varustamise ja heitvee ärajuhtimise ühiskanalisatsiooni abil tagab vallavolikogu otsusega määratud vee-ettevõtja vastavalt teenuslepingule. 49. Teenusleping võib olla tähtajatu või tähtajaline. Tähtajatu teenusleping sõlmitakse, kui on täidetud käesoleva eeskirja ja liitumislepingu tingimused. Tähtajaline teenusleping sõlmitakse, kui toimub ajutine veekasutus ja heitvee ärajuhtimine ning juhtudel, mis on määratud käesolevas eeskirjas ja liitumislepingus. Otsuse, mille alusel veekasutus ja heitvee ärajuhtimine loetakse ajutiseks, teeb vee-ettevõtja. 50. Tähtajalise või tähtajatu teenuslepingu sõlmimiseks tuleb kinnistu omanikul esitada vee-ettevõtjale avaldus ning eeskirjast ja muudest õigusaktidest tulenevad lepingu sõlmimiseks vajalikud dokumendid. 51. Vee-ettevõtja esitab avaldajale teenuslepingu projekti 14 päeva jooksul pärast avalduse kättesaamist. 52. Teenusleping lõpetatakse klindi taotlusel, kui ta edaspidi ei soovi teenuseid kasutada, samuti muudel lepingus ettenähtud juhtudel. Kinnistu omandiõiguse üleminekul teisele isikule on klient kohustatud kirjalikult teatama lepingu lõpetamisest 14 päeva ette. Teenuste kasutamise jätkamisel kinnistu uue omaniku poolt on viimane kohustatud seitsme tööpäeva jooksul pärast kinnistu omandamist esitama avalduse koos kinnistu omandit tõendavate dokumentidega uue teenuslepingu sõlmimiseks. Vastasel juhul võib vee-ettevõtja veekasutuse ja heitvee kanaliseerimise lugeda omavoliliseks. 53. Kliendil on avalduse alusel õigus taotleda kuni üheks aastaks kinnistule veeandmise ja heitvee kanaliseerimise sulgemist lepingulist suhet lõpetamata, tasudes eelnevalt vee-ettevõtjale sulgemise ja taasavamise kulud. 54. Vee-ettevõtjal on õigus lõpetada kliendiga sõlmitud teenusleping: 54.1. juhul, kui klient ei ole vee-ettevõtja määratud tähtajaks kõrvaldanud põhjusi, mille tõttu oli kinnistule vee andmine ja heitvee kanaliseerimine eeskirja alusel suletud; 54.2. kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ümberehitamine või muu tegevus, mille tõttu klient muutub vee-ettevõtja suhtes mittekliendiks; 54.3. ehitise lammutamisel, kui samaväärset veetarbimist ja heitvee ärajuhtimist uusehituse või renoveerimisega ei taastata; 54.4. juriidilise isiku likvideerimisel, kui tal ei ole õigusjärglast; 54.5. kinnistu omaniku surma korral, kui tal ei ole pärijat; 54.6. muudel teenuslepingust tulenevatel põhjustel. 55. Teenuslepingu lõpetamisest eeskirja punkti 7 alusel teatatakse kliendile kirjalikult. Teenuslepingu lõpetamisel liitumistasu ei tagastata. 56. Kinnistu omanikul (ka uuel omanikul) on ühe aasta jooksul pärast teenuslepingu lõpetamist õigus teenuslepingu uuendamiseks endises mahus liitumislepingut sõlmimata, kui lepingu lõpetamise põhjused on nõutud viisil kõrvaldatud ja kasutatakse olemasolevaid ühendustorusid. Lepingu uuendamiseks tuleb avaldajal vee-ettevõtjale tasuda vee andmise ja heitvee kanaliseerimise taastamise kulud. 57. Kui ühe aasta jooksul pärast teenuslepingu lõppemist või lõpetamist pole lepingut eeskirja punkti 56 kohaselt uuendatud, on vee-ettevõtjal õigus lahutada kinnistu veevärk ja kanalisatsioon ühisveevärgi- ja -kanalisatsioonirajatistest. Kui edaspidi soovitakse veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuseid taaskasutada, tuleb kinnistu omanikul sõlmida liitumisleping. 58. Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse osutamine vee-ettevõtjate vahel toimub lepingu alusel, mis on koostatud kooskõlas vallavalitsuse ja vee-ettevõtja vahelise lepinguga. 59. Teenusleping sõlmitakse vahetult ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitunud kinnistu omanikuga. Vahetut ühendust mitteomavate veekasutajatega, sealhulgas kinnistu omanikega, kus elamu juurde kuuluv maa on kaasomandis, vee-ettevõtja lepinguid ei sõlmi. Neile vahendab teenuseid klient vastavalt nende omavahelisele kokkuleppele. Olemasoleva hoonestusega krundistamata aladel sõlmitakse kuni ala krundistamiseni teenuslepingud ehitiste omanike või valdajatega. 60. Kui mitme kinnistu või kinnistute grupi veega varustamine ühisveevärgist ja heitvee kanaliseerimine ühiskanalisatsiooni toimub mitmele kinnistule või kinnistute grupile nende kokkuleppel ühe teenuslepingu alusel, on tegemist ühe kliendiga ning kõiki vee- ja kanalisatsioonitorustikke ning muid rajatisi ja seadmeid pärast liitumispunkti käsitletakse kui kinnistu veevärki ja kanalisatsiooni. 61. Õigust teostada kontrolli kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni, kliendi veekasutuse ning ühiskanalisatsiooni juhitava heitvee üle on vallavolikogu volitatud isikul, samuti vee-ettevõtjal vastavalt teenuslepingu tingimustele. 62. Ei tohi avalikustada kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ehitiste ja seadmete ning vee kasutuse ja heitvee kanaliseerimise kontrollimisel saadud teavet, mis ei ole seotud käesolevas eeskirjas, samuti teistes antud valdkonna kohta käivates õigusaktides toodud nõuete rikkumisega või ohuga ühisveevärgile ja -kanalisatsioonile. Avalikustada võib andmeid kliendi veetarvituse ja kanaliseeritava heitvee koguse ning reoainete kohta. 63. Kliendile vee andmise ja heitvee kanaliseerimise sulgemine võib toimuda pärast kliendi sellekohast kirjalikku teavitamist vee-ettevõtja poolt, omades selleks vallavalitsuse kirjalikku seisukohta. Kui vallavalitsus ei ole kahe nädala jooksul pärast vee-ettevõtja esitatud taotlust vee andmise ja heitvee kanaliseerimise sulgemise kohta esitanud oma seisukohta, on vee-ettevõtjal õigus kliendile vee andmine ja heitvee kanaliseerimine sulgeda. Erandjuhtudel, vastavalt käesolevas eeskirjas toodule on vee-ettevõtjal õigus kliendile vee andmine ja heitvee kanaliseerimine sulgeda ette teatamata. 64. Kõigil juhtudel, kus eeskiri annab vee-ettevõtjale õiguse kliendile vee andmise ja kinnistu heitvee kanaliseerimise sulgemiseks, ei vastuta vee-ettevõtja sellest kliendile põhjustatud võimalike kahjude eest. Vee andmine ja heitvee kanaliseerimine taastatakse pärast sulgemise põhjuste kõrvaldamist ja sellega vee-ettevõtjale tekitatud kulude tasumist. Omavolilised ühendused taasavamisele ei kuulu. 65. Vee-ettevõtja ei vastuta kliendile vee andmise ja heitvee vastuvõtu vähenemise või katkemise ning üleujutuste ja nendest põhjustatud võimalike kahjude eest, kui see on toimunud vääramatu jõu ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni avarii tulemusena. 66. Vääramatu jõu tagajärjel tekkinud veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise katkemisel teostab kliendi veega varustamist ja heitvee ärajuhtimist vee-ettevõtja koostöös antud valdkonna eest vastutava vallavalitsuse ametiisikuga. 67. Vee-ettevõtjal on õigus kliendile piirata või katkestada vee andmine ja heitvee vastuvõtt avariiliste ja plaaniliste remonttööde korral, teavitades sellest kliente avariitööde puhul tööde alustamisel vallavalitsuse määratud teabevahendite kaudu ning enne plaanilisi töid vähemalt viis kalendripäeva ette kirjalikult. Teavitamisest kinnipidamise korral ei vastuta vee-ettevõtja remonttööde puhul klientidele vee andmise ja heitvee kanaliseerimise piiramisest või katkestamisest põhjustatud võimalike kahjude eest. 68. Veekatkestuse korral remonttööde tõttu üle 48 tunni tagab vee-ettevõtja elumajade juurde ajutise veevõtu võimaluse elanike esmasteks vajadusteks. 69. Kõik isikud, kes on süüdi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste või seadmete vigastamises, kannavad seaduse alusel vastutust tekitatud kahju, sealhulgas sellega kaasneva veekao ja keskkonnakahjude eest. Veekao suuruse arvestab vee-ettevõtja veevoolu ristlõike pinna, kiiruse ja veevoolu kestuse järgi või kontrollmõõtmise teel. VEEGA VARUSTAMISE NÕUDED JA TINGIMUSED 70. Vee-ettevõtja peab tagama nii ühisveevärki juhitava kui ka seal oleva vee kvaliteedi kontrolli vastavalt tervisekaitsetalituse kehtestatud vee kvaliteedi kontrolli nõuetele. Vee-ettevõtja ei vastuta vee kvaliteedi muutuste eest kinnistu veevärgis. 71. Peatorus tagatava veerõhu määrab vee-ettevõtja piirkonniti, lähtudes valdavast hoonestuskõrgusest ja võrgurajatiste tehnilisest lahendusest. Kui kinnistul vajatakse suuremat rõhku, tuleb kliendil rõhutõstmine lahendada oma rõhutõstmiseseadmetega ja oma kulul. 72. Ühisveevärgi vee kasutamist võib vee-ettevõtja piirata, kui see põhjustab häireid klientide olmeveega varustamisel. Vajadusel määratakse vee kasutamise tingimused kastmiseks teenuslepinguga. 73. Ühisveevärgil oleva avaliku veevõtukoha hooldust korraldab selle omanik, kes peab tagama veevõtukoha heakorra ning sanitaarnõuete täitmise. Nõuetest mittekinnipidamisel võib vee-ettevõtja sulgeda vee andmise veevõtukohale vastavalt eeskirja punktile 63. 74. Ühisveevärgi tuletõrjehüdrantide korrashoiu eest vastutab vee-ettevõtja. Tuletõrjehüdrante kasutab tuletõrje- ja päästeteenistus (edaspidi päästeteenistus) kahjutule tõrjumisel ja vajadusel teistel päästetöödel. Neist võib muuks otstarbeks vett kasutada vaid vee-ettevõtja loal lepingu alusel. Hüdrantide kasutamine õppustel ja neist tarvitatav veekogus tuleb vee-ettevõtjaga eelnevalt kooskõlastada, vastasel juhul loetakse veevõtt omavoliliseks. 75. Sisendustoru võib paigaldada, remontida või asendada vee-ettevõtja või nendeks töödeks litsentsi omava ettevõtja tehnilise järelevalve all. Sisendustorul ei tohi olla veevõttu võimaldavat ühendust. 76. Klient peab hoidma sisendustoru kohal oleva maa-ala kontrollimiseks ja remontimiseks juurdepääsetavana. 77. Sisendustoru nähtava lekke või vastava kahtluse olemasolul peab klient sellest kohe teatama vee-ettevõtjale. 78. Eeskirja punktides 75 ja 76 toodud nõuete eiramise, samuti sisendustoru lekke kohta koostab ülevaatust teinud vee-ettevõtja esindaja või vallavolikogu volitatud isik sellekohase akti, mille alusel on vee-ettevõtjal õigus sulgeda vee andmine kinnistule vastavalt eeskirja punktile 63, eeskirja punkti 77 nõuete eiramisel kliendi poolt või lekke ilmnemisel sisendustorust kohe, ilma eelteateta. HEITVEE ÄRAJUHTIMISE NÕUDED JA TINGIMUSED 79. Ühiskanalisatsioon on sõltuvalt ehitusviisist ette nähtud: 79.1. ühisvoolse kanalisatsiooni puhul heitvee kanaliseerimiseks teenuslepingus määratud tingimustel; 79.2. reovee kanalisatsiooni puhul ainult reovee kanaliseerimiseks; 79.3. sademevee kanalisatsiooni puhul sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee, samuti muu puhta heitvee kanaliseerimiseks teenuslepingus määratud tingimustel. 80. Torude paigalduskõrgus (sügavus) liitumispunktis ja heitvee paisutuskõrgus on määratud kanalisatsiooni tehnilise lahendusega ja antakse ühiskanalisatsiooniga liitujale teada tehnilistes tingimustes või kliendile teenuslepingus. Kui paisutuskõrgus ei ole määratletud, loetakse selleks kinnistu poolt esimese, ühiskanalisatsiooni juurde kuuluva vaatluskaevu põhjast 50 cm võrra kõrgem tase. Kui see ei taga kinnistult heitvee isevoolset või üleujutusriskita kanaliseerimist, tuleb heitvee ümberpumpamine või paisutuskõrgusest allpool asuvate ruumide ja pindade kaitse üleujutuse eest lahendada kinnistu omanikul oma seadmetega ja oma kulul. 81. Ühiskanalisatsioonist põhjustatud üleujutuste eest vastutab ja tekkinud kahju hüvitab vee-ettevõtja, välja arvatud eeskirja punktides 64 ja 65 toodud juhtudel. Vee-ettevõtja ei vastuta kliendi kinnistul allpool heitvee paisutuskõrgust paiknevate ehitiste, ruumide või pindade üleujutuse eest kanalisatsiooni kaudu. 82. Heitvett ja fekaale võivad ühiskanalisatsiooni purgida ainult vastavat vee-ettevõtja luba omavad ettevõtjad ja ainult vee-ettevõtja poolt selleks määratud kohtades. Purgimiskohtade hooldust korraldab vee-ettevõtja. 83. Ühiskanalisatsiooni on lubatud kanaliseerida ainult sellist heitvett, mis ei kahjusta selle ehitisi ja on puhastusseadmetes puhastatav. 84. Ühiskanalisatsiooni on keelatud kanaliseerida heitvett, mis sisaldab ohtlikke aineid vastavalt keskkonnaministri 4. juuni 1999. a määrusele nr 55 «Nõuete kehtestamine ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete kohta» (RTL 1999, 98, 1199) või mille kohta ei ole teenuslepingus toodud vastuvõtutingimusi, samuti heitvett, mis sisaldab: 84.1. põlemis- ja plahvatusohtlikke aineid; 84.2. torustikele kleepuvaid ja ummistusi tekitavaid aineid; 84.3. inimesele ja keskkonnale ohtlikke mürkaineid ja gaase; 84.4. radioaktiivseid aineid; 84.5. inimestele ja keskkonnale ohtlikku bakterioloogilist reostust; 84.6. biopuhastusele toksiliselt mõjuvaid aineid; 84.7. bioloogiliselt raskesti lagundatavaid keskkonnaohtlikke aineid. 85. Kanaliseeritava heitvee temperatuur ei tohi olla kõrgem kui 40 °C ja pH madalam kui 6,5 ning kõrgem kui 8,5. 86. Ühiskanalisatsiooni on keelatud lasta olmeprügi, ehitusprahti, tootmisjäätmeid, lund, lokaalsete puhastite jäätmeid jms, seda ka eelnevalt purustatud kujul. 87. Heitvee kanaliseerimisel on keelatud tekitada ühiskanalisatsioonis nii hüdraulilisi kui reostuslikke löökkoormusi. 88. Reoainete lubatud piirkontsentratsioonid kliendile määratakse teenuslepinguga vastavalt ühiskanalisatsiooni juhitud heitveest proovide võtmise ja saasteastme määramise juhendile. 89. Vee-ettevõtjal on õigus nõuda, et kanalisatsiooni ühendustoru oleks ventileeritud läbi kinnistu kanalisatsiooni vähemalt ühe välisõhku avaneva ventilatsioonitoru kaudu. OMAVOLILISED ÜHENDUSED 90. Mis tahes torustiku ühendust (ka ajutist voolikuühendust) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga, mis on tehtud ilma liitumislepingu või teenuslepinguta ja tehnilise järelevalveta, loetakse omavoliliseks ühenduseks. 91. Omavolilise ühenduse ilmsikstulekul: 91.1. koostab vee-ettevõtja või vallavolikogu volitatud isik sellekohase akti ning ühendus kuulub vee-ettevõtja poolt kohesele sulgemisele; 91.2. kliendil või kinnistu omanikul, kelle tarbeks ühendus tehti, tuleb vee-ettevõtjale hüvitada kahju vastavalt eeskirja punktides 96, 97 ja 101 toodud arvestuskorrale ning lisaks tasuda ühenduse sulgemise kulud ja ühisveevärgi ja -kanalisatsioonirajatistele tekitatud kahju eest. 92. Omavolilise ühenduse kestust arvutatakse ajast, mil ühendus tehti. Kui vee-ettevõtjal pole seda küllaldaste tõendite puudumisel võimalik määratleda, loetakse kestuseks üks aasta, veevõtu korral tuletõrjehüdrantidest üks kuu. 93. Kui omavoliline ühendus tehti ajutisena mahutite täitmise või tühjendamise (purgimise) ajaks, siis selle tuvastamisel tuleb ühenduse tegijal vee-ettevõtjale hüvitada kahju, mille arvutamisel lähtutakse täidetud või tühjendatud mahuti 15-kordsest mahust. OMAVOLILINE VEEKASUTUS JA HEITVEE KANALISEERIMINE 94. Omavoliliseks veekasutuseks ja heitvee kanaliseerimiseks loetakse juhtumit, mille korral: 94.1. ei ole vee-ettevõtjaga sõlmitud teenuslepingut; 94.2. on eemaldatud või rikutud torustikule, sulguritele, tuletõrjesüsteemile, vee- või heitveemõõtesõlme vee-ettevõtja poolt pandud plommid, välja arvatud eeskirja punktis toodud juhud; 94.3. on eemaldatud või rikutud vee- või heitveearvesti taatlusplomm; 94.4. vee- või heitveearvesti on rikutud (ka külmumise või kuumenemise tõttu), arvesti näitu on moonutatud või arvesti on omavoliliselt eemaldatud; 94.5. on eemaldatud vee- või kanalisatsioonitorustiku sulgemiseks vee-ettevõtja poolt paigaldatud sulgur; 94.6. on avatud vee-ettevõtja poolt suletud peakraan või ühenduskraan; 94.7. kinnistu veevärgi sisendustorule on monteeritud veevõttu võimaldav ühendus; 94.8. vaatluskaevu kaudu toimub heitvee või fekaalide purgimine ühiskanalisatsiooni. 95. Omavolilise veekasutamise ja heitvee kanaliseerimise ilmnemisel koostab ülevaatust teinud vee-ettevõtja või vallavolikogu volitatud isik sellekohase akti ning kinnistule vee andmise ja heitvee kanaliseerimise võib vee-ettevõtja sulgeda ette teatamata. Eemaldatud plommi asendamise eest tasub klient või kinnistu omanik. 96. Omavolilise veekasutuse ilmnemisel (suletud peakraani avamise, paigaldatud plommide rikkumise või eemaldamise korral) tasub klient või kinnistu omanik vee-ettevõtjale hüvitist toru läbilaskevõime järgi arvestusega, et toru töötab kogu ristlõikega 24 tundi ööpäevas. Sealjuures võetakse vee kiiruseks torudes siseläbimõõduga 15 – 20 mm – 0,5 m/s, torudes siseläbimõõduga 25 – 40 mm – 1,0 m/s ning torudes siseläbimõõduga 50 mm ja suuremad – 1,5 m/s. Kui omavoliliselt kasutatud vett oli võimalik kanaliseerida ühiskanalisatsiooni, lisatakse hüvitisele tasu selle kanaliseerimise eest. Hüvitist arvutatakse lähtudes vastavale tarbijagrupile kehtestatud teenustasust heitvee ärajuhtimise eest. 97. Heitvee omavolilise kanaliseerimise ilmnemisel tasub klient või kinnistu omanik vee-ettevõtjale hüvitist: 97.1. ühisveevärgist või muust veeallikast (sõltuvalt vee saamise kohast) suubuva veetoru siseläbimõõdu järgi vastavalt eeskirja punkti 96 kohasele arvestuskorrale; 97.2. kanalisatsiooni survetorul asuva heitveearvesti, mõõtesõlme või nende plommide rikkumise puhul vastavalt eeskirja punkti 96 kohasele arvestuskorrale heitveearvesti siseläbimõõdu järgi; 97.3. sademe-, drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee kanaliseerimisel ühisvoolsesse või sademevee kanalisatsiooni vastavalt eeskirja punktis 107.1 toodud arvestuskorrale; 97.4. eeskirja punkti 94.8 kohase omavolilise heitvee kanaliseerimise korral vastavalt eeskirja punktile 93. 98. Omavolilise veekasutuse ja heitvee kanaliseerimise kestust arvutatakse päevani, millal vee-ettevõtja esindaja või vallavolikogu volitatud ametiisik võis veenduda omavolilise veekasutuse ja heitvee kanaliseerimise puudumises, kuid mitte üle ühe aasta tagasi. 99. Vee-ettevõtja võib vähendada eeskirja punktides 96 ja 97 toodud hüvitise määrasid lähtudes faktilistest tingimustest ja tehnilistest asjaoludest. 100. Kui omavoliline veekasutamine ja heitvee kanaliseerimine on tekkinud teenuslepingu lõppemise, lõpetamise või kinnistu omaniku vahetuse tõttu, on vee-ettevõtjal õigus sulgeda kinnistule vee andmine ja kinnistu heitvee kanaliseerimine vastavalt eeskirja punktile 63, kui lepingu osapooled ei ole kokku leppinud teisiti. 101. Omavolilise veekasutuse ja vee kanaliseerimise juhtudel, mis ei mahu eeskirja punktides 96 ja 97 toodu alla, määrab hüvitise vallavolikogu volitatud isik vee-ettevõtja tehniliste arvestuste alusel. 102. Omavoliliseks veekasutuseks ei loeta eeskirja punktides 74 ja 124 toodud juhtusid tingimusel, kui peeti kinni samas toodud nõuetest. Plommide tagasipaigalduse kulud eeskirja punktis 124 toodud juhtudel kannab klient. KEELATUD ÜHENDUSED 103. Kinnistu veevärk peab olema paigaldatud ja ühendatud ühisveevärgiga nii, et oleks takistatud reostunud või reostusohtliku vee, samuti ohtlike vedelike või gaaside tagasivoolamine või imbumine torustikuga ühendatud seadmetest või süsteemidest ühisveevärki (seda nii võrgu normaal- kui ka alarõhu korral). Kinnistu veetorustik peab olema kaitstud kõrgetemperatuurilise vee või auru sinna sattumise eest. Ühendusi, mis eeltoodut ei võimalda, loetakse keelatuks ühenduseks. 104. Keelatud ühendusteks on ka: 104.1. ühendused, mis võimaldavad ühisveevärgiga vahetus ühenduses olevasse kinnistu veevärki juhtida vett teistest veeallikatest või veevarustussüsteemidest; 104.2. kinnistu veevärgi vahetu ühendamine kanalisatsioonitorustike, -seadmete ja -kaevudega, vedelike reservuaaride (välja arvatud joogiveereservuaarid), kõrgsurveseadmete, samuti tehnoloogilise seadmestikuga, milles kasutatakse tervisele ohtlikke aineid; 104.3. ühendused, mis võimaldavad reovee juhtimist sademevee kanalisatsiooni; 104.4. ühendused, mis võimaldavad sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee juhtimist reoveekanalisatsiooni. 105. Keelatud ühenduse ilmsikstulekul koostab ülevaatust teostanud vee-ettevõtja esindaja või vallavolikogu volitatud isik sellekohase akti. 106. Eeskirja punktis 103 keelatud ühenduste ning punktides 104.1 ja 104.2 toodud juhtudel võib vee-ettevõtja veeandmise kliendi kinnistutorustikku ette teatamata sulgeda. Eeskirja punktides 104.3 ja 104.4 toodud juhtudel võib vee-ettevõtja heitvee kanaliseerimise sulgeda vastavalt eeskirja punktile 63. 107. Eeskirja punkti 104 kohaste keelatud ühenduste ilmsikstulekul tasub klient vee-ettevõtjale hüvitist: 107.1. eeskirja punktis 104.3 toodud juhul vastavalt eeskirja punktis 97.1 toodud arvestuskorrale; 107.2. eeskirja punktis 104.4 toodud juhul iga sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase ja pinnavee vastuvõtu- või ühenduspunkti pealt (restkaev, kuivendusdrenaaži ühendus, maapinna kaldega korraldatud äravool vaatluskaevu, katuseäravool jne) summas, mis vastab 75 m3 heitvee kanaliseerimise teenustasule kuus. 108. Eeskirja punktis 107 toodud juhtudel kasutatakse arvutustes vastava tarbijagrupi heitvee ärajuhtimise teenustasu määra ja ühenduse kestus määratakse eeskirja punkti 92 kohaselt. 109. Kui kliendi või kinnistuomaniku poolt keelatud ühenduse tegemise või nende muu süülise tegevuse tõttu on reostunud vesi ühisveevärgis või koormati üle ühiskanalisatsiooni rajatised, hüvitab sellest tulenevad kahjud klient või kinnistuomanik. AJUTISED TORUSTIKUD 110. Vee-ettevõtja võib lubada tähtajalist veekasutust ja heitvee kanaliseerimist ehituseks, tänavakaubanduseks ja kastmiseks tähtajalise teenuslepingu alusel. 111. Ajutisi vee- ja kanalisatsioonitorustikke on lubatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendada vastavuses vee-ettevõtja antud tehnilistele tingimustele. 112. Ajutisi torustikke ehitab, hooldab ja likvideerib tähtajalise teenuslepingu taotleja oma kulul. Kui ühendusi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga tähtaegselt ei likvideerita, võib seda teha vee-ettevõtja teise lepingupoole kulul. 113. Liitumispunktiks ajutise torustiku ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vahel on nende ühinemiskohad. Veetoru ühinemiskohal peab olema sulgur, vee-ettevõtja nõudmisel ka tagasilöögiklapp. 114. Ajutiste torustike kohta kehtivad eeskirjas kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni kohta käivad nõuded ja kliendi kohustused, ainult suvel kasutatavate torustike puhul ei kehti neile külmumisohuga seonduvad nõuded. 115. Kui vesi saadakse ühisveevärgist, peab teenuse tähtajalise lepingu taotleja veekasutuse üle arvestuse pidamiseks paigaldama ajutisele torustikule oma kulul vee-ettevõtja nõuetele vastava veemõõdusõlme. NÕUDED KINNISTU VEEVÄRGILE JA KANALISATSIOONILE 116. Kinnistu veevärk ja kanalisatsioon peavad olema paigaldatud vastavuses nende kohta käivate õigusaktide ja tehniliste normdokumentidega, samuti õigusaktide alusel vee-ettevõtja poolt kehtestatud nõuetega. 117. Klient on kohustatud: 117.1. kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni projekteerimis-, ehitus- ja remonttöödel kasutama nendeks töödeks litsentsi omavaid ettevõtjaid; 117.2. tagama kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni korrasoleku ning vastavuse tehnilistele standarditele ja normidele ning käesolevale eeskirjale, samuti teistele selle kohta käivatele nõuetele; 117.3. kasutama kinnistu veevärki ja kanalisatsiooni nii, et oleks tagatud teiste klientide veevärgi ja kanalisatsiooni ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ohutus ning et ei oleks häiritud teiste klientide teenuslepingujärgsete nõuete täitmine; 117.4. tagama vallavolikogu volitatud isikule ning vastavalt teenuslepingus ettenähtud tingimustele vee-ettevõtja esindajale vaba juurdepääsu kinnistu veevärgile ja kanalisatsioonile; 117.5. tagama vallavolikogu volitatud isikule ning vee-ettevõtja esindajale vaba juurdepääsu kinnistu maa-ala läbiva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni peatoru hoolduseks ja remondiks. 118. Vee-ettevõtja võib sulgeda vee andmise kinnistule või kinnistu kanaliseerimise vastavalt eeskirja punktile 63: 118.1. kui rikutakse eeskirja punktide 117.1, 117.2 ja 117.3 nõudeid; 118.2. kui klient ei ole taganud eeskirja punkti 117.4 kohast juurdepääsu. 119. Kinnistu omanik peab hoidma lume- ja jäävabad tema puhastusalal ja kinnistul olevad hüdrandikaevude ja peakraani luugid ning hoidma vabad juurdepääsud maapealsetele hüdrantidele, samuti hoolitsema peakraani luugi ja ühisveevärgi tähissiltide säilivuse ning nähtavuse eest, nende vigastustest ja kaotsiminekust kohe teatama vee-ettevõtjale. 120. Keelatud on ühisveevärgi juurde kuuluvate sulgurite omavoliline avamine või sulgemine. Erandina on kliendil lubatud, teatades sulgemisest kohe vee-ettevõtjale, sulgeda oma kinnistu peakraan, kui on ilmnenud leke kinnistu sisendustorust või on veemõõtesõlme armatuuri purunemise tõttu tekkimas uputus. 121. Vee-ettevõtjal on õigus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni avariide ja remonttööde korral kasutada kinnistu veevärki või kanalisatsiooni teiste kinnistute veega varustamiseks või heitvee kanaliseerimiseks tingimusel, et see ei halvenda selle kliendi kasutustingimusi, kelle veevärki või kanalisatsiooni kasutatakse ning talle hüvitatakse tekkinud kahju. 122. Vee-ettevõtjal on õigus kinnistu veevärgil ja kanalisatsioonil plommida: 122.1. veearvestita tuletõrjesüsteemi sulgur ja hüdrant; 122.2. vee- või heitveearvesti liitmik ja arvesti elektritoite- ja -ülekandesüsteem; 122.3. omavolilise või keelatud ühenduse sulgur; 122.4. kanalisatsioonitorustiku sulgur. 123. Klient vastutab kinnistu veevärgil ja kanalisatsioonil asuvate plommide säilimise eest ning on kohustatud kohe teatama vee-ettevõtjale nende kadumisest või rikkumisest. 124. Klient võib tuletõrjesüsteemi sulguritelt ja hüdrantidelt plomme ära võtta: 124.1. tuletõrjesüsteemi katsetamiseks pärast eelnevat kooskõlastamist vee-ettevõtjaga; 124.2. kahjutule tõrjumiseks, millest ta on kohustatud vee-ettevõtjale teatama hiljemalt 24 tunni jooksul pärast plommide eemaldamist. 125. Kui vee-ettevõtja on tuvastanud, et sademe-, drenaaživesi või muu pinnase- ja pinnavesi satuvad ülenormatiivse sisseimbumise ja vee juurdevoolu tõttu või muul teel suures ulatuses kinnistu reoveekanalisatsiooni, on vee-ettevõtjal õigus teostada selle vee kontrollmõõtmist. Kliendil või tema poolt volitatud isikul on õigus kontrollmõõtmist jälgida. Vee mõõtmisega seotud kulud kannab klient, kui ülenormatiivne sisseimbumine leiab kontrollmõõtmistega kinnitust. Mõõtmisandmed on aluseks kanaliseeritava vee eest tasumisel lähtudes vastava tarbijagrupi heitvee hinnast. 126. Vallavolikogu volitatud isikul on õigus kontrollida kliendi reoveepuhasti töö tõhusust. Vee-ettevõtjal või tema poolt volitatud isikul on õigus teostada kontrolli vastavalt teenuslepingu tingimustele. VEE MÕÕTMINE 127. Kinnistu veevärk, mis on otseselt ühendatud ühisveevärgiga, peab olema varustatud veemõõtesõlmega. 128. Kinnistu piires tarbitav vesi peab üldjuhul tulema ühe veemõõtesõlme kaudu. Enam kui ühe veemõõtesõlme rajamine kinnistule ühisveevärgist vee võtmiseks võib toimuda erandina vee-ettevõtja loal. 129. Veemõõtesõlm peab asuma hoones selle peatorupoolsel küljel kohe pärast sisendustoru suubumist hoonesse või veemõõtekaevus kohe pärast sisendustoru suubumist kinnistule. 130. Veemõõtesõlm paigutatakse vee-ettevõtja otsusel veemõõtekaevu, kui: 130.1. hoones puudub selleks võimalus; 130.2. kinnistu on hoonestamata või puudub ruum, kus oleks välditud veearvesti külmumine; 130.3. sisendustoru krundil osutub pikemaks kui 50 m; 130.4. sisendustoru varustab veega mitut kinnistut või kinnistute gruppi või kinnistut läbi teise kinnistu. 131. Veemõõtesõlme asukoht ja ehitus peavad vastama vee-ettevõtja esitatud tehnilistele tingimustele. Sõlme paigaldab oma veearvesti vee-ettevõtja, kui klient ja vee-ettevõtja ei lepi kokku teisiti. Kliendi paigaldatud veearvesti peab vastama vee-ettevõtja esitatud tehnilistele tingimustele. 132. Veemõõtesõlme, kui see nõutaval kujul puudub, peab ehitama kinnistu omanik, võttes vee-ettevõtjalt selleks eelnevalt tehnilised tingimused. Keeldumise korral on vee-ettevõtjal õigus teenuslepingut mitte sõlmida või olemasolev teenusleping lõpetada. 133. Vee-ettevõtja monteerib oma kulul veearvesti nii tähtajatu kui eeskirja kohast tähtajalist teenuslepingut omava kliendi veemõõtesõlme viie tööpäeva jooksul pärast lepingu sõlmimist. Vee-ettevõtja teostab ka edaspidist veearvesti hooldust ja taatlust. Teenuslepingu lõpetamisel demonteerib vee-ettevõtja veearvesti. 134. Pärast veearvesti paigaldamist koostatakse akt arvesti ja sõlme juurde kuuluvate plommide vastuvõtu kohta, mille alusel klient vastutab nende nõuetekohase toimimise eest. 135. Klient peab tagama: 135.1. veearvesti säilimise vigastamatuna ja kaitsmise külmumise ja ülekuumenemise eest; 135.2. veemõõtesõlme ruumi või veemõõtekaevu korrasoleku, puhtuse ja kuivuse, samuti ruumi valgustatuse; 135.3. veemõõtesõlme armatuuri töökorras oleku; 135.4. veemõõtesõlme lähima ümbruse korrasoleku ja juurdepääsu veearvesti kontrollimiseks ja teenindamiseks. 136. Vee-ettevõtjale kuuluva rikutud (ka külmunud, kuumenenud) või omavoliliselt eemaldatud veearvesti asendab vee-ettevõtja viie tööpäeva jooksul pärast tekitatud kahjude tasumist vee-ettevõtjale kliendi poolt. Veearvesti tehnilise rikke korral, mis ei sõltunud kliendist, asendatakse arvesti vee-ettevõtja poolt tasuta. 137. Kui ei ole kinni peetud eeskirja punktide 135.3 ja 135.4 nõuetest, on vee-ettevõtjal õigus sulgeda vee andmine kinnistule vastavalt eeskirja punktile 63. 138. Veearvesti riketest, vigastustest, külmumisest, ülekuumenemisest või arvesti ja veemõõtesõlme plommide riknemisest ja kaotsiminekust tuleb kliendil kohe teatada vee-ettevõtjale. Eeltoodust kinnipidamisel võib vee-ettevõtja üldjuhul mitte rakendada eeskirja punktis 96 toodud hüvitamise nõuet. 139. Klient võib kirjalikult nõuda vee-ettevõtjale kuuluva arvesti täpsuse kontrollimist enne taatlustähtaega. Kui taatlemisel selgub, et mõõtetäpsus on lubatud vea piires, kannab kulud klient, vastasel juhul vee-ettevõtja. 140. Vee-ettevõtjal on õigus kehtestada nõudeid veearvestite elektritoite- ja -ülekandesüsteemide ning nende plommimise kohta. Nimetatud plomme käsitletakse kui veemõõtesõlme plomme. VEEARVESTUS 141. Üldjuhul mõõdetakse kliendi veetarvitust veearvestiga. 142. Veearvesti paigaldamine on kõigile ühisveevärgiga liitunutele kohustuslik. Alates 1. juulist 2001. a peab klientidele antav vesi olema mõõdetud. 143. Eeskirja punktis 142 toodud juhul võib vee-ettevõtja poolt lekke avastamise korral kinnistu torustikes käsitleda seda kui omavolilist veekasutust ja rakendada eeskirja punktides 95 ja 96 toodut. Leket sisendustorust käsitletakse eeskirja punktide 77 ja 78 kohaselt. 144. Veearvesti rikke korral, kui klient ei ole selles süüdi, arvestatakse tarbitud vett rikke avastamisele eelnenud mõõteperioodi kolme kalendrikuu keskmise ööpäevase tarbimise järgi. Nimetatud arvestamiskord kehtib rikke tuvastamise kalendrikuu kohta kuni uue arvesti paigaldamiseni. 145. Kui klient ei ole võimaldanud kahe nädala möödumisel pärast kirjalikku hoiatust juurdepääsu veearvestile, võib vee-ettevõtja rakendada eeskirja punktis 96 sätestatut eeskirja punkti 98 kohase kestusega. 146. Kui eeskirja punkti 140 kohasel kontrolltaatlusel osutus arvesti mõõteviga lubatust suuremaks, teeb vee-ettevõtja tasaarvelduse eelneva kolme kalendrikuu veetarvituse kohta, kaasa arvatud kontrolltaatluse kalendrikuu päevade kohta kuni uue arvesti paigaldamiseni. Tasaarveldus tehakse tasaarveldusperioodile eelnenud kolme kalendrikuu keskmise veetarbimise alusel. 147. Avalikust veevõtukohast võetava vee arvestus ja tasumine toimub vastavalt vee-ettevõtja poolt kehtestatud korrale kooskõlas vallavalitsuse ja vee-ettevõtja vahelise lepingu tingimustega. 148. Ühekordsed veetarvitused (läbipesud, katsetused jms) mõõdab või arvestab vee-ettevõte iga kord vastavalt kasutusele. 149. Päästeteenistuse poolt kahjutule tõrjumiseks, teisteks päästetöödeks ja õppusteks kulutatud veekoguse üle peab arvestust päästeteenistus, esitades vee-ettevõtjale igas kuus sellekohased andmed. 150. Kinnistusisese tulekustutussüsteemi kaudu tarbitud vee eest tasub klient veearvesti näidu järgi üldistel alustel. Kui vesi ei läbinud veearvestit, teeb eeskirja punktist 124 tulenevatel juhtudel vastava veekasutuse akti ja kuluarvestuse vee-ettevõtja. HEITVEE MÕÕTMINE 151. Heitvee mõõtesõlmega varustatakse kinnistud eeskirja punktides 159 ja 160 toodud juhtudel. 152. Heitvee mõõtesõlme paigutus ja ehitus ning kasutatavad heitveearvestid peavad tehniliselt vastama vee-ettevõtja esitatud tingimustele. 153. Heitvee mõõtesõlme ehitab klient oma kulul. 154. Heitvee mõõtesõlme vaatab üle, annab kasutusloa ja plommib vee-ettevõtja. Mõõtesõlme hooldust ning heitveearvesti taatlust korraldab ja kulud kannab klient. Koostatakse akt arvesti ja sõlme juurde kuuluvate plommide vastuvõtu kohta. 155. Heitvee mõõtesõlme puhul tuleb sarnaselt veemõõtesõlmega kinni pidada eeskirja punktis 135 toodud nõuetest. Nõuete eiramisel on vee-ettevõtjal õigus sulgeda vee andmine või heitvee kanaliseerimine ühiskanalisatsiooni vastavalt eeskirja punktile 64. 156. Heitveearvesti riketest, vigastustest, külmumisest, ülekuumenemisest või arvesti ja mõõtesõlme plommide kaotsiminekust tuleb kliendil kohe teatada vee-ettevõtjale. Eeltoodust kinnipidamisel võib vee-ettevõtja neil juhtudel mitte rakendada eeskirja punkti 97 kohast hüvitamise nõuet. 157. Kui vee-ettevõtja kasutab eeskirja punkti 159 kohast õigust heitvee mõõtesõlme ehitamiseks, kannab selle ehituse ja hooldusega seotud kulud vee-ettevõtja. 158. Vee-ettevõtjal on õigus kehtestada nõudeid arvestite elektritoite- ja -ülekandesüsteemide ning nende plommimise kohta. Nimetatud plomme käsitletakse kui mõõtesõlme plomme. HEITVEE ARVESTUS 159. Kliendilt ühiskanalisatsiooni ärajuhitava heitvee kogus võrdsustatakse ühisveevärgist tarvitatud vee kogusega või mõõdetakse eraldi heitveearvestiga. Heitvee mõõtmist kasutatakse siis, kui üks lepingupooltest seda soovib või see toimub eeskirja kohaselt. 160. Kui klient saab kogu vee või osa sellest muudest veeallikatest kui ühisveevärk, määratakse ühiskanalisatsiooni ärajuhitud veekogus heitveearvestiga või võrdsustatakse kõigist veeallikatest kokku tarvitatud veega, kui vee-ettevõtja loeb selle mõõtmist usaldusväärseks ja ei eelda muu vee ülemäärast sattumist kanalisatsiooni. Kõik heitvee mõõtesõlme või muudest veeallikatest tarvitatud vee mõõtesõlmede ehitamise ja hooldusega seotud kulud kannab klient, kui teenuslepingus ei ole kokku lepitud teisiti. 161. Heitveearvesti rikke korral arvutatakse ärajuhitud heitveekogus eeskirja punktis 144 sätestatud korras. 162. Kui klient ei ole võimaldanud pärast ühekordset kirjalikku hoiatust ilma mõjuva põhjuseta juurdepääsu heitveearvestile, võib vee-ettevõtja rakendada eeskirja punktis 96 sätestatut eeskirja punkti 98 kohase kestusega. 163. Ühekordse heitvee ärajuhtimise ühiskanalisatsiooni, juhul kui kasutatakse vett, mis ei ole mõõdetud (läbipesu, katsetused jms), arvestab vee-ettevõtja iga kord vastavalt kasutusele. 164. Sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee koguse määrab vee-ettevõtja tehniliste arvestuste alusel või see mõõdetakse kulumõõtjaga. ARVELDAMINE VEEVARUSTUSE JA HEITVEE ÄRAJUHTIMISE TEENUSE EEST 165. Arveldamine veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste eest, sealhulgas vee- (heitvee-) arvesti näidu registreerimine ja näidu teatamine vee-ettevõtjale toimub teenuslepingu alusel kooskõlas käesoleva eeskirjaga. Kasutatud vee ja ärajuhitud heitvee kogust arvestatakse kuupmeetri täpsusega. 166. Arve saanud klient on kohustatud tasuma vee-ettevõtjale teenuslepingus kokkulepitud aja jooksul alates arve väljasaatmise päevast. Kui arve tasumise tähtaeg ei ole kokku lepitud, siis on klient kohustatud tasuma arve kümne kalendripäeva jooksul alates arve väljasaatmise päevast. Arve loetakse tasutuks raha laekumise kuupäevast vee-ettevõtja arvelduskontole. Arveldamisel maksekorralduse raamatuga tasub klient arveldusperioodil kasutatud veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste eest arvestusperioodile järgneva kuu 25. kuupäevaks. Nimetatud tähtaegade ületamisel tasub klient vee-ettevõtjale viivist tasumata arve summast iga tasumise tähtaega ületava päeva eest. 167. Viivise suurus lepitakse kokku teenuslepingus, kuid see ei või olla rohkem kui 0,5% ja elanikele kuni 0,15% tasumata summalt päevas. Viivist ei tasuta, kui klient ei ole temast olenemata põhjustel saanud arvet, ei ole saanud arvet õigeaegselt või esitatud arve on ebaõige. 168. Arvelduskorra muudatused määratakse kindlaks teenuslepinguga. Kui toimub tarbija hinnagrupi muutus, on klient kohustatud sellest kümne tööpäeva jooksul vee-ettevõtjale teatama. 169. Pretensioone arvete õigsuse suhtes võib klient esitada vee-ettevõtjale kümne tööpäeva jooksul arve kättesaamise päevast. Pretensiooni esitamine ei pikenda arve tasumise tähtaega. Pretensioonid vaadatakse läbi kümne tööpäeva jooksul arvates pretensiooni kättesaamisest. 170. Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste arve ja muude maksekohustuste tähtajaks täitmata jätmisel on vee-ettevõtjal õigus esitada kliendile viie tööpäeva möödudes kirjalik hoiatus veeandmise ja heitvee kanaliseerimise sulgemiseks. Sulgemine toimub käesoleva eeskirja punkti 63 kohaselt. LÕPPSÄTTED 171. Enne käesoleva eeskirja jõustumist vastuvõetud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumist ja nende kasutamist reguleerivad õigusaktid kehtivad niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus seaduse, käesoleva eeskirja ja muude õigusaktidega. 172. Enne käesoleva eeskirja jõustumist vallavalitsuse ja vee-ettevõtja ning kliendi ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud lepingud kehtivad niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus seaduse, käesoleva eeskirja ja muude õigusaktidega. Nimetatud lepingute asendamine käesoleva eeskirja nõuetele vastavate lepingutega tuleb lõpetada hiljemalt 31. detsembriks 2001. a.