Legislator Case Law & Legislation
70020 EE

Padise Vallavolikogu — Padise Põhikooli ja Risti Põhikooli põhimääruse kinnitamine — KO, 44, 795

1 Articles / Provisions · Estonia
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Statutory Text (1 Articles)

Padise Vallavolikogu — Padise Põhikooli ja Risti Põhikooli põhimääruse kinnitamine — KO, 44, 795

Lähtudes põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (RT I 1993, 63, 892; 1999, 42, 497; 79, 730; 2000, 33, 195; 54, 349; 71, õiend) paragrahvi 12 lõikest 4 ja Padise valla põhimääruse (jõustunud 10. veebruaril 2000. a) paragrahvi 18 lõike 1 punktist 33, Padise Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Padise Põhikooli põhimäärus. 2. Kinnitada Risti Põhikooli põhimäärus. 3. Tunnistada kehtetuks 1. septembril 1994. a vastuvõetud Padise ja Risti põhikooli põhimäärus. 4. Määrus jõustub 6. novembril 2000. a. Volikogu esimees Raul ROSENBERG Kinnitatud Padise Vallavolikogu 25. oktoobri 2000. a määrusega nr 17 PADISE PÕHIKOOLI PÕHIMÄÄRUS 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Padise Põhikool (edaspidi kool), asukohaga, Padise vald, Harju maakond, on Padise valla üldhariduslik munitsipaalkool, kus omandatakse põhiharidust. 1.2. Kool juhindub oma tegevuses haridusseadusest, põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest, teistest õigusaktidest ning käesolevast põhimäärusest. 1.3. Kool teenindab esmajoones oma kooli piirkonda, kuhu kuuluvad Audevälja, Karilepa, Kasepere, Laane, Madise, Metslõugu, Määra, Padise ja Suurküla küla. 1.4. Koolis toimub õppetöö eesti keeles. 1.5. Koolis toimub õppetegevus päevases vormis. 2. ÕIGUSLIK SEISUND 2.1. Koolil on oma pitsat ja sümboolika (lipp, vimpel, kleebis). 2.2. Koolil on eelarve, mille kinnitab vallavolikogu. Arvlemine toimub Riigikassa ja vallaeelarve kaudu. 2.3. Kool on talle eraldatud varade ja maa valdaja ning kasutaja õigusaktidega ettenähtud piires. 3. PÕHIÜLESANDED 3.1. Kool loob õpilastele võimalused põhihariduse omandamiseks ja koolikohustuse täitmiseks. 3.2. Kooli tegevuse eesmärk on anda õpilastele võimalikult heatasemeline haridus ja sisendada õpilastesse kaasaegseks ühiskondlikuks eluks vajalikke väärtushinnanguid, hoiakuid ning käitumisnorme. 4. KOOLI KOMPLEKTEERIMINE 4.1. Kool tagab õppimisvõimalused igale kooli teeninduspiirkonnas elavale koolikohustuslikule lapsele. 4.2. Koolikohustuslik on laps, kes jooksva aasta 1. oktoobriks saab 7-aastaseks. Õpilane on koolikohustuslik põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni. 4.3. Lapsevanem võib nõustamiskomisjonilt taotleda lapse koolikohustuse edasilükkamist. 4.4. Vanemate soovil võib esimesse klassi vastu võtta lapse, kes on jooksva aasta 30. aprilliks saanud 6-aastaseks. 4.5. Kool kontrollib koos vallavalitsusega koolikohustuse täitmist ja loob tingimused selle täitmiseks. 4.6. Väljastpoolt kooli teeninduspiirkonda võetakse õpilasi kooli vastu vabade kohtade olemasolul ja õpilaskoha eest tasub õpilase elukohajärgne omavalitsus. 4.7. Koolikohustust võib täita ka kodus õppides, haridusministri kehtestatud korras. 4.8. Õpilaste kooli vastuvõtmine, ühest koolist teise üleminek ja väljaheitmine toimub haridusministri määrusega kehtestatud korras. 5. ÕPPE- JA KASVATUSKORRALDUS 5.1. Õppe- ja kasvatuskorraldus toimub põhi- ja üldhariduse riikliku õppekava põhjal koostatud kooli oma õppekava alusel. 5.2. Kooli õppekava täitmise tagamiseks ja toetamiseks kasutatakse haridusministri kehtestatud korras riiklikule õppekavale vastavaks tunnistatud õpikuid, töövihikuid, tööraamatuid ning muid õppevahendeid ja õppematerjale. 5.3. Igas klassis õppetööks vajalikud õpikud, töövihikud ja tööraamatud valib õpetaja haridusministri määrusega kinnitatud riiklikule õppekavale vastavate õpikute, töövihikute ja tööraamatute loetelust. 5.4. Õppeaasta kestab õppe algusest ühel kalendriaastal uue õppe alguseni järgmisel kalendriaastal. Õppeaasta koosneb õppeperioodist ning koolivaheaegadest. 5.5. Õppeaasta algab 1. septembril. 5.6. Õppeperioodi arvestusühikud on õppetund, õppepäev, õppenädal, õppeveerand ja poolaasta. 5.7. Õppeperioodis on vähemalt 175 õppepäeva. Koolivaheajad määrab haridusminister määrusega. 5.8. Ühes õppenädalas on viis õppepäeva. Õpilaste nädalakoormus õppetundides määratakse kooli õppekavaga. 5.9. Õppetöö vorm on õppetund. Õppetunni pikkus on 45 minutit. Vahetundide pikkuse määrab õppenõukogu, kusjuures vahetund ei või olla lühem kui 10 minutit. 5.10. Õppetundide arvu ja nende järjekorra määrab direktori kinnitatud tunniplaan. 5.11. Õpilaste teadmisi, oskusi ja vilumusi hinnatakse viiepallisüsteemis, kus hinne «5» on väga hea, «4» hea, «3» rahuldav, «2» puudulik ja «1» nõrk. Esimeses ja teises klassis võib kasutada sõnalisi hinnanguid. 5.12. Hindamise alustamise aja 1.– 2. klassis otsustab õppenõukogu. 5.13. Õpilaste käitumist ja hoolsust hinnatakse hindega «eeskujulik», «hea», «rahuldav» või «mitterahuldav». 5.14. Õpilase üleviimise järgmisse klassi otsustab õppenõukogu, juhindudes haridusministri kehtestatud korrast. Õpilaste hindamine toimub haridusministri määrusega kehtestatud korras. 5.15. Eksamiperioodi põhikooli lõpetamiseks, lõpueksamite korraldamise tingimused ning korra kehtestab haridusminister määrusega. 5.16. Põhikooli lõpetajatele väljastatakse põhikooli lõputunnistus, mille vormi kinnitab Vabariigi Valitsus. 5.17. Õppe- ja kasvatustööd juhib ja koordineerib pedagoogidest koosnev õppenõukogu, kes töötab direktori kinnitatud põhimääruse alusel. Õppenõukogu pädevuse ja tegutsemise korra määrab haridusminister määrusega. 5.18. Koolis on raamatukogu, mille põhimääruse kinnitab direktor. 5.19. Koolis võivad töötada pikapäevarühm ja huviringid, samuti lastevanemate poolt tasustatavad huviringid. Pikapäevarühma töö korraldatakse, kui vanematelt on laekunud avaldused vähemalt 30 lapsele. 6. ÕPILASED JA NENDE VANEMAD 6.1. Kooli juhtkond tagab õige õppe- ja kasvatuskorralduse ning lapse tervise kaitse tema koolis viibimise ajal. 6.2. Õpilased on kohustatud osalema õppetöös, õppima vastavalt oma võimetele, end arendama ja oma teadmisi pidevalt täiendama, lugupidavalt suhtuma kaasinimestesse, hoidma loodust, täitma kooli kodukorra nõudeid ja kandma vastutust nende rikkumise eest. 6.3. Õpilasel on õigus: 6.3.1. valida õppeaineid koolis õpetatavate valikainete piires ning õppida individuaalõppekava järgi haridusministri määrusega kehtestatud korras; 6.3.2. moodustada koolis õpilasesindus, samuti moodustada ühinguid, klubisid, ringe, mille sihid ja tegevus ei ole vastuolus kooli ja kodu kasvatustaotlustega, osaleda valitud õpilasesinduse kaudu koolielu probleemide lahendamises, kasutada klassivälises tegevuses tasuta kooli ruume, raamatukogu, õppe-, spordi-, tehnilisi vahendeid; 6.3.3. saada ettenähtud korras ainelist abi selleks eraldatud summadest või fondidest; 6.3.4. saada sõidu- ja muid soodustusi Vabariigi Valitsuse ja vallavolikogu kehtestatud ulatuses ja korras; 6.3.5. pöörduda oma õiguste kaitseks Haridusministeeriumi, maavanema või lastekaitseorganisatsiooni poole; 6.3.6. saada koolist teavet koolikorralduse ja õpilaste õiguste kohta, samuti esmast teavet õppimisvõimaluste kohta; 6.3.7. saada õpetajalt täiendavat ainealast juhendamist õpetaja üldtööaja piires. 6.4. Õpilasele väljastatakse koolis õppimise perioodiks õpilaspilet, mille väljaandmise korra ja vormi kinnitab haridusminister määrusega. 6.5. Õpilasele tagatakse õppetingimused ja lõunane toitlustamine. 6.6. Õpilasel ja tema vanematel on õppenõukogu otsusega mittenõustumise, samuti õpetamist ja kasvatamist puudutavate vaidlusküsimuste korral õigus pöörduda hoolekogu või kooli üle riiklikku järelevalvet teostava ametiisiku poole. 6.7. Õpilase poolt koolile tekitatud ainelise kahju hüvitab õpilane või teevad seda tema vanemad või asendavad isikud vastavalt Eesti Vabariigi seadusandlusele. 6.8. Kooli ja kodu koostöö koordineerimiseks kutsub juhtkond (või klassijuhataja) kokku vanemate koosoleku vähemalt üks kord poolaastas. 6.9. Vanemad on kohustatud looma lapsele kodus soodsad tingimused õppimiseks ja koolikohustuse täitmiseks. 6.10. Vanematel on õigus nõuda vajalike tingimuste loomist laste mitmekülgseks arenguks ja kasvatamiseks ning ühistegevuse tagamiseks, aidates ise kaasa nende tingimuste loomisele, samuti pöörduda õpetamise ja kasvatamise küsimustes pedagoogide, direktori või hoolekogu poole. 6.11. Õpilasele avaldatakse tunnustust ja laitust haridusministri määruses ja kooli kodukorras ettenähtud korras. 7. KOOLITÖÖTAJAD 7.1. Koolis töötavad pedagoogid ja muud töötajad. 7.2. Kooli personali kooseisu määrab direktor kooskõlastatult hoolekoguga, tuginedes haridusministri määrusega kehtestatud miinimumkoosseisudele. 7.3. Pedagoogide ülesanne on õpilaste õpetamine ja kasvatamine. 7.4. Teiste töötajate ülesanne on tagada kooli häireteta töö ja majandamine, vara korrasolek, finants- ja tervishoiualane töö. 7.5. Personali ülesanded ja kohustused, õigused ja vastutus määratakse kindlaks kooli kodukorra ja ametijuhenditega, mis on kooskõlas kehtivate tööseadustega ja muude pedagoogide töösuhteid reguleerivate õigusaktidega. 7.6. Personaliga sõlmib töölepingud ning muudab ja lõpetab need kooli direktor vastavuses tööseadustega ja muude pedagoogide töösuhteid reguleerivate õigusaktidega. 7.7. Õpetajate, direktori asetäitja õppe- ja kasvatusalal ning teiste õppe- ja kasvatusalal töötavate isikute vabade ametikohtade täitmiseks korraldab direktor konkursi, mille korraldab hoolekogu direktori ettepanekul. 7.8. Pedagoogide kutseoskuste ja kutsemeisterlikkuse ning nende kvalifikatsioonitaseme üle otsustamiseks korraldatakse atesteerimine. Atesteerimise tingimused ja korra kehtestab haridusminister määrusega. 8. JUHTIMINE 8.1. Kooli juhib direktor. Direktor kannab vastutust kooli üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest. 8.2. Direktor on kooli seaduslik esindaja. Direktor võib teha tehinguid, mis on suunatud tema seaduses sätestatud ülesannete täitmisele. 8.3. Direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatakse avalik konkurss, mille kuulutab välja ja selle korra kehtestab vallavalitsus. Konkursi võitnud isiku kinnitab ametisse vallavalitsus. 8.4. Direktoriga sõlmib töölepingu konkursil väljakuulutatud tähtajaks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks, samuti peatab, muudab ja lõpetab töölepingu vallavanem või tema volitatud ametiisik. 8.5. Tulemusliku töö ja kodukorra tagamiseks kooli direktor: 8.5.1. koostab eelarve projekti ja tagab nii kohaliku kui riigieelarve täitmise, käsutab õigusaktidega ettenähtud piires kooli varasid ja rahalisi vahendeid; 8.5.2. määrab kooli personali koosseisu; 8.5.3. kinnitab personali ametijuhendid, kontrollib nende täitmist, kohaldab distsiplinaarkaristusi ja ergutusi; 8.5.4. kinnitab riiklikule õppekavale vastava kooli õppekava ja tunniplaani, mille koostamisel arvestatakse alushariduse raamõppekava; 8.5.5. kinnitab kooli üldtööplaani ja kontrollib selle täitmist. 8.6. Õppe- ja kasvatustöö juhtimiseks töötab koolis pedagoogidest koosnev õppenõukogu. 8.7. Õppenõukogu ülesanne on õppe- ja kasvatustegevuse parandamiseks ettepanekute tegemine. 8.8. Kooli juures töötab alaliselt tegutsev hoolekogu, kelle ülesanne on pedagoogide, vallavolikogu, vanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide ühistegevus õppe- ja kasvatustegevuse jälgimisel ning selleks tegevuseks paremate tingimuste loomisele kaasaaitamisel. 8.9. Hoolekogu tegutseb põhimääruse alusel. Hoolekogu ja tema põhimääruse kinnitab vallavalitsus. 8.10. Hoolekogusse kuuluvad vallavolikogu ja õpetajate esindaja ning kolm vanemate ja kooli toetavate organisatsioonide esindajat vanemate üldkoosoleku otsusel. 8.11. Direktor on hoolekogu ees aruandekohustuslik. 9. FINANTS- JA MAJANDUSLIK TEGEVUS, ASJAAJAMISE ALUSED 9.1. Kooli vara moodustavad talle omaniku poolt sihtotstarbeliseks kasutamiseks ja valdamiseks antud maa, hooned, rajatised, seadmed, inventar ja muu vara. Kooli tegutsemiseks vajalike õppevahendite miinimumloetelu kehtestab haridusminister määrusega. 9.2. Kooli vara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestab vallavalitsus. 9.3. Koolil on eelarve, mille tulud moodustuvad eraldistest riigi- ja vallaeelarvest, laekumistest sihtasutustelt, annetustest ning kooli põhimääruses sätestatud õppekavavälisest tegevusest. 9.4. Kooli eelarve vaatavad läbi hoolekogu ja vallavalitsus. Eelarve kinnitab vallavolikogu. 9.5. Direktor, tema asetäitja ja õpetajate palgad ning õpikute soetamise kulud katab Haridusministeerium. Kõik muud kulud katab kooli omanik. 9.6. Kooli tegevuskulude ja kapitalikulude katmiseks osalevad täies ulatuses kõik teised omavalitsusüksused proportsionaalselt nende haldusterritooriumil elavate koolis õppivate õpilaste arvuga. 9.7. Pedagoogide palgad ja töötasustamise alused kehtestab Vabariigi Valitsus. 9.8. Vallavalitsus võib volikogu otsusel vallaeelarve summadest suurendada eelarvelist töötasusummat. 9.9. Koolis peetavate kohustuslike dokumentide loetelu ja vormid, samuti nende täitmise korra kehtestab haridusminister määrusega. 9.10. Kool esitab oma tegevuse kohta statistilise aruande ja eelarve täitmise aruande rahandusministri määrusega kehtestatud korras ja tähtaegadel. 9.11. Kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle teostavad riiklikku järelevalvet Haridusministeeriumi ametnikud ja maakonna haridusosakond. 9.12. Riikliku järelevalveorgani tehtud seaduslikud ettekirjutused on direktorile täitmiseks kohustuslikud ettekirjutuses sätestatud tähtaja jooksul pärast ettekirjutuse direktorile teatavakstegemist. 9.13. Kui direktor ei nõustu riikliku järelevalveorgani ettekirjutusega, on tal õigus vaidlustada nimetatud ettekirjutus Haridusministeeriumis kümne tööpäeva jooksul arvates ettekirjutuse direktorile teatavakstegemisest. 10. KOOLI ÜMBERKORRALDAMINE VÕI TEGEVUSE LÕPETAMINE 10.1. Kooli korraldab ümber või tegevuse lõpetab vallavalitsus vallavolikogu otsusel. 10.2. Kooli ümberkorraldamine võib toimuda järgmistel juhtudel: 10.2.1. koolitusnõudluse suurenemisel või vähenemisel antud piirkonnas; 10.2.2. suurenenud või vähenenud finantseerimisvõimaluste tõttu; 10.2.3. ümberkorralduste tõttu haridussüsteemis; 10.2.4. muudel seadusest või riiklikust regionaalpoliitikast tulenevatel juhtudel. 10.3. Kooli tegevus lõpetatakse, kui: 10.3.1. riikliku järelevalveorgani hinnangul ei vasta kooli õppetase riikliku õppekavaga kehtestatud nõuetele; 10.3.2. kooli ei ole võimalik finantseerida; 10.3.3. kooli kõik koolitusload on tühistatud; 10.3.4. teistel seadusega ettenähtud juhtudel. 10.4. Kool korraldatakse ümber või kooli tegevus lõpetatakse pärast õppeperioodi lõppu. 11. KOOLI PÕHIMÄÄRUSE KINNITAMISE, MUUTMISE JA TÜHISTAMISE KORD 11.1. Kooli põhimääruse kinnitamise, muutmise või tühistamise otsustab vallavolikogu koosseisu häälteenamusega. 11.2. Põhimäärus või selles tehtud muudatus jõustub vallavolikogu määruses sätestatud päeval. 11.3. Käesoleva põhimääruse jõustumisega kaotab kehtivuse kooli põhimäärus, mis on kinnitatud 1. septembril 1994. a. Kinnitatud Padise Vallavolikogu 25. oktoobri 2000. a määrusega nr 17 RISTI PÕHIKOOLI PÕHIMÄÄRUS I. ÜLDSÄTTED 1. Kooli nimi on Risti Põhikool. 2. Kooli aadress on Harju-Risti küla, Padise vald, Harju maakond. 3. Risti Põhikool (edaspidi kool) on munitsipaalkool. Kool on aruandekohustuslik Haridusministeeriumile ja Padise Vallavalitsusele. 4. Kooli tegevuse aluseks on Eesti Vabariigi haridusseadus, põhikooli- ja gümnaasiumiseadus, Haridusministeeriumi normatiivaktid ning käesolev põhimäärus. 5. Kool on ühtluskool, milles iga järgmine õppeaasta tugineb vahetult eelmisele ja võimaldab ülemineku ühest koolist teise. 6. Koolis toimub õppetöö kolmes astmes: 6.1. I aste 1.–3. klass; 6.2. II aste 4.–6. klass; 6.3. III aste 7.–9. klass. 7. Kool loob õpilastele võimalused ja tingimused põhihariduse omandamiseks ning annab õiguse jätkata õpinguid keskhariduse omandamiseks. 8. Koolil on oma õppekava, mis lähtub riikliku õppekava nõuetest. Õppekava kinnitab direktor kooskõlastatult õppenõukoguga. 9. Kool teenindab esmajoones oma kooli piirkonda, kuhu kuuluvad Alliklepa, Altküla, Harju-Risti, Hatu, Keibu, Kurkse, Kõmmaste, Pae, Pedase, Vihterpalu, Vilivalla, Vintse ja Änglema küla. Koolil on õigus vastu võtta teiste piirkondade lapsi vabadele kohtadele lapsevanema soovil. Väljaspool Padise valda elava õpilase õpilaskoha eest tasub tema elukohajärgne omavalitsus. 10. Koolis toimub õppetöö eesti keeles ja ühes vahetuses. 11. Koolil on oma pitsat ja sümboolika: lipp, vimpel, märk, kleebis. II. ÕPPE- JA KASVATUSKORRALDUSE ALUSED 12. Kooli õppe- ja kasvatuskorraldus tugineb kooli õppekaval. Õppekava peab võimaldama õpilasel kujuneda pidevalt arenevaks isiksuseks, kes on suuteline elama väärikalt, austama iseennast, oma perekonda, kaasinimesi ja loodust, valima ning omandama talle sobivat elukutset, tegutsema loovalt ja kandma kodanikuvastutust. 13. Valik- ja vabaainete õpetamiseks võib õpetaja koostada ja kasutada direktori kinnitatud ainekava. 14. Õppetöö kestus, õppe- ja eksamiperioodid, õpilaste teadmiste hindamise süsteem ja muud õppe- ja kasvatuskorraldusega seotud küsimused lahendatakse vastavalt Haridusministeeriumi poolt kehtestatud korrale. III. ÕPILASTE JA NENDE VANEMATE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED 15. Õpilane on kohustatud täitma koolikohustust ja koolikorda. 16. Õpilasel on õigus: 16.1. kasutada klassivälises tegevuses, mis pole vastuolus kooli ja kodu kasvatustaotlustega, tasuta kooli ruume ja vahendeid vastavalt kooli kodukorrale; 16.2. saada ettenähtud korras soodustusi ja ainelist abi selleks eraldatud summadest või fondidest; 16.3. saada koolist informatsiooni koolikorralduse ja õpilaste õiguste kohta; 16.4. pöörduda oma õiguste kaitseks lastekaitseorganisatsiooni poole; 16.5. saada täiendavat abi õppematerjali omandamiseks õpetajatelt neile töölepingus sätestatud tööaja piires; 16.6. käesolev õiguste loetelu ei välista muid õigusi. 17. Kool tagab õpilase koolis viibimise ajal tema tervise kaitse ja koostab tervisekaitse eeskirjade ja normide kohase päevakava. 18. Õpilase poolt koolile tekitatud kahju hüvitavad lapsevanemad. 19. Vajadusel osalevad õpilased vastavalt oma eale kooli heaks tehtavas töös. 20. Õpilane peab auasjaks esindada oma kooli aineolümpiaadidel, festivalidel, konkurssidel, spordiüritustel jm. 21. Kodu ja kooli koostöö organiseerimiseks korraldatakse õppeaasta jooksul vähemalt üks kord lastevanemate üldkoosolek ja vähemalt kaks korda klassikoosolekuid. 22. Õpilasel ja tema vanematel on õigus õppe- ja kasvatustööd puudutavates küsimustes, samuti õppenõukogu otsustega mittenõustumise korral pöörduda kooli hoolekogu ja kooli üle riiklikku järelevalvet teostava ametiisiku poole. IV. KOOLI TÖÖTAJATE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED 23. Kooli töötajate koosseisu (pedagoogid, haldus- ja abipersonal) määrab kooli direktor tuginedes Haridusministeeriumi kehtestatud tüüpkoosseisule ja eelarveliste vahendite eraldaja määratud töötasusummale. 24. Kooli töötajate ülesanded, õigused ja kohustused ning vastutus määratakse kindlaks kooli kodukorra, ametijuhendite ja töölepingutega, mis on kooskõlas tööseadusandlusega ja muude pedagoogide teenistust reguleerivate õigusaktidega. 25. Kooli töötajatega sõlmib töölepingud, muudab ja lõpetab need kooli direktor. 26. Õpetajate atesteerimise korra kehtestab Haridusministeerium. 27. Kooli õpetajatel on õigus täiendada oma teadmisi täienduskursustel. V. KOOLI JUHTIMINE 28. Kooli juhib ja esindab direktor. Direktor võib teha tehinguid, mis on suunatud seaduses sätestatud ülesannete täitmisele. 29. Kooli direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldab vallavalitsus konkursi, mille kord kooskõlastatakse kooli hoolekoguga. 30. Kooli direktoriga sõlmib, muudab ja lõpetab töölepingu vallavanem. Tööleping sõlmitakse kuni viieks aastaks. 31. Direktori ülesanne on tagada kooli tulemuslik töö ning kodukord, juhtida kooli õppe- ja kasvatustegevust ning majandus- ja finantstegevust koos hoolekoguga, õppenõukogu ja õpilaste omavalitsusega. 32. Kooli õppenõukogu, kelle ülesanne on kooli õppe- ja kasvatustegevuse kindlaksmääramine, analüüsimine, hindamine ja juhtimiseks vajalike otsuste tegemine. Õppenõukogu pädevuse ja tegutsemise korra määrab Haridusministeerium. 33. Vallavalitsus moodustab hoolekogu, kelle ülesanne on luua vajalikud tingimused kooli edukaks tööks. Hoolekogu on alaliselt tegutsev organ, kes tegutseb oma põhimääruse alusel. 34. Kooli direktor on hoolekogu ees aruandekohustuslik. VI. KOOLI FINANTSEERIMINE, MAJANDAMINE JA ASJAAJAMISE ALUSED 35. Koolil on oma eelarve, mille rahalised vahendid saadakse riigi- ja vallaeelarvest, laekumistest sihtfondidelt ning annetustest. 36. Eelarve täitmist kontrollivad vahendite eraldajad. 37. Kooli vara on Padise valla munitsipaalvara, mille valdamise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestab vallavolikogu. 38. Kooli direktoril on õigus eelarvelise töötasu summa piires muuta palgamäärasid ja kinnitada need. 39. Kooli dokumentatsiooni peetakse Haridusministeeriumi kehtestatud korras. VII. KOOLI ÜMBERKORRALDAMISE JA TEGEVUSE LÕPETAMISE ALUSED JA KORD 40. Kooli korraldab vallavolikogu otsusel ümber vallavalitsus. 41. Kooli ümberkorraldamine võib toimuda järgmistel juhtudel: 41.1. koolitusnõudluse suurenemisel või vähenemisel; 41.2. suurenenud või vähenenud finantseerimisvõimaluste tõttu; 41.3. ümberkorralduste tõttu haridussüsteemis; 41.4. muudel seadusest või riiklikust regionaalpoliitikast tulenevatel juhtudel. 42. Kooli ümberkorraldamine toimub pärast õppeperioodi lõppu. 43. Kooli ümberkorraldamise otsusest teatatakse Haridusministeeriumile ning õpilastele ja kooli personalile hiljemalt kuus kuud enne uue õppeaasta algust. 44. Kooli ümberkorraldamisel taotletakse uus koolitusluba. 45. Kooli tegevuse lõpetab vallavolikogu otsusel vallavalitsus. 46. Kooli tegevus lõpetatakse, kui: 46.1. riikliku järelevalveorgani hinnangul ei vasta kooli õppetase riikliku õppekavaga kehtestatud nõuetele; 46.2. kooli ei ole võimalik finantseerida; 46.3. kooli kõik koolitusload on tühistatud; 46.4. teistel seadusega ettenähtud juhtudel. 47. Kooli tegevus lõpetatakse pärast õppeperioodi lõppu. 48. Kooli tegevuse lõpetamisel tagab kooli teeninduspiirkonna vallavalitsus õpilastele võimaluse jätkata õpinguid teises koolis. 49. Kooli tegevuse lõpetamise otsusest teatatakse Haridusministeeriumile ja õpilastele ning kooli personalile hiljemalt kuus kuud enne uue õppeaasta algust. VIII. KOOLI PÕHIMÄÄRUSE KINNITAMISE, MUUTMISE JA TÜHISTAMISE KORD 50. Kooli põhimääruse kinnitamise, muutmise või tühistamise otsustab vallavolikogu koosseisu häälteenamusega. 51. Põhimäärus või selles tehtud muudatus jõustub vallavolikogu määruses sätestatud päeval. 52. Käesoleva põhimääruse jõustumisega kaotab kehtivuse kooli põhimäärus, mis on vastu võetud 1. septembril 1994. a.

Need to analyze how this provision applies to your matter?

Cross-reference this statute against case law, commentaries, and related legislative provisions inside Legislator AI.

Open in Legislator →