Varbla Vallavolikogu — Varbla valla 2001-2003 (2005) aasta arengukava kinnitamine — KO, 49, 930

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322) paragrahvi 22 lõike 1 punkti 7, paragrahvi 37 lõiked 1 ja 2, Varbla Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Varbla valla arengukava aastateks 2001–2003 (2005) (lisatud). 2. Määrus jõustub 2. aprillil 2001. a. Volikogu esimees Marika SABIIN Kinnitatud Varbla Vallavolikogu 28. märtsi 2001. a määrusega nr 6 VARBLA VALLA 2001–2003 (2005) AASTA ARENGUKAVA Sissejuhatus Arengukava eesmärk on elujõulise, konkurentsivõimelise ja atraktiivse elukeskkonna loomine Varbla vallas, mis rahuldaks nii kohalike elanike kui ka potentsiaalsete investorite, ettevõtjate ja piirkonnas puhkajate vajadusi. Arengu tagamiseks on vajalik dialoog ning koostöö kõikide valla huvigruppide vahel. Varbla valla arengukava on valminud valla elanike, ettevõtete, vallavalitsuse ja vallavolikogu ühistööna ning on aluseks kohalike investeerimiskavade ja tegevusvaldkondade arengukavade koostamisel. Valla arengu omapära Varbla vald asub Pärnu maakonna loodeosas vastu Läänemaa piiri. Suur osa Varbla valla praegusest territooriumist on olnud Läänemaa koosseisus. Täna on Varbla üks keskmise suurusega valdadest Pärnumaal. Pindalast 57% on mets, 16% haritav maa. Kõrgendikke ümbritsevad tasased soised alad, neist suurim on Paadrema soo. Suurte metsa- ja sooalade tõttu on eraldatud valla neli tihedamalt asustatud piirkonda – Varbla, Saulepi, Paadrema ja Paatsalu, millest on tingitud ka valla väike asustustihedus. Ääremaastumine on toimunud peamiselt valla Paatsalu ja Paadrema osas. Valla läänepiiri moodustab liigestunud, kohati saarte- ja laiduderohke mererand. Rannaala reljeefis vahelduvad madalad alad kõrgemate rannavallide ja luidetega, millest tulenevalt on rannamaastik väga mitmekesine. Kogu mererand on hinnatud puhkeala ning pakub suurt huvi loodushuvilistele lindude jälgimise ja liigirikka taimestiku uurimise seisukohalt. Vallas on head arengueeldused turismil. Maavaradest leidub märkimisväärselt kruusa ja liiva, millest piisab valla teede korrashoiuks. Vähesel määral leidub turvast ja meremuda, mida ei ole kasutusele võetud. Valla põllumajanduspotentsiaal on keskmine. Põllumajanduslikku maad on vallas 5020 ha, mille mullaviljakus on erinev. Keskmine mullaviljakus jääb täna alla riigi parematele muldadele. Enamus põllumaast vajab lupjamist. Metsamajandusel on valla arengus tähtis osa. Metsandus ja puidutöötlemine on üks suuremaid tööandjaid. Metsa all on valla territooriumist 17 531 ha, millest 42% on riigimets ja 22% talumetsad. Elanike arv 1. jaanuari 2000. a seisuga oli 1199. Elanike sooline struktuur on tasakaalus. Vanuselises koostises domineerivad keskealised. Töövõimelist elanikkonda on 58%, nendest omab 61% kesk- või kesk-eriharidust ja 6,4 % kõrgharidust. Valla koolide täituvus on rahuldav. Varbla Põhikoolis õppis 1. septembri 2000. a seisuga 97 õpilast ja Paadrema Algkoolis 12 õpilast. Täiustamist vajab koolide materiaalne baas. Vallas on 15 voodikohaga vanurite hooldekodu. Rajamisel on turvatuba ja päevakeskused. Toimib ka avahooldus. Kultuuriürituste korraldamiseks on rahvamajad Varblas ja Paadremal ning seltsimaja Saulepis. Valla kahes raamatukogus on kokku 23 000 raamatut ja 440 lugejat. Probleemid: – tööpuudus; – elanikkonna vananemine; – noorte lahkumine vallast jne; – negatiivne iive jne. Põhimõtted Kavandatud muudatused peavad leidma heakskiidu vallaelanike poolt ning olema majanduslikult ja sotsiaalselt põhjendatud. Käesolev arengukava taotleb järjepidevust arengus, avatust suhtlemises ja koostööd kõigi huvigruppidega, mille tulemusena saavutatakse usaldus valla suhtes. Tegutsemine lähtub seaduste austamisest kõigi vallaelanike poolt. Oluline on kaasata tegevusse kõikki vallaelanikke alates koolist lõpetades eakatega, süvendades sellega kodukohatunnet. Haridusel on oluline seos majanduse ning ühiskondliku ja kultuurieluga. Valla arendamisel lähtutakse tasakaalustatud ja säästliku arengu põhimõtetest. Eesmärk on säilitada piirkonnale omane ilus ja puhas keskkond. Arendamisel lähtutakse tänastest halduspiiridest, mille muutmist ei peeta põhjendatuks. Praegune haldusterritoorium on piisav valla vajaduste rahuldamiseks. Tõsist tähelepanu vajab asustustiheduse suurendamine. Eelistused Rahvastiku taastootmise toetamine ja väljarände pidurdamine noorte, pere, kooli ja kultuuri eelistamisega. Koolide õppetingimuste kaasajastamine materiaalse baasi täiustamise teel. Õpetajate täienduskoolituse tagamine. Kohaliku ettevõtluse toetamine, eelistades kohalikku tööjõudu ja loodusressursse. Valla teede korrashoiu ja heakorra tagamine koostöös eraomanikega. Arengukava kontrollmehhanism Arengukava täitmise kohta esitab vallavalitsus volikogule aruande üks kord aastas. Vallavalitsus ja volikogu informeerivad arengukava täitmisest vallaelanikke infolehe kaudu. Varbla valla tegevuskava aastani 2003 (2005). 1. Ettevõtlus Täienduskoolituse organiseerimine vallas 2001. Täiendava info kogumine inimeste hariduse ja oskuste kohta 2001–2002. Valla atraktiivsuse suurendamine ja välissuhete arendamine investorite leidmiseks 2001–2002. Põllumajanduses alternatiivsete tegevusalade tutvustamine 2001. 2. Turism Matsi sadama rekonstrueerimine 2001–2002. Matkaradade planeerimine, korrastamine ja tähistamine 2001. Loodusobjektide korrastamine, tähistamine ja nende tutvustamine 2001. Turismialase koostöö korraldamine naabervaldadega 2001–2003. Turismialaste infopäevade ja koolituse korraldamine 2001–2003. Turismi arengukava koostamine 2001. Turismi-infopunkti loomine Saulepi Seltsimaja juurde 2002. Valda tutvustavate reklaam- ja infotrükiste väljaandmine 2001–2002. Konkursi korraldamine keskkonna- ja turisminõuniku ametikohale 2002. Sihtasutuse Kihnu Väina Merepark töö korraldamine Varbla vallas 2001–2002. 3. Vallateed ja heakord Valla teede korrashoid vastavalt teehoiukavale 2001– 2003. Nõuda randade omanikelt nende korrashoidu 2001–2003. Puhkealade, randade ja parkide korrashoid koostöös metskonna ja teiste ettevõtetega 2001–2003. Vallakeskuse haljastuse projekteerimise vajadus 2001–2002. Vallakeskuse haljastuse uuendamine 2002– 2003. Kalmistute korrastamine 2001–2002. 4. Kommunaalteenused ja energeetika Kanalisatsiooni ja veetrasside uuendamine vastavalt eri lõikude olukorrale 2002. Küttematerjali hoidla projekteerimine 2001 ja ehitamine 2002. Katlamaja renoveerimine 2001–2002. Koostada soojamajanduse arengukava 2001. Joogivee kvaliteedi parandamine. Pumbamajade remont ja veefiltrite uuendamine 2002. Biopuhastite väljavahetamine 2003. Prügimajanduse korrastamine ja prügimäe tähistamine 2001. Tuuleenergia propageerimine ja kasutusele võtmine 2001–2002. Korteriühistute moodustamine 2001. 5. Kultuur ja sport Ühistegevuse toetamine 2001–2003. Staadioni rajamise lõpetamine 2001. Raamatukogudesse Interneti-ühenduse loomine 2002. Varbla raamatukogu ületoomine Varbla rahvamajja 2001. Varbla rahvamaja tualettruumide remont 2002. Varbla rahvamaja saali valgustus 2001. Varbla rahvamajja jõusaali rajamine 2003. Varbla rahvamaja ringiruumi ja koridori remont 2003. Saulepi seltsimaja saali remont 2002. Saulepi seltsimaja välisfassaadi remont 2001. Paadrema rahvamaja ahjude remont ja lae soojustamine 2003. Varbla pargi laululava rekonstrueerimine 2002. Valla muuseumi rajamine Varblasse 2003. Raamatukogude ühise raamatufondi kujundamine 2001–2002. Interneti püsiühenduse loomine Paatsalusse 2001–2002. Telefonside kvaliteedi parandamise võimaluste otsimine 2001–2002. Magnet-kultuuriürituse leidmine ja korraldamine 2001–2003. Asutada valla kultuurkapital 2001. Valla infolehe toimetamise toomine Varbla rahvamaja ja raamatukogu juurde 2001. Varbla valla Interneti kodulehekülje koostamine 2001. 6. Sotsiaal Avahoolduse täiendamine kogu valda hõlmavaks 2001–2003. Hooldekodu laiendamine 2002. Perearstipunkti üleviimine endisesse apteegimajja 2002. Tugiisikute koolitamine ja kasutamine 2001–2002. Psühholoogilise nõustamise korraldamine 2001. Taastusravi võimaluste loomine perearstipunkti juurde 2001–2003. Varblasse laste mängurühma loomine 2002. Noorteklubi loomine Varbla rahvamaja juurde 2001. Päevakeskuste loomine Saulepis ja Paadremal 2001–2002. 7. Haridus Varbla Põhikooli juurdeehituse lõpetamine 2001. Varbla Põhikooli juurdeehituse sisustamine 2001. Varbla Põhikooli juurdeehitusega seotud laenu tasumine 2001– 2005. Õppevahendite uuendamine 2001–2003. Varbla Põhikooli arengukava koostamine 2001. Staadioni ehitamise lõpetamine 2001. Sõpruskoolide leidmine 2001–2003. Osalemine EL haridusprogrammis «Socrates» 2001. Koolidele uute arvutite ost 2002. Alternatiivse põllumajanduse koolitusprogrammi käivitamine 2001–2002. 8. Turvalisus Koostöö politsei ja päästeametiga 2001–2003. Tuletõrje ja päästetööde korraldamine 2001.