Piirissaare Vallavolikogu — Piirissaare valla jäätmehoolduseeskirja kinnitamine — KO, 25, 219

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141) § 6 lõike 1, § 22 lõike 1 punkti 37 ja jäätmeseaduse (RT I 1998, 57, 861; 88, õiend; 1999, 10, 155; 23, 353; 95, 843; 2001, 16, 72; 43, 239; 50, 283; 56, 340; 93, 565; 2002, 61, 375; 63, 387) § 21 lõike 1, Piirissaare Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Piirissaare valla jäätmehoolduseeskiri vastavalt käesoleva määruse lisale. 2. Avaldada määrus koos selle lisaga elektroonilises Riigi Teatajas. 3. Määrus avalikustatakse Piirissaare vallamajas vastuvõtmise päeval ja jõustub 1. jaanuaril 2004. a. 4. Määruse peale võib esitada vaide Piirissaare Vallavolikogule haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates määrusest teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud sellest teada saama, või esitada 30 päeva jooksul määruse teatavaks tegemisest kaebuse kohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Volikogu esimees Georgi ROMANENKOV Kinnitatud Piirissaare Vallavolikogu 23. detsembri 2003. a määrusega nr 9 PIIRISSAARE VALLA JÄÄTMEHOOLDUSEESKIRI I. ÜLDSÄTTED 1. Piirissaare valla jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) reguleerib Piirissaare valla haldusterritooriumil jäätmete kogumist, sorteerimist, vedu, taaskasutamist ja kõrvaldamist ning vallaelanike teavitamist jäätmete käitlemisest. 2. Eeskirja eesmärk on puhta ja tervisliku elukeskkonna säilitamine Piirissaare vallas, jäätmekoguste vähendamine nende tekkekohas ning jäätmete taaskasutamise soodustamine. 3. Eeskiri on täitmiseks kohustuslik kõigile juriidilistele ja füüsilistele isikutele, kes viibivad Piirissaare valla haldusterritooriumil. 4. Jäätmehooldust Piirissaare vallas korraldab Piirissaare Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) vastavalt jäätmekäitlust reguleerivatele õigusaktidele ja Piirissaare valla põhimäärusele. II. MÕISTED 5. Eeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 5.1. jäätmed on mis tahes vallasasjad, mille nende valdaja on kasutuselt kõrvaldanud või kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema; 5.2. aiajäätmed on aia hooldamisel tekkinud orgaanilised jäätmed – risu, oksad, rohi, lehed ja muud taolised taimsed jäätmed; 5.3. biolagundavad jäätmed on orgaanilised jäätmed, mis on anaeroobselt või aeroobselt töödeldavad (lagundatavad); 5.4. ehitusjäätmed on ehitus-, remondi- ja lammutusjäätmed; 5.5. jäätmehooldus on jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldus; 5.6. jäätmehooldusleping on jäätmevaldaja või territooriumi valdaja (kinnistu haldaja) kui tellija ja jäätmekäitlusettevõtja kui töövõtja vahel sõlmitud kahepoolne leping, millega töövõtja võtab endale kohustuse jäätmete osaliseks või täielikuks käitlemiseks või vastava tegevuse vahendamiseks ning mille sõlmimisega töövõtja muutub jäätmete valdajaks (omanikuks), kui leping ei näe ette teisiti; 5.7. jäätmekäitlus on jäätmete kogumine, vedu, taaskasutamine ja kõrvaldamine; 5.8. jäätmekäitlusettevõte (jäätmekäitlusettevõtja) on ettevõte (ettevõtja), mille tegevuseks on jäätmete kogumine, sorteerimine, vedu, töötlemine, ladustamine ja matmine vastavalt jäätmeloas või ohtlike jäätmete käitluslitsentsis ettenähtud tingimustele; 5.9. jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud või sisustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks; 5.10. jäätmekogumisvahendid on selleks sobivad kotid, konteinerid, mahutid ja muud anumad ja pakendid, kuhu kogutakse territooriumil tekkinud jäätmed; 5.11. jäätmete kogumine on jäätmete kokkukorjamine, sorteerimine ja segamine nende veo või kohapealse taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil; 5.12. jäätmete kõrvaldamine on toiming, millega jäätmed viiakse keskkonda (lõplik ladustamine); 5.13. jäätmete taaskasutamine on toiming, millega jäätmed või neis sisalduv aine võetakse kasutusele toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia saamisel; 5.14. jäätmetekitaja on isik, kelle tegevusest tekivad jäätmed, või isik, kelle sihipärase tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub; 5.15. jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik, kelle valduses on jäätmed; 5.16. kinnistu valdaja on kinnistu omanik, hoonestusõiguse alusel kinnistu kasutaja, maa-ala haldav füüsiline või juriidiline isik; 5.17. kompostimine on jäätmete bioloogiline töötlemine (stabiliseerimine) nende edaspidiseks kasutamiseks põllumajanduses, haljastuses, rekultiveerimisel või mujal; 5.18. komposter on orgaaniliste jäätmete lagundamiseks (kompostimiseks) kasutatav mahuti; 5.19. mahukad jäätmed on suuregabariidilised ja rasked jäätmed (vana mööbel, jalgrattad, televiisorid, raadiod, WC-potid ja vannid, kraanikausid, pliidid, külmkapid, autokummid jne); 5.20. ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis vähemalt ühe jäätmeseaduse § 25 lõikes 1 loetletud ohtliku omaduse tõttu võivad põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale; 5.21. olmejäätmed on kodumajapidamises tekkinud jäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostiselt või omadustelt samalaadsed jäätmed (vt lisa). Olmejäätmetes võib sisalduda nii tavajäätmeid kui ka ohtlikke jäätmeid; 5.22. püsijäätmed (inertsed jäätmed) on jäätmed, mis ei allu mingitele olulistele füüsikalistele, keemilistele ja bioloogilistele muutustele. Nad ei lahustu, ei põle ega reageeri muul viisil füüsikaliselt ega keemiliselt, ei ole biolagundatavad või ebasoodsalt mõjutatavad muu nendega kontakti sattuva aine poolt nii, et suureneks keskkonna reostus või kahju inimese tervisele. Nõrgvee teke ja reoainete sisaldus jäätmetes ning nõrgvee ökotoksilisus peavad olema tähtsusetud; 5.23. riskijäätmed on lõikavad, torkavad, haisevad ja tolmavad jäätmed ning tavajäätmed, mis nõuavad erikäitlust; 5.24. taaskasutatavad jäätmed (teisene toore) on jäätmed, mida saab kasutada toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia saamisel; 5.25. tavajäätmed on kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka; 5.26. ökoloogilised kuivkäimlad on kuivkäimlad, mille fekaalide lagundamiseks ja stabiliseerimiseks kasutatakse tugiainet; 5.27. vanametall on kasutusest kõrvaldatud metallpakend ja muud metallijäätmed. III. JÄÄTMEKÄITLUSE ÜLDNÕUDED 6. Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja. Kui jäätmevaldajat pole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmete kogumist, sorteerimist ja vedu kinnistu valdaja. Kinnistu korrashoiu eest vastutab kinnistu valdaja, kui jäätmehooldusleping ei näe ette teisiti. 7. Avalikesse kohtadesse (üldkasutatavad sadamad, pargid, lõkke- ja supluskohad jm) paigutab jäätmete kogumisvahendid vallavalitsus või isik, kes neid alasid haldab. 8. Avalike ürituste paigad varustab ajutiste jäätmekogumisvahenditega ja organiseerib nende äraveo ürituse korraldaja, kes vastutab ürituse lõppedes territooriumi korrashoiu eest või tellib nimetatud teenuse territooriumi valdajalt, tasudes selle eest kokkuleppeliselt. 9. Kõik Piirissaare valla haldusterritooriumil tegutsevad juriidilised ja füüsilised isikud peavad rakendama kõiki sobivaid võimalusi, et vältida jäätmete teket ja vähendada nende hulka ning kandma hoolt, et jäätmed ei põhjustaks ülemäärast ohtu tervisele ega keskkonnale. Nimetatud eesmärkide saavutamiseks tuleb iga tegevuse juures võimaluse piires: 9.1. rakendada loodusvarade ja toorme säästlikku kasutamist võimaldavat tehnoloogiat, sealhulgas tehnoloogiat, milles võimalikult suures ulatuses taaskasutatakse jäätmeid; 9.2. valmistada ja kasutada eeskätt selliseid tooteid, mis on pikaajalised ja korduvalt kasutatavad ning mille kasutuselt kõrvaldamisel tekkivad jäätmed on taaskasutatavad võimalikult suurel määral. 10. Jäätmevaldaja on kohustatud järgima vallavalitsuse esitatud nõudeid jäätmete segunemise vältimiseks nende tekkekohas ja jäätmete liigiti kogumiseks selleks ettenähtud mahutitesse või vallavalitsuse määratud kogumispunktidesse (vt lisa). Vastava spetsialiseeritud süsteemi olemasolul ja juurutamisel tuleb taaskasutatavad jäätmed (metall, klaas, plastik jm) koguda tavajäätmetest eraldi. Kodumajapidamises ja ettevõtluses tekkivad ohtlikud jäätmed (patareid, akud, värvipurgid, elavhõbedalambid, vanaõli, õli- ja küttefiltrid jt) tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. 11. Vallavalitsus edendab valla haldusterritooriumil tekkinud jäätmete liigiti kogumist, et võimaldada nende edasist taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. Teisese toorme (taaskasutatavad jäätmed) kogumisvahendisse tohib panna ainult konkreetset kogutavat tüüpi jäätmeid. 12. Eraldi kogutavate jäätmete (v.a olmejäätmed) kogumisvahendid tuleb varustada vastuvõetava jäätmeliigi, kogumisvahendi tühjendaja nime ja kontaktandmeid sisaldava informatsiooniga. 13. Jäätmed tuleb pakkida nii, et need ei levitaks haisu, ei põhjustaks ohtu tervisele ega määriks kogumisvahendeid. 14. Juriidilisest isikust jäätmetekitajad on kohustatud: 14.1. rakendama oma tegevuses kõiki sobivaid jäätmete tekke vältimise ja jäätmete hulga vähendamise võimalusi ning pöörama tähelepanu jäätmete taaskasutamisele ja ohtlikkuse vähendamisele; 14.2. korraldama oma jäätmete taaskasutamist, nende käitlemist, ladustamist või üleandmist jäätmekäitlusettevõttele; 14.3. pidama koguselist ja liigilist arvestust oma tegevusega seotud jäätmete tekke ja käitlemise kohta. 15. Füüsilisest isikust jäätmekäitleja ülesanne on võimalikult vältida kodumajapidamises tekkivaid jäätmeid või vähendada nende hulka ning ta on kohustatud jäätmeid käitlema (koguma, sorteerima, taaskasutama jm) või andma need käesoleva eeskirjaga kindlaks määratud korras üle olmejäätmete kogumisettevõttele. 16. Vallavalitsus korraldab oma haldusterritooriumil korraldatud olmejäätmeveo Piiri, Tooni ja Saare külas. Jäätmete korraldatud kogumist, vedu ning taaskasutust vallas tohivad teostada ainult vallavalitsuse poolt väljastatud vastavat tegevusluba omavad ettevõtjad. 17. Loomsete jäätmete käitlemisega tegelevad Veterinaar- ja Toiduameti tunnustatud ettevõtjad, kes omavad jäätmeseaduse alusel välja antud jäätmeluba või jäätmete käitluslitsentsi. Loomakorjuste käitlemine tuleb kooskõlastada veterinaarteenistusega. IV. JÄÄTMETE KOGUMINE JA SORTEERIMINE 18. Jäätmekäitleja on kohustatud: 18.1. koguma oma territooriumil tekkinud jäätmed ning teavitama kinnistul asuvaid elanikke ja seal töötavaid isikuid jäätmete sorteerimise ja kogumise korraldusest; 18.2. omama piisavas koguses ja suuruses jäätmemahuteid või kasutama jäätmehoolduslepingu alusel ühismahuteid; 18.3. korraldama jäätmete üleandmist jäätmeluba omavale või jäätmeregistris registreeritud jäätmekäitlejale või taaskasutama või kõrvaldama jäätmed vastavalt kehtivatele nõuetele. Kui jäätmetekitaja ja kinnistu valdaja on eri isikud, reguleeritakse nendevaheline kohustuste jaotus üüri-, rendi- või jäätmehoolduslepinguga; 18.4. võimaluse korral vähendama jäätmete mahtu enne kogumisvahendisse asetamist kokkupressimise teel. 19. Jäätmete kogumiseks tuleb varuda kogumisvahendid ja ette valmistada kohad, mis vastavad jäätmete kogumisele ja ladustamisele esitatavatele nõuetele ning ei põhjusta kahju inimestele, keskkonnale ega kinnistule. 20. Kogumisvahendina tohib kasutada mahutit, mis oma tehnilistelt näitajatelt võimaldab: – jäätmete kogumist nende levikut takistaval viisil; – jäätmete hoidmist haisu levikut takistaval viisil; – tuleohu vältimist; – võimaliku lekke vältimist. 21. Kogumisvahenditena on lubatud kasutada: – jäätmekotte, mis on valmistatud niiskuskindlast paberist või plastikust. Jäätmekäitlusettevõtja nõudmisel peab kott olema kaanega kaetud kotihoidjas; – jäätmekonteinereid, mis võimaldavad jäätmeid vedaval autol laadida tõstemehhanismi abil ja on kaanega suletud; – kaanega suletavaid jäätmemahuteid, mida on võimalik käsitsi tühjendada või millega veetakse jäätmed jäätmekäitluskohtadesse; – sette- ja kogumiskaevusid, mis on ehitatud kehtestatud nõuete kohaselt. 22. Kogumisvahendeid tuleb kasutada ümbrust reostamata ja risustamata ning neis sisalduvad jäätmed ei tohi sattuda sademete, lindude ega loomade mõjuvalda. 23. Jäätmete kogumisvahend peab olema kompaktne ning ei tohi põhjustada tervisehäireid. Ümbruskonna saastumise vältimiseks tuleb kogumisvahendeid puhastada ja desinfitseerida piisavalt sageli, kuid mitte harvemini kui korra aastas. 24. Kogumisvahendi puhtuse ja õige kasutamise eest jäätmete hoiustamisel hoolitseb jäätmete tekitaja. Kogumisvahend peab olema terve ja korralikult suletav. 25. Üldkasutatavatesse kohtadesse (sadamad, pargid, puhkekohad jt) paigutab prügikonteinereid vallavalitsus või territooriumi haldav organisatsioon. Kaupluste, söögikohtade või asutuste juures peab nende lahtioleku ajal olema prüginõu. Avaliku ürituste paigad varustab prügiurnidega ürituse korraldaja, kes korraldab järgmiseks päevaks ürituse käigus tekkinud kogu prügi käitlemise. 26. Käsitsi teisaldatavad jäätmemahutid ja konteinerid tuleb võimaluse korral paigutada tasasele horisontaalsele alusele autotee lähedale, et jäätmeveok pääseks takistamatult vähemalt kümne meetri kaugusele. Jäätmete kogumise mahutid ei tohi olla paigutatud sõidu- või kõnniteele ega häirida muul viisil liikluskorraldust. 27. Kinnistul tekkinud jäätmeid ei tohi paigutada väljaspoole kinnistu piire, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse. 28. Jäätmetekitaja peab tagama, et tema poolt täidetud jäätmekonteineri mass ei ületa piirnorme: kuni 50 kg – iga 0,1 m 3 jäätmete kohta. 29. Korraldatud jäätmekogumissüsteemiga liitunud ühepereelamu jäätmekott või prügikonteiner tuleb paigutada korralikult suletuna kokkulepitud ajaks jäätmevedajale kättesaadavasse kohta. 30. Juhul kui jäätmed ei mahu või neid ei ole mingil muul põhjusel võimalik kogumismahutisse paigutada, on lubatud jäätmete ajutine hoidmine kogumismahuti vahetus läheduses, kus need tuleb äravedamiseks selgelt märgistada. Ajutine konteineriväline ladustamine ei ole lubatud selliste jäätmete puhul, mis võivad tekitada keskkonnareostust või kahjustada inimeste tervist. 31. Jäätmetekitaja on kohustatud järgima vallavalitsuse esitatud nõudeid jäätmete segunemise vältimiseks nende tekkekohas ja jäätmete liigiti kogumiseks selleks ettenähtud mahutitesse või vallavalitsuse määratud kogumispunktidesse. 32. Klaastaara, plastikpudelid, tekstiili, paberi- ja papijäätmed tuleb paigutada valla territooriumil asuvatesse üldkasutatavatesse vastavatesse kogumismahutitesse või anda üle jäätmekäitlusettevõtjale. Klaasimahutitesse paigaldatavatelt pudelitelt ja purkidelt tuleb eemaldada metallist korgid ja kaaned, paberetikettide eemaldamine ei ole kohustuslik. 33. Vanametall tuleb üle anda (vt lisa) vanametalli kogumisega tegelevale ettevõttele. 34. Ehitus- ja lammutusjäätmed tuleb koguda eraldi, sortida kohapeal ja eraldada põletatav puit, metall, tellised, betoon. Betooni, telliseid jms võib kasutada pinnase täitematerjalina kokkuleppel kinnistu omanikuga, ülejäänud ehituspraht tuleb üle anda jäätmekäitlusettevõtjale (vt lisa). 35. Mahukad jäätmed tuleb kokkulepitud ajal üle anda jäätmekäitlusettevõttele või veab jäätmete tekitaja need oma transpordiga vastavasse jäätmekäitluskohta või prügilasse (vt lisa). 36. Taaskasutatavate ja prügilasse viidavate jäätmete kogumisvahenditesse ei tohi koguda: – ohtlikke jäätmeid; – üle 40°C kuuma tuhka; – lõhkematerjalidest koosnevaid ja neid sisaldavad jäätmeid; – vedelaid ja mudalaadseid jäätmeid; – käimlajäätmeid ja kogumiskaevude setteid; – nakkusttekitavaid ja bioloogilisi jäätmeid; – radioaktiivseid jäätmeid; – erikäitlust vajavaid jäätmeid; – jäätmeid, mis võivad kahjustada jäätmekogujaid, prügila töötajaid või jäätmeveo vahendeid; – aineid ja esemeid, mis oma kaalu, koguse või kuju tõttu võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist. 37. Ülalmainitud omadustega jäätmed peab kinnistu valdaja viima selleks ettenähtud kohta, milleks on: – ohtlike jäätmete vastuvõtukohad; – spetsiaalsed jäätmete kogumispunktid; – muud eraldi määratavad vastuvõtukohad (vt lisa). V. JÄÄTMETE VEDU JA KÄITLEMINE 38. Olmejäätmete valdaja (Piirissaare valla elamute ja suvilate omanikud, ettevõtjad jt) on kohustatud liituma korraldatud olmejäätmeveoga, sõlmides sellekohase lepingu Piirissaare Vallavalitsusega või vallavalitsuse seadusega ettenähtud korras valitud veoettevõtjaga (vt lisa). Kogutud jäätmeid tohib transportida ainult vallavalitsuse määratud või vastavat tegevusluba omavatesse jäätmete vastuvõtu- ja käitluskohtadesse. 39. Vajadusel kehtestab vallavolikogu korraldatud olmejäätmeveoga hõlmatud jäätmete käitlemise eest võetava teenustasu ülempiiri ja nõuab valla territooriumil asuvate kinnisasjade omanikelt reaalkoormatisena perioodilisi rahalisi makseid vähemalt üks kord aastas või nimetatud maksetega võrdseks hinnatavat tegevust jäätmehoolduse korraldamiseks. 40. Korraldatud olmejäätmeveoga ühinemise kohustusest võib vallavalitsus vabastada olmejäätmete valdaja, kes korraldab ise olmejäätmete veo või käitluse, andes sellest nõudmise korral aru vallavalitsusele. 41. Jäätmete veoettevõte on kohustatud: 41.1. kasutama jäätmete veoks kohaldatud veokeid ja välistama jäätmete pudenemise, tilkumise või lendumise transportimisel; 41.2. eemaldama kogumisvahenditesse toodud jäätmed kokkulepitud ajal ja vastavalt vajadusele sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumist, haisu teket ja keskkonna reostumist; 41.3. koguma kokku kogumisvahendi tühjendamisel või veo käigus lendunud või pudenenud jäätmed ning likvideerima sellest põhjustatud keskkonnareostuse; 41.4. oma tegevuse käigus mitte kahjustama olmejäätmete kogumismahuteid; 41.5. paigutama tühjendatud kogumismahuti tagasi selle esialgsesse kohta; 41.6. korraldama jäätmevedu elanikkonda vähim häirival viisil. 42. Jäätmete veoettevõte ei ole kohustatud tühjendama konteinereid, kui: 42.1. konteineri mass ületab punktis 28 sätestatud piirväärtusi või sisaldab lubamatuid jäätmeid. Sellistel juhtumitel tuleb kogunenud jäätmete äraveoks kasutada spetsiaalset mahukate või ohtlike jäätmete veoks kohaldatud sõidukit; 42.2. konteinerit või kotti ei saa jäätmete kokkupressimise, kättesaamatuse vm põhjusel tühjendada nn vabapuistemeetodil. 43. Jäätmetekitaja on kohustatud: 43.1. kandma enda tekitatud jäätmete käitlemise kulud; 43.2. organiseerima oma tegevuse tulemusel tekkinud mahukate jäätmete äraveo ja paigutama kogutavad jäätmed kinnistu valdaja konteineri juurde jäätmekogujaga kokkulepitud ajaks; 43.3. jäätmete vedamisel järgima kõiki õigusaktide ja käesoleva eeskirjaga sätestatud nõudeid. 44. Füüsilised ja juriidilised isikud võivad orgaanilisi aia- ja toidujäätmeid kompostida kinnistes kompostihoidlates – kompostrites, kuhu ei pääse linnud ega loomad. Lahtistes kompostiaunades võib eravalduses olevate kinnistute territooriumil kompostida taimse päritoluga orgaanilisi jäätmeid. Kompostimiskoht ei tohi asuda kaevu sanitaarkaitsetsoonis (salvkaevudele lähemal kui 10 m), veekogude kaitsevööndis (20 m veepiirist) ega või paikneda lähemal kui 5 m kinnistu piirist. 45. Inertseid ehitusjäätmeid ja eemaldatud pinnast võib kasutada teede, platside jms täiteks, kooskõlastades tegevuse eelnevalt kinnistu valdajaga. 46. Ühiskanalisatsiooniga ühendamata eramute, suvilate ja muude hoonete reovee ja fekaalide püüdurid ning kogumiskaevud peavad pinnase ja pinnasevee reostuse vältimiseks olema vettpidavad. Ligipääs kaevudele, mahutitele ja püüduritele peab olema vaba. 47. Sette- ja kogumiskaevude ning mahutite vedelad tühjendusjäätmeid võib pärast kompostimist vedada põllumaale, kus ei kasvatata köögivilju või marju, v.a viljapuuaiad. Maapeale laotatud sete või settesegu tuleb sisse künda või katta mullaga kahe ööpäeva jooksul pärast laotamise algust. Aasta jooksul ei tohi kasvatada sellel põllumaal inimtoiduks või loomasöödaks köögivilja. Töötlemata setet võib kasutada ainult haljastuses ja rekultiveerimisel (vt Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel kasutamise nõuded – RTL 2003, 5, 48). 48. Sõnnikut, vedelsõnnikut ja virtsa ning kogumiskaevude setet ei tohi laotada külmunud maale ega lumele. 49. Omavoliline jäätmete põletamine väljaspool krundi piire on keelatud. Krundi piires on lubatud põletada kuivi oksi ja aiapidamisjäätmeid, kui tegevus on vastavuses tuleohutusnõuetega ja ei ohusta: 49.1. keskkonda; 49.2. inimeste tervist; 49.3. naaberkrundi valdaja heaolu. 50. Puidujäätmeid, mis ei sisalda liimi, lakki ja immutusaineid, samuti taaskasutamiseks kõlbmatut jääkpaberit ja pappi võib põletada väikestes kogustes tugikütusena majavalduste küttesüsteemides. Muude jäätmete põletamine on lubatud ainult selleks jäätmeluba või ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavas ettevõttes. 51. Ei ole lubatud põletada: 51.1. märgi aiajäätmeid; 51.2. ohtlike ainetega reostunud papp- ja pabertaarat; 51.3. plastijäätmeid, v.a põletamiseks sobiv erimärgistatud plastik; 51.4. mis tahes kummi (sh liiklusvahendite rehve); 51.5. ohtlikke aineid ja nende jääke ning nendega reostunud taarat (taimekaitsepestitsiidide, lakkide ja värvide jäägid jne). 52. Kõik jäätmete põletamisega seotud erandjuhud tuleb kooskõlastada päästeteenistusega. 53. Jäätmete ladestamine on Piirissaare valla territooriumil keelatud. 54. Vallavalitsus korraldab valla territooriumil tekkivate ohtlike jäätmete kogumist kogumispunkti ja nende üleandmist litsentseeritud jäätmekäitlusettevõttele. 55. Ohtlikud jäätmed (patareid, akumulaatorid, õlid, õlifiltrid, ravimid, päevavalguslambid jm) on kinnistu valdaja või jäätmete tekitaja kohustatud viima selleks määratud kogumispunkti (vt lisa) või tellima vastava teenuse jäätmehooldusettevõttelt. 56. Ohtlike jäätmete kogumisel, säilitamisel ja veol tuleb jäätmed pakendada asjakohasel viisil, vältides tervise- ja keskkonnaohte. 57. Ohtlikud jäätmed, mis võivad puruneda (vanad päevavalguslambid jm), tuleb pakkida ja transportida purunemiskindlalt. VI. JÄRELEVALVE JA VASTUTUS 58. Vallavalitsus korraldab jäätmehooldust kooskõlas keskkonna- ja tervisekaitsenõuetega. Vallavalitsus juhindub jäätmehoolduse korraldamisel ka Piirissaare valla kehtivast jäätmekavast. 59. Valla haldusterritooriumil asuvad ettevõtjad on kohustatud koostama vallavalitsuse nõudmisel jäätmekavad, mis käsitlevad ettevõtte tegevusega seotud jäätmekäitlust. 60. Jäätmehoolduse täitmist kontrollivad keskkonna- ja tervisekaitseorganite töötajad ja valla spetsialist. 61. Eeskirja rikkujaid karistatakse vastavalt jäätmeseaduse §-le 48. (1) Jäätmeseaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud nõuete rikkumise eest kannavad füüsilised isikud rikkumise asjaoludest sõltuvalt distsiplinaar-, haldus-, tsiviil- või kriminaalvastutust. (2) Käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud nõuete rikkumise eest kannavad juriidilised isikud haldus- või tsiviilvastutust. (3) Kui füüsiline isik, tegutsedes juriidilise isiku nimel või huvides, rikub jäätmeseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud nõudeid, võib selle rikkumise asjas kohaldada karistust füüsilisele ja juriidilisele isikule samaaegselt selleks ettenähtud sanktsiooni piires. 62. Jäätmetest põhjustatud keskkonnareostuse likvideerimine toimub vastavalt jäätmeseaduse §-le 49. (1) Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmed kõrvaldab ja nendest põhjustatud keskkonnareostuse likvideerimise korraldab jäätmete ebaseaduslikult keskkonda viija (edaspidi reostuse tekitaja) oma kulul keskkonnajärelevalve asutuse otsuse alusel. (2) Reostuse tekitaja hüvitab reostusega põhjustatud kahju täies ulatuses. (3) Kui reostuse tekitaja käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustust ei täida, korraldab reostuse likvideerimise reostuse tekitaja kulul reostatud kinnisasja omanik. (4) Kui reostuse tekitajat pole võimalik kindlaks teha, korraldab reostatud kinnisasja omanik reostuse likvideerimise oma kulul. (5) Kui reostatud kinnisasja omanik ei täida käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kohustust, korraldab reostuse likvideerimise reostatud kinnisasja omaniku kulul kohalik omavalitsus. 63. Lepingulist prügiveoteenust osutavad ettevõtted ja eraisikud, kes kasutavad jäätmete veoks oma transporti, on kohustatud kontrolli tagamiseks andma regulaarselt (kord kvartalis) andmeid prügilasse veetud jäätmete koguste kohta valla keskkonnaspetsialistile. Piirissaare valla jäätmehoolduseeskirja lisa Litsentseeritud jäätmekäitlusettevõtted ja jäätmete vastuvõtukohad maakonnas ja Piirissaare vallas Ragn-Sells AS – olmejäätmete vedu, konteinerite laenutus ja jäätmekäitlusalane nõustamine, vajadusel ka ohtlike jäätmete, fekaalide ja teisese toorme (klaas, paber jt) kogumine ning vedu. Aadress: Sepa 26, Tartu linn, tel 730 1770 AS Epler & Lorenz – ohtlike jäätmete käitlemine, konteinerite rentimine, reostuse likvideerimine jm Aadress: Ravila 75, Tartu linn, tel 742 1398 AS Cleanaway Tartu – tavajäätmete prügila Aardlapalu külas, olmejäätmete vedu, konteinerite laenutus ja jäätmekäitlusalane nõustamine jm Aadress: Betooni 4, Tartu linn, tel 742 4225 Keskkonnajaam (AS Cleanaway Sekto) –vanapaberi, klaasi, metalli, mööbli, kodumasinate ohtlike jäätmete vastuvõtmiseks jm Aadress: Tähe 108, Tartu linn, tel 747 7911 AS EMEX – vanametalli vastuvõtupunkt Aadress: Teguri 53, Tartu linn, tel 736 7772 Piirissaare ohtlike jäätmete ja teisese toorme kogumispunkt (perspektiivne, näiteks Piirissaarel Tooni külas). OHTLIKE JÄÄTMETE LOETELU Kodumajapidamises enamtekkivad ohtlikud jäätmed 1. Elavhõbedat sisaldavad seadmed ja mõõteriistad: elavhõbe- ja luminofoorlambid, elavhõbetermomeetrid (kraadiklaasid), elavhõbelülitid jms 2. Kemikaalide, pestitsiidide ja teiste taimekaitsevahendite jäägid ja nendega reostunud taara ja pakendid 3. Detergentide, pesuainete ja klooriühendite jäägid 4. Vananenud ravimid ja ravimite jäägid 5. Happed, leelised ja kontsentreeritud lahused: parkimislahused, fotolahused jms 6. Värvi-, laki-, liimi- ja lahustite jäägid, nende pakendid 7. Vanaõlid (läbitöötatud õlid ning muud õli- ja kütusejäägid) 8. Kasutamiskõlbmatuks muutunud aerosoolballoonid 9. Akud ja patareid