Tallinna Linnavolikogu — Tallinna linna eelarve koostamise, vastuvõtmise ja täitmise korra kinnitamine — KO, 49, 925

Juhindudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 6 lõike 3 punktist 2, valla- ja linnaeelarve seadusest ja Tallinna põhimääruse paragrahvi 57 lõikest 10, Tallinna Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada juurdelisatud Tallinna linna eelarve koostamise, vastuvõtmise ja täitmise kord. 2. Tallinna linna eelarve koostamise, vastuvõtmise ja täitmise korda rakendatakse 1. jaanuarist 2002. a, välja arvatud II, III, VI ja VII peatükk. 3. Linnavalitsusel valmistada ette Tallinna põhimääruse muudatused ja esitada vastav eelnõu Tallinna Linnavolikogule 1. septembriks 2001. a. 4. Määrus jõustub 1. juunil 2001. a. Volikogu esimees Rein VOOG Kinnitatud Tallinna Linnavolikogu 3. mai 2001. a määrusega nr 19 TALLINNA LINNA EELARVE KOOSTAMISE, VASTUVÕTMISE JA TÄITMISE KORD I peatükk ÜLDSÄTTED 1. Eesmärk ja subjektid 1.1. Tallinna linna eelarve koostamise, vastuvõtmise ja täitmise kord (edaspidi kord) sätestab Tallinna linna eelarve (edaspidi eelarve) koostamise, vastuvõtmise, muutmise ja täitmise ning selle arvestuse ja kontrolli põhimõtted. 1.2. Käesolev kord on täitmiseks kohustuslik linna ametiasutustele ja nende hallatavatele asutustele (edaspidi asutus). 2. Eelarve sisu 2.1. Eelarve vastuvõtmisega annab linnavolikogu linnavalitsusele tema ametiasutuste ja hallatavate asutuste kaudu ning linnavolikogu kantseleile volituse teha kulutusi linnale pandud ülesannete täitmiseks. 2.2. Eelarve koosneb eelarveaasta kõigist tuludest ja kuludest. 2.3. Tulude ja kulude tasaarvestus ei ole eelarves lubatud, välja arvatud riigi õigusaktides sätestatud juhul. 2.4. Vastuvõetud eelarve alusel koostatakse ametiasutusele haldusala eelarve ja hallatavale asutusele alaeelarve. 2.5. Eelarve koostatakse üheks eelarveaastaks. Eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. 2.6. Asutusel on õigus eelarves ettenähtud rahalisi vahendeid kasutada ainult sama eelarveaasta jooksul, välja arvatud punktis 5.6 sätestatud ülekantavad kulud. 2.7. Asutusel on õigus kasutada eelarves ettenähtud rahalisi vahendeid ja võtta pikaajalisi kohustusi ainult linnaeelarvega kinnitatud otstarbeks. 2.8. Linnal on keelatud anda või tagada laenu. 3. Eelarve tulud 3.1. Eelarve tulud on kõik mittetagastatavad laekumised, mille eelarvesse kandmise kohustus ja kord tuleneb seadustest ning muudest riigi ja Tallinna õigusaktidest. 3.2. Eelarve tulud liigendatakse lähtuvalt valla- ja linnaeelarve seadusest ning rahandusministri kinnitatud eelarveklassifikaatorist (edaspidi klassifikaator). 3.3. Asutuse omatulu on eelarve tulu. Asutuse omatulu käesoleva korra tähenduses on tema tegevusest laekuv tulu, mis kinnitatud eelarve alusel jääb asutuse käsutusse. 4. Eelarve kulud 4.1. Eelarve kulud on kõik väljamaksed eelarvest linnale pandud ülesannete täitmiseks. 4.2. Eelarve kulud liigendatakse linnavalitsuse liikmete vastutusvaldkondade kaupa ametiasutuste lõikes, tegevusalade ja majandusliku sisu järgi. Eelarve kulude liigendamisel tegevusalade ja majandusliku sisu järgi lähtutakse klassifikaatorist. Eraldi tuuakse välja linnavolikogu kantselei kulud. 4.3. Eelarves võib kulusid liigendada ka objektide ja ürituste lõikes. 5. Kulude määramine eelarves 5.1. Kulud määratakse eelarves kindlaksmääratud, arvestuslike või ülekantavate kuludena. Eelarve kulud võib samaaegselt määrata arvestuslike ja ülekantavatena. Kui kulu liiki ei ole eelarves määratud, loetakse kulu kindlaksmääratud kuluks. 5.2. Kindlaksmääratud kulu ei ole lubatud eelarveaastal ületada ega üle kanda järgmisesse eelarveaastasse. 5.3. Arvestuslikud kulud on: 5.3.1. kulud, mille suurus tuleneb seadustest või Tallinna linna õigusaktidest; 5.3.2. sihtotstarbelised laekumised riigieelarvest; 5.3.3. välisabi või -laenulepingust linnale tulenevad kulud; 5.3.4. omatulude arvel tehtavad kulud. 5.4. Arvestuslikku kulu võib eelarveaastal ületada. Ületamine kaetakse vastavalt omatulude ülelaekumise, riigieelarvest sihtotstarbeliste laekumiste, eelarve vabade vahendite või linna reservfondi arvel. 5.5. Kui punktides 5.3.1 ja 5.3.3 nimetatud arvestuslikku kulu ületatakse rohkem kui 5% eelarves ettenähtud kulust, esitab linnavalitsus eelarve muutmise või lisaeelarve eelnõu. 5.6. Ülekantav kulu on investeeringud või kulu, mille ülekantavus määratakse eelarves. Ülekantavat kulu võib üle kanda järgmisesse eelarveaastasse, kuid seda ei või ületada. Järgmisesse eelarveaastasse üle kantavaid kulusid võib kasutada üksnes järgmise eelarveaasta jooksul. 5.7. Kulude ülekandmine järgmisesse eelarveaastasse toimub linnavalitsuse kehtestatud korras. 6. Linna eelarvestrateegia 6.1. Linna eelarvestrateegia kajastab linna eelarvepoliitilisi eesmärke ja tegevusi nende eesmärkide saavutamiseks järgmisel ja sellele järgneval kahel eelarveaastal. 6.2. Linna eelarvestrateegias esitatakse: 6.2.1. eelarvepoliitilised eesmärgid; 6.2.2. linna majandusliku olukorra analüüs ja prognoos; 6.2.3. linna tulude prognoos; 6.2.4. linna kulude, sh investeeringute kogusumma; 6.2.5. eelarve kulude piirmäärad tegevusalade lõikes; 6.2.6. linna laenustrateegia põhisuunad; 6.2.7. muu linna finantsjuhtimiseks oluline informatsioon. 6.3. Linna eelarvestrateegia eelnõu koostab linnakantselei ja esitab selle linnavalitsusele hiljemalt 15. maiks. 6.4. Linnavalitsus esitab eelarvestrateegia eelnõu linnavolikogule hiljemalt 1. juuniks. Linna eelarvestrateegia võetakse aluseks eelarve koostamisel. II peatükk EELARVE EELNÕU KOOSTAMINE JA LINNAVOLIKOGULE ESITAMINE 7. Ametiasutuse haldusala eelarve projekti lähtealused 7.1. Ametiasutus koostab oma haldusala eelarve projekti lähtudes linna arengukavast, linna eelarvestrateegiast, ametiasutuse tegevuskavast ja investeeringute kavast. 7.2. Ametiasutuse tegevuskava on ametiasutuse ja tema hallatavate asutuste eesmärkide ja tegevuste koondkava, milles täpsustatakse linna arengukava visioonid vastava valdkonna kindlasuunalisteks tegevusteks ning lähtudes linna eelarvestrateegiast, näidatakse ära tegevusteks vajalikud rahalised vahendid järgmisel ja sellele järgneval kahel eelarveaastal. 7.3. Lähtudes linna arengukavast, linna eelarvestrateegiast ning ametiasutuse tegevuskavast, koostab ametiasutus igal aastal oma haldusala investeeringute kava järgmise ning sellele järgneva kahe eelarveaasta kohta. Investeeringute kavas esitatakse andmed kõigi investeeringute, sh nii kavandatavate kui jätkatavate investeeringute maksumuse ja nende rahastamise kohta eelarveaastate ning investeerimisprojektide lõikes. 7.4. Investeering käesoleva reeglistiku tähenduses on põhivara soetamine või põhivara väärtust suurendav rekonstrueerimistöö kogumaksumusega üle ühe miljoni krooni. Jooksvat remonttööd ei loeta investeeringuks. 7.5. Ametiasutus esitab teda kureeriva linnavalitsuse liikmega kooskõlastatud haldusala eelarve projekti koos seletuskirja ning tegevus- ja investeeringute kavaga linnakantseleile hiljemalt 1. septembriks. Linnavolikogu kantselei esitab oma haldusala eelarve projekti kooskõlastatult linnavolikogu esimehega. 7.6. Ametiasutuse tegevuskava ning investeeringute kava koostamise korra, ametiasutuse haldusala eelarve projekti koostamise tingimused ja projekti vormid kinnitab linnavalitsus. 8. Eelarve eelnõu koostamine ja esitamine linnavolikogule 8.1. Ametiasutuse haldusala eelarve projekti läbivaatamisel linnakantseleis hinnatakse eelarve projekti kulude põhjendatust ja otstarbekust ning nende vastavust õigusaktidele, linna arengukavale, linna eelarvestrateegiale ning ametiasutuse tegevus- ja investeeringute kavale. 8.2. Linnakantselei kutsub ametiasutuse haldusala eelarve projekti läbivaatamisele vastava eelarve projekti esitanud ametiasutuse esindaja. 8.3. Ametiasutuse haldusala eelarve projekti üle peetakse läbirääkimisi ametiasutuse esindaja, ametiasutust kureeriva linnavalitsuse liikme ja linnakantselei esindajate vahel. 8.4. Punktis 8.3 nimetatud läbirääkimisel kooskõlastamata jäänud eelarve projekti summade kohta koostatakse protokoll, milles kajastatakse poolte lahkarvamused. Lahkarvamuste koondprotokoll esitatakse linnavalitsusele lahendamiseks hiljemalt 1. oktoobriks. 8.5. Pärast punktis 8.4 nimetatud lahkarvamuste lahendamist linnavalitsuses koostab linnakantselei hiljemalt 15. oktoobriks eelarve eelnõu ning esitab selle koos seletuskirjaga linnavalitsusele. 8.6. Eelarve eelnõu seletuskirjas esitatakse: 8.6.1. ülevaade linna majanduslikust olukorrast; 8.6.2. ülevaated ametiasutuste tegevuskavadest; 8.6.3. selgitused ja põhjendused eelnõus kavandatud tulude ja kulude kohta; 8.6.4. andmed eelmise eelarveaasta tegelike ja käesolevaks eelarveaastaks kavandatud tulude ja kulude kohta vastavalt nende liigendusele; 8.6.5. andmed võetud laenudest ja emiteeritud võlakirjadest tulenevate kohustuste kohta eelseisvate eelarveaastate lõikes; 8.6.6. andmed ülekantud ja ülekantavate ehituste ning ürituste kohta koos kulude üldsumma jaotusega eelarveaastate lõikes; 8.6.7. eelarveaastale järgneva kahe aasta tulude ja kulude prognoos; 8.6.8. muud linna finantsjuhtimiseks olulised andmed. 8.7. Üheaegselt eelarve eelnõuga esitab linnakantselei linnavalitsusele heakskiitmiseks Tallinna investeeringute programmi (edaspidi TIP). 8.8. TIP on linna arengukava, linna eelarvestrateegia ja ametiasutuste investeeringute kavade alusel koostatud ülevaade linna investeeringutest ning nende maksumusest järgmise ning sellele järgneva kahe eelarveaasta lõikes. TIP võetakse aluseks järgmiste aastate eelarvete kavandamisel. 8.9. Linnavalitsus vaatab eelarve eelnõu ja TIP-i läbi ning kiidab need heaks hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta 31. oktoobriks. 8.10. Linnavalitsus esitab eelarve eelnõu koos seletuskirja ja TIP-iga linnavolikogule hiljemalt 15. novembriks. 8.11. Üheaegselt linnavolikogule esitamisega avalikustatakse eelarve eelnõu koos seletuskirjaga väljapanekuga linnavolikogu kantseleis ning Tallinna veebilehel. III peatükk EELARVE EELNÕU ARUTAMINE LINNAVOLIKOGUS JA SELLE VASTUVÕTMINE 9. Eelarve eelnõu arutamine 9.1. Eelarve eelnõu arutamine linnavolikogus toimub Tallinna õigusaktides kehtestatud korras, kui käesolevas korras ei ole sätestatud teisiti. 9.2. Eelarve eelnõu arutatakse linnavolikogus kolmel lugemisel. 9.3. Linnavolikogul ei ole lubatud kustutada ega vähendada eelarve eelnõus ettenähtud seadustest või lepingutest tulenevaid kulusid. 9.4. Linnavolikogul ei ole lubatud muuta eelarve eelnõus ettenähtud riigilt jt juriidilistelt isikutelt sihtotstarbeliste laekumiste arvel finantseeritavaid kulusid. 9.5. Eelarve eelnõu muutmise ettepanekule, mis tingib eelnõus ettenähtud tulude või kulude muutmise, tuleb algatajal lisada majanduslikud põhjendused ja rahalised arvestused. Ettepaneku läbivaatamisel rahanduskomisjonis tuleb selle kohta ära kuulata linnavalitsuse arvamus. 10. Eelarve vastuvõtmine ja jõustumine 10.1. Linnavolikogu võtab eelarve vastu poolthäälteenamusega. 10.2. Linnavolikogu võtab eelarve vastu määrusena. Vastuvõetud eelarve jõustub eelarveaasta algusest. Vastuvõetud eelarve avalikustatakse väljapanekuga linnavolikogu kantseleis ning Tallinna veebilehel. 10.3. Kui linnavolikogu ei ole vastu võtnud linnaeelarvet kolme kuu jooksul eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest arvates, kui riigieelarvet pole vastu võetud eelarveaasta alguseks, on linnavolikogu tegutsemisvõimetu. IV peatükk EELARVE TÄITMINE 11. Kulude tegemine, kui eelarvet ei ole eelarveaasta alguseks vastu võetud 11.1. Kui linnavolikogu ei võta eelarvet eelarveaasta alguseks vastu, rahastab linnakantselei ametiasutusi alanud eelarveaasta igal kuul kuni ühe kaheteistkümnendikuni eelmise eelarveaasta eelarves ettenähtud vastavast kulust. 11.2. Kulu, mis on ette nähtud nii eelmise eelarveaasta eelarves kui ka linnavalitsuse poolt linnavolikogule esitatud alanud eelarveaasta eelarve eelnõus, tehakse nendest kahest väiksema summa alusel. 11.3. Kulu, mis ei olnud ettenähtud eelmise eelarveaasta eelarves, tehakse linnavalitsuse otsustuse alusel. 11.4. Kulude rahastamisel lähtub linnavalitsus tulude eeldatavast laekumisest kuude lõikes ning eelmise eelarveaasta kassatagavarast. 12. Ametiasutuse haldusala eelarve 12.1. Lähtudes eelarvest ja ametiasutuse hallatavate asutuste alaeelarvetest, kinnitab ametiasutuse juht oma haldusala eelarve, mis on eelnevalt kooskõlastatud teda kureeriva linnavalitsuse liikmega. Linnavolikogu kantselei juhataja kooskõlastab oma haldusala eelarve projekti eelnevalt linnavolikogu esimehega. Oma haldusala eelarve kulude täiendaval liigendamisel linnakantselei poolt soovitatud määral, võtab ametiasutuse juht aluseks klassifikaatori. 12.2. Ametiasutuse juhil ei ole õigust muuta eelarvega kinnitatud kulude otstarvet. 12.3. Ametiasutus esitab oma haldusala liigendatud eelarve linnakantseleile kahe nädala jooksul pärast eelarve vastuvõtmist. 12.4. Eelarve muutmisel või lisaeelarve vastuvõtmisel teeb ametiasutus oma haldusala eelarves vastavad muudatused ja esitab need linnakantseleile kahe nädala jooksul pärast eelarve muutmist või lisaeelarve vastuvõtmist. 13. Eelarves kavandatud tulude täitmine 13.1. Eelarve tulud laekuvad linnakassa kontodele. Ametiasutuse poolt kogutavate eelarve tulude laekumise üle teostab järelevalvet ja kontrolli linnakantselei. 13.2. Tulude kogumine ja ülekandmine eelarvesse toimub vastavalt Tallinna õigusaktidele. 13.3. Eelarve tulud on selle eelarveaasta tulud, millal nad eelarvesse laekuvad, olenemata sellest, millise aasta eest nad on arvestatud või millal nad oleksid pidanud laekuma. 13.4. Asutus, kellele Tallinna õigusaktidega on pandud tulude kogumise kohustus, peab arvestust maksude ja muude tulude laekumise üle, nõuab sisse võlad koos viivistega ning tagastab enammakstud summade. 13.5. Enammakstud summade tagastamine toimub eelarveaastal laekunud vastavate tulude, eelarve vabade vahendite või linnavalitsuse korraldusel linna reservfondi rahaliste vahendite arvelt. 14. Eelarve kulude ajaline jaotus 14.1. Ametiasutus koostab oma haldusala eelarve kulude jaotuskava kuude lõikes ning esitab selle hiljemalt kahe nädala jooksul arvates linnaeelarve avalikustamisest linnakantseleile. 14.2. Linnakantseleil on õigus lähtudes eelarve tulude eeldatavast laekumisest kuude lõikes muuta punktis 14.1 nimetatud jaotuskavas ettenähtud kulude ajalist jaotust, informeerides sellest vastava ametiasutuse juhti. 14.3. Linnakantselei otsusega mittenõustumise korral esitab ametiasutuse juht vastulause linnavalitsusele lahendamiseks. 14.4. Eelarve täitmise käigus tulude kavandatust väiksema laekumise korral on linnakantseleil õigus ajutiselt piirata punktis 14.1 nimetatud jaotuskavas ettenähtud kulude tegemist, teatades sellest eelnevalt linnavalitsusele ning informeerides vastava ametiasutuse juhti. 14.5. Ametiasutuse juhil on eelarveaasta kestel õigus linnakantselei kirjalikul nõusolekul muuta oma haldusala kulude jaotuskava. 15. Pikaajaliste kohustuste võtmine 15.1. Asutusel on keelatud võtta laenu. 15.2. Asutus võib võtta teisi pikaajalisi kohustusi kuni kolme järgneva eelarveaasta eelarvevahendite arvel üksnes linnavolikogu poolt kinnitatud mahus. 15.3. Järgmiseks kuni kolmeks eelarveaastaks kavandatavad pikaajalised kohustused kinnitab linnavolikogu asutuste lõikes koos linnaeelarve vastuvõtmisega. 15.4. Ametiasutus peab kõik tema ja tema hallatavate asutuste poolt jooksval eelarveaastal pikaajaliste kohustuste võtmiseks sõlmitavad lepingud eelnevalt kooskõlastama linnakantseleiga ja esitama viimasele allkirjastamisele järgneva kümne tööpäeva jooksul koopiad kõikidest nimetatud lepingutest. 15.5. Asutuste poolt jooksval eelarveaastal võetud pikaajaliste kohustuste üle peab arvestust linnakantselei. 15.6. Asutuste poolt pikaajaliste kohustuste võtmiseks käesoleva korra alusel sõlmitud lepingud võetakse aluseks järgnevate eelarveaastate eelarvete koostamisel. 16. Linna reservfondi kasutamine 16.1. Linna reservfond moodustatakse vähemalt 1% ulatuses eelarve kuludest. 16.2. Linna reservfondist tehakse väljamakseid erakorralisteks kuludeks, mida eelarve koostamise käigus ei olnud võimalik ette näha, ning punktides 5.3.1, 5.3.3 ja 13.5 nimetatud kulude katteks. 16.3. Linna reservfondist väljamaksete kohta arvestuse pidamist korraldab linnakantselei. 16.4. Linna reservfondist raha eraldamise ja kasutamise korra kehtestab linnavolikogu. 17. Eelarve kassaline teenindamine 17.1. Eelarve kassaline teenindamine on eelarve tulude arvestamine ja eelarvest tehtavate kulude üle arvestuse pidamine ning väljamaksete teostamine linnakassat teenindavate pankade kaudu, selleks sõlmitud lepingutes ettenähtud tingimustel ja korras. 17.2. Eelarve kassalist teenindamist korraldab linnakantselei. 17.3. Eelarve kassalise teenindamise ja aruandluse korra kehtestab linnavalitsus. 17.4. Linna rahaliste vahendite paigutamine ja nendega tehingute teostamine toimub vastavalt Linna rahaliste vahendite haldamise korrale. 17.5. Eelarveaasta lõpuks kulusid ületav tulude summa ja eelarves ettenähtud, kuid eelarveaasta lõpuks tegemata kulud, välja arvatud käesoleva korra punktis 5.6 sätestatud ülekantavad kulud, suletakse eelarveaasta 31. detsembril. V peatükk EELARVE KASSATAGAVARA JA LAENUD 18. Eelarve kassatagavara 18.1. Eelarve kassatagavara (edaspidi kassatagavara) on eelarve rahalistest vahenditest moodustatav likviidsusreserv, mida kasutatakse eelarveaasta siseselt eelarve tulusid ületavate kulude finantseerimiseks vastavalt punktis 14.1 sätestatud jaotuskavadele. 18.2. Kassatagavara suuruse kinnitab linnavolikogu linnavalitsuse ettepanekul eelarve vastuvõtmisega. Kassatagavara suurust võib eelarveaasta kestel muuta eelarve muutmise või lisaeelarve vastuvõtmise teel. 19. Laenude võtmine 19.1. Laen käesoleva korra tähenduses on krediidiasutuse, rahvusvahelise organisatsiooni või muu isiku poolt linnale laenulepingu või emiteeritud võlakirjade alusel eraldatud rahalised vahendid, mida linn kohustub tagasi maksma lepingus ettenähtud tähtajal ja korras. 19.2. Linnale võetavad laenud on eelarvelaen ja kassalaen. 19.3. Linnale laenude võtmise korra kehtestab linnavolikogu. 19.4. Linnale võetud laene teenindab linnakantselei. 20. Eelarvelaen 20.1. Eelarvelaen on eelarve kulude rahastamiseks võetav laen. 20.2. Eelarvelaenu võtmine on lubatud linna arengukavas ettenähtud investeeringute rahastamiseks. 20.3. Eelarvelaenu piirsumma ja põhitingimused määratakse iga-aastase eelarvega. 20.4. Eelarvelaenu vajaduse, suuruse ja tingimused otsustab linnavalitsus, lähtudes punktis 20.3 sätestatud piirsummast ja -tingimustest ning eelarve tulude laekumisest. 20.5. Laenulepingu sõlmimist ja selle täitmist korraldab linnavalitsus. 20.6. Kõigi tagasimaksmata laenude ning nendest tulenevate muude kohustuste kogusuma koos võetava laenuga ei või ületada 75% selleks eelarveaastaks kavandatud eelarvetuludest. 20.7. Tagasimakstavate laenusummade ja -intresside kogusumma ei või ületada ühelgi eelseisval eelarveaastal 20% laenu võtmise eelarveaastaks kavandatud eelarvetuludest. 20.8. Linna poolt võetava laenu tagatiseks ei või olla linna kinnisasi ega tema ehitis (sh rajatis) kui vallasasi. 20.9. Linnavalitsus edastab linnavolikogu otsuse ärakirja laenu või muu varalise kohustuse võtmise kohta maavanemale kolme päeva jooksul pärast selle otsuse jõustumist. 20.10. Linnavalitsus esitab sõlmitud laenulepingu ärakirja Rahandusministeeriumile 30 päeva jooksul arvates lepingu sõlmimise päevast. Nii kinnine kui avalik võlakirjaemissioon tuleb registreerida ka Väärtpaberiinspektsioonis. 21. Kassalaen 21.1. Kassalaen on eelarve kulude rahastamiseks eelarveaasta kestel võetav ja tagasimaksmisele kuuluv laen või aastasiseselt emiteeritavad võlakirjad lunastamistähtajaga enne eelarveaasta lõppu. 21.2. Kassalaenu võtmine on lubatud eelarve kassalise teenindamise vajadusteks eelarves määratud piirsumma ulatuses ja põhitingimustel, kui eelarve tulude laekumine ja kassatagavara ei võimalda eelarveaasta mingil perioodil eelarve kulude rahastamist vastavalt punktis 14.1 nimetatud kulude jaotuskavadele. 21.3. Kassalaenu piirsumma sisaldab kassalaenu teenindamisega seotud kulusid. 21.4. Kassalaenu võtmise linnaeelarves ettenähtud piirsumma ulatuses ja tingimustel otsustab linnavalitsus linnakantselei ettepanekul. VI peatükk EELARVE MUUTMINE JA LISAEELARVE 22. Eelarve muutmine 22.1. Eelarve muutmiseks kulude kogumahu samaks jäädes võib linnavalitsus hiljemalt üks kuu enne eelarveaasta lõppu algatada eelarve muutmise. 22.2. Eelarve muutmise otsuse eelnõu valmistab ette linnakantselei. 22.3. Eelarve muutmise otsuse eelnõu arutatakse linnavolikogus kolmel lugemisel. 22.4. Eelarve muudatused avalikustatakse väljapanekuga linnavolikogu kantseleis ja Tallinna veebilehel. 23. Lisaeelarve 23.1. Eelarve muutmiseks kulude kogumahu suurenemisel või vähenemisel võib linnavolikogu linnavalitsuse ettepanekul vastu võtta lisaeelarve. Lisaeelarve eelnõus võib ette näha ka eelarves määratud kulude otstarbe muutmist. 23.2. Lisaeelarve eelnõule lisatakse: 23.2.1. põhjendused täiendavate kulude vajaduse ja nende tegemise paratamatuse kohta käesoleval eelarveaastal; 23.2.2. andmed eelarve kulude, mille täiendamist taotletakse, tegemise kohta, samuti andmed lisatulude ja säästu kohta, millega lisakulud kaetakse. 23.3. Linnavalitsus esitab lisaeelarve eelnõu linnavolikogule hiljemalt kaks kuud enne eelarveaasta lõppu. 23.4. Lisaeelarve eelnõu arutatakse linnavolikogus kolmel lugemisel. 23.5. Linnavolikogul ei ole lubatud kustutada ega vähendada lisaeelarve eelnõus ettenähtud seadustest või lepingutest tulenevaid ning riigilt jt juriidilistelt isikutelt sihtotstarbeliste laekumiste arvel tehtavaid kulusid. 23.6. Linnavolikogu võtab lisaeelarve vastu poolthäälteenamusega. Vastuvõetud lisaeelarve avalikustatakse väljapanekuga linnavolikogu kantseleis ning Tallinna veebilehel. 23.7. Ainult riigieelarve sihtotstarbeliste laekumiste arvel tehtavate kulude, mida eelarves ei ole ette nähtud, lisamiseks eelarvesse ei pea linnavalitsus algatama lisaeelarve eelnõu. VII peatükk EELARVEVAHENDITE KASUTAMISE KONTROLL 24. Finantsaudit 24.1. Finantsaudit käesoleva korra tähenduses on tegevus, mille käigus hinnatakse eelarve rahaliste vahendite kasutamise seaduslikkust, sihipärasust ja otstarbekust. 24.2. Finantsauditi eesmärgiks on tagada: 24.2.1. õigusaktidest kinnipidamine; 24.2.2. linna vara kaitstus raiskamisest, ebasihipärasest kasutamisest, ebakompetentsest juhtimisest ja muust sellisest tingitud kahju eest; 24.2.3. linna vara ja eelarve rahaliste vahendite kasutamise kohta tõese, õigeaegse ja usaldusväärse informatsiooni kogumine, säilitamine ja avaldamine. 24.3. Asutuste finantsauditit teostab linnakantselei. 24.4. Kui finantsauditi käigus tuvastatakse, et asutus kasutab eelarvevahendeid ebaseaduslikult või ebasihipäraselt, rakendab linnakantselei asutusele eelarvega ettenähtud kulude rahastamisel piiranguid, teavitades sellest eelnevalt linnavalitsust, linnavolikogu kantselei puhul linnavolikogu esimeest. VIII peatükk EELARVE TÄITMISE ARVESTUS JA ARUANDLUS 25. Eelarve täitmise arvestuse alus 25.1. Asutus peab eelarve täitmise arvestust vastavalt raamatupidamise seadusele ja muudele õigusaktidele ning linnasekretäri käskkirjadele. 26. Kassapõhine kuuaruanne 26.1. Ametiasutus esitab linnakantseleile oma haldusala eelarve täitmise kassapõhise kuuaruande linnakantselei määratud korras ja tähtaegadeks. 26.2. Linnakantselei koostab ametiasutuste aruannete alusel eelarve täitmise koondaruande. Koondaruanne esitatakse linnavalitsusele ja avaldatakse Tallinna veebilehel. 27. Linna raamatupidamise aastaaruanne 27.1. Linna raamatupidamise aastaaruanne koosneb järgmistest osadest: 27.1.1. eelarve täitmise aruanne; 27.1.2. asutuste koondbilanss ja tulemiaruanne; 27.1.3. linna reservfondi kasutamise aruanne; 27.1.4. linna varade ja kohustuste koondaruanne; 27.1.5. ülevaade linna laenudest ja võla teenindamise kuludest; 27.1.6. ülevaade linna investeeringutest; 27.1.7. ülevaade linna asutatud sihtasutuste ning linna enamusosalusega äriühingute finantstegevuse kohta; 27.1.8. seletuskiri. 28. Linna raamatupidamise aastaaruande koostamine ja kinnitamine 28.1. Ametiasutus koostab oma haldusala raamatupidamise koondaruande ja esitab selle linnakantseleile viimase määratud korras ja tähtajal. Ametiasutuse juht vastutab oma haldussala raamatupidamise aruande õigsuse ning tähtaegse esitamise eest. 28.2. Linna asutatud sihtasutus koostab oma raamatupidamise aruande ja esitab selle linnakantseleile viimase määratud korras ja tähtajal. Sihtasutuse juht vastutab oma raamatupidamise aruande õigsuse ning tähtaegse esitamise eest. 28.3. Ettevõtlusamet koostab linna enamusosalusega äriühingute raamatupidamise koondaruande ja esitab selle linnakantseleile viimase määratud korras ja tähtajal. 28.4. Linnavolikogu määrab audiitori linna raamatupidamise aastaaruande auditeerimiseks. 28.5. Linnakantselei koostab linna auditeeritud raamatupidamise aastaaruande ja esitab selle kinnitamiseks linnavalitsusele. 28.6. Hiljemalt 1. maiks esitab linnavalitsus linnavolikogule kinnitamiseks eelmise eelarveaasta linna auditeeritud raamatupidamise aruande. 28.7. Linnavolikogu kinnitab linna raamatupidamise aastaaruande hiljemalt 1. juuniks, olles eelnevalt ära kuulanud volikogu revisjonikomisjoni arvamuse. Linna raamatupidamise aastaaruanne avalikustatakse Tallinna veebilehel.