Kihelkonna Vallavolikogu — Riiklike sotsiaaltoetuste maksmise kord Kihelkonna vallas — KO, 45, 813

Lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322) paragrahvi 6 lõikest 1 ja paragrahvi 22 lõike 1 punktist 5, sotsiaalhoolekande seaduse (RT I 1995, 21, 323; 1996, 49, 953; 1997, 35, 538; 1997; 77,1309; 2000, 33, 198) paragrahvi 8 lõikest 2 ja paragrahvidest 22, 23 ja 33, Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 1996. a määrusest nr 318 «Riiklike sotsiaaltoetuste maksmise tingimuste ja korra kehtestamine» (RT I 1996, 91, 1615; 1997, 20, 334; 99, 1609; 1999, 52, 565; 74, 695; 96, 849), sotsiaalministeeriumi kirjadest nr 1-8/2409, 22. juuni 1999. a; nr 1-8/3474, 22. september 1999. a «Riiklike sotsiaaltoetuste vahendite kasutamise kord alates 1. juulist 1999. a» ja «Riiklike sotsiaaltoetuste vahendite kasutamise korra muutmine», Vabariigi Valitsuse 29. detsembri 1998. a määrusest nr 305 «Toimetulekupiiri kehtestamine», Vabariigi Valitsuse 26. jaanuari 1999. a määrusest nr 38 «Eluruumidele esitatavate nõuete ja üüri arvestamise korra kinnitamine», Kihelkonna Vallavolikogu määrab: 1. Tunnistada kehtetuks Kihelkonna Vallavolikogu 7. märtsi 1997. a määruse nr 10 «Toetuste maksmise kord Kihelkonna vallas» peatükk «Toimetulekutoetus». 2. Kinnitada riiklike sotsiaaltoetuste maksmise kord Kihelkonna vallas (lisatud). 3. Määrus jõustub 30. märtsil 2001. a. Volikogu esimees Arvo KULLAPERE Lisa Kihelkonna Vallavolikogu 20. märtsi 2001. a määrusele nr 10 RIIKLIKE SOTSIAALTOETUSTE MAKSMISE KORD KIHELKONNA VALLAS Riigieelarvest sihtotstarbeliselt eraldatud sotsiaaltoetuste vahendeid makstakse toimetulekutoetusena ja telefoni kasutamise toetusena. I. TOIMETULEKUTOETUS 1. Toimetulekutoetust makstakse Kihelkonna vallas elavatele ja elanike registris olevatele isikutele, kelle tulud pärast alaliste eluasemekulude katmist normpinna ulatuses on alla Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud minimaalsetest tarbimiskuludest lähtuvat toimetulekupiiri. 2. Eluasemekulud võetakse toimetulekutoetuse määramisel arvesse eluruumi normpinna ulatuses. Normpinnaks loetakse 18 ruutmeetrit üldpinda perekonnaliikme kohta ja täiendavalt 15 ruutmeetrit perekonna kohta. Juhul kui tubade arv võrdub seal alaliselt elavate elanike arvuga, võetakse kulude arvestamisel aluseks üldpind. Kui korteri üldpind on normpinnast väiksem, võetakse aluseks tegelik pind. Üksi elava pensionäri normpinnaks võidakse arvestada olenemata tubade arvust maksimaalsaelt 51 ruutmeetrit. 3. Toimetulekutoetuse määramisel võetakse normpinna ulatuses arvesse järgmised alalise eluruumiga seotud kulud, mida toetuse taotleja tõendab maksekviitungitega, küttepuude ostu korral eraisikult loeb ka vabas vormis kirjutatud ostu-müügileping: 3.1. elamutes, eramutes ja korterites, kus on olemas keskküte, ahi, väikekatel, kütteagregaat või elektrisüsteem, võetakse kütteperioodil (1. oktoobrist kuni 30. aprillini) arvestuste aluseks 35 kg turbabriketti eluruumi köetava normpinna ühe ruutmeetri kohta; 3.2. elamutes, eramutes ja korterites, kus on lisaks eeltoodule pliit (soojamüüriga või ilma), võetakse arvestuse aluseks ajavahemikul 1. oktoobrist kuni 30. aprillini 50 kg turbabriketti eluruumi köetava normpinna ühe ruutmeetri kohta; 3.3. elamutes, eramutes ja korterites, kus on pliit (v.a statsionaarne elektri- või gaasipliit), võetakse ajavahemikul 1. maist kuni 30. septembrini arvestuse aluseks 17 kg turbabriketti köetava normpinna ühe ruutmeetri kohta; 3.4. elamutes, eramutes ja korterites, kus on statsionaarne elektripliit ja soojaveevarustus, on elektrienergia kulu arvestamine järgmine: 1 elaniku kohta kuus 60 kWh; 2 elaniku kohta kuus 80 kWh; 3 elaniku kohta kuus 100 kWh; 4 elaniku kohta kuus 120 kWh; alates viiendast elanikust lisandub iga elaniku kohta 15 kwh; 3.5. elamutes, eramutes ja korterites, kus on statsionaarne elektripliit, kuid soojaveevarustus puudub, on elektrienergia kulu arvestamine järgmine: 1 elaniku kohta kuus 80 kWh; 2 elaniku kohta kuus 105 kWh; 3 elaniku kohta kuus 130 kWh; 4 elaniku kohta kuus 155 kWh; alates viiendast elanikust lisandub iga elaniku kohta 15 kWh; 3.6. üldelekter (kelder, trepikojad) kompenseeritakse vastavalt tegelikele kulutustele; 3.7. tasu veevarustuse ja kanalisatsiooni eest, arvestades kehtivaid hindu, mitte üle järgmise kulu liitrites ühe elaniku kohta ööpäevas: tänavakraan 30 l; veevarustus ilma kanalisatsioonita 35 l; veevarustus ja kanalisatsioon ilma vanni või dušita 85 l; veevarustus ja kanalisatsioon koos vanni või dušiga 150 l; 3.8. üüri- ja hoolduskulud kompenseeritakse vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu poolt kinnitatud üüri piirmäära osas; 3.9. maamaksu kompenseeritakse mitte rohkem kui kolmekordse elamualuse pinna ulatuses. 4. Toimetulekutoetuse määramise aluseks on perekonna sissetulek, kusjuures perekonnaliikmeteks loetakse toimetulekutoetuse taotlejat, tema abikaasat või temaga abielulistes suhetes olevat samas eluruumis alaliselt elavat isikut, nende ülalpidamisel olevaid lapsi ja vanemaid või teisi ühtset tuluallikat ühiselt kasutatavaid või ühise majapidamisega isikuid. 5. Perekonna arvestusliku toimetulekupiiri määramisel arvatakse perekonna koosseisu ka perekonnast ajutiselt eemalviibivad Eesti Vabariigi riiklike või Haridusministeeriumi poolt väljaantud koolituslubasid omavate õppeasutuste päevases õppevormis õppivad õpilased, üliõpilased ja ajateenijad. 6. Täiskasvanud last ja tema peret (üliõpilased, ajateenijad, töötud, teised tööealised isikud) võib lugeda iseseisvaks pereks, juhul kui nad on moodustanud omaette perekonna, leibkonna, mille aluseks on vastav sissekanne Kihelkonna valla elanikeregistris, ja koostatud eraldi majapidamiskaart. 7. Toimetulekutoetuse määramisel ja maksmisel võetakse aluseks kõikide perekonnaliikmete sissetulekud, millest on maha arvatud tulumaks ja makstud elatisraha (alimendid). 8. Perekonna sissetulekute hulka arvatakse: 8.1. töötasu: 8.1.1. põhi- või astmepalk; 8.1.2. preemia; 8.1.3. puhkusetoetus; 8.1.4. lisatasu täiendavate tööülesannete täitmise eest; 8.1.5. muud lisatasud; 8.1.6. hüvitised; 8.1.7. muu palga- või lepingulisest tööst saadud tasu (tasu hädaabitöö või muu ühekordse lepingulise töö eest); 8.2. saadud elatisraha (alimendid); 8.3. töövõimetuslehe alusel makstav hüvitis; 8.4. pension: 8.4.1. vanaduspension; 8.4.2. rahvapension; 8.4.3. töövõimetuspension; 8.4.4. toitjakaotuspension; 8.5. lastetoetus: 8.5.1. igakuuline lapsetoetus; 8.5.2. üksikvanema lapse toetus; 8.5.3. ajateenija lapse toetus; 8.5.4. eeskostetava või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetus; 8.5.5. 1- kuni 3-aastase lapse hooldamise toetus; 8.6. töötu abiraha: 8.6.1. töötu ümberõppe stipendium; 8.7. tulu ettevõtlusest ja individuaalsest tööalasest tegevusest; 8.8. tulu kinnis- ja vallasvara müügist või rentimisest; 8.9. tulu väärtpaberite ja erastamisväärtpaberite müügist; 8.10. stipendiumid; 8.11. honorarid; 8.12. intressid krediidiasutustelt ja hüvitusfondilt; 8.13. muu sissetulek (loteriivõidud, tasu ühekordse või juhutöö eest). 9. Taotlus jooksval kuul toimetulekutoetuse saamiseks esitatakse koos perekonna eelmise kuu sissetulekuid ja eluasemekulusid tõendavate dokumentidega vallavalitsuse sotsiaaltöötajale hiljemalt 19. kuupäevaks. Sotsiaaltöötajal on õigus nõuda toetuse taotlejalt täiendavaid andmeid perekonna kohta. Kahtluse korral sissetulekuid tõendavate dokumentide õigsuse suhtes esitatakse need maksuametile kontrollimiseks. 10. Toimetulekutoetuse taotleja esitab toetuste arvestajale järgmised tõendid: 10.1. töötava(te) pereliikme(te) palgatõend(id); 10.2. tõend elatisraha suuruse kohta; 10.3. tööhõivetalituse poolt töötu(te)le pereliikme(te)le väljastatud töötu kaart; 10.4. üle 16-aastaste õpilaste õpilaspilet või koolitõend üks kord õppeaastas; 10.5. mittetöötavatel pereliikmetel tööraamat; 10.6. üliõpilastel tõend stipendiumi saamise või mittesaamise kohta üks kord õppeaasta jooksul; 10.7. tõendid alaliste eluasemekulude tasumise kohta. 11. Perekonna sissetuleku tahtliku varjamise või valeandmete esitamise korral lõpetatakse toetuse maksmine 12 kuuks ja ebaõigete andmete alusel makstud toetus nõutakse kohtu korras tagasi. 12. Toimetulekutoetust makstakse taotletava kuu viimasel kuupäeval kassasse või taotleja soovil panka. II. TELEFONI KASUTAMISE TOETUS 1. Telefoni kasutamise toetust makstakse sotsiaalsete erivajadustega lasterikastele perekondadele, kellel on neli või enam alaealist last. Toetuse suurus ei või ületada analoog- või digitaalvõrgu telefoni ühe kuu abonementtasu suurust. 2. Telefonitoetust makstakse üks kord kvartalis.