Tallinna Linnavolikogu — Elamuvaidluskomisjoni moodustamine — KO, 45, 819

Juhindudes elamuseaduse paragrahvi 63 lõigetest 2 ja 10, Tallinna Linnavolikogu määrab: 1. Moodustada Tallinna Elamuvaidluskomisjon. 2. Kinnitada: 2.1. Elamuvaidluskomisjoni põhikiri vastavalt lisale 1; 2.2. Elamuvaidluskomisjoni töökord vastavalt lisale 2. 3. Linnavalitsusel korraldada elamuvaidluskomisjoni töölerakendumine alates 1. augustist 2001. a. 4. Määrus jõustub 1. juunil 2001. a. Volikogu esimees Rein VOOG Lisa 1 Kinnitatud Tallinna Linnavolikogu 19. aprilli 2001. a määrusega nr 16 ELAMUVAIDLUSKOMISJONI PÕHIKIRI 1. Üldsätted 1.1. Elamuvaidluskomisjon (edaspidi komisjon) on Tallinna Linnavolikogu (edaspidi volikogu) moodustatud sõltumatu elamuvaidluste (edaspidi vaidlused) kohtueelse lahendamise organ. 1.2. Komisjoni ametlik nimetus on Tallinna Elamuvaidluskomisjon. 1.3. Komisjoni postiaadress on Vabaduse väljak 10, 10146 Tallinn. 1.4. Komisjonil on oma kirja- ja üldplank ning oma nimetusega pitsat. 1.5. Komisjoni moodustab, komisjoni põhikirja ja töökorra kinnitab ning nendes teeb muudatusi volikogu. 1.6. Komisjon juhindub oma töökorralduses riigi ja Tallinna õigusaktidest. 2. Komisjoni pädevus 2.1. Komisjoni ülesandeks on lahendada vaidlusi, mis tulenevad Tallinna linnas asuva eluruumi üürilepingu sõlmimisest, pikendamisest või muutmisest, üüri määramisest või muutmisest ning üürilepingu täitmisest. Komisjonil ei ole õigust otsustada üürilepingu lõpetamist, isiku väljatõstmist eluruumist või mõista vaidluse poole kasuks teiselt poolelt välja vara. 2.2. Komisjoni poole pöördumine elamuvaidluse kohtueelseks lahendamiseks on vabatahtlik. 3. Komisjoni koosseis 3.1. Komisjonil on vähemalt viis liiget, sh esimees ja aseesimees. 3.2. Komisjoni isikulise koosseisu, sh esimehe ja aseesimehe kinnitab volikogu Tallinna Linnavalitsuse (edaspidi linnavalitsus) ettepanekul. Komisjoni esimees ja aseesimees peavad olema Eesti Vabariigi kodanikud, omama juriidilist kõrgharidust ning olema vähemalt kolm aastat töötanud juriidilist kvalifikatsiooni eeldaval ametikohal. 3.3. Komisjoni esimees: 3.3.1. juhib komisjoni tööd ja vastutab komisjonile pandud ülesannete ning kohustuste täitmise eest ja määrab kindlaks komisjoni liikmete kohustused, kutsub kokku komisjoni istungid, määrab kindlaks poolte osavõtul vaidluse arutamist läbiviivate kolleegiumide koosseisud ning komisjoni liikmete kohustused kodanike vastuvõtul ja komisjoni istungite protokollimisel; 3.3.2. on õigustatud andma komisjoni töö korraldamiseks ja tagamiseks suulisi ning kirjalikke korraldusi; 3.3.3. juhib komisjoni asjaajamist; 3.3.4. esindab komisjoni suhetes linna asutuste ning füüsiliste ja juriidiliste isikutega. 3.4. Komisjoni aseesimees asendab esimeest ja juhib komisjoni tööd esimehe äraolekul. 3.5. Komisjoni liikmed on kohustatud osalema komisjoni töös vastavalt komisjoni esimehe korraldustele. Komisjoni liikmel on õigus ja kohustus olla komisjoni otsuste tegemisel sõltumatu ja vaba. Komisjoni liige on kohustatud osalema komisjoni töös komisjoni esimehe määratud aegadel, teatama kirjalikult ja õigeaegselt komisjoni esimehele komisjoni töös osalemist takistavatest asjaoludest ning täitma talle riigi ja Tallinna õigusaktidega ning komisjoni esimehe korraldustega pandud teisi kohustusi. 3.6. Komisjoni esimees kaasab komisjoni töösse Eesti Üürnike Liidu ja Eesti Õigusjärgsete Omanike Liidu esindaja, kes ei ole komisjoni liikmed. Märgitud esindajad võivad sõnaõigusega osaleda poolte osavõtul vaidluste arutamisel ning komisjoni istungitel. 4. Komisjoni õigused ja kohustused 4.1. Komisjonil on õigus: 4.1.1. saada linna asutustelt andmeid, mis on vajalikud komisjonile pandud ülesannete täitmiseks; 4.1.2. kaasata komisjoni töösse asjatundjaid; 4.1.3. avalikustada oma tööd meediakanalite kaudu; 4.1.4. esitada linnavalitsusele komisjoni tööd puudutavaid ettepanekuid ja Tallinna õigusaktide eelnõusid. 4.2. Komisjon esitab linnavalitsusele perioodiliselt aruandeid, kooskõlastades aruannete vormi ja esitamise sageduse eelnevalt linnavalitsusega. 5. Lõppsätted 5.1. Komisjonil on oma eelarve, mis on osa Tallinna Elamumajandusameti eelarvest. 5.2. Komisjoni asjaajamine ja järelevalve komisjoni tegevuse üle toimub Tallinna õigusaktides sätestatud korras. Komisjoni tehnilise teenindamise ja asjaajamise tagab Tallinna Elamumajandusamet. 5.3. Komisjoni esimees võib vajadusel kehtestada komisjoni tööreglemendi. 5.4. Juulikuus on komisjoni iga-aastane suvepuhkus, vaidluste arutamist ja komisjoni istungeid sellel ajal ei toimu. 5.5. Komisjoni tegevuse lõpetab volikogu. Lisa 2 Kinnitatud Tallinna Linnavolikogu 19. aprilli 2001. a määrusega nr 16 ELAMUVAIDLUSKOMISJONI TÖÖKORD I. ÜLDSÄTTED 1. Elamuvaidluskomisjon 1.1. Elamuvaidluskomisjon (edaspidi komisjon) on Tallinna Linnavolikogu moodustatud sõltumatu elamuvaidluste (edaspidi vaidlused) kohtueelse lahendamise organ. 1.2. Komisjoni pöördumine vaidluse kohtueelseks lahendamiseks on vabatahtlik. 1.3. Käesolevas elamuvaidluskomisjoni töökorras võib mõiste «komisjon» kontekstist lähtuvalt tähistada ka poolte osavõtul vaidluse arutamisel osalevat kolmest komisjoni liikmest koosnevat kolleegiumi ja kolleegiumi liikmeid. 2. Komisjoni töökord Vaidluste lahendamine komisjonis toimub riigi ja Tallinna õigusaktide ja käesoleva komisjoni töökorraga (edaspidi töökord) kindlaksmääratud korras. 3. Komisjoni pädevus 3.1. Komisjon menetleb üksnes vaidlusi, mis tulenevad üürilepingu sõlmimisest, pikendamisest või muutmisest, üüri määramisest või muutmisest ning üürilepingu täitmisest. Komisjonil ei ole õigust otsustada üürilepingu lõpetamist, isiku väljatõstmist eluruumist või mõista vaidluse poole kasuks teiselt poolelt välja vara. 3.2. Komisjon menetleb üksnes selliseid punktis 3.1 nimetatud vaidlusi, mis tulenevad Tallinna linnas asuva eluruumi kasutamiseks sõlmitud üürilepingust. 3.3. Komisjon on kohustatud neile adresseeritud märgukirjad ja avaldused registreerima ja neile vastama vastavalt seaduses ettenähtud korras. 4. Menetluse põhimõtted Menetlus komisjonis toimub lähtuvalt järgmistest põhimõtetest: 4.1. menetluse peamine eesmärk on vaidlusalustes küsimustes kokkuleppele jõudmine; 4.2. vaidluse õige lahendamine riigi ja Tallinna õigusaktide alusel menetluses kogutud informatsioonist ja tõenditest lähtuvalt; 4.3. menetlus peab olema vaidluse osaliste jaoks lihtne ja selge. 5. Töökorras reguleerimata küsimuste lahendamine 5.1. Kui vaidluse menetlemisel ilmneb töökorras reguleerimata küsimusi või tekib küsitavusi töökorra tõlgendamisel, lahendatakse need riigi ja Tallinna õigusaktidest, menetluse põhimõtetest ning töökorra mõttest ja süsteemist lähtuvalt: 5.1.1. poolte osavõtul vaidluse arutamisel – arutamisel osalevate komisjoni liikmete konsensuse alusel; 5.1.2. komisjoni istungil vaidluse arutamisel – kohalolevate komisjoni liikmete konsensuse alusel. 5.2. Konsensuse mittesaavutamisel lahendatakse komisjoni liikmete vahelised eriarvamused punktist 5.1.1 tuleneval juhul komisjoni kogu koosseisu istungil tehtava otsuse ettepaneku esitamisel (p 18.5), punktist 5.1.2 tuleneval juhul komisjoni otsuse tegemisel (p 19.7). 6. Menetlusosalised 6.1. Menetlusosalisteks vaidluse lahendamisel komisjonis on vaidluse pooled ning nende esindajad, kui pooltel esindajad on. 6.2. Menetlusosalisel on õigus osaleda asja arutamisel, tutvuda asja materjalidega, anda selgitusi ja avaldada oma seisukohti, esitada tõendeid ning nõuda tõendite esitamist teistelt menetlusosalistelt, taotleda tunnistajate ärakuulamist, esitada küsimusi menetlusosalistele ja asja arutavatele komisjoni liikmetele, teha ettepanekuid vaidluse lahendamise suhtes, tagasi võtta komisjonile esitatud avaldus ja teised töökorrast tulenevad õigused. Menetlusosalisel on ka töökorras nimetamata õigused, mis on menetluses vajalikud ning ei ole vastuolus menetluse põhimõtetega. 6.3. Menetlusosalisel on kohustus ilmuda komisjoni kutsel asja arutamisele, alluda asja arutavate komisjoni liikmete korraldustele, kohustus mitte venitada menetlust ning mitte viia eksitusse komisjoni liikmeid ja teisi menetlusosalisi. 7. Taandamine 7.1. Komisjonis vaidluse lahendamisel osalev komisjoni liige peab olema vaidluse lahendamisel erapooletu ning ei tohi olla asja lõpplahendusest isiklikult otseselt või kaudselt huvitatud. 7.2. Kui on alust arvata, et komisjoni liige on asja lõpplahendusest isiklikult huvitatud või kui muud asjaolud tekitavad kahtlust komisjoni liikme erapooletuses, kuulub komisjoni liige asja arutamiselt taandamisele komisjoni liikme enda algatusel, komisjoni mõne teise liikme algatusel või menetlusosalise põhjendatud taotluse alusel. 7.3. Komisjoni liikmete taandamise otsustab komisjoni esimees. Komisjoni esimehe taandamise otsustavad teised komisjoni liikmed. Esimees on taandatud, kui kaks või enam komisjoni liiget on taandamise poolt. 8. Tõendid 8.1. Tõenditeks komisjoni menetluses on menetlusosaliste ja tunnistajate ütlused ning kirjalikud dokumendid. Komisjon võtab vastu üksnes need tõendid, mis tõendavad asjas tähtsust omavaid asjaolusid. 8.2. Kirjalik dokument võib olla esitatud originaalis, ärakirjana või tõestatud väljavõttena. Kui dokument on esitatud ärakirja või väljavõttena, võib komisjon vajadusel nõuda dokumendi originaali või notariaalselt tõestatud ärakirja esitamist. Komisjonile originaalis esitatud dokument tagastatakse esitaja soovil talle pärast komisjoni otsuse vastuvõtmist, sellisel juhul tõestab komisjoni esimees või aseesimees dokumendi ärakirja, mis jääb komisjonile. 8.3. Tunnistajana võib ütlusi anda isik, kellele on teada asjas tähtsust omavaid asjaolusid. Menetlusosaline, kes taotleb isiku tunnistajana komisjoni kutsumist, peab taotlust põhjendama. Tunnistaja komisjoni kutsumise korraldab ja tema kohaloleku tagab menetlusosaline ise. 8.4. Komisjoni liikmed võivad selgitada menetlusosalistele vajadust esitada täiendavaid tõendeid ja teha ettepaneku tõendeid esitada, samuti koguda tõendeid omal algatusel. 8.5. Komisjon hindab objektiivselt ja kogumis kõiki esitatud tõendeid, arvestades tõendite vastastikuseid seoseid. Ühelgi tõendil ei ole komisjoni jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. 9. Menetluse keel 9.1. Komisjonis vaidluse menetlemise keel on eesti keel, vaidluse poole suulise avalduse lahendamine võib toimuda ka vene keeles. 9.2. Kõik komisjonile esitatavad dokumendid peavad olema eesti keeles või varustatud eestikeelse tõlkega. 9.3. Vaidluse arutamine poolte osavõtul toimub eesti keeles, kuid menetlusosalisel on õigus kasutada tõlki. Tõlgi leidmise ja asja arutamisele kutsumise korraldab menetlusosaline ise. 9.4. Komisjoni otsus vormistatakse eesti keeles. II. VAIDLUSE POOLE SUULISE AVALDUSE LAHENDAMINE 10. Suulise avaldusega komisjoni pöördumine 10.1. Isik, kes on punktis 3 sätestatud tingimustele vastava vaidluse pooleks, võib pöörduda suulise avaldusega komisjoni, sõltumata vaidluse teiste osaliste nõusolekust komisjoni pöördumiseks. 10.2. Suuline avaldus esitatakse avaldust lahendavale komisjoni liikmele viimase vastuvõtuajal. Komisjoni liikme vastuvõtule peab isik eelnevalt registreeruma, kuid komisjoni liige võib võimaluse olemasolul vastu võtta ka registreerumata isikuid. 11. Suulise avalduse menetlus 11.1. Suulist avaldust menetleb üks komisjoni liige, kes selgitab välja vaidluse sisu, selgitab vaidlusele kohaldatavaid õigusakte ning arutab vaidluse asjaolusid kohaloleva vaidluse poolega, üritades leida võimalusi vaidluse lahendamiseks. 11.2. Komisjoni liige selgitab isikule võimalust pöörduda vaidluse lahendamiseks elamuvaidluskomisjoni ning tutvustab isikule viimase soovil komisjoni pöördumise korda ning vaidluse komisjonis lahendamise menetlust. III. ELAMUVAIDLUSKOMISJONI MENETLUSE ALGATAMINE 12. Avalduse esitamine 12.1. Vaidluse lahendamise menetlus komisjonis algatatakse huvitatud poolte ühise kirjaliku avalduse alusel või ühe poole kirjaliku avalduse alusel, millele on lisatud teise poole kirjalik nõusolek asja lahendamiseks komisjonis. 12.2. Komisjoni pöördumise tähtaeg on kaks kuud arvates päevast, millal isik sai või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest. 12.3. Komisjoni pöördumine on riigilõivuvaba ja tasuta. 13. Avalduse vorm ja sisu 13.1. Avaldus esitatakse komisjonile A4 formaadis paberil, masinakirjas või selgesti loetavas käsikirjas. 13.2. Avalduses märgitakse: 13.2.1. menetlusosaliste nimed ja kontaktandmed (aadress, telefon, e-posti aadress vms); 13.2.2. eluruumi, mille kasutamiseks sõlmitud üürilepingust on vaidlus tekkinud, aadress; 13.2.3. vaidluse põhjustanud asjaolud ja vaidluse sisu; 13.2.4. vaidluse senise käigu kirjeldus (s.o mida on pooled vaidluse lahendamiseks teinud); 13.2.5. avalduse asjaolusid kinnitavad tõendid ning tunnistajate nimed; 13.2.6. avaldusele lisatud dokumentide loetelu. 13.3. Avaldus esitatakse ühes eksemplaris ja sellele lisatakse olemasolevad kirjalikud tõendid. 14. Avalduse vastuvõtmine 14.1. Avalduse laekumisel kontrollib komisjoni esimees avalduse lahendamise kuulumist komisjoni pädevusse ja avalduse nõuetekohasust. 14.2. Kui avalduse lahendamine ei kuulu komisjoni pädevusse, sama vaidlusobjekti suhtes on esitatud hagiavaldus kohtusse, sama vaidlus on juba lahendatud komisjonis või kohtus või esinevad muud vaidluse komisjonis lahendamist välistavad asjaolud, tagastatakse avaldus esitajale koos teatega avalduse tagasilükkamise põhjuste kohta. Avalduse tagasilükkamine on lubatud menetluse igas staadiumis. 14.3. Kui avalduses on puudusi, mida ei ole võimalik kõrvaldada asja arutamise käigus, teatab komisjoni esimees kirjalikult puudustest avaldajale ja annab tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamata jätmisel tagastatakse avaldus esitajale vastavalt punktile 14.2, kuid avalduse tagastamine ei võta isikult õigust samas vaidluses uuesti komisjoni pöörduda. IV. VAIDLUSE POOLTE OSAVÕTUL ARUTAMISE KORD 15. Vaidluse arutamine poolte osavõtul 15.1. Poolte osavõtul vaidluse arutamisel (avalduse läbivaatamisel) selgitab komisjon välja vaidluse kokkuleppel lahendamise võimalikkuse, soodustab poolte lepitamise kaudu vaidluse kokkuleppel lahendamist ning kindlustab asja piisavalt ette valmistatuse komisjoni istungil arutamiseks ja otsustamiseks, juhuks kui pooled kokkulepet ei saavuta. 15.2. Vaidluse arutamine on kinnine. Arutamise juures võivad viibida komisjoni liikmed, menetlusosalised ja tunnistajad ning Eesti Üürnike Liidu ja Eesti Õigusjärgsete Omanike Liidu esindajad. Eesistuja loal võivad arutamise juures viibida ka teised isikud. 15.3. Vaidluse arutamisel osalevad komisjoni liikmetest kas komisjoni esimees või aseesimees ning esimehe poolt määratud kaks komisjoni liiget. Eesistujaks – arutamise juhiks on vastavalt komisjoni esimees või aseesimees. 15.4. Eelduslikult toimub avalduse läbivaatamine menetlusosaliste juuresolekul. Kui vaidluse pool ega tema esindaja ei teata komisjonile arutamisel osalemist takistavatest mõjuvatest põhjustest või ei tõenda selliste põhjuste olemasolu, võib arutamine toimuda ka poole ja tema esindaja kohalolekuta. Kui ükski menetlusosaline ei teata komisjonile arutamisel osalemist takistavatest mõjuvatest põhjustest või ei tõenda selliste põhjuste olemasolu, tagastatakse avaldus esitajale vastavalt punktile 14.2. 15.5. Asja arutamine lükatakse edasi, kui menetlusosaline on komisjonile teatanud ja tõendanud arutamisel osalemist takistavad asjaolud, menetlusosaline on esitanud põhjendatud taotluse arutamise edasilükkamiseks (nt teatud tõendite hankimiseks, poolte kokkuleppe saavutamiseks) või ilmnevad arutamisel sellised takistused, mida ei ole võimalik asja arutamise käigus kõrvaldada. 15.6. Vaidluse arutamine protokollitakse. Protokollis kajastatakse menetluse käik sellise täpsusega, et asja arutamisel toimunu sisu oleks õigesti jäädvustatud, sh märgitakse arutamise aeg ja koht, osalenud komisjoni liikmete nimed, menetlusosalised ja nende kohalolek arutamisel, menetlusosaliste seisukohtade, ütluste, ettepanekute ja tunnistajate ütluste põhisisu ning menetluses tehtud otsustuste sisu. Protokollile kirjutavad alla eesistuja, protokollija ja menetlusosalised. 16. Vaidluse poolte osavõtul arutamise ettevalmistamine Ettevalmistamise käigus komisjoni esimees: 16.1. määrab kindlaks arutamise aja ja koha; 16.2. määrab kindlaks arutamisel osalevad komisjoni liikmed; 16.3. teatab menetlusosalistele arutamise toimumisest. 17. Vaidluse arutamise sissejuhatav osa 17.1. Avalduse läbivaatamise algul teeb eesistuja kindlaks, kes menetlusosalistest on kohale tulnud, kontrollib kohalolijate isikusamasust ja esindajate volitusi, kontrollib, kas puudujad teavad avalduse läbivaatamisest ja millised on andmed ilmumata jäämise kohta ning otsustab asja arutamise võimalikkuse vastavalt punktile 15.4. 17.2. Kui vaidluse arutamine on võimalik, tutvustab eesistuja menetlusosalistele arutamisel osalevaid komisjoni liikmeid ning menetluse korda ja menetlusosaliste olulisemaid õigusi menetluses. 17.3. Eesistuja kontrollib, kas esineb takistusi asja sisulisele arutamisele või on menetlusosalistel menetluse läbiviimisse puutuvaid taotlusi või ettepanekuid, mis tuleks lahendada enne vaidluse sisulist arutamist. 18. Vaidluse arutamise sisuline osa 18.1. Vaidluse sisuline arutamine toimub järgmises korras: 18.1.1. eesistuja teeb lühikokkuvõte vaidluse sisust; 18.1.2. menetlusosalised selgitavad oma seisukohti; 18.1.3. arutamise osalised uurivad esitatud tõendeid ja kuulavad ära tunnistajad; 18.1.4. komisjon kontrollib, et menetlusosalised mõistavad vaidluse asjaolusid ühtemoodi; 18.1.5. selgitatakse välja võimalused kokkuleppe saavutamiseks ja peetakse läbirääkimisi; 18.1.6. kokkuleppe mittesaavutamisel saavad menetlusosalised võimaluse lõppsõnaks. 18.2. Komisjoni liikmed võivad kogu arutamise käigus esitada küsimusi menetlusosalistele, avaldada arvamust vaidluste asjaolude, esitatud tõendite ja vaidlusesse puutuvate õigusaktide kohta ning teha ettepanekuid vaidluse lahendamise suhtes. 18.3. Kui menetlusosalised vajavad võimalust vaidluse omavaheliseks arutamiseks või on võimalik saada asja lahendamise seisukohalt olulisi tõendeid, määratakse uus aeg vaidluse arutamiseks komisjonis. 18.4. Vaidluse kokkuleppel lahendamise korral fikseeritakse komisjoni protokollis kokkuleppe sisu, protokolli allkirjastavad sellisel juhul lisaks eesistujale ja protokollijale ka pooled. 18.5. Kokkuleppe mittesaavutamisel kontrollib komisjon, et menetlusosaliste seisukohad on välja selgitatud ja on esitatud kõik tõendid, mida vaidluse kohta on võimalik saada. 18.6. Poolte osavõtul vaidluse arutamisel välja selgitatust ja esitatud tõenditest lähtuvalt esitavad arutamisel osalenud komisjoni liikmed ettepaneku komisjoni kogu koosseisu istungil tehtava otsuse kohta. Ettepanek tehakse arutamisel osalenud komisjoni liikmete enamuse seisukohtadest lähtuvalt. V. VAIDLUSE ARUTAMINE KOMISJONI ISTUNGIL JA KOMISJONI OTSUS 19. Komisjoni istungi kord 19.1. Komisjoni istungil vaatab komisjoni kogu koosseis läbi esitatud avalduse ja poolte osavõtul vaidluse arutamise tulemused ning teeb otsuse vaidluse kohta. 19.2. Komisjoni istung on kinnine. Komisjoni istungil võivad viibida komisjoni liikmed ning Eesti Üürnike Liidu ja Eesti Õigusjärgsete Omanike Liidu esindajad. Mõjuval põhjusel võivad istungi juhataja loal komisjoni istungil viibida ka teised isikud. 19.3. Komisjon on otsustusvõimeline, kui otsustamisest võtab osa komisjoni liikmete enamus. 19.4. Komisjoni istungit juhatab komisjoni esimees, tema puudumisel komisjoni aseesimees. Komisjoni istungit protokollib istungi juhataja määratud komisjoni liige. 19.5. Komisjoni istungil teeb poolte osavõtul vaidluse arutamisel eesistujaks olnud komisjoni liige kokkuvõtte esitatud avalduse sisust, tutvustab vaidlusse puutuvaid õigusnorme, annab ülevaate poolte osavõtul vaidluse arutamisest ja esitatud tõenditest ning selgitab komisjonile tehtud ettepanekut otsuse kohta antud asjas. 19.6. Komisjon hindab esitatud tõendeid, selgitab välja kohaldamisele kuuluvad riigi ja Tallinna õigusaktid ning teeb otsuse esitatud avalduse kohta. 19.7. Asja arutamisel tekkivad sisulised erimeelsused komisjoni liikmete vahel lahendatakse kohalolijate konsensuse alusel, otsus esitatud avalduse kohta tehakse hääletamise teel. Otsus on vastu võetud, kui selle poolt on otsustamisest osavõtvate komisjoni liikmete enamus. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustavaks istungi juhataja hääl. Komisjoni liige ei tohi otsustamisel kõrvale hoida hääletamisest või jääda erapooletuks. 20. Nõuded komisjoni otsusele 20.1. Komisjoni otsus peab olema seaduslik ja põhjendatud ning lähtuma asjas kogutud tõenditest ja informatsioonist. Otsus tehakse ainult komisjonile esitatud avalduses soovitud ulatuses, arvestades poolte osavõtul vaidluse arutamisel tehtud täpsustusi. 20.2. Otsus vormistatakse kirjalikult ja selles märgitakse: 20.2.1. otsuse teinud komisjoni nimi, otsustamisel osalenud komisjoni liikmete nimed; 20.2.2. otsuse tegemise aeg ja koht ning menetlusosaliste nimed; 20.2.3. komisjonile esitatud avalduse põhisisu; 20.2.4. poolte osavõtul vaidluse arutamise tulemused; 20.2.5. komisjonile esitatud tõendid ja komisjoni poolt tuvastatud asjaolud; 20.2.6. komisjoni järeldused, nende põhjendused ning riigi ja Tallinna õigusaktid, mida komisjon kohaldas; 20.2.7. komisjoni otsus vaidluse kohta; 20.2.8. otsusele edasikaebamise kord. 20.3. Otsusele kirjutab alla komisjoni istungit juhatanud komisjoni esimees või aseesimees ning komisjoni istungit protokollinud komisjoni liige. Ärakirjad otsusest tehakse pooltele kättesaadavaks komisjoni kantseleis või saadetakse pooltele tähitud kirjaga. Kui pool ei ole viie päeva jooksul otsuse ärakirja postitamisest pöördunud postiasutusse selle poole enda poolt komisjonile antud aadressile tähitud kirjaga saadetud otsuse ärakirja kättesaamiseks, loetakse pool otsuse ärakirja kättesaanuks. 21. Komisjoni otsuse jõustumine ja edasikaebamise kord 21.1. Komisjoni otsusele ei saa kaevata. Kui pool ei nõustu komisjoni otsusega, võib ta ühe kuu jooksul komisjoni otsuse ärakirja kättesaamisest pöörduda sama vaidluse läbivaatamiseks hagiavaldusega kohtusse. 21.2. Komisjoni otsus jõustub, kui kumbki vaidluse pool ei ole ühe kuu jooksul otsuse ärakirja kättesaamisest hagiavaldusega kohtusse pöördunud. 22. Menetluse tähtaeg Komisjon vaatab esitatud kirjaliku avalduse läbi ja teeb otsuse kahe kuu jooksul avalduse saamise päevast arvates.