Anija Vallavolikogu — Eeskirja «Koerte, kasside ja teiste koduloomade pidamise eeskiri Anija vallas» kinnitamine — KO, 22, 189

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141) § 22 lõike 1 punktide 36 2, 66³, 664 ja lõike 2 alusel ning tuginedes Anija Vallavalitsuse ja Anija Vallavolikogu komisjonide ettepanekutele, Anija Vallavolikogu määrab: 1. Tunnistada kehtetuks Anija Vallavolikogu 29. novembri 2001. a määrus nr 35 «Heakorra ja avaliku korra eeskirja kinnitamine». 2. Tunnistada kehtetuks Anija Vallavolikogu 25. septembri 2003. a määrus nr 46 «Anija Vallavolikogu määruse «Heakorra ja avaliku korra eeskirja kinnitamine» muutmine». 3. Kinnitada «Koerte, kasside ja teiste koduloomade pidamise eeskiri Anija vallas» (lisatud). 4. Anija Vallavalitsusel välja töötada koerte, kasside ja teiste koduloomade registreerimise kord ning kinnitada registreerimistunnistuse vorm. 5. Avalikustada käesolev määrus elektroonilises Riigi Teatajas. 6. Käesolevat määrust on võimalik vaidlustada 30 kalendripäeva jooksul haldusmenetluse korras. 7. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2004. a. Volikogu esimees Tõnis VÄLI Kinnitatud Anija Vallavolikogu 18. detsembri 2003. a määrusega nr 55 KOERTE, KASSIDE JA TEISTE KODULOOMADE PIDAMISE EESKIRI ANIJA VALLAS I. Üldsätted 1.1. Käesolev eeskiri sätestab koerte, kasside ja teiste koduloomade pidamise korra Anija valla haldusterritooriumil. 1.2. Eeskiri on kohustuslik täitmiseks kõigile Anija valla haldusterritooriumil elavatele, tegutsevatele ja viibivatele juriidilistele ja füüsilistele isikutele, kelle omandis või valduses on koer, kass ja/või muu koduloom (edaspidi koondnimetusega loom ), v.a põllumajandusloom. 1.3. Eeskirja rakendatakse kõigi valla haldusterritooriumil asuvate või viibivate loomade suhtes. Eeskirja nõuded kehtivad ka kodustatud metslooma pidamisel. 1.4. Looma pidamisel tuleb lähtuda headest tavadest, loomakaitseseadusest, veterinaarkorralduse seadusest, loomatauditõrje seadusest, loomastiku kaitse ja kasutamise seadusest, marutaudi tõrje eeskirjast, muudest loomapidamist reguleerivatest õigusaktidest ja käesolevast eeskirjast. 1.5. Käesolevas määruses sätestatu rakendub/kehtib ka põllumajandusloomade ning metsloomade suhtes, kui muudest loomapidamist reguleerivatest õigusaktidest ei tulene teisiti. 1.6. Anija Vallavalitsus peab koerte, kasside ja teiste koduloomade kohta ühtset registrit. Registri pidamise eesmärk on tagada loomade identifitseeritavus ning nende omaniku tuvastamise võimalus. Registri sisu ning selle pidamise korra määrab vallavalitsus. II. Mõisted 2.1. Eeskirjas kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses: 2.1.1. loom – koer, kass või muu imetaja, lind, roomaja, kahepaikne, kala või selgrootu; 2.1.2. põllumajandusloom – hobune ja/või loomsete saaduste tootmise eesmärgil peetav ja/või aretatav loom; 2.1.3. omanik – isik, kellele loom kuulub või kes õigussuhte alusel omanikuga vastutab viimasele kuuluva lemmiklooma eest; 2.1.4. avalik koht – avalikud territooriumid (teed, tänavad, hoovid, haljasalad, parklad, kalmistud, avalikud veekogud, supluskohad, jalakäijate sillad, staadionid, mänguväljakud, väljakud, rongi- ja bussiooteplatvormid, ettevõtete piirdeaiata territooriumid vms), üldkasutatavad hooned (ametiasutused, rahvamajad, lasteaiad, koolid, klubid, raamatukogud, spordihooned, majutuskohad, toitlustusettevõtted, kauplused, saunad käimlad, kirikud, palvemajad vms), kortermajade üldkasutatavad ruumid (trepikojad, pööningud, keldrid vms), territoorium, rajatis või ruum, mis on antud üldiseks kasutamiseks või mis on tegelikult üldkasutatav; 2.1.5. järelevalveta loom – loom, kes on identifitseeritud, kuid kelle omanik oma tegevusetuse või tegevusega rikub käesolevat eeskirja, mille tagajärjel loom pääses hulkuma või ründas inimest või looma; 2.1.6. omanikuta loom – loom, kes ei ole identifitseeritav; 2.1.7. hulkuv loom – identifitseerimata loom, kelle omanikku ei ole võimalik tuvastada või omaniku juurest lahti pääsenud loom, kes viibib looma omaniku või looma eest vastutava isiku juuresolekuta väljaspool loomapidajale kuuluvat või tema kasutuses olevat territooriumi; 2.1.8. tiheasustusega ala – maa-alad, mis on tiheasustusega aladeks määratud kehtestatud planeeringuga. Kui üldplaneering puudub või maakonnaplaneeringu alusel ei ole võimalik tiheasustusega ala määrata, loetakse tiheasustusega aladeks maa-alad, mille kohta on koostatud linnade ja alevite generaalplaanid, detailplaneerimise projektid, ettevõtete gruppide generaalplaani skeemid, maa-asulate planeerimise ja hoonestamise projektid ning muud planeerimisprojektid, mida ei ole kehtetuks tunnistatud. Nimetatud planeeringute puudumise korral määrab tiheasustusega alad kohaliku omavalitsuse volikogu ettepanekul maavanem; 2.1.9. hajaasustusega alad – maa-alad, mis ei ole tiheasustusega ala. III. Loomapidamise üldnõuded ja kohustused 3.1. Tiheasustusega aladel on loomi lubatud pidada korterites, individuaalelamutes või kinnistel territooriumidel (tarastatud hoovid, aiad jne) nii, et oleks välistatud nende lahtipääsemine. Loomapidamiseks mõeldud ala peab vastama seaduses või selle alusel vastuvõetud õigusaktides sätestatud veterinaarnõuetele ja loomapidamise tingimustele. Tarastamata tiheasustusega aladel peab loom olema lõastatud. 3.2. Hajaasustusega aladel on loomi lubatud pidada ka ilma territooriumi tarastamata või koeri ketistamata, kusjuures omanik peab tagama, et loomad ei läheks hulkuma ning ei ohustaks teedel jalakäijate, jalgratturite ja mootorsõidukite liikumist. 3.3. Looma pidamine ei tohi häirida kaasinimeste heaolu ja rahu ning kujutada endast ümbritsevale keskkonnale reostuse ohtu. 3.4. Looma omanik kannab täit vastutust oma looma poolt tekitatud varalise, moraalse või tervise kahju eest, kui see tuleneb käesoleva eeskirja rikkumisest ega ole seotud olukorraga, kus looma kasutatakse kuritegeliku tegevuse takistamiseks. 3.5. Omanik peab tagama loomale vastavalt looma tõule ja eale piisavas koguses sööta ja joogivett, hooldust, mikrokliimat ning ruumi või ehitist, mis rahuldab looma liigiomast liikumisvajadust ning on looma terviseks ja heaoluks vajalik. 3.6. Looma omanikul on keelatud looma vigastamine, piinamine, sundimine üle jõu käivatele pingutustele, hülgamine või abitusse seisundisse jätmine ning teha tegusid, mis põhjustavad looma hukkumise. 3.7. Omanik on kohustatud kohe koristama looma poolt reostatud avaliku koha oma kulul. 3.8. Looma omanik peab tagama looma vaktsineerimise marutaudi tõrje eeskirjale vastavalt. 3.9. Looma omanikul on keelatud jalutada koeraga laste kooli- ja lasteiateede läheduses laste liikumise ajal, võtta looma kaasa kauplustesse, toitlustusasutustesse, turule, spordi- ja laste mänguväljakutele ning muudesse rahvarohketesse paikadesse, välja arvatud selleks ettenähtud kohad ja üritused ning pimeda juhtkoer või teenistuskoer teenistusülesannete täitmisel. 3.10. Nakkusohtlikult haige loomaga avalikus kohas viibimine on keelatud. 3.11. Looma registreerimine toimub Anija Vallavalitsuse poolt kehtestatud korra kohaselt. 3.12. Looma omanik on kohustatud: 3.12.1. vajadusel tähistama sissepääsu tema omandis või valduses olevale territooriumile hoiatava sildiga koera olemasolu kohta ning tagama ametiülesannet täitvate isikute ohutuse; 3.12.2. kindlustama registreerimisnumbri olemasolu looma kaelarihmal või muul moel (tätoveering vms), mis võimaldaks identifitseerida lahtipääsenud looma omanikku; 3.12.3. avalikus kohas hoidma looma lõastatult ja suukorviga (koer); 3.12.4. looma ründe korral teistele loomadele või inimestele kohe teavitama sellest loomaarsti ning vajadusel hoidma looma 10 päeva karantiinis, st isoleeritult teistest inimestest ja loomadest; 3.12.5. pöörduma looma haigestumise, metslooma ründe või teadmata põhjusel hukkumise korral loomaarsti poole võimalike haigestumise põhjuste kindlakstegemiseks või hukkumise põhjuste väljaselgitamiseks. 3.13. Looma võib jalutama viia lõastamata: 3.13.1. kohtadesse, kus on välistatud tema kokkupuude teiste loomade või inimestega, v.a registreeritud teenistus- ja jahikoerad; 3.13.2. kui loom on dresseeritud ja allub omaniku käskudele ning ei välju omaniku vaateväljast. Looma dresseeritus peab olema tõestatav dokumendiga (koertekool vms). 3.14. Loomi võib vedada ühistranspordis, pidades kinni vastavas sõidukis kehtivast eeskirjast ning tagades teiste seal viibivate isikute ja loomade ohutuse. 3.15. Tiheasustusega aladel on keelatud ilma vallavalitsuse kirjaliku loata pidada põllumajanduslikke loomi. IV. Järelevalveta, omanikuta või hulkuvate loomade püüdmine, pidamine ja hukkamine 4.1. Omanikuta või hulkuvate loomade püüdmist, pidamist ning vajadusel hukkamist korraldab Anija Vallavalitsus. 4.2. Järelevalveametniku poolt omanikult äravõetud looma pidamise korraldab Anija Vallavalitsus loomade pidamist sätestavate seaduste kohaselt. 4.3. Püütud looma hoitakse varjupaigas 14 päeva. Kui selle aja kestel ei ole võimalik kindlaks teha ega leida talle uut omanikku, on õigus loom hukata seaduses sätestatud korras. 4.4. Ohtliku või marutaudi kahtlusega looma võib hukata kohapeal, tagamaks enesekaitse, kui looma rünnak ohustab inimese elu või tervist ja rünnakut ei ole võimalik teisiti vältida või tõrjuda. 4.5. Looma hukkamine alaealise juuresolekul on keelatud. 4.6. Omanik, kes soovib oma loomast vabaneda, peab tagama looma varjupaika viimise või nõuetekohase hukkamise veterinaararsti poolt. 4.7. Looma korjuse matmiseks peab olema maaomaniku luba. 4.8. Kui omaniku juurest lahtipääsenud looma kinnipüüdmise korraldas vallavalitsus, kannab selle looma püüdmise, hoidmise ja hukkamisega seotud kulud, samuti loomapidamise õiguse äravõtmisega ja äravõetud looma pidamisega seotud kulud loomaomanik. 4.9. Eespool nimetatud juhtudel toimub loomade püüdmine ja hukkamine käesolevas eeskirjas, loomakaitseseaduses ning hulkuvate loomade püüdmise, pidamise ja nende omaniku kindlakstegemise ning hulkuvate loomade hukkamise korras sätestatud alustel ja korras. 4.10. Järelevalveta, hulkuva või esialgu omanikuta koera hukkamine ei vabasta loomaomanikku käesoleva eeskirja rikkumise puhul karistusest. V. Vastutus ja rakendamine 5.1. Koerte, kasside ja teiste koduloomade pidamise eeskirja rikkumisel vastutab rikkuja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses, karistusseadustikus ja väärteomenetluse seadustikus sätestatud korras. Väärteo toimepanemisega tekitatud kahju hüvitamine toimub tsiviilseadustes sätestatud alustel ja korras. 5.2. Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele karistatakse koerte, kasside ja teiste koduloomade pidamise eeskirja rikkumise eest kuni 100 trahviühiku suuruse rahatrahviga. 5.3. Sama teo eest, kui see põhjustas varalise kahju või inimesele tervisekahjustuse, karistatakse kuni 200 trahviühiku suuruse rahatrahviga. 5.4. Käesoleva määruses sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on: 5.4.1. Anija Vallavalitsus; 5.4.2. politseiprefektuur. 5.5. Eeskirja vastuolu korral seaduses sätestatuga rakendatakse seadusest tulenevat. 5.6. Eeskiri jõustub 1. jaanuaril 2004. a.