Maidla Vallavolikogu — Ehitusmääruse kinnitamine — KO, 25, 216

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23) § 6 lõike 1, § 22 lõike 1 punkti 29, planeerimisseaduse (RT I 2002, 99, 579) § 5 ja ehitusseaduse (RT I 2002, 47, 297; 99, 579; 2003, 25, 153) § 19 lõike 4 alusel Maidla Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Maidla valla ehitusmäärus (tekst lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Maidla Vallavolikogu 31. oktoobri 2000. a määrus nr 21 «Maidla valla ehitusmääruse kinnitamine». 3. Määrus jõustub 8. detsembril 2003. a. Volikogu esimees Enno VINNI Kinnitatud Maidla Vallavolikogu 28. novembri 2003. a määrusega nr 18 MAIDLA VALLA EHITUSMÄÄRUS I. ÜLDSÄTTED 1.1. Maidla valla ehitusmääruse ülesanne on planeerimisseaduse ja ehitusseaduse rakendamiseks Maidla valla siseste ülesannete jaotuse määramine planeerimis- ja ehitusvaldkonna korraldamisel ning kohalikke olusid arvestades valla või selle osa planeerimise ja ehitamise üldiste põhimõtete ja reeglite seadmine ning planeerimisseaduse ja ehitusseaduse nõuete täpsustamine. 1.2. Määrus reguleerib Maidla Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu), Maidla Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus ) ja teiste isikute vahelisi suhteid planeeringute koostamisel, ehituslikul projekteerimisel, ehitamisel ja ehitiste kasutamisel. II. MAIDLA VALLA ORGANITE PÄDEVUS PLANEERIMIS- JA EHITUSALAL 2. Vallavolikogu pädevus Vallavolikogu pädevuses on: 2.1. valla üldise ehituspoliitika vastuvõtmine; 2.2. üldplaneeringu ning detailplaneeringute algatamine, muutmine, kehtestamine, koostamine ja koostamise rahastamise otsustamine; 2.3. detailplaneeringu lähtetingimuste ja -ülesande kinnitamine; 2.4. detailplaneeringu avalikustamise otsustamine; 2.5. üldplaneeringu ning detailplaneeringu tühistamine; 2.6. üldplaneeringu projekti vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 2.7. kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine planeeringu elluviimiseks; 2.8. munitsipaalehitiste projekteerimise algatamine; 2.9. munitsipaalehitiste rajamiseks ehitusloa andmise otsustamine; 2.10. kohaliku infrastruktuuri ehitusmahtude ja korrashoiu kavandamine. 3. Vallavalitsuse pädevus Vallavalitsuse pädevuses on: 3.1. planeeringute alaste avalike väljapanekute ja arutelude korraldamine; 3.2. maavanema informeerimine planeeringute algatamisest kahe nädala jooksul planeeringu algatamise otsuse tegemise päevast arvates; 3.3. planeeringute kooskõlastamine; 3.4. planeeringu avalikustamise tulemuste analüüs; 3.5. avalikkuse planeeringutest informeerimine; 3.6. kehtestatud planeeringute järgimise ja elluviimise tagamine; 3.7. üld- või detailplaneeringust tuleneva kinnisasja sundvõõrandamise vajadusest või senise maakasutuse või krundi ehitusõiguse muutmisest kinnisasja omanikule kirjaliku teate saatmine; 3.8. ehitise projekteerimistingimuste määramine; 3.9. ühekordse projekteerimisloa andmine; 3.10. ehitusloa andmine ja tühistamine; 3.11. põhjendatud juhtudel enne ehitusloa väljastamist ehitusprojekti ekspertiisi või ehitusuuringute tegemise nõude esitamine; 3.12. ehitise kasutusloa andmine ja tühistamine; 3.13. on õigus enne kasutusloa väljastamist kaasata ehitise ülevaatuse tegemisse selleks pädevaid isikuid ja institutsioone; 3.14. kirjaliku nõusoleku andmine ehitiste tehnosüsteemide muutmisel ja väikeehitise ehitamisel; 3.15. reklaami paigaldamise loa andmine ja tühistamine; 3.16. ehitusprojekteerimise ja ehitustööde riigihangete pakkumise korraldamine munitsipaalehitiste projekteerimiseks, ehitamiseks ja remondiks; 3.17. ehitusjärelevalve teostamine valla territooriumil; 3.18. planeerimis- ja ehitusalase informatsiooni hankimine ja säilitamine ning selle kättesaadavuse tagamine vallas; 3.19. planeerimis- ja ehitusalase informatsiooni edastamine riiklikele järelevalveorganitele; 3.20. planeerimisseaduse § 9 lõikes 10 toodud lubade andmine; 3.21. muinsuskaitsealase tegevuse koordineerimine vallas; 3.22. infrastruktuuri, sh teede ja tehnosüsteemide ehitamise ja korrashoiu tagamine; 3.23. ettepanekute tegemine vallavolikogule valla ehitusalaste normatiivdokumentide kehtestamiseks, muutmiseks ja tühistamiseks; 3.24. planeerimis- ja ehitusalaste küsimuste läbivaatamiseks ning vallavalitsuse sellealaste määruste ja korralduste ettevalmistamiseks ja seisukohtade kujundamiseks komisjonide moodustamine ning nende töökorra kinnitamine; 3.25. esitab Ehitisregistrile andmeid ja väljastab Ehitisregistri andmete kinnitatud väljavõtteid; 3.26. muud vallavolikogu poolt vallavalitsusele pandud ülesanded. 4. Vallavalitsuse ametiisikute kohustused ja õigused Vallavalitsuse ametiisikute kohustused ja õigused määratakse vallavalitsuse sisemise töökorraldusega ja ametnike ametijuhenditega. III. MAA-ALADE PLANEERIMINE 5. Planeeringud 5.1. Planeerimis- ja ehitustegevus vallas tugineb valla arengukavale ning toimub ainult vallavolikogu kehtestatud planeeringute alusel. Planeeringud põhinevad ühiskondlikul kokkuleppel, mille aluseks on planeeringute ning nende tegemise avalikkus. 5.2. Planeerimisega tagatakse keskkonnaseisundile ja sotsiaalsele ja majanduslikule olukorrale põhinev valla kestev ja säästev areng. 5.3. Planeeringud jagunevad üldplaneeringuks ja detailplaneeringuteks. 6. Üldplaneering 6.1. Üldplaneering koostatakse kogu valla territooriumi kohta, tuginedes valla arengukavale. Kehtestatud üldplaneering on aluseks detailplaneeringule ning maakorraldusele hajaasustuses. Üldplaneeringuga määratakse detailplaneeringute koostamise vajadus. Üldplaneering algatatakse vallavolikogu määrusega. Üldplaneeringu koostamist korraldab vallavolikogu. 6.2. Üldplaneeringu põhiülesanne on valla territooriumi funktsionaalne tsoneerimine eesmärgiga varuda piisaval hulgal ja valikus maad elanikkonna tarvete rahuldamiseks ning valla üldise arengu tagamiseks. 6.3. Üldplaneeringu lähteülesande kooskõlastab nõutavate asutustega vallavalitsus koostöös planeeringukonsultandiga. 6.4. Üldplaneeringu lähteülesande avalikustamise kuulutab välja vallavolikogu. 6.5. Üldplaneeringu lähteülesande avaliku väljapaneku kestus on kaks nädalat ning selle toimumisest teatab vallavalitsus maakondlike ja kohalike teabevahendite kaudu hiljemalt üks nädal enne avaliku väljapaneku algust. Üldplaneeringu lähteülesande avalikule väljapanekule järgneb avalik arutelu. Üldplaneeringu lähteülesande avalik väljapanek ja avalik arutelu korraldatakse vallamajas või rahvamajas. 6.6. Üldplaneeringu lähteülesande avalikustamise käigus tehtud ettepanekute ja märkuste analüüsi teostab ning teeb lähteülesandes vajadusel parandused ja täiendused vallavalitsus. Vallavalitsus esitab täiendatud lähteülesande vallavolikogule heakskiitmiseks. 6.7. Vallavolikogu poolt heakskiidetud lähteülesande alusel koostatud ning nõutavate asutustega kooskõlastatud üldplaneeringu avalikustamise otsustab vallavolikogu. 6.8. Üldplaneeringu avaliku väljapaneku korraldab vallavalitsus. Üldplaneeringu avaliku väljapaneku kestus on neli nädalat ning selle toimumisest teatab vallavalitsus maakondlike ja kohalike teabevahendite kaudu hiljemalt üks nädal enne avaliku väljapaneku algust. Üldplaneeringu avalikule väljapanekule järgneb üldplaneeringu avalik arutelu. Üldplaneeringu avalik väljapanek ja avalik arutelu korraldatakse vallamajas või rahvamajas. 6.9. Üldplaneeringu avalikustamise käigus tehtud kirjalike ettepanekute ja vastuväidete kohta esitab oma kirjaliku seisukoha ning teostab analüüsi ja korraldab planeeringus paranduste tegemise vallavalitsus, kes juhul, kui: 6.9.1. paranduste tõttu muutuvad planeeringu põhilahendused, teeb ettepaneku selle veelkordseks avalikustamiseks; 6.9.2. paranduste tõttu planeeringu põhilahendus ei muutu, esitab selle vallavolikogule kehtestamiseks. 6.10. Valla üldplaneeringu kehtestab vallavolikogu oma määrusega. 7. Detailplaneeringud 7.1. Detailplaneering koostatakse valla territooriumi väiksema osa kohta lähiaastate ehitustegevuse tarvis. Detailplaneeringus näidatakse majanduslikud võimalused planeeringu elluviimiseks. 7.2. Detailplaneering algatatakse vallavolikogu otsusega. 7.3. Detailplaneeringu põhiülesanne on uute kinnistute piiritlemine, nende ehitusõiguse määratlemine ning juurdesõiduteede ja tehniliste kommunikatsioonide lahendamine. 7.4. Naaberkruntide piire võib muuta ilma detailplaneeringut koostamata, kui piiride muutmine ei too endaga kaasa krundi ehitusõiguse ja seniste kasutamistingimuste muutmist ning toimub naabrite kokkuleppel. 7.5. Detailplaneeringu koostamist korraldab vallavolikogu. 7.6. Vallavolikogu võib sõlmida lepingu detailplaneeringu koostamise, korraldamise ja finantseerimise õiguse andmiseks kinnisasja omanikule või teisele kinnisasja omaniku volitatud isikule nende poolt ja nende vahendite arvel. 7.7. Detailplaneeringu koostamise aluseks on detailplaneeringu lähtetingimused. Detailplaneeringu lähtetingimused koostab vallavalitsus ja kinnitab vallavolikogu. 7.8. Lähtetingimustele vastavalt koostatud detailplaneeringu avalikustamise otsustab vallavolikogu. 7.9. Detailplaneeringu avaliku väljapaneku kestus on kaks nädalat ja selle toimumisest teatab vallavalitsus maakondlike ja kohalike teabevahendite kaudu hiljemalt üks nädal enne avaliku väljapaneku algust. Detailplaneeringu avalikule väljapanekule järgneb detailplaneeringu avalik arutelu. Avalik väljapanek ja avalik arutelu korraldatakse vallamajas. 7.10. Detailplaneeringu avalikustamise käigus tehtud kirjalike ettepanekute ja vastuväidete kohta esitab oma kirjaliku seisukoha ning teostab analüüsi ja korraldab planeeringus paranduste tegemise vallavalitsus. 7.11. Detailplaneeringu kehtestab vallavolikogu. 7.12. Kui detailplaneering koostatakse üldplaneeringu alusel, olemasoleval hoonestusalal, võib vallavolikogu kuni viie ühepereelamu, suvila või aiamaja detailplaneerimisel loobuda detailplaneeringu avalikustamise nõudest, asendades selle planeeringuala kinnisasjade omanike kirjalike kooskõlastustega. 8. Ajutine ehituskeeld planeeringualal 8.1. Vallavalitsus võib kehtestada planeeringualal planeeringu koostamise ajal ajutise ehituskeelu kuni kaheks aastaks. 8.2. Ajutise ehituskeelu teeb vallavalitsus tähitud kirjaga teatavaks kinnisasja omanikule ja enne 1991. a 1. novembrit tekkinud maakasutusõiguse omajale, keda ehituskeeld puudutab, kahe nädala jooksul, arvates ehituskeelu otsuse tegemise päevast. 9. Koostöö planeeringute koostamisel 9.1. Planeeringu koostamisse kaasatakse planeeringuala kinnisasjade omanikud, elanikud ja teised asjast huvitatud isikud. Vallavalitsus korraldab vajadusel avalikke arutelusid ka planeeringute lähtetingimuste, lähteülesannete ja eskiislahenduste tutvustamiseks. 9.2. Üldplaneeringu lähteülesanne ja üldplaneering koostatakse koostöös planeeringuala naabrusse jäävate kohalike omavalitsuste ja Ida-Viru Maavalitsusega. 9.3. Detailplaneeringud koostatakse koostöös planeeringuala kinnisasjade omanike ja elanike ning teiste asjast huvitatud isikutega. 9.4. Planeeringute lähtetingimused, lähteülesanded ning üldplaneeringud ja detailplaneeringud kooskõlastatakse enne avalikustamist vajalike maakondlike ametite ja inspektsioonidega. Nõutavate kooskõlastuste vajaduse määrab vallavolikogu. 9.5. Enne planeeringu avalikustamise otsustamist esitab vallavalitsus üldplaneeringu või üldplaneeringut muutva detailplaneeringu Ida-Viru Maavalitsusele, kes määrab järelevalve korras täiendavate kooskõlastuste vajaduse ning annab nõusoleku planeeringu avalikustamiseks. 9.6. Enne planeeringu kehtestamise otsustamist esitab vallavalitsus üldplaneeringu või üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koos informatsiooniga avalikustamise käigus tekkinud planeeringuvaidluste kohta Ida-Viru maavanemale, kes pärast vaidluste lahendamist annab oma heakskiidu planeeringule ning nõusoleku planeeringust tulenevate muudatuste tegemiseks kehtivas üldisemas planeeringus. 9.7. Kui detailplaneering muudab maaregistrisse kantud katastriüksuse kasutamise sihtotstarvet või piire, informeerib vallavalitsus sellest ühe kuu jooksul Riiklikku Maakatastrit. 9.8. Isikutele, kelle kirjalikke ettepanekuid järelevalve käigus ei arvestatud, saadab vallavalitsus tähitud kirjaga planeeringu kehtestamise otsuse ärakirja ühe nädala jooksul pärast kehtestamise otsuse vastuvõtmist. 10. Planeeringu kehtestamisel jõustunud kitsendustest tuleneva kahju hüvitamine ja sundvõõrandamine 10.1. Kui üldplaneeringu või detailplaneeringu kehtestamisega kitsendatakse senist maakasutust või krundi ehitusõigust, teatab vallavalitsus sellest kinnisasja omanikule tähitud kirjaga ühe nädala jooksul planeeringu kehtestamise otsuse tegemise päevast arvates. 10.2. Kinnisasja omanikul on õigus nõuda kitsendustest tuleneva kahju õiglast ja kohest hüvitamist. 10.3. Üldplaneeringust ja detailplaneeringust tulenevate kitsenduste puhul hüvitab kahju vallavolikogu otsuse alusel vallavalitsus või detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik. 10.4. Hüvitise suurus määratakse poolte kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab hüvitise suuruse kohus asjast huvitatud isiku nõudel. 10.5. Vallavalitsus on kohustatud kinnisasja omaniku nõudel korraldama kinnisasja võõrandamise kohese ja õiglase tasu eest, kui kehtestatud planeeringuga: 10.5.1. nähakse ette kinnisasja kasutamine avalikul otstarbel; 10.5.2. piiratakse oluliselt kinnisasja senist kasutamist või muudetakse senine kasutamine võimatuks. 10.6. Üldplaneeringu või detailplaneeringu elluviimiseks võidakse kohaldada kinnisasja sundvõõrandamist kinnisasja sundvõõrandamise seaduses ettenähtud alusel. 11. Planeeringute ülevaatamise kohustus 11.1. Kehtestatud üldplaneeringud ja detailplaneeringud kuuluvad ülevaatamisele pärast kohalike omavalitsuste korralisi valimisi. 11.2. Kehtestatud planeeringu ülevaatamisega selgitatakse planeeringukohase arengu tulemused, planeeringu elluviimise võimalused, planeeringu põhilahenduste muutmise või planeeringu tühistamise vajadus ja muud planeeringu elluviimisega seotud küsimused. 11.3. Kehtestatud üldplaneeringud ja detailplaneeringud vaatab üle vallavalitsus ning esitab vallavolikogule ülevaatuse tulemused, tehes ettepaneku: 11.3.1. planeeringu kehtima jätmiseks olemasoleval kujul, 11.3.2. planeeringu korrigeerimiseks või 11.3.3. planeeringu tühistamiseks. 11.4. Vallavolikogu kinnitatud ülevaatuse tulemused teeb vallavalitsus Ida-Viru Maavalitsusele teatavaks hiljemalt kuue kuu jooksul pärast vallavolikogu korralisi valimisi. Ülevaatuse tulemused avaldab vallavalitsus kohalikus ajalehes. 12. Planeeringualaste vaidluste lahendamine 12.1. Planeeringu avalikul väljapanekul kirjalikke ettepanekuid esitanud isikute ning vallavalitsuse ärakuulamine ja seisukoha andmine vaidluse kohta, juhul kui ettepanekuid ei arvestatud, kuulub Ida-Viru maavanema pädevusse. Maavanem annab oma kirjaliku seisukoha vaidluse kohta kahe nädala jooksul pärast vaidluse poolte ärakuulamist. 12.2. Järelevalve teostaja pädevusse kuuluvates küsimustes tekkinud vaidlused vallavalitsuse ja järelevalvet teostava maavanema vahel lahendab keskkonnaminister, vaidlused vallavalitsuste vahel lahendab maavanem. 12.3. Isikutel, kelle kirjalikke ettepanekuid planeeringu avalikustamise käigus ei arvestatud, on õigus planeeringut vaidlustada kohtus ühe kuu jooksul arvates päevast, mil isik sai teada või pidi teada saama planeeringu kehtestamisest. 12.4. Kehtestatud planeeringu vastuolu korral seaduse või maakonna planeeringuga teeb maavanem vallavolikogule ettepaneku planeeringu korrigeerimiseks. Ettepaneku tagasilükkamisel pöördub maavanem kohtusse planeeringu tühistamiseks. 12.5. Kui kehtestatud maakonnaplaneering on vastuolus valla kehtiva üldplaneeringuga või riivab valla omavalitsuse seaduslikke õigusi, teeb vallavalitsus maavalitsusele ettepaneku planeeringu korrigeerimiseks. Ettepaneku tagasilükkamisel pöördub vallavalitsus kohtusse maakonnaplaneeringu vaidlustamiseks. 13. Kehtestatud planeeringu tühistamine 13.1. Üld- või detailplaneeringu tühistamise kavatsusest teatab vallavalitsus kohalikus ja maakonnalehes. 13.2. Üld- ja detailplaneeringu tühistab vallavolikogu, kuid mitte varem kui ühe kuu möödumisel tühistamise kavatsusest teatamisest. 13.3. Planeeringu tühistamine ei laiene ehitistele, millele on antud ehitusluba enne planeeringu tühistamist. IV. PROJEKTEERIMINE JA EHITAMINE 14. Mõisted ja üldsätted 14.1. Ehitis on hoone või rajatis. 14.1.1. Hoone on maapinnaga püsivalt ühendatud, katuse, välispiirde ja siseruumiga ehitis. 14.1.2. Väikeehitis on kuni 60-ruutmeetrise ehitusaluse pinnaga ühekordne keldrita ehitis, mida ei kasutata elamiseks ja millel ei ole tehnilisi või avalikke funktsioone ning mida võib ehitada ilma ehitusloata vallavalitsuse kirjalikul nõusolekul. Vallavalitsusel on õigus enne kirjaliku nõusoleku andmist nõuda põhjendatud juhtudel ehitusprojekti. 14.1.3. Rajatis on maapinnaga püsivalt ühendatud, inimtegevuse tulemusena valminud ehitis, mis ei ole hoone. 14.1.4. Ajutine ehitis on piiratud ajavahemikuks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks püstitatud ehitis, mis kuulub likvideerimisele kirjalikus nõusolekus või ehitusloas ja kasutusloas määratud tähtajaks. 14.1.5. Teisaldatav hoone on hoone, mis pole maapinnaga püsivalt ühendatud ning mis paigaldatakse ilma ehitusloata vallavalitsuse kirjalikul nõusolekul vallavalitsuse määratud ajavahemikuks, kuid mitte kauemaks kui üheks aastaks. 14.1.6. Omavoliline ehitis on ehitis, mis on püstitatud ilma ehitusloata, välja arvatud käesoleva määruse punktides 14.1.2 ja 14.1.5 nimetatud juhul. 14.2. Ehitamiseks käesoleva määruse tähenduses loetakse: ehitise püstitamist maa peale ja maapõue; ehitise laiendamist juurde-, peale- või allaehitamise teel; ehitise konstruktsioonide, ruumijaotuse või välisilme konstruktsioonilist muutmist; tehnoloogilise ümberseadistamisega seotud ehitus- ja paigaldustöid; ehitise lammutamist. 14.2.1. Ehitamine toimub ehitusprojekti alusel. 14.2.2. Ehitamine on lubatud ainult ehitusloa olemasolul. 14.2.3. Ehitamise üle valla territooriumil teostab järelevalvet vallavalitsus. 15. Projekteerimine 15.1. Ehitusprojekti koostamise aluseks hajaasustuses on vallavalitsuse väljastatud projekteerimistingimused, tiheasustusega paikades ja detailplaneeringu kohustusega aladel hajaasustuses aga kehtestatud detailplaneering või detailplaneeringu nõudeid täpsustavad projekteerimistingimused. 15.2. Kui ehitusprojekt koostatakse detailplaneeringu alusel, informeerib ehitusprojekti tellija vallavalitsust kirjalikult projekteerimise alustamisest, täpsustades projekteerimistingimuste vajaduse. 15.3. Arhitektuurseid või ehituslikke projekteerimistöid võivad teha vaid vastava eriala kõrgharidusega spetsialistid või vastavat tegutsemisluba omavad ettevõtjad. 15.4. Ühepereelamut, taluhooneid, suvilat, aiamaja, kuni kahe sõiduautokohaga eraldi seisvat garaaži ning muid lihtsaid ja väiksemahulisi ehitisi, mis on kavandatud kuni kahekorruselistena, võib enda tarbeks projekteerida ka vastava erihariduseta isik vallavalitsuse väljastatud ühekordse projekteerimisloa alusel. 15.4.1. Ühekordse projekteerimisloa väljastab vallavalitsus oma korralduse alusel füüsilisele isikule, kes on vastava kinnisasja omanik või kelle kasuks on seatud hoonestusõigus, või ehituskrundi valdajale tema sellekohase avalduse ning tema poolt koostatud kavandatava ehitise eskiisprojekti alusel. 15.4.2. Vallavalitsus keeldub ühekordse projekteerimisloa andmisest, kui on tehtud kindlaks, et esitatud eskiis on ebaprofessionaalne ja selle põhjal ehitusprojekti koostamine osutub võimatuks. Sellisel juhul nõuab vallavalitsus ehitusprojekti koostamist kõrgharidusega arhitekti poolt. 15.4.3. Kui ühekordse projekteerimisloa taotleja ei saa vallavalitsuselt vastust ühe kuu jooksul avalduse esitamise päevast, võib ta alustada projekteerimist. 15.4.4. Ühekordse projekteerimisloa alusel koostatud projektile arhitektuurse ja konstruktiivse ekspertiisi tegemise korraldab vallavalitsus. Vallavalitsus võib loobuda ekspertiisnõudest eraldiseisva sauna, kasvuhoone, kuuri, keldri või muude lihtsate ja väikesemahuliste majandushoonete puhul. Kõik ekspertiisi tegemisega seotud kulutused kannab projekti koostaja. 16. Projekteerimistingimused 16.1. Projekteerimistingimused väljastab vallavalitsus kinnisasja omanikule või isikule, kelle kasuks on seatud hoonestusõigus, või isikule, kes kasutab maad enne 1. novembrit 1991. a tekkinud maakasutusõiguse alusel, kui sellega ei rikuta maareformi õigustatud subjekti õigusi, tema sellekohase avalduse alusel hiljemalt nelja nädala jooksul arvates avalduse esitamise päevast. 16.2. Koos avaldusega projekteerimistingimuste väljastamiseks esitab avaldaja Kinnistusameti tõendi kinnistu kuuluvuse kohta või enne 1. novembrit 1991. a välja antud maakasutusõiguse dokumendid, hoone omandiõigust tõendavad dokumendid, kehtiva krundi plaani mõõdus M 1:500 ning vallavalitsuse nõudel projekteerimiseks vajalikud tehnilised tingimused. 16.3. Projekteerimistingimustega määratakse arhitektuursed, ehituslikud ja muud projekteerimiseks vajalikud lähteandmed ning isikud, kellega projekt tuleb kooskõlastada. 16.4. Projekteerimistingimused krundi hoonestamiseks koostab ja väljastab vallavalitsus hoonestaja avalduse alusel. 16.5. Projekteerimistingimused kehtivad kaks aastat, arvates nende väljastamise päevast, kuid mitte kauem kui neis sisalduvad tehnilised tingimused. Pärast kehtivusaja möödumist kuuluvad projekteerimistingimused läbivaatamisele vallavalitsuse poolt hoonestaja sellekohase avalduse alusel ning võimalusel koos tehniliste tingimuste uuendamisega pikendamisele kuni üheks aastaks. 17. Ehitusprojekt 17.1. Vastavalt projekteerimistingimustele eesti keeles koostatud ning nõuetekohaselt kooskõlastatud ehitusprojekti originaaleksemplari esitab hoonestaja vallavalitsusele ehitusloa taotlemiseks koos nõutavate lisadokumentidega. 17.2. Ehitusloa taotlemiseks esitatav ehitusprojekt peab olema koostatud vastavalt Vabariigi Valitsuse kinnitatud ehitusloa taotlemisel ehitusprojektile esitatavatele nõuetele. 17.3. Ehitusprojektile võib vallavalitsus vajadusel esitada keskkonna- ja (või) ehitusekspertiisi nõude. 17.3.1. Ekspertiis on kohustuslik: keskkonnaohtlike ehitiste projektidele; riigieelarvest või selle vahendite kaasamisega finantseeritavatele projektidele; suurte rahvahulkade kogunemisega seotud ehitiste projektidele. 17.4. Ehitise projekteerimiseks teostatud ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste ning muude uurimistööde materjalid on ehitusprojekti tellija kohustatud vallavalitsusele üle andma hiljemalt koos avaldusega ehitusloa taotlemiseks. 17.5. Vallavalitsus korraldab kogu ehitusprojekti ja ehitisega seotud dokumentatsiooni säilitamise. 18. Ehitamine Ehitamine on lubatud ainult ehitusprojekti alusel vallavalitsuse poolt hoonestajale väljastatud ehitusloa olemasolul. 19. Ehitusluba 19.1. Ehitusluba on kinnisasja omanikule või isikule, kelle kasuks on seatud hoonestusõigus, või isikule, kes kasutab maad enne 1991. a 1. novembrit tekkinud maakasutusõiguse alusel, antud vallavalitsuse luba ehitamiseks käesoleva määruse punkti 14.2 tähenduses. 19.2. Ehitusloa saamiseks peab hoonestaja esitama vallavalitsusele vormikohase taotluse. 19.3. Ehitusloa vormistab vallavalitsus korralduse alusel kahe nädala jooksul avalduse esitamise päevast. Juhul kui vallavalitsus esitab projektile täiendavate kooskõlastuste või ekspertiisi nõude, vormistatakse ehitusluba kahe nädala jooksul pärast kooskõlastuste või ekspertiisi tulemuste esitamist vallavalitsusele. 19.4. Ehitusloaga määratakse: ehitustööde teostaja; omanikujärelevalve teostamise kord ja tingimused; ehitustööde lõpetamise tähtaeg; muud vallavalitsuse poolt esitatavad tingimused. 19.5. Ehitusluba hakkab kehtima pärast ehitusloa andmete kandmist ehitusregistrisse. 19.6. Ehitusloa kannab riiklikku ehitusregistrisse vallavalituse selleks volitatud ametiisik. 19.7. Vallavalitsus ei anna ehitusluba, kui: ehitusprojekt ei vasta kehtestatud detailplaneeringule või projekteerimistingimustele; ehitusprojekti ei ole koostanud või kontrollinud kõrgharidusega arhitekt või vastava ehituseriala insener või kui enda tarbeks projekti koostanud isik ei oma ühekordset projekteerimisluba; projekteeritud ehitis kahjustab asjaõigusseaduse paragrahvides 143–154 sätestatud naabrusõigusi ja naabriga ei ole saavutatud kokkulepet; ehitusprojekt ei vasta ehitusnormidele ja teistele õigusaktidele; omanik pole vastavalt vallavalitsuse esitatud nõudele sõlminud lepingut omanikujärelevalve teostajaga. 19.8. Ehitusloa andmisest keeldumisel teatab vallavalitsus sellest loa taotlejale kirjalikult ühe nädala jooksul arvates keeldumise otsustamise päevast. 19.9. Vallavalitsus võib ehitusloa tühistada, kui: ehitusloa taotlemisel on esitatud valeandmeid; ehitustöid ei tehta projektikohaselt, rikutakse korduvalt ehituseeskirju ja ei täideta omanikujärelevalve või vallavalitsuse ettekirjutusi või ehitusloaga määratud tingimusi. 19.10. Ehitise omanik on kohustatud teatama vallavalitsusele ehituse alustamisest kolm tööpäeva enne ehitustööde algust. 19.11. Omanikujärelevalve korraldamine ehitusloa saanud ehitisel on ehitise omaniku kohustus. 19.12. Omanikujärelevalve teostaja määratakse ehitise omaniku ja vallavalitsuse kokkuleppel. 19.13. Omanikujärelevalve teostaja võtab endale omanikujärelevalve ülesanded vastava kohustuse allakirjutamisega. Allakirjutatud kohustus esitatakse vallavalitsusele ehitusloa vormistamise ajaks. Omanikujärelevalve teostaja ei või katkestada järelevalvet ehitisel sellest vallavalitsusele teatamata. 19.14. Omanikujärelevalve teostaja on kohustatud: mitte lubama ehitusettevõtjal teha omavolilisi muudatusi projektdokumentatsioonis, mille alusel on vallavalitsus ehitusloa väljastanud; mitte lubama ehitusprojektile ja standarditele mittevastavate ehitusmaterjalide ja konstruktsioonide ning tehniliste seadmete ja süsteemide kasutamist ehitusel; mitte lubama ehitise omavolilist kasutuselevõtmist. 19.15. Kontrolli omanikujärelevalve üle teostab vallavalitsus. 19.16. Omanikujärelevalvet munitsipaalehitustel teostab vallavalitsuse volitatud isik. 19.17. Ehituslikult lihtsa ja väikese ehitise ehitamine võib vallavalitsuse otsusel toimuda ehitise omaniku järelevalvel. Nende ehitiste ehitamise üle teostab kontrolli vallavalitsus. 19.18. Reklaami ning õhuliinide paigaldamine ehitisele või krundi piirdele võib toimuda kinnisasja omaniku loal ja vallavalitsuse nõusolekul. 20. Ehitusjärelevalve 20.1. Ehitusjärelevalve teostamine valla territooriumil kuulub vallavalitsuse pädevusse. 20.2. Ehitusjärelevalve käesoleva määruse mõistes on: 20.2.1. ehitusprojekti kehtestatud seadustele ja normidele, detailplaneeringule ja projekteerimistingimustele vastavuse kontrollimine; 20.2.2. ehitusprojekti ekspertiisi korraldamine vastavalt vajadusele; 20.2.3. ehituslubade väljaandmine; 20.2.4. ehitustööde kontrollimine; 20.2.5. ehitustööde teostaja vastavuse kontrollimine seaduses esitatud nõuetele; 20.2.6. ehitise kasutuslubade väljaandmine; 20.2.7. ehitise kasutamise ja korrashoiu kontrollimine ning ettekirjutuste tegemine avastatud puuduste kõrvaldamiseks; 20.2.8. ehitusloa ja kasutusloa andmete kandmine ehitisregistrisse; 20.2.9. ehitisega toimunud avariide põhjuste uurimise korraldamine; 20.2.10. omanikujärelevalve teostaja kinnitamine. 20.3. Ehitusjärelevalve teostamisega seotud kulud kannab ehitise omanik. 21. Ohtliku, ajutise või ehitusloata ehitise likvideerimine 21.1. Inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale ohtliku ehitise omanik peab sellise ehitise kas viima vastavusse ehitisele esitatavatele nõuetele või lammutama ettekirjutusega määratud tähtpäevaks, viisil ja tingimustel. 21.2. Õigusliku aluseta ehitatud ehitise omanik peab sellise ehitise lammutama ettekirjutusega määratud tähtpäevaks, viisil ja tingimustel. 21.3. Ajutine ehitis tuleb lammutada või muul viisil likvideerida vallavalitsuse määratud tähtpäevaks. 21.4. Kui käesolevas paragrahvis nimetatud ehitis määratud tähtpäevaks ei vasta ehitisele esitatavatele nõuetele või seda ei lammutata, korraldab ehitise nõuetele vastavusse viimise või lammutamise vallavalitsus asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. 22. Ehitise kasutusluba 22.1. Ehitise kasutusluba on luba, mis antakse: projektikohaselt valminud ehitisele; ehitise või tema osa kasutusotstarbe muutmiseks, kui nimetatud otstarbe muutmine ei toonud kaasa ehitustöid. 22.2. Ehitise kasutusluba antakse ehituseeskirjadele ja normidele, keskkonna-, tervise- ja töökaitse ning tuleohutuse nõuetele vastavale ehitisele. 22.3. Ehitise kasutusluba antakse ehitise ülevaatuse akti alusel vallavalitsuse korraldusega. 22.4. Ehitise ülevaatuse teostamiseks esitab ehitise omanik vallavalitsusele kirjaliku taotluse ning ehitise dokumentatsiooni vastavalt kehtivatele ehitamise dokumenteerimise nõuetele. 22.5. Ehitise ülevaatuse korraldab vallavalitsus. 22.6. Ehitise ülevaatus viiakse läbi, kui: ehitis või selle osa on ehitusprojekti kohaselt lõpetatud ning vastab ehitusloa nõuetele; ehitis on eelnevalt üle vaadatud riiklike järelevalveorganite ametnike poolt, kes teevad järelevalvet tervisekaitse, tuleohutuse, keskkonnakaitse, töökaitse, muinsuskaitse jm nõuete täitmise üle ja kes oma õienditega on tunnistanud ehitise kehtivatele nõuetele vastavaks. Kui riiklikud järelevalveorganid ei ole ehitist eelnevalt üle vaadanud, osalevad nad vallavalitsuse poolt korraldataval ehitise ülevaatusel ja tunnistavad oma allkirjaga ehitise ülevaatuseaktil ehitise vastavust kehtivatele nõuetele. 22.7. Ehitise ülevaatusel tekkinud lahkhelide puhul määratakse erapooletu ekspertiis. 22.8. Ehitise kasutusloa väljastab vallavalitsus korralduse alusel ja korraldab ka vastava kande tegemise ehitiste kohta peetavasse registrisse. 22.9. Ehitise kasutusluba väljastatakse kahe nädala jooksul, arvates valminud ehitise ülevaatuse akti allakirjutamisest vallavalitsuse poolt. 22.10. Ehitise või mõne tema osa kasutamise otstarbe muutmiseks, kui see ei toonud kaasa ehitustöid, tuleb ehitise omanikul taotleda uus kasutusluba. 22.10.1. Seejuures esitab ehitise omanik vallavalitsusele: kirjaliku taotluse ehitise ülevaatuse teostamiseks; ehitise eskiisid ehitise või selle osade kasutusotstarbe määratlusega ning vajadusel tehnoloogilise skeemi. 22.10.2. Ehitise ülevaatus viiakse läbi käesoleva määruse punktide 22.5 kuni 22.7 alusel. 22.10.3. Uus kasutusluba väljastatakse vastavalt käesoleva määruse punktidele 22.8 ja 22.9. 22.11. Ehitist võib kasutama hakata alles pärast kasutusloa saamist. 22.12. Ehitist võib kasutada ainult kasutusloas näidatud otstarbel. 22.13. Juhul kui ehitise omanik ei taga ehitise kasutusloakohast kasutamist, on vallavalitsusel õigus kasutusluba tühistada. 23. Luba ehitise lammutamiseks 23.1. Lammutamist loetakse ehitamiseks ning ehitise lammutamiseks kehtivad samad nõuded, mis on seadusega kehtestatud ehitise rajamiseks. Lammutusluba on üks ehitusloa liike. 23.2. Ehitise lammutamiseks väljastab ehitusloa vallavalitsus korralduse alusel. Ehitusluba väljastatakse püsiehitise osaliseks või täielikuks lammutamiseks ehituskrundi vabastamise, ehitise rekonstrueerimise, amortiseerunud ja avariiohtlike või omavoliliste ehitiste likvideerimise eesmärgil. 23.3. Ehitise lammutamiseks esitab ehitise omanik vallavalitsusele vormikohase avalduse. 23.4. Vallavalitsus võib anda kirjaliku nõusoleku lihtsa ja väikese ehitise lammutamiseks ilma ehitusprojekti ja ehitusloata. 24. Luba kaevetöödeks ning teede sulgemiseks 24.1. Kaevetööde teostamiseks vajalikud kooskõlastused määratleb ja kaevetööde loa väljastab vallavalitsus vallavolikogu kehtestatud korra alusel. 24.2. Teede sulgemiseks annab loa vallavalitsus vallavolikogu kehtestatud korra alusel. V. KRUNDI JA EHITISE KORRASHOID 25. Krundi ja ehitise korrashoid 25.1. Ehitise omanik on kohustatud tagama temale kuuluva ehitise ning selle juurde kuuluva krundi korrashoiu ja ohutuse ehituse ajal, ehitise kasutamisel ja lammutamisel vastavalt vallavolikogu kehtestatud korra eeskirjale. 25.2. Ehitise omanik peab tagama ehitise kasutuse ja korrasoleku kontrollimiseks vallavalitsuse ja teiste valdkondade järelevalve teostajate juurdepääsu ehitisele ja esitama nõudmisel ehitisega seotud dokumentatsiooni. Kui ehitis on muutunud avariiohtlikuks, peab omanik või ehitusettevõtja kohe kõrvaldama avariiohu. 25.3. Territooriumi korrashoidu ehituskrundil ja sellega piirnevatel aladel (sõidu- ja kõnniteed) korraldab ehituskrundi omanik või valdaja valla heakorraeeskirjaga sätestatud ulatuses ja korras. 25.3. Ehituskrundi tänava- või teepiiril olevad puud, põõsad ja hekid peavad olema kujundatud ning piirded korrastatud selliselt, et need ei takistaks liiklemist ega tekitaks ohtu möödujatele. 25.4. Ehitisel peab olema korrastatud välimus. Hoonete välisseinakate, aknad, uksed, karniisid, vihmaveetorud, katused ja muud fassaadielemendid peavad olema terved ja nõuetekohaselt viimistletud. 25.5. Olemasolevate hoonete fassaadide viimistlemine erinevalt ehitusloa aluseks olevast projektlahendusest tuleb kooskõlastada vallavalitsusega. VI. LÕPPSÄTTED 26. Valla ehitusmääruse kehtivus 26.1. Käesoleva määruse planeerimisseadust ja ehitusseadust täpsustavad sätted kehtivad ehitisele kui kinnisasja osale, kuid ka ehitisele kui vallasasjale ning selle omanikule või valdajale. 26.2. Kõigis määrusega reguleerimata küsimustes juhindutakse Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest. 26.3. Ehituslubade, kasutuslubade ja riikliku ehitisregistri andmete kinnitatud väljavõtete väljastamise eest tasutakse riigilõiv vastavalt riigilõivuseadusele. 26.4. Käesoleva määruse rikkumine toob kaasa Eesti Vabariigi õigusaktides ettenähtud vastutuse.