Rakvere Linnavolikogu — Rakvere jäätmekava 2001-2006 — KO, 49, 922

Rakvere Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada Rakvere jäätmekava 2001–2006 (lisatud). 2. Määrus jõustub 10. mail 2001. a. Volikogu esimees Mihkel JUHKAMI Kinnitatud Rakvere linnavolikogu 19. aprilli 2001. a määrusega nr 29 RAKVERE JÄÄTMEKAVA 2001–2006 1. Sissejuhatus Käesolev jäätmekava on koostatud Eesti Linnade Liidu ja Hollandi kohalike omavalitsuste ühisprojekti «EL dimensioon Eesti kohalike omavalitsuste poliitikas» alaprojekti «Keskkond» raames. Jäätmekava on koostatud järgides Hollandi koostööpartnerite juhiseid ning arvestades jäätmekäitluse põhinõudeid: – kasutada tuleb parimat tehnoloogiat, kui sellega ei kaasne ülemääraseid kulutusi; – jäätmed tuleb võimalusel taaskasutada; – jäätmetest energia tootmisele tuleb eelistada nende taaskasutamist toorme või materjalina; – jäätmeid tuleb töödelda nende tekkekohale võimalikult lähedal. 2. Jäätmekäitlus Euroopa Liidus Euroopa Liidu keskkonnapoliitika põhineb eetilistel, heaolu ja majanduslikel kaalutlustel, mis on ühtlasi säästva arengu põhiprintsiipideks. Sellised keskkonnastandardid on üheks eeltingimuseks siseturu toimimisele. Harmoniseeritud jäätmehoolduspoliitika puudumisel suureneksid oluliselt keskkonna suhtes vastutustundlike tööstusettevõtete kulutused, samuti saaksid saastajad teatud hinnaeelise. Euroopa Liidu jäätmemajandusalases seadusandluses toimub hetkel kiire areng, sest ühtsed jäätmekäitlusstandardid on väga olulised tagamaks Euroopa Liidu siseselt kaupade vaba liikumist. Euroopa Ühenduse jäätmestrateegia töötati välja ning võeti vastu Euroopa Komisjoni poolt 1989. aastal. Strateegia formuleerib neli strateegilist juhist: – jäätmetekke vältimine; – taaskasutamine; – ringlusest kõrvaldamise optimeerimine; – transpordi ja käitluse reguleerimine. Vastavalt jäätmestrateegiale on Euroopa Liidus jäätmekäitluse eelistustel järgmine hierarhia: – jäätmetekke vältimine; – tekkinud jäätmete taaskasutamine; – jäätmete tuhastamine; – jäätmete ladustamine. 3. Seadusandlus Praeguseks ajaks koosneb Euroopa Liidu keskkonnapoliitika juba mitmesajast seadusandlikust aktist. Jäätmehoolduse seisukohast on olulisemad järgmised direktiivid: – jäätmete raamdirektiiv 75/442/EMÜ; – ohtlike jäätmete raamdirektiiv 91/689/EMÜ; – jäätmevedude ja kontrolli määrus (EMÜ) nr 259/93. Eespool toodud baasdirektiividel ja määrusel põhinevad mitmed spetsiifilised direktiivid. Neist tähtsamad on: – pakendi- ja pakendijäätmete direktiiv 94/62/EÜ; – patareidirektiiv 91/157/EMÜ; – vanaõlide direktiiv 75/439/EMÜ. Jäätmekäitluse protsessil valitsevate tehniliste tingimuste kohta on välja töötatud samuti hulk direktiive, mis peavad tagama jäätmekäitlusprotsessi ohutuse. Siia alla kuuluvad: – uute olmejäätmete põletusseadmete direktiiv 89/369/EMÜ; – ohtlike jäätmete põletamise direktiiv 94/67/EÜ; – prügiladirektiiv väljaandmist. 1999/31/EÜ. Väga oluliseks eri keskkonnavaldkondi, sealhulgas ka jäätmekäitlust reguleerivaks raamdirektiiviks tuleb pidada reostuse kompleksse vältimise ja kontrolli direktiivi (96/61/EÜ), mis näeb ette saasteainete emiteerimise integreeritud komplekslubade väljaandmist. 1998. aastal võeti Eestis vastu uus Euroopa Liidu nõudeid arvestav jäätmeseadus. Uuest jäätmeseadusest tulenevalt peab kohalik omavalitsus oma haldusterritooriumil organiseerima korraldatud olmejäätmeveo, korraldama ohtlike jäätmete kogumist ning edendama jäätmete liigiti kogumist, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. Kohalik omavalitsus võib kindlaks määrata jäätmete kogumiskoha, kuhu tuleb korraldatud olmejäätmeveoga hõlmatud jäätmed nende edasise veo eesmärgil toimetada. Parima võimaliku lahendi leidmiseks peaksid omavalitsused tegema tihedat koostööd. Rakvere jäätmehoolduseeskiri kinnitati 13. aprillil 2000. aastal Rakvere Linnavolikogu määrusega nr 7. Jäätmehoolduseeskiri määrab jäätmekäitluse üldise korra Rakvere linna haldusterritooriumil. Eeskiri on kohustuslik täitmiseks kõigile, nii juriidilistele kui ka füüsilistele isikutele, kes viibivad Rakveres. Lähtuvalt jäätmehoolduseeskirjast korraldab Rakvere linnas jäätmehooldust Rakvere Linnavalitsus. Jäätmetekitajad peavad ise sõlmima lepingu ühe jäätmete kogumisega tegeleva ettevõttega, mille nimekiri on toodud ka linna jäätmehoolduseeskirja lisades. Jäätmehoolduseeskirjaga on määratud, millistele tingimustele peavad jäätmed enne nende prügilasse viimist vastama. Samuti on dokumendis märgitud ära ka tegutsevad, kasutusel olevad, ohtlike, klaasi- ja plastikjäätmete kogumiskohad. 4. Keskkonna hetkeseisundi kirjeldus Keskkonna hetkeseisund on üsna halb, seda eelkõige nõuetele mittevastavalt prügimäelt lähtuva pideva pinnase-, vee- ja õhureostuse tõttu. Eriliigiliste jäätmete liigiti kogumine juba toimub, kuid hinnanguliselt on üldisest jäätmemassist eraldatavate taaskasutatavate jäätmete osakaal siiski suhteliselt väike. Taaskasutamiskõlblike jäätmete prügilasse ladustamisel on tegemist nii vaba maa kui ka globaalses mõistes loodusvarade mõtlematu raiskamisega. Tõhusate kontrolli- ja karistusmeetodite puudumisel on linna parkidesse tekkinud ebaseaduslikud prügi mahapaneku kohad, mis risustavad eelkõige nii taime- kui loomaliikide elupaiku. Korraldatud puhastusaktsioonid ei ole andnud soovitud tulemusi ning praeguseks peetakse pargi-prügilaid loomulikeks igapäevasteks nähtusteks. Kui linnalähedastes metsades ja parkides võib ohtralt leida prügi mahapaneku kohti, siis seevastu linnatänavad on oma üldpildilt suhteliselt puhtad. Selline situatsioon võib osaliselt olla põhjustatud inimeste madalast elatustasemest – tarbitakse vähem, seega on ka tekkivad jäätmekogused väiksemad. Suhteliselt suure osa annab ka teatud elanikkonna soov viia jäätmeid ainult selleks ettenähtud kohta. Tänavate puhtus näitab kindlasti kuivõrd hästi on organiseeritud jäätmete linnast kogumine. Rakveres ja selle lähiümbruses formeeruvad jäätmed ladustatakse Rakvere prügilasse, mis asub Pandivere kõrgustiku äärealal, Rakvere linna vahetus läheduses. Esmapilgul tundub prügila asukohavalik igati õige – tegemist on looduslikult madalama alaga, millest on takistatud prügila nõrgvee väljavalgumine. 1999. a korraldatud hüdrogeoloogiliste uuringute käigus leiti, et prügila all ning selle lähiümbruses on põhjavesi ja pinnas ilma loodusliku kaitsekihita. Prügila alla ei ole rajamise käigus paigaldatud ka tehislikku kaitsekihti ning puuduvad nõrgvee kogumisseadmed. Sellest võib järeldada, et prügilas tekkiv nõrgvesi valgub enamasti otse põhjavette. Prügila üldine seisukord on väga halb – kõik jäätmed ladustatakse prügilasse ilma eelneva sorteerimiseta, mistõttu sisaldavad suured ladustatavad prügikogused ka olulisel määral taaskasutatavaid materjale. Probleemiks on ka jäätmete ebapiisav tihendamine, millest tulenevalt saab võimalikuks nende laialikandumine tuule toimel. Märkimata ei saa jätta ka prügimäelt lähtuvat õhureostust – eri jäätmete segamini ladustamisel eraldub prügilast nn prügilagaasi, mille kogumiseks puuduvad vastavad seadmed. 5. Jäätmekäitluse korraldus Rakveres Rakvere linnas ja selle lähiümbruses tegelevad jäätmete kogumise ja veoga järgmised ettevõtted: – Ragn-Sells – ettevõtte turuosa on Rakveres ~25%; – OÜ Leegever – tavajäätmete kogumisel on ettevõtte turuosa ~50%. Tulevikuvisioonina nähakse liitumist mõne suurema Euroopa jäätmekäitlusettevõttega; – kohalikud füüsilisest isikust ettevõtjad – Rakveres on kaks ühe inimese prügiveoettevõtet. Nende turuosa olmejäätmeveol on kokku ~25%; – Linnahoolduse OÜ – ettevõte on spetsialiseerunud parkide, surnuaedade, kõnniteede puhastamisele lumest, lehtedest jne. Tulevikus plaanitakse alustada majapidamisjäätmete kogumist. Lähtuvalt Rakvere jäätmehoolduseeskirjast peavad elanikud, korteriühistud ning ettevõtted sõlmima prügiveolepingu mõne Rakveres tegutseva prügiveoettevõttega. Inimesed, kes elavad eramajades, saavad prügiveofirmadelt rentida eri suurusega prügikonteinereid. Konteineri täitumisel peab elanik vastavast prügiveofirmast tellima prügiveoteenuse ning tasuma selle eest otse teenuse osutajale. Korterelamutes on prügivedu enamasti kollektiivselt organiseeritud – ühe elamu kõik elanikud kasutavad ühiseid prügikonteinereid ning prügiveo lepingu sõlmib ja teenuse tellib korteriühistu. Ohtlike jäätmete, mis võivad nii oma bioloogiliste, füüsikaliste kui ka keemiliste omadustega põhjustada ohtu inimestele ja teistele elusorganismidele, kogumine on Rakvere linnas organiseeritud alates 1998. aastast. Kogumiseks ning lühiajaliseks hoiustamiseks on rajatud ohtlike jäätmete vastuvõtupunkt, mis on avatud kaks korda nädalas. Linna elanikele (füüsilistele isikutele) on ohtlike jäätmete loovutamine vastuvõtupunkti tasuta, ettevõtted peavad teenuse eest maksma sümboolse tasu. Kogumispunkti täitumisel tühjendab selle litsentseeritud ohtlike jäätmete käitlemisega tegelev ettevõte. Kaks korda aastas – tavaliselt aprillis ja oktoobris – korraldatakse Rakveres mobiilne ohtlike jäätmete kogumine». Mobiilne kogumine tähendab, et linnas sõidab teatud ajal veok, mis peatub kindlatel tänavatel selleks, et võtta elanikelt vastu ohtlikke jäätmeid. Rakvere linn on viimastel aastatel jäätmekäitluseks eelarvest eraldanud 200 000 krooni. 1 m3 jäätmete äraveo teenuse eest tasuvad elanikud 50 krooni otse prügiveoettevõttele. Prügiveoettevõtted ladustavad kogutud jäätmed enamasti Rakvere prügilasse. Ladustamisõiguse eest peavad veoettevõtted tasuma prügimäge haldavale ettevõttele 24 krooni iga m3 ladustatud jäätmete eest. Arvestades, et Ussimäe prügilasse ladustatakse keskmiselt 34 000 m3 jäätmeid aastas, makstakse prügilat haldavale ettevõttele ~ 816 000 krooni aastas. Arvestades, et kõik Ussimäe prügilasse ladustatavad jäätmed on sinna veetud kohalike prügiveoettevõtete poolt, teenivad veoettevõtted kokku ~1 224 000 krooni aastas. 6. Aastal 2000 tekkinud jäätmete liigid ja kogused Varasema puuduliku aruandluse ja rangete kontrollmeetodite puudumise tõttu ei ole täpselt võimalik määrata tekkinud jäätmekoguseid. Ligikaudsetel andmetel ladustati 2000. aastal Ussimäe prügilasse ~34 000 m3 tavajäätmeid. Tavajäätmete koguhulgast väga suure osa annavad pakendijäätmed, millest ligikaudu poole moodustavad paber- ja papp-pakend. Umbes ¼ pakendijäätmetest moodustavad metall- ja klaaspakend. Aastal 2000 viidi Rakvere ohtlike jäätmete vastuvõtupunkti kokku ~8200 kg ohtlikke jäätmeid. Sellest suurema osa (5835 kg) moodustasid autode kasutatud akumulaatorid. Väga efektiivseks on osutunud nn mobiilne kogumismeetod, mida kasutades koguti ainuüksi 2000. aasta aprillikuus kokku 3725 kg ohtlikke jäätmeid. Rakvere Linnavalitsus on sõlminud lepingu ettevõttega, kes tegeleb taaskasutatavate jäätmete kogumisega. Ettevõte on paigaldanud Rakveresse 18 klaasi, plastiku ning tetrapakkide kogumiseks mõeldud konteinerit. Möödunud aastal koguti nende konteineritega Rakverest ~108 m3 klaasijäätmeid. Kohalikule omavalitsusele ning ka elanikele on eespool kirjeldatud teenus tasuta. Kohalikul Rakvere prügimäel eraldatakse vähesel määral mõningad väärtuslikumad materjalid (metall, klaas) teistest jäätmetest. Eraldatavad kogused on väga väikesed ning lubavad väita, et kõik majapidamisjäätmed ladustatakse siiski koos ühte prügilasse, ilma eelneva sorteerimiseta. 7. Tulevikuvisioon Järgnevalt on esitatud eri huvigruppide visioonid, arvamused muutustest Rakvere linna jäätmekäitluse arengus eelseisvate aastate jooksul. Looduse ning inimeste tervise huvides on oluline eraldada ohtlikud jäätmed vähem ohtlikest. Uutel rajatavatel prügilatel peab olema paigaldatud pinnase ja vee kaitseks vastav tehislik kaitsekiht. Samuti peavad prügilad olema varustatud nõrgvee puhastusseadmetega. Väga oluline on tulevikus jäätmekoguste vähendamine. Tekkivaid jäätmekoguseid saab efektiivselt vähendada suurendades inimeste keskkonnateadlikkust ning kasutades parimat võimalikku tehnoloogiat. Prügilatesse ladustatavaid jäätmekoguseid on võimalik vähendada ka eri liiki jäätmeid eraldi kogudes (või ka hiljem sorteerides). Taaskasutatavad materjalid tuleks eraldada kasutuskõlbmatutest ning prügilatesse ladustataks ainult jäätmeid, mida ei ole praeguste võimaluste juures enam otstarbekas (taas)kasutada. Jäätmekoguste vähendamine on väga tähtis ka majanduslikust seisukohast, sest väiksemate jäätmekoguste puhul pikeneb hetkel rajatavate prügilate ekspluatatsiooniiga tunduvalt. Üldtuntud tõsiasi on, et parima tehnoloogia kasutamine tagab parimad, kvaliteetsemad töötulemused. Jäätmekäitluse organiseerimisel tulekski lähtuda põhimõttest kasutada parimat võimalikku tehnoloogiat, kui sellega ei kaasne ülemääraseid kulutusi. Jäätmeid tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ning sellega ei kaasne, võrreldes teiste jäätmekäitlusviisidega, ülemääraseid kulutusi. Üheks Lääne-Euroopas väga levinuks jäätmetest vabanemise meetodiks on nende põletamine. Põletamisel on võimalik toota soojusenergiat, mida on samas lihtne muundada elektrienergiaks, kuid sellest hoolimata tuleks siiski jäätmete põletamisele eelistada neist uute toodete valmistamist. Väga oluline on ka, et jäätmeid taaskasutataks või kõrvaldataks nende tekkekohale võimalikult lähedal asuvas tehnoloogiliselt ja keskkonnakaitseliselt sobivas jäätmekäitluskohas. Jäätmete töötlemine nende tekkekohal minimiseeriks protsessiks vajalikud transpordikulud. Rakvere on liiga väike tervikliku lahenduse jaoks – vajalik on ka naaberomavalitsuste kaasamine. Hetkel üheks olulisemaks probleemiks on kasutatav Rakvere prügila, mis jätkuvalt saastab nii õhku kui ka põhjavett. Uuringud on näidanud, et mõnes Rakvere salvkaevus on vesi juba reostunud – on ilmselge, et praegune prügimägi tuleb sulgeda. Kolmanda probleemina võib välja tuua jäätmete vähese liigiti sorteerimise, millest tulenevate suurte jäätmekoguste tõttu kasvab prügimägi väga suure kiirusega. Rakvere linnas on neli ametlikku prügiveofirmat, mida on ühe väikelinna jaoks ilmselt liiga palju. Paljude firmade turul opereerimisel jääb ühe ettevõtte kasum niivõrd väikeseks, et puuduvad reaalsed vahendid uuteks investeeringuteks. Samuti puudub täpne ülevaade tekkinud jäätmekogustest. 7.1. Kohalike elanike arvamus Rakvere elanikel oli võimalus oma arvamust avaldada kohaliku jäätmekava avalikul arutelul. Samuti aitasid ühtse visiooni kujunemisele kaasa posti teel saadetud jäätmeteemalised küsitluslehed. Küsimusele – Kui palju jäätmeid tekib Teie majapidamises? – oskasid kõik küsitletud vastata. Väikseimaks koguseks oli määratud 1 liiter nädalas ning suurim märgitud kogus oli 600 liitrit nädalas ühe perekonna (4 inimest) kohta. Keskmine kogus ühe majapidamise/perekonna kohta oli ~25,49 liitrit jäätmeid nädalas. Ühes küsimuses paluti nimetada elanikel ohtlikke jäätmeid, mis võivad tekkida nende kodudes. Vastuseid oli väga erinevaid, kuid üsna selgelt võis näha, kui vähe teavad inimesed ohtlikest jäätmetest. Nii mõnedki linnaelanikud oskasid ära märkida patareid, liimid, lakid ja ka päevavalguslambid, kuid väga paljud pidasid äärmiselt ohtlikeks jäätmeteks ka toidu-, paberi-, metalli- ja veel teisigi tegelikkuses mitteohtlikke jäätmeid. Küsitlusest selgus, et nii prügiveoteenuse hindade kui ka kvaliteediga on elanikkond enam-vähem rahul. Rohkem kui pooled vastanutest on juba alustanud mõningate jäätmete – klaasi, metalli – eraldi kogumist. Väga paljud on aga tulevikus, juhul kui luuakse paremad võimalused (näiteks suurendatakse kogumiskonteinerite arvu), valmis koguma eriliigilisi jäätmeid eraldi. Rakvere jäätmekava avalikul arutelul esitasid elanikud väga olulised jäätmekäitlust puudutavad märkused ja ettepanekud: – kõigile on silma torganud Rakvere parkides asetsevad ebaseaduslikud jäätmete mahapaneku kohad. Sellise nähtuse esinemissageduse vähendamiseks tehti ettepanek suurendada vastava ala järelevalveametnike arvu; – arutelul selgus, et praegusel hetkel on üheks oluliseks teguriks, mis limiteerib jäätmete liigiti kogumise arengut, avalike kogumisvahendite vähesus. Liigiti kogumise stimuleerimiseks soovitati paigaldada rohkem vastavaid kogumiskonteinereid; – väga oluliseks puudujäägiks praeguse jäätmekäitlussüsteemi juures peeti aga elanike vähest keskkonnateadlikkust. Olukorra parandamiseks soovitati levitada vastavat informatsiooni nii kohaliku meedia kui ka infolehtede kaudu. Suuremate prügiveoettevõtete esindajad tunnistavad, et vananenud nõukogudeaegsed prügiveo- ja kogumissüsteemid asendatakse tulevikus uuemate lääne omadega. Konkurentsis püsimiseks peaksid selliste uuendustega kaasa minema ka väiksemad prügiveofirmad. Uuendusteks vajatakse suuri investeeringuid, mille jaoks on väikefirmadel sageli väga raske vahendeid leida. Seega, teatud hetkel peaksid väikefirmad liituma suurematega või oma tegevuse täielikult lõpetama. Üldine arvamus on, et tulevikus hakkab Rakveres tegutsema vaid kaks prügiveoettevõtet. Üheks tulevikus prügiveoteenuse osutajaks peetakse mõnda hetkel Eestis tegutsevat välisfirmat ning teiseks võimalikuks pakutakse kohalikku, hetkel Rakveres tegutsevat prügiveoettevõtet. 7.2. Naaberomavalitsuste esindajate arvamus 13. veebruaril 2001. aastal tutvustati Lääne-Virumaa omavalitsuste esindajatele Rakvere linna jäätmemajanduse hetkeolukorda ja tulevikuvisioone. Kõik kohalviibinud omavalitsuste esindajad tutvustasid samuti oma haldusterritooriumil praegu ning tulevikus kasutatavaid jäätmekäitlusmeetodeid. Arutelu käigus selgus, et mitte ükski Lääne-Virumaa vald ega linn ei ole nõus rajama oma territooriumile uut prügilat – enamik omavalitsusi rahuldub jäätmete sorteerimisjaamaga. Rakvere linna lähinaabrite – Rakvere, Sõmeru ja Vinni valla – esindajad leidsid, et neil on mõttekas personaalsete jäätmejaamade rajamise asemel kasutada Rakvere prügila kohale eeldatavasti ehitatavat suurt Rakvere jäätmete sorteerimis-, laadimisjaama. Tõenäoline, et jäätmejaama ehitus tasub end kiiremini ära, kui seda läbib suurem jäätmekogus – st kasutajaid on rohkem kui ainult Rakvere linn. 8. Kokkuvõte Rakvere linna keskkonnaseisund, vaadatuna jäätmekäitluse seisukohalt, ei ole kaugeltki mitte eeskujulik. Linna jäätmekäitluse suurimaks punktreostusallikaks on Rakvere prügila, millest tuleneva reostuse läbi saastuvad nii pinnas, vesi kui ka õhk. Pürgides Euroopa Liitu peame arvestama ka sealsete rangete prügilatele esitatavate nõuetega. Kohalikul tasandil peame hoolitsema elamiskõlbliku keskkonna säilitamise eest, seega, reostuse vähendamiseks ning linnalähedase maastiku üldpildi parendamiseks on planeeritud Rakvere prügila sulgeda. Sulgemisprotsess peab toimuma järk-järgult ning jäätmete prügilasse ladustamine võiks olla aastaks 2007 juba lõppenud. Nii sulgemisprotsessi kui ka teiste käesolevas dokumendis nimetatud tegevuste elluviimisel peab eelnevalt arvestama täiendavate uuringute koostamise vajadustega. Rakvere lähiümbruses ei ole ühtegi nõuetele vastavat ja sobivat prügilat, samuti ei ole tulevikus planeeritud ehitada isegi mitte Lääne-Virumaale ühtegi uut normatiividele vastavat jäätmete ladustuspaika. Aastaks 2006 peaks praeguse Rakvere prügimäe kohale valmima nõuetele vastav jäätmete laadimis- ja sorteerimisjaam. Sellise jaama kasutamine tähendab, et täidetakse jäätmekäitluse üht põhinõuet – võimalusel suunatakse jäätmed taaskasutusse. Praeguste tehnoloogiliste ja majanduslike võimaluste juures ei ole reaalne, et kõik tekkivad jäätmed taas- või korduvkasutatakse, seega mittetaaskasutatavad jäätmed suunatakse lähimasse nõuetele vastavasse prügilasse (ilmselt, praegu veel ehitusjärgus olevasse, Uikala prügilasse). Prügiveoteenuse hinna hüppelise kasvu vältimiseks on oluline vähendada prügilasse suunatavaid jäätmekoguseid. Väga efektiivne meetod sellise tulemuse saavutamiseks ongi just taaskasutatavate jäätmete eraldamine mittetaaskasutatavatest. Ilmselge, et kõrge efektiivsuse saavutamiseks peavad linna elanikud ja ka ettevõtted alustama või intensiivistama jäätmete liigiti kogumist juba nende tekkekohal. Vastavalt jäätmekavale luuakse lähiaastatel linnaelanikele ja ettevõtetele paremad tingimused jäätmete liigiti kogumiseks. Samuti levitatakse informatsiooni eri jäätmeliikide ning nende kasutusvõimaluste kohta. Käesolev Rakvere jäätmekava tuleb üle vaadata ning korrigeerida vastavalt vajadusele. Esimesed täpsustused tuleb teha maakondliku jäätmekava valmimisel, eeldatavalt aastal 2002. Jrk nr Tegevus Eeldatav toimumisaeg Võimalikud rahastajad Oodatav tulemus 1. Kõikide tegevuste kohta eelneva tasuvusuuringu tegemine enne vastavat tegevust KOV Teadlikkus tegevuse tagajärgedest 2. Prügilafondi asutamine 1. jaanuar 2001. a Prügila haldaja Ühelt m3 prügilasse toodud jäätmete eest kasseeritud rahast eraldatakse 2 krooni prügila sulgemisfondi ning 50 senti koolitusfondi 3. Tõhusate kontrollimehhanismide ja reeglite eiramisel rakendatavate sanktsioonide väljatöötamine 2001 KOV Väheneb ebaseaduslike prügiladustuskohtade kasutamine 4. Täiendavate plastik-, klaasi-, tetrapakendite kogumiskonteinerite paigaldamine 2001–2002 KOV, kogumisettevõte Elanikel paremad võimalused eriliigilisi jäätmeid eraldi koguda – jäätmete liigiti kogumise stimuleerimine 5. Tekstiili-, papi-, paberijäätmete kogumiskonteinerite paigaldamine Kui leitakse ettevõtjad, kes oleksid vastavate jäätmete kogumisest reaalselt huvitatud KOV, kogumisettevõte 2000. a prügilasse ladustatavatest jäätmetest väga suure osa moodustavad paberijäätmed. Eraldi kogumisel väheneks prügilasse suunatavate jäätmete hulk oluliselt 6. Elanikkonna teadlikkuse taseme tõstmine infolehtede, infopäevade, seminaride, kohaliku meedia kaudu 2001– …. KOV, eri välisprojektid, prügilafond Keskkonnateadlikkuse kasvuga suureneb elanike soov säästa loodust – näiteks tahe koguda eriliigilisi jäätmeid eraldi 7. Rakvere prügila sulgemine Tegevus algab osaliselt 2001. a suvel Tegevuse planeeritud lõpetamine 2007. a KOV, KIK, eri välisprojektid, haldaja ettevõte, prügilafond Kaob ebameeldiv linnalähedane «vaatamisväärsus»; nõuetekohase sulgemise korral väheneb prügilast lähtuv pinnase ja vee reostus 8. Rakvere jäätmekava korrigeerimine Maakonna jäätmekava valmimisel KOV Kohalikus jäätmekavas märgitud tegevused ja eesmärgid on täielikus vastavuses maakonna jäätmekavaga 9. Eksperimentaalse eriliigiliste jäätmete kogumiskoha (plats, paviljon) rajamine näiteks kesklinna 2002–2004 Eri välisprojektid, kogumisettevõtted Jäätmete liigiti kogumine juba nende tekkekohal. Järelsorteerimise vajaduse vähenemine 10. Eramajade piirkondadesse eriliigiliste jäätmete kogumisvahendite paigaldamine 2004 Eri välisprojektid, kogumisettevõtted, KOV Jäätmete liigiti kogumine juba nende tekkekohal. Järelsorteerimise vajaduse vähenemine 11. Sorteerimis-, laadimisjaama rajamine Jaam peab valmima enne prügila täielikku sulgemist – st hiljemalt aastaks 2006 KOV, KIK, eri välisprojektid, haldaja ettevõte, naaberomavalitsused Sorteerimisjaama ehitus peab toimuma paralleelselt prügila sulgemisega. Ladustatavate jäätmete kogused vähenevad oluliselt Tabelis kasutatud lühendid: KOV – kohalik omavalitsus (Rakvere linn); KIK – Keskkonnainvesteeringute Keskus.