Haapsalu Linnavolikogu — Sotsiaalkorterite andmise ja kasutamise korra kinnitamine — KO, 43, 778
Statutory Text (1 Articles)
Juhindudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 6 lõikest 1, elamuseaduse paragrahvi 8 lõike 1 punktist 2 ja sotsiaalhoolekandeseaduse paragrahvi 14 lõikest 1, Haapsalu Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada «Sotsiaalkorterite andmise ja kasutamise kord» (lisatud). 2. Avaldada määrus koos lisaga ajalehes Lääne Elu ja Riigi Teataja elektroonilises andmekogus. 3. Määrus jõustub 1. juunil 2001. a. Volikogu esimees Andres LIPSTOK Lisa Kinnitatud Haapsalu Linnavolikogu 30. märtsi 2001. a määrusega nr 15 SOTSIAALKORTERITE ANDMISE JA KASUTAMISE KORD 1. Üldsätted 1.1. Sotsiaalkorterite andmise ja kasutamise kord (edaspidi kord) reguleerib Haapsalu linnale kuuluvate sotsiaalkorterite taotlemist, üürile andmist ja kasutamist. 1.2. Kord ei reguleeri eluruumide kasutamist kodutute öömajas ja Haapsalu Sotsiaalmaja turvakodus. 1.3. Sotsiaalkorter on Haapsalu linna omandis olev erastamisele mittekuuluv eluruum, mis antakse üürile isikule või perekonnale, kes ise ei ole suuteline ja võimeline endale või oma perekonnale sobiva eluruumi kasutamise võimalust tagama. 1.4. Sotsiaalkorter käesoleva korra mõttes on korter või muu eluruumidele esitatavatele nõuetele vastav ruum, mis on Haapsalu Linnavalitsuse ettepanekul Haapsalu Linnavolikogu otsusega kantud sotsiaalkorterite nimekirja. 1.5. Sotsiaalkorteri üürile andmise otsustab Haapsalu Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus). 1.6. Sotsiaalkorterite haldamist korraldab Haapsalu Linnavaraamet (edaspidi linnavaraamet). 1.7. Sotsiaalkorteri allüürile andmine on keelatud. 2. Sotsiaalkorteri taotleja (edaspidi taotleja) 2.1. Sotsiaalkorterit on õigustatud taotlema: 2.1.1. hoolekandeasutusest (erikool, lastekodu, hooldekodu) tagasipöördunud isikud, kes enne hoolekandeasutusse suunamist elasid alaliselt Haapsalus; 2.1.2. kinnipidamiskohast vabanenud isikud, kes enne kinnipidamiskohta paigutamist elasid alaliselt Haapsalus; 2.1.3. isikud, kelle eluruum on hävinud või muutunud elamiskõlbmatuks; 2.1.4. isikud, kes on kohtuotsuse alusel eluruumist välja tõstetud; 2.1.5. teisele isikule kuuluvas eluruumis elav vähekindlustatud perekond, kellele on esitatud nõue eluruumi vabastamiseks; 2.1.6. kriisipered, kes vajavad regulaarselt sotsiaalteenuseid, sealhulgas laste hoolekannet; 2.1.7. teised isikud sotsiaalkomisjoni ettepanekul. 3. Sotsiaalkorteri taotlemine 3.1. Kirjalik taotlus sotsiaalkorteri üürilepingu sõlmimiseks esitatakse Haapsalu Linnavalitsuse sotsiaalosakonnale (edaspidi sotsiaalosakond). Taotluses märgitakse taotleja nimi, isikukood, elukoht, andmed perekonna koosseisu kohta ning sotsiaalkorteri taotlemise põhjus. 3.2. Taotlusele lisatakse: 3.2.1. taotleja passi koopia, passi puudumisel muu isikut tõendav dokument; 3.2.2. pensionitunnistuse koopia; 3.2.3. puuet tõendava dokumendi koopia; 2.1.4. tõendid taotleja ja tema perekonnaliikmete sissetulekute kohta; 2.1.5. dokumendid taotleja ja tema perekonna vara kohta (kinnisvara, hoiused, väärtpaberid jne); 3.2.6. hoolekandeasutusest tagasipöördumist tõendava dokumendi koopia; 3.2.7. kinnipidamisasutusest vabanemist tõendava dokumendi koopia; 3.2.8. eluruumi elamiskõlbmatuks tunnistava dokumendi koopia; 3.2.9. kohtuotsuse koopia eluruumist väljatõstmise kohta; 3.2.10. muud sotsiaalkorteri taotlemise põhjendatust tõendavad dokumendid. 3.3. Esitatud taotlused vaatab läbi Haapsalu Linnavalitsuse sotsiaalkomisjon (edaspidi sotsiaalkomisjon), kes teeb otsuse isiku sotsiaalkorteri taotlejana arvele võtmise või sellest keeldumise kohta, samuti ettepaneku linnavalitsusele taotlejale sotsiaalkorteri üürileandmise kohta. 3.4. Arvelevõtmisest keeldumisest teatab sotsiaalosakond taotlejale kirjalikult kolme tööpäeva jooksul sotsiaalkomisjoni otsuse tegemisest arvates. 3.5. Taotlejate registrit peab sotsiaalosakond. 4. Sotsiaalkorteri üürile andmine 4.1. Sotsiaalkorteri üürile andmise ning üürilepingu tähtaja (kuni üks aasta) ja muud tingimused otsustab linnavalitsus sotsiaalkomisjoni ettepanekul. 4.2. Sotsiaalosakond teeb taotlejale teatavaks temale sotsiaalkorteri üürile andmise korralduse ja teatab kohustusest sõlmida üürileping kümne tööpäeva jooksul. Teates peab olema näidatud aeg, millal taotleja saab korteriga tutvuda. Kui taotleja ei ole nõus üürilepingut sõlmima, teatab ta sellest kirjalikult sotsiaalosakonnale. 4.3. Üürilepingu sõlmib taotlejaga linnavalitsuse korralduse alusel linnavaraamet. 4.4. Korra punktis 4.2 sätestatud tähtaja jooksul üürilepingu sõlmimata jätmise korral on sotsiaalkomisjonil õigus pikendada üürilepingu sõlmimise tähtaega, kui taotleja ei saanud lepingut sõlmima tulla haiguse või ajutise äraoleku tõttu või muul mõjuval põhjusel, või teha linnavalitsusele ettepanek sotsiaalkorteri üürile andmise korralduse tühistamiseks. Üürilepingu sõlmimise tähtaja pikendamise otsusest teavitab sotsiaalosakond kohe linnavaraametit. 4.5. Sotsiaalkorteri üürilepingu sõlmimisest keeldunud isik kustutatakse sotsiaalkorteri taotlejate registrist. 4.6. Linnavalitsuse korralduse alusel sõlmib linnavaraamet sotsiaalkorteri üürilepingu tähtajaga kuni üks aasta koos kohustusega vabastada eluruum pärast üürilepingu lõppemist. 4.7. Linnavalitsus võib sotsiaalkomisjoni ettepanekul pikendada üürilepingu tähtaega. 4.8. Üürilepingu tähtaja pikendamisel lähtutakse: 4.8.1. regulaarsete sotsiaalteenuste osutamise vajalikkusest; 4.8.2. senise sotsiaalkorteri sobivusest ja vajalikkusest üürnikule; 4.8.3. sotsiaalkorteri üürniku panusest oma toimetuleku parandamisel; 4.8.4. eluasemekulude tähtaegsest tasumisest; 4.8.5. õigusaktidest ja üürilepingust tulenevate teiste kohustuste täitmisest. 4.9. Elamuseaduses toodud alustel võib linnavalitsus sotsiaalkomisjoni ettepanekul lõpetada sotsiaalkorteri üürilepingu ennetähtaegselt. 5. Sotsiaalkorteri kasutamine 5.1. Üürnik võib sotsiaalkorterisse majutada isikud, kes olid märgitud tema esitatud sotsiaalkorteri taotlusel. 5.2. Sotsiaalkorteri kasutamisega seotud kulud kannavad üürnikud oma sissetulekutest. 5.3. Sotsiaalkorteri remondikohustuse ulatus lepitakse kokku üürilepingus. 5.4. Sotsiaalkorteri 1 m2 üüri hinna aluseks on linnavalitsuse õigusaktiga kehtestatud ruutmeetri hind linna üüripindadele. 5.5. Eluasemekulude tasumise kord ja tähtaeg määratakse üürilepingus. 5.6. Kui üürniku sissetulekud ei ole küllaldased eluaseme eest tasumiseks, taotleb üürnik sotsiaaltoetust. Käesolev kord jõustub 1. juunil 2001. aastal.