Pärnu Linnavolikogu — Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja kinnitamine — KO, 46, 844

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse paragrahvi 8 lõike 4 alusel Pärnu Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada juurdelisatud «Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri». 2. Volikogu poolt seaduses ettenähtud korras vee-ettevõtja määramiseni loetakse käesoleva määruse punktis 1 nimetatud eeskirjas vee-ettevõtjaks aktsiaseltsi Pärnu Vesi. 3. Määrus jõustub 1. mail 2001. a. Volikogu esimees Väino LINDE Kinnitatud Pärnu Linnavolikogu 19. aprilli 2001. a määrusega nr 16 ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI KASUTAMISE EESKIRI 1. Üldosa 1.1. Eeskirja ülesanne 1.1.1. Käesolev ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri (edaspidi eeskiri) reguleerib suhteid veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuseid osutava ettevõtja (edaspidi vee-ettevõtja) ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitunud veekasutajate vahel Pärnu linna territooriumil. 1.1.2. Eeskiri on kohustuslik täitmiseks kõigile Pärnu linnas asuvatele juriidilistele ja füüsilistele isikutele. 1.2. Mõisted Käesolevas eeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1.2.1. abonenttasu – tasu, mida klient maksab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni nõuetekohase toimimise tagamise eest, sõltumata kasutamisest; 1.2.2. arvestusperiood – veevarustuse ja/või heitvee ärajuhtimise teenuste osutamise periood, mille kohta kliendile esitatakse arve. Arvestusperioodiks on üldjuhul kalendrikuu. Arvestusperioodi täpse alguse ja lõpu kuupäevadeks on vee(heitvee)arvesti näidu lugemise kuupäevad, mis määratakse teenuselepingus; 1.2.3. avalik veevõtukoht – ühisveevärgil asuva veevõtmise seadme (olmevesik, paakautode täitmise seade jms) koht koos teenindamiseks vajalike ehitistega; 1.2.4. ehitis – hoone või rajatis; 1.2.5. fekaalid – kuivkäimlatest väljaveetavad jäätmed; 1.2.6. heitvesi – kasutusel olnud ja loodusesse tagasi juhitav vesi, samuti kanalisatsiooni kaudu ärajuhitav sademe- ja drenaaživesi ning muu pinnase- ja pinnavesi; 1.2.7. hoone – maapinnaga püsivalt ühendatud, katuse, välispiirete ja siseruumiga ehitis; 1.2.8. kanaliseerimine – heitvee kogumine ja ärajuhtimine kanalisatsiooni kaudu; 1.2.9. klient – kinnistu omanik, hoonestusõiguse alusel maakasutaja, ehitise kui vallasasja omanik või asjaõigusseaduse paragrahvi 165 kohaselt asutatud veeühistu, kelle veevärk ja/või kanalisatsioon on ühendatud ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooniga ja kes on sõlminud vee-ettevõtjaga lepingu veevarustuse ja/või heitvee ärajuhtimise teenuse kasutamiseks; 1.2.10. kinnistu – kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud kinnisasi, hoonestusõigus, korteriomand ja korterihoonestusõigus; 1.2.11. kinnistu kanalisatsioon – liitumispunktist kinnistupoolsed ehitised ja seadmed (sealhulgas ehitiste sisekanalisatsioon) kinnistult heitvee ärajuhtimiseks ühiskanalisatsiooni; 1.2.12. kinnistu omanik – kinnisasja omanik, hoonestusõiguse omanik, korteriomanik ja korterihoonestusõiguse omanik ning kuni nende kinnistamiseni ka krundi õiguspärane valdaja ning ehitise kui vallasasja juurde kuuluva maa omanik või valdaja, samuti erastatavate elamute puhul kuni korteriühistu moodustamiseni kohustatud subjekt; 1.2.13. kinnistu veevärk – liitumispunktist kinnistupoolsed ehitised ja seadmed (sealhulgas ehitiste siseveevärk) kinnistu veega varustamiseks ühisveevärgist; 1.2.14. liitumine – kinnistu veevärgi torustiku ühendamine ühisveevärgi torustikuga või kinnistu kanalisatsiooni ühendamine ühiskanalisatsiooni rajatistega veevarustuse ja/või heitvee ärajuhtimise teenuste edaspidiseks kasutamiseks; 1.2.15. liitumistasu – ühekordne tasu, mis tuleb kinnistu omanikul maksta kinnistu veevärgi ühendamiseks ühisveevärgiga ning kinnistu kanalisatsiooni ühendamiseks ühiskanalisatsiooniga; 1.2.16. liitumispunkt – ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ühenduskoht kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooniga; 1.2.17. peakraan – viimane sulgemisseade ühendustorul enne kinnistu veevärki; 1.2.18. peatoru – ühisveevärgi või -kanalisatsiooni torustik, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine või kinnistutelt heitvee kanaliseerimine; 1.2.19. purgimiskoht – tekkekohast äraveetud heitvee ja/või fekaalide ühiskanalisatsiooni laskmise koht; 1.2.20. rajatis – maapinnaga püsivalt ühendatud, inimtegevuse tulemusena valminud ehitis, mis ei ole hoone; 1.2.21. reostus – vee omadusi halvendav saasteainete, organismide, soojuse või radioaktiivsuse sisaldus vees; 1.2.22. reovesi – olmes või tootmises kahjutuspiiri ületavalt rikutud vesi, on heitvee alaliik; 1.2.23. reovee kanalisatsioon – rajatised ja seadmed ainult reovee kanaliseerimiseks; 1.2.24. sademevee kanalisatsioon – rajatised ja seadmed sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ja puhta heitvee kanaliseerimiseks; 1.2.25. sisendustoru – kinnistu veetorustiku lõik liitumispunktist veearvestini; 1.2.26. vaatluskaev – avatava luugi ja põhjasasuva voolurenniga kaev kanalisatsioonitorustikul; 1.2.27. vee-ettevõtja – ettevõtja, kes osutab veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuseid ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni abil; 1.2.28. vee- või heitvee mõõdusõlm – vee või heitvee mõõtmiseks ettenähtud vee- või heitvee-arvestist ja arvesti juurde kuuluvast armatuurist koosnev tehniline sõlm; 1.2.29. vee- või heitvee mõõdukaev – kaev, kus asub vee- või heitveemõõdusõlm; 1.2.30. ühenduskraan – veevarustuse ühendustorul peatoru juures asuv sulgur, mis järgneva sulguri puudumisel on ühtlasi peakraaniks; 1.2.31. ühendustoru – kinnistu veevärki veega varustav või kinnistu kanalisatsioonist heitvett vastuvõttev toru peatorust liitumispunktini; 1.2.32. ühiskanalisatsioon – ehitiste ja seadmete kompleks mitme kliendi heitvee kanaliseerimiseks; 1.2.33. ühisveevärk – ehitiste ja seadmete kompleks mitme kliendi veega varustamiseks ning vee kasutamiseks kahjutule tõrjumisel, kui selleks ei ole ette nähtud muid veevõtukohti; 1.2.34. ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni avarii – ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooni ehitiste või seadmete ettenägematu purunemine või rikki minek, mille tagajärjel oluliselt halveneb või katkeb klientide veega varustamine ja/või nende heitvee kanaliseerimine, või on ohustatud inimesed, ehitised või keskkond; 1.2.35. ühisvoolne kanalisatsioon – rajatised reovee ning sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ühiseks kanaliseerimiseks; 1.2.36. teenuseleping – vee-ettevõtja ja kliendi vahel sõlmitud leping, milles sätestatakse osapoolte õigused ja kohustused vee võtmisel ja heitvee ärajuhtimisel. 1.3. Üldnõuded 1.3.1. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni abil veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste osutamine toimub Pärnu Linnavolikogu (edaspidi volikogu) otsusega määratud vee-ettevõtja poolt vastavalt eeskirjale ning Pärnu Linnavalitsuse (edaspidi linnavalitsus) ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud sellekohasele lepingule. 1.3.2. Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste osutamine vee-ettevõtjate vahel toimub lepingu alusel, mis on koostatud kooskõlas linnavalitsuse ja vee-ettevõtja vahelise lepinguga. 1.3.3. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ulatumisel teise kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumile määratakse sellise ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise tingimused vastava kohaliku omavalitsuse, linnavalitsuse ja vee-ettevõtja vahelise lepinguga. 1.3.4. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni klientidel on õigus saada ühisveevärgist vett ja juhtida ühiskanalisatsiooni heitvett vastavalt vee-ettevõtjaga sõlmitud lepingule (edaspidi teenuseleping). Teenuseleping sõlmitakse üldjuhul vahetult ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooniga liitunud kinnistu omanikuga. Vahetut ühendust mitteomavate veekasutajatega, sealhulgas kinnistu omanikega, kus elamu juurde kuuluv maa on kaasomandis, vee-ettevõtja üldjuhul lepinguid ei sõlmi. Neile vahendatakse üldjuhul teenuseid kliendi poolt vastavalt nende omavahelisele kokkuleppele. Olemasoleva hoonestusega krundistamata aladel sõlmitakse kuni ala krundistamiseni tähtajalised teenuselepingud ehitiste omanike või valdajatega. Ühekordset või lühiajalist veekasutust või heitvee kanaliseerimist võib vee-ettevõtja lubada tähtajalise teenuselepingu alusel. 1.3.5. Kui mitme kinnistu või kinnistute grupi veega varustamine ühisveevärgist ja/või heitvee kanaliseerimine ühiskanalisatsiooni toimub mitmele kinnistule või kinnistute grupile nende kokkuleppel ühe teenuselepingu alusel, on tegemist ühe kliendiga ning kõiki vee- ja kanalisatsioonitorustikke ning muid rajatisi ja seadmeid pärast liitumispunkti käsitletakse kui kinnistu veevärki ja kanalisatsiooni. 1.3.6. Õigus teostada kontrolli kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni, kliendi veekasutuse ning ühiskanalisatsiooni juhitava heitvee üle on volikogu otsusega volitatud isikul (edaspidi volitatud isik) ja vee-ettevõtjal vastavalt teenuselepingu tingimustele. 1.3.7. Vee-ettevõtja ei tohi avalikustada kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ehitiste ja seadmete ning vee kasutuse ja heitvee kanaliseerimise kontrollimisel saadud teavet, mis ei ole seotud käesolevas eeskirjas, samuti teistes antud valdkonna kohta käivates õigusaktides toodud nõuete rikkumisega või ohuga ühisveevärgile ja/või -kanalisatsioonile. Avalikustada võib andmeid kliendi veetarvituse ja kanaliseeritava heitvee koguse ning reostuse kohta. 1.3.8. Kõigil juhtudel, kus eeskiri annab vee-ettevõtjale õiguse kliendile vee andmise ja/või kinnistu heitvee kanaliseerimise sulgemiseks, ei vastuta vee-ettevõtja sellest kliendile põhjustatud võimalike kahjude eest. Vee andmine ja/või heitvee kanaliseerimine taastatakse pärast sulgemise põhjuste kõrvaldamist ja sellega vee-ettevõtjale tekitatud kulude tasumist. Omavolilised ühendused taasavamisele ei kuulu. 1.3.9. Kliendile vee andmise ja/või heitvee kanaliseerimise sulgemine võib toimuda pärast kliendi sellekohast kirjalikku teavitamist vee-ettevõtja poolt vastavalt käesolevas eeskirjas sätestatule. Erandjuhtudel, vastavalt käesolevas eeskirjas toodule, on vee-ettevõtjal õigus klientidele vee andmine ja/või heitvee kanaliseerimine sulgeda ette teatamata. 1.3.10. Vee-ettevõtja ei vastuta kliendile vee andmise ja/või heitvee vastuvõtu vähenemisest või katkemisest ning üleujutustest põhjustatud võimalike kahjude eest, kui see on toimunud vääramatu jõu tulemusena. 1.3.11. Vääramatu jõu tagajärjel tekkinud veevarustuse ja/või heitvee ärajuhtimise katkemisel teostab kliendi veega varustamist ja/või heitvee ärajuhtimist vee-ettevõtja vastavalt antud valdkonna eest vastutava linnavalitsuse ametiisiku korraldustele. 1.3.12. Vee-ettevõtjal on õigus kliendile piirata või katkestada vee andmine ja/või heitvee vastuvõtt avariiliste ja plaaniliste remonttööde korral. Avariiliste tööde puhul teavitatakse kliente tööde alustamist kohe ning plaaniliste tööde puhul vähemalt kolm kalendripäeva ette teabevahendite kaudu. Teavitamisest kinnipidamise korral ei vastuta vee-ettevõtja remonttööde puhul klientidele vee andmise ja/või heitvee kanaliseerimise piiramisest või katkestamisest põhjustatud võimalike kahjude eest. 1.3.13. Veekatkestuse korral remonttööde tõttu üle viie tunni tagab vee-ettevõtja elumajade juurde ajutise veevõtu võimaluse elanike esmasteks vajadusteks, samuti tervishoiu-, hoolekande-, õppe- ja kasvatusasutuste ning vangla joogi- ja olmevee vajaduse rahuldamise. 1.3.14. Heitvee ja fekaalide väljaveol ja purgimisel ühiskanalisatsiooni tuleb juhinduda linnavalitsuse poolt kinnitatud heitvee ja fekaalide väljaveo ning purgimise korrast. 1.3.15. Kõik isikud, kes on süüdi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste või seadmete vigastamises, kannavad seaduse alusel vastutust tekitatud kahju, sealhulgas sellega kaasneva veekao ja keskkonnakahjude eest. Veekao suurus arvutatakse vee-ettevõtja poolt veevoolu ristlõike pinna, kiiruse ja veevoolu kestvuse järgi või kontrollmõõtmise teel. 1.4. Omandi piiritlemine 1.4.1. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni vahelise piiri määrab liitumispunkt. 1.4.2. Liitumispunkt asub kuni kaks meetrit kinnistu piirist väljaspool, kui vee-ettevõtja ja kinnistu omanik või klient ei ole kokku leppinud teisiti. 1.4.3. Liitumispunktiks veevärgil on peakraan tänava maa-alal, mis kuulub ühisveevärgi hulka. Kui torustikul vahetult enne kinnistu piiri puudub sulgemisvahend, asub liitumispunkt tänava maa-alal kaks meetrit väljaspool kinnistu piiri, kui vee-ettevõtja ja klient ei ole kokku leppinud teisiti. 1.4.4. Liitumispunktiks kanalisatsioonitorustikul on kinnistupoolseim vaatluskaev tänava maa-alal enne kinnistu piiri, kui vee-ettevõtja ja kinnistu omanik või klient ei ole kokku leppinud teisiti. Vaatluskaev kuulub ühiskanalisatsiooni hulka. Nõuetekohase kaevu väljaehitamiseni on liitumispunktiks ühenduskoht peatorul. Kui hoone kanalisatsiooni väljalaskude kogumistorustik on kinnistu hoonestamata ala piiratuse tõttu paigaldatud väljaspoole kinnistut tänavale, loetakse liitumispunktiks vaatluskaev, millest toimub äravool peatorusse. Krundistamata hoonestuse puhul on liitumispunktiks elamute puhul viimane vaatluskaev, millest torustik siseneb hoonesse. 1.4.5. Kui ühisveevärgi või -kanalisatsiooni peatoru läbib kinnistut ja sellest hargneb torustik ehitisse, on peakraaniks ühenduskraan või peatorule kõige lähem sulgur, kanalisatsiooni liitumispunktiks aga peatorul hargnemiskohas asuv vaatluskaev. 1.4.6. Olemasoleva hoonestusega krundistamata aladel viiakse ala krundistamisel veevärgi ja kanalisatsioonirajatiste piiritlus kooskõlla krundistatud alade piiritlusega. Kinnistu piiride muutmisel või kinnistu tükeldamisel täpsustatakse ka piiritlust. Kui eeltooduga kaasneb veevärgi ja kanalisatsioonirajatiste ümberehitamise vajadus, esitab vee-ettevõtja vastavad nõuded detailplaneeringu või krundijaotusplaani läbivaatamisel. 1.4.7. Kui vee-ettevõtja või kinnistu omanik või klient taotleb liitumispunkti ümberehitamist, toimub see taotleja kulul. 1.4.8. Kruntide suuruse ja piiride muutmiseks detailplaneeringuta, kui muudetaval alal asuvad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendatud rajatised, tuleb olemasolevate kinnistute omanikel see eelnevalt kooskõlastada vee-ettevõtjaga. Kui sellega seoses tekib vajadus veevärgi ja kanalisatsioonirajatiste ümberehituseks, väljastab vee-ettevõtja tehnilised tingimused koos teostustähtajaga. Kui kinnistu omanik ei järgi eeltoodut või ei pea kinni teostustähtajast, on vee-ettevõtjal õigus eeskirja punkti 1.3.9 kohaselt vee andmine ja/või heitvee kanaliseerimine sulgeda. 1.4.9. Kuivendusdrenaaž, sademevee restkaev koos äravoolutoruga ja muud sellised heitvee ärajuhtimise rajatised ei kuulu ühiskanalisatsiooni hulka. Nende rajatiste liitumispunkt ühiskanalisatsiooniga määratakse volikogu poolt kinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskirja kohaselt. 1.4.10. Liitumispunktid fikseeritakse kirjalikult piiritlusaktis koos skeemiga, mis on teenuselepingu lahutamatu osa. 1.5. Teenuste hinnad 1.5.1. Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste hind kliendile moodustub abonenttasust, tasust võetud vee eest ning tasust heitvee ärajuhtimise eest. 1.5.2. Klient tasub veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste eest vee-ettevõtjale linnavalitsuse poolt kehtestatud hindade ja tingimuste alusel vastavalt kliendi ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud teenuselepingule. 1.5.3. Ühiskanalisatsiooni kaudu avalikelt teedelt, tänavatelt ja väljakutelt sademe- ja drenaaživee ning muu pinnasevee ärajuhtimise kulud ning ühisveevärgil asuvatest tuletõrjehüdrantidest kahjutule tõrjumiseks, teisteks päästetöödeks ja õppusteks ning hüdrantide katsetusteks kasutatava vee eest tasutakse vastavalt linnavalitsuse ja vee-ettevõtja vahelisele lepingule. 1.5.4. Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste hinnad kehtestab linnavalitsus vastavalt volikogu kinnitatud veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hinna reguleerimise korrale. 2. Veevarustus ja heitvee ärajuhtimine 2.1. Veega varustamise nõuded ja tingimused 2.1.1. Ühisveevärk on ette nähtud klientide varustamiseks veega, mille kvaliteet peab vastama Sotsiaalministeeriumi poolt kehtestatud joogivee kvaliteedinõuetele, samuti vee võtmiseks kahjutule tõrjumisel ja avalike veevõtukohtade veega varustamiseks. 2.1.2. Vee-ettevõtja peab tagama nii ühisveevärki juhitava kui ka seal oleva vee kvaliteedi kontrolli. Vee-ettevõtja ei vastuta vee kvaliteedi muutuste eest kinnistu veevärgis. 2.1.3. Peatorus tagatav veerõhk määratakse vee-ettevõtja poolt, lähtudes valdavast hoonestuskõrgusest ja võrgurajatiste tehnilisest lahendusest. Kui kinnistul vajatakse suuremat rõhku, tuleb rõhu tõstmine kliendil lahendada oma rõhutõsteseadmetega ja oma kulul. 2.1.4. Ühisveevärgi vee kasutamist kastmiseks võib vee-ettevõtja piirata, kui see põhjustab häireid klientide olmeveega varustamisel. Vajadusel määratakse vee kasutamise tingimused kastmiseks teenuselepinguga. 2.1.5. Ühisveevärgil oleva avaliku veevõtukoha hooldust korraldab selle omanik, kes peab tagama veevõtukoha heakorra ning sanitaarnõuete täitmise. Nõuetest mittekinnipidamisel võib vee-ettevõtja sulgeda vee andmise veevõtukohale vastavalt eeskirja punktile 1.3.9. 2.1.6. Ühisveevärgi tuletõrjehüdrantide korrashoiu eest vastutab vee-ettevõtja. Tuletõrjehüdrante kasutab Pärnumaa Päästeteenistus (edaspidi päästeteenistus) kahjutule tõrjumisel ja vajadusel teistel päästetöödel. Neist võib muuks otstarbeks vett kasutada vaid vee-ettevõtja loal lepingu alusel. Hüdrantide kasutamine õppustel ja neist tarvitatav vee kogus tuleb vee-ettevõtjaga eelnevalt kooskõlastada, vastasel juhul loetakse veevõtt omavoliliseks. 2.1.7. Sisendustoru võib paigaldada, remontida või asendada vee-ettevõtja või nendeks töödeks litsentsi omav ettevõtja vee-ettevõtja tehnilise järelevalve all. Sisendustorul ei tohi olla veevõttu võimaldavat ühendust. 2.1.8. Klient peab hoidma sisendustoru kohal oleva maa-ala toru kontrollimiseks ja remontimiseks juurdepääsetavana. 2.1.9. Sisendustoru nähtava lekke ilmnemisel või vastava kahtluse olemasolul peab klient sellest kohe teatama vee-ettevõtjale. 2.1.10. Eeskirja punktides 2.1.7 ja 2.1.8 toodud nõuete eiramise, samuti sisendustoru lekke kohta koostab ülevaatust teinud vee-ettevõtja esindaja või volikogu volitatud isik sellekohase akti, mille alusel on vee-ettevõtjal õigus sulgeda vee andmine kinnistule eeskirja punkti 2.1.7 nõuete eiramisel kliendi poolt või lekke ilmnemisel sisendustorust kohe, ilma eelteateta ning eeskirja punkti 2.1.8 nõuete eiramisel vastavalt eeskirja punktile 1.3.9. 2.2. Heitvee ärajuhtimise nõuded ja tingimused 2.2.1. Ühiskanalisatsioon on sõltuvalt ehitusviisist ette nähtud: 2.2.1.1. ühisvoolse kanalisatsiooni puhul heitvee kanaliseerimiseks teenuselepingus määratud tingimustel; 2.2.1.2. reovee kanalisatsiooni puhul ainult reovee kanaliseerimiseks; 2.2.1.3. sademetevee kanalisatsiooni puhul sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee, samuti muu puhta heitvee kanaliseerimiseks teenuselepingus määratud tingimustel. 2.2.2. Torude paigalduskõrgus (sügavus) liitumispunktis ja heitvee paisutuskõrgus on määratud kanalisatsiooni tehnilise lahendusega ja antakse ühiskanalisatsiooniga liitujale teada tehnilistes tingimustes või kliendile teenuselepingus. Kui paisutuskõrgus ei ole määratletud, loetakse selleks kinnistu poolt esimese, ühiskanalisatsiooni juurde kuuluva vaatluskaevu kaane kõrgusest 10 cm võrra kõrgem tase. Kui see ei taga kinnistult heitvee isevoolset või üleujutusriskita kanaliseerimist, tuleb heitvee ümberpumpamine või paisutuskõrgusest allpool asuvate ruumide ja pindade kaitse üleujutuse eest lahendada kinnistu omanikul oma seadmetega ja omal kulul. 2.2.3. Ühiskanalisatsioonist põhjustatud üleujutuste eest vastutab ja tekkinud kahju hüvitab vee-ettevõtja, välja arvatud eeskirja punktides 1.3.8 ja 1.3.10 toodud juhtudel. Vee-ettevõtja ei vastuta kliendi kinnistul allpool heitvee paisutuskõrgust paiknevate ehitiste, ruumide või pindade üleujutuse eest kanalisatsiooni kaudu. 2.2.4. Heitvett ja fekaale võivad ühiskanalisatsiooni purgida ainult vastavat tegevusluba omavad ettevõtjad ainult vee-ettevõtja poolt selleks määratud kohtades. Purgimiskohtade hooldust korraldab vee-ettevõtja. 2.2.5. Ühiskanalisatsiooni on lubatud kanaliseerida ainult sellist heitvett, mis ei kahjusta selle ehitisi ja on puhastusseadmetes puhastatav. 2.2.6. Ühiskanalisatsiooni on keelatud kanaliseerida heitvett, mis sisaldab: 2.2.6.1. põlemis- ja plahvatusohtlikke aineid; 2.2.6.2. torustikule kleepuvaid ja ummistusi tekitavaid aineid; 2.2.6.3. inimesele ja keskkonnale ohtlikke mürkaineid ja gaase; 2.2.6.4. radioaktiivseid aineid, raskmetalle; 2.2.6.5. inimestele ja keskkonnale ohtlikku bakterioloogilist reostust; 2.2.6.6. biopuhastusele toksiliselt mõjuvaid aineid; 2.2.6.7 bioloogiliselt raskesti lagundatavaid keskkonnaohtlikke aineid. 2.2.7. Kanaliseeritava heitvee temperatuur ei tohi olla kõrgem kui 40 °C ja pH madalam kui 6,5 ning kõrgem kui 8,5. 2.2.8. Ühiskanalisatsiooni on keelatud lasta olmeprügi, ehitusprahti, tootmisjäätmeid, lund, lokaalsete puhastite jäätmeid jms, seda ka eelnevalt purustatud kujul. 2.2.9. Heitvee kanaliseerimisel on keelatud tekitada ühiskanalisatsioonis nii hüdraulilisi kui reostuslikke löökkoormusi. 2.2.10. Ühiskanalisatsiooni on keelatud kanaliseerida heitvett, mis sisaldab ohtlikke aineid vastavalt Keskkonnaministeeriumi poolt kehtestatud nõuetele ohtlike ainete kohta ühiskanalisatsiooni juhitavas heitvees või mille kohta ei ole teenuselepingus toodud vastuvõtutingimusi. 2.2.11. Reoainete lubatavad piirkontsentratsioonid kliendile kehtestatakse teenuselepinguga vastavalt linnavalitsuse poolt kinnitatud ühiskanalisatsiooni juhitud heitveest proovide võtmise ja saasteastme määramise juhendile. 2.2.12. Vee-ettevõtjal on õigus nõuda, et kanalisatsiooni ühendustorustik oleks ventileeritud läbi kinnistu kanalisatsiooni vähemalt ühe välisõhku avaneva ventilatsioonitoru kaudu. 2.3. Omavolilised ühendused 2.3.1. Mis tahes torustiku ühendust (ka ajutist voolikühendust) ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooniga, mis on tehtud ilma liitumislepinguta või teenuselepinguta ja tehnilise järelevalveta, loetakse omavoliliseks ühenduseks. 2.3.2. Omavolilise ühenduse ilmsiks tulekul: 2.3.2.1. koostab vee-ettevõtja või volitatud isik sellekohase akti ning ühendus kuulub vee-ettevõtja poolt kohesele sulgemisele; 2.3.2.2. tuleb kliendil või kinnistu omanikul, kelle tarbeks ühendus tehti, vee-ettevõtjale hüvitada kahju vastavalt eeskirja punktides 2.4.3, 2.4.4 ja 2.4.8 toodud arvutuskorrale ning lisaks tasuda ühenduse sulgemise kulud ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatistele tekitatud kahju eest. 2.3.3. Omavolilise ühenduse kestvus arvutatakse ajast, mil ühendus tehti. Kui vee-ettevõtjal pole seda küllaldaste tõendite puudumisel võimalik määratleda, loetakse kestuseks üks aasta, veevõtu korral tuletõrjehüdrantidest üks kuu. 2.3.4. Kui omavoliline ühendus tehti ajutisena mahutite täitmise või tühjendamise (purgimise) ajaks, siis selle tuvastamisel tuleb ühenduse tegijal vee-ettevõtjale hüvitada kahju, mille arvutamisel lähtutakse täidetud või tühjendatud mahuti 15-kordsest mahust. 2.4. Omavoliline veekasutus ja heitvee kanaliseerimine 2.4.1. Omavoliliseks veekasutuseks ja/või heitvee kanaliseerimiseks loetakse juhtumit, mil: 2.4.1.1. ei ole vee-ettevõtjaga sõlmitud teenuselepingut; 2.4.1.2. on eemaldatud või rikutud torustikule, sulguritele, tuletõrjesüsteemile, vee- või heitveemõõdusõlme vee-ettevõtja pandud plommid, välja arvatud punktis 2.7.9 toodud juhud; 2.4.1.3. on eemaldatud või rikutud vee- või heitveearvesti taatlusplomm; 2.4.1.4. vee- või heitveearvesti on rikutud (ka külmumise või kuumenemise tõttu), arvesti näitu on moonutatud või arvesti on omavoliliselt eemaldatud; 2.4.1.5. on eemaldatud vee- või kanalisatsioonitorustiku sulgemiseks vee-ettevõtja paigaldatud sulgur; 2.4.1.6. on avatud vee-ettevõtja poolt suletud peakraan või ühenduskraan; 2.4.1.7. kinnistu veevärgi sisendustorule on monteeritud veevõttu võimaldav ühendus; 2.4.1.8. vaatluskaevu kaudu toimub heitvee või fekaalide purgimine ühiskanalisatsiooni. 2.4.2. Omavolilise veekasutamise ja/või heitvee kanaliseerimise ilmnemisel koostatakse ülevaatust teinud vee-ettevõtja või volitatud isiku poolt sellekohane akt ning kinnistule vee andmise ja/või heitvee kanaliseerimise võib vee-ettevõtja sulgeda ette teatamata. Eemaldatud plommi asendamise eest tasub klient või kinnistu omanik. 2.4.3. Omavolilise veekasutuse ilmnemisel tasub klient või kinnistu omanik vee-ettevõtjale hüvitust toru läbilaskevõime järgi avamis-, plommi eemaldamis-, rikkumis- või ühenduskohas arvestusega, et toru töötab kogu ristlõikega 24 tundi ööpäevas. Sealjuures võetakse vee kiiruseks torudes siseläbimõõduga 15 kuni 20 mm – 0,5 m/s, torudes 25 kuni 40 mm – 1,0 m/s ning torudes 50 mm ja suuremad – 1,5 m/s. Kui omavoliliselt kasutatud vett oli võimalik kanaliseerida ühiskanalisatsiooni, lisatakse hüvitusele tasu selle kanaliseerimise eest. Hüvituse arvutamisel lähtutakse vastavale tarbijagrupile kehtestatud teenustasust heitvee ärajuhtimise eest. 2.4.4. Omavolilise heitvee kanaliseerimise ilmnemisel tasub klient või kinnistu omanik vee-ettevõtjale hüvitust: 2.4.4.1. ühisveevärgist või muust veeallikast (sõltuvalt vee saamise kohast) suubuva veetoru siseläbimõõdu järgi vastavalt eeskirja punkti 2.4.3 kohasele arvutuskorrale; 2.4.4.2. kanalisatsiooni survetorul asuva heitveearvesti, mõõdusõlme või nende plommide rikkumise puhul vastavalt eeskirja punkti 2.4.3 kohasele arvutuskorrale heitveearvesti siseläbimõõdu järgi; 2.4.4.3. sademe-, drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee kanaliseerimisel ühisvoolsesse või sademevee kanalisatsiooni vastavalt eeskirja punktis 2.5.5.2 toodud arvutuskorrale; 2.4.4.4. eeskirja punkti 2.4.1.8 kohase omavolilise heitvee kanaliseerimise korral vastavalt eeskirja punktile 2.3.4. 2.4.5. Omavolilise veekasutuse ja/või heitvee kanaliseerimise kestust arvestatakse päevani, millal vee-ettevõtja esindaja või volikogu otsusega volitatud ametiisik võis veenduda omavolilise veekasutuse ja/või heitvee kanaliseerimise puudumises, kuid mitte üle ühe aasta tagasi. 2.4.6. Eeskirja punktides 2.4.3 ja 2.4.4 toodud hüvituse määrasid võib vee-ettevõtja, lähtudes faktilistest tingimustest ja tehnilistest asjaoludest, vähendada. 2.4.7. Kui omavoliline veekasutamine ja/või heitvee kanaliseerimine on tekkinud teenuselepingu lõppemise, lõpetamise või kinnistu omaniku vahetuse tõttu, on vee-ettevõtjal õigus sulgeda kinnistule vee andmine ja/või kinnistu heitvee kanaliseerimine vastavalt eeskirja punktile 1.3.9, kui teenuselepingu osapooled ei ole kokku leppinud teisiti. 2.4.8. Omavolilise veekasutuse ja/või vee kanaliseerimise juhtudel, mis ei mahu eeskirja punktides 2.4.3 ja 2.4.4 toodu alla, määratakse hüvitus volitatud isiku poolt vee-ettevõtja tehniliste arvutuste alusel. 2.4.9. Omavoliliseks veekasutuseks ei loeta eeskirja punktides 2.1.6 ja 2.7.9 toodud juhtusid tingimusel, et peeti kinni samas toodud nõuetest. Plommide tagasipaigalduse kulud eeskirja punktis 2.7.9 toodud juhtudel kannab klient. 2.5. Keelatud ühendused 2.5.1. Kinnistu veevärk peab olema paigaldatud ja ühendatud ühisveevärgiga nii, et oleks takistatud reostunud või reostusohtliku vee, samuti ohtlike vedelike või gaaside tagasivoolamine või imbumine torustikuga ühendatud seadmetest või süsteemidest ühisveevärki (seda nii võrgu normaal- kui ka alarõhu korral). Kinnistu veetorustik peab olema kaitstud sinna kõrgetemperatuurilise vee või auru sattumise eest. Ühendusi, mis eeltoodut ei võimalda, loetakse keelatud ühendusteks. 2.5.2. Keelatud ühendusteks on ka: 2.5.2.1. ühendused, mis võimaldavad ühisveevärgiga vahetus ühenduses olevasse kinnistu veevärki juhtida vett teistest veeallikatest või veevarustussüsteemidest; 2.5.2.2. kinnistu veevärgi vahetu ühendamine kanalisatsioonitorustike, -seadmete ja -kaevudega, vedelike reservuaaridega (v.a joogivee reservuaarid), kõrgsurvekateldega, samuti tehnoloogilise seadmestikuga, milles kasutatakse tervisele ohtlikke aineid; 2.5.2.3. ühendused, mis võimaldavad reovee juhtimist sademevee kanalisatsiooni; 2.5.2.4. ühendused, mis võimaldavad sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee juhtimist reoveekanalisatsiooni. 2.5.3. Keelatud ühenduse ilmsikstulekul koostab ülevaatust teostanud vee-ettevõtja esindaja või volitatud isik sellekohase akti. 2.5.4. Eeskirja punktides 2.5.1, 2.5.2.1, 2.5.2.2 toodud juhtudel võib vee-ettevõtja veeandmise kliendi kinnistutorustikku ette teatamata sulgeda. Eeskirja punktides 2.5.2.3 ja 2.5.2.4 toodud juhtudel võib vee-ettevõtja heitvee kanaliseerimise sulgeda vastavalt eeskirja punktile 1.3.9. 2.5.5. Eeskirja punkti 2.5.2 kohaste keelatud ühenduste ilmsikstulekul tasub klient vee-ettevõtjale hüvitust: 2.5.5.1. eeskirja punktis 2.5.2.3 toodud juhul vastavalt eeskirja punktis 2.4.4.1 toodud arvutuskorrale; 2.5.5.2. eeskirja punktis 2.5.2.4 toodud juhul iga sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee vastuvõtu- või ühenduspunkti pealt (restkaev, kuivendusdrenaaži ühendus, maapinna kaldega korraldatud äravool vaatluskaevu, katuseäravool jne) summas, mis vastab 75 m3 heitvee kanaliseerimise teenustasule kuus. 2.5.6. Eeskirja punktis 2.5.5 toodud juhtudel kasutatakse arvutustes vastava tarbijagrupi heitvee ärajuhtimise teenustasu määra ja ühenduse kestus määratakse eeskirja punkti 2.3.3 kohaselt. 2.5.7. Kui kliendi või kinnistu omaniku poolt keelatud ühenduse tegemise või nende muu süülise tegevuse tõttu on reostunud vesi ühisveevärgis või koormati üle ühiskanalisatsiooni rajatised, hüvitab sellest tulenevad kahjud klient või kinnistu omanik. 2.6. Ajutised torustikud 2.6.1. Vee-ettevõtja võib lubada tähtajalist veekasutust ja/või heitvee kanaliseerimist ehituseks, tänavakaubanduseks ja kastmiseks tähtajalise teenuselepingu alusel. 2.6.2. Ajutisi vee- ja/või kanalisatsioonitorustikke on lubatud ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooniga ühendada vastavuses vee-ettevõtja poolt antud tehniliste tingimustega. 2.6.3. Ajutiste torustike ehitamine, hooldus ja likvideerimine toimub tähtajalise teenuselepingu taotleja poolt ja tema kulul. Kui ühendusi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga tähtaegselt ei likvideerita, võib seda teha vee-ettevõtja teise lepingupoole kulul. 2.6.4. Liitumispunktiks ajutise torustiku ja ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooni vahel on nende ühinemiskohad. Veetoru ühinemiskohal peab olema sulgur, vee-ettevõtja nõudmisel ka tagasilöögiklapp. 2.6.5. Ajutiste torustike kohta kehtivad eeskirjas kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni kohta käivad nõuded ja kliendi kohustused, ainult suvel kasutatavate torustike puhul ei kehti neile külmumisohuga seonduvad nõuded. 2.6.6. Kui vesi saadakse ühisveevärgist, tuleb tähtajalise teenuselepingu taotlejal veekasutuse üle arvestuse pidamiseks paigaldada tema poolt ja kulul ajutisele torustikule vee-ettevõtja nõuetele vastav veemõõdusõlm. 2.7. Nõuded kinnistu veevärgile ja kanalisatsioonile 2.7.1. Kinnistu veevärk ja kanalisatsioon peavad olema paigaldatud vastavuses nende kohta käivate õigusaktide ja tehniliste normdokumentidega, samuti õigusaktide alusel vee-ettevõtja poolt kehtestatud nõuetega. 2.7.2. Kinnistu omanik ja klient on kohustatud: 2.7.2.1. kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni projekteerimis-, ehitus- ja remonttöödel kasutama nendeks töödeks litsentsi omavaid ettevõtjaid; 2.7.2.2. tagama kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni korrasoleku ning vastavuse tehnilistele standarditele ja normidele ning käesolevale eeskirjale, samuti teistele selle kohta käivatele nõuetele; 2.7.2.3. kasutama kinnistu veevärki ja kanalisatsiooni nii, et oleks tagatud teiste klientide veevärgi ja kanalisatsiooni ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ohutus ning ei oleks häiritud teiste klientide teenuselepingujärgsete nõuete täitmine; 2.7.2.4. tagama volitatud isikule ning vastavalt teenuselepingus ettenähtud tingimustele vee-ettevõtja esindajale vaba juurdepääsu kinnistu veevärgile ja kanalisatsioonile. 2.7.3. Vee-ettevõtja võib sulgeda vee andmise kinnistule või kinnistu kanaliseerimise vastavalt eeskirja punktile 1.3.9: 2.7.3.1. kui rikutakse eeskirja punktide 2.7.2.1, 2.7.2.2 ja 2.7.2.3 nõudeid; 2.7.3.2. kui klient ei ole taganud eeskirja punkti 2.7.2.4 kohast juurdepääsu. 2.7.4. Kinnistu omanik peab hoidma lume- ja jäävabad tema puhastusalal ja kinnistul olevad hüdrandikaevude ja peakraani luugid ning hoidma vabad juurdepääsud maapealsetele hüdrantidele vastavuses Pärnu linna heakorraeeskirjaga, samuti hoolitsema peakraani luugi ja ühisveevärgi tähissiltide säilivuse ning nähtavuse eest, nende vigastustest ja kaotsiminekust kohe teatama vee-ettevõtjale. Tähissiltide paigaldamine toimub planeerimis- ja ehitusseaduse kohaselt. 2.7.5. Keelatud on ühisveevärgi juurde kuuluvate sulgurite omavoliline avamine või sulgemine. Erandina on kliendil lubatud, teatades sulgemisest kohe vee-ettevõtjale, sulgeda oma kinnistu peakraan, kui on ilmnenud leke kinnistu sisendustorust või on veemõõdusõlme armatuuri purunemise tõttu tekkimas uputus. 2.7.6. Vee-ettevõtjal on õigus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni avariide ja remonttööde korral kasutada kinnistu veevärki või kanalisatsiooni teiste kinnistute veega varustamiseks või heitvee kanaliseerimiseks tingimusel, et see ei halvenda selle kliendi kasutustingimusi, kelle veevärki või kanalisatsiooni kasutatakse, ning talle hüvitatakse tekkinud kahju. 2.7.7. Vee-ettevõtjal on õigus kinnistu veevärgil ja kanalisatsioonil plommida: 2.7.7.1. veearvestita tuletõrjesüsteemi sulgur ja hüdrant; 2.7.7.2. vee- või heitveearvesti liitmik ja arvesti elektritoite ja -ülekande süsteem; 2.7.7.3. omavolilise või keelatud ühenduse sulgur; 2.7.7.4. kanalisatsioonitorustiku sulgur. 2.7.8. Klient vastutab kinnistu veevärgil ja kanalisatsioonil asuvate plommide säilimise eest ning on kohustatud kohe teatama vee-ettevõtjale nende kadumisest või rikkumisest. 2.7.9. Klient võib tuletõrjesüsteemi sulguritelt ja hüdrantidelt plomme ära võtta: 2.7.9.1. tuletõrjesüsteemi katsetamiseks pärast eelnevat kooskõlastamist vee-ettevõtjaga; 2.7.9.2. kahjutule tõrjumiseks, millest ta on kohustatud vee-ettevõtjale teatama mitte hiljem kui 24 tunni jooksul pärast plommi eemaldamist. 2.7.10. Kui vee-ettevõtja on tuvastanud, et sademe- ja drenaaživesi või muu pinnase- ja pinnavesi satuvad ülenormatiivse infiltratsiooni ja vee juurdevoolu tõttu või muul teel suures ulatuses kinnistu reoveekanalisatsiooni, on vee-ettevõtjal õigus teostada vee kontrollmõõtmist. Kliendil või tema volitatud isikul on õigus jälgida kontrollmõõtmise teostamist. Vee mõõtmisega seotud kulud kannab klient, kui ülenormatiivne infiltratsioon leiab kontrollmõõtmistega kinnitust. Mõõtmisandmed on aluseks kanaliseeritava vee eest tasumisel, lähtudes vastava tarbijagrupi heitvee hinnast. 2.7.11. Volitatud isikul on õigus kontrollida kliendi lokaalse reoveepuhasti töö tõhusust. Vee-ettevõtjal või tema volitatud isikul on õigus kontrolli teostada vastavalt teenuselepingu tingimustele. 3. Vee ja heitvee mõõtmine ning arvestus 3.1. Vee mõõtmine 3.1.1. Kinnistu veevärk, mis on otseselt ühendatud ühisveevärgiga, peab olema varustatud veemõõdusõlmega. 3.1.2. Kinnistu piires tarbitav vesi peab üldjuhul tulema ühe veemõõdusõlme kaudu. Enam kui ühe veemõõdusõlme rajamine kinnistule ühisveevärgist vee võtmiseks võib toimuda erandina vee-ettevõtja loal. 3.1.3. Veemõõdusõlm peab asuma hoones selle peatorupoolsel küljel kohe pärast sisendustoru suubumist hoonesse või veemõõdukaevus kohe pärast sisendustoru suubumist kinnistule. 3.1.4. Veemõõdusõlm paigutatakse vee-ettevõtja otsusel veemõõdukaevu, kui: 3.1.4.1. hoones puudub selleks võimalus; 3.1.4.2. kinnistu on hoonestamata või puudub ruum, kus oleks välditud veearvesti külmumine; 3.1.4.3. sisendustorustik krundil osutub pikemaks kui 30 m; 3.1.4.4. sisendustorustik varustab veega mitut kinnistut või kinnistute gruppi või kinnistut läbi teise kinnistu. 3.1.5. Veemõõdusõlme asukoht ja ehitus peab vastama vee-ettevõtja esitatud tehnilistele tingimustele. Sõlme paigaldab oma veearvesti vee-ettevõtja, kui klient ja vee-ettevõtja ei lepi kokku teisiti. Kliendi paigaldatud veearvesti peab vastama vee-ettevõtja esitatud tehnilistele tingimustele. 3.1.6. Veemõõdusõlme, kui see nõutaval kujul puudub, peab ehitama kinnistu omanik, võttes vee-ettevõtjalt selleks eelnevalt tehnilised tingimused. Keeldumise korral on vee-ettevõtjal õigus teenuselepingut mitte sõlmida või olemasolev teenuseleping lõpetada. 3.1.7. Veearvesti monteerib oma kulul vee-ettevõtja tähtajatult, samuti eeskirja punktide 1.3.4 ja 5.2 kohast tähtajalist teenuselepingut omava kliendi nõuetekohasesse veemõõdusõlme viie tööpäeva jooksul pärast teenuselepingu sõlmimist, teostades ka edaspidist veearvesti hooldust ja taatlust. Teenuselepingu lõpetamisel demonteerib veearvesti vee-ettevõtja. 3.1.8. Pärast veearvesti paigaldamist koostatakse kahepoolne akt arvesti ja sõlme juurde kuuluvate plommide vastuvõtu kohta, mille alusel klient vastutab nende nõuetekohase toimimise eest. 3.1.9. Klient peab tagama: 3.1.9.1. veearvesti säilimise vigastamatuna ja kaitsmise külmumise ja ülekuumenemise eest; 3.1.9.2. veemõõdusõlme ruumi või veemõõdukaevu korrasoleku, puhtuse ja kuivuse, samuti ruumi valgustuse; 3.1.9.3. veemõõdusõlme armatuuri töökorras oleku; 3.1.9.4. veemõõdusõlme lähima ümbruse ja juurdepääsu veearvesti kontrollimiseks ja teenindamiseks vabana; 3.1.9.5. et veearvesti ei oleks uputatud ruumi või kaevu valgunud vee poolt. 3.1.10. Vee-ettevõtjale kuuluva rikutud (ka külmunud, kuumenenud) või omavoliliselt eemaldatud veearvesti asendab vee-ettevõtja viie tööpäeva jooksul pärast tekitatud kahjude tasumist vee-ettevõtjale kliendi poolt. Veearvesti tehnilise rikke korral, mis ei sõltunud kliendist, asendab vee-ettevõtja arvesti tasuta. 3.1.11. Kui ei ole kinni peetud eeskirja punktide 3.1.9.3, 3.1.9.4, 3.1.9.5 nõuetest, on vee-ettevõtjal õigus sulgeda vee andmine kinnistule vastavalt eeskirja punktile 1.3.9. 3.1.12. Veearvesti riketest, vigastustest, külmumisest, ülekuumenemise või arvesti ja veemõõdusõlme plommide kaotsiminekust tuleb kliendil kohe teatada vee-ettevõtjale. Eeltoodust kinnipidamisel võidakse neil juhtudel vee-ettevõtja poolt mitte rakendada eeskirja punktis 2.4.3 toodud hüvituse nõuet. 3.1.13. Klient võib kirjalikult nõuda vee-ettevõtjale kuuluva arvesti täpsuse kontrollimist enne taatlustähtaega. Kui taatlemisel selgub, et mõõtetäpsus on lubatud vea piires, kannab kulud klient, vastasel juhul vee-ettevõtja. 3.1.14. Vee-ettevõtjal on õigus kehtestada nõudeid veearvestite elektritoite ja -ülekande süsteemide ning nende plommimise kohta. Nimetatud plomme käsitletakse kui veemõõdusõlme plomme. 3.2. Veearvestus 3.2.1. Üldjuhul mõõdetakse kliendi veetarvitust veearvestiga. 3.2.2. Veearvesti puudumisel määratakse veetarvitus vastavalt Eesti Riikliku Elamuameti 26. veebruari 1993. a käskkirjaga nr 19 kehtestatud tarbimisnormide järgi. Alates 1. jaanuarist 2002. a peab klientidele antav vesi olema mõõdetud. 3.2.3. Eeskirja punktis 3.2.2 toodud juhul võib vee-ettevõtja lekke avastamise korral kinnistutorustikes käsitleda seda kui omavolilist veekasutust ja rakendada eeskirja punktides 2.4.2 ja 2.4.3 toodut. Leket sisendustorust käsitletakse eeskirja punktide 2.1.9 ja 2.1.10 kohaselt. 3.2.4. Veearvesti rikke korral, kui klient ei ole selles süüdi, arvestatakse tarbitud vett rikke avastamisele eelnenud mõõteperioodi kolme kalendrikuu keskmise ööpäevase tarbimise järgi. Nimetatud arvlemiskord kehtib rikke tuvastamise kalendrikuu kohta kuni uue arvesti paigaldamiseni. 3.2.5. Kui klient ei ole võimaldanud kahe nädala möödumisel pärast kirjalikku hoiatust juurdepääsu veearvestile, võib vee-ettevõtja rakendada eeskirja punktis 2.4.3 sätestatut eeskirja punkti 2.4.5 kohase kestusega. 3.2.6. Kui eeskirja punkti 3.1.13 kohasel kontrolltaatlusel osutus arvesti mõõteviga lubatust suuremaks, teeb vee-ettevõtja tasaarvelduse eelneva ühe kalendrikuu veetarvituse kohta, kaasa arvatud kontrolltaatluse kalendrikuu päevade kohta, kuni uue arvesti paigaldamiseni. 3.2.7. Avalikust veevõtukohast võetava vee arvestus ja tasumine toimub vastavalt linnavalitsuse ja vee-ettevõtja vahelisele lepingule. 3.2.8. Ühekordsed veetarvitused (läbipesud, katsetused jms) mõõdetakse või arvestatakse vee-ettevõtja poolt igakordselt vastavalt kasutusele. 3.2.9. Päästeteenistuse poolt kahjutule tõrjumiseks, teisteks päästetöödeks ja õppusteks kulutatud veekoguse üle peab arvestust päästeteenistus, esitades igakuiselt vee-ettevõtjale sellekohased andmed. Selle vee eest tasu ei võeta. 3.2.10. Kinnistusisese tulekustutussüsteemi kaudu tarbitud vee eest tasub klient veearvesti näidu järgi üldistel alustel. Kui vesi ei läbinud veearvestit, teeb eeskirja punktist 2.7.9 tulenevatel juhtudel vastava veekasutuse akti ja kuluarvestuse vee-ettevõtja. 3.3. Heitvee mõõtmine 3.3.1. Heitvee mõõdusõlmega varustatakse kinnistud eeskirja punktides 3.4.1 ja 3.4.2 toodud juhtudel. 3.3.2. Heitvee mõõdusõlme paigutus ja ehitus ning kasutatavad heitveearvestid peavad tehniliselt vastama vee-ettevõtja esitatud tingimustele. 3.3.3. Üldjuhul ehitab heitvee mõõdusõlme klient oma kulul. 3.3.4. Heitvee mõõdusõlme vaatab üle, annab kasutusloa ja plommib vee-ettevõtja. Mõõdusõlme hooldust ning heitveearvesti taatlust korraldab ja kulud kannab klient. Koostatakse kahepoolne akt arvesti ja sõlme juurde kuuluvate plommide vastuvõtu kohta. 3.3.5. Heitvee mõõdusõlme puhul tuleb samaselt veemõõdusõlmega kinni pidada eeskirja punktis 3.1.9 toodud nõuetest. Nõuete eiramisel on vee-ettevõtjal õigus sulgeda vee andmine või heitvee kanaliseerimine ühiskanalisatsiooni vastavalt eeskirja punktile 1.3.9. 3.3.6. Heitveearvesti riketest, vigastustest, külmumisest, ülekuumenemisest või arvesti ja mõõdusõlme plommide kaotsiminekust tuleb kliendil kohe teatada vee-ettevõtjale. Eeltoodust kinnipidamisel võidakse neil juhtudel vee-ettevõtja poolt mitte rakendada eeskirja punkti 2.4.4 kohast hüvituse nõuet. 3.3.7. Kui vee-ettevõtja kasutab eeskirja punkti 3.4.1 kohast õigust heitvee mõõdusõlme ehitamiseks, langevad selle ehituse ja hooldusega seotud kulud vee-ettevõtjale. 3.3.8. Vee-ettevõtjal on õigus kehtestada nõudeid arvestite elektritoite ja -ülekande süsteemide ning nende plommimise kohta. Nimetatud plomme käsitletakse kui mõõdusõlme plomme. 3.4. Heitvee arvestus 3.4.1. Kliendilt ühiskanalisatsiooni ärajuhitava heitvee kogus võrdsustatakse ühisveevärgist tarvitatud vee kogusega või mõõdetakse eraldi heitveearvestiga. Heitvee mõõtmist kasutatakse siis, kui üks lepingupooltest seda soovib või see toimub eeskirja kohaselt. 3.4.2. Kui klient saab kogu vee või osa sellest muudest veeallikatest kui ühisveevärk, määratakse ühiskanalisatsiooni ärajuhitud vee kogus heitveearvestiga või võrdsustatakse kõigist veeallikatest kokku tarvitatud veega, kui vee-ettevõtja loeb selle mõõtmist usaldusväärseks ja ei eelda muu vee ülemäärast sattumist kanalisatsiooni. Kõik heitvee mõõdusõlme või muudest veeallikatest tarvitatud vee mõõdusõlmede ehitamise ja hooldusega seotud kulud kannab klient, kui teenuselepingus ei ole kokku lepitud teisiti. 3.4.3. Heitveearvesti rikke korral arvutatakse ärajuhitud heitvee kogus eeskirja punktis 3.2.4 sätestatud korras. 3.4.4. Kui klient ei ole võimaldanud pärast teistkordset kirjalikku hoiatust ilma mõjuva põhjuseta juurdepääsu heitveearvestile, võib vee-ettevõtja rakendada eeskirja punktis 2.4.4 sätestatud sanktsioone eeskirja punkti 2.4.5 kohase kestusega. 3.4.5. Ühekordsele heitvee ärajuhtimisele ühiskanalisatsiooni (läbipesu, katsetus jms) arvestatakse heitvee kogust vee-ettevõtja poolt igakordselt vastavalt kasutusele. 3.4.6. Sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee kogus määratakse vee-ettevõtja poolt tehniliste arvestuste alusel või mõõdetakse. 3.4.7. Heitvee või fekaalide koguse arvestus purgimisel ühiskanalisatsiooni toimub eeskirja punkti 1.3.14 kohaselt. 4. Arvlemine veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse eest 4.1. Arvlemine veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste eest, sh vee(heitvee)arvesti näidu registreerimine ja nende teatamine vee-ettevõtjale toimub teenuselepingu alusel kooskõlas eeskirjaga. Kasutatud vee ja/või ärajuhitud heitvee kogust arvestatakse kuupmeetri täpsusega. 4.2. Klient on kohustatud saadud arve tasuma vee-ettevõtjale teenuselepingus kokkulepitud aja jooksul arvates arve väljasaatmise päevast. Kui arve tasumise tähtaeg ei ole kokku lepitud, siis on klient kohustatud tasuma arve kümne kalendripäeva jooksul arvates arve väljasaatmise päevast. Arve loetakse tasutuks raha laekumise kuupäevast vee-ettevõtja pangakontole. Arvlemisel maksekorralduse raamatuga tasub klient arvestusperioodil kasutatud veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste eest arvestusperioodile järgneva kuu 25. kuupäevaks. Nimetatud tähtaja ületamisel tasub klient vee-ettevõtjale viivist tasumata arve summast iga tasumise tähtaega ületava päeva eest. 4.3. Viivise suurus lepitakse kokku teenuselepingus, kuid see ei või olla rohkem kui 0,5% ja elanikele kuni 0,15% tasumata summalt päevas. Viivist ei arvestata, kui klient ei ole temast olenemata põhjustel saanud arvet või ei ole saanud seda õigeaegselt või esitatud arve on ebaõige. 4.4. Kui toimub tarbija hinnagrupi muutus, on klient kohustatud sellest kümne tööpäeva jooksul vee-ettevõtjale teatama. Arvelduskorra muudatused määratakse kindlaks teenuselepinguga. Kui klient eelnimetatust ei teata, võrdsustatakse see eeskirja punkti 4.6 kohase maksekohustuse täitmata jätmisega. 4.5. Pretensioone arvete õigsuse suhtes võib klient esitada vee-ettevõtjale kümne tööpäeva jooksul arve kättesaamise päevast. Pretensiooni esitamine ei pikenda arve tasumise tähtaega. Pretensioonid lahendatakse kümne tööpäeva jooksul arvates pretensiooni kättesaamisest. 4.6. Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste arve ja muude maksekohustuste tähtajaks täitmata jätmisel on vee-ettevõtjal õigus esitada kliendile viie tööpäeva möödudes kirjalik hoiatus veeandmise ja/või heitvee kanaliseerimise sulgemiseks. Sulgemine toimub käesoleva eeskirja punkti 1.3.9 kohaselt. 5. Teenuselepingu sõlmimine, lõpetamine ja uuendamine 5.1. Teenuseleping sõlmitakse määramata tähtajaks, kui on täidetud käesoleva eeskirja ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskirja ja liitumislepingu tingimused. Kuni liitumistasu viimase osamakse tasumiseni võib teenuste kasutamiseks sõlmida tähtajalise teenuselepingu. 5.2. Eeskirjaga ettenähtud tähtajalise või tähtajatu teenuselepingu sõlmimiseks tuleb kinnistu omanikul esitada vee-ettevõtjale vormikohane avaldus, kinnistu omandiõigust tõendavad dokumendid ning eeskirjast ja muudest õigusaktidest tulenevad lepingu sõlmimiseks vajalikud dokumendid. 5.3. Eeskirja punkti 2.6.1 kohase tähtajalise teenuselepingu sõlmimiseks esitab kinnistu omanik (või klient) avalduse ja dokumendi, mis tõendab tähtajalise teenuse kasutamise vajadust. Avalduse alusel väljastab vee-ettevõtja tehnilised tingimused. Paigaldatud torustikud ja seadmed vaatab üle vee-ettevõtja esindaja, kes nende nõuetele vastavuse korral vormistab kasutusele lubamise akti, mille alusel sõlmitakse teenuseleping. 5.4. Kui tähtajalist teenuste kasutamist soovitakse olemasolevate või ehitatavate kinnistu ühendustorude kaudu (ehitusaegne veekasutus), mis edaspidi jäävad alalisse kasutusse, toimub tähtajalise teenuselepingu sõlmimine eeskirja punktide 5.1 ja 5.2 kohaselt. 5.5. Ühekordse veekasutuse ja/või heitvee kanaliseerimise loa saamiseks esitab seda soovinud isik vormikohase avalduse. Ühisveevärgist vee saamiseks ja/või heitvee kanaliseerimiseks ühiskanalisatsiooni koostatakse tähtajaline leping. 5.6. Teenuseleping lõpetatakse kliendi taotlusel, kui ta edaspidi ei soovi teenuseid kasutada, samuti muudel lepingus ettenähtud juhtudel. Kinnistu omandiõiguse üleminekul teisele isikule on klient kohustatud kirjalikult teatama lepingu lõpetamisest viisteist tööpäeva ette. Teenuste kasutamise jätkamisel kinnistu uue omaniku poolt on viimane kohustatud seitsme tööpäeva jooksul pärast kinnistu omandamist esitama avalduse koos kinnistu omandit tõendavate dokumentidega uue teenuselepingu sõlmimiseks. Vastasel juhul võib vee-ettevõtja lugeda veekasutuse ja/või heitvee kanaliseerimise omavoliliseks. 5.7. Kui klient lõpetab teenuselepingu põhjusel, et teenuseid enam ei vajata ehitiste kasutamisotstarbe muutumise või lammutamise tõttu, tuleb vee-ettevõtjale eelnevalt tasuda kulutused ühendustorude likvideerimise eest. 5.8. Kliendil on avalduse alusel õigus taotleda kuni kaheks aastaks kinnistule veeandmise ja/või heitvee kanaliseerimise sulgemist lepingulist suhet lõpetamata, tasudes eelnevalt vee-ettevõtjale sulgemise ja taasavamise kulud. 5.9. Vee-ettevõtjal on õigus lõpetada kliendiga sõlmitud teenuseleping: 5.9.1. kõigil juhtudel, kui klient ei ole vee-ettevõtja määratud tähtajaks kõrvaldanud põhjusi, mille tõttu oli kinnistule vee andmine ja/või heitvee kanaliseerimine eeskirja alusel suletud; 5.9.2. kinnistu piiri muutumise või kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ümberehitamise või muu tegevuse puhul, mille tõttu klient muutub vee-ettevõtja suhtes mittekliendiks; 5.9.3. ehitiste lammutamisel; 5.9.4. juriidilise isiku likvideerimisel, kui tal ei ole õigusjärglast; 5.9.5. kinnistu omaniku surma korral, kui tal ei ole pärijat; 5.9.6. muudel teenuselepingust tulenevatel põhjustel. 5.10. Teenuselepingu lõpetamisest eeskirja punkti 5.9 alusel teatatakse kliendile kirjalikult. Teenuselepingu lõpetamisel liitumistasu ei tagastata. 5.11. Kui kahe aasta jooksul pärast teenuselepingu lõppemist või lõpetamist pole teenuselepingut eeskirja punkti 5.12 kohaselt uuendatud, on vee-ettevõtjal õigus lahutada kinnistu veevärk ja kanalisatsioon ühisveevärgi rajatistest. Kui edaspidi soovitakse veevarustuse ja/või heitvee ärajuhtimise teenuseid taaskasutada, tuleb kinnistu omanikul sõlmida liitumisleping. 5.12. Kinnistu omanikul (ka uuel omanikul) on kahe aasta jooksul pärast teenuselepingu lõpetamist õigus teenuselepingu uuendamiseks endises mahus liitumislepingut sõlmimata, kui lepingu lõpetamise põhjused on nõutud viisil kõrvaldatud ja kasutatakse olemasolevaid ühendustorusid. Teenuselepingu uuendamiseks tuleb avaldajal eelnevalt vee-ettevõtjale tasuda vee andmise ja/või heitvee kanaliseerimise taastamise kulud. 6. Lõppsätted 6.1. Kui eeskirjas märgitud õigusakt ei ole jõustunud, kehtivad käesoleval ajal vastavaid suhteid reguleerivad õigusaktid niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus seaduse, eeskirja või muude kehtivate õigusaktidega. 6.2. Enne eeskirja jõustumist linnavalitsuse ja vee-ettevõtja ning kliendi ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud lepingud kehtivad niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus seaduse või muude kehtivate õigusaktidega. Nimetatud lepingute asendamine eeskirja nõuetele vastavate lepingutega tuleb lõpetada hiljemalt 31. detsembriks 2001. a. 6.3. Käesoleva eeskirja täitmisel tekkivad lahkarvamused kliendi ja vee-ettevõtja vahel lahendatakse nendevaheliste läbirääkimiste teel või õigusaktidega kehtestatud korras.