Orava Vallavolikogu — Orava valla jäätmehoolduseeskirja kinnitamine — KO, 26, 223

Juhindudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 3 punktist 1 ja jäätmeseaduse § 21 lõikest 1, Orava Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Orava valla jäätmehoolduseeskiri. 2. Määrus avalikustada Orava valla põhimääruses sätestatud korras. 3. Määrus jõustub 3. jaanuaril 2004. a. Volikogu esimees Riina SABALISK Kinnitatud Orava Vallavolikogu 30. detsembri 2003. a määrusega nr 24 ORAVA VALLA JÄÄTMEHOOLDUSEESKIRI I. ÜLDSÄTTED 1. Jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) kehtestatakse eesmärgiga säilitada puhas ja tervislik elukeskkond, vähendada jäätmete koguseid nende tekkekohas ning soodustada jäätmete taaskasutamist. 2. Eeskiri määrab kindlaks jäätmehoolduse üldise korra Orava valla haldusterritooriumil ja on kohustuslik kõigile asutustele, juriidilistele ning füüsilistele isikutele. 3. Jäätmehooldust Orava vallas korraldab ning kontrollib Orava Vallavalitsus, kes muu hulgas: 3.1. nõustab valla elanikke ja levitab jäätmeteavet; 3.2. korraldab valla haljasaladel tekkivate aia- ja pargijäätmete kogumist ja kompostimist selleks rajatavatel kompostimisväljakutel; 3.3. teostab järelevalvet prahistamise üle ja korraldab prahistatud alade korrastamist; 3.4. kontrollib jäätmekäitluslepingute olemasolu ja jäätmekäitlustoiminguid s.h jäätmete liigiti kogumist elamumaa sihtotstarbega kinnistutel, asutustes ja ettevõtetes; 3.5. korraldab ohtlike jäätmete kogumist elanikkonnalt. II. MÕISTED 4. Eeskirjas on kasutatud mõisteid alljärgnevas tähenduses: 4.1. jäätmed on mis tahes vallasasjad, mille nende valdaja on kasutuselt kõrvaldanud või kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema; 4.2. ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis vähemalt ühe jäätmeseaduse § 25 lõikes 1 loetletud ohtliku omaduse tõttu võivad põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale. Ohtlikud jäätmed on määratud Vabariigi Valitsuse määrusega; 4.3. tavajäätmed on kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka; 4.4. püsijäätmed on tavajäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi; 4.5. anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed (nagu toidujäätmed, paber ja papp) on biolagunevad jäätmed; 4.6. olmejäätmed on kodumajapidamises tekkinud jäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostiselt ja omadustelt samalaadsed jäätmed. Olmejäätmetes võib sisalduda nii tava- kui ka ohtlikke jäätmeid; 4.7. aia- ja pargijäätmed on aedade ja haljasalade hooldamisel tekkinud orgaanilised jäätmed (rohi, lehed, oksad jne); 4.8. jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik, kelle valduses on jäätmed; 4.9. jäätmetekitaja on isik, kelle tegevuses tekivad jäätmed, või isik, kelle sihipärase tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub; 4.10. jäätmehooldus on jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ning jäätmekäitluskohtade järelhooldus. Käesolevas eeskirjas mõistetakse jäätmehoolduse all lisaks kõiki teisi jäätmehoolduse arendamisega seotud korraldustegevusi, nagu jäätmehoolduse planeerimine ja järelevalve, jäätmenõustamine ja koolitus; 4.11. jäätmekäitlus on jäätmete kogumine, vedu, taaskasutamine ja kõrvaldamine; 4.12. jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud või sisustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks; 4.13. jäätmenõustamine on jäätmehooldust toetav tegevus, kus sihtgruppidele antakse nõu, teavet ja selgitusi selleks, et kasvaks üldine jäätmehoolduse tase; 4.14. jäätmete kogumine on jäätmete kokkukorjamine, sorteerimine ja segamine nende veo või kohapealse taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil; 4.15. jäätmete taaskasutamine on toiming, millega jäätmed või neis sisalduv aine võetakse kasutusele toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia saamisel; 4.16. jäätmete kõrvaldamine on toiming, millega jäätmed viiakse keskkonda (lõplik ladestamine); 4.17. jäätmekäitlusleping on jäätmevaldaja või territooriumi haldaja, kui tellija, ja jäätmekäitlusettevõtte või kinnisvarahalduse või -hoolduse ettevõtte, kui töövõtja, vahel sõlmitav kahepoolne leping, millega töövõtja võtab endale kohustuse jäätmete osaliseks või täielikuks käitlemiseks või vastava tegevuse vahendamiseks ning millega töövõtja muutub pärast tellija poolt jäätmete üleandmist jäätmevaldajaks, kui leping ei näe ette teisiti. III. JÄÄTMEKÄITLUSE ÜLDNÕUDED 5. Jäätmekäitlust kinnisasjal korraldab kinnisasja omanik, kui jäätmekäitlusleping ei näe ette teisiti. Jäätmekäitlust hoonestusõiguse alusel kasutataval maal korraldab hoonestusõigust omav isik. Jäätmekäitlust ehitise kui vallasasja juurde kuuluval ehitise teenindamiseks vajalikul maal korraldab ehitise omanik. Kinnisasja omanik, hoonestusõigust omav isik ning ehitise kui vallasasja omanik on edaspidises tekstis territooriumi haldaja. 6. Jäätmevaldaja või territooriumi haldaja võib sõlmida jäätmekäitluslepingu ühe või mitme jäätmekäitlusettevõttega, sõltuvalt kogutavatest jäätmeliikidest või hallatava territooriumi ulatusest. 7. Jäätmete nõuetekohast käitlemist käitlemise erinevatel etappidel korraldab jäätmevaldaja. 8. Ettevõtja, kes kõrvaldab või taaskasutab jäätmeid või veab tavajäätmeid teenustööna või kogub ja veab ohtlikke jäätmeid, välja arvatud kodumajapidamises tekkinud ohtlike jäätmete kogumine, nende üleandmiseks jäätmeloa alusel tegutsevale jäätmekäitlusettevõttele või kogub või veab teiste isikute poolt tekitatud ja üleantud metallijäätmeid nende edasise kaubandusliku vahendamise või taaskasutamise eesmärgil, peab omama jäätmeluba. Ohtlike jäätmete kogumiseks või veoks on nõutav ka ohtlike jäätmete käitluslitsents. Orava Vallavalitsus annab seisukoha jäätmeloa suhtes, jäätmeloa väljastab Põlvamaa Keskkonnateenistus. 9. Jäätmevaldaja peab vältima ohtlike jäätmete segunemist tavajäätmetega ja omavahel, välja arvatud juhul, kui see on tehniliselt ja majanduslikult põhjendatud ja sellega ei suurene oht tervisele ja keskkonnale. 10. Jäätmekäitlusega ei tohi kaasneda tervise- ega keskkonnanormatiive ületavat mõju. 11. Jäätmete käitlemine, sh põletamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. Küttekolletes ja lõkkes võib väikeses mahus naabreid häirimata põletada ainult immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit või pappi. 12. Jäätmete kogumisel ja hoidmisel tuleb jäätmed nende tekkekohas paigutada liikide kaupa eraldi mahutitesse või selleks ettevalmistatud kohtadesse. 13. Jäätmete hoidmisel tuleb tagada jäätmete ja mahutite säilivus ning hoiukoha korrasolek, võimalus jäätmete hilisemaks töötlemiseks või taaskasutamiseks. 14. Jäätmete taaskasutamist korraldab jäätmevaldaja nende tekkekohas või vastavat jäätmeluba omavas ettevõttes. 15. Jäätmed kõrvaldatakse selleks ettenähtud ja tehniliselt varustatud kohas, tagades keskkonnaohutuse ja võimaldades nende hilisemat kasutamist või kahjutustamist. 16. Jäätmekäitlusettevõtte tegevus peab olema suunatud jäätmete koguse vähendamisele ja taaskasutamisele. IV. JÄÄTMEVALDAJA JA TERRITOORIUMI HALDAJA KOHUSTUSED JÄÄTMEKÄITLUSEL 17. Jäätmevaldaja peab kasutama kõiki võimalusi jäätmete koguse ja ohtlikkuse vähendamiseks. Ta peab jäätmeid sorteeritult koguma, vedama ja taaskasutama või andma need üle jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele vastavalt käesoleva eeskirjaga määratud korrale. 18. Jäätmevaldajad peavad omama või rentima piisavas koguses jäätmemahuteid või nad peavad jäätmekäitluslepingu alusel kasutama ühismahuteid. Mahutid ja kogumiskohad peavad vastama käesoleva eeskirja nõuetele. 19. Jäätmevaldajad ja territooriumi haldajad on kohustatud kas ise või volitatud esindaja vahendusel sõlmima jäätmekäitlusettevõttega jäätmekäitluslepingu või vedama neile kuuluvad või nende valduses oleval territooriumil tekkivad jäätmed jäätmekäitluskohta oma jõududega või taaskasutama neid vastavalt jäätmeseaduse nõuetele. Kui jäätmetekitaja ja territooriumi haldaja on erinevad isikud, reguleeritakse nendevaheline kohustuste jaotus jäätmekäitluses üüri-, rendi-, haldus- või jäätmekäitluslepinguga. 20. Jäätmevaldaja ei tohi sõlmida jäätmekäitluslepingut ega anda jäätmeid üle isikule, kellel puudub jäätmeluba ja ohtlike jäätmete korral ka ohtlike jäätmete käitluslitsents. 21. Jäätmevaldajad ja territooriumide haldajad on kohustatud säilitama kahe aasta jooksul dokumendid, mis tõendavad jäätmete nõuetekohast kogumist või üleandmist ning esitama need dokumendid või jäätmekäitluslepingu Orava vallavalitsuse volitatud ametniku nõudel kontrollimiseks. 22. Jäätmemahutid tuleb paigutada krundile või kinnistule, kus jäätmed on tekkinud, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse. Korterelamutega aladel, kus elamutele on moodustatud minimaalse suurusega kinnistud, tohib jäätmemahuteid paigutada väljapoole oma kinnistut Orava Vallavalitsuse loal ja tingimustel. 23. Ettevõtjad on jäätmete tekitajatena kohustatud: 23.1. rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi jäätmete tekke vältimiseks oma tegevuses või tekkinud jäätmete koguste ja ohtlikkuse vähendamiseks ning jäätmete taaskasutamiseks; 23.2. korraldama oma jäätmete käitlemist, s.h taaskasutamist või üleandmist jäätmekäitlusettevõttele; 23.3. pidama koguselist ja liigilist arvestust oma tegevusega seotud jäätmete tekkimise ja käitlemise kohta; 23.4. andma oma jäätmealasest tegevusest aru vastavat kontrolliõigust omavate ametkondade esindajatele ja esitama neile nõudmisel vastava dokumentatsiooni; 23.5. koostama Orava Vallavalitsuse nõudel jäätmekavasid, mis käsitlevad nende tegevusega seotud jäätmekäitlust. 24. Jäätmete valdajana on elanike ülesanne vähendada tekkivate jäätmete hulka ja nad on kohustatud käitlema jäätmeid või andma need käesoleva eeskirjaga määratud korras üle. 25. Territooriumide haldajad, kinnisvarahalduse ja -hoolduse ettevõtted ja juriidilisest isikust jäätmevaldajad on kohustatud teavitama elanikke ja nende ettevõtete töötajaid vallas toimivast jäätmehooldussüsteemist ning käesoleva eeskirja nõuetest. V. JÄÄTMETE KOGUMINE 26. Jäätmete kogumise, taaskasutamise või lõpliku kõrvaldamise korraldab jäätmevaldaja, välja arvatud korraldatud olmejäätmeveo korral. 27. Jäätmemahutid peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 meetri kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti. 28. Kinnistul või krundil tekkivad jäätmed, mida ei saa kohapeal taaskasutada, tuleb paigutada selleks ettenähtud mahutitesse. Kui jäätmeid ei ole võimalik nende mahu või kaalu tõttu paigutada mahutisse (vana mööbel, jalgrattad, televiisorid, raadiod, WC-potid, vannid, kraanikausid, pliidid, külmkapid, pesumasinad jne), võib need paigutada mahutite lähedusse, korraldada nende äraveo võimalikult kiiresti. 29. Mahutid võivad olla jäätmete valdaja või territooriumi haldaja omandis või renditud jäätmekäitlusettevõttelt. 30. Mahutid tuleb regulaarselt puhastada. Mahutite korrashoiu ja puhtuse eest vastutab nende omanik või rentnik, kui jäätmekäitlusleping ei sätesta teisiti. 31. Olmejäätmete mahutisse ei või panna: 31.1. tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid; 31.2. vedelaid jäätmeid; 31.3. ohtlikke jäätmeid; 31.4. käimlajäätmeid; 31.5. kogumiskaevude setteid; 31.6. erikäitlust vajavaid jäätmeid; 31.7. aineid ja esemeid, mis võivad ohustada jäätmemahutite hooldajat või jäätmekäitlejat; 31.8. aineid ja esemeid, mis oma kaalu, mõõtmete või kuju tõttu või muul põhjusel võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist. 32. Liiva, tuhka ja pühkmeid võib paigutada mahutitesse ja vedada prügilasse, kui need vastavad jäätmekäitlusettevõtte kehtestatud tingimustele ja kui tuhk on jahtunud (temperatuur alla 30 °C). Kuuma (üle 30 °C) tuhka võib paigutada mittepõlevast materjalist kaanega suletavasse eraldi mahutisse. 33. Olmejäätmed ning muud kergestiriknevad ja halvastilõhnavad jäätmed tuleb paigutada mahutitesse paberi- või kilekottidesse pakitult ning selliselt, et need ei levitaks haisu, ei põhjustaks ohtu inimestele ega määriks mahuteid. 34. Taaskasutatavad jäätmed (nagu klaas, metall, plast, paber), mida saab panna selleks ettenähtud mahutitesse või anda ära kogumispunkti, tuleb koguda eraldi. 35. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi. 36. Mahutid ohtlike jäätmete kogumiseks peavad olema kindlalt suletavad ja valvatavad. Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavates mahutites, mis välistab nende sattumise maapinnale või kanalisatsiooni. 37. Koduses majapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed, nagu kasutuskõlbmatuks muutunud patareid, akumulaatorid, õlid, õlifiltrid, ravimid, värvid, lakid ja lahustid ning elavhõbedalambid ja -kraadiklaasid, tuleb viia ohtlike jäätmete avalikku kogumispunkti. Avalikud kogumispunktid on bensiinitanklate juures või avalikes kohtades paiknevad erikonteinerid, patareide kogumiskastid või kogumisreidide vastuvõtukohad. Avalikes kogumispunktides võetakse ohtlikke jäätmeid vastu ainult elanikelt. 38. Orava Vallavalitsus paigaldab ohtlike jäätmete erikonteineri ohtlike jäätmete vastuvõtmiseks elanikelt. 39. Vähemalt kord aastas korraldab Orava Vallavalitsus ohtlike ja suuregabariidiliste jäätmete kogumisreidi, teatades selle toimumise aja eelnevalt. 40. Ettevõtjad peavad oma ohtlikud jäätmed üle andma riikliku käitlussüsteemi Tartu Ohtlike Jäätmete Kogumiskeskusele või mõnele teisele jäätmeluba ja ohtlike jäätmete litsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele. 41. Ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete vastuvõtmiseni jäätmekäitlusettevõtte poolt. 42. Ettevõtja, kellel tekib ohtlikke jäätmeid, on kohustatud andma järelevalveametnikule informatsiooni ohtlike jäätmete hoidmise ja käitlemise kohta ning esitama kord aastas Põlvamaa Keskkonnateenistusele aruande oma jäätmealase tegevuse kohta keskkonnaministri kehtestatud korras. VI. JÄÄTMETE VEDU 43. Jäätmeveo korraldab jäätmevaldaja, v.a olmejäätmete korraldatud vedu jäätmekäitluskohtadesse. 44. Jäätmete mahuteid peab tühjendama sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumise, haisu ja kahjurite tekke ning ümbruskonna reostuse, kuid üldjuhul mitte harvemini, kui üks kord ühe kuu jooksul. Juhul, kui on korraldatud oma biolagunevate jäätmete kompostimine vastavalt eeskirja punktidele 59–62 ning mahutitesse ei panda toidujäätmeid, on mahuteid lubatud tühjendada sagedusega, mis väldib nende ületäitumise, haisu ja kahjurite tekke ning ümbruskonna reostuse. 45. Jäätmed tuleb vedada jäätmeloas märgitud jäätmekäitluskohta. Kui territooriumi haldaja veab ise oma jäätmeid, tuleb need üle anda Orava Vallavalitsuse määratud jäätmekäitluskohta. 46. Jäätmete vedu elurajoonidest ei tohi häirida öörahu. 47. Jäätmed, mille säilitamine kinnistul või krundil kujutab endast vahetut ohtu inimeste tervisele, tuleb ära vedada kohe. 48. Kui kinnistul või krundil tekkinud jäätmeid ei saa nende kuju või muude omaduste tõttu vedada koos teiste jäätmetega, korraldab nende veo käitluskohta jäätmete valdaja, kinnisvarahalduse või -hoolduse ettevõte või territooriumi haldaja vastavalt eeskirja nõuetele. 49. Jäätmeid peab vedama kinnises veovahendis, pakitult või muul asjakohasel viisil, mis hoiab ära jäätmete sattumise keskkonda veo, sealhulgas laadimise käigus. 50. Korraldatud olmejäätmeveo korraldab Orava Vallavalitsus. 51. Olmejäätmete valdaja on kohustatud liituma korraldatud olmejäätmeveoga, sõlmides sellekohase lepingu jäätmeluba omava veoettevõtjaga või Orava Vallavalitsuse määratud korras. 52. Korraldatud olmejäätmeveo piirkond on Orava Vallavalitsuse territoorium. Korraldatud olmejäätmeveoga liitumisest võib vabastada põhjendatud kirjaku taotluse alusel Orava Vallavalitsuse otsusega. VII. JÄÄTMETE KÕRVALDAMINE 53. Orava vallas ei ole prügilat. Orava vallas tekkinud taaskasutamiseks mittesobivad tavajäätmed kõrvaldatakse Põlva maakonna tugiprügilates. Põlva maakonna tugiprügilad on Adiste, Laguja ja Aardlapalu prügila. 54. Nõo valda rajatava Kagu-Eesti regionaalprügiala valmimisel tuleb Orava vallas tekkinud taaskasutamiseks mittesobivad tavajäätmed ladestada Kagu-Eesti regionaalprügilas. 55. Jäätmete kõrvaldamine kinnistutel väljaspool prügilat on keelatud. VIII. JÄÄTMETE KOMPOSTIMINE 56. Väikeelamutes tekkivad biolagunevad jäätmed tuleb kompostida kohapeal oma kinnistu piirides. Mujal on biolagunevate jäätmete kompostimine lubatud Orava vallavalitsuse loal. 57. Elamumaa sihtotstarbega kinnistutel (korteriühistutes, ridaelamutes, korterelamutes jne) tuleb biolagunevaid jäätmeid kompostida kohapeal või koguda eraldi alates 1. maist 2004. a, kui kinnistul on vähemalt 10 korterit. 58. Kompostitavat materjali peab paigutama, ladustama ja käitlema kahjuritele ligipääsmatult ning tervisele ja ümbruskonnale kahjutult. 59. Toidujäätmeid võib kohapeal kompostida selleks ettenähtud, kahjurite eest kaitstud kompostimisnõudes. Keelatud on kompostida jäätmeid, mis kahjustavad komposti või muudavad selle kasutamiskõlbmatuks. Aia- ja pargijäätmeid võib kompostida ka aunades. 60. Kompostimisnõud ja -aunad peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 m kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti. 61. Heitvete kogumis- ja settekaevude setteid ning käimlajäätmeid ei tohi kasutada komposti valmistamiseks ega laotada territooriumile. 62. Valla haljasaladel tekkivad aia- ja pargijäätmed (taimed, rohi, lehed, oksad jne) tuleb kompostida selleks rajatavatel kompostimisväljakutel või selleks ettenähtud jäätmekäitlusettevõtetes. IX. JÄÄTMEKÄITLUSE TEHNILISED NÕUDED 63. Jäätmemahutid peavad olema korras. Need peavad olema terved, kuuma veega pestavad (v.a jäätmekotid) ning ei tohi põhjustada terviseohtu ega keskkonnareostust. 64. Olmejäätmete kogumiseks võib mahutitena kasutada: 64.1. kuni 150-liitriseid jäätmekotte, mis on paigutatud kaetud alustele nii, et jäätmekotid oleksid kaitstud sademete või muul viisil niiskumise ning loomade ligipääsu eest. Jäätmekotid peavad olema valmistatud niiskuskindlast paberist või plastikust; 64.2. käsitsi teisaldatavaid, põhiliselt 120, 240, 360, 600 või 800 liitriseid kaanega ning haaratavaid astjaid, mida on võimalik tõstemehhanismiga või käsitsi tühjendada prügi kokkupressivatesse jäätmeautodesse; 64.3. kaanega varustatud konteinereid, mida on võimalik mehhaanilisel teel tühjendada prügi kokkupressivatesse jäätmeautodesse või toimetada käitluskohta; 64.4. kompaktoreid. 64.5. Kinnistutel võib kasutada ka teistsuguseid mahuteid, mis ei põhjusta ohtu keskkonnale ning vastavad käesoleva eeskirja nõuetele. 65. Erinevate jäätmeliikide kogumiseks on soovitatav kasutada erinevat värvi jäätmemahuteid või kui jäätmemahuti värv ei vasta mingil põhjusel kogutavale jäätmeliigile, peab selle kaanele ja esiküljele nähtavalt kirjutama kogutava jäätmeliigi nimetuse: hall – segaolmejäätmed; roheline – taaskasutatavad jäätmed; punane – ohtlikud jäätmed; pruun – biolagunevad jäätmed. 66. Jäätmeid tohib paigutada: 66.1. jäätmekottidesse mitte üle 15 kg; 66.2. 120–800-liitristesse astjatesse vastavalt jäätmeveolepingule. 67. Mahutid, mis ei ole käsitsi teisaldatavad, tuleb paigutada selliselt, et neid võiks tühjendada prügiveoautosse vahetult paiknemiskohast. 68. Käsitsi teisaldatavad mahutid tuleb paigutada selliselt, et prügiveoauto pääseks takistamatult vähemalt 10 m kaugusele mahutist. 69. Väljas paiknevad jäätmekotid peavad asetsema tasasel, tugeval ning maapinnast kõrgemal alusel. Astjad ja konteinerid peavad asetsema tasasel, horisontaalsel ning vastupidaval alusel. Vajaduse korral tuleb mahutid varjata näiteks aia või hekiga. Koht, kus mahutid paiknevad, peab olema küllaldaselt valgustatud. 70. Mahutid on soovitatav võimaluse korral paigutada vastavatesse jäätmemajadesse, katusealustesse või aedikutesse, tõkestamata vaba juurdepääsu mahutitele lukustatud ukse, künnise, trepiastmete või muude takistustega. Kui jäätmemaja või katusealune tahetakse lukustada, tuleb kindlustada prügivedajatele vaba sissepääs vastavalt jäätmekäitluslepingule. Jäätmemaja või katusealust ei tohi kasutada muuks otstarbeks. 71. Juurdesõiduteed mahutitele peavad olema piisava kandevõimega ja tasased. Need peavad võimaldama mahutite hõlpsat teisaldamist käsitsi. Juurdesõiduteed ei tohi olla libedad, nende kalle ei tohi ületada 1:10. X. EHITUS- JA LAMMUTUSJÄÄTMETE KÄITLEMISE ERINÕUDED 72. Ehitusjäätmete hulka kuuluvad puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed, sealhulgas need, mis sisaldavad asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid ning väljaveetav pinnas, mis tekivad ehitamisel ja remontimisel (edaspidi ehitamisel) ning mida ehitusobjektil tööde tegemiseks ei kasutata. 73. Kui ehitamise käigus tekib jäätmeid üle 20 m 3, peab ehitusprojektile olema lisatud jäätmekava. Ehitise vastuvõtmiseks esitatavatele dokumentidele tuleb kohustuslikult lisada dokumendid jäätmete nõuetekohase käitlemise kohta. 74. Jäätmekava on jäätmekäitlust kirjeldav dokument, kus näidatakse ära: 74.1. jäätmete hinnanguline kogus ja liigitus vastavalt kehtivale jäätmeloendile; 74.2. pinnasetööde mahtude bilanss; 74.3. ehitusplatsil jäätmete valikkogumisel kasutatavate konteinerite tüübid ja asukohad; 74.4. jäätmete edasine suunamine. 75. Ehitusjäätmete käitlemise eest vastavalt käesoleva eeskirja nõuetele vastutab jäätmevaldaja. Ehitusjäätmete valdaja on ehitise omanik, kui tema ja ehitusettevõtja või kinnisvaraarendaja vaheline leping ei näe ette teisiti või muu isik, kelle valduses on jäätmed. 76. Ehitise omanik on ehitise kui vallasasja omanik, kinnistu omanik, hoonestusõiguse või mõne muu piiratud asjaõiguse alusel kinnistu kasutaja või isik, kellele on välja antud ehitusluba. 77. Ehitusettevõtja on tegevusluba omav ehitustööde tegija või väikeelamu, taluhoonete, suvila, aiamaja, kasvuhoone ja kuni kahe sõiduautokohaga garaaži omanikust ehitaja. 78. Ehitusjäätmete valdajad on oma tegevuses kohustatud: 78.1. rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi ehitusjäätmete liikide kaupa kogumiseks tekkekohas; 78.2. korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale isikule. Ohtlike ehitusjäätmete puhul on täiendavalt nõutav ohtlike jäätmete käitluslitsentsi olemasolu; 78.3. rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Muude taas kasutusvõimaluste puudumisel võib põlevaid jäätmeid kasutada energia tootmisel. Põlevate jäätmete (välja arvatud immutamata puit) kasutamine energia tootmisel tuleb eelnevalt kooskõlastada Põlvamaa Keskkonnateenistusega; 78.4. tagama, et kinnistul või krundil oleksid eraldi märgistatud konteinerid olmejäätmete ja ohtlike jäätmete kogumiseks; 78.5. teavitama oma töötajaid vallas kehtivast jäätmehoolduse korrast ning käesoleva eeskirja nõuetest. 79. Ehitusjäätmed tuleb sorteerida liikidesse nende tekkekohal. Sorteeritavate liikide arv lähtub jäätmete taas kasutusvõimalustest. 80. Juhul, kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus jäätmete sorteerimiseks või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, võib jäätmed sorteerimiseks üle anda vastavale jäätmekäitlusettevõttele, kes teeb selle töö teenustööna. 81. Liikidesse sorteeritud jäätmed tuleb koguda eraldi konteineritesse, taaskasutada või anda taaskasutamiseks üle vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Mineraalsed ehitusjäätmed, mida ei saa materjalina taaskasutada, kõrvaldatakse prügilas või vastavalt eeskirja punktile 84. 82. Taaskasutatavad mineraalsed ehitusjäätmed tuleb koguda liikide kaupa eraldi konteineritesse või selleks eraldatud territooriumile ja anda taaskasutamiseks üle jäätmekäitlusettevõttele. 83. Mahukad ehitusjäätmed (vannid, pliidid, raudbetoon- ja betoondetailid, palgid, metall- ja puittalad jne), mida oma kaalu või mahu tõttu pole võimalik paigutada konteinerisse ja mida ei anta kohe üle jäätmekäitlusettevõttele, paigutatakse krundi piires selleks eraldatud territooriumile nende hilisemaks transportimiseks jäätmekäitluskohta. 84. Saastumata pinnase ja sorteerimisel ülejäänud mineraalsete püsijäätmete segu kõrvaldamine väljaspool ametlikke ladestuspaiku nende taaskasutamise eesmärgil, sealhulgas territooriumi planeerimiseks, on lubatud ainult territooriumi haldaja ja Orava Vallavalitsusega kooskõlastatult. Saastumata pinnast või sorteerimisel ülejäänud mineraalsete püsijäätmete segu võib kinnistu valdaja kasutada oma kinnistu heakorrastamiseks kooskõlastatult Orava Vallavalitsusega. 85. Eelsorteeritud ehituskivid ja tellised tuleb kas taaskasutada ehituskividena ja tellistena või anda purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks üle vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Tõrva sisaldavat asfalti tuleb käidelda ohtliku ehitusjäätmena. 86. Kasvupinnas tuleb koorida eraldi ja kasutada samal ehitusel haljastamiseks. Ülejääva kasvupinnase kasutamine tuleb kooskõlastada Orava Vallavalitsusega. XI. VASTUTUS 87. Eeskirjade mittetäitmisel või mittekohasel täitmisel võetakse süüdlased tsiviil-, haldus- või kriminaalvastutusele seaduses ettenähtud korras. 88. Kui füüsiline isik, tegutsedes juriidilise isiku nimel või huvides, rikub käesoleva eeskirja nõudeid, võib selle rikkumise asjas kohaldada karistust füüsilisele ja juriidilisele isikule samaaegselt selleks ettenähtud sanktsiooni piires. 89. Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmed kõrvaldab ja nendest põhjustatud keskkonnareostuse likvideerimise korraldab jäätmete ebaseaduslikult keskkonda viija (edaspidi reostuse tekitaja) oma kulul keskkonnajärelevalve asutuse ettekirjutuse alusel. 90. Reostuse tekitaja hüvitab reostusega põhjustatud kahju täies ulatuses. 91. Kui reostuse tekitaja ei täida punktis 89 toodud kohustust, korraldab reostuse likvideerimise reostuse tekitaja kulul reostatud kinnisasja omanik. 92. Kui reostuse tekitajat pole võimalik kindlaks teha, korraldab reostatud kinnisasja omanik reostuse likvideerimise oma kulul vastavalt keskkonnajärelevalve asutuse ettekirjutusele. 93. Kui reostatud kinnisasja omanik ei täida eeskirja punktis 91 toodud kohustust, korraldab reostuse likvideerimise reostatud kinnisasja omaniku kulul Orava Vallavalitsus asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.