Türi Vallavolikogu — Türi valla arengukava vastuvõtmine — KO, 24, 212

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 7 ja § 37, Türi valla põhimääruse (vastu võetud Türi Vallavolikogu 24. aprilli 2003. a määrusega nr 10 ja muudetud Türi Vallavolikogu 30. oktoobri 2003. a määrusega nr 18) punktid 3.1 ja 3.2 ning läbi arutanud esitatud arengukava projekti, Türi Vallavolikogu määrab: 1. Võtta vastu Türi valla arengukava aastateks 2003 kuni 2006. 2. Määrus jõustub 27. detsembril 2003. a. 3. Määrus avaldatakse elektroonilises Riigi Teatajas ja Türi Rahvalehes. Volikogu esimees Toomas ŠADEIKO Vastu võetud Türi Vallavolikogu 18. detsembri 2003. a määrusega nr 22 TÜRI VALLA ARENGUKAVA 1. Arengukava koostamise eesmärgid, ülesehitus, koostamine 1. Türi valla arengukava aastateks 2003 kuni 2006 on koostatud lähtuvalt järgmistest põhivajadustest ning seisukohtadest: Türi valla senikehtinud arengukava (kinnitatud 1999. a, korrigeeritud 2000. a, 2001. a ja 2002. a) koostamisest on nii Eesti kui ka Türi valla majanduslik, sotsiaalne ja poliitiline areng olnud selline, et on tekkinud reaalne vajadus uue arengukava järele. 2. Käesoleva arengukava koostamisega paralleelselt toimub Lõuna-Järvamaa (Türi linna, Türi, Oisu ja Kabala valla ühise arengukava koostamine). Türi valla arengukava aastateks 2003 kuni 2006 eesmärgiks selles kontekstis on olla vahearengukava kuni piirkonna ühisarengukava valmimiseni ning toimima hakkamiseni, samuti Türi valla huvide paremaks väljatoomiseks ja kaitsmiseks ühises arengukavas. 3. Üha suurenev sotsiaal-majanduslik läbipõimumine ning laienev koostöö Lõuna-Järva regioonis ning Eesti ja Euroopa üldised suundumused, samuti Eesti astumine Euroopa Liidu liikmeks koos sellest tulenevate võimalustega muudab üha otstarbekamaks ja kasulikumaks omavalitsuste liitumise Lõuna-Järvamaal. Arengukava üks eesmärk on samuti eri eluvaldkondade struktuuride ühtlustamise ja ühildamisega ette valmistada ja teostada omavalitsuste liitumine 2005. a kohalike omavalitsuste volikogude valimiste ajal. Türi Vallavolikogu 30. augusti 2001. a otsusega nr 28 ja käesoleva arengukava vastuvõtmisega toetab seda suunda ka Türi Vallavolikogu. Vallakodanike eelistuste selgitamiseks omavalitsuste ühinemise küsimuses korraldatakse 2004. a jooksul rahvaküsitlus. 4. Eesti astumisega Euroopa Liitu avanevad Eesti jaoks paljud uued võimalused, sh Euroopa Liidu struktuurifondid. Nende võimaluste ärakasutamiseks peab arengukava looma sideme Türi valla ning Eesti Riikliku Arengukava (RAK) ja Euroopa Liidu struktuurifondide võimaluste vahel, kasutades ära vastloodud Järvamaa Arenduskeskuse (JAK) organisatsioonilisi võimalusi. 5. Arengukava koostatakse vallavolikogu ja vallavalitsuse oma jõududega, kaasates töösse võimalikult palju vallaelanikke ning eri huvigruppide esindajaid. Arengukava püütakse teha väikese mahuga, kuid sisutihe konkreetne vahearengukava kuni Lõuna-Järva ühise arengukava valmimiseni ja toimima hakkamisena. Põhjalikumalt käsitletakse vallaelanike igapäevaelu puudutavaid probleeme ning RAK meetmetega kaetud eluvaldkondi. Arengukava toimimise ajal lähtutakse kahest etapist: lähim 3 aastat ja kaugem perspektiiv 10 kuni 15 aastat. 2. Valla kujunemine, asend, territoorium, haldusjaotus Türi valla kujunemine algas 19. sajandi keskpaiku Laupa, Alliku, Kirna, Särevere, Lokuta, Tori ja Kolu mõisa baasil. Alates 1886. aastast jagunes praegune Türi vald Särevere, Alliku ja Kirna valla vahel. 1938. aasta valdade reformiga liideti Särevere vallaga Alliku vald ja suur osa Kirna vallast, mille tulemusena loodi Särevere vald. 1940. aastal likvideeriti Särevere Vallavalitsus kui kohaliku omavalitsuse organ ja loodi Särevere Valla Täitevkomitee. Saksa okupatsiooni ajal vallavalitsus taastati, pärast Eesti taasokupeerimist Nõukogude Armee poolt vald likvideeriti. 1945. aastal moodustati praeguse Türi valla territooriumil neli külanõukogu: Türi, Kirna, Laupa ja Kolu. 1954. aastal liideti Türi külanõukoguga Kolu, Kirna ja Piiumetsa külanõukogu. 1955. aastal eraldati Türi külanõukogust Piiumetsa piirkond, mis liideti Väätsa külanõukoguga. 30. jaanuaril 1987. a kinnitas Eesti NSV Ülemnõukogu Türi valla praegused piirid. Vald asub geograafiliselt Kesk-Eestis, Pärnu jõe ülemjooksul, haldusjaotuslikult Järva maakonna lõunaosas, maakonnakeskusest Paidest edelas, piirnedes samal ajal väikesel lõigul Paide linnaga ja ümbritsedes Türi linna kogu ulatuses. Veel on meie naabriteks idas Oisu ja Paide vald, lõunas Kabala vald, edelas Pärnu maakonna Vändra vald, läänes Rapla maakonna Käru vald ja põhjas Väätsa vald. Türi valla territoorium on 261,3 km2. See jaguneb Särevere alevikuks ja Vilita, Põikva, Jändja, Laupa, Karjaküla, Kolu, Änari, Lokuta, Pala, Kirna, Poaka, Tori ja Türi-Alliku külaks. Haldusjaotusega on seotud tegelikult väljakujunenud eri taseme sotsiaal-majanduslikud koostööpiirkonnad. Koostööpiirkonnad küla tasemel haaravad eelkõige seltsielu, osades külades ka vastavalt olemasolule koostööd vallaasutuse (raamatukogu, kool, lasteaed) ümber. Järgmise taseme koostööpiirkond on Türi vald. See on kahjuks veidi ebamäärane ning hajuv, mis on tingitud valla ajaloolisest kujunemisest kahest eri kogukonnast Kirna kolhoosist ja Türi NST-st, suhtelisest hajaasustusest ning Türi linna suurest mõjust. Kõige konkreetsem ja tegelikult toimivam, kuid administratiivselt määratlemata koostööpiirkond on Türi vald koos Türi linnaga (haridus, kaubandus, logistiline sõlm, läbipõimunud kultuur ja sport jne). Selles valdkonnas võtab Türi vald edasise tegevuse planeerimisel aluseks järgmised põhisuunad: 1. Lähtuvalt Lõuna-Järvamaa, Eesti Vabariigi ja Euroopa sotsiaal-majanduslikust arengust ning edasistest arengusuundadest on Türi valla (ka naaberomavalitsuste) piirid senisel kujul saanud mõningaseks takistuseks kogu Lõuna-Järva ühtseks ja terviklikuks arenguks. Pidada otstarbekaks Lõuna-Järva omavalitsuste (eelkõige Türi linna ja valla) liitumist üheks omavalitsuseks. Ühinemise ettevalmistamisel lähtuda koostatavast Lõuna-Järvamaa ühisest arengukavast. 2. Korrastada valla hajaasustusega alade aadressisüsteem ja külade lahknemisjooned. Eelistada kinnistute nimedepõhist aadressisüsteemi. 3. Loodusressursid, nende kasutamine Loodusressurssidest riikliku tähtsusega maavarade maardlaid Türi valla territooriumil ei ole. Aktiivselt kasutatavad loodusressursid on kruus, liiv ja turvas. Kohaliku tähtsusega maardlad on: 1. Lokuta turbaraba aktiivse tarbevaruga 102 tuhat t. Sellest kaevandatavat varu 74 tuhat t ja seda kasutab AS PRELVEX; 2. Liivamäe liivakarjääri kaevandamisluba lõpeb 2004. a ja seega lõpevad ka praegu kinnitatud kaevandamisvarud. Tegelikud mahud selguvad uuringute käigus, kui neid tehakse. Varude kaevandaja on Harju teedevalitsus; 3. Änari maa-ainese (kruusa) karjäär varuga 256 000 tuhat m3, millest kaevandatav kogus on 220 000 tuhat m3. Varude kaevandaja OÜ Mateko; 4. Kihli maa-ainese (kruusa ja liiva) karjäär. Varude kaevandaja OÜ Mateko; 5. Kõltsi maa-ainese (kruusa) karjäär. Varude kaevandaja Harju teedevalitsus; 6. Toravere maa-ainese (kruusa) karjääri laiendus kaevandatava varuga 26 000 tuhat m3. Varude kaevandaja Turgel Grupp; 7. Karjaküla kruusavarud. Seni kaevandatud karjäärid on rekultiveeritud ning uute varude kaevandamist ei ole algatatud; 8. kasutuseta on seisnud Türi-Telliskivi savivarud, mitmed turbarabad ja paekivivarud Türi-Allikul, Kolus ning Pala küla piirkonnas. Seni ei ole peetud nende kaevandamist majanduslikult otstarbekaks ning need toimivad reservvarudena tuleviku jaoks. Türi voorestikku kuulub arvukalt künniseid ja seljakuid suhtelise kõrgusega 15–20 m. Voorte aluskorra moodustavad helehallid ja kollakashallid kihitatud dolomiidid ja lubjakivid, mis paljanduvad Türi-Alliku ja Pala-Saare paemurrus. Voortevahelistel tasandikel esinevad jääpaisjärvede akumulatsioonitasandikud ja voorestiku äärealadel sootasandikud. Üle poole muldadest on rasked liiv-savimullad, haritava maa looduslik viljakus on keskmiselt 44 hindepunkti, see on 12% võrra madalam Järvamaa keskmisest. Tüüpiline on öökülmade sage ja kauaaegne esinemine kevadel ja suvel. Tegevussuunad: 1. Mõõdukalt toetada seniseid maavarade kaevandamisi ja uute karjääride avamist. 2. Kaevandamisega seotud tegevuste osas jälgida tegevuste keskkonnasäästlikkust, minimaalset kahju loodusele ning suletavate karjääride (nende osade) rekultiveerimist. 3. Pärnu jõe ja selle lisajõgede ning teiste valla territooriumil asuvate veekogude puhastamine, tammide korrastamine, tagamaks vajalikud tingimused veeturismiks ning puhkuseks. 4. RAHVASTIK/HALDUSJAOTUS 1. septembri seisuga 2003. a elas Türi vallas 2662 inimest, neist 1343 naist ja 1319 meest. Asulate viisi jagunes elanikkond järgmiselt: Asula 01.01.1998 01.01.1999 01.01.2000 07.10.2002 20.09.2003 1 Särevere alevik 828 842 858 865 849 2 Türi-Alliku küla 520 522 523 544 544 3 Laupa küla 234 230 233 232 225 4 Kirna küla 203 195 197 178 175 5 Põikva küla 154 156 153 144 147 6 Kolu küla 153 143 143 137 131 7 Änari küla 112 116 116 116 117 8 Lokuta küla 112 112 120 116 108 9 Pala küla 93 89 90 86 77 10 Jändja küla 80 81 77 59 54 11 Karjaküla 72 73 73 75 77 12 Poaka küla 54 66 71 87 95 13 Vilita küla 38 35 36 30 27 14 Tori küla 38 41 37 37 33 15 Näsuvere küla 0 0 0 0 1 KOV täpsusega 0 0 0 0 2 KOKKU 2691 2701 2727 2706 2662 Kõige tihedamini asustatud punktid on Särevere alevik ja Türi-Alliku küla. Vallas tervikuna on rahvastiku arv püsinud üldiselt stabiilne. Kasvavad piirkonnad on Särevere, Türi-Alliku. Suvilate ümberehitamine ühepereelamuteks on tekitanud Poaka küla hüppelise kasvu. Elanike arvu kahanemist on näha Laupal, Kirnas, Põikval, Kolus, Palal, Jändjal, Vilital, Toril. Laste sündivus on alljärgnev: Aasta 1983 1984 1985 1986 1987 1988 1989 1990 1991 1992 1993 1994 1995 Sünde 44 26 38 39 37 41 50 45 42 35 33 26 26 Aasta 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 20.09.2003 Sünde 38 24 25 26 21 37 17 15 Surmasid 45 29 21 40 33 27 22 Sisseränne 109 101 104 80 Väljaränne 106 113 124 86 Ka laste sündivuse osas on näha viimastel aastatel vähenemist. Lisaks Eesti Vabariigi üldistele tendentsidele on see ilmselt tingitud noorte inimeste väljarändest (hariduse omandamine ning töö otsimine väljapool valda). Noored on tähelepanu hakanud rohkem pöörama hariduse omandamisele ja sellega on perekonna loomine ja laste sünnitamine lükatud mõnede aastate võrra edasi. Samuti tingib laste vähese sünni ka riigi perepoliitika ja elukoha soetamiseks võetavad laenud jne. Väljaränne on alates 2000-st aastast sisserännet ületanud keskmiselt 10%. Ilmselt tasub otsida põhjusi piirkonna töökohtade vähesusest ning piiratud iseloomust, samuti kõrg- ja kesk-erihariduse omandamise piiratud erialadest, veidi vähem kultuurilise ajaviite tagasihoidlikkusest. Rahvastikualase situatsiooni parandamiseks saab Türi vald lähtuda Eesti üldistest tendentsidest. Vallasiseselt loome inimestele meie võimalustest lähtuva maksimaalselt sobivad elutingimused: 1. Sünnitoetuste suurendamine, perede toetamine. 2. Normaalse füüsilise ja emotsionaalse elukeskkonna tagamine. 3. Tööhõivepiirkonna arendamine (ühtne kogu Türi-Paide piirkonna jaoks). 5. Infrastruktuur 5.1. Heakord, haljastus, objektide olemasolu looduskaitse all Valla hooldada olevate heakorraobjektide hooldus toimub alaliste ja ühekordsete tellimuste alusel spetsialiseeritud firmade poolt. Vallal endal vastavaid ettevõtteid ja töötajaid ei ole. Türi valla hooldada olevad haljasalad Asukoht Nr. Objekti nimetus Pindala, ha Türi-Alliku 1.1. Olmehoone territoorium 1 1.2. Laulupäeva kivi 0,01 1.3. Kaljaspooliku kivi 0,01 1.4. Pärnu jõe äärne park 3,1 1.5. Majade 2 ja 3 esine kolmnurk 0,6 Särevere 2.1. Balti keti kivi ümbrus 0,1 2.2. Vana Pärnu teeäär 1,5 2.3. Põllu ja Jõe tn haljasala 0,6 2.4. Jõe tn äär jõe pool 2,5 2.5. Õpetajate tn tiigi ümbrus 0,2 2.6. Põllu tn kruntide vahe 0,04 2.7. Sillaotsa tn muhupealne 0,09 2.8. Mäe 6 krunt 0,13 2.9. Jõe 15..19 tagune 0,2 Põikva 3. Liiviku kivi 0,01 Kirna 4. Kirna poe vastas teedevaheline kolmnurk 0,5 Laupa 5. Laupa mõisa park (mõlemal pool jõge) 6,4 Kokku 16,99 Kaitstavad loodusobjektid ja kultuurimälestised Nimetus Kaitse liik Asukoht Änari pärn Looduskaitsealune Änari küla Kirna mõisahoone pargiga Arhitektuuriline Kirna küla Kivikalme Arheoloogiline Poaka küla Raademetsa mänd Looduskaitsealune Pala küla J. Kaljaspooliku mälestuspaik Looduskaitsealune Pala küla Park endise Kaisma talu, Joh. Hiiobi sünnikoha juures Looduskaitsealune Lokuta Kolu mõisa peahoone pargiga Arhitektuuriline Kolu Kolu park Looduskaitsealune Kolu Ohvrikivi Arheoloogiline Karjaküla Overdamiskoht «Hiiemägi» Arheoloogiline Karjaküla Kiviaja esemete leiukoht II a.t e.m.a Arheoloogiline Jändja Külakalmistu Arheoloogiline Jändja Võistermäe rändrahn Looduskaitsealune Laupa Laupa park Looduskaitsealune Laupa Laupa mõisa peahoone Arhitektuuriline Laupa Särevere park Looduskaitsealune Särevere Särevere mõisa peahoone Arhitektuuriline Särevere Balti keti mälestuskivi Looduskaitsealune Särevere Eniste kuusk Looduskaitsealune Vilita Laskespordi MM võitja A. Liiviku mälestuspaik Looduskaitsealune Põikva Türi voorestiku maastikukaitseala Looduskaitsealune Türi ja Väätsa vald Valla hooldada olevate heakorraobjektide hooldus toimub alaliste ja ühekordsete tellimuste alusel spetsialiseeritud firmade poolt. Vallal endal vastavaid ettevõtteid ja töötajaid ei ole ning ei ole kavas ka nende loomist ning töölevõtmist. Heakorraalase olukorra parandamiseks Türi vallas 1. Täpsustada heakorratöödega seotud objektide omanik ja hooldaja ning valla poolt teostatavate tööde majanduslikult põhjendatud maht ja maksumus. 2. Töötada välja ja rakendada meetmed koostöös vastavate riiklike struktuuride ja ühiskondlike liikumistega valla heakorra üldiseks parandamiseks (heakorrakonkurss, mahukate tööde (majade värvimine, haljastuse, väikevormide jne rajamine ja hooldus) stimuleerimise ja toetamise süsteem). 3. Koostada Laupa pargi (nii kooli kui ülejõe osa) rekonstrueerimisprojekt ning käivitada tööd. 5.2. Soojamajandus Säreveres asuva Türi Tehnika- ja Maamajanduskooli katlamaja on turbaküttel ja lahendab kooli küttepiirkonna tarbijate vajadused. Endise Särevere Ülejõe katlamaja varustuspiirkond on üle läinud osades majades maja katlamajadele. Mitmetes elamutes on katlamajad trepikodade kaupa. Kasutatakse nii õli- kui ka puidukütet. Suurel osal korteritest kasutatakse individuaalset ahi-, kamina- ja elektrikütet. Probleem on enamuse korterelamute soovimatus küttealaseks ühistegevuseks ning praegu stiihiliselt välja kujunenud küttesüsteemid. Korterid, kus ei elata iga päev, on probleemiks õliküttel töötav Türi-Alliku katlamaja, mis kütab viit korterelamut. Kuna kütte hind on sealsete elanike jaoks ikkagi kõrge, on tendents jätkuvalt üleminek ahi- või kaminaküttele. Seda kiirendab omakorda tsentraalkütte tarbijate vähenemine. Munitsipaalobjektidest köetakse Türi-Alliku olmehoonet elektriga ning Laupa Põhikooli vedelküttekatlaga. Särevere sotsiaalmajas on igale korterile individuaalne ahiküte. Tegevussuunad: 1. Toetada tsentraalkütte säilimist Türi-Allikul ja Särevere kooli piirkonnas. 2. Koostada Türi-Alliku olmehoone ja Laupa Põhikooli keskkütte tehnilis-majanduslik analüüs ning vastavalt selle tulemustele viia nad üle odavama energiaallikaga küttele. 5.3. Vesivarustus-kanalisatsioon Vesivarustus- ja kanalisatsiooniteenust ühisveevärgi teeninduspiirkondades osutab OÜ Türi Vesi. Tarbijate poolt ühistu põhimõttel hallatavad majandusjoogivee pumbamajad mitme eramu või kortermaja peale on kasutusel Põikval, Laupal, Karjakülas, Kolus, Änaris, Türi-Allikul «Kelmikülas» ja Veskisilla juures (Raudava). Laupa mõisale (põhikool) on rajatud kaasaegne väikepuhasti, kuid joogivesi saadakse nõuetele mittevastast puurkaevust. Lokuta uuselamute rajooni, Türi-Alliku ja Särevere reovesi juhitakse Türi linna puhastile. On alustatud Türi-Alliku ja Särevere joogiveesüsteemide rekonstrueerimist (vee kvaliteedi parandamiseks paigaldati rauaeraldusfiltersüsteemid Türi-Alliku ja Särevere pumbamajadele) ning Kirna asula kanalisatsiooni rajamist. Kogu valda hõlmavad probleemid on joogivee suur rauasisaldus ning väikeasulate kanalisatsioonisüsteemide puudumine või nõuetele mittevastavus. Samuti on väiksemate süsteemide omanikud/kasutajad huvitatud eelkõige teenuse võimalikult madalast hinnast, mitte süsteemide arendamisest ning jätkusuutlikust arendamisest. Türi vallas asuvad järgmised ühiskasutuses olevad veesüsteemid Süsteem Tegelik tarbimine m³/a Tarbijaid ca Veesüsteemi omanik Veesüsteemi haldaja Reovee suubla Arendus- projektid Särevere, Tehnikumi 33 000 470 Eesti Vabariik Türi TMK Türi puhastus- seadmed Käivitatud Särevere, Ülejõe 15 000 600 Türi vald Türi Vesi OÜ Türi puhastus- seadmed Käivitatud Türi-Alliku 8 700 350 Türi vald Türi Vesi OÜ Türi puhastus- seadmed Käivitatud Änari 3 000 35 Türi vald Tarbijad (ühistu) Biotiik Kavandamisel I jrk Kirna 2 000 30 Türi vald Türi Vesi OÜ Biopuhasti Käivitatud Kolu 3 000 35 Tarbijate ühisomand Tarbijad (ühistu) Kogumis- kaevud Kavandamisel II jrk Veskisilla, Raudava 500 15 Tarbijate ühisomand Tarbijad (ühistu) Türi puhastus- seadmed Kavandamisel II jrk Kelmiküla, Villu Kald 600 25 Tarbijate ühisomand Tarbijad (ühistu) Türi puhastus- seadmed Kavandamisel II jrk Põikva 1 000 15 Tarbijate ühisomand Tarbijad (ühistu) Kogumis- kaevud Kavandamisel II jrk Laupa 3 500 100 Tarbijate ühisomand Tarbijad (ühistu) Biotiik Kavandamisel I jrk Sohlumäe 1 400 45 Tarbijate ühisomand Tarbijad (ühistu) Kogumis- kaevud Kavandamisel I jrk Simson 1 000 15 Simson Simson Kogumis- kaevud Kavandamisel II jrk Karjaküla 1 000 15 Tarbijate ühisomand Tarbijad (ühistu) Kogumis- kaevud Kavandamisel II jrk Vajalikud ülesanded ning tegevussuunad: 1. Türi valla eelarvevahendite arvel ning Euroopa Liidu struktuurifondide ja Eesti Vabariigi eri rahaallikate toel. 1.1. Töötada välja Türi valla vesivarustuse ja kanalisatsiooni arengukava. 1.2. Süsteemide arendamise pingerea koostamisel lähtuda kasusaajate hulgast ning tarbijate osalemisest (teenuse hinna kaudu) süsteemide haldamises ja arendamises. 1.3. Jätkata Särevere ning Türi-Alliku joogiveesüsteemide (pumbajaamad, torustikud) rekonstrueerimist. 1.4. Rajada Laupa Põhikoolile uus puurkaev-pumbajaam koos välisveevõrguga. 1.5. Pidada vajalikuks ja toetada Türi linna puhastusseadmete rekonstrueerimist. 1.6. Jätkata Kirna-Poaka asula vesivarustuse ja kanalisatsiooni rekonstrueerimist ning uute piirkondade varustamist tsentraalse vesivarustuse-kanalisatsiooniga. 1.7. Alustada väikeasulate (Laupa, Änari, Kolu, Põikva, Sohlumäe, Pala, Karjaküla, Kelmiküla, Türi-Alliku Suvi-tüüpi elamud jne) vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimist, sh joogivee puhastussüsteemide paigaldamist, reovee puhastusseadmete ehitust ning torustike rekonstrueerimist. 1.8. Selgitada välja Lokuta küla kanalisatsioonitrasside pikendamise võimalus küla vanema tiheasustatud osani ning otstarbekuse ja võimaluse korral ühendada see tsentraalsesse kanalisatsioonivõrku. 5.4. Jäätmemajandus Türi vallas ei asu prügilaid. Pakamäe prügila on suletud ja konserveeritud. Prügiveoga tegelevad piirkonnas OÜ ELKO ja AS RESK, ladustades jäätmed Väätsa prügilasse. Jäätmete veo tellib ja tasustab prügi tekitaja (ettevõte, kinnistu valdaja jne). Vald korraldab prügiveo avalikest kohtadest ning sorteeritud taaskasutamisele minevate ning ohtlike jäätmete käitlemise. Avalikult kasutatavad konteinerid sorteeritud prügi jaoks on paigaldatud Säreveres ja Türi-Allikul. Seal asuvad vanapaberi ja -papi konteinerid ning klaas-, plast- ja plekktaara konteinerid. Taarakonteinerid on paigaldamisel veel Laupale. Ohtlike jäätmete äraandmine on tagatud Väätsa prügilas. Türi vald on üks AS Väätsa Prügila omanikke. Jäätmemajanduse alased tegevussuunad: 1. Türi valla eelarvevahendite arvel ning Euroopa Liidu struktuurifondide ning Eesti Vabariigi eri rahaallikate toel. 1.1. Stimuleerida ning suurendada üleminekut sorteeritud prügi üleandmisele. 1.2. Paigaldada sorteeritud taaskasutatavate jäätmete konteinerid Laupa elamute juurde, Lokuta eramute rajooni, Kirna kaupluse ja Änari elamute juurde, Põikva endise kaupluse juurde ning Kolu elamute juurde. 1.3. Liituda Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskuse ja Türi linna rajatava jäätmejaama tegevusega. 5.5. Telefon, internet Telefoniteenuse pakkujad on vabaturu tingimustes tegutsevad äriettevõtted. Esindatud on kõik mobiiltelefoni võrkude pakkujad ja vald on leviga kaetud. AS-i Eesti Telefon interneti püsiühendused (ADSL) on võimalikud Säreveres, Türi-Allikul ja Poaka elamute piirkonnas. Mujale soostub Eesti Telefon ühendusi pakkuma kriitilise massi liitujate olemasolu korral mõistlikul kaugusel olemasolevast telefonijaamast. Avalikud internetipunktid on valla raamatukogudes Türi-Allikul, Laupal ning Türi Tehnika- ja Maamajanduskooli raamatukogus Säreveres. Käsil on valla katmine raadiointerneti levialaga. Telefoni- ja internetivaldkonnas Türi vallal: 1. Jätkata alustatud projekti kogu Türi valla territooriumi katmiseks internetivõrguga. 2. Seada sisse täiendavad internetipunktid Änari ja Kolu raamatukogusse, täiustada olemasolevate taset ning tööd. 5.6. Teed, sillad Teederegistri andmete põhjal on Türi vallas 257,9 km mitteriigiteid. Sellest 92,1 km on valla teid ja 165,8 km era- ja muid teid. Riigiteid on ligikaudu 87,5 km. Tolmuvaba kattega teid on kokku 43,8 km, sellest 9,3 km valla teid ja tänavaid. Paljude teede omandiküsimus on eelkõige maareformist tingituna ebaselge, st üldkasutatavate teede alust maad on mõõdetud erastatud ja tagastatud maade koosseisu. Tee sisuline kuuluvus ja tee aluse maa kuuluvus on vajalik viia kooskõlla. Teede keskmist seisukorda saab veel hinnata rahuldavaks, kuid see halveneb. Valdav probleem on vähene teepinnakate, mis ei võimalda normaalset tee greiderdamist. Samuti tee vajumist, mistõttu tee on «künas» ja vee äravool pinnakattelt ei ole võimalik. Teede hooldus toimub vastavalt konkursside tulemuste põhjal sõlmitud lepingutele. Sildu on Türi valla territooriumil kokku 23, sellest riigi omandis 12 ja valla omandis 11. Sildade seisukord on hea. Probleemsed on Kõltsi sillad. Teede remont toimub vastavalt teehoolduskavale, mis on koostatud kolmeks aastaks ette. Türi valla teehoolduskava Objekti nimetus, aadress, andmed tee pikkuse, katte ja pindala kohta Kohalikust eelarvest Riigieelarvest Muud vahendid 2003 2004 2005 2003 2004 2005 2006 2003 2004 2005 1. Teede ehitus ja rekonstrueerimine, kokku 958 950 0 0 0 195 000 401 480 330 470 0 0 0 0 sellest objektid: Tehtud Kaare tänava kahekordne pindamine 75 000 75 000 Veskisilla tee kahekordne pindamine majade eest 113 280 113 280 Alliku elamute tee nr 50 osaline kahekordne pindamine 70 000 70 000 Tebeniidu silla kõrval tee süvendamine 50 000 50 000 Tegemata Põikva külavahe kahekordse pindamise osalus 63 720 63 720 Änari külavahe kahekordse pindamise osalus 42 480 42 480 Jüri tee tee nr 399 1/2 osa rek. 100 000 100 000 Hundissaare 1 tee nr 24 rek. 255 470 255 470 Õpetajate tn koos parkimisplatsiga 42 000 42 000 Sohlumäe põik nr 398 kahekordne pindamine 32 000 Kirna majade tõusu kahekordne pindamine 40 000 40 000 Kirna vana tee kahekordne pindamine 75 000 75 000 2. Sildade ehitus ja rekonstrueerimine, kokku 45 000 0 0 0 0 0 45 000 0 0 0 0 sellest objektid: Kõltsi silla rekonstrueerimine 45 000 45 000 3. Teede remont, kokku 969 452 204 740 265 000 352 400 70 000 35 000 0 0 0 0 0 sellest objektid: Tehtud Asfaldiaukude lappimine, Turgel arve nr 94 19 809 Virika tee kap. remont 22 503 Vilita objekti tee nr 229 remont 85 000 85 000 Laupa ülejõe ringtee nr 18 remont 21 240 21 240 Särevere söökla bussipeatuse remont 70 000 70 000 Kelmiküla tee (nr 25) kruusatee taastamine 38 500 38 500 Tegemata Kolu–Änari tee remont 150 000 150 000 Tori–Näsuvere tee remont 100 000 60 000 40 000 Pakamäe tee remont 75 000 40 000 35 000 Poaka suvilate tee nr 331 remont 212 400 212 400 Vana-Pärnu tee pindamine 75 000 75 000 Särevere kooliaia tee pindamine 100 000 100 000 4. Sildade remont, kokku 525 000 0 0 525 000 0 0 450 000 0 0 0 450 000 sellest objektid: Sildade käsipuude remont ja ehitus 25 000 0 25 000 Laupa torutruubi ümberehitus 25 000 0 25 000 Näsuvere truubi ümberehitus 25 000 0 25 000 Kolu–Rae silla remont 450 000 450 000 450 000 450 000 Kokku: 2 498 402 204 740 265 000 877 400 265 000 436 480 825 470 0 0 0 450 000 Teede hoolduse vallas on vajalik: 1. Riigiteede osas 1.1. Taotleda Lokuta–Roovere tee rekonstrueerimist ja muutmist tolmuvaba kattega teeks. 1.2. Taotleda Põikva ja Pala külavaheliste teelõikude katmist tolmuvaba kattega. 1.3. Taotleda Rakvere–Pärnu mnt ja Laupalt Telka poole suunduvate teede ristmikule ohutuspiirete paigaldamist. 2. Mitteriigiteede osas 2.1. Teede ja teealuse maa omandi, piiride, õiguste ja kohustuste väljaselgitamine, täpsustamine ja kooskõlla viimine. Avalike huvide ning jätkusuutliku arengu tagamiseks sõlmida vajadusel neid tagavad lepingud. 2.2. Rekonstrueerida amortiseerunud sillad (Kõltsi kaks silda, Karjaküla), 2.3. Arendada jalgrattateede ehitamist Türilt Paide ja Särevere suunda. 2.4. Puidust kandekonstruktsioonide ja muude osadega sildade ümberehitamine ajas püsivate konstruktsioonidega sildadeks. 5.7. Elektrivarustus, tänavavalgustus Elektrienergia valdkonnas tegutseb EESTI ENERGIA. Elektrivõimsus valla territooriumil on tunduva reserviga. Samal ajal ei ole ette näha vajaduse hüppelist suurenemist. EESTI ENERGIA õhuliinide poste kasutatakse ka vallale kuuluvate tänavavalgustussüsteemide arendamisel. Elektrivarustusega seonduvate probleemide lahendamine toimub koostöös EESTI ENERGIAGA. Põhiprobleemiks on amortiseerunud õhuliinide madal kvaliteet, samuti puude okste kasvamine õhuliinidesse. Tänavavalgustus on olemas tihedama asustusega elamupiirkondades Säreveres, Laupal, Kolus, Lokutal, Türi-Allikul, Kirnas, Poakal, Sohlumäel. Energia kokkuhoiu huvides töötavad osa tänavavalgustuse süsteeme «säästurežiimil» (osa valguspunkte on välja lülitatatud-reservis). Enamus lülituskilpe on rekonstrueeritud ning peakaitsmed optimeeritud suurusega. Elektriliinide olemasolul paiknevad valguspunktid EESTI ENERGIA õhuliinidel. Türi valla olemasolevad tänavavalgustussüsteemid: Arvesti nr Süsteemi nimetus, asukoht Tariife Valguspunkte Õhuliin, m Maa-kaabel, m töös reservis Särevere 19027159 Mõtuse 2 34 11 2120 73854895 Sillaotsa 1 21 12 1020 360 637470 Söökla 1 16 12 1140 73933227 Ühika 1 8 390 Kokku Säreveres: 79 Lokuta 73847566 Kaare tn 2 2 200 29308282 Lokuta I 1 4 200 29308283 Lokuta II 1 4 250 Kokku Lokuta: 10 73847513 Kolu 2 4 500 19406320 Laupa 2 16 7 750 150 Kirna 29306052 Kirna mägi 1 4 6 320 19434102 Kirna elamud 2 7 360 51147262 Kirna vana tee, Kirna 2 9 9 440 210 Kokku Kirna: 20 19027157 Türi-Alliku, Türi-Alliku 2 32 24 1150 1200 19276112 Poaka 2 5 24 1150 1200 Kõik kokku: 166 Tegevussuunad 1. Elektrienergia tariifide muutumisel teha tehnilis-majanduslik võrdlus ning valida iga valla objekti puhul optimaalne tariif. 2. Toetada tarbijatele kuuluvate elektri välisvõrkude üleandmist Eesti Energiale. 3. Munitsipaalobjektide puhul õhusisestustele eelistada kaabelsisestusi nii esteetilistel kaalutlustel kui ka parema töökindluse tõttu. 4. Rekonstrueerida veel rekonstrueerimata tänavavalgustuse automaatika- ja mõõtekilbid. 5. Töökindluse tagamiseks asendada isoleerimata õhujuhtmetega valgustusliinid AMKA-tüüpi liinidega. 6. Välja vahetada vanad valgustid uute ja energiasäästlike vastu ning minna üle kahetariifsetele mõõtesüsteemidele seal, kus see on põhjendatud. 7. Suurendada valla eelarves tänavavalgustuse osatähtsust, et töösse lülitada ka reservis olevad valgustid. 8. Välja ehitada: 8.1. välisvalgustus munitsipaalhoonetele; 8.2. valgustussüsteemid Säreveres Õpetajate tänava elamute juures ja Änari külas (pärast Lokuta–Roovere maantee rekonstrueerimisest tulenevat trassimuutust); 8.3. täiendavad valguspunktid Kolu teeristi ja bussijaama juurde. Tänavavalgustuse arendamise koondtabel Jrk nr Objekti nimetus Tööde maksumus Kokku 2004 2005 2006 2007 1 Poaka a/k «Ülejõe» tänavavalgustus 47 628 47 628 2 Särevere Õpetajate tänava tänavavalgustussüsteemi väljaehitamine 20 000 20 000 3 Särevere Söökla ja Sillaotsa tänavavalgustussüsteemide muutmine kahetariifseks 10 000 10 000 4 Türi-Alliku Veskisilla tänavavalgustussüsteemi väljaehitamine 35 000 35 000 5 Kaare tänava süsteemile valgustite lisamine 10 000 10 000 6 Änari tänavavalgustussüsteemi väljaehitamine 50 000 50 000 7 Karjaküla tänavavalgustussüsteemi väljaehitamine 25 000 25 000 8 Pala tänavavalgustussüsteemi väljaehitamine 20 000 20 000 9 Lokuta tänavavalgustussüsteemi täiendamine 20 000 20 000 10 Põikva Karbiküla tänavavalgustussüsteemi väljaehitamine 20 000 20 000 11 Tänavavalgustuslampide vahetus uute ja säästlikemate vastu, 150 lampi 345 000 86 250 86 250 86 250 86 250 Kokku: 602 628 163 878 151 250 156 250 131 250 5.8. Ühistransport Türi vallasisene bussiliiklus on kujundatud eelkõige lähtuvalt õpilastranspordi vajadustest, kuna õpilased moodustavad absoluutse enamuse bussireisijatest. Kõik liinid algavad ja lõpevad Türil. Endise Türi NST territooriumi bussiliinid on kujundatud nii, et lapsed jõuaksid kell 08.30 algavateks tundideks Laupale. Endise Kirna kolhoosi territooriumil paiknevad liinid on korraldatud viisil, et lapsed jõuaksid kell 08.00 algavateks tundideks Türi linna koolidesse. Tegelik jõudmine on osa liinide puhul liiga vara (enne kella 07.30). Koolist kojusõit on arvestatud nii, et ka vanemate klasside lapsed saaksid koolis olla kogu päeva ja väljuvad Türilt kella 15.30 paiku. Koolivaheaegadel käivad bussid harvendatud graafiku alusel, millega on elanikkond hakkama saanud. Probleemid on: Endise Türi NST piirkonna reisijad ei jõua kella 08.00-ks Türile (gümnaasiumidesse, tööle jõudmine). Ajutiselt on probleem lahendatud varasema väikebussiringiga. Kojusõit kella 15.30 paiku on sobivam vanemate klasside lastele. Ei sobi noorematele, kellel koolis vähem tunde (tekib liigselt tühja aega), ja töölkäivatele inimestele (tööpäev lõpeb üldjuhul kell 17.00). Optimaalne oleks, et kõik soovijad jõuaksid ca kell 7.50 Türile, ca kell 8.20 Laupale. Tagasi küladesse võiks käia kolm bussliinide ringi (ca kell 12.30 algklasside lapsed, ca kell 15.45 gümnaasiumide lapsed ning ca kell 17.30 töölkäijad. Kuid arvestades reisijate hulka, võib majanduslikult tasuvaks lugeda ühte ringide gruppi hommikul ja teist pärastlõunasel ajal. Ühistranspordi sõlmena toimib ka valla jaoks Türi Reisikeskus, kust väljuvad reisirongid Tallinna ja Viljandi suunal. Rongiliikluse sagedus rahuldab. Otse Reisikeskusest või Paides ümberistumisega on võimalik ka kaugliinibussidega sõita enamustesse Eesti suurematesse keskustesse. Bussiootepaviljonid on Kirnas, Türi-Allikul, Kolus, Rael, Jändjal, Laupal, Säreveres. Selline logistika on ajalooliselt mitmete ümberkorralduste tulemusel tekkinud. Eesmärgid ja tegevussuunad: 1. Viia läbi inimeste liikumisvajaduste ja bussiliinide süsteemi terviklik analüüs. Lähtuvalt selle tulemustest korraldada liinivõrk ümber, võttes aluseks koolilaste, töölkäijate ning muudel eesmärkidel reisida soovijate vajadustest. Vajadusel sünkroniseerida piirkonna haridusasutuste töö alguskellaaega. 2. Rajada bussiootepaviljonid Änarisse ja mujale vastavalt bussiootajate arvule. 6. Hariduskorraldus 6.1. Lasteaiad Türi vallas on lasteaiad Türi-Allikul (2 rühma 32 last) ja Säreveres (3 rühma, 48 last). Lasteaiad töötavad praktiliselt 100%-lise täituvusega (nimekirjas olevate laste arv. Igapäevane kohalkäimine veidi väiksem). Lasteaiad paiknevad selleks kohandatud hoonetes, mis Türi-Allikul asub vallale kuuluvas hoones ning Säreveres on renditud Türi Tehnika- ja Maamajanduskooli käest. Lasteaia ruumid ja muud tingimused on küll tagasihoidlikud, kuid vastavad lasteaiale kehtestatud nõuetele. Mõlemas lasteaias täies mahus köök puudub ning toimub toidu vedu mujalt sööklast. Rohkem käib lapsi lasteaiale lähematest piirkondadest, kaugemalt vähem. Vajaduste ja võimaluste võrdluseks on toodud piirkonnas elavad lapsed vanuse ja külade kaupa Säreveres ja selle tagamaal elavate laste arv Vanus Sünniaasta Särevere Särevere tagamaa Piirkond kokku Laupa Jändja Karjaküla Põikva Kolu Vilita Kokku 1 2002 6 2 0 0 1 1 0 4 10 2 2001 10 3 1 1 0 3 0 8 18 3 2000 9 0 0 1 0 0 0 1 10 4 1999 11 1 0 1 1 0 0 3 14 5 1998 8 2 0 1 1 1 0 5 13 6 1997 6 1 0 1 1 2 0 5 11 Kokku 50 9 1 5 4 7 0 26 76 Türi-Allikul ja selle tagamaal elavate laste arv Vanus Sünniaasta Türi-Alliku Türi-Alliku tagamaa Piirkonnas kokku Kirna Lokuta Pala Poaka Tori Änari Näsuvere Kokku 1 2002 0 0 2 2 1 0 0 0 5 5 2 2001 8 3 1 0 0 0 2 0 6 14 3 2000 8 1 1 1 0 0 0 0 3 11 4 1999 6 0 1 0 3 1 2 0 7 13 5 1998 7 3 1 2 0 1 3 0 10 17 6 1997 6 0 0 0 0 0 2 0 2 8 Kokku 35 7 6 5 4 2 9 0 33 68 Lasteaiakohtade jätkumine on näiline ning on tingitud ilmselt sellest, et kaugemate külade lastel on raske lasteaias käia, et väikelapsi on seal vähe. On vajalik suurendada lasteaiakohtade arvu. Seda on võimalik teha olemasolevate lasteaedade laiendamise teel, uute ehitamise teel valda või kokkuleppel leida lasteaiakohti Türi linnas. Lasteaiad asuvad suhteliselt kitsastes oludes. Ruumipuudus on nii majades sees kui ka väljas mänguväljakutel. Eelkõige ruumipuuduse tõttu on piiratud nii õppetöö-, mängu-, olme- ja toitlustusvõimalused. Varustatust kaadriga võib lugeda rahuldavaks. Lasteaiaõpetajate töötasu on oluliselt väiksem koolides töötavate pedagoogide töötasust. 6.2. Üldhariduskoolid Absoluutne enamus Türi valla lapsi saavad üldhariduse Türi valla Laupa Põhikoolis (põhiharidus 9 klassi) ning Türi linna gümnaasiumides (põhiharidus ja keskharidus). Veel kasutatakse Paide linna gümnaasiume ning vähemal määral riigi teisi gümnaasiume. Teiste gümnaasiumide valik sõltub nende eri(süva)õppe suundadest, samuti Türi valla registris olevate laste ja perede tegelikust elukohast väljaspool valda. Kooli valik on lapsele ja lapsevanemale vaba. Järjest vähem toimivad koolidele määratud teeninduspiirkonnad eriti määramise ebaloogilisuse puhul. 2003. a õppeaasta alguse seisuga suunduvad Türi valla Särevere koolilapsed eelkõige Türi linna koolidesse, vaatamata sellele, et Särevere alevik on määratud Laupa Põhikooli teeninduspiirkonda. Säreveres elab viimaste aastate andmetel 30–32% valla elanike arvust, sh keskmiselt 35% valla lasteaia- ja põhikooliealistest lastest. 1992. a ja varem läks Laupa Põhikooli keskmiselt 30% Särevere lastest, aastatel 1993 ja 1994 sündinud laste puhul langes see 10–20%-ni. 1995. ja 1996. a sündinud Türi valla registris olevaid lapsi Laupa põhikooli ei läinud. Laupa Põhikoolis on 2003. a õppeaasta alguse seisuga kokku 114 last. Türi valla 358-st põhikooliealisest lapsest õpib Laupal 98, st ca 27%. Türi valla põhikooli- ja gümnaasiumiealisest 499-st lapsest õpib Laupa Põhikoolis 98 last, st 20%. Seega, lähtuvalt kooli reaalses teeninduspiirkonnas elavate laste arvust, läheks juba sündinud lastest igal aastal Laupa Põhikooli 6…7, 2001. a sündinutest 11 last. Särevere laste suundumisel mujale oleks see arv 4…5, 2001. a sündinutest 8. Need on Türi valla lapsed, kellele reaalselt lisandub 1…3 last teistest omavalitsustest. Reaalseks klassikomplekti suuruseks kujuneb ilma Särevereta 5…6, ideaaljuhul 8 last. Paari viimase aasta tendents näitab, et Laupa Põhikooli piirkonna lapsed, va Särevere, õpivad üksikute eranditega Laupal. Särevere on orienteerunud valdavalt Türi linnale. See võib olla ka tingitud transpordikorraldusest, sest Säreverest on oluliselt parem transport Türile kui Laupale. Samuti on jalgsikäik Türile lühem kui Laupale. Laupa Põhikooli perspektiivid vajavad käesolevast arengukavast põhjalikumat analüüsi ning arengukava. Laupa Põhikooli laste arvu prognoosimine Türi valla registris olevate laste ja Laupa Põhikooli piirkonna baasil. Särevere laste tegelik käimine Laupa Põhikoolis.

Türi valla külades elavate laste arv ja osatähtsus Laupa Põhikooli õpilaste arvus

Hariduskorralduse tegevuskava 1. Sisustada Laupa Põhikoolis ja lasteaedades meditsiinitoad ning tagada seadustega sätestatud meditsiiniline teenindamine. 2. Osaleda Lõuna-Järvamaale alaealiste komisjoni loomises ja selle tegevuses. 3. Luua hariduse, huvihariduse ja noorsootöötajate jaoks munitsipaalkorterite fond ning kehtestada nende väljaüürimise kord. 4. Toetada noorte töö- ja puhkelaagrite loomist ja tegutsemist ning kindlustada laste töö tasustamine. 5. Toetada Lõuna-Järvamaa Arendusühingusse vähemalt kolme projektijuhi töölevõtmist, kellest üks tegeleks hariduse, huvihariduse ja noorsootöö alaste projektidega. 6. Täiustada Türi valla õpilaste ja külaelanike liikumisvajaduste rahuldamiseks bussiliinide logistikat. 7. Leida uusi moraalseid ja materiaalseid stiimuleid Türi valla õpilaste ning haridusala töötajate tegevuse motiveerimiseks. 8. Toetada süvendatud keeleõpet põhikoolis ja gümnaasiumis. 9. Suurendada Türi valla laste ja õpilaste toitlustamiseks ning neile õppevahendite soetamiseks eraldatavaid rahalisi vahendeid. Alushariduse valdkonnas: 1. Luua võimalus kõigile lastele käia elukoha lähedal asuvas lasteaias. Laiendada Türi-Alliku ja Särevere lasteaedu vastavalt piirkonna lasteaiaealiste laste arvule. 2. Luua lasteaias mittekäivatele lastele eelkoolis käimise võimalused ja avada vajadusel ja otstarbekuse korral Laupa Põhikooli juurde laste mängurühm. 3. Toetada Türi Kesklinna Lasteaia juures välja kujunenud Alushariduse Keskuse tegevust lastevanematele vabahariduse andmisel, koduse nõustamisteenuse pakkumisel, lasteaia töötajate täienduskoolitusel, lasteaias mitte käivate laste kooliks ette valmistamisel, üldsuse teavitamisel ja muudes alusharidusega seonduvates valdkondades. 4. Viia Türi-Alliku Lasteaed üle kohaliku tahke kütusega kütmisele ja toidu valmistamisele kohapeal. 5. Toetada lasteaedade eripära ja traditsioonide säilitamist ning edasiarendamist, täiustada nende juhtimist. 6. Väärtustada senisest enam lasteaiaõpetajate tööd. Põhihariduse valdkonnas: 1. Aidata leida koolidel laste arvu vähenemise korral täiendavaid tegevusi kultuuri, spordi ja huvihariduse alal. 2. Toetada Laupa kooli jätkamist konkurentsivõimelise ja omanäolise põhikoolina ja Türi linna üldhariduskoolide kui ka Türi vallale oluliste õppeasutuste arengut. 3. Toetada Laupa Põhikoolis maamajanduslikku eelkutseõpet ja rahvakultuuri alast huviharidust, aidates luua koostöösidemeid rahvakultuuriga tegelevate kõrgkoolidega, luues nende üliõpilastele praktiseerimiseks vajalikud tingimused. 4. Jätkata Laupa koolihoone restaureerimist ja nõuetekohaste kommunikatsioonide rajamist, rajada spordiväljak. 5. Toetada Laupa koolihoone kasutamist kohaliku külaelu keskusena. Gümnaasiumihariduse valdkonnas: 1. Toetada akadeemilist õppesuunda Türi Gümnaasiumis ning majandus- ja kunstisuunda Türi Majandusgümnaasiumis. 2. Toetada suvekursuste korraldamist gümnaasiumiõpilastele. Kutsehariduse valdkonnas: 1. Toetada kutsehariduskeskuse loomist Türi Tehnika- ja Maamajanduskooli baasil. 2. Võimaldada loodava kutseõppekeskuse juures saada eelkutseõpet nii põhikooli- kui gümnaasiumiõpilastel, samuti käivitada kutsenõustamine. 3. Toetada lühemaajaliste kursuste korraldamist loodavas kutsehariduskeskuses lihtsustatud õppekava järgi põhikooli lõpetanuile ja sealt välja langenuile. 4. Aidata loodaval kutseõppekeskusel tihendada sidemeid tööandjatega, et kindlustada piirkonnale oluliste erialade õpetamine. 5. Aidata Türi Tehnika- ja Maamajanduskooli kasutuseta hoonetele rakendusi leida, toetades näiteks kooli katsetehnika keskuse loomist. 6. Toetada ja suunata täiskasvanute täiendus- ja ümberõpet. 7. Käivitada Järvamaa kutseõppeasutustes õppivate vallakodanike toetamise süsteem. 8. Viia sisse Järvamaa kutseõppeasutustes õppivate Türi valla kodanike toetamise süsteem. Kõrghariduse valdkonnas: 1. Toetada Tartu Ülikooli Türi Kolledži uurimusi ja projekte, mis aitavad kaasa Türi valla arengule. 2. Osaleda kolledži poolt korraldatavatel keskkonnaalastel ja üldharivatel üritustel. 3. Osaleda Türi vallale olulistel täiendus- ja ümberõppekursustel. Huvihariduse ja noorsootöö valdkonnas: 1. Toetada Türi valla kodanikke teenindavate klubide, seltside, huviringide, huvikoolide ja ühingute tegevust ning huvitegevust koolide juures. Kaasajastada ja korrastada spordirajatised ja mänguväljakud, vajadusel rajada uusi. 2. Toetada skautide, gaidide, noorkotkaste ja kodutütarde liikumist, taastada 4H tegevus. 3. Rakendada tööle täiskasvanute ja noorte huvijuhid, kes tegutsevad kaugemates ja väiksemates külades, kaasates seal noorte juhendamisse ka aktiivsemaid külaelanikke. 4. Korraldada huvitegevust ja noorsootööd Türi-Allikul ja Säreveres tihedas koostöös Türi linnaga. 5. Leida vahendeid külaraamatukogude ning muude huvitegevuseks vajalike ruumide ja rajatiste korrastamiseks või ehitamiseks, eelkõige Änaris. 6. Leida spordi- ja rahvakultuuriga tegelejatele uusi väljundeid võistluste, näituste, laatade, kontsertide korraldamise ja muu sarnase tegevuse toetamisega. 7. Korraldada infopäevi noortele ja külaelu eestvedajatele ning koguda neilt infot nende soovide ja vajaduste kohta. 8. Toetada Türi valla laste muusika ja kunstialaseid õpinguid ning huvitegevust Türi valla lapsi teenindavates õppeasutustes. 7. Sotsiaalhoolekanne, meditsiin Meditsiinilise teeninduse Türi vallas tagab Türi Perearstikeskus, aktsiaselts Järvamaa Haigla, eraarstid, Paide ja Türi apteegid ning Järvamaa Haigla kiirabi. Pidevat hooldust vajavad vanurid on suunatud Koeru ja Tootsi hooldekodusse, Särevere sotsiaalmajas on neli korterit, kus elab neli abivajajat, järjekorras on praegu veel neli inimest. Mitmele kodanikule on vallavalitsus määranud hooldaja, ühele invaliidile on määratud hooldajatele maksmiseks igakuuline toetus, makstakse toimetulekutoetusi. Vald kompenseerib ravimite maksumust riskigrupile, maksab juubelitoetusi alates 70. sünnipäevast. Üksikvanuritele ja invaliididele, kellel ei ole metsa, on antud toetust küttepuude ostmiseks. Korraldatakse teatrite ühiskülastusi ja organiseeritakse ühiseid väljasõite pensionäride kokkutulekutele vastavalt võimalustele. Üldhariduskoolide õpilastele on tasutud lõunasöökide maksumus vanemate avalduste ja palgatõendite alusel. Koolilõputoetusi on määratud nii üldharidus- kui ka kutsekoolide lõpetanutele. 1. juuni 1998. a seisuga oli Türi vallas 52 töötut ja 19 tööotsijat, lisaks teatud hulk tööjõuturul registreerimata isikuid. 01.09.2000. a seisuga oli Türi vallas 77 töötut ja 13 tööotsijat. 01.09.2003. a seisuga on tööturuametis arvel 90 töötut. Arstiabi kvaliteet ja kättesaadavus on jäänud meditsiinis toimunud ümberkorraldustele eelnenud perioodiga võrreldes samale tasemele. Juurde on tulnud visiiditasude ja voodipäevade eest tasumine, mis on kujunenud probleemiks vähekindlustatud inimestele. Sotsiaalabi vajajaid on vallas suhteliselt palju, kuid abistamise süsteem on põhjalikult välja töötatud ja toimib hästi. Tegevuskava 1. Suurendada sünnitoetusi vähemalt 4000 kroonini. 2. Suurendada koolilõputoetust vähemalt 500 kroonile. 3. Leida võimalusi ka valla üliõpilaste ja kutseõppeasutuste õpilaste toetamiseks. 4. Jätkata tegutsevate seltside ja ühingute toetamist (diabeetikud, invaühing, pensionäride klubid). 5. Luua tugiisikute süsteem vallavolikogu sotsiaalkomisjoni liikmete baasil. 6. Otsida ja käivitada uusi kaasaegseid sotsiaaltöö vorme. 7. Täiustada sotsiaaltoetuste süsteemi vastavalt võimaluste muutumisele (voodipäevatasu, visiiditasu). 8. Laiendada kodu- ja avahooldust, rajada elamispinnad (sotsiaalkorteritega elamu) vallakodanikele, kes ise ei suuda endale eluaset tagada. 9. Koostada rahataotlusprojekte avahoolduse edasiarendamiseks, töötute aktiviseerimiseks, abituse vähendamiseks, puuetega inimeste ühiskonnaellu kaasamiseks. 10. Lõpetada Särevere sotsiaalmaja ehitus ja luua sinna hooldaja töökoht. 11. Osutada materiaalset abi puuetega inimeste korterite kohandamiseks. 8. Korrakaitse, päästeteenistus Vallas vastutab seadusandliku korra tagamise eest valla konstaabel. Abipolitseiniku staatuses on AS Falk turvateenistuses töötavad turvatöötajad. Turvateenuste osutamiseks valla asutustele on lepingud sõlmitud AS T-turvateenistusega. Eraettevõtted tellivad turvateenust ise ja otse teenuse osutajalt. Vallale lähim tuletõrjeüksus on Türi Tuletõrje- ja Päästekomando. Karjakülas asub tuletõrjeauto Gaz-53 baasil koos ühiskondlikus korras komplekteeritud meeskonnaga. Päästekomando on loodud abi andmiseks ohtlike veostega toimunud avariide, metsa- ja rabatulekahjude, tööstus- ja põllumajandusobjektidel toimunud avariide ning muude õnnetusjuhtumite korral. Tegevussuunad 1. Toetada ühiskondlikel alustel tegutsevaid korrakaitsestruktuure (naabrivalve jne), tuletõrjeüksusi. 2. Toetada projektikorras vastavalt vajadusele riiklikke korrakaitsestruktuure. 3. Elektroonilise valve kasutamine kõigis munitsipaalhoonetes. 9. Kultuur, sport Türi vallal on Änari, Kolu, Laupa ja Türi-Alliku raamatukogu. Avalikud internetipunktid on Laupa ja Türi-Alliku raamatukogus, teistes on need Kultuuriministeeriumi abil alles rajamisele. Laupa Raamatukogu paikneb Laupa mõisahoones (koos kooliga), Kolu raamatukogu vallale kuuluvas kortermaja korteris, Türi-Allikul vallale kuuluvas endise Kirna kolhoosi kontoris (koos lasteaia ning äriettevõttele välja renditud ruumidega). Änari raamatukogu asub väga amortiseerunud eramajas rendipinnal ning vajab lähema paari aasta jooksul uut pinda. Säreveres asub Türi Tehnika- ja Maamajanduskooli raamatukogu, mis teenindab ka vallarahvast. Türi vald osaleb ka selle raamatukogu kulude katmisel. Kultuuri- ja sporditegevuse koordineerimine on delegeeritud iseseisvale Kultuuri- ja Spordiklubile ALEM, kelle eelarve koosneb valdavalt valla toetusest. Probleemiks on selle tegevuse Särevere-kesksus. Samuti on teiste piirkondade elanike püsiv huvi ALEM-iga koostööd teha eri põhjustel väike. Tegeliku ALEMI kaudu toimuva kultuuri- ja sporditegevuse maht ning hõlmatud inimeste arv on aastate lõikes vähenenud. Süvenenud on rahulolematus ALEM-i liiniga, kuid alternatiivseid tegevussuundasid välja ei ole pakutud. Viimastel aastatel on rakendatud projektipõhist vallapoolset toetamist külades toimuvale kultuuri-, spordi- ja seltsitegevusele, vastavatele üritustele. Väga suur on kultuuri- ja sporditegevuse läbipõimumine Türi linnaga (suur osa vallarahvast osaleb linna vastavate ringide, gruppide, seltside jne tegevuses ja vastupidi). Tegevussuunad 1. Viia läbi valla raamatukogude tarbijate soovide uuring ja optimeerida nende teenindusajad. 2. Leida valla eri piirkondades elavaid inimesi ja huvigruppe maksimaalselt rahuldavad kultuuri- ja spordielu korraldamise viisid koos vajalike vahendite, organisatsioonide ja töötajate vajaduse väljaselgitamisega, korraldades asjast huvitatud isikute ümarlaua nõupidamisi ja muid rahvaarutelusid. Pidada võimalikuks vallaelanikele vajalike teenuste tellimist konkursi korras ning valla kultuuri- ja spordistruktuuride ühendamist teiste Lõuna-Järvamaa vastavate struktuuridega. 3. Toetada Käomäele Türi-Paide piirkonna ühise suusakompleksi väljaehitamist. 4. Toetada ka Türi TMK ja teiste vallale mittekuuluvate kui ka vallarahva teenistuses olevate kultuuri- ja spordibaaside haldamist ning investeeringuid. Toetada valla eri piirkondadesse spordi- ja mänguväljakute rajamist. 5. Luua osalise tööajaga töökoht Laupa mõisa parema kasutamise korraldamiseks kohaliku kultuurielu jaoks ning turismi edendamiseks. 10. Külaliikumine 15-st asumist on 9-s (Särevere, Laupa, Põikva, Änari, Kolu, Karjaküla, Kirna, Pala, Poaka) ühistegevus viimasel ajal tunduvalt aktiviseerunud. Lisaks olemasolevatele on valitud juurde külavanemad veel Kirnas ja Palal. Külades organiseeritakse mitmeid ühisüritusi nagu külakokkutulekud, jaanituli, kevad- ja sügispeod ning jõulupeod. Ühistegevus on stabiliseerunud Karjakülas (mõningal määral koos Koluga) ning Laupal (koos Jändjaga). Tõusude-mõõnadega tegevus toimub Põikval, Änaris. Käivitamisjärgseks võib lugeda Kirna-Poaka, Pala tegevust. Tegevussuunad 1. Jätkata külavanematele, külaseltsidele ja -aktivistidele väljaõppe, sh projektiõppe korraldamist ning tegevuse toetamist, külade arengukavade koostamist. 2. Toetada külaseltside ühise (Lõuna-Järva) katusorganisatsiooni loomist. 3. Jätkata külade seltsitegevuse projektipõhist rahalist toetamist. Eelistada kultuuriliselt kandvamate ning traditsiooniliste tegevuste ja ürituste arengut ning külade seltsielu toetavaid investeeringuprojekte. 4. Vastavalt külade arengukavadele toetada külakeskuste väljaehitamist ja arendamist, vältides samal ajal liialdusi ja ülejõu elamise kavandamist. 5. Toetada Änari, Laupa, Kirna, Kolu ja teiste valla külade initsiatiivi külakeskuse hoonete ja rajatiste ehitamiseks ning sisustamiseks, tegevuseks vajaliku inventari soetamiseks. 11. Elamumajandus Türi valla elamispinnast ca pool on eravalduses elamud, teine pool enamuses erastatud korterelamud. Vallale kuulub 12-korteriline sotsiaalmaja Säreveres ning üksikud korterid korterelamutes Säreveres, Laupal, Kolus, Põikval ja Karjakülas. Kortermajad asuvad Särevere alevikus, Laupal elamud 1, 2 ja 3, Kolus 8-korteriline ja kaks 4-korterilist maja, Änaris 8- ja 4-korteriline elamu ning 6-osaline ridaelamu, Kirnas kaks 8-korterilist elamut ning Türi-Allikul 5 kortermaja. Põikva elamus on kasutusel 8-st korterist 1 korter ja elamu on halvas seisus. Kortermajade seisukord on väga erinev. Suures osas on see muutumas mitterahuldavaks, sest puuduvad tugevad korteriühistud, kes oleksid suutelised koguma või otsima (ka ühiselt) ressursse majade seisukorra parandamiseks. Ühiste võrkude seisukorrast tuleb juttu infrastruktuuride osas. Vajalik on majade välispiirete korrastamine, osaliselt ka soojustamine. Et majadealused ja teenindusmaad on erastatud ja piirid selged, on langenud ära majade ümbruse korrastamise ja hooldamise probleem. Türi valla omanduses olevad hooned ja hooneosad Aadress Korterite arv või kasutamisotstarve Märkused Elamu Särevere, Põllu 20-5 1 Munitsipaaleluruum Elamu Särevere, Mäe 8-2 1 Munitsipaaleluruum Elamu Laupa, elamu nr 1-1 1 Munitsipaaleluruum Elamu Laupa, elamu nr 1-3 1 Munitsipaaleluruum Elamu Laupa, elamu nr 1-5 1 Munitsipaaleluruum Elamu Laupa, elamu nr 2-11 1 Erastamisele (Linder) Elamu Kolu, elamu nr 3-5 raamatukogu raamatukogu/side Elamu Kolu, elamu nr 3-8 1 Munitsipaaleluruum Elamu Karjaküla, elamu nr 11-3 1 Külaselts/erastamisele Elamu Karjaküla, elamu nr 11-4 1 Külaselts/erastamisele Elamu Põikva, elamu krt 1 1 Erastamisele Elamu Põikva, elamu krt 2 1 Erastamisele Elamu Põikva, elamu krt 5 1 Erastamisele Elamu Põikva, elamu krt 6 1 Erastamisele Elamu Põikva, elamu krt 7 1 Erastamisele Elamu Põikva, elamu krt 8 1 Erastamisele Elamu Paide 6, Türi, mõtteline osa Vallamaja Müüki pärast vabanemist Kontorihoone Türi-Alliku küla, Türi vald Olmehoone Lasteaed, raamatukogu, rendiruumid Koolimaja Laupa küla, Türi vald Kool, raamatukogu, külakeskus Laupa Põhikool Sotsiaalmaja Mäe 6, Särevere, Türi vald 12 Türi valla sotsiaalmaja Hoone Laupa küla, Türi vald End raamatukogu Külaselts Saun Karjaküla Saun Külaselts Tegevuskava 1. Lõpetada Särevere sotsiaalmaja ehitus. 2. Korrastada valla omanduses olevate korterite süsteemi (erastamise teel). 3. Sotsiaalkorterite mittepiisavuse korral osta (üürida) täiendavaid kortereid riskirühmade elanikele. 4. Korraldada korteriühistute nõustamist vastavalt vajadustele ja võimalustele. 5. Töötada välja ja viia ellu valla munitsipaalkorterite ehituse ja renoveerimise kava ning viia see ellu eelkõige valla kultuuri-hariduse-noorsootöö töötajate majutamiseks. 12. Kaubandus, teenindus, ettevõtlus Veel üheksakümnendate aastate alguses olid piirkonna peamised tööandjad valla territooriumil asuvad põllumajandusettevõtted (Kirna kolhoos, Türi Sovhoostehnikum). Põllumajanduse ümberkorraldamise tulemusena põllumajanduses hõivatute osakaal küll vähenes, kuid siiski tegutseb vallas suuremaid põllumajandusega tegelevaid ettevõtteid ja talusid (TAC-Ettevõtted AS, OÜ VACCA, AS Piglet, Raismiku talu, Kõrgessaare talu, Takkasaare talu, Asmuse talu jne). Tööstuse osas on suurim ettevõte omaaegsest tehase VOLTA Türi-Alliku tsehhist väljakasvanud AS TERMORAN (elektritooted). Märkimisväärne on veel betoonitööstuse, puidutööstuse ning transpordiettevõtete osakaal. Teenindussektor ei ole oluliselt kasvanud, pigem vähenenud. Türi vallas Särevere alevikus tegutseb siiski juuksur ja Vilita külas AS Söeteenindus (põhitegevusala elanike küttematerjaliga varustamine) ja AS Niles (talunike ja teiste tootjate varustamine taimekaitsevahendite ja väetistega). Valla keskustes nagu Särevere alevikus, Türi-Alliku, Laupa ja Kirna külas asuvad Järva Tarbijate Ühistu ja teiste ettevõtjate kauplused. Vallavalitsusel on vähe võimalusi eraettevõtlusesse sekkumiseks. Türi valla ettevõtjate koond äriregistri andmetel Teg- kood Tegevusala Osa- ühin- gud Aktsia- seltsid Tulun- dus- ühistud FIE-d Asutused MTÜ-d Kokku 01 Põllumajandus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad 4 1 2 105 1 113 02 Metsamajandus, metsavarumine ja neid teenindavad tegevusalad 3 23 26 Põllu- ja metsamajandus 7 1 2 128 0 1 139 18 Rõivatootmine; karusnaha töötlemine ja värvimine 2 2 20 Puidutöötlemine ning puit- ja korktoodete tootmine, v.a mööbel; õlg- ja punumismaterjalist toodete tootmine 1 1 22 Kirjastamine, trükindus ja salvestiste paljundus 1 1 26 Muude mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmine 1 1 29 Mujal liigitamata masinate ja seadmete tootmine 1 1 33 Meditsiinitehnika, optikariistade, täppisinstrumentide ja ajanäitajate tootmine 1 1 34 Mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste tootmine 1 1 36 Mööblitootmine; mujal liigitamata tootmine 1 1 2 Tööstus 2 3 0 5 0 0 10 40 Energeetika, gaasi- ja veevarustus 1 1 2 45 Ehitus 2 3 5 51 Hulgimüük ja vahenduskaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad 4 1 1 6 52 Jaemüük, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad; isiklike tarbeesemete ja kodumasinate parandus 2 2 7 11 Hulgi- ja jaekaubandus; remont 6 3 0 8 0 0 17 55 Hotellid ja restoranid 1 1 60 Maismaatransport; torutransport 2 2 66 Kindlustus ja pensionikindlustus, v.a kohustuslik sotsiaalkindlustus 1 1 70 Kinnisvaraalane tegevus 4 20 24 74 Muud äritegevusalad 3 11 14 Kinnisvara-, üürimis- ja äriteenindus 7 0 0 11 0 20 38 80 Haridus 4 4 90 Reovee- ja jäätmekäitlus, tänavate korrashoid 1 1 91 Mujal liigitamata organisatsioonide tegevus 10 10 92 Meelelahutus-, kultuuri- ja sporditegevus 1 2 3 6 93 Muu teenindus 19 19 Muud riigi-, sotsiaal- ja isikuteeninduse liigid 1 0 0 22 0 13 36 xx Teadmata 1 11 12 Kokku 27 8 2 192 4 34 267 Tegevussuunad 1. Koostada valla ettevõtlust kajastav andmebaas ettevõtluse paremaks toetamiseks ning stimuleerimiseks. 2. Jätkata tühjade ja vähekasutatud ruumide ning territooriumide ning muude investeerimisvõimaluste pakkumist ning vahendamist potentsiaalsetele investoritele, sh valla ja piirkonna jaoks olulistele suurinvestoritele. 3. Soodustada ja toetada asjaajamist maa erastamisel ettevõtluse arendamiseks. 4. Toetada vastavalt vajadusele kaubandusteenindust valla äärealadel. 5. Vahendada vallas olemasolevat ettevõtjatele vajalikku infot, eelkõige investeeringutoetuste kohta. Osaleda vastavalt vajadustele ja võimalustele ettevõtjatele suunatud investeeringuprojektides. 6. Leida võimalusi ettevõtjate tunnustamiseks. 13. Turism Türi vallas ei ole kuulsaid ajaloo- ega loodusmälestisi, raske on siinseid paiku seostada ka üleriigiliselt või rahvusvaheliselt tuntud isikutega, paikkonnal ei ole silmapaistvat etnograafilist omapära ega turiste ligitõmbavaid kultuuritraditsioone. Nendest tõsiasjadest lähtuvalt peab Türi vald tegema turismi arendamiseks suuri vaimseid ja füüsilisi pingutusi ning rahalisi kulutusi. Objekt Kaitseaste Asukoht Märkused Laupa mõis pargiga Muinsuskaitse Laupa Laupa Põhikool, raamatukogu, külakeskus Särevere mõis koos pargiga Särevere Raamatukogu, muuseum, õppehoone, esindushoone Särevere spordikompleks Särevere Staadion, spordihoone, ratsabaas. Võimalik majutus ja toitlustus. Kuulub riigikoolile Kirna mõis koos pargiga Kirna Eraomanduses, iseseisvalt majandatav, valla mõju väike. Alternatiivmeditsiin Kolu mõis pargiga Kolu Eraomanduses, iseseisvalt majandatav. Võimalik omandimuutus Tori mõis pargiga Tori Eraomanduses, iseseisvalt majandatav. Konverentsi- ja vabaajakeskuseks arendatav Veskisilla turismi- ja vabaajakeskus Türi-Alliku Eraomanduses, tegutseb iseseisvalt. Majutus, toitlustus, konverents, erinevad meelelahutused ja aktiivne vaba aja veetmine Türi voorestik Türi, Väätsa vald Looduskaunis, sport (suusatamine, jalgratas) Pärnu jõe võrgustik Veematkad suurvee ajal. Vajab tammide korrastamist ja jõe puhastamist Loodushuvilisele Iidva raba Änari külas, Muraka soo Laupa külas ja suured metsamassiivid valla lõuna- ja lääneosas Türi vald Metsamatkad Änari pärn Looduskaitsealune Änari küla Kirna mõisahoone pargiga Arhitektuuriline Kirna küla Kivikalme Arheoloogiline Poaka küla Raademetsa mänd Looduskaitsealune Pala küla J. Kaljaspooliku mälestuspaik Looduskaitsealune Pala küla Park endise Kaisma talu, Joh. Hiiobi sünnikoha juures Looduskaitsealune Lokuta Ohvrikivi Arheoloogiline Karjaküla Overdamiskoht «Hiiemägi» Arheoloogiline Karjaküla Kiviaja esemete leiukoht II a.t e.m.a Arheoloogiline Jändja Külakalmistu Arheoloogiline Jändja Võistermäe rändrahn Looduskaitsealune Laupa Balti keti mälestuskivi Looduskaitsealune Särevere Eniste kuusk Looduskaitsealune Vilita Laskespordi MM võitja A. Liiviku mälestuspaik Looduskaitsealune Põikva Türi voorestiku maastikukaitseala Looduskaitsealune Türi ja Väätsa vald Lähiaastate prioriteedid on: 1. Laupa mõisa (põhikool) kui ka turismiobjekti igakülgne arendamine nii materiaal-tehnilises osas (rekonstrueerimine) kui ka turismiga seotud teenuste (toitlustamine, majutus) arendamise osas. Laupa–Jändja–Kolu–Kõltsi–Karjaküla piirkonna loodusmatkaradade võrgustiku koos laagri- ja puhkepaikadega väljatöötamine. 2. Taluturismi arendamine koos kõigi selle alaliikidega: loodusmatkade korraldajad, jahi- ja kalapüügi talud, taluloomaaiad, puhketalud, toidutared, etnotalud jne. 3. Koostöö arendamine Eesti ja välisriikide turismifirmadega pikemate turismimarsruutide suunamiseks läbi Türi valla ja neile kohapealsete teenuste pakkumine. 4. Koostöö arendamine teiste Lõuna-Järvamaa omavalitsusüksuste ja teiste lähivaldadega arengukavade kooskõlastamisest kuni ühiste investeeringute tegemiseni. 5. Piirkondliku muuseumideketi väljaarendamine. Olemasolevatele Eesti Ringhäälingumuuseumile, Türi Linnamuuseumile, Oisu Tuletõrjemuuseumile ja veel mõnele väiksemale võiksid lisanduda näiteks eesti lähiajaloo muuseum-kohvik Särevere teeristil, kuna läheduses asub Balti keti mälestuskivi. Alternatiiviks oleks muuseumihoone ehitus kivi juurde. Atraktiivsed oleksid ka töötavad vesiveskid, endisaegse mõisainterjööri eksponeerimine näiteks Laupal või Säreveres, muinasasula rekonstruktsiooni loomine Pärnu jõe äärde, kust on leitud esmaasukate jälgi jne. Ka kolhoosiaja muuseum oleks paikkonna ajalugu ja tootmistraditsioone arvestades omal kohal. 6. Avalike laagri- ja puhkepaikade loomine ja korrastamine auto-moto-, jalgratta- ning jalgsimatkajaile. 7. Olemasolevate turismiobjektide korrashoidmine ja reklaamimine. 8. Kuningatee projekti toetamine. 9. Firmade ja füüsilisest isikust ettevõtjate toetamine, kellel on uusi algupäraseid ideid turismi arendamiseks. 10. Paikkonna ajaloo ja traditsioonide uurimine, et elustada vanu legende ja rahvapärimusi, millega turistide tähelepanu köita. 11. Kohalike harrastuskunstnike, käsitöömeistrite, taidlejate ja teiste tegijate toetamine, kellel on turistidele midagi pakkuda. 12. Toetada ajaloolise Eestimaa kubermangu ja Liivimaa kubermangu piiri tähistamist, tema ajaloo uurimist ja matkaraja rajamist koostöös Käru, Vändra, Kabala ja Oisu vallaga. 13. Toetada valda tutvustavate brošüüride, buklettide, voldikute kirjastamist või anda neid välja omavahenditest. Nende ülesannete täitmiseks kavatseb Türi vald kasutada nii oma haldusaparaati ja rahalisi võimalusi kui ka riigi, rahvusvaheliste organisatsioonide, koostööpartnerite ja toetajate abi. Türi vallal ei ole iseseisvalt otstarbekas turismi koordineerivat struktuuriüksust välja kujundada, vaid teha seda koostöös naaberomavalitsuste ning võimalusel äriettevõtetega. Kuni selleni viia turism (Laupa Põhikoolis) iseseisva tulude-kulude arvestuseni. 14. Planeeringualane olukord Türi vallal kehtivat detailplaneeringut ja üldplaneeringut ei ole. On küll projekteerimise käigus koostatud kruntidele sisuliselt detailplaneeringuid, kuid juriidilises mõistes ei ole need detailplaneeringutena kehtestatud. Kuni käesoleva ajani oli ka potentsiaalsete investorite ehitussoov väga väike. Käesoleval ajal koostamisel oleva Lõuna-Järva (Türi linn, Kabala, Oisu, Türi vald) arengukava koostamist on kavas jätkata ühise üldplaneeringu koostamisega. Planeeringualase tegevuse suunad: 1. Jätkata Lõuna-Järvamaa (ühise) arengukava ja üldplaneeringu koostamist. 2. Kuni selle käivitamiseni pidada otstarbekaks algatada detailplaneeringute koostamine aladele, mille vastu potentsiaalsed investorid on märkimisväärset huvi tundnud: 2.1. Lokuta elamurajoon; 2.2. Lokuta tööstusküla (Türi linnas asuva endise Türi EPT tööstuspiirkonna laiendamine üle Tehnika tänava Türi valla territooriumile. 3. Teiste piirkondade detailplaneerimine käivitada konkreetsete investorite olemasolul või pärast üldplaneeringu valmimist. 15. Juhtimine, rahandus Vallavolikogu. Türi Vallavolikogu koosneb 15 liikmest Volikogu on moodustanud kuus alalist komisjoni: eelarve- ja rahanduskomisjon, majanduskomisjon, maaelu arengu komisjon, sotsiaal- ja tervishoiukomisjon, haridus- ja noorsootöökomisjon, revisjonikomisjon. Komisjonid koordineerivad valla kohaliku elu poliitikat. Vallavolikogu juhib volikogu esimees. Volikogu esimehest ning alaliste komisjonide esimeestest moodustub volikogu eestseisus, kes koordineerib volikogu töö korraldamist. Volikogus palgalisi töötajaid (va sekretär) ei ole. Volikogu ja selle komisjonide liikmed saavad oma töö eest kompensatsiooni vastavalt vastutuse määrale ning tegelikule tööpanusele. Vallavalitsuse täitevaparaat koosneb kümnest ametnikust: 1. Vallavanem 2. Abivallavanem 3. Maanõunik ja tema haldusalas 3.1. maakorraldaja 4. Sotsiaalnõunik ja tema haldusalas 4.1. registripidaja sotsiaalnõunikku abistavate funktsioonide osas 5. Pearaamatupidaja-eelarvenõunik ja tema haldusalas 5.1. raamatupidaja 6. Vallasekretär ja tema haldusalas 6.1. sekretär-asjaajaja, volikogu sekretär 6.2. registripidaja (osaliselt). Sisuliselt on ametnikega katmata kultuuri-, spordi- ja noorsootegevus. Kuna lähiaastatel (hiljemalt 2005. a) on ette näha Türi linna ja piirnevate valdade (eelkõige Türi vald) liitumist, siis üleminekuperioodil suuri ümberkorraldusi juhtimise osas mitte kavandada. Pidada vajalikuks kultuuri-, noorsoo- ja sporditöö kiiret ümberkorraldust ja vastava ala töötaja töölerakendamist vallavalitsuse juurde või vastavate tegevuste ühitamist Türi linna struktuuridega. Juhul kui liitumist ei toimu või nihkub see oluliselt edasi, töötada välja uus valla juhtimisstruktuur. Valla eelarvepoliitika. Türi valla senine eelarvepoliitika on olnud suhteliselt konservatiivne ja vähese riskiga suhteliselt sotsiaalse suunitlusega. Tänu teistest omavalitsustest ostetava teenuse (eriti haridus) suurele mahule on suur osalemine teistes eelarvetes. Jätkata suhteliselt konservatiivse eelarvepoliitikaga. Laenupoliitika osas hoiduda laenukoormuse suurendamisest üle 75% seadusega lubatud laenukoormusest. Sel juhul jääb reservi laenu võtmise võimalus eriolukordade lahendamiseks. Investeeringute teostamise puhul eelistada valla raha kasutamist riigieelarvest ja mujalt projektipõhiselt eraldatud ja muul analoogsel viisil saadud investeeringusummade vallapoolseks kaasfinantseerimiseks. Ainult omafinantseeringu arvel teha vaid väikesemahulisi ja möödapääsematuid investeeringuid. Mitte tõsta kergekäeliselt maamaksumäära. Jätkata projektipõhiste rahataotluste koostamist. 16. Koostöö Koostöö. Türi vallal, nagu Järvmaal tervikuna on üha arenev koostöö teiste omavalitsuste ning organisatsioonidega. Olles osalised koostöös, on juba meie oma inimeste asi ära kasutada olemasolevaid võimalusi. 1. Türi vald on osanik aktsiaseltsides JÄRVAMAA HAIGLA ning VÄÄTSA PRÜGILA. 2. Türi vald on osanik mittetulundusühingutes JÄRVAMAA ÜHISTRANSPORDIKESKUS, KESK-EESTI NOORTEKESKUS, LÕUNA-JÄRVA ARENDUSÜHING, JÄRVAMAA ARENDUSKESKUS. Türi Vallavolikogu menetleb osalemise otstarbekust KESK-EESTI JÄÄTMEKESKUS. On vastu võetud otsus osaleda sihtasutuse KODUKIRIK (Türi kirikuhoone haldamine) asutajaliikmena. 3. Türi vald on JÄRVAMAA OMAVALITSUSTE LIIDU (JOL) ja EESTI MAAOMAVALITSUSTE LIIDU (EMOL) liige. 4. Türi vald teeb tihedat koostööd Türi linnaga. Ühiselt on palgatud piirkonnaarst ning omatakse, arendatakse ja majandatakse Türi Perearstikeskuse käes olevat tervisekeskust (endine polikliinik). Rahaliselt osaletakse linna kalmistute haldamisel ja Türi Rahvalehe väljaandmisel. Türi linna üldhariduskoolides õpib ca 280 Türi valla last, kelle hariduskulude osas osaletakse linneelarves. Samuti õpib Türi valla lapsi Türi Toimetulekukoolis. Ühiselt on ehitatud Särevere (Linnu tee) jalakäijate sild, Türi-Alliku jalgrattatee, mille pikendus linna piires on ehitamisel. 5. Koostöö kultuuri ja spordi valdkonnas toimub kultuuri- ja spordiklubiga. 6. Tehnika- ja Maamajanduskooliga toimub koostöö mitmes liinis. 6.1. Kool on valla suurim tööandja. 6.2. Enamus valla kultuuri- ja sporditegevusest toimub kooli baaside (staadion, spordihoone, mõisahoone) baasil. Tasumine toimub eelkõige ALEM tegevuse kaudu. 6.3. Kooli Säreveres asuv raamatukogu ja internetipunkt teenindab ka vallaelanikke. Kooli muuseum Säreveres toimib osaliselt. Vald osaleb ka nende kulutuste osalisel katmisel. 6.4. Vallavolikogu istungid toimusid viimase ajani Tehnika- ja Maamajanduskooli ruumides ja nende kontoritehnikat kasutades. 7. Koostöö valla eri piirkondade külaseltside ja analoogsete ühendustega seisneb eelkõige nende rahalises toetamises ning vallavalitsuse käsutuses oleva informatsiooni vahendamises neile. Samuti toimub vallavalitsuse eestvõttel ja toel külavanemate koolitus ning tegevuse organisatsiooniline toetamine valla külaelu korraldavate alusdokumentide loomisega. 8. Türi vallal on alates 1990. aastast sõprussidemed Soome Vabariigi Siuntio vallaga. Sõprussuhted vallavalitsuste tasemel on piirdunud vastastikuste külaskäikudega, informatsiooni vahetuse ning vastastikuse elukorralduse tutvumisega. Tihedamad sidemed on hariduse (koolid) ning kirikute koguduste tasemel. Viimastel aastatel on koostöö ja sõprussidemed laienenud Türi linna sõprusomavalitsustega (eelkõige Åmal) peamiselt sotsiaalvaldkonnas. 9. Ühistegevuse edasised suunad: 10. Türi vald eelistab eelkõige suhteliselt keerukate, komplitseeritud eluvaldkondade puhul, kus spetsialist ei saa täiskoormust, Türi valla struktuuride väljaarendamisele ning ametnike töölepalkamisele aktiivset ühistegevust teiste omavalitsuste ning muude ühistegevuse vormidega. 11. Ühisüritustes (MTÜ-d jne) eelistab Türi vald aktiivselt osaleda oma esindajate kaudu juhtimisprotsessis, et saada asjakohast infot ning osaleda vastavate arengusuundade väljatöötamisel ning elluviimisel. 12. Türi vald toetab Lõuna-Järvamaa arendusühingu tugevdamist ühe täiendava projektijuhi töölerakendamist. 13. Türi vald teeb koostööd kõigi Türi vallaga ühist huvi omavate isikute ja organisatsioonidega. Türi vald osaleb vastavalt oma kasutusosalusele ning piirkonna arendamise vajalikkusele kultuuri-, spordi-, sotsiaal-, meditsiini-, infrastruktuuri- jne objektide ekspluatatsiooni- ja investeeringukulude katmisel sõltumata nende omandivormist. 14. Jätkatakse igakülgset koostööd Türi linna sõprusomavalitsustega (eelkõige Åmal). 15. Otsida kultuuri- ja sporditegevuse arendamisel ühiste koostöövõimaluste arendamist Türi linnaga (kuni ühisstruktuuride loomiseni). 16. Kaaluda ühistegevuse korras piirkonna ühist turismialast tegevust koordineeriva ja korraldava struktuuriüksuse loomise otstarbekust ja võimalust. Otstarbekuse ja teiste omavalitsuste koostöö korral osaleda selle asutamisel. 17. Kokkuvõte Käesolev Türi valla arengukava on koostatud eeltööna Lõuna-Järvamaa ühise arengukava koostamisele, osaliselt paralleelselt sellega. Arengukava on pidevalt muutuv dokument ning kuulub läbivaatamisele ja korrigeerimisele vastavalt vajadusele, kuid vähemalt kord aastas. Arengukava koostamisel ning muutmisel on väga tähtis iga vallaelaniku ning vallaga seotud isiku arvamuste ja ettepanekute ärakuulamine ning võimalusel ja otstarbe korral arvestamine; samuti arengukava korrigeerimine vastavalt muutuvale olukorrale ning väärtushinnangutele. Arengukava on vallaelanike konsensuslik kokkulepe, millises vallas me tahame elada ja milliseks me soovime seda kujundada. Tänase arengukava läbiv sõna on piirkondlik koostöö ja Türi valla ühinemine naaberomavalitsustega. Lisa 1: Türi valla arendatavad investeeringuobjektid 2004. a ja edaspidi, millega arvestatakse projektitöös, reservfondist raha eraldamisel ja laenu võtmisel omafinantseeringu katmiseks.