Ülikooliseadus

Ülikooliseaduse ülesanne on sätestada ülikooli asutamise, ühinemise, jagunemise ja tegevuse lõpetamise kord, tegutsemise alused, autonoomia piirid, juhtimise põhimõtted, kõrghariduse omandamise vormid ja tingimused, ülikooli varade õiguslik seisund, finantseerimise kord, õppejõudude ja üliõpilaste põhiõigused ja -kohustused ning riiklik järelevalve ülikooli tegevuse üle.

Käesolevas seaduses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses

1) ainepunkt – arvestuslik ühik, milles arvutatakse õppemahtu. Üks ainepunkt vastab 40 tunnile ehk ühele õppenädalale üliõpilase poolt õppeks kulutatud tööle. Ühe õppeaasta maht on 40 ainepunkti;

2) akadeemiline kraad – bakalaureuse-, magistri- või doktorikraad, mille ülikool annab vastava kõrgharidusastme õppekava täitnud ja lõputöö kaitsnud või lõpueksami sooritanud isikule ning mida tõendab vastav lõpudokument;

3) akrediteerimine – tegevus, mille käigus antakse hinnang ning võetakse vastu otsus ülikooli ning tema õppekavade vastavuse kohta seaduse ja standarditega kehtestatud nõuetele;

4) bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavadel põhinev õpe – õpe arstiõppe, loomaarstiõppe, proviisoriõppe, hambaarstiõppe, arhitektiõppe ja ehitusinseneri õppe ning klassiõpetaja õpetajakoolituse õppekavade järgi, mille läbimine annab magistrikraadile vastava kvalifikatsiooni;

5) ametialane ettevalmistus – teadmiste, oskuste ja kogemuste omandamine asjatundlikuks otsustamiseks ja otsuste täitmiseks juhtimises, valitsemises, haldamises ja sidustamises;

6) erialane ettevalmistus – teadmiste, oskuste ja kogemuste omandamine mingil (eri)alal asjatundjana tegutsemiseks;

7) kutsealane ettevalmistus – teadmiste, oskuste ja kogemuste omandamine, millega kaasneb eetiline valmisolek erialaseks ja ametialaseks tegevuseks;

8) kvalifikatsioon – dokumentaalselt tõestatud nõutav teadmiste ja oskuste tase;

9) kõrgharidus, sealhulgas rakenduskõrgharidusõppe õppekava järgi omandatav kõrgharidus – keskhariduse baasil omandatav teaduslikule käsitlusele rajanev haridus, mida tõendab vastav lõpudokument;

10) kõrgharidusstandard – Vabariigi Valitsuse kehtestatud ühtsed nõuded kõrghariduse tasemel toimuvale õppele, mis määravad kindlaks õppevaldkonnad ja -suunad, õppe eesmärgid ja kogumahu, õppekavale esitatavad üld- ja erinõuded, sealhulgas õpingutele ja lõputööle või lõpueksamile esitatavad nõuded, ning õppeasutusele esitatavad üld- ja erinõuded õppejõudude kohta, sealhulgas nõuded õppekava alusel õpet läbiviivate õppejõudude teaduslikule, pedagoogilisele ja erialasele kvalifikatsioonile;

11) riiklik koolitustellimus – Haridusministeeriumi ja ülikooli vahelise halduslepinguga määratud lõpetajate arv kõrgharidusastmeti õppevaldkonnas, vajadusel õppesuunal või õppekaval, mille ülikool on kohustatud õppe nominaalkestuse lõpuks tagama ja mida Haridusministeerium on kohustatud õppe nominaalkestuse jooksul riigieelarvest Haridusministeeriumi eelarve kaudu finantseerima;

12) teaduskraad – doktorikraad, mille ülikool annab doktoritöö kaitsnud isikule ning mida tõendab vastav lõpudokument;

13) õppekava – õppe alusdokument, mis määrab kindlaks läbiviidava õppe eesmärgid, õppe nominaalkestuse ja mahu, õppe alustamise tingimused, õppeainete loetelu mahu, lühikirjeldused ning valikuvõimalused ja -tingimused, spetsialiseerumisvõimalused ja õppe lõpetamise tingimused;

14) õppekoha arvestuslik maksumus – konkreetse õppekoha arvestuslik hind, mis saadakse õppekoha baasmaksumuse korrutamisel Vabariigi Valitsuse kehtestatud koefitsientidega õppevaldkonnale, vajadusel õppesuunale või erandina õppekavale;

15) õppekoha baasmaksumus – kõrghariduse taseme iga õppe õppekoha minimaalmaksumus, mille Vabariigi Valitsus kehtestab igal aastal ja mis sisaldab ühe üliõpilase õpetamiseks tehtavaid kulutusi, välja arvatud kulutused investeeringutele, mis kuuluvad riiklikku investeeringute programmi;

16) õppekulud – ülikooli kulutused ühe õppekoha finantseerimiseks konkreetsel õppeaastal;

17) õppesuund – kõrgharidusstandardis kehtestatud hariduse liigituse osa, mis kuulub õppevaldkonda ning hõlmab teoreetilistelt alustelt lähedasi õppekavade rühmi;

18) õppevaldkond – kõrgharidusstandardis kehtestatud hariduse liigituse osa, mis hõlmab sisult lähedasi õppesuundi;

19) ülikool – õppe-, kultuuri- ja teadusasutus, kus üliõpilasel on võimalik omandada akadeemiline kõrgharidus ja ülikooli struktuuri kuuluvas õppeasutuses kõrgharidus rakenduskõrgharidusõppe õppekava järgi.

(1) Käesolev seadus reguleerib Tartu Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli, Tallinna Pedagoogikaülikooli, Eesti Põllumajandusülikooli, Eesti Kunstiakadeemia ja Eesti Muusikaakadeemia tegevust. Tartu Ülikooli tegevuse aluste ja korralduse erisused teiste ülikoolidega võrreldes sätestab Tartu Ülikooli seadus.

(2) Käesolevat seadust kohaldatakse eraülikoolidele niivõrd, kuivõrd erakooliseadus ei sätesta teisiti.

(3) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354) sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

Ülikooli eesmärk on edendada teadusi, akadeemilisi tavasid, luua ja arendada integreeritud õppe- ja teadustegevusel põhinevaid võimalusi kõrgharidusstandardile vastava ajakohase kõrghariduse omandamiseks, korraldada täiendõpet ning osutada ühiskonnale vajalikke õppe- ja teadustegevusel põhinevaid teenuseid.

(1) Ülikooli asutamise, ühinemise, jagunemise, tegevuse lõpetamise ja nime muutmise otsustab Vabariigi Valitsuse ettepanekul Riigikogu.

(2) Ülikooli asutamise, ühinemise, jagunemise, tegevuse lõpetamise ja nime muutmise korraldab Riigikogu otsuse alusel Haridusministeerium.

(1) Ülikooli asutamise algatab haridusministri ettepanekul Vabariigi Valitsus.

(2) Ülikooli asutamise kohustuslikud tingimused on

1) uue ülikooli asutamisvajaduse põhjendus;

2) ülikooli kompleksne arengukava, mis sisaldab õppe- ja teadustegevuseks vajalike hoonete, sisustuse ja muu ainelise baasi ning rahaliste ressursside olemasolu või saamisviisi, samuti õppekavu akadeemilise kõrghariduse omandamiseks ning nende realiseerimiseks vajalike õppejõudude olemasolu või saamisviise.

(3) Käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatud tingimustele vastavust kontrollib Vabariigi Valitsuse vastava õigusakti alusel kõrghariduse hindamise nõukogu, kes esitab kontrollitulemused Vabariigi Valitsusele.

(4) Ülikooli asutamise otsustab Vabariigi Valitsuse ettepanekul Riigikogu.

(5) Ülikooli asutamise otsuse alusel annab haridusminister pärast ülikooli põhikirja registreerimist ja ülikooli kandmist vastavasse registrisse välja koolitusloa.

(6) Koolitusluba on riiklik tunnistus, millel näidatakse ülikooli õigused kõrgharidust tõendavate dokumentide väljaandmisel.

(7) Koolitusluba kehtib loa väljaandmise aluseks olnud õppekavade ja Haridusministeeriumi poolt hiljem registreeritud õppekavade osas.

(1) Ühinemine seisneb ülikoolide ühendamises üheks ülikooliks või ühe ülikooli liitmises teise ülikooliga. Jagunemine seisneb ülikooli jagamises kaheks ülikooliks või ühe ülikooli eraldamises teisest.

(2) Ülikooli ühinemise ja jagunemise ettepanek esitatakse juhul, kui see on vajalik teadus- ja haridussüsteemi arenguks ning õppe- ja teadustegevuse taseme tõstmiseks.

(3) Ühinemise ja jagunemise ettepaneku Vabariigi Valitsusele teeb kõrghariduse hindamise nõukogu esildisel haridusminister.

(4) Ülikooli ühinemise ja jagunemise otsustab Vabariigi Valitsuse ettepanekul Riigikogu.

(5) Jagunemisel või ühendamisel tekkiva uue ülikooli puhul rakendatakse ülikooli asutamiseks käesoleva seaduse §-des 5 ja 6 ettenähtud korda.

(6) Struktuuriüksuse eraldamisel ühest ülikoolist ning liitmisel teise ülikooliga rakendatakse käesoleva paragrahvi 2. ja 3. lõikes ettenähtud korda.

(1) Ülikooli lõpetamine toimub likvideerimismenetluse korras vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seadusele (RT I 2002, 35, 216).

(2) Ülikool lõpetatakse, kui

1) on ära langenud edasise tegevuse vajadus;

2) pole võimalik ülikooli finantseerida;

3) õppetase ei vasta nõuetele.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 nimetatud juhul eelneb lõpetamisele õppetaseme hindamine vähemalt kahe erineva koosseisuga hindamiskomisjoni poolt.

(4) Ülikooli lõpetamise otsustab Vabariigi Valitsuse ettepanekul Riigikogu.

(1) Ülikool on avalik-õiguslik juriidiline isik, kes tegutseb käesoleva seaduse, teiste õigusaktide ja oma põhikirja alusel.

(2) Ülikooli põhikirja võtab vastu ülikooli nõukogu ning registreerib Haridusministeerium. Ülikooli õigusvõime tekib tema põhikirja registreerimise hetkest.

(3) [kehtetu]

(4) Ülikool on käesoleva seadusega sätestatud ulatuses autonoomne.

(5) Ülikoolil on juriidilise isiku õigused käesoleva seadusega sätestatud ulatuses. Nende õiguste loetelu ei välista muid juriidilise isiku õigusi, mis on kooskõlas käesoleva seaduse, muude seaduste ja ülikooli eesmärkidega.

(6) Ülikooli põhikiri peab sisaldama järgmisi andmeid

1) ülikooli täielik nimetus ja asukoht;

2) ülikooli tegevuse eesmärgid ja ülesanded, ülikooli tegevuse valdkonnad (õppe-, teadus-, arendustegevus jm.);

3) õppetingimused ja õppekord, õppekavade koostamise kord;

4) ülikooli liikmeskond, tema õigused ja kohustused;

5) ülikooli nõukogu, tema moodustamise kord, tegevuse alused;

6) ülikooli struktuur, selle kujundamine ja muutmise kord, struktuuriüksuste juhtimine;

7) aruandlus ja kontroll;

8) üliõpilaskonna põhikirja vastuvõtmise kord.

(7) Ülikool ja ülikooli asutused registreeritakse riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris selle registri põhimääruses sätestatud korras.

(1) Ülikooli ja tema õppekavade akrediteerimist teostab Vabariigi Valitsuse moodustatud kõrghariduse hindamise nõukogu, kes tegutseb Haridusministeeriumi valitsemisalas.

(2) Kõrghariduse hindamise nõukogu koosseisu nimetab Vabariigi Valitsus teadus- ja arendusasutuste, teadus- ja arendustegevust finantseerivate riiklike fondide ja kutseühingute esindajatest.

(3) Kõrghariduse hindamise nõukogu tegevuse alused ja töökord sätestatakse põhikirjaga, mille kinnitab Vabariigi Valitsus.

(4) Kõrghariduse hindamise nõukogu moodustab hindamiskomisjone. Hindamiskomisjoni soovitusel teeb kõrghariduse hindamise nõukogu ettepanekuid ülikoolide ja nende tegevuse kohta käesolevas seaduses sätestatud juhtudel ja korras.

(5) Kõrghariduse hindamise nõukogu määrab hindamiskomisjonidesse teadus- ja arendusasutuste esindajaid ning kahe välisriigi teadlasi.

(6) Kõrghariduse hindamise nõukogu akrediteerib ülikoole ja nende õppekavasid. Positiivse akrediteerimisotsuse kehtivusaeg on seitse aastat. Tingimisi akrediteerimise puhul, mis on samuti positiivne otsus, on kehtivusaeg kaks aastat. Akrediteerimisotsused avalikustatakse.

(7) Kõrghariduse hindamise nõukogu ja hindamiskomisjonide liikmed ei saa palka. Liikmete tehtud ekspertiisid tasustatakse vastavalt kehtestatud korrale. Liikmetel on õigus nõukogu või komisjonide tööga seotud lähetuskulude kompenseerimisele vastavalt kehtestatud korrale.

(1) Ülikooli akrediteerimisel hinnatakse ülikooli või selle struktuuriüksuse organisatsiooni ja töökorralduse ning õppekeskkonna vastavust eesmärkidele, samuti ressursside kasutamise sihipärasust ja tõhusust.

(2) Akrediteerimisel ülikoolile esitatavad nõuded ja akrediteerimise korra kehtestab kõrghariduse hindamise nõukogu ettepanekul haridusminister.

(3) Kõrghariduse hindamise nõukogu tehtud negatiivse akrediteerimisotsuse korral võib haridusminister tühistada vastava õppekava osas koolitusloa ja teha Vabariigi Valitsusele ettepaneku ülikooli edasise tegevuse kohta. Kõrghariduse hindamise nõukogu ettepanekul võib Vabariigi Valitsus koolitusloa tühistamise otsuse täitmise kuni kaheks aastaks peatada ja selle aja sees toimunud teistkordse akrediteerimise positiivse otsuse korral selle tühistada.

(1) Õppekava akrediteerimisel hinnatakse selle vastavust kõrgharidusstandardile, sealhulgas vastava teoreetilise ja praktilise õppe taset, õppejõudude ja teadustöötajate teaduslikku ja pedagoogilist kvalifikatsiooni, üliõpilaste teadmiste taset ning õpingute tulemuslikkust.

(2) Õppekava esmakordse negatiivse akrediteerimisotsuse korral võib ülikool taotleda teistkordset akrediteerimist pärast ühe aasta möödumist akrediteerimisotsusest. Kui teistkordset akrediteerimist ei ole taotletud kolme aasta jooksul pärast negatiivset akrediteerimisotsust, rakendatakse õppekava suhtes käesoleva paragrahvi 3. lõikes sätestatud korda.

(3) Ülikooli õppekavade teistkordse negatiivse akrediteerimisotsuse korral võib haridusministri otsusega lõpetada üliõpilaste vastuvõtu vastavale õppesuunale või selle sulgeda. Viimasel juhul on üliõpilasel õigus jätkata õpinguid selles ülikoolis teisel õppesuunal või teises ülikoolis samal õppesuunal.

(4) Ülikooli õppekavadest enam kui 1/3 kohta negatiivse akrediteerimisotsuse puhul koolitusluba tühistatakse, mille alusel ülikooli tegevus lõpetatakse käesoleva seadusega ettenähtud korras.

(1) Ülikooli lõpetajale antakse riiklik haridust tõendav dokument (diplom) juhul, kui lõpetaja õppis positiivselt akrediteeritud õppekava alusel.

(2) [kehtetu]

(3) Ülikoolide väljaantud riiklikud haridust tõendavad dokumendid (diplomid) kantakse Haridusministeeriumi vastavasse registrisse.

(1) Riikliku koolitustellimuse esitab ülikoolile Haridusministeerium, lähtudes prognoositavast kõrgharidusega spetsialistide vajadusest tööturul, ministeeriumide, omavalitsusüksuste liitude, registreeritud kutse- ja erialaliitude ning ülikoolide ettepanekutest, samuti riiklikuks koolitustellimuseks riigieelarves ette nähtud vahenditest.

(2) Riiklik koolitustellimus vormistatakse ülikooli ja Haridusministeeriumi vahelise halduslepinguna. Lepingus määratakse

1) lõpetajate arv kõrgharidusastmeti vastavalt õppevaldkondadele, vajadusel õppesuundadele või õppekavadele;

2) õppe nominaalkestus;

3) ülikoolile riikliku koolitustellimuse täitmiseks riigieelarvest raha eraldamise kord;

4) poolte vastutus.

(3) Riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekoha baasmaksumuse igaks eelarveaastaks kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

(4) Õppevaldkondade koefitsiendid kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Vabariigi Valitsus võib koefitsiente õppesuuniti ja õppekavati diferentseerida.

(5) Ülikool moodustab riikliku koolitustellimuse täitmiseks vajaliku arvu õppekohti positiivselt akrediteeritud õppekavade alusel. Ülikool võib moodustada õppekohti ka akrediteerimata õppekavade alusel, kui riikliku koolitustellimuse lepingus nii kokku lepitakse.

(6) Haridusministeerium finantseerib õppekohti vastavalt riikliku koolitustellimuse lepinguga määratud magistrikraadiga lõpetajate arvule. Finantseerimine toimub magistriõppe õppekoha arvestusliku maksumuse ulatuses bakalaureuseõppe nominaalkestuse algusest magistriõppe nominaalkestuse lõpuni, kuid mitte kauem kui viis aastat. Ülikool moodustab riikliku koolitustellimuse alusel iga magistriõppe õppekoha kohta selle arvestusliku maksumuse eest vähemalt 1,5 bakalaureuseõppe õppekohta.

(7) Haridusministeerium võib riikliku koolitustellimuse lepingus kokkulepitud õppekavadel finantseerida õppekohti vastavalt riikliku koolitustellimuse lepinguga määratud bakalaureusekraadiga lõpetajate arvule. Finantseerimine toimub bakalaureuseõppe õppekoha arvestusliku maksumuse ulatuses bakalaureuseõppe nominaalkestuse jooksul.

(8) Haridusministeerium võib riikliku koolitustellimuse lepingus kokkulepitud õppekavadel finantseerida õppekohti vastavalt riikliku koolitustellimuse lepinguga määratud magistrikraadiga lõpetajate arvule. Finantseerimine toimub magistriõppe õppekoha arvestusliku maksumuse ulatuses magistriõppe nominaalkestuse jooksul.

(9) Kui pärast bakalaureuseõppe ja magistriõppe, käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud juhtudel bakalaureuseõppe või lõikes 8 nimetatud juhtudel magistriõppe nominaalkestuse lõppemist on ülikooli magistrikraadiga või lõikes 7 nimetatud juhtudel bakalaureusekraadiga lõpetanute arv väiksem riikliku koolitustellimuse lepinguga määratud lõpetajate arvust, on Haridusministeeriumil järgmise riikliku koolitustellimuse esitamisel õigus riikliku koolitustellimuse finantseerimist vähendada, arvates maha riigieelarvest tehtud kulutused mittetäidetud riikliku koolitustellimuse mahus.

(10) Haridusministeerium finantseerib riikliku koolitustellimuse täitmiseks bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavadel põhinevas õppes vastava arvu õppekohti selle õppe õppekohtade arvestusliku maksumuse ulatuses nende nominaalkestuse lõpuni.

(11) Kui pärast bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavadel põhineva õppe nominaalkestuse lõppemist on selles õppes ülikooli lõpetanud isikute arv väiksem riikliku koolitustellimuse lepinguga määratud lõpetajate arvust, on Haridusministeeriumil järgmise riikliku koolitustellimuse esitamisel õigus riikliku koolitustellimuse finantseerimist vähendada, arvates maha riigieelarvest tehtud kulutused mittetäidetud riikliku koolitustellimuse mahus.

(12) Haridusministeerium katab riikliku koolitustellimuse lepingu täitmiseks doktoriõppe kulud kahel esimesel õppeaastal võrdsetes osades 60 protsendi ulatuses summast, mis saadakse riikliku koolitustellimusega määratud doktorikraadiga lõpetajate arvu korrutamisel doktoriõppe õppekoha baasmaksumusega. Pärast doktoriõppe nominaalkestuse lõppemist katab Haridusministeerium doktoriõppe kulud 40 protsendi ulatuses summast, mis saadakse selleks tähtajaks kaitstud doktorikraadide arvu (kuid mitte rohkem kui riikliku koolitustellimuse lepinguga määratud doktorikraadiga lõpetajate koguarvu) korrutamisel doktoriõppe õppekoha baasmaksumusega.

(1) Riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohtade esmatäitmine toimub ülikooli nõukogu kehtestatud korras vastavalt antud õppekava järgi õppida soovijate sisseastumistulemuste paremusjärjestusele.

(2) Kui riikliku koolitustellimuse alusel õppinud üliõpilane arvatakse ülikoolist välja enne õppekavaga kehtestatud nominaalse õppeaja möödumist, on ülikoolil õigus asendada riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohal õppinud üliõpilane teise üliõpilasega, eelistades konkurentsi korral parima õpiedukusega üliõpilast.

(3)

(1) Ülikool võib nõuda õppekulude hüvitamist

1) riikliku koolitustellimuse alusel õppinud üliõpilastelt, kes jätkavad õpinguid sama õppekava järgi pärast õppekavaga kehtestatud nominaalse õppeaja lõppemist – esimese õppeaasta eest kuni õppekoha poole baasmaksumuseni, teise ja iga järgneva õppeaasta eest kuni õppekoha baasmaksumuseni;

2) riikliku koolitustellimuse alusel õppinud üliõpilastelt, kes läbivad bakalaureuseõppele järgneva õpetajakoolituse koolitusprogrammi, pärast mõlema õppekava summaarse nominaalse õppeaja lõppemist - esimese õppeaasta eest kuni õppekoha poole baasmaksumuseni, teise ja iga järgneva õppeaasta eest kuni õppekoha kogu baasmaksumuseni;

3) üliõpilastelt, kes õpivad väljaspool riiklikku koolitustellimust - ülikooli poolt kehtestatud korras ja tingimustel kogu õppeaja eest.

(2) Õppekulude hüvitamisest vabastatakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud üliõpilane

1) kes on I või II grupi invaliid;

2) kes on alaealise lapse või lapsinvaliidi vanem või eestkostja;

3) kui see on ette nähtud teiste seadustega.

Haridusministeerium võib riigieelarves riiklikuks koolitustellimuseks ette nähtud vahenditest toetada üliõpilase õppimist välisriigi ülikoolis või samaväärses õppeasutuses riigile prioriteetsetel erialadel. Üliõpilase õppimise toetamine ja sellest tulenevad üliõpilase kohustused vormistatakse Haridusministeeriumi ja üliõpilase või Haridusministeeriumi, üliõpilase ja tööandja vahelise lepinguga.

(1) Ülikooli kollegiaalne otsustuskogu on ülikooli nõukogu, mille moodustamise korra ja tegevuse alused sätestab ülikooli põhikiri.

(2) Ülikooli nõukogusse kuuluvad

1) rektor;

2) prorektorid;

3) õppejõudude ja teadustöötajate esindajad;

4) üliõpilaste esindajad, kes moodustavad vähemalt 1/5 ülikooli nõukogu koosseisust;

5) teised põhikirjas ettenähtud isikud.

(3) Ülikooli nõukogu

1) kinnitab ülikooli põhikirja ning teeb selles muudatusi;

2) kinnitab ülikooli struktuuriüksuste põhimäärused ning üliõpilaskonna põhikirja;

3) võtab vastu ülikooli arengukavad ja esitab need kinnitamiseks haridusministrile;

4) kinnitab ülikooli õppekavad;

5) kehtestab kraadide kaitsmise korra ja tingimused;

6) kehtestab üliõpilaste vastuvõtutingimused ja -korra;

6¹) kehtestab üliõpilaste ülikoolist väljaarvamise tingimused ja korra;

7) teeb haridusministrile ettepanekud õppesuundade loetelu ja vastuvõtukvootide kohta riikliku koolitustellimuse täitmiseks;

8) kinnitab ülikoolis toimuva täiendõppe valdkonnad, vormi ja korra;

9) [kehtetu]

10) kinnitab ülikooli eelarve ja majandusaasta aruande;

11) kehtestab ülikooli valitsemisse ning õppe- ja teadustegevusse puutuvad üldised eeskirjad;

12) otsustab õppe- ja teadustegevuse üldküsimusi, mis puudutavad vähemalt kaht struktuuriüksust;

13) kehtestab korraliste õppejõudude ja teadustöötajate töölevõtu konkursi eeskirjad;

14) valib korralised professorid;

15) võib anda korralise professorina töötanud pensionile siirduvale õppejõule emeriitprofessori nimetuse;

16) otsustab käesoleva seadusega sätestatud ulatuses ja korras ülikooli varaga seotud küsimusi;

17) kuulab ära rektori, prorektorite ja struktuuriüksuste juhtide aruanded;

18) võib avaldada umbusaldust rektorile;

19) otsustab ülikooli astumise rahvusvahelistesse organisatsioonidesse;

20) otsustab rektori või ülikooli nõukogu liikmete poolt seisukoha võtmiseks esitatud teisi küsimusi, mis käesoleva seaduse ja ülikooli põhikirja alusel kuuluvad tema pädevusse.

(1) Ülikooli nõukogu võtab oma pädevuse piires vastu määrusi ja otsuseid.

(2) Ülikooli nõukogu seisukoht, mis sisaldab üldisi eeskirju, vormistatakse määrusena, millele kirjutavad alla rektor, rektori puudumisel prorektor ja ülikooli nõukogu sekretär, ning see tehakse teatavaks ülikooli töötajatele ning üliõpilastele.

(3) Ülikooli nõukogu seisukoht üksikküsimuses vormistatakse otsusena, millele kirjutab alla rektor, rektori puudumisel prorektor ja nõukogu sekretär.

(4) Ülikooli nõukogu õigusaktid saadetakse hiljemalt 10 päeva jooksul, arvates vastuvõtmisest, Haridusministeeriumile teadmiseks.

(1) Ülikooli juhib rektor. Ta kannab vastutust ülikooli üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest.

(2) Rektor

1) teostab ülikoolis oma pädevuse piires kõrgeimat haldus- ja distsiplinaarvõimu;

2) kinnitab ülikooli sisekorraeeskirjad;

3) kinnitab ülikooli asjaajamiseeskirjad;

4) teeb korraldusi ja annab käskkirju, mis on ülikooli liikmeskonnale täitmiseks kohustuslikud;

5) määrab kindlaks prorektorite arvu ja nende tegevusvaldkonnad;

6) nimetab ametisse prorektorid;

7) tagab ülikooli nõukogu määruste ja otsuste täitmise;

8) omab õigust ühekordseks vetoks ülikooli nõukogu määruse või otsuse suhtes;

9) võib moodustada operatiivseks juhtimiseks ülikooli valitsuse ning määrab kindlaks selle tegevuse alused ja korra;

10) hoolitseb õppetegevuse ja teadusuuringute otstarbeka korralduse eest;

11) tagab ülikooli eelarveprojekti koostamise;

12) tagab ülikooli eelarve täitmise ja esitab selle kohta aruande ülikooli nõukogule;

13) esindab ülikooli ja teostab ülikooli nimel tehinguid käesoleva seaduse ning ülikooli põhikirjaga antud volituste ulatuses;

14) lahendab teisi seaduse ja ülikooli põhikirjaga tema pädevusse antud küsimusi;

15) on aruandekohustuslik ülikooli nõukogu ees.

(1) Rektor valitakse viieks aastaks ülikooli põhikirjas määratud korras.

(2) Rektor astub ametisse ametivande andmisega ülikooli nõukogu ees.

(3) Ülikooli nõukogu vanim liige sõlmib ülikooli nimel rektoriga töölepingu, mis peab olema kooskõlas Eesti Vabariigi töölepingu seaduse (RT 1992, 15/16, 241; RT I 1993, 10, 150; RT I 1993, 26, 441; 1995, 14, 170; 16, 228; 1996, 3, 57; 40, 773; 45, 850) ja käesoleva seaduse sätetega.

(4) Lepingu lõpetamisel rektori algatusel vabastab ülikooli nõukogu rektori töökohustuste täitmisest nelja kuu jooksul pärast vastava avalduse esitamist.

(5) Rektori vabastab enne lepingutähtaja möödumist ametist ülikooli nõukogu

1) Eesti Vabariigi töölepingu seaduses ettenähtud alustel;

2) haridusministri ettepanekul, kui rektor on enam kui ühe kolmandiku õppekavade negatiivse akrediteerimisotsuse või ülikooli negatiivse akrediteerimisotsuse eel ametis olnud vähemalt kolm aastat;

3) kui ülikooli nõukogu on avaldanud oma koosseisu kahekolmandikulise häälteenamusega rektorile umbusaldust.

(6) Rektori volitused lõpevad omal soovil ametist tagasiastumisel töökohustuste täitmisest vabastamise päevast, lepingutähtaja möödumise päevast, ametist enne lepingutähtaja möödumist vabastamise päevast.

(7) Volituste lõppemisel on rektoril õigus siirduda tagasi ametikohale, kus ta ülikoolis töötas enne rektoriks valimist.

Ülikooli rektori ametikohale võib kandideerida isik, kes on Eesti kodanik ja on või on olnud valitud professori ametikohale ning on noorem kui 60 aastat.

(1) Ülikooli struktuuri, selle kujundamise ja muutmise korra sätestab ülikooli põhikiri, lähtudes käesolevast seadusest, ülikooli eesmärkidest, tegevuse ulatusest ja iseärasustest.

(2) Ülikooli struktuuriüksuste tegevuse alused määratakse ülikooli nõukogu kinnitatud põhimäärustega.

(3) Ülikooli põhikirjas nimetatud struktuuriüksusi juhivad ülikooli põhikirjas või struktuuriüksuse põhimäärusega sätestatud kollegiaalsed otsustuskogud ja valitavad või nimetatavad töötajad.

(3¹) Ülikooli struktuuri võivad kuuluda ülikooli asutused, millel on iseseisev bilanss ja mis tegutsevad ülikooli nõukogu kinnitatud põhikirja alusel.

(4) -(6) [kehtetud]

(1) Kuratoorium on nõuandev kogu, mis seob ülikooli ja ühiskonda.

(2) Kuratooriumi liikmete arvu ning nende volituste kestuse määrab, kuratooriumi liikmed nimetab ja kuratooriumi töökorra kinnitab Vabariigi Valitsus, kuulates ära ülikooli seisukoha.

(3) Kuratoorium teeb ettepanekuid haridusministrile ja ülikooli nõukogule ülikooli arengut puudutavates küsimustes.

(4) Kuratoorium esitab üldsusele vähemalt üks kord aastas oma hinnangu ülikooli kohta.

(5) Kuratooriumi volitatud esindaja võtab sõnaõigusega osa ülikooli nõukogu istungitest.

(1) Kõikidel keskharidusega või sellele vastava kvalifikatsiooniga isikutel on võrdne õigus konkureerida ülikooli astumiseks.

(2) [kehtetu]

(3) Üliõpilaste vastuvõtutingimused ja -korra kehtestab ülikooli nõukogu ja kinnitab haridusminister.

(1) Õpe toimub statsionaarselt, kaugõppe teel või eksternina. Haridusminister kinnitab õppesuundade loetelu, millel saab toimuda ainult statsionaarne õpe.

(2) Kaugõppijale ja eksternile laienevad täiskasvanute koolituse seaduse (RT I 1993, 74, 1054) tähenduses tasemekoolituse sätted.

(3) Õppetingimused ja -korra kehtestab ülikool, kusjuures need võivad erineda õppesuuniti.

(4) Õpe ülikoolis peab võimaldama eri-, kutse- ja ametialase ettevalmistuse.

(5) -(6) [kehtetud]

(7) Õppekorralduse aluseks on ülikooli koostatud ja kehtestatud kõikidele õppevormidele ühtsed kõrgharidusstandardile vastavad õppekavad. Pärast õppekava kinnitamist ülikooli nõukogus kantakse kõrgharidusstandardile vastav õppekava Haridusministeeriumi õppekavade registrisse. Ülikooli õppekava registreerimise korra kehtestab haridusminister määrusega.

(8) Ülikooli õppekeel on eesti keel. Muude keelte kasutuse otsustab ülikooli nõukogu.

(9) Üliõpilased saavad igal õppeaastal vähemalt kaheksa nädalat puhkust.

(1) Statsionaarne õpe on õppevorm, kus õppimine on üliõpilase põhitegevus.

(2) Kaugõpe on õppevorm, mille kaudu omandatakse kõrgharidus töö või muude kohustuste kõrvalt õppides.

(3) Eksternõpe on õppevorm, kus ülikooli loodud tingimustel on eksternil võimalus sooritada eksameid, arvestusi ning kaitsta diplomi-, bakalaureuse-, magistri- ja doktoritööd.

(1) Ülikoolis omandatakse kõrgharidus kolmel astmel: bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppes. Ülikooli struktuuri kuuluvas õppeasutuses võib omandada kõrghariduse rakenduskõrgharidusõppes, mis on üheastmeline.

(2) Bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavadel põhinevas õppes omandatav kõrgharidus on kaheastmeline.

(1) Rakenduskõrgharidusõpe võib toimuda ülikooli struktuuri kuuluvas õppeasutuses lähtuvalt regionaalsetest vajadustest.

(2) Rakenduskõrgharidusõppe õppekava rakendamisele ülikoolis laienevad rakenduskõrgkooli seaduse (RT I 1998, 61, 980; 1999, 10, 150; 102, 908; 2000, 54, 350; 78, 496; 2001, 65, 375) rakenduskõrgharidusõpet ja rakenduskõrgharidusõppe õppejõude reguleerivad sätted.

(1) Bakalaureuseõpe on kõrghariduse esimese astme õpe, mille kestel üliõpilane süvendab oma üldhariduslikke teadmisi, omandab eriala alusteadmisi ja -oskusi ning magistriõppeks ja töö alustamiseks vajalikke teadmisi ja oskusi.

(2) Bakalaureuseõppe nominaalkestus on kolm kuni neli aastat.

(3) Bakalaureuseõppe alustamise tingimus on keskharidus või sellele vastav kvalifikatsioon.

(4) Bakalaureuseõpe lõpeb bakalaureuseeksami sooritamise või bakalaureusetöö kaitsmisega. Bakalaureuseõppe lõpetanud isikule antakse bakalaureusekraad.

(5) Bakalaureuseõppe lõpetanud isikul on õigus jätkata õpinguid magistriõppes õppeasutuse nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras.

(1) Magistriõpe on kõrghariduse teise astme õpe, mille kestel üliõpilane süvendab erialateadmisi ja -oskusi ning omandab iseseisvaks tööks ja doktoriõppeks vajalikke teadmisi ja oskusi.

(2) Magistriõppe nominaalkestus on üks kuni kaks aastat.

(3) Magistriõppe alustamise tingimus on bakalaureusekraad, rakenduskõrghariduse õppekava alusel omandatud kõrgharidus või nendele vastav kvalifikatsioon.

(4) Magistriõpe lõpeb magistritöö kaitsmise või magistrieksami sooritamisega. Magistriõppe lõpetanud isikule antakse magistrikraad.

(5) Magistriõppe lõpetanud isikul on õigus jätkata õpinguid doktoriõppes ülikooli nõukogu kehtestatud korras.

(1) Doktoriõpe on kõrghariduse kõrgeima astme õpe, mille kestel üliõpilane omandab iseseisvaks teadus-, arendus- või kutsealaseks loometööks vajalikud teadmised ja oskused.

(2) Doktoriõppe nominaalkestus on kolm kuni neli aastat.

(3) Doktoriõppe alustamise tingimus on magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon.

(4) Doktoriõpe lõpeb doktoritöö kaitsmisega. Doktoriõppe lõpetanud isikule antakse teaduskraad – doktorikraad.

(5) Ülikooli nõukogu kehtestatud korras on doktoritöö kaitsmine ja doktorikraadi andmine võimalik doktoriõpinguid läbimata.

(1) Arstiõppe ja loomaarstiõppe nominaalkestus on kuus aastat. Proviisoriõppe, hambaarstiõppe, arhitektiõppe, ehitusinseneriõppe ning klassiõpetaja õpetajakoolituse nominaalkestus on viis aastat.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kutse- ja erialadel on õppe alustamise tingimus keskharidus või sellele vastav kvalifikatsioon.

(3) Bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavadel põhinev õpe lõpeb lõpueksami sooritamisega või lõputöö kaitsmisega. Bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavadel põhineva õppe lõpetamine annab magistrikraadile vastava kvalifikatsiooni. Ülikool võib bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavadel põhineva õppe lõpetanud isikutele anda magistrikraadi. Bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavadel põhineva õppe lõpetanud isikul on õigus jätkata õpinguid doktoriõppes ülikooli nõukogu kehtestatud korras.

(4) Arstiõppele ja hambaarstiõppele järgneb kolme- kuni viieaastane residentuur ühel arsti või hambaarsti erialal. Residentuuri läbimine ja finantseerimine toimub Tartu Ülikooli seadusega (RT I 1995, 23, 333; 1996, 49, 953; 51, 965; 1998, 61, 986; 1999, 102, 908; 2001, 16, 71) kehtestatud tingimustel ja korras.

[kehtetu]

(1) Ülikooli nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras on võimalik sooritada eksameid ja arvestusi ning kaitsta diplomi-, bakalaureuse-, magistri- ja doktoritööd eksternina (individuaalõppijana).

(2) Eksternile laienevad täiskasvanute koolituse seaduse (RT I 1993, 74, 1054; 1998, 71, 1200) tähenduses tasemekoolituse sätted.

(3) Eksternid ei ole üliõpilased. Eksternide ja täiendõppe kursuste kuulajate õigusliku seisundi määrab seadus, ülikooli põhikiri ja teised õigusaktid.

(1) Bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppe ning bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavadel põhineva õppe lõpetanud isikule antakse pärast õppekava täies mahus täitmist diplom õppekava täitmise või antud akadeemilise kraadi kohta koos akadeemilise õiendiga.

(2) Bakalaureuse- ja magistriõppe ning bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavadel põhineva õppe lõpetanud isikule võib haridusministri kehtestatud tingimustel anda diplomi kiitusega ( cum laude).

(3) Bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppe ning bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavadel põhineva õppe lõpetanud isikule väljastab ülikool isiku taotlusel tasuta ingliskeelse akadeemilise õiendi (diploma supplement).

(4) Diplomi ja akadeemilise õiendi vormi ja statuudi kinnitab Vabariigi Valitsus määrusega.

(1) Täiendõpe on täiskasvanute koolituse seaduse tähenduses tööalane koolitus.

(2) Ülikoolis korraldatava täiendõppe valdkonnad, vormid ja korra kinnitab ülikooli nõukogu.

(3) Täiendõppe õiguslik korraldus ja finantseerimine toimub vastavalt täiskasvanute koolituse seadusele.

Ülikooli liikmeskonna moodustavad ülikooli töötajad ja üliõpilased.

(1) Ülikooli õppejõud on professorid, dotsendid, lektorid, assistendid ja õpetajad.

(2) Ülikooli teadustöötajad on vanemteadurid ja teadurid.

(3) Korraline õppejõud ja teadustöötaja valitakse konkursi korras ametisse kuni viieks aastaks. Erakorraline õppejõud ja teadustöötaja võetakse tööle tähtajaliselt kuni kolmeks aastaks.

(4) Ülikooli nõukogu kehtestatud tingimustel on rektoril õigus kutsuda korraliste õppejõudude kohtadele teadlasi väljastpoolt ülikooli.

(1) Professuur koosneb professoritest ja emeriitprofessoritest.

(2) Professor on oma eriala juhtiv õppejõud, kes korraldab ülikoolis oma aine (aineterühma) õpet ning suunab vastavaid uuringuid. Professori põhiülesanne on akadeemilise õppe korraldamine.

(3) Professoriks valitakse pedagoogiliste kogemustega oma eriala tunnustatud teadlane, kellel on Eesti doktorikraad või mõnes teises riigis omandatud akadeemiline kraad, mis tasemelt sellele vastab. Kunstialadel saab olla professoriks oma erialal tunnustatud loovisik, kellel ei pea olema doktorikraadi.

(4) Emeriitprofessori nimetuse annab nõukogu korralise professorina töötanud pensionile siirduvale õppejõule. Emeriitprofessoril on õigus osaleda ülikooli tegevuses, kusjuures ta ei täida koosseisulist professori kohta.

(5) Emeriitprofessorile makstakse emeriitprofessori tasu, mis moodustab 75 protsenti akadeemiku tasust.

(1) Dotsent õpetab mingit ainet või ainete rühma ja osaleb vastavates uuringutes.

(2) Dotsendiks valitakse isik, kellel on Eesti doktorikraad või mõnes teises riigis omandatud akadeemiline kraad, mis tasemelt sellele vastab. Kunstierialadel saab olla dotsendiks oma erialal tunnustatud loovisik, kellel ei pea olema doktorikraadi.

(1) Lektor on loengulisi õppeülesandeid täitev õppejõud. Lektori ametikohale võivad kandideerida akadeemilist kraadi omavad või erialase töö kogemustega kõrgharidusega isikud.

(2) Assistent on erialase kvalifikatsiooniga abiõppejõud, kelle põhiülesandeks on seminaride, praktikumide ja harjutustundide läbiviimine. Assistendi ametikohale võivad kandideerida kõrgharidusega isikud.

(3) Õpetaja on praktilist laadi õppeülesannete täitja. Õpetaja ametikohale võivad kandideerida kõrgharidusega isikud.

Teadustöötajatele esitatavad nõuded sätestab teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus (RT I 1997, 30, 471; 1998, 111, 1832).

(1) Kõigi korraliste õppejõudude ja teadustöötajate vakantsed ametikohad ülikoolis täidetakse avaliku ja kõigile osalistele võrdsete tingimustega konkursi korras kuni viieks aastaks, välja arvatud § 34 lõikes 4 toodud juhtudel.

(2) Konkursitingimused ja -korra määrab ülikooli nõukogu.

(3) Professorid valib ülikooli nõukogu, muud õppejõud ja teadustöötajad struktuuriüksuse kollegiaalne otsustuskogu.

(4) Konkursi võitnud isikutega sõlmib rektor töölepingu. Töölepingu sõlmimisest võib keelduda konkursitingimuste ja -korra rikkumisel.

(5) Konkursi korras täitmata jäänud korraliste õppejõudude ja teadustöötajate ametikohtadele ning riiklike programmide täitmiseks on lubatud kuni kolmeks aastaks tööle võtta erakorralisi õppejõude ja teadustöötajaid.

(6) Ülikooli õppejõude ei ole lubatud koondada õppesemestri kestel.

(7) Ülikooli korralistel õppejõududel on õigus viie aasta jooksul ühele tööülesannetest vabale semestrile oma kutseoskuste täiendamiseks või muuks loometööks ühes ametipalga säilitamisega.

Ülikooli teiste töötajate töösuhted reguleeritakse vastavalt tööseadustele.

Üliõpilane on isik, kes on immatrikuleeritud ülikooli bakalaureuse-, magistri-, doktoriõppe või bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavadel põhineva õppe statsionaarsesse või kaugõppe õppevormi.

(1) Üliõpilastel on õigus

1) mis tahes alal õppides valida oma õppekavasse aineid väljastpoolt õppesuunda ülikooli nõukogu kehtestatud korras;

2) õppekavaväliselt kuulata loenguid ning sooritada praktikume, seminare, eksameid ja arvestusi, kusjuures õppejõud võib tingimuste (töökohad, õppevahendid jne.) puudumisel üliõpilaste osavõttu õppekavavälisest õppest piirata;

3) kasutada tasuta auditooriume, laboratooriume, arvutisaale, raamatukogusid, inventari, seadmeid ja muud vara ülikoolis kehtestatud korras;

4) ülikooli või mõne tema õppekava sulgemise korral jätkata õpinguid teise õppekava alusel või teises ülikoolis;

5) valida oma esindajaid ja olla valitud ülikooli kollegiaalsetesse otsustuskogudesse;

6) esitada rektorile põhjendatud taotlus õppejõu kõrvaldamiseks õppetegevusest;

7) saada õppelaenu Eesti Vabariigi haridusseaduses (RT 1992, 12, 192; RT I 1993, 35, 547; 40, 593; 63, 892; 1994, 12, 200; 1995, 12, 119; 16, 228; 23, 333; 58, 1003; 1996, 49, 953; 51, 965; 1997, 42, 678; 81, 1365; 1998, 57, 859; 61, 980; 64/65, 1007; 1999, 10, 150; 24, 358; 51, 550) sätestatud tingimustel;

8) saada akadeemilist puhkust ülikooli nõukogu kehtestatud korras;

9) saada õppimiseks vajalikke õppekavu, -programme ja muud informatsiooni;

10) nõuda eksami või arvestuse sooritamiseks komisjoni;

11) saada üliõpilaspilet haridusministri kehtestatud korras;

11¹) üliõpilasomavalitsusele §-s 43 sätestatud tingimustel ja korras;

12) kasutada muid seaduse, ülikooli põhikirja, sisekorraeeskirjade ja muude õigusaktidega üliõpilastele kehtestatud õigusi.

(2) Üliõpilased peavad jälgima käesoleva seaduse, ülikooli põhikirja, sisekorraeeskirjade ja muude õigusaktidega üliõpilastele kehtestatud kohustusi ning kandma vastutust nende rikkumise eest.

(1) Ülikooli üliõpilased moodustavad ühe üliõpilaskonna.

(2) Üliõpilaskond on institutsioon, mis teostab üliõpilaste õigust omavalitsusele - otsustada ja korraldada iseseisvalt, kooskõlas seaduse ja seaduse alusel antud õigusaktidega, üliõpilaselu küsimusi, lähtudes üliõpilaste huvidest, vajadustest, õigustest ning kohustustest.

(3) Üliõpilaskonnal on õigus

1) moodustada teiste üliõpilaskondadega liite ja organisatsioone õigusaktidega sätestatud alustel ja korras;

2) astuda vastavate rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd;

3) valida oma esindajaid ülikooli nõukogusse;

4) otsustada ja korraldada kõiki muid üliõpilaselu küsimusi, mis seaduse ja seaduse alusel antud õigusaktide kohaselt kuuluvad üliõpilaskonna pädevusse ning mis ei ole samadel alustel antud kellegi teise otsustada ja korraldada.

(4) Üliõpilaskonnal on põhikiri, kus sätestatakse üliõpilaskonna esindus- ja täitevorganite moodustamise kord, nende õigused, kohustused ja vastutus ning töökord. Üliõpilaskonna põhikirja võtab vastu ja esitab nõukogule kinnitamiseks üliõpilaskond ülikooli põhikirjas sätestatud korras. Nõukogu kinnitab üliõpilaskonna põhikirja, kui see vastab seadustele, seaduse alusel antud õigusaktidele ja rahvusvaheliselt tunnustatud demokraatlikele põhimõtetele.

(5) Üliõpilaskonna vastutav ja korraldav esindusorgan on demokraatlikult valitud üliõpilasesindus, mille valimise õigus on kõikidel ülikooli üliõpilastel. Üliõpilasesindus ja tema poolt vastavalt üliõpilaskonna põhikirjale moodustatud üliõpilaskonna täitevorganid esindavad üliõpilaskonda suhetes ülikooliga, Eesti ja rahvusvaheliste ühenduste, asutuste ja isikutega.

(6) Esimese üliõpilasesinduse valimiseeskirja kinnitab ning valimised korraldab rektor demokraatlikest põhimõtetest lähtudes.

(7) Üliõpilasesindus käsutab käesoleva seaduse § 51 lõikes 5 nimetatud vahendeid iseseisvalt rektori antud volituse alusel ja üliõpilaskonna kehtestatud korras.

(1) Ülikool on oma vara omanik, kes valdab, kasutab ja käsutab oma vara käesolevas seaduses sätestatud korras. Ülikool on õigustatud omama ainult sellist vara, mis on tarvilik tema ülesannete täitmiseks.

(2) Ülikooli vara on

1) vara, mille riik annab ülikooli omandisse ülikooli asutamisel seaduse alusel;

2) vara, mis antakse seaduse alusel ülikooli taotlusel tema omandisse hiljem;

3) vara, mille teine isik võõrandab ülikooli kasuks;

4) vara, mille ülikool soetab oma tegevuse käigus.

(3) Ülikool võõrandab käesoleva seaduse §-s 46 kehtestatud korras sellise vara, mis ei ole tarvilik ülikooli eesmärgi saavutamiseks.

(4) [Kehtetu]

(5) Ülikoolil on õigus omada vara, mis oli ülikooli omandis enne 1940. aasta 16. juunit.

(1) Ülikool kasutab oma vara ülikooli eesmärgi saavutamiseks.

(2) Ülikool võib anda tähtajaliselt teise isiku kasutusse ainult sellist oma vara, mille suhtes ülikooli nõukogu on seisukohal, et see on ülikooli eesmärgi saavutamiseks vajalik, kuid mida hetkel ei ole võimalik või otstarbekohane selleks kasutada.

(1) Ülikoolile kuuluvat kinnisvara on õigus võõrandada Vabariigi Valitsuse loal.

(2) Varade summad, mida rektoril, prorektoril ja struktuuriüksuste juhtidel on õigus käsutada, määrab ülikooli nõukogu.

(1) Ülikoolil ei ole õigust oma varaga tagada teise isiku kohustusi.

(2) [Kehtetu]

(3) Krediite on ülikoolil õigus võtta ülikooli nõukogu loal.

(1) Ülikoolil ei ole õigust osutada sponsortoetust ja anda laenusid või krediite ega teha annetusi sihtasutustele.

(2) [kehtetu]

(3) Ülikool võib oma põhikirjaliste ülesannete täitmiseks asutada eraõiguslikke juriidilisi isikuid seadustes sätestatud korras.

(3¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud eraõiguslikud juriidilised isikud, välja arvatud sihtasutused, mille üheks asutajaks on riik, ei või asutada erakooli ega eraõiguslikku teadus- ja arendusasutust.

(4) [kehtetu]

(5) Vara, sealhulgas väärtpaberite pandiks võtmise õigus on ülikoolil Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.

(6) Ülikoolil on õigus osutada teistele isikutele oma põhitegevusest tulenevaid tasulisi teenuseid (tasuline täiendõpe, lepinguline teadustegevus, erialane nõustamine jms.), millest saadud tulud lähevad ülikooli eelarvesse.

(7) Käesolevas paragrahvis sätestatu ei piira ülikooli õigusvõimet.

(1) Ülikooli tulude hulka kuuluvad riigieelarvest eraldatud raha, õppekulude hüvitamisest laekunud raha, põhitegevusest tulenevate tasuliste teenuste osutamisest ning teadus- ja arendustegevusest saadud tulu ja muud tulud.

(2) Ülikooli õppekohtade kulud riikliku koolitustellimuse ulatuses kaetakse riigieelarvest. Juriidilistel ja füüsilistel isikutel on õigus taotleda ülikoolis õppekohtade avamist omavahendite arvel.

(3) Muud kulud kaetakse riigieelarvest, õppekulude hüvitamisest ja ülikooli põhitegevusest tulenevate tasuliste teenuste eest laekuva raha ning muude tulude arvelt.

[kehtetu]

(1) Ülikooli kõigi tulude ja kulude kohta koostatakse tasakaalustatud eelarve.

(2) [kehtetu]

(3) Ülikooli eelarve täitmise kohta koostatakse aruanne, mille kinnitab ülikooli nõukogu.

(4) Ülikooli eelarveprojekti kinnitab ülikooli nõukogu.

(5) Ülikooli eelarves nähakse ette vahendid, mida üliõpilasesindus kasutab üliõpilasomavalitsuse teostamiseks seadusest ja üliõpilaskonna põhikirjast tulenevate ülesannete täitmiseks.

(1) Riigikontroll kontrollib ülikooli tegevust vastavalt Riigikontrolli seadusele.

(2) Ülikooli majandustegevust kontrollivad ülikooli nõukogu määratud korralised ja erakorralised revisjonid.

(1) Riiklikku järelevalvet ülikooli tegevuse üle teostavad Haridusministeerium ning teised seadusega selleks volitatud ametiasutused ja ametnikud.

(2) Haridusministril on õigus peatada rektori ning ülikooli nõukogu ebaseaduslike õigusaktide kehtivus ja nõuda nende muutmist.

(1) Ülikool annab oma tegevusest aru seaduses või selle alusel sätestatud mahus ja korras.

(2) Ülikool esitab oma tegevuse kohta statistilise ja eelarve täitmise aruande seadusega ettenähtud korras ja tähtaegadeks.

(3) Sihtfinantseeringute kulutamise kohta esitab ülikool aruande finantseerijale viimase nõudel.

(1) Enne 2002. aasta 1. juunit Haridusministeeriumi õppekavade registrisse kantud akrediteerimata õppekava alusel avalik-õigusliku ülikooli lõpetanud isikule väljastab ülikool akrediteerimisotsuse kehtima hakkamiseni riikliku haridust tõendava dokumendi.

(2) [kehtetu]

(3) Ülikoolil on õigus kuni 2003. aasta 1. jaanuarini taotleda enne 2002. aasta 1. septembrit vastu võetud akrediteerimisotsuste laienemist nende kehtivusaja lõpuni ka ülikooli nõukogus kinnitatud sama õppesuuna õppekavadele, mis on kantud Haridusministeeriumi õppekavade registrisse. Õppekava akrediteerimisotsuse laienemise ülikooli nõukogus kinnitatud sama õppesuuna õppekavadele, mis on kantud Haridusministeeriumi õppekavade registrisse, kinnitab kõrghariduse hindamise nõukogu ettepanekul haridusminister.

(1) Enne 2002. aasta 1. juunit Haridusministeeriumi ja ülikooli vahel sõlmitud riikliku koolitustellimuse lepingud kehtivad, kuni lepingu pooled on oma lepingulised kohustused täitnud.

(2) Haridusministeerium võib kuni 2005/2006. õppeaasta üliõpilaste vastuvõtuni esitada ülikoolile riikliku koolitustellimuse õpetajate koolitamiseks bakalaureuseõppele järgneva üheaastase nominaalkestusega õpetajakoolituse õppekava järgi, finantseerides riikliku koolitustellimuse lepinguga määratud arvu õppekohti õpetajakoolituse õppekoha arvestusliku maksumuse ulatuses õpetajakoolituse nominaalkestuse lõpuni.

(3) Käesoleva seaduse § 131 lõigetes 9 ja 11 sätestatud õigust vähendada riikliku koolitustellimuse finantseerimist, arvates maha riigieelarvest tehtud kulutused mittetäidetud riikliku koolitustellimuse mahus, võib Haridusministeerium kasutada 2009/2010. õppeaasta riikliku koolitustellimuse esitamisest alates.

(1) Enne käesoleva seaduse jõustumist ülikoolides valitud kollegiaalsed otsustuskogud ja töötajad tegutsevad valimisperioodi lõpuni, kui vahepeal jõustunud põhikiri ei näe ette teisiti.

(2) Rektor tagab ülikooli põhikirja vastavusse viimise käesoleva seaduse nõuetega kuue kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest.

(3) Enne käesoleva seaduse jõustumist omandatud kõrgharidust tõendav lõpudokument annab õiguse astuda magistriõppesse ja doktoriõppesse ülikooli nõukogu kehtestatud korras.

(4) Vabariigi Valitsus moodustab kuue kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest kõrghariduse hindamise nõukogu.

(5) Vabariigi Valitsus nimetab kuratooriumide koosseisud hiljemalt 1997. aasta 1. jaanuariks.

(6) Ülikoolid viivad oma õppekavad käesoleva seaduse nõuetega vastavusse 2002. aasta 1. septembriks. Õppekavu kohaldatakse alates 2002/2003. õppeaastast ülikooli immatrikuleeritavatele üliõpilastele. Üliõpilase taotlusel on ülikoolil õigus kohaldada õppekavu ka enne 2002/2003. õppeaastat ülikooli immatrikuleeritud üliõpilastele.

(7) Kuni 2005. aasta 1. septembrini on ülikoolil õigus õppekohti moodustada Haridusministeeriumi õppekavade registrisse enne 2002. aasta 1. juunit kantud magistri- ja doktoriõppe õppekavade ning bakalaureuseõppele järgneva üheaastase nominaalkestusega õpetajakoolituse õppekavade alusel ka alates 2002/2003. õppeaastast ülikooli immatrikuleeritavatele üliõpilastele.

(8) Ülikoolis võib enne 2002. aasta 30. juunit diplomiõppesse immatrikuleeritud üliõpilastele õppe läbiviimiseks toimuda diplomiõpe 2007. aasta 1. septembrini.

(9) Käesoleva seaduse § 31 lõiget 3 kohaldatakse alates 2002/2003. õppeaastast lõpetavatele üliõpilastele .

Kui kõrghariduse omandamisel õpib eesti keelt mittevaldav üliõpilane süvendatult riigikeelt haridusministri kehtestatud tingimustel ja korras, pikeneb nominaalne õppeaeg kuni ühe õppeaasta võrra.

Tartu Ülikooli seaduse alusel on üliõpilased ka enne 1997/98. õppeaastat arstiõppesse, hambaarstiõppesse või proviisoriõppesse immatrikuleeritud isikud, kes jätkavad õpinguid internatuuris.

(1) Tartu Ülikooli seaduse alusel läbivad enne 1997/98. õppeaastat arstiõppesse või hambaarstiõppesse immatrikuleeritud üliõpilased residentuuri nominaalkestusega kaks kuni viis aastat.

(2) Enne 2001/02. õppeaastat residentuuri immatrikuleeritud isikud on üliõpilased.

Enne 2002. aasta 30. juunit ülikooli statsionaarsesse või kaugõppe õppevormi diplomiõppesse või arhitekt-inseneri õppesse või diplomi- või bakalaureuseõppele järgnevasse õpetajakoolitusse immatrikuleeritud isikud on üliõpilased.

(1) Enne 2002. aasta 30. juunit ülikooli immatrikuleeritud üliõpilastel on õigus jätkata õpinguid neile enne 2002. aasta 30. juunit kohaldatud tingimustel ja korras kuni 2007. aasta 1. septembrini. Enne 2002. aasta 30. juunit arstiõppesse immatrikuleeritud üliõpilasel on õigus jätkata õpinguid neile enne 2002. aasta 30. juunit kohaldatud tingimustel ja korras kuni 2008. aasta 1. septembrini.

(2) Diplomiõppe lõpetanud isikul on õigus jätkata õpinguid magistriõppes õppeasutuse nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras.

(3) Enne 2002. aasta 1. juunit Haridusministeeriumi õppekavade registrisse kantud õppekava alusel bakalaureuseõppe lõpetanud isiku bakalaureuseõpinguid ja bakalaureusetööd võib ülikool arvestada magistriõppe osana ülikooli nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras.

(4) Enne 2002. aasta 1. juunit Haridusministeeriumi õppekavade registrisse kantud õppekava alusel magistriõppe lõpetanud isiku magistriõpinguid ning magistritööd võib ülikool arvestada doktoriõppe osana ülikooli nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras.

(1) Käesoleva seaduse § 21 3. lõige jõustub 1998. aasta 1. jaanuaril. Antud tähtajani kehtestab ülikooli vastuvõtueeskirjad ülikooli nõukogu.

(2) [kehtetu]

(3) Käesoleva seaduse § 131 jõustub 1997. aasta 1. jaanuaril.

[Käesolevast tekstist välja jäetud]