Tallinna Linnavolikogu — Tallinna linna rahaliste vahendite haldamise korra kinnitamine — KO, 49, 926

Tallinna Linnavolikogu 3. mai 2001. a määrus nr 20 Tallinna linna rahaliste vahendite haldamise korra kinnitamine Juhindudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 22 lõike 1 punktist 6 ja Tallinna põhimääruse paragrahvi 26 lõike 1 punktist 6, Tallinna Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada juurdelisatud Tallinna linna rahaliste vahendite haldamise kord. 2. Tunnistada kehtetuks Tallinna Linnavolikogu 10. detsembri 1998. a määrus nr 38 «Tallinna linna rahaliste vahendite tähtajalistele hoiustele paigutamise kord». 3. Määrus jõustub 10. mail 2001. a. Volikogu esimees Rein Voog TALLINNA LINNA RAHALISTE VAHENDITE HALDAMISE KORD ÜLDSÄTTED 1.1. Tallinna linna (edaspidi linn) rahaliste vahendite haldamise kord (edaspidi kord) reguleerib linna rahaliste vahendite paigutamist finantsturgudel ning sularaha hoidmist linna ametiasutuste ja nende hallatavate asutuste (edaspidi asutus) kassas. 1.2. Linna rahaliste vahendite haldamine on linna rahaliste vahendite hoidmine, paigutamine ja nendest tulenevate finantsriskide juhtimine. 1.3. Käesoleva korra mõttes on linna rahalised vahendid: 1.3.1. kassaeelarve rahalised vahendid; 1.3.2. asutuste omatuludest laekunud rahalised vahendid; 1.3.3. linnakassa kontodel olevad riigieelarvest kantud sihtotstarbelised rahalised vahendid; 1.3.4. muud linnakassa kontodel olevad rahalised vahendid. 1.4. Linna rahalisi vahendeid haldab Tallinna Linnakantselei (edaspidi linnakantselei). Linnavalitsus määrab linna rahaliste vahendite haldamisega tegelevate ametikohtade loetelu ning nende otsustustasemed. 1.5. Linna rahaliste vahendite haldamisel lähtub linnakantselei konservatiivsest investeerimisstrateegiast, mille kohaselt tagatakse nende likviidsus, väärtuse säilivus ning kehtestatud riskipiirangute raames maksimaalse tulu saavutamine. 1.6. Linnavalitsus võib korraldusega kehtestada käesolevale korrale täiendavaid piiranguid linna rahaliste vahendite paigutamisele. Linnavalitsusele esitab investeerimispiirangute muutmise ettepaneku riskide juhtimise komisjon (edaspidi komisjon). 1.7. Asutuse kontod avatakse vastavalt linnaeelarve kassalise teenindamise korrale, mille kehtestab linnavalitsus määrusega. 1.8. Asutuse rahalised vahendid võivad olla linnakantselei poolt linnaeelarve kassalise teenindamise korra alusel määratud pankades ainult nõudmiseni hoiustel või tema kassas punktis 3.8 määratud mahus. MÕISTED 2.1. Käesolevas korras kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 2.1.1. likviidsusportfell – linna rahalised vahendid, mis võimaldavad täita linna lühiajalisi kohustusi; 2.1.2. investeerimisportfell – linna vabad rahalised vahendid ning finantsinstrumentidesse tehtud paigutused, millest on maha arvatud likviidsusportfell; 2.1.3. emitent – juriidiline või füüsiline isik, kes kehtestatud korras emiteerib väärtpabereid ja kannab sellega kaasnevaid kohustusi investorite ja vahendajate ees; 2.1.4. nõudmiseni hoius – hoius pangakontol, mida saab soovi korral kohe sularaha vastu vahetada; 2.1.5. tähtajaline hoius – hoius pangakontol, millel on kokku lepitud lõpptähtaeg; 2.1.6. võlakiri – võlakohustust tõendav väärtpaber, mille emitent kohustub maksma investorile kindla summa või perioodiliselt selle nimiväärtusest intressi ja selle tagasi ostma; 2.1.7. kommertspaber – lühiajaline tagatiseta fikseeritud tulumääraga väärtpaber, mis on emiteeritud avaliku emissiooni teel ning esindab emitendi võlakohustust; 2.1.8. pöördrepotehing – väärtpaberite ostutehing kohustusega müüa need väärtpaberid tulevikus tagasi kindlaksmääratud tähtajal ja hinnaga; 2.1.9. tuletisinstrument – tehing vara ostuks või müügiks tulevikus kindlaksmääratud tähtajal ja hinnaga, välja arvatud repo - ja pöördrepotehingud; 2.1.10. rahaturufond – lühiajalistesse ning likviidsetesse rahaturu instrumentidesse investeeriv fond, 2.1.11. intressifond – rahaturuinstrumentidesse investeeriv fond, mis taotleb kapitalikasvu keskmises ajaperspektiivis; 2.1.12. likviidsusrisk – risk, et linn ei suuda oma kohustusi õigeaegselt täita; 2.1.13. krediidirisk – risk, et tehingupartner või emitent ei täida oma kohustusi linna ees; 2.1.14. valuutarisk – valuutakursside liikumisest tekkida võiv kahjum; 2.1.15. intressirisk – intressimäärade muutumisest tekkida võiv kahjum. RISKIDE JUHTIMINE 3.1. Linnakantselei juhib järgmisi finantsriske: 3.1.1. likviidsusrisk; 3.1.2. krediidirisk; 3.1.3. valuutarisk; 3.1.4. intressirisk. 3.2. Riskide juhtimise komisjon 3.2.1. Linnavalitsus moodustab alalise nõuandva komisjoni. 3.2.2. Komisjoni eesmärk on linnavalitsusele ja linnakantseleile ettepanekute tegemine linna rahaliste vahendite ja rahaliste kohustustega seotud finantsriskide juhtimisel. 3.2.3. Komisjon koosneb vähemalt viiest liikmest. 3.2.4. Komisjoni töökorraldus ja ülesanded on sätestatud tema põhimääruses, mille kinnitab linnavalitsus. 3.3. Likviidsus- ja investeerimisportfell 3.3.1. Linna kassaeelarve rahalised vahendid jagatakse likviidsus- ja investeerimisportfelliks. 3.3.2. Likviidsusportfell peab katma vähemalt järgneva kahe nädala linna rahalised vajadused. Rahalisi vajadusi hinnatakse vastavalt linnaeelarve kassalise teenindamise korrale. 3.3.3. Riigieelarvest linnale üle kantud sihtotstarbelised rahalised vahendid kuuluvad likviidsusportfelli ning selle rahaga finantstehingute tegemine on keelatud. 3.3.4. Linna rahalisi vahendeid võib investeerida järgmistesse finantsinstrumentidesse: 3.3.4.1. nõudmiseni ja tähtajalised hoiused; 3.3.4.2. võlakirjad ja kommertspaberid; 3.3.4.3. pöördrepotehingud võlakirjadega; 3.3.4.4. rahaturu- ja intressifondide osakud. 3.3.5. Tuletisinstrumente tohib kasutada ainult riskide juhtimiseks. 3.3.6. Likviidsusportfelli rahalisi vahendeid võib paigutada vaid punktis 3.5.2 nimetatud tingimustele vastavatesse krediidiasutustesse nõudmiseni ja tähtajalistele hoiustele ning punktis 3.5.4 määratud rahaturufondidesse. 3.3.7. Investeerimisportfelli rahalisi vahendeid võib paigutada: 3.3.7.1. kuni 100% nõudmiseni ja tähtajalistesse hoiustesse; 3.3.7.2. kuni 70% rahaturu ja intressifondide osakutesse; 3.3.7.3. kuni 50% võlakirjadesse ja kommertspaberitesse; 3.3.7.4. kuni 30% pöördrepotehingutesse võlakirjadega. 3.4. Likviidsusriski juhtimine 3.4.1. Linna rahaliste vahendite paigutamisel väärtpaberisse on eelduseks vastavale väärtpaberile likviidse teisese turu olemasolu, kus vajadusel oleks võimalik turuhinda mõjutamata teostada tehinguid kiiresti ja suurtes kogustes. 3.4.2. Tähtajalise rahalise paigutuse, mille väärtust ei noteerita iga päev, tegemisel on maksimaalseks lubatud kestuseks hoiustel üks aasta ja pöördrepotehingutel kuus kuud. 3.5. Krediidiriski juhtimine 3.5.1. Tehingute vastaspoole finantsseisundi hindamiseks kasutatakse rahvusvahelise reitinguagentuuri Moody’s krediidireitinguid või reitinguagentuuride Standard&Poor’s (edaspidi S&P) või Fitch IBCA krediidireitingute vastavaid ekvivalente. 3.5.2. Linna rahalisi vahendeid võib paigutada deposiitidena: 3.5.2.1. Eesti Panga tegevuslitsentsi omavatesse krediidiasutustesse, millel on vähemalt Baa2 (Moody’s) reiting; 3.5.2.2. Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OSCE) liikmesriikide krediidiasutustesse, millel on vähemalt A2 (Moody’s) reiting. 3.5.3. Linna rahalisi vahendeid võib investeerida: 3.5.3.1. Eestis registreeritud emitentide kommertspaberitesse ja võlakirjadesse, millel on vähemalt Baa2 (Moody’s) reiting; 3.5.3.2. Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni liikmesriikides registreeritud emitentide kommertspaberitesse ja võlakirjadesse, millel on vähemalt A2 (Moody’s) reiting. 3.5.4. Ühte rahaturu- või intressifondi võib paigutada rahalisi vahendeid kuni 15% fondi puhasväärtusest. Linnavalitsuse korraldusega kehtestatakse lubatud rahaturu- ja intressifondide loetelu ning ühte fondi lubatud paigutuse absoluutsumma. 3.5.5. Ühe emitendiga seotud investeeringuid ei või olla enam kui 200 miljonit krooni ega rohkem kui 40% investeerimisportfelli mahust. 3.5.6. Punktides 3.3.7 ja 3.5.5 nimetatud piiranguid võib ületada ühe kuu jooksul, kui investeerimisportfelli maht väheneb kahe nädala jooksul rohkem kui 20%. 3.6. Valuutariski juhtimine 3.6.1. Linna rahaliste vahendite paigutamisel tuleb vältida valuutariski võtmist. 3.6.2. Valuutariskivabadeks paigutusteks loetakse paigutusi Eesti krooni, eurosse ning 3.6.3. Euroopa majandus- ja rahaliitu (EMU) kuuluvate liikmesriikide rahvusvaluutadesse. 3.7. Intressiriski juhtimine 3.7.1. Varadest ja kohustustest tulenev intressirisk tuleb võimaluse korral maandada. 3.7.2. Intressiriski juhtimisel kasutatakse riski hindamise eri meetodeid. 3.8. Sularaha hoidmine asutuse kassas 3.8.1. Asutuse kassas võib väljaspool tööaega olla sularaha kuni 30 000 (kolmkümmend tuhat) krooni väärtuses. 3.8.2. Üle punktis 3.8.1 nimetatud summa tohib väljaspool tööaega kassas olla sularaha vaid linnavalitsuse kehtestatud korraldusega. KONTROLL LINNA RAHALISTE VAHENDITE HALDAMISE ÜLE 4.1. Linnavolikogu revisjonikomisjon teostab kontrolli linna rahaliste vahendite haldamise üle kord aastas. 4.2. Linnakantselei korraldab kontrolli teostamise linna rahaliste vahendite haldamise üle vähemalt kord aastas. ARVESTUSE PIDAMINE JA ARUANDLUS 5.1. Linnakantselei korraldab aruandluse linna rahaliste vahendite haldamise üle vastavalt eelarveliste asutuste raamatupidamist reguleerivatele õigusaktidele. 5.2. Kord kuus annab linnakantselei linna raha haldamisest aru linnavalitsusele ja kord kvartalis rahanduskomisjonile. 5.3. Linnakantselei koostab ja avalikustab iga kuu oma veebilehel linna rahaliste vahendite seisu.