Pärnu Linnavolikogu — Pärnu linna põhimääruse kinnitamine — KO, 46, 841

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 22 lõike 1 punkti 9 alusel Pärnu Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada uues redaktsioonis «Pärnu linna põhimäärus» (lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks: 1) Pärnu Linnavolikogu 28. aprilli 1994. a määruse nr 6 «Pärnu linna põhimääruse kinnitamine» punkt 1; 2) Pärnu Linnavolikogu 16. veebruari 1995. a määruse nr 7 «Pärnu linna kui avalik-õigusliku isiku esindamise korra kinnitamine» punkt 1; 3) Pärnu Linnavolikogu 16. septembri 1999. a määruse nr 35 «Pärnu Linnavolikogu töökorra kinnitamine» punkt 1. 3. Määrus jõustub 1. mail 2001. a. Volikogu esimees Väino LINDE Kinnitatud Pärnu Linnavolikogu 19. aprilli 2001. a määrusega nr 13 PÄRNU LINNA PÕHIMÄÄRUS I. ÜLDSÄTTED § 1. Pärnu linna tegevuse õiguslikud alused (1) Pärnu linn (edaspidi linn) kui kohalik omavalitsusüksus juhindub oma tegevuses põhiseadusest, Euroopa kohaliku omavalitsuse hartast, kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, teistest seadustest ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktidest, sealhulgas käesolevast põhimäärusest. (2) Pärnu linn osaleb tsiviilõigussuhetes avalik-õigusliku juriidilise isikuna. Pärnu linn teostab juriidilise isiku tsiviilõigusi ja täidab tsiviilkohustusi oma asutuste kaudu. § 2. Pärnu linna sümbolid (1) Pärnu linna sümbolid on Pärnu linna vapp ja Pärnu linna lipp. (2) Pärnu linna vapil (etalonkujutis kinnitatud Pärnu Linnavolikogu 1. oktoobri 1992. a otsusega nr 66 «Pärnu linna vapi kinnitamine») on sinisel kilbil paremas ülanurgas asuvast hõbedasest pilvest väljaulatuv punases varrukas käsi, mis hoiab kaldu lõigatud otstega kuldset ladina risti. Kilbi vasakul poolel on püstiasendis kuldne võti. (3) Pärnu linna lipp (etalonkujutis kinnitatud Pärnu Linnavolikogu 17. aprilli 1997. a otsusega nr 25 «Pärnu linna sümbolid») on sinisel põhjal valge rist. Lipu laiuse ja pikkuse suhe on 5:8, normaalsuurus 1000 x 1600 cm. § 3. Pärnu linna sümbolite kasutamine (1) Pärnu linna vappi kasutatakse: 1) Pärnu Linnavolikogu (edaspidi volikogu), Pärnu Linnavalitsuse (edaspidi linnavalitsus), linnavalitsuse struktuuriüksuste ja linna ametiasutuse hallatavate asutuste pitsatitel ning dokumendiplankidel; 2) Pärnu linna autasudel, linnapea ametiketil, linna meenetel, ametlikel trükistel; 3) volikogu ja linnavalitsuse hoonetel, Pärnu raekojas, samuti muudel hoonetel, kuhu vapp on ajalooliselt kuulunud, linna piiritähistel ja linnavalitsuse struktuuriüksuste siltidel. (2) Pärnu linna vapi kasutamine käesoleva paragrahvi 1. lõikes loetlemata juhtudel toimub linnavalitsuse loa alusel. Loa väljastamise korra kehtestab linnavalitsus. (3) Pärnu linna lipp heisatakse: 1) alaliselt Pärnu raekoja Uue tänava ja Nikolai tänava poolse sissekäigu juurde lipuvardaga vastavasse hoidjasse, linnavalitsuse struktuuriüksuste peasissekäikude juurde lipuvardaga vastavasse hoidjasse; 2) ajutiselt linna pidupäevadel; 3) avalikel üritustel linnavalitsuse loal. (4) Pärnu linna lipp heisatakse hoone peasissekäigu juurde või mujale selleks sobivasse kohta kas lipuvardaga vastavasse hoidjasse või lipumasti. (5) Kui Pärnu linna lipp heisatakse koos Eesti riigilipuga, mõne teise riigi või tema omavalitsusüksuse, mõne Eesti maakonna, valla või muu lipuga, asub linna lipp lippude poolt vaadatuna vasakul Eesti riigilipust, mõne teise riigi või tema omavalitsusüksuse, mõne Eesti maakonna, valla või muust lipust. Maapinnast tõusva lipumasti kõrgus on ligikaudu kuus korda suurem lipu laiusest, seinalipuvarda pikkus on ligikaudu kolm korda suurem lipu laiusest. Heisatud linna lipul jääb lipukanga alumine serv maapinnast vähemalt kolme meetri kõrgusele. (6) Pärnu linna lipu kujutist võib kasutada linna meenetel. (7) Pärnu linna lipu kasutamine käesoleva paragrahvi 3. ja 6. lõikes sätestamata juhtudel toimub linnavalitsuse loa alusel. Loa väljastamise korra kehtestab linnavalitsus. § 4. Pärnu vapimärk (1) Pärnu vapimärk (edaspidi vapimärk) antakse füüsilistele isikutele linnapoolse erilise austusavaldusena. (2) Vapimärk kujutab Pärnu linna vappi, mida ümbritseb kurruline lint, ülaosas kolm tammelehte ja allservas tekst «PÄRNU». Vapimärk on kahetasandiline. Alumiseks tasandiks on lint ja tammelehed, ülemiseks tasandiks emaileeritud Pärnu linna vapp. Vapimärgi ülaosas on kaks ketihaara, mis ühinevad kinnituskruvi juures. Vapimärk on hõbedast, kõrgus – 32 mm, laius – 30 mm. Vapimärki kantakse vasakul pool rinnas. (3) Vapimärk võidakse anda Eesti kodanikele ja erandina välismaalastele, kellel on erilisi teeneid Pärnu linna ees. (4) Vapimärk antakse üldreeglina üle Eesti Vabariigi aastapäeval linnapea või volikogu esimehe poolt. (5) Vapimärgi taotlusi on õigus esitada iga aasta 1. veebruariks volikogu liikmetel, linnavalitsusel, linnapeal ja Pärnus tegutsevatel juriidilistel isikutel. (6) Linnavalitsus esitab nõuetekohaselt vormistatud vapimärgi andmise taotlused ja oma ettepaneku kandidaatide kohta volikogule. Vapimärgi andmise otsustab volikogu. (7) Vapimärgi kandmise õigust tõendab tõend, millele kirjutavad alla volikogu esimees ja linnapea. Tõend kinnitatakse linna pitsatiga ja antakse üle koos vapimärgiga. § 5. Linnapea ametikett (1) Pärnu linnapea ametitunnuseks on linnapea ametikett. (2) Linnapea ametikett on hõbedast valmistatud ketiga kaelaskantav hõbedane medal, mille keskel on originaalvärvides Pärnu linna vapp. (3) Linnapea ametiketi kandmise ainuõigus on linnapeal. Linnapea volituste lõppemisel annab ametist lahkuv linnapea ametiketi üle uuele valitud linnapeale. (4) Linnapea ametiketti kantakse ametlik-pidulikel üritustel Pärnu linna esindusfunktsioonide täitmisel. II. VOLIKOGU § 6. Volikogu suurus ja selle valimine (1) Volikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel. (2) Volikogu liikmete arvu määrab volikogu eelmine koosseis. § 7. Volikogu liige (1) Volikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. (2) Volikogu liige ei ole seotud mandaadiga, ta juhindub seadustest ning linnaelanike huvidest ja vajadustest. (3) Volikogu liikme tegevus on avalik. Ta annab valijatele teavet oma tegevusest volikogus. (4) Volikogu liikmel on õigus: 1) algatada volikogu õigusakte ja teha ettepanekuid küsimuste võtmiseks volikogu istungi päevakorda; 2) seada üles kandidaate volikogu poolt valitavatele, kinnitatavatele, nimetatavatele või määratavatele kohtadele; 3) esitada volikogu menetluses olevate eelnõude muudatusettepanekuid; 4) kuuluda fraktsiooni, komisjonide ja töörühmade koosseisu; 5) esineda volikogu istungil ettekandega, sõnavõtuga, avaldusega, protestiga, repliigiga ja esitada küsimusi; 6) esitada arupärimisi volikogu poolt valitud, nimetatud, kinnitatud või ametisse nimetatud ametiisikutele; 7) kasutada volikogu ruume valijate vastuvõtuks ja saada abi selle korraldamiseks; 8) informeerida linnavalitsuse kantselei (edaspidi linnakantselei) kaudu valijaid volikogu liikme vastuvõtuajast ja -kohast. § 8. Volikogu esimehe valimine (1) Volikogu uue koosseisu esimest istungit juhatab Pärnu linna valimiskomisjoni esimees. Volikogu esimees valitakse salajasel hääletusel. (2) Õigus seada üles volikogu esimehe kandidaate on: 1) volikogu liikmetel; 2) volikogu fraktsioonidel. (3) Ülesseatud kandidaadid annavad kirjaliku nõusoleku kandideerida volikogu esimeheks. (4) Ülesseatud kandidaadid võivad oma kandidatuuri taandada kuni nimekirja sulgemiseni. (5) Kandidaatide tutvustamiseks antakse aega kuni 10 minutit, sõnavõtuks kuni 5 minutit, repliigiks kuni 1 minut. (6) Kandidaatide tutvustamine toimub kandidaatide esitamise järjekorras. (7) Volikogu esimehe kandidaatide nimekiri suletakse poolthäälteenamusega (poolt hääletab enam volikogu istungil osalevaid volikogu liikmeid kui vastu). Enne nimekirja sulgemist võivad fraktsioonid nõuda kuni 5 minutist vaheaega. (8) Pärast nimekirja sulgemist kuulutab istungi juhataja välja vaheaja volikogu esimehe kandidaatide nimede kandmiseks hääletussedelitele. Hääletussedelitele kantakse volikogu esimehe kandidaatide nimekirja kantud kandidaadid tähestikulises järjekorras. (9) Volikogu esimehe valimistel on hääletussedelite väljaandmise aluseks volikogu liikmete nimekiri. Volikogu liige saab häältelugemiskomisjonilt allkirja vastu volikogu pitsati jäljendiga hääletussedeli. (10) Enne hääletuse väljakuulutamist kontrollib häältelugemiskomisjon valimiskasti ja pitseerib selle. (11) Istungi juhataja kuulutab välja hääletuse. (12) Igal volikogu liikmel on volikogu esimehe valimisel üks hääl. Volikogu liige märgistab hääletussedelil ristiga lahtri selle kandidaadi nime juures, kelle poolt ta hääletab, laseb häältelugemiskomisjoni liikmel hääletussedeli tühjale küljele panna volikogu pitsati jäljendi ja laseb isiklikult hääletussedeli valimiskasti. (13) Kehtetuks tunnistatakse hääletussedel, millel on: 1) märgistatud rohkem kui ühe kandidaadi nimi; või 2) pole märgistatud ühegi kandidaadi nime. (14) Kui hääletussedel rikutakse enne selle laskmist valimiskasti, on volikogu liikmel õigus rikutud sedelit tagastades saada häältelugemiskomisjonilt uus hääletussedel, mille kohta tehakse vastav märge volikogu liikmete nimekirja. (15) Häälte lugemine on avalik, see toimub vahetult pärast hääletuse lõppemist. (16) Hääletustulemused teeb teatavaks istungi juhataja. Protestid esitatakse kohe pärast hääletustulemuste teatavaks tegemist. (17) Valituks osutub kandidaat, kes sai volikogu koosseisu häälteenamuse. Kui ükski kandidaat ei osutu valituks, korraldatakse teine hääletusvoor kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel. Kui ka teises voorus ei osutu keegi valituks, esitatakse uued kandidaadid. (18) Uued kandidaadid esitakse järgmisel volikogu istungil, mille toimumise aeg otsustatakse kohe. (19) Kui volikogu esimees astub ametikohalt tagasi, tema volitused volikogu liikmena lõpevad enne tähtaega või peatuvad või avaldab volikogu talle umbusaldust, toimuvad järgmisel volikogu istungil volikogu esimehe valimised käesolevas paragrahvis sätestatud korras, kusjuures istungit juhatab üks volikogu aseesimeestest. Kui ka volikogu aseesimehed astuvad tagasi, nende volitused volikogu liikmena lõpevad enne tähtaega või peatuvad või avaldab volikogu neile umbusaldust, juhatab uue volikogu esimehe valimise ajal istungit vanim volikogu liige. § 9. Volikogu aseesimehe (aseesimeeste) valimine Volikogu aseesimehe (aseesimeeste) valimine toimub käesoleva põhimääruse paragrahvis 8 sätestatud korras, istungit juhatab volikogu esimees. § 10. Volikogu esimehe õigused ja kohustused Volikogu esimees: 1) juhib volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid, eestseisuse koosolekuid ning korraldab nende ettevalmistamist ja volikogu õigusaktide eelnõude menetlemist; 2) esindab või volitab teisi isikuid esindama Pärnu linna ja volikogu talle seaduse, seaduse alusel antud õigusaktide, sealhulgas käesoleva põhimääruse ning muude volikogu õigusaktidega antud pädevuse piires; 3) kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele volikogu dokumentidele ning korraldab volikogu rahaliste vahendite kasutamist; 4) kinnitab volikogu fraktsioonide, komisjonide ja linnavalitsuse ettepanekute alusel volikogu istungil arutlusele tulevate põhiküsimuste loetelu poolaastate kaupa; 5) korraldab volikogu nimel peetavat kirjavahetust; 6) koostab ja esitab volikogu istungile kinnitamiseks istungi päevakorra kavandi; 7) omab õigust välja kuulutada volikogu istungil täiendav vaheaeg; 8) korraldab volikogu poolt vastuvõetud määruste, otsuste ja teiste dokumentide täitmise kontrolli; 9) omab õigust osaleda sõnaõigusega linnavalitsuse istungil; 10) kooskõlastab volikogu teenindavate linnakantselei ametnike puhkuste ajad; 11) täidab muid seaduse alusel ja käesoleva põhimäärusega talle pandud ülesandeid. § 11. Volikogu aseesimehe (aseesimeeste) õigused ja kohustused (1) Volikogu aseesimees: 1) täidab volikogu esimehe äraolekul tema kohuseid; 2) täidab muid volikogu töö korraldamise ja volikogu õigusaktide ettevalmistamisega seotud kohustusi vastavalt volikogu, volikogu eestseisuse ja volikogu esimehe poolt seatud ülesannetele. (2) Kui volikogu valib rohkem kui ühe aseesimehe, kinnitab aseesimeeste omavahelise tööjaotuse volikogu eestseisuse ettepanekul volikogu esimees. (3) Volikogu esimehe äraolekul asendab teda tema poolt määratud aseesimees. § 12. Volikogu eestseisus (1) Eestseisus on nõuandev organ volikogu esimehe juures volikogu istungi päevakorra kavandi ja muude volikogu töökorraldusega seotud küsimuste arutamiseks. Eestseisuse otsused on volikogu esimehele soovituslikud. (2) Volikogu eestseisusesse kuuluvad hääleõigusega volikogu esimees, volikogu aseesimees, fraktsioonide ja alatiste komisjonide esimehed. (3) Eestseisuse koosolekust võtavad sõnaõigusega osa linnapea või tema asendaja ning linnasekretär või tema asendaja. Volikogu esimees võib kutsuda eestseisuse koosolekule teisi isikuid. (4) Eestseisuse koosolekud kutsub kokku volikogu esimees. Eestseisuse koosolekud toimuvad üldjuhul volikogu istungi toimumise päeval algusega kell 9.00. (5) Eestseisuse koosoleku päevakorra koostab volikogu esimees hiljemalt eestseisuse koosolekule eelneva päeva kella 16.00. (6) Eestseisuse koosoleku päevakord peab olema kättesaadav eestseisuse liikmetele eestseisuse koosoleku alguseks. (7) Eestseisuse koosolekul arutatakse eelnõude võtmist volikogu istungi päevakorra kavandisse. Eestseisuse koosolekul kuulatakse ära komisjonide seisukohad eelnõude kohta ning otsustatakse, millised neist lülitada volikogu istungi päevakorra kavandisse. Eestseisuse otsused tehakse avalikul hääletusel poolthäälteenamusega. (8) Eestseisuse koosolek protokollitakse ning protokollile kirjutab alla volikogu esimees. Eestseisuse koosoleku protokollid peavad olema kättesaadavad volikogu liikmetele, koosoleku protokollid säilitatakse linnakantseleis. § 13. Volikogu fraktsioon (1) Volikogu liikmed võivad moodustada fraktsiooni, millesse peab kuuluma vähemalt viis liiget, kes kuuluvad samasse erakonda või on valitud sama valimisliidu nimekirja järgi. Ühest erakonnast või valimisnimekirjast valitud volikogu liikmetest võib moodustada ainult ühe fraktsiooni. Volikogu liige võib oma volituste ajal kuuluda ainult ühte fraktsiooni. Fraktsioonist lahkumisel ei või ta astuda teise fraktsiooni. (2) Volikogu fraktsiooni moodustamise otsus, mis sisaldab fraktsiooni nimetust, esimehe ja aseesimehe (aseesimeeste) ja liikmete nimesid ning mis on allkirjastatud kõigi fraktsiooni liikmete poolt, edastatakse volikogu istungi juhatajale. Fraktsiooni volitused loetakse alanuks istungi juhataja poolt vastava otsuse teatavaks tegemisega volikogu istungil. (3) Fraktsiooni esindab esimees. Fraktsiooni esimehe äraolekul asendab teda üks fraktsiooni aseesimeestest. Fraktsiooni esimees ja aseesimehed ei või olla samal ajal volikogu esimehe ega aseesimehe ametikohal. (4) Muudatused fraktsiooni koosseisus otsustab fraktsioon ja need vormistatakse fraktsiooni otsusega, mis edastatakse kirjalikult volikogu esimehele, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil. (5) Fraktsiooni liikmel on õigus igal ajal lahkuda fraktsioonist, informeerides sellest kirjalikult fraktsiooni esimeest ja volikogu esimeest, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil. (6) Fraktsiooni liikme võib fraktsioonist välja arvata kõigi ülejäänud fraktsiooni liikmete ühisel otsusel, mis on nende kõigi poolt allkirjastatud. Otsus edastatakse volikogu esimehele, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil. (7) Fraktsioonil on õigus: 1) algatada volikogu õigusakte; 2) anda arvamusi volikogu menetluses olevate eelnõude kohta; 3) seada üles kandidaate volikogu poolt valitavatele, nimetatavatele, kinnitatavatele ja määratavatele ametikohtadele; 4) võtta oma liikmete kaudu volikogu istungil sõna; 5) võtta volikogu istungil vaheaeg enne eelnõu lõplikule hääletamisele panemist; 6) esitada volikogu istungil arupärimisi linnapeale ja linnavalitsuse liikmetele; 7) teha ettepanekuid volikogu istungitel arutlusele tulevate põhiküsimuste loetelu kohta. § 14. Volikogu komisjon (1) Volikogu võib moodustada alatisi ja ajutisi komisjone. (2) Komisjonide esimehed ja aseesimehed valib volikogu oma liikmete hulgast poolthäälteenamusega. Valimised toimuvad käesoleva põhimääruse paragrahvis 8 sätestatud korras, kusjuures volikogu istungit juhatab volikogu esimees. (3) Üle poole komisjoni liikmetest peavad olema volikogu liikmed (välja arvatud revisjoni-komisjon, mille koosseis valitakse ainult volikogu liikmete hulgast). Komisjoni esimehe esildise alusel kinnitab komisjoni koosseisu ja teeb selles muudatusi volikogu. (4) Volikogu liige võib kuuluda kahte alatisse komisjoni. (5) Komisjoni liige võib isikliku avalduse alusel iga ajal tagasi astuda. Komisjoni liikme volitused lõpevad volikogu vastava otsuse jõustumisel. (6) Komisjoni esimees: 1) juhib komisjoni tööd; 2) koostab komisjoni töökava ja koosolekute päevakorra, kusjuures komisjoni esimehel on õigus võtta lisaks volikogu esimehe poolt määratutele komisjoni menetlusse teisi eelnõusid; 3) jaotab komisjoni liikmete vahel tööülesanded; 4) kutsub kokku komisjoni koosoleku; 5) otsustab, keda kutsuda osalema komisjoni koosolekul päevakorra küsimuste arutelul; 6) juhatab komisjoni koosolekut; 7) annab vähemalt kord aastas komisjoni tööst volikogule aru. (7) Komisjoni esimehe äraolekul asendab teda komisjoni aseesimees või komisjoni esimehe määratud komisjoni liige. (8) Volikogu alatine komisjon: 1) selgitab välja kohaliku omavalitsuse poolt lahendamist vajavad linnaelu küsimused ja teeb ettepanekuid nende lahendamiseks; 2) algatab volikogu määruste ja otsuste eelnõusid; 3) annab arvamusi ja võib teha ettepanekuid talle läbivaatamiseks saadetud õigusaktide eelnõude ja nende kohta enne komisjoni istungit esitatud muudatusettepanekute kohta; 4) kontrollib vajadusel volikogu määruste ja otsuste täitmist; 5) teeb volikogu esimehele ettepanekuid volikogu istungitel arutlusele tulevate põhiküsimuste loetelu kohta. (9) Komisjonidele suunavad materjale läbivaatamiseks volikogu ja volikogu esimees. (10) Komisjoni töövormiks on koosolek, mis toimub reeglina üks kord kuus. Komisjoni koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees. Komisjoni erakorralise koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees omal algatusel või vähemalt ühe neljandiku komisjoni liikmete kirjalikul nõudel. Komisjoni koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust, sealhulgas esimees või aseesimees. Komisjoni otsused tehakse avalikul hääletusel poolthäälteenamusega. (11) Komisjonil on õigus: 1) kaasata oma tegevusse asjatundjaid ja teha linnakantseleile taotlusi ekspertiisi tellimiseks; 2) saada linnavalitsuselt komisjoni tööks vajalikke õigusakte, dokumente ja teavet. (12) Komisjoni koosoleku käik ja tehtud otsused protokollitakse ning helisalvestatakse. Protokoll vormistatakse kolme tööpäeva jooksul. Protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja. Protokollidega on võimalik tutvuda linnakantseleis. Helisalvestist säilitatakse 6 kuud. (13) Komisjoni otsustused linna õigusaktide vastuvõtmisel on volikogule soovituslikud. (14) Ühekordsete ülesannete täitmiseks võib volikogu moodustada ajutisi komisjone või töörühmi. Volikogu õigusaktis, millega moodustatakse ajutine komisjon või töörühm, sätestatakse selle ülesanne, koosseis, volituste ulatus ja kestus. § 15. Revisjonikomisjoni kontrollifunktsiooni täitmise kord (1) Revisjonikomisjon kontrollib volikogu poolt kinnitatud revisjonikomisjoni tööplaani või volikogu otsuse alusel: 1) linnavalitsuse tegevuse vastavust volikogu määrustele ja otsustele; 2) tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust linnaeelarvele; 3) linna ametiasutuste ja linna ametiasutuse hallatavate asutuste raamatupidamise õigsust; 4) linna poolt sõlmitud lepingute täitmist; 5) linna ametiasutuste ja linna ametiasutuse hallatavate asutuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust. (2) Kontrollijateks on revisjonikomisjoni liikmed, kellel on kontrolliülesandes pandud ülesannete täitmiseks õigus: 1) saada kontrollitavas asutuses teavet, tutvuda kõigi vajalike dokumentidega ja saada vajadusel nende koopiaid ning kirjalikke seletusi; 2) pääseda koos kontrollitava asutuse esindajaga asutuse objektidele, ruumidesse, materiaalsete väärtuste ning raha- ja väärtpaberihoidlatesse. (3) Kontrollimised toimuvad kirjaliku ühekordse kontrolliülesande alusel, mille valmistab ette revisjonikomisjon. Kontrolliülesanne sisaldab kontrollitava asutuse nime, kontrolli eesmärki ja ulatust, kontrollijate nimesid ja kontrollimise aja. Kontrolliülesandele kirjutab alla revisjonikomisjoni esimees. Kontrolliülesande koopia esitatakse kontrollitava asutuse juhile allkirja vastu. (4) Kontrollitava asutuse juht on kohustatud looma kontrollijatele töötingimused ning vajadusel määrama töötaja, kes osutab kontrollijatele organisatsioonilist ja tehnilist abi. Kontrollitava asutuse töötajad on kohustatud viibima nende vastutusel oleva vara kontrollimise juures. Neil on õigus esitada täiendavalt seletuskirju ja lisadokumente, mis lisatakse aktile. (5) Kui kontrollitavas asutuses on kontrollimine takistatud, võib kontrollija oma tegevuse katkestada ning esitada asutuse juhile ettepaneku takistus kõrvaldada. Tekkinud takistusest teatab kontrollija revisjonikomisjoni esimehele või volikogu esimehele. (6) Kontrollijal ei ole õigust takistada kontrollitava asutuse tööd. Kontrollija võib kontrollimise käigus teatavaks saanud andmeid kasutada ainult kontrollimise huvides. (7) Kontrollimise tulemusi ei avaldata enne revisjonikomisjoni vastavat otsust. Kontrollimise tulemused vormistatakse aktiga. Aktis märgitakse kontrollitava asutuse nimi ja alluvus, kontrolliülesanne, kontrollijate nimed ja ametinimetused, kontrollitava asutuse juhi ja pearaamatupidaja nimed, kontrollitav periood ja kontrollimise aeg. Sõltuvalt ülesandest ja tulemustest käsitletakse aktis: 1) riigi ja linna õigusaktide järgimist kontrollitavas asutuses; 2) linnavara kasutamise õigsust; 3) linnaeelarve tulude laekumise tagamist ja eelarvevahendite kasutamise sihipärasust; 4) tehingute ja majandusliku tegevuse otstarbekust; 5) raamatupidamise ja aruandluse tõepärasust. (8) Aktis peavad sisalduma: 1) viited õigusaktidele, mis reguleerivad kontrollitavat valdkonda; 2) faktilise olukorra kirjeldus; 3) järeldus, millist õigusakti ja kuidas on rikutud; 4) järeldus, kas on tekitatud otsest kahju või on saamata jäänud tulu. (9) Varalise kahju ilmnemisel tuuakse aktis ära selle rahaline suurus ja tekkimise põhjused, kahju suuruse arvutamise metoodika ning kahju tekkimisega seotud töötajate nimed ja ametikohad. (10) Kontrollija võib lisada aktile ettepanekuid kontrollitava asutuse tegevuse kohta. (11) Akti koopia esitatakse kontrollitud asutuse juhile allkirja vastu. Kontrollitud asutuse juht on kohustatud esitama oma seletuskirja akti kohta 5 tööpäeva jooksul linnakantseleile, kes edastab selle viivitamata revisjonikomisjoni esimehele. (12) Revisjonikomisjon esitab akti koos lisatud dokumentidega volikogu esimehele. § 16. Volikogu istungi kokkukutsumine (1) Volikogu töövorm on istung. (2) Volikogu korralise istungi kutsub kokku volikogu esimees. Volikogu uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku Pärnu linna valimiskomisjoni esimees seaduses ettenähtud aja jooksul. Istungite nummerdamist alustatakse volikogu uue koosseisu kokkukutsumisest. (3) Volikogu korralised istungid toimuvad iga kuu kolmandal neljapäeval algusega kell 10.00. Juulis ja augustis korralisi istungeid ei toimu. Kui korralise istungi toimumise päev langeb riiklikule pühale, määrab volikogu esimees istungi toimumise aja. (4) Volikogu esimees kutsub volikogu istungi kokku linnavalitsuse või vähemalt ühe neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. (5) Käesoleva paragrahvi 2. ja 4. lõike alusel kokkukutsutud volikogu istungi kutses tuleb näidata arutlusele tulevad küsimused ja kutse peab olema volikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. Teade volikogu istungi kokkukutsumise kohta avaldatakse enne volikogu istungi toimumist kohalikus ajalehes. (6) Volikogu istungitest võtavad sõnaõigusega osa linnapea, linnavalitsuse liikmed ja linnasekretär. Istungist võib sõnaõigusega osa võtta Pärnu maavanem. Volikogu istungitele teiste isikute kutsumise otsustab volikogu esimees. Istungile kutsutud isikutele sõna andmise otsustab istungi juhataja. (7) Volikogu istungi ajal viibivad istungisaalis volikogu liikmed, Pärnu maavanem, linnavalitsuse liikmed, linnavalitsuse struktuuriüksuste juhid, volikogu esimehe poolt istungile kutsutud isikud, volikogu teenindav personal ja meedia esindajad. Käesoleva lõike esimeses lauses nimetamata isikud võivad jälgida volikogu istungit istungisaali rõdult või selleks määratud kohas. § 17. Volikogu istung (1) Volikogu istungit juhatab volikogu esimees. (2) Volikogu arutab istungi kutses märgitud ja nõutavas korras ettevalmistatud küsimusi. Volikogu esimees koostab volikogu istungi päevakorra kavandi, määrates iga päevakorra-küsimuse arutamiseks ettekandja ja kaasettekandjad. (3) Istungi alguses tehakse teatavaks istungi päevakorra kavand. Seejärel vaadatakse läbi ettepanekud ja protestid päevakorra kohta. Pärast ettepanekute ja protestide läbivaatamist kinnitatakse päevakord poolthäälteenamusega. Kui päevakorda tervikuna ei kinnitata, paneb istungi juhataja kõik päevakorraküsimused ükshaaval hääletusele. Küsimus võetakse päevakorda poolthäälteenamusega. (4) Volikogu istungil tehakse 15-minutine vaheaeg iga 1,5 tunni töötamise järel, kusjuures vaheaja algust võib muuta, kui seda tingib küsimuse arutelu. Volikogu istungi tööaeg on kuni kuus tundi, kui volikogu ei otsusta teisiti. (5) Eelnõud pannakse volikogu istungil ühele või mitmele lugemisele. Mitmele lugemisele pannakse järgmised eelnõud: 1) linna eelarve kinnitamine; 2) linna põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine, kui muutmine ei tulene seadusest; 3) linna arengukava vastuvõtmine ja muutmine; 4) kohalike maksude kehtestamine. (6) Eelnõu lugemise katkestamise või saatmise järgmisele lugemisele ja redaktsioonitoimkonna moodustamise, millesse kuulub ka eelnõu esitaja, otsustab volikogu poolthäälteenamusega. (7) Eelnõud, mille lugemine katkestati, lülitab volikogu esimees järgmise istungi päevakorra kavandisse esimestena. (8) Eelnõu lugemise jätkamisel või järgmisel lugemisel peab eelnõu algataja esitama parandatud või täiendatud teksti. (9) Eelnõu esitaja võib eelnõu tagasi võtta arutelu igas staadiumis enne selle lõplikule hääletusele panemist. § 18. Päevakorraküsimuste ettevalmistamine (1) Volikogu õigusaktide algatamise õigus on: 1) volikogu liikmel; 2) volikogu komisjonil; 3) volikogu fraktsioonil; 4) linnavalitsusel; 5) linnapeal seaduses sätestatud alusel ja korras; 6) linnaelanikel seaduses sätestatud alusel ja korras. (2) Volikogu võib linnavalitsusele teha ülesandeks välja töötada õigusakti eelnõu. (3) Volikogu korralistele istungitele esitatakse õigusaktide eelnõud koos seletuskirjade ja muude asjassepuutuvate dokumentidega hiljemalt kaks nädalat enne istungi toimumise päeva neljapäeval kell 17.00. Linnakantselei saadab eelnõud koos asjassepuutuvate dokumentidega volikogu liikmetele ja volikogu komisjonide liikmetele vähemalt kümme päeva enne istungit. (4) Linnavalitsuse või vähemalt ühe neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul kokkukutsutud volikogu istungile esitatakse koos ettepanekuga istungi kokkukutsumiseks ka arutlusele tulevate õigusaktide eelnõud. Linnakantselei saadab eelnõud viivitamata koos asjassepuutuvate dokumentidega volikogu liikmetele. (5) Eelnõud peavad olema dateeritud ja varustatud algataja nimega ja tema või tema esindaja allkirjaga. Juhul kui eelnõu ei vasta eelmainitud nõuetele, tagastab volikogu esimees selle algatajale. (6) Seletuskiri peab sisaldama: 1) eelnõu koostaja nime ja allkirja; 2) õigusakti kehtestamise vajalikkuse põhjendust; 3) õigusakti kehtestamisega seotud majanduslike kulude arvestusi ja finantseerimisallikaid; 4) õigusakti kehtestamisega kaasnevate võimalike õiguslike, majanduslike ja sotsiaalsete tagajärgede prognoosi; 5) andmeid eelnõu rakendamisega kaasnevate organisatsiooniliste muudatuste kohta; 6) andmeid selle kohta, millised rakenduslikud õigusaktid on veel esitatud õigusakti eelnõu rakendamiseks vajalikud, kes need koostab ja millistel tähtaegadel; 7) muid vajalikke andmeid ja põhjendusi, mis on olulised eelnõu vastuvõtmiseks. (7) Volikogu esimees määrab iga eelnõu arutavad komisjonid. Volikogu esimees määrab iga eelnõu arutamiseks vähemalt ühe komisjoni. (8) Kõik eelnõud (välja arvatud organisatsioonilised küsimused), mis pole algatatud linnavalitsuse poolt, saadetakse linnavalitsusele tutvumiseks ning seisukoha andmiseks. Linnavalitsus teatab kirjalikult volikogule oma seisukoha kolme tööpäeva jooksul eelnõu saamisest arvates, märkides ühtlasi, kas, kes ja millisel eelnõu menetlemise etapil esitab linnavalitsuse seisukoha volikogu istungil. (9) Eelnõude kohta võib teha kirjalikke muudatusettepanekuid kuni volikogu istungi alguseni, kui ei ole antud teist tähtaega. Muudatusettepanekud esitatakse linnakantseleile, kes edastab need eelnõu koostajale ja volikogu liikmetele. Volikogu istungil võib arutatava küsimuse kohta teha ka suulisi muudatusettepanekuid, mille kirjalik tekst antakse ettepaneku tegija poolt kohe üle istungi juhatajale. § 19. Päevakorraküsimuste arutamine volikogu istungil (1) Päevakorraküsimuse arutamine algab eelnõu algataja või tema esindaja kuni 15-minutise ettekandega. Eelnõu algataja või tema esindaja annab seisukoha kõigi tähtajaks laekunud muudatusettepanekute kohta. Seejärel kuulatakse ära komisjonide esindajate või teiste istungile kutsutute kuni 10 minutised kaasettekanded. Ettekandja taotlusel võib istungi juhataja ettekande aega pikendada 10 minuti võrra ja kaasettekandja taotlusel kaasettekande aega 5 minuti võrra. Istungi juhataja annab volikogu liikmete nõusolekul lisaaega. (2) Kui kõneleja räägib üle aja või kaldub ilmselt antud teemast kõrvale, hoiatab istungi juhataja teda või lõpetab sõnavõtu. (3) Pärast ettekannet või kaasettekannet algavad läbirääkimised, mille käigus võib ettekandjale või kaasettekandjale esitada küsimusi, kusjuures vastaja võib vajaduse korral vastamise delegeerida mõnele teisele volikogu liikmele, volikogu komisjoni liikmele, linnavalitsuse liikmele, linnasekretärile või volikogu istungile kutsutud isikule. Ühel istungil antakse volikogu liikmele samas päevakorraküsimuses (välja arvatud faktimärkused ja protseduurilised ettepanekud) sõna kuni kahe suulise küsimuse esitamiseks ning üheks kuni 2-minutiseks sõnavõtuks kohalt või kuni 5-minutiseks kõneks kõnepuldist. (4) Sõnavõtusoovist annavad volikogu liikmed märku käega. Eelisjärjekorras antakse sõna faktimärkusteks ja protseduurilisteks ettepanekuteks. (5) Pärast läbirääkimiste lõppu on ettekandjal õigus kuni 3-minutiseks lõppsõnaks. (6) Enne eelnõu lõpphääletusele panekut võib fraktsiooni esimees nõuda 5-minutist vaheaega nõupidamiseks. § 20. Hääletamine volikogu istungil (1) Volikogu istungi alguses kontrollitakse volikogu liikmete kohalolekut. Volikogu liikmete kohalolekut võidakse täiendavalt kontrollida istungi käigus, kui mõni volikogu liige seda nõuab. (2) Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. (3) Hääletamine on avalik, välja arvatud isikuvalimised. (4) Volikogu liige hääletab isiklikult. (5) Hääletamine toimub käe tõstmisega, isikuvalimistel aga hääletussedelite täitmisega. Häälte lugemiseks isikuvalimistel moodustab volikogu avalikul hääletusel poolthäälteenamusega 3-liikmelise häältelugemiskomisjoni, kes protokollib hääletustulemused. Häältelugemiskomisjon hävitab kohe pärast hääletustulemuste kindlakstegemist hääletussedelid. (6) Volikogu lõpphääletused fikseerib istungi juhataja haamrilöögiga. (7) Istungi juhataja paneb hääletusele need õigeaegselt esitatud muudatusettepanekud, mida mõni volikogu liige nõuab. Muudatusettepanekud pannakse hääletusele nende esitamise järjekorras. Arvude hääletamisel alustatakse hääletamist suuremast arvust, tähtpäevade puhul hääletatakse hilisemad tähtpäevad enne varasemaid. Kui kaks või enam muudatusettepanekut üksteist välistavad, pannakse need koos põhitekstiga konkureerivale hääletamisele. Konkursi igas voorus langeb välja kõige vähem hääli saanud ettepanek. (8) Enne muudatusettepaneku hääletust on ettepaneku esitajal, eelnõu algatajal ja komisjonide esindajatel õigus muudatusettepanekut kommenteerida ühe minuti jooksul. (9) Eelnõu pannakse tervikuna hääletusele pärast kõigi muudatusettepanekute läbihääletamist. Kui mõni volikogu liige, fraktsioon või komisjon seda nõuab, tuleb enne lõpphääletust volikogu liikmetele kätte jagada eelnõu lõplik tekst. Kui eelnõu algataja arvestas tehtud muudatusettepanekut, ei saa muudatusettepaneku tegija seda enim tagasi võtta. (10) Sama õigussuhet reguleeriva kahe või enama eelnõu olemasolu korral pannakse pärast läbirääkimisi eelnõud hääletusele või suunatakse enam hääli saanud eelnõu teisele lugemisele. (11) Ettepanekut eelnõu mitte vastu võtta ei käsitleta iseseisva otsuse eelnõuna ega eelnõu muudatusena. § 21. Umbusalduse avaldamine (1) Umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, linnavalitsusele, linnapeale, linnavalitsuse liikmele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele või revisjonikomisjoni liikmele algatatakse, kui seda nõuab vähemalt üks neljandik volikogu koosseisust. (2) Umbusalduse avaldamise eelnõu arutamine algab eelnõu algatajate esindaja ettekandega. Volikogu liige võib esitada ettekandjale kuni kaks küsimust. (3) Isik, kelle suhtes umbusalduse avaldamine on algatatud, või linnavalitsuse esindaja, kui umbusalduse avaldamine on algatatud linnavalitsuse suhtes, võib esineda kaasettekandega. Volikogu liige võib esitada kaasettekandjale kuni kaks küsimust. (4) Ettekandjal ja kaasettekandjal on õigus lõppsõnale. (5) Pärast lõppsõna ärakuulamist paneb istungi juhataja umbusalduse avaldamise otsuse eelnõu hääletusele. Otsus tehakse avalikul hääletusel volikogu koosseisu häälteenamusega. (6) Kui umbusaldust avaldati linnapeale, täidab linnavalitsus oma ülesandeid edasi ja tema volitused kehtivad uue linnavalitsuse ametisse nimetamiseni. § 22. Arupärimine (1) Volikogu liikmel ja fraktsioonil on õigus esitada arupärimisi linnapeale ja linnavalitsuse liikmetele. (2) Arupärimine esitatakse kirjalikult linnakantseleile, kes edastab selle adressaadile. Arupärimises märgitakse sellele vastamise viis. (3) Arupärimisele vastamise viisideks on: 1) suuline vastus volikogu istungil; 2) kirjalik vastus. (4) Kirjalik vastus arupärimisele tuleb saata linnakantseleile 10 tööpäeva jooksul arupärimise esitamisest arvates. Linnakantselei edastab vastuse viivitamata arupärimise esitajale. (5) Kui arupärimisele soovitakse suulist vastust või kui kirjalik vastus ei rahulda arupärimise esitajat või arupärimisele vastaja seda soovib, esitatakse volikogu esimehele taotlus võtta arupärimisele vastamine järgmise volikogu korralise istungi päevakorda. (6) Arupärimisele suulise vastamise korral on arupärijal õigus esitada iga arupärimise küsimuse kohta 2 täpsustavat küsimust. § 23. Volikogu istungi lõpetamine (1) Volikogu istungi lõpetab istungi juhataja sõnadega «Istung on lõppenud» ja kinnitab seda haamrilöögiga. (2) Kui istungi tööaja (kuus tundi) lõpuks ei ole istungi päevakord ammendatud, paneb istungi juhataja hääletusele istungi pikendamise arutusel oleva päevakorrapunkti ammendumiseni või istungi pikendamise päevakorra ammendumiseni või istungi lõpetamise. (3) Kui volikogu otsustab istungi lõpetada enne päevakorra ammendumist, lülitatakse arutamata jäänud päevakorrapunktid järgmise istungi päevakorra kavandisse. § 24. Volikogu istungi protokoll (1) Volikogu istungid protokollitakse ja helisalvestatakse. Protokollid vormistatakse kolme tööpäeva jooksul. Helisalvestisi säilitatakse kuus kuud. Helisalvestisi võib protokolliga võrdlemise eesmärgil kuulata linnakantseleis. Helisalvestisi ei ole lubatud kopeerida ega linnakantseleist välja viia. (2) Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, volikogu liikmete ja teiste volikogu istungile kutsutud isikute nimed, kinnitatud päevakord, eelnõude menetlemise käigus tehtud otsustused ning esitatud küsimused, samuti eriarvamused. Kinnise istungi protokollis ei näidata küsimuste arutelu käiku. (3) Volikogu istungi protokollile lisatakse vastuvõetud määruste ja otsuste originaalid ning häältelugemiskomisjoni protokollid isikuvalimiste kohta. (4) Volikogu istungi protokollile kirjutab alla istungi juhataja. (5) Volikogu istungite protokollid on linnakantseleis ja Pärnu Keskraamatukogu lugemissaalis kättesaadavad tutvumiseks igaühele. III. LINNAVALITSUS § 25. Linnapea valimine (1) Volikogu valib linnapea oma volituste ajaks kuni kolmeks aastaks. (2) Linnapea valimine toimub käesoleva põhimääruse paragrahvis 8 sätestatud korras, volikogu istungit juhatab volikogu esimees. § 26. Linnapea (1) Linnapeal on valituks osutumise päevast volitus moodustada linnavalitsus – esitada volikogule ettepanek linnavalitsuse struktuuri ja liikmete arvu ning linnavalitsuse liikmete kinnitamise kohta. (2) Linnapea: 1) juhib ja korraldab linnavalitsuse tööd; 2) esindab Pärnu linna ja linnavalitsust seaduse ja käesoleva põhimäärusega sätestatud korras. Seadustes ja teistes õigusaktides ettenähtud juhtudel võib linnapea volitada teisi isikuid esindama linna või linnavalitsust temale antud pädevuse piires; 3) annab linnavalitsuse sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 4) kirjutab alla linnavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele linnavalitsuse dokumentidele; 5) esitab volikogule ettepaneku linnavalitsuse struktuuri ja liikmete arvu kinnitamise, linnavalitsuse liikmete kinnitamise ja nende linnavalitsuse liikmete kohustustest vabastamise ning palgaliste valitsuse liikmete ametisse nimetamise ja nende ametist vabastamise kohta; 6) võtab teenistusse ja vabastab teenistusest linnavalitsuse teenistujad; 7) sõlmib, muudab ja lõpetab töölepingu linnavalitsuse abiteenistujatega ning linnavalitsuse hallatavate asutuste juhtidega, kui seaduse või hallatava asutuse põhimäärusega ei ole sätestatud teisiti; 8) täidab muid talle seadusega või seaduse alusel antud õigusaktiga pandud ülesandeid. (3) Linnapea volitused, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud, algavad linnavalitsuse ametisse kinnitamise päeval. (4) Linnapea volitused lõpevad enne tähtaega: 1) tema tagasiastumise korral; 2) temale või linnavalitsusele volikogu poolt umbusalduse avaldamise korral; 3) tema suhtes süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel; 4) tema teovõimetuks tunnistamisel; 5) tema surma korral. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhtudel astub tagasi kogu linnavalitsus, kes jätkab oma ülesannete täitmist kuni uue linnavalitsuse ametisse kinnitamiseni. (6) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 3 ja 4 nimetatud juhtudel vabastab volikogu linnapea ametist kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast. Linnapea surma korral loetakse tema teenistus lõppenuks surmapäevale järgnevast päevast. § 27. Linnapea asendamise kord Linnapea äraolekul või käesoleva põhimääruse paragrahvi 26 lõike 4 punktides 3–5 nimetatud juhtudel asendab teda käesoleva põhimääruse paragrahvi 28 lõikes 5 nimetatud linnavalitsuse korraldusega määratud linnavalitsuse liige. Kui ka asendajaks määratud linnavalitsuse liige on ära, asendab linnapead vanim kohalolev linnavalitsuse liige. § 28. Linnavalitsuse ülesanded, struktuur ja liikmete arv (1) Linnavalitsus kui linna omavalitsuse kollegiaalne täitevorgan viib praktilise tegevusega ellu õigusaktides Pärnu linnale kui omavalitsusüksusele pandud ülesandeid. (2) Linnavalitsus realiseerib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesandeid õigusaktide andmise, majandustegevuse, kontrolli ja elanike kaasamise kaudu. (3) Linnavalitsus juhib linnavalitsuse hallatavate asutuste tegevust. (4) Linnavalitsuse koosseisu kuuluvad linnapea ja linnavalitsuse liikmed. (5) Linnapea ja linnavalitsuse liikmete töövaldkonnad kehtestatakse linnavalitsuse korraldusega, milles määratakse kindlaks ka linnapea ja linnavalitsuse liikmete asendamise kord. § 29. Linnavalitsuse liikmete kinnitamise (ametisse nimetamise) kord (1) Pärast linnavalitsuse struktuuri ja liikmete arvu kinnitamist volikogu poolt esitab linnapea volikogule otsuse eelnõu linnavalitsuse liikmete kinnitamise või palgaliste linnavalitsuse liikmete ametisse nimetamise kohta. Kõigi linnavalitsuse liikmete kandidaatide nimed esitatakse ühes otsuse eelnõus, millele lisatakse kandidaatide kirjalik nõusolek. (2) Eelnõu arutamine algab linnapea kuni 10-minutise ettekandega. Esitatud linnavalitsuse liikmete kandidaadid esinevad igaüks kuni 3-minutise ettekandega. Iga ettekande järel võib volikogu liige esitada ettekandjale ühe küsimuse. (3) Linnapeal ja fraktsioonide esindajatel on õigus esineda lõppsõnaga, mille järel paneb istungi juhataja esitatud eelnõu hääletusele. (4) Linnavalitsuse liikmete kinnitamise (ametisse nimetamise) otsus võetakse vastu avalikul hääletusel poolthäälteenamusega. (5) Volikogu kinnitab (nimetab ametisse) linnavalitsuse liikmed linnapea volituste ajaks. (6) Kui mõni linnavalitsuse liige vabastatakse linnavalitsuse liikme kohustustest enne volituste tähtaja lõppu, kinnitatakse (nimetatakse ametisse) uus linnavalitsuse liige linnapea esildise alusel käesolevas paragrahvis sätestatud korras. § 30. Linnavalitsuse volituste tähtaeg (1) Linnavalitsus saab oma volitused linnavalitsuse ametisse kinnitamise päeval. Kui linnapea esitab vähem linnavalitsuse liikmete kandidaate, kui on volikogu otsusega kinnitatud linnavalitsuse liikmete arv, saab linnavalitsus oma volitused, kui lisaks linnapeale on kinnitatud vähemalt pool linnavalitsuse koosseisust. (2) Linnavalitsus esitab lahkumispalve volikogu uue koosseisu esimesel istungil. Pärast lahkumispalve esitamist täidab linnavalitsus oma ülesandeid kuni uue linnavalitsuse ametisse kinnitamiseni. (3) Linnavalitsuse liikme volitused lõpevad enne tähtaega: 1) tema tagasiastumisel; 2) linnapea ettepanekul; 3) temale volikogu poolt umbusalduse avaldamise korral; 4) tema suhtes süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel; 5) tema teovõimetuks tunnistamise korral; 6) tema surma korral; 7) linnavalitsuse tagasiastumisel. (4) Linnavalitsuse liige esitab tagasiastumisavalduse volikogule linnapea kaudu. (5) Linnapeal on õigus teha volikogule ettepanek vabastada linnavalitsuse liige ametist. (6) Linnavalitsuse liikme kohta tehtud süüdimõistva kohtuotsuse jõustumise korral vabastab volikogu ta ametist kohtuotsuse jõustumise päevast. (7) Linnavalitsuse liikme ametist vabastamisel lõpevad tema volitused linnavalitsuse liikmena. § 31. Linnavalitsuse töökord (1) Linnavalitsus kavandab oma tööd, lähtudes seadustest ja seaduse alusel antud õigusaktidest, sealhulgas volikogu määrustest ja otsustest, linnavalitsuse määrustest ja korraldustest, ning Pärnu linna ja linnavalitsuse nimel sõlmitud lepingutest. (2) Linnavalitsuse töövorm on istung. Linnavalitsuse istungid toimuvad reeglina üks kord nädalas. (3) Linnavalitsuse istungi päevakorda esitatakse: 1) linnavalitsuse määruste ja korralduste eelnõud; 2) linnavalitsuse seisukoha andmiseks volikogu määruste ja otsuste eelnõud, mis ei ole algatatud linnavalitsuse poolt, samuti volikogule otsustamiseks esitatavad linnavalitsuse algatatud volikogu määruste ja otsuste eelnõud ning muud linnavalitsuse pädevuses olevad otsustamist vajavad asjad, mis ei vaja linnavalitsuse õigusakti kehtestamist; 3) informatsioon. (4) Linnavalitsuse istungid on kinnised, kui linnavalitsus ei otsusta teisiti. (5) Linnavalitsus on otsustusvõimeline, kui istungist võtab peale linnapea või tema asendaja osa vähemalt pool linnavalitsuse koosseisust. Linnavalitsuse otsustused tehakse avalikul hääletusel poolthäälteenamusega. (6) Linnavalitsuse õigusaktide ja istungite protokollide allkirjastatud eksemplare (originaaleksemplare) linnakantseleist ei väljastata. Linnakantseleist väljastatavad linnavalitsuse õigusaktid ja linnavalitsuse istungite protokollid ning nende väljavõtted tõestatakse linnakantselei pitsatiga. (7) Linnavalitsuse üksikasjalikum töökord sätestatakse linnavalitsuse reglemendis, mille kinnitab linnavalitsus määrusega. § 32. Linnavalitsuse komisjonid (1) Linnavalitsuse komisjonid moodustatakse linnavalitsuse pädevuses olevate üksikküsimuste läbitöötamiseks. Kui komisjoni moodustamine ei ole ette nähtud seadusega, teeb ettepaneku komisjoni moodustamiseks linnavalitsuse liige või linnasekretär. (2) Linnavalitsusele esitatavas korralduse eelnõus komisjoni moodustamise kohta peab olema märgitud linnavalitsuse poolt nimetatav komisjoni koosseis (sealhulgas komisjoni esimees) ja korralduse eelnõule lisatud linnavalitsuse poolt kinnitatava komisjoni põhimääruse eelnõu, milles peavad sisalduma: 1) komisjoni ülesanded; 2) komisjoni töökord; 3) komisjoni teenindav linnavalitsuse struktuuriüksus; 4) komisjoni finantseerimise allikad. (3) Kui komisjonile pandud ülesanded on täidetud või vajadust komisjoni tegevuse järele ei ole, esitab asjaomane linnavalitsuse liige või linnasekretär aruande komisjoni ülesannete täitmise kohta ja linnavalitsuse korralduse eelnõu komisjoni töö lõpetamiseks. Kui komisjon moodustati tähtajaliselt, ei esitata komisjoni töö lõpetamiseks linnavalitsuse korralduse eelnõu. (4) Komisjoni materjalid säilitab arhiivile üleandmiseni komisjoni teenindanud struktuuriüksus. IV. LINNA AMETIASUTUSED § 33. Linna ametiasutuste moodustamise kord ja põhiülesanded (1) Linna ametiasutused on linnaeelarvest finantseeritavad asutused, kelle ülesanne on avaliku võimu teostamine. (2) Linnavalitsuse kui ametiasutuse ülesanded ja töökord on sätestatud käesolevas põhimääruses. (3) Linna ametiasutuse (välja arvatud linnavalitsus) asutamise ning selle tegevuse lõpetamise otsustab ning põhimääruse kinnitab ja teeb selles muudatusi volikogu. Linna ametiasutuse juhi nimetab ametisse volikogu. (4) Linna ametiasutuse struktuuri ja teenistujate koosseisu kinnitab volikogu. (5) Linnavalitsuse struktuuriüksuste ülesanded, õigused ja kohustused sätestatakse struktuuriüksuste põhimäärustes. Struktuuriüksuste põhimäärused kinnitab linnavalitsus korraldusega. V. LINNA AMETIASUTUSE HALLATAVAD ASUTUSED § 34. Linna ametiasutuse hallatavate asutuste moodustamise kord ja põhiülesanded (1) Linn võib teenuste osutamiseks asutada linna ametiasutuse hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised isikud. (2) Linna ametiasutuse hallatava asutuse asutamise ning selle tegevuse lõpetamise otsustab, põhimääruse kinnitab ja teeb selles muudatusi volikogu. (3) Linna ametiasutuse hallatava asutuse juhi nimetab linnapea ettepanekul ametisse linnavalitsus. Linna ametiasutuse hallatava asutuse juhiga sõlmib töölepingu linnapea või tema poolt selleks volitatud ametiisik, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. VI. LINNAVARA § 35. Linnavara mõiste (1) Linnavara on Pärnu linnale kuuluv kinnis- ja vallasvara, s.o asjad ning varalised õigused ja kohustused. Linnavara kohta peetakse linnavalitsuses ühtset ja avalikku registrit, mille pidamise põhimääruse kinnitab volikogu. (2) Linnavara valitsemisest, kasutamisest ja käsutamisest saadud tulu kuulub linnale. (3) Linnavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestab volikogu. § 36. Linnavara kasutamine majandustegevuses Linna majandustegevus on: 1) tasuliste teenuste osutamine linna asutuste kaudu; 2) osalemine äriühingutes ja sihtasutustes; 3) tehingud linnavaraga; 4) vabade eelarvevahendite paigutamine intressi saamiseks; 5) muu linna õigusaktidega sätestatud majandustegevus. VII. KOORMISED § 37. Koormise mõiste ja kehtestamine (1) Koormis on kohustus, mis seaduse alusel kehtestatakse volikogu määrusega füüsilistele või juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks linna territooriumil kehtiva heakorraeeskirja täitmiseks. (2) Koormise võib kehtestada füüsilistele ja juriidilistele isikutele nende omandis või valduses oleva kinnistu või muu nende kasutuses oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks. (3) Koormise määramisel kehtestatakse koormise olemus, ulatus, täitmise tingimused ja kord. (4) Isik, kellel koormise täitmine lasub, võib oma arvel lasta selle täita teisel isikul, jäädes ise vastutavaks linna ees selle koormise täitmise eest. (5) Koormist ei või asendada maksuga Pärnu linna eelarvesse. (6) Koormisena ei või kehtestada trahve, teenustasusid, lõive ega muu nimetusega rahalisi makseid. § 38. Kontroll koormiste täitmise üle Koormise täitmist kontrollib linnavalitsus koormise kehtestamise määruses sätestatud korras. VIII. LINNA ÕIGUSAKTID § 39. Volikogu õigusaktid (1) Volikogul on õigus anda üldaktidena määrusi ja võtta üksikaktidena vastu otsuseid. (2) Volikogu määrused ja otsused jõustuvad neis määratud ajal. (3) Volikogu määruste eelnõud koos seletuskirjadega avalikustatakse enne vastuvõtmiseks esitamist Pärnu linna veebilehel ja väljapanekuga üldiseks tutvumiseks linnakantseleis. (4) Vastuvõetud volikogu õigusaktid avalikustatakse Pärnu linna veebilehel ja väljapanekuga üldiseks tutvumiseks linnakantseleis. Määrused jõustuvad neis määratud ajal, kuid mitte varem kui kolmandal päeval pärast vastuvõetud määruse avalikustamist. (5) Üldist tähtsust omavad volikogu määrused saadetakse Riigikantseleile avaldamiseks seaduses sätestatud korras. (6) Volikogu otsused saadetakse täitjatele ja teistele asjaosalistele hiljemalt nende jõustumisele järgneval tööpäeval. § 40. Linnavalitsuse õigusaktid (1) Linnavalitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi ja üksikaktidena korraldusi. (2) Linnavalitsuse määrused ja korraldused jõustuvad neis määratud ajal. (3) Linnavalitsuse määruste eelnõud koos seletuskirjadega avalikustatakse enne nende vastuvõtmiseks esitamist Pärnu linna veebilehel ja väljapanekuga üldiseks tutvumiseks linnakantseleis. (4) Vastuvõetud linnavalitsuse õigusaktid avalikustatakse Pärnu linna veebilehel ja väljapanekuga üldiseks tutvumiseks linnakantseleis. Määrused jõustuvad neis määratud ajal, kuid mitte varem kui kolmandal päeval pärast vastuvõetud määruse avalikustamist. (5) Linnavalitsuse korraldused saadetakse täitjatele ja teistele asjaosalistele hiljemalt nende jõustumisele järgneval tööpäeval. § 41. Õigusaktide kehtivus ja avalikustamine (1) Linna õigusaktid kehtivad linna haldusterritooriumil ning väljaspool linna haldusterritooriumi asuva linnavara suhtes. (2) Linna õigusaktid, välja arvatud asutusesiseseks kasutamiseks ettenähtud andmeid sisaldavad, avalikustatakse Pärnu linna veebilehel ning pannakse üldiseks tutvumiseks välja linnakantseleis ja Pärnu Keskraamatukogu lugemissaalis. Üldist tähtsust omavad volikogu ja linnavalitsuse määrused võidakse avaldada ka kohalikus ajalehes. § 42. Õigusaktide täitmise kontroll (1) Õigusaktide täitmist kontrollivad volikogu ja linnavalitsus. (2) Õigusaktide tähtajalise täitmise kontrolli korraldab linnakantselei. IX. LINNA ESINDAMINE JA LEPINGUTE SÕLMIMINE § 43. Linna esindusfunktsiooni täitmine Pärnu linna võivad esindada volikogu esimees, linnapea ja linnavalitsuse liikmed. § 44. Linna esindamine kohtus (1) Linn osaleb kohtuasjades linna ametiasutuse või linna ametiasutuse hallatava asutuse kaudu. (2) Volikogu õigusaktide vaidlustamise korral esindab volikogu kohtus volikogu esimees või Pärnu linna nimel volikogu esimehe poolt sõlmitud lepingu alusel lepinguline esindaja. (3) Linnavalitsust kui ametiasutust võivad kohtus esindada: 1) seadusjärgse esindajana linnapea; 2) linnavalitsuse korraldusega volitatud linnavalitsuse ametnik; 3) linnasekretär; 4) linnasekretäri käskkirjaga volitatud linnakantselei ametnik; 5) linnavalitsuse nimel linnasekretäri poolt sõlmitud lepingu alusel lepinguline esindaja. (4) Linna ametiasutuse hallatavat asutust esindab kohtus asutuse juht, tema käskkirjaga volitatud asutuse töötaja või asutuse nimel asutuse juhi poolt sõlmitud lepingu alusel lepinguline esindaja. § 45. Linna esindamine seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud toimingutes (1) Seadustes ja nende alusel antud õigusaktides sätestatud kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani esindaja nimetab volikogu või delegeerib esindaja nimetamise linnavalitsusele. (2) Linnavalitsust esindab linnapea või linnavalitsuse korraldusega nimetatud linnavalitsuse liige või linnavalitsuse ametnik. § 46. Lepingute sõlmimine (1) Pärnu linna nimel sõlmivad lepinguid: 1) volikogu esimees; 2) linnapea. (2) Linnavalitsuse kui ametiasutuse nimel sõlmivad lepinguid: 1) linnapea; 2) linnavalitsuse liikmed linnavalitsuse korraldusega antud volituse alusel; 3) struktuuriüksuste juhid struktuuriüksuste põhimäärustes ja teistes linna õigusaktides sätestatud pädevuse piires. (3) Linna ametiasutuse hallatava asutuse nimel sõlmib lepinguid asutuse juht või tema käskkirjaga volitatud isik. (4) Linna nimel sõlmitavad lepingud ning linnapea ja linnavalitsuse liikmete poolt linnavalitsuse nimel sõlmitavad lepingud viseerib linnasekretär. Struktuuriüksuse juhi poolt allkirjastatavad lepingud kooskõlastab asjaomane linnavalitsuse liige. (5) Linna nimel sõlmitavate, samuti linnapea ja linnavalitsuse liikmete poolt linnavalitsuse nimel sõlmitavate lepingute üle peetakse arvestust ja lepingute originaaleksemplare säilitatakse linnakantseleis. Struktuuriüksuste juhtide poolt allkirjastatud lepingute üle peetakse arvestust ja nende originaaleksemplare säilitatakse struktuuriüksustes.