Pärnu Linnavolikogu — Planeerimis- ja ehitusmääruse kinnitamine — KO, 46, 843

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 22 lõike 1 punkti 29 ning planeerimis- ja ehitusseaduse paragrahvi 4 alusel Pärnu Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada uues redaktsioonis «Pärnu linna planeerimis- ja ehitusmäärus» (lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Pärnu Linnavolikogu 17. detsembri 1998. a määruse nr 42 «Pärnu linna ehitusmääruse kinnitamine» punkt 1. 3. Määrus jõustub 1. mail 2001. a. Volikogu esimees Väino LINDE Kinnitatud Pärnu Linnavolikogu 19. aprilli 2001. a määrusega nr 15 PÄRNU LINNA PLANEERIMIS- JA EHITUSMÄÄRUS I. ÜLDSÄTTED 1. Pärnu linna planeerimis- ja ehitusmäärusega (edaspidi määrus) reguleeritakse maa-alade planeerimise, hoonete ja rajatiste projekteerimise ning ehitamise korda Pärnu linnas. 2. Määrus sätestab Pärnu Linnavolikogu (edaspidi volikogu), volikogu arhitektuurikomisjoni ja keskkonnakomisjoni (edaspidi volikogu komisjonid) ja Pärnu Linnavalitsuse (edaspidi linnavalitsus) ülesanded, pädevuse ja kohustused. 3. Määrus täpsustab planeerimis- ja ehitusseadusega kehtestatud nõudeid planeerimis- ja ehitusalase tegevuse korraldamisel. II. PLANEERIMIS-, PROJEKTEERIMIS- JA EHITUSALA KORRALDAMINE 4. Volikogu õigused ja kohustused: 1) linna üldise ehituspoliitika suunamine ja kujundamine, lähtudes linna arengukavast; 2) üldplaneeringu algatamine, lähteülesande kinnitamine, üldplaneeringu projekti vastuvõtmine, avaliku väljapaneku väljakuulutamine, üldplaneeringu kehtestamine ja tühistamine; 3) detailplaneeringu algatamine, lähteülesande kinnitamine, detailplaneeringu kehtestamine ja tühistamine. 5. Volikogu komisjonide ülesanne on esitada volikogule oma põhjendatud arvamused ja ettepanekud volikogu pädevusse kuuluvates küsimustes. 6. Linnavalitsuse õigused ja kohustused: 1) linna üldise ehituspoliitika elluviimine; 2) planeerimis-, projekteerimis- ja ehitusalase tegevuse korraldamine struktuuriüksuste kaudu; 3) kehtestatud planeeringute üle järelevalve korraldamine; 4) kinnisasja sundvõõrandamise korraldamine vastavalt kinnisasja sundvõõrandamise seadusele; 5) tellijafunktsiooni täitmine linna omandis oleva ehitise projekteerimisel ja ehitamisel. III. ÜLDPLANEERING 7. Üldplaneering koostatakse kogu linna haldusterritooriumi kohta ning selle koostamise aluseks on linna arengukava. Üldplaneeringut võib muuta osaüldplaneeringute ja teemaplaneeringute kaudu. 8. Üldplaneeringu koostamist korraldab linnavalitsuse planeerimisosakond (edaspidi planeerimisosakond), kes töötab välja üldplaneeringu lähteülesande ja esitab selle linnavalitsusele heakskiitmiseks ning pärast üldplaneeringu algatamise otsustamist ja lähteülesande kinnitamist volikogu poolt koostab üldplaneeringu projekti. 9. Üldplaneering kooskõlastatakse vastavalt lähteülesandele. Volikogu kehtestab üldplaneeringu pärast selle avalikustamist ja avaliku arutelu toimumist. 10. Üldplaneeringuga määratakse muuhulgas ka linna poolt algatatavate detailplaneeringute koostamise vajadus ja järjestus vastavalt planeerimis- ja ehitusseaduse paragrahvi 8 lõikele 7. 11. Volikogu otsustab üldplaneeringu muutmise vajaduse kuue kuu jooksul pärast kohalike omavalitsuste korralisi valimisi. IV. DETAILPLANEERING 12. Detailplaneering on planeering, mis koostatakse linna territooriumi väiksema osa kohta ja mis on lähiaastate ehitustegevuse aluseks. Linna territooriumi väiksem osa on vastavalt vajadusele kas üks või mitu krunti, kvartal või suurem maa-ala. 13. Detailplaneering koostakse lähteülesandes fikseeritud mahus planeerimis- ja ehitusseaduse paragrahvi 9 lõikes 2 märgitud tingimustest lähtuvalt. 14. Detailplaneeringu koostamise võib algatada linnavalitsus, kinnisasja omanik või muu õigustatud huvi omav isik. 15. Detailplaneeringu algatamiseks esitab huvitatud isik vormikohase avalduse planeerimisosakonnale. Avaldus peab sisaldama: 1) põhjenduse planeeringu otstarbe ja eesmärkide kohta; 2) taotletava planeeringuala suuruse (üks või mitu krunti, kvartal või suurem maa-ala); 3) taotletava planeeringu mahtu. 16. Planeerimisosakond koostab kahe nädala jooksul avalduse esitamise päevast detailplaneeringu lähteülesande. Lähteülesandes määratakse: 1) planeeringu otstarve ja eesmärgid; 2) vajalikud kooskõlastused; 3) taotletava planeeringu maht; 4) põhilised planeerimis- ja arhitektuurilised ning muinsuskaitsealased nõuded, millele peab detailplaneering vastama ning olulisemad linnapoolsed tingimused. 17. Lähteülesandele kirjutavad alla selle koostaja ja planeerimisosakonna juhataja ning pärast selle heakskiitmist linnavalitsuse poolt esitatakse see kinnitamiseks volikogule. 18. Detailplaneeringu projekti koostab planeerimisosakond või linnavalitsus sõlmib huvitatud isikuga lepingu planeeringu koostamise korraldamise ja finantseerimise õiguse andmiseks. 19. Planeerimisosakond korraldab detailplaneeringu eskiisprojekti tutvustamise, mille eesmärk on välja selgitada selle vastavus linnavalitsuse seisukohtadele (krundi suurus, sihtotstarve, hoonestuse maht jne). Eskiisprojekti tutvustamisele kutsutakse detailplaneeringu algatanud isik, detailplaneeringu projektikomisjoni liikmed ja tehnovõrkude ettevõtete esindajad (kooskõlastavad spetsialistid). Detailplaneeringu projektikomisjoni koosseisu kinnitab linnavalitsus. 20. Detailplaneeringu eskiisprojekti vastavust linnavalitsuse seisukohtadele kinnitatakse detailplaneeringu projektikomisjoni protokollilise otsusega, millele kirjutab alla detailplaneeringu projektikomisjoni koosoleku juhataja. 21. Kui eskiisprojekt ei vasta linnavalitsuse seisukohtadele, fikseeritakse need detailplaneeringu projektikomisjoni protokollis. Protokollile kirjutab alla detailplaneeringu projektikomisjoni koosoleku juhataja. Eskiisprojekti tutvustamist korratakse seni, kuni detailplaneeringu eskiisprojekt vastab eespool nimetatud protokollis fikseeritud seisukohtadele. 22. Detailplaneeringu projekt tuleb kooskõlastada lähteülesandes määratud ametnike ja asutustega, kelle ülesanne on detailplaneeringu projekti läbivaatamine ja tehnilistele tingimustele vastavuse kontrollimine oma valdkonnas. Projekti kooskõlastamata jätmist peavad nimetatud isikud põhjendama kirjalikult, viidates õigusaktidele, millele projekt ei vasta. Lähteülesandele vastavalt kooskõlastatud detailplaneeringu projekti kinnitab planeerimisosakonna juhataja ja seejärel esitatakse detailplaneeringu projekt vajadusel koos maavanema seisukohaga vastuvõtmiseks linnavalitsusele. 23. Linnavalitsuse poolt vastuvõetud detailplaneeringu projekti avalikustamise ja avaliku arutelu korraldab planeerimisosakond. Avalikustamise ja avaliku arutelu käigus ei või nõuda täiendavaid, lähteülesandes määramata kooskõlastusi. 24. Avaliku arutelu tulemuste alusel korraldab planeerimisosakond või planeeringu koostaja vajalike paranduste ja täienduste tegemise detailplaneeringu projektis. Arvestatavad parandused määratakse planeerimisosakonna juhataja, ettepaneku esitaja ja detailplaneeringu koostaja vahelise arutelu alusel. 25. Detailplaneeringu kehtestab volikogu. V. KRUNTIDE JAGAMINE JA ÜHENDAMINE 26. Krunt on ehitamiseks mõeldud piiritletud maatükk, samuti ehitise teenindamiseks vajalik maa vastavalt maareformi seaduse paragrahvi 7 lõikele 5 ja paragrahvi 221 lõikele 6. Krunt on kinnistu moodustamise aluseks. Määruses kruntide kohta sätestatut kohaldatakse ka kinnistute suhtes. 27. Krundi suuruse ja piiride määramisel tuleb lähtuda järgmistest planeeringunõuetest: 1) krundi sobivus ettenähtud sihtotstarbeks; 2) kinnisasjale otstarbeka juurdepääsutee tagamine; 3) krundi terviklikkuse ja otstarbeka kuju tagamine, lihtsate ja selgete piiride loomine; 4) teede, liinide ja muude ehitiste otstarbekas kasutamine; 5) ehitise teenindamiseks vajalikuks maaks määratakse ehitisealune ning ehitist ümbritsev vähim tarvilik ja piisav kogus maad, mis tagab ehitise sihtotstarbelise kasutamise, hooldamise (remont jms), ohutu ekspluateerimise (avarii-, pääste-, tuletõrje- ja sanitaarkujad) ning füüsilise säilimise. 28. Vastavalt planeerimis- ja ehitusseaduse § 9 lõikele 9 võib naaberkruntide piire muuta ilma detailplaneeringut koostamata, kui piiride muutmine ei too endaga kaasa krundi ehitusõiguse ja seniste kasutamistingimuste muutmist ning toimub naabrite kirjalikul kokkuleppel, ja muutmine otsustatakse linnavalitsuse korraldusega. Nimetatud korda rakendatakse samuti kruntide ühendamisel, jagamisel ja ehitise teenindamiseks vajaliku maa suuruse ja piiride määramisel vastavalt maareformi seadusele. 29. Krundipiiride muutmiseks punktis 28 ettenähtud korras esitavad huvitatud isikud vormikohase avalduse planeerimisosakonnale. Avaldusele tuleb lisada: 1) võimalikult kaasaegse situatsiooniga plaan, millele on kantud senised krundipiirid ja ettepanek uute krundipiiride kulgemise kohta; 2) punktis 28 märgitud piirinaabrite kokkuleppe. 30. Planeerimisosakond vaatab punktis 29 nimetatud avalduse läbi kahe nädala jooksul esitamise päevast ja annab oma kooskõlastuse, vajadusel enne kooskõlastades teiste linnavalitsuse osakondadega. 31. Kooskõlastatud krundipiiride muutmise plaani alusel tellivad piiride muutmise taotlejad katastrimõõdistamise. Kruntide piiride ja suuruse muutmine otsustatakse linnavalitsuse korraldusega. VI. EHITUSLIK PROJEKTEERIMINE 32. Ehitiste projekteerimine toimub vastavalt kehtivatele detailplaneeringutele ja planeerimisosakonna poolt antud projekteerimistingimustele. 33. Projekteerimise algatamise õigus on kinnisasja omanikul, isikul, kelle kasuks on seatud hoonestusõigus, ja enne 1. novembrit 1991. a tekkinud maakasutusõiguse omajal vastavalt planeerimis- ja ehitusseaduse paragrahvi 70 lõikele 2 (edaspidi hoonestaja). 34. Projekteerimistingimuste taotluse peab hoonestaja esitama planeerimisosakonna poolt kehtestatud dokumendi vormil. Informatsioon peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) projekteeritava ehitise lühikirjeldus või eskiisjoonised ja võimsus; 2) väljavõte kinnistusraamatust või muu maakasutusõigust tõendav dokument; 3) projekteeritava ehitise asukoha plaan mõõtkavas 1:500 (selle puudumisel 1:2000); 4) tehnilised tingimused ehitise tehnovarustuse (veevarustus, kanalisatsioon, sajuvee kanalisatsioon, soojus, elekter, side jne) kohta. 35. Planeerimisosakond väljastab projekteerimistingimused ühe kuu jooksul informatsiooni esitamise päevast. Projekteerimistingimuste kehtivusaeg on kaks aastat, kui projekteerimistingimustes ei ole ette nähtud teisiti. Projekteerimistingimused kinnitab planeerimisosakonna juhataja. Planeerimisosakonna juhatajal on õigus projekteerimistingimuste kehtivusaega pikendada ühe aasta võrra. 36. Ühepereelamut, suvilat, aiamaja, kuni kahe sõiduautokohaga garaaži ning muid lihtsaid ja väikesemahulisi ehitisi võib enda tarbeks projekteerida ka erihariduseta isik planeerimisosakonna ühekordse projekteerimisloa alusel. Ühekordse projekteerimisloa väljaandmine toimub Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. 37. Ehitusprojekt kooskõlastatakse linnavalitsuse moodustatud ehitusprojektide läbivaatamise komisjonis ja projekteerimistingimustes loetletud asutustega. 38. Punktis 36 nimetatud objektide, nendega kaasnevate tehnovõrkude projektid ja projektid, mis käsitlevad ainult tehnovõrkude liitumist ehitisega, kinnitab planeerimisosakonna juhataja projekteerimistingimustes nõutud kooskõlastuste alusel. 39. Hoonestaja esitab ehitusprojekti kahes eksemplaris planeerimisosakonnale, kes informeerib sellest ehitusprojektide läbivaatamise komisjoni liikmeid ja kooskõlastavaid spetsialiste järgmise tööpäeva jooksul. 40. Ehitusprojektide läbivaatamise komisjoni liikmete ja kooskõlastavate spetsialistide ülesanne on projekti läbivaatamine ja tehnilistele tingimustele vastavuse kontrollimine oma pädevuse piires järgneva nädala jooksul. Projekti kooskõlastamata jätmist peavad ehitusprojektide läbivaatamise komisjoni liikmed ja kooskõlastavad spetsialistid põhjendama kirjalikult, viidates õigusaktidele, millele projekt ei vasta. Projekteerija esitab ehitusprojektide läbivaatamise komisjoni istungiks vajalikud parandused või vastuväited, mille kohta langetab ehitusprojektide läbivaatamise komisjon otsuse. Ehitusprojektide läbivaatamise komisjoni liikme ja kooskõlastava spetsialisti seisukoht peab olema fikseeritud projekti kooskõlastuslehel hiljemalt ehitusprojektide läbivaatamise komisjoni koosoleku toimumise päevaks. Ehitusprojektide läbivaatamise komisjoni liikme ja kooskõlastava spetsialisti allkirja puudumisel loetakse projekt ehitusprojektide läbivaatamise komisjoni liikme ja kooskõlastava spetsialisti poolt kooskõlastatuks. 41. Punktis 40 ettenähtud korras kooskõlastatud ehitusprojekti läbivaatamise tulemused kinnitab planeerimisosakonna juhataja koos otsusega lubada või mitte lubada väljastada ehitusluba. 42. Punktis 41 nimetatud otsuse kinnitab vastava ala abilinnapea. VII. EHITAMINE 43. Õiguse ehitise püstitamiseks annab määruse nõuete kohaselt koostatud, kooskõlastatud ja kinnitatud ehitusprojekti alusel välja antud ehitusluba. Ehitusloa väljastab planeerimisosakonna ehitusjärelevalveteenistus (edaspidi ehitusjärelevalveteenistus) hoonestaja esitatud vormikohase taotluse alusel. 44. Ehitise mahamärkimise järel võib ehitust jätkata alles pärast kontrollmõõdistuse materjalide kooskõlastamist planeerimisosakonna geodeesiateenistuses, kes peab oma vastuse andma kolme tööpäeva jooksul. 45. Ehitise lammutamine toimub lammutusloa alusel. Lammutusloa väljastab ehitusjärelevalveteenistus hoonestaja esitatud vormikohase taotluse alusel. Taotlusele tuleb lisada ehitise omandiõigust tõendav dokument ning asjaomaste ametkondade kooskõlastused. Lammutustööde projekti koostamise vajaduse määrab ehitusjärelevalveteenistus. 46. Õiguse kaevetööde tegemiseks annab kaevamisluba. Kaevetööde tegemisel linna arheoloogilise kaitse- ja reguleerimistsoonis on nõutav arheoloogiline järelevalve. 47. Kaevamisloa väljastab kinnitatud ehitusprojekti ja ehitusloa alusel linnavalitsuse majandusosakond. 48. Kaevamisloa väljastamisel tehnovõrkude rajamiseks tuleb lähtuda asjaõigusseaduse paragrahvi 158 lõikest 1, mille kohaselt peab omanik lubama oma kinnisasjast läbi viia elektri-, gaasi-, soojus-, side- ja muid liine maapinnal, maapõues ja õhuruumis koos liini tööks vajalike abiehitistega, kui liini ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või kui kinnisasja kasutamata jätmine põhjustab ülemääraseid kulutusi. Samuti peab omanik lubama teostada liini teenindamiseks vajalikke töid liini trassil. Avariitöid võib teha omanikuga eelnevalt kokku leppimata. 49. Ehitusloa pikendamiseks peab hoonestaja esitama põhjendatud taotluse ehitusjärelevalveteenistusele. 50. Ehitusloa andmisest või selle pikendamisest keeldumisest teatab planeerimisosakond hoonestajale kirjalikult koos vajalike põhjendustega. 51. Kruntide vahelist piiret võib rajada krundipiirile ilma ehitusprojektita ja ehitusloata asendiplaanil fikseeritud naabrite kirjaliku nõusoleku alusel. Oma krundile võib kuni 2 m kõrguse piirde rajada ilma naabri kooskõlastuseta. Tänavaäärse piirde ehitamiseks tuleb piirde joonis esitada kooskõlastamiseks planeerimisosakonnale, kusjuures vanalinna muinsuskaitsealal ehitamiseks on nõutav riikliku muinsuskaitseinspektori kooskõlastus. 52. Väikehoonet võib ehitada ilma ehitusprojektita ning ehitusloata planeerimisosakonna poolt kirjalikult kooskõlastatud asukohta. 53. Ajutiste ehitiste püstitamise lubamine otsustatakse linnavalitsuse korraldusega. Loa saamiseks pöördub taotleja avaldusega planeerimisosakonna poole. 54. Tänava- ja pargiinventari, arhitektuursete väikevormide ja valgustuse, ajutiste müügikioskite ning teisi linna välisilmet mõjutavate kujunduselementide paigaldamiseks ja fassaadide värvimiseks on vajalik planeerimisosakonna kooskõlastus ning ehitise omaniku nõusolek. Üldkasutatavate ruumide sisekujundusele võib planeerimisosakond teha ettekirjutusi, mida tuleb arvestada tegevusloa väljastamisel. 55. Ühepereelamu, suvila, aiamaja, kasvuhoone ja kuni kahe sõiduautokohaga eraldi seisva garaaži ehitustöid võivad enda tarbeks planeerimisosakonna kirjalikul nõusolekul teha ja juhtida nende omanikud. Elektrimontaažitöid võivad nimetatud hoonetes teha vastava eriala litsentseeritud spetsialistid. 56. Hoonestaja on kohustatud teatama ehituse alustamisest planeerimisosakonnale vähemalt kolm tööpäeva enne ehitustööde algust ja esitama andmed töövõtja kohta. 57. Kui ehitis on muutunud avariiohtlikuks, peab hoonestaja sellest viivitamatult teatama planeerimisosakonnale, kes määrab tähtaja avariiohu kõrvaldamiseks. 58. Ehitusjärelevalve teostamiseks määrab planeerimisosakond litsentseeritud järelevalveinseneri. VIII. EHITISE KASUTUSLUBA 59. Ehitist võib kasutama hakata pärast kasutusloa saamist planeerimisosakonnalt. Ehitist võib kasutada ainult kasutusloas näidatud otstarbel. 60. Ehitise kasutusluba antakse pärast ehitise ülevaatamist, ülevaatamise käigus tehtud ettekirjutuste täitmist ja käesoleva määrusega määratletud ehitusdokumentatsiooni üleandmist planeerimisosakonnale. 61. Ehitise ülevaatuse korraldamiseks peab hoonestaja esitama planeerimisosakonnale alljärgnevad dokumendid: 1) ehitise mahamärkimise akt (uusehitusel); 2) ehituse täitedokumentatsiooni; 3) ehitustööde päevikud (v.a punktis 36 nimetatud objektide puhul); 4) varjatud tööde aktid (v.a punktis 36 nimetatud objektide puhul); 5) teostus- ja kontrollmõõdistamise joonised; 6) tehnovõrkude valdajate õiendid ja load energiaressursside kasutamise alustamiseks; 7) tehniliste seadmete ja süsteemide katsetuste aktid ja nende kasutusload. 62. Ehitise ülevaatuse aja ja teostajad kooskõlastab hoonestaja planeerimisosakonnaga. Ehitise ülevaatuse kohta koostatakse akt, mille kinnitab planeerimisosakonna juhataja. 63. Ehitise või mõne tema osa kasutamise otstarbe muutmiseks, kui see ei too kaasa ehitustöid, peab omanik taotlema uue kasutusloa. Loa saamiseks pöördub ehitise omanik planeerimis-osakonna poole kirjaliku avaldusega. Avaldus peab sisaldama põhjendust otstarbe soovitava muutmise, selle ulatuse ja konkreetse sisu kohta ning taotlust krundi sihtotstarbe muutmiseks. Avaldusele tuleb lisada: 1) ehitise või kinnistu omandiõigust tõendav dokument; 2) kirjalik kinnitus selle kohta, et ehitises või selle osas, mille otstarvet muudetakse, ei asu üürilepingu alusel kasutatavaid eluruume; 3) krundi asendiplaan; 4) ehitise inventariseerimisjoonised. 64. Avalduse laekumise järel planeerimisosakond: 1) selgitab välja otstarbe muutmiseks detailplaneeringu koostamise vajalikkuse, lähtudes sellest, et detailplaneering on vajalik, kui otstarbe muutmine toob kaasa ehitamise planeerimis- ja ehitusseaduse paragrahvi 39 tähenduses; 2) määrab vajalikud kooskõlastused; 3) määrab otstarbe muutmise võimaliku ulatuse; 4) teatab kohalike massiteabevahendite kaudu otstarbe muutmise kavatsusest avalikkusele ning lahendab avalikkuselt laekunud avaldused ja protestid. 65. Detailplaneeringu koostamise vajadusel vastab planeerimisosakond taotluse esitajale ühe kuu jooksul taotluse laekumise päevast, andes ülevaate otstarbe muutmise mittelubamise põhjustest. 66. Krundi sihtotstarbe muutmine otsustatakse linnavalitsuse korraldusega. 67. Planeerimisosakond väljastab käesoleva korra punktis 66 nimetatud linnavalitsuse korralduse alusel ehitise kasutusloa. 68. Majandusosakond korraldab linnavalitsuse vastava korralduse alusel krundi sihtotstarbe muutmise Riigi Maa-ameti Pärnu Maakatastris. 69. Ehitised, v.a väikehooned, piirded, arhitektuursed väikevormid, valgustid, tänava- ja pargiinventar ning ajutised ehitised, kantakse ehitusregistrisse projektikohaste näitajatega enne ehitusloa väljastamist. Ehitusregistrit peab planeerimisosakond. 70. Ehitiste andmed täpsustatakse ehitusregistris pärast kasutusloa väljaandmist. Täpsustatud (lõpetatud) ehitusregistri kaardi koos kasutusloaga esitab omanik hooneregistrile kahe nädala jooksul omandiõiguse registreerimiseks. 71. Enne planeerimis- ja ehitusseaduse jõustumist püstitatud omavolilise ehitise kasutusloa taotlemiseks esitab ehitise omanik ehitusjärelevalveteenistusele avalduse ning kahes eksemplaris järgmised dokumendid: 1) ehitise omandiõigust tõendavad dokumendid; 2) maa kasutamise õigust tõendavad dokumendid; 3) ehitusprojekt (olemasolu korral); 4) asendiplaan; 5) teave ehitise kasutamise sihtotstarbe kohta; 6) teostus- ja kontrollmõõdistamise joonised; 7) tehnovõrkude valdajate õiendid ja load energiaressursside kasutamise alustamiseks; 8) tehniliste seadmete ja süsteemide katsetuste aktid ja nende kasutusload. 72. Ehitusjärelevalveteenistus vaatab avalduse ja esitatud dokumendid läbi kahe nädala jooksul nende laekumise päevast. Pärast ehitise ülesmõõtmisprojekti koostamist, ehitise ülevaatamist ja ehitise ülevaatamisel leitud puuduste kõrvaldamist valmistab ehitusjärelevalveteenistus ette linnavalitsuse korralduse eelnõu. Kõik omavolilise ehitise kasutusloa andmisega seotud kulud kannab omavolilise ehitise omanik. 73. Omavolilise ehitise kasutusloa andmine otsustatakse linnavalitsuse korraldusega. Omavolilise ehitise kasutusluba ei anta, kui ehitis võib takistada linna arengukava, üldplaneeringu, detailplaneeringute ja muude linna õigusaktide täitmist. 74. Kui kasutusluba ei anta, on omavolilise ehitise omanik kohustatud ehitise omal kulul likvideerima ehitusjärelevalveteenistuse juhataja ettekirjutuses määratud tähtajal. IX. KRUNDI JA EHITISTE KORRASHOID 75. Ehitise omanik on kohustatud tagama temale kuuluva ehitise, selle juurde kuuluva krundi ja sellega piirneva puhastusala korrashoiu ehitamise ajal, ehitise kasutamisel ja selle lammutamisel Pärnu linna heakorraeeskirja kohaselt. Kui ehitustööde tegemiseks on vajalik kasutada naaberkruntide maa-ala, võib see toimuda naaberkruntide omanike nõusolekul. 76. Ehituskrundil olev kõrghaljastus tuleb üldjuhul säilitada. Puid võib maha võtta ainult majandusosakonna loal ja kooskõlastatult planeerimisosakonnaga. 77. Ehitise omanik on kohustatud likvideerima omavolilise ehitise planeerimisosakonna ettekirjutusega määratud tähtpäevaks. 78. Ehitisel peab olema korrastatud ja hooldatud välimus. Hoonete välisseinte kate, aknad, uksed, karniisid, vihmaveetorud ja muud fassaadielemendid peavad olema terved ja värvitud. 79. Hoonele uue kujundusega välisuste ja akende paigaldamine, rõdude ja lodžade kinniehitamine, ehitise värvitooni muutmine või muul viisil hoone välisilme muutmine võib toimuda ainult planeerimisosakonna loal, kusjuures kinnismälestisel, selle kaitsevööndis ja muinsuskaitsealal on vajalik eelnev kooskõlastamine Muinsuskaitseametiga. Luba antakse kinnitatud viimistluspassi, kujundusprojekti või kirjaliku nõusoleku vormis ja pärast ehituse alustamise registreerimist planeerimisosakonnas. X. LÕPPSÄTTED 80. Määruses nimetatud taotluste ja avalduste vormid kinnitab planeerimisosakonna juhataja käskkirjaga. 81. Käesoleva määruse rikkumine toob kaasa haldus-, tsiviil- või kriminaalvastutuse.